18.12.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 391/1

—

väljendab heameelt ettepaneku „Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine” ja Atlandi tegevuskava 2014–2020 koostamise üle;

—

rõhutab, et tema heakskiit Atlandi strateegiale sõltub sellest, kas strateegia järgib laiemat käsitlust, kaasates täielikult territoriaalse mõõtme, luues selgeid seoseid maa ja mere vahel ning aidates saavutada ELi teisi olulisi poliitikaeesmärke, ning nõuab seepärast, et Euroopa Komisjon nimetaks strateegia ümber Atlandi ookeani piirkonna integreeritud strateegiaks;

—

tunnistab, et Atlandi tegevuskava projektid peavad kasutama olemasolevaid ELi tasandi rahastamisallikaid (ühise strateegilise raamistiku ja muud vahendid) ning muid riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ja erasektori rahastamisallikaid;

—

ei nõustu ettepanekuga lõpetada pärast tegevuskava vastuvõtmist Atlandi foorumi tegevus ning soovib Atlandi foorumi töö jätkumist 2020. aastani, et jälgida strateegia eesmärkide elluviimist, selle arengut ja strateegia täitmist suunata;

—

soovitab, et juhtimisstruktuur kasutaks maksimaalselt ära Atlandi strateegia paljude sidusrühmade ja potentsiaalsete osalejate panust. Komitee nõuab, et tegevuskava väljatöötamisel, rakendamisel, hindamisel ja järelevalves järgitaks mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi.

Raportöör

Paul O'DONOGHUE (IE/ALDE), Kerry krahvkonnavolikogu ja Edela-Iirimaa piirkondliku omavalitsuse liige

Viitedokument

Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine”

COM(2011) 782 final

1.

väljendab heameelt ettepaneku „Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine” ja Atlandi tegevuskava 2014–2020 koostamise üle;

2.

leiab, et Atlandi ookeani piirkond on siiani kannatanud selle all, et ei ole kokku lepitud strateegilises visioonis selle edasiseks arendamiseks. Komitee peab kõnealust ettepanekut reaalseks võimaluseks koostada strateegiline visioon, mille keskmes peavad olema territoriaalne ühekuuluvus ja heaolu;

3.

toetab põhjendust, et vaja on Euroopa tasandi strateegiat, sest Atlandi ookeani piirkonna väljakutsed ja võimalused ületavad riigipiirid ning eeldavad terviklikku ja integreeritud käsitlust. Seega rõhutab komitee, et strateegia peab näitama tulemuste saavutamise ja elluviimise seisukohast tõelist lisaväärtust;

4.

mõistab, et Euroopa Komisjon esitab selle ettepaneku merebasseini strateegiana integreeritud merenduspoliitika raames (mitte makropiirkondliku strateegiana). Siiski rõhutab komitee, et tema heakskiit Atlandi strateegiale sõltub sellest, kas strateegia järgib laiemat käsitlust , kaasates täielikult territoriaalse mõõtme, luues selgeid seoseid maa ja mere vahel ning aidates saavutada ELi teisi olulisi poliitikaeesmärke;

5.

nõuab seepärast, et Euroopa Komisjon nimetaks strateegia ümber Atlandi ookeani piirkonna integreeritud strateegiaks, ning on seisukohal, et sarnased strateegiad tuleks Atlandi ookeani piirkonna kogemusele tuginedes välja töötada ka Euroopa teiste merepiirkondade jaoks (nt Põhjamere piirkonna jaoks);

6.

tunnistab Atlandi ookeani äärepoolseimate piirkondade erivajadusi ning leiab, et strateegia võib anda võimaluse suurendada ELi poliitikaraamistike tõhusust ja sidusust neis piirkondades;

7.

nõuab, et Atlandi strateegia ja selle tegevuskava pööraksid suurt tähelepanu töökohtadele, jätkusuutlikule majanduskasvule ja investeeringutele , aidates samal ajal parandada merekeskkonda;

8.

leiab seoses strateegia geograafilise ulatusega, et strateegia peaks järgima pragmaatilist lähenemisviisi, mis annaks selle piirkonna piirialadele paindlikkuse lahendada probleeme ilma kunstlikke piiranguid seadmata. Komitee kutsub üles kaaluma geograafilise ulatuse laiendamist põhja suunas, et anda Islandile võimalus strateegiaga liituda;

9.

on mures, et Atlandi strateegia protsessis ei võeta arvesse olemasolevate makropiirkondlike ja teiste riigiüleste strateegiate (1) koostamisel saadud väärtuslikke kogemusi, eelkõige sellistes küsimustes nagu juhtimine, poliitika kujundamine, poliitiline kommunikatsioon ja vastutustundlikkus, eesmärgid ja hindamine;

10.

toonitab, et Atlandi foorumiga kaasneb suur vastutus tulla vastu sidusrühmade ootustele, töötada välja kaasav protsess tegevuskava väljatöötamiseks ning luua sidusad raamistikud prioriteetsete meetmete ja projektide planeerimiseks ja elluviimiseks;

11.

ei ole eriarvamusel Euroopa Komisjoni nimetatud väljakutsete ja võimaluste suhtes, ent leiab, et tegevuskavas tuleks keskenduda käegakatsutavate tulemuste saavutamisele ja selliste väljakutsetega tegelemisele, kus partnerluspõhine käsitlus viib tõhusamate tulemusteni;

12.

rõhutab, et tegevuskava teemad peavad olema rohkem kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020” ja selle juhtalgatustega, ent samuti vastama teemadele, millele keskendutakse ühises strateegilises raamistikus ja selle raamistiku fondide kavandatavates reformides;

13.

kiidab üldiselt heaks teemavaldkonnad, mis Atlandi kaare komisjon (Euroopa Mereliste Äärealade Konverents) (2) on esitanud ja milleks on: (1) ligipääs ja transport Atlandi ookeani piirkonnas; (2) majandus ja merendussektorid; (3) kliima ja keskkond; (4) teadusuuringud ja innovatsioon; (5) piirkondade atraktiivsus;

14.

rõhutab kalanduse, karp- ja koorikloomade püügi, vesiviljeluse ning meresaaduste töötlemise ja turustamise tähtsust Atlandi ookeani piirkonnas ja kalandusest sõltuvate töökohtade arvu. Selle piirkonna majanduskasvu- ja tööhõivestrateegias tuleb kindlasti keskenduda selle eriala kindlustamisele ja tugevdamisele;

15.

leiab, et tegevuskavas tuleb tegeleda vajadusega järgida plaanipõhist Atlandi ookeani piirkonna merekeskkonna käsitlust. Komitee arvates on selleks vaja kokku leppida, kuidas koordineerida mereala ruumilist planeerimist ja merendusvaldkonna juhtimisprotsesse kogu piirkonnas ning kuidas paremini koordineerida mereala ja maakasutuse planeerimise raamistikke;

16.

arvab, et Atlandi ookeani piirkonna rannikualad on väga külgetõmbavad nii uutele alalistele elanikele kui ka hooajalistele veespordi harrastajatele, turistidele ja vaba aja veetjatele. Oluline on, et nendel aladel valmistutaks uute elanike vastuvõtmiseks, sest see võib rannikualadel tekitada kinnisvaraga seotud, majanduslikku, keskkonnaalast jne survet;

17.

toonitab, et strateegia peab ära kasutama Atlandi ookeani piirkonna varasemate ja käimasolevate ELi rahastatavate projektide saavutusi, sh tuleb hinnata, milliseid projekte on siiani rahastatud ja millistele saab tegevuskavas toetuda. Komitee rõhutab, et see võib avaldada mõju mõnele programmile, kui on vaja projekte laiendada, et tagada suurem ja konkreetsem mõju;

18.

soovib tegevuskava välismõõtme arendamist, et edendada strateegilisi eemärke sidusrühmadega üle Atlandi ookeani;

19.

tunnistab, et Atlandi tegevuskava projektid peavad kasutama olemasolevaid ELi tasandi rahastamisallikaid (ühise strateegilise raamistiku ja muud vahendid) ning muid riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi ja erasektori rahastamisallikaid. Komitee rõhutab, et see tekitab mitmeid küsimusi selle kohta, kust täpselt saada strateegia rakendamiseks rahalist toetust , eelkõige seetõttu, et tegevuskava koostamine toimub samal ajal mitmete ELi rahastamisprogrammide planeerimisega;

20.

rõhutab, et tegevuskava tulemuslikkuseks peab see olema kooskõlas kättesaadavate rahastamisvahenditega. Komitee toonitab, et seetõttu on veelgi olulisem, et strateegia järgiks integreeritumat territoriaalset lähenemisviisi ning tegevuskava vastaks paremini strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele ja oleks kooskõlas ELi eri fondide õiguslike nõuetega;

21.

soovitab, et Atlandi foorum kaasaks viie liikmesriigi asjaomased haldusasutused, tagamaks Atlandi strateegia prioriteetide piisav arvessevõtmine riiklikes partnerluslepingutes ning rakendusprogrammide ja tegevuskava meetmete piisav vastastikkune täiendavus. Siiski väljendab komitee muret, et kui strateegia luuakse integreeritud merenduspoliitika raames, piirab see võimalust viia see kooskõlla ühises strateegilises raamistikus rahastatavate programmidega, v.a Euroopa Merendus- ja Kalandusfondiga;

22.

märgib, et tegevuskava koostamisel tuleb järgida fondide ja eelkõige ühise strateegilise raamistiku fondide põhimõtteid ja eesmärke;

23.

ei poolda ressursside eraldamist Atlandi tegevuskavale iga rakenduskava raames, arvestades juba ettenähtud temaatilist koondumist, mida haldusasutustelt nõutakse;

24.

soovitab aga, et Atlandi foorum töötaks planeerimisel koos haldusasutustega, et leida lahendusi tegevuskava meetmete rahastamiseks, seades need selgelt kooskõlla valitud temaatiliste prioriteetidega asjaomastes programmides ja konkreetsete projektide valikukriteeriumidega;

25.

rõhutab ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate määruste mõne aspekti, eelkõige mitmest fondist rahastamise võimalikku potentsiaali Atlandi strateegia peamiste eesmärkide toetamisel ja elluviimisel. Lisaks arvab komitee, et kui tagada sidusus Atlandi strateegia ning ühise strateegilise raamistiku mõne integreeritud käsitluse (näiteks linnamõõde, integreeritud territoriaalsed investeeringud, ühised tegevuskavad) vahel, oleks selle õige rakendamise korral võimalik kasutada kohalike omavalitsuste kogemusi ja pädevust peamiste Atlandi strateegia eesmärkide saavutamisel;

26.

teeb ettepaneku, et asjaomaste programmide elluviimise aastaaruannetesse lisataks hinnang selle kohta, mil viisil aitavad ühise strateegilise raamistiku programmid saavutada Atlandi strateegia eesmärke ja rakendada tegevuskava;

27.

leiab, et tulevased territoriaalse koostöö programmid on keskse tähtsusega Atlandi strateegia oluliste aspektide elluviimisel, ning rõhutab, et kavandatud strateegia piirkonnas on praegu käimas üle 10 territoriaalse koostöö programmi (piiriülesed, rahvusvahelised ja piirkondadevahelised programmid);

28.

kiidab heaks Atlandi ookeani piirkonna (rahvusvahelise) programmi jätkumise ja sellele suuremate rahaliste vahendite eraldamise, et saavutada kooskõla Altandi strateegia teatavate eesmärkidega. Lisaks arvab komitee, et Atlandi ookeani piirkonna programm kujutab endast sobivat vahendit Atlandi strateegia strateegiliste algatuste (juhtprojektide) väljakuulutamiseks ning rakendusplatvormi (vt punktid 40–41) rahastamiseks;

29.

teeb ettepaneku, et Atlandi foorum kaasaks programmi INTERACT, et toetada teadlikkuse suurendamise meetmeid ja kaasata olemasolevate territoriaalse koostöö programmide haldusasutused varakult Atlandi tegevuskava koostamise protsessi;

30.

rõhutab, et selline koostöö aitaks

31.

on mures, et teiste ELi programmide vahel puudub piisav sidusus, mistõttu Atlandi strateegia eesmärkidele ja selle tegevuskava rahastamiseks 2014.–2020. aasta programmiperioodil ei ole tagatud piisavad vahendid;

32.

toob eeskujuks uued integreeritud projektid programmi LIFE+ (2014–2020) raames, mille puhul on tegemist pikemalt kestvate projektidega, mis hõlmavad suuremaid territooriumeid, et keskkonna- ja kliimapoliitikat paremini ellu viia, ent mis ei hõlma merekeskkonnaprojekte (3). Komitee leiab, et sellega jäetakse kasutamata võimalus saavutada integreeritud merenduspoliitika ja Atlandi strateegia peamisi eesmärke;

33.

samuti väljendab kahetsust, et Atlandi ookeani piirkonda ei ole arvesse võetud üleeuroopaliste transpordivõrkude põhivõrkude määratlemisel. Komitee nõuab, et Euroopa Ühendamise Rahastu kasutamisel seatakse prioriteediks Atlandi ookeani piirkonna ligipääsetavuse ja äärepoolsuse olulised küsimused (transpordi, energeetika ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas);

34.

küsib, kuidas kavatseb Atlandi foorum muid saadavalolevaid ELi vahendeid paremini suunata ja kasutada ning leida täiendavaid ressursse strateegia eesmärkide saavutamiseks. Näiteks soovitab komitee, et tegevuskavas edendataks teadusuuringualast partnerlust kogu Atlandi ookeani piirkonnas, et maksimaalselt ära kasutada toetust programmi „Horisont 2020“ raames;

35.

on mures, et tähelepanu ei pöörata erasektori vahendite ligitõmbamisele ega üldse erasektori kaasamisele strateegia eesmärkide saavutamisse. Komitee arvates peab Atlandi foorum konsultatsiooniprotsessi ja sihipäraste teavituskampaaniate kaudu selle küsimusega tegelema;

36.

märgib, et praeguse riigieelarvete kriisi tõttu peab Atlandi ookeani piirkond ligi tõmbama rahvusvahelisi investeeringuid, et kasutada ära olemasolevaid võimalusi (sellistes valdkondades nagu meretaastuvenergia, mereannid ja vesiviljelus, mereressursid, laevandus ja sadamate arendus). Komitee soovitab, et tegevuskava raskuspunktis peaks olema Atlandi ookeani piirkonna reklaamimine piirkonnana, millesse tasub investeerida ja kus äri teha;

37.

soovitab Atlandi foorumil teha koostööd ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispangaga, et hinnata, kas tasuks luua sihtotstarbeline rahastamisvahend, millega soodustada pankadest rahastatavate projektide ettevalmistamise lihtsustamist, kombineerides toetusi laenude, omakapitali ja riskikindlustusvahenditega ning töötades välja projektide sujuvama rakendamise;

38.

rõhutab, et Atlandi strateegia eduks on vajalik, et strateegia oleks tugevalt kinnistunud poliitilistes ja haldusstruktuurides. Komitee rõhutab, et see eeldab

39.

soovitab, et juhtimisstruktuur kasutaks maksimaalselt ära Atlandi strateegia paljude sidusrühmade ja potentsiaalsete osalejate panust. Komitee nõuab, et tegevuskava väljatöötamisel, rakendamisel, hindamisel ja järelevalves järgitaks mitmetasandilise valitsemise lähenemisviisi;

40.

seetõttu tunnistab, et kui liikmesriikide kõrgeimal tasandil puudub tugev poliitiline tahe ja vastavates poliitikavaldkondades puuduvad riiklikud koordineerimisprotsessid, siis Atlandi strateegia ei saa täita ootusi ega saavutada oma eesmärke. Samuti leiab komitee, et tegevuskava ei saa olla edukas, kui selles ei osale täiel määral kohalikud ja piirkondlikud sidusrühmad ja kui nad ei tunne end strateegia eest vastutavatena;

41.

ei nõustu ettepanekuga lõpetada pärast tegevuskava vastuvõtmist Atlandi foorumi tegevus ning soovib Atlandi foorumi töö jätkumist 2020. aastani, et jälgida strateegia eesmärkide elluviimist (rakendusplatvormi kaudu, vt punktid 27 ja 41), selle arengut ja strateegia täitmist suunata;

42.

teeb ettepaneku, et Atlandi strateegia jaoks arendataks välja järgmine juhtimismudel: (a) Atlandi foorum – tagab poliitilise järelevalve ELi tasandil ja hõlmab rakendusplatvormi , mis toimib strateegia kontaktpunktina, algatab suutlikkuse suurendamise meetmeid, suunab projektide vormistamist ning edendab ja juhib tegevuskava elluviimist; (b) riiklikud ja piirkondlikud koordineerimispunktid – edendavad poliitilist sidusust ja julgustavad sidusrühmade ja potentsiaalsete projektijuhtide kaasamist Atlandi strateegia elluviimisse;

43.

rõhutab, et Atlandi ookeani piirkond on keeruline geograafiline paik, mida iseloomustavad väga erinevad tunnusjooned, kultuurid ja nägemused. Komitee arvates tuleks strateegia edu tagamiseks teha rohkem, et laiendada ja süvendada koostöö ulatust ja laadi kogu Atlandi ookeani piirkonnas. Komitee ootab, et Atlandi strateegia (a) tagab ühise viitepunkti, et seda võimaldada, ent (b) peab hõlmama ka suutlikkuse suurendamise meetmeid, et soodustada tugevamat koostöövaimu;

44.

usub, et kui Atlandi tegevuskava vastu võetakse, on vaja sellesse info- ja kommunikatsioonimoodulit , mille abil suurendada nähtavust, edendada eesmärkide mõistmist, tõmmata ligi laiemat osalust (eriti erasektorist) ning aja jooksul tagada strateegia saavutused;

45.

rõhutab võimalikku kasu, mida võib pakkuda Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste määrus kui vahend strateegia rakendamise lihtsustamiseks;

46.

teeb ettepaneku luua Euroopa Komisjonis Atlandi strateegia talitustevaheline töökond , kes tagaks sidususe asjaomastes poliitikavaldkondades ning vastavuse Atlandi strateegia ning ELi programmide ja rahastamise eesmärkide vahel. Lisaks soovitab komitee strateegia valdkonnaülest loomust arvestades, et seda töökonda juhiks peasekretariaat;

47.

toonitab, et tegevuskava vastuvõtmise protsess peaks toimuma kiiremini, ning soovitab Atlandi foorumil (juhtkonnal ja juhtkomiteedel) pidada koosolekuid sagedamini, et alustada protsessiga ja tagada õigeaegne tegutsemine;

48.

ootab lubatud konsultatsioonidokumenti, mis peab moodustama aluse hiljem 2012. aastal toimuvaks sidusrühmade laiemaks ja struktureeritumaks kaasamiseks ja nendega konsulteerimiseks. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles kiiresti laiendama ja süvendama kaasatust, et sidusrühmad, sh kohalikud ja piirkondlikud tasandid, tunneksid piisavat vastutust tegevuskava eest, ning tagama protsessis tõelised alt üles ja kodanikukesksed aspektid;

49.

on mures, et esitatud temaatilistest seminaridest – üks iga liikmesriigi kohta – ei piisa sidusrühmade kaasamiseks ja neile strateegia suhtes vastutustunde tekitamiseks. Komitee soovitab täiendavaid Atlandi strateegia meetmeid, et kokku leppida strateegilises visioonis, arutada juhtimisaspekte, seada sihtmärke ja edusammude kontrollitavaid näitajaid ning täpsustada rahastamise mõju. Lisaks soovitab komitee Euroopa Komisjonil kasutada oma esindusi liikmesriikides, et võimaldada laiemat osalust tegevuskava protsessis;

50.

toonitab, et tegevuskava vastuvõtmiseks seatud ajakava tuleb ettepoole tuua , et see oleks vastavuses asjaomaste rahastamisprogrammide prioriteetidega aastateks 2014–2020;

51.

soovitab, et Atlandi strateegia protsessis tuleb esmalt kokku leppida Atlandi ookeani piirkonna strateegilises visioonis , mis tagaks lähteraamistiku 2014.–2020. aasta Atlandi tegevuskavale. Lisaks teeb komitee ettepaneku, et tegevuskavaga tuleb

52.

nõuab, et Atlandi strateegia ja selle tegevuskava koostamise protsess peavad kuuluma Euroopa Komisjoni makropiirkondliku käsitlusviisi lisaväärtuse kavandatud hindamisse 2013. aastal, nagu on nõudnud Euroopa Ülemkogu;

53.

teeb ettepaneku, et Atlandi foorum võtaks vastu tegevuskava, ning kutsub ELi tulevast eesistujariiki Iirimaad üles seadma prioriteediks selle, et Euroopa Ülemkogu kiidaks tegevuskava heaks Iirimaa eesistumise ajal, keskendudes tulemuste saavutamisele, usaldusväärsele järelevalveprotsessile, järjepidevale hindamisele ja kavandatud vahearuandele.