15.2.2013

Euroopa Liidu Teataja

C 44/153

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Stabiilsus-, kasvu- ja tööhõivemeetmed” ”

COM(2012) 299 final

2013/C 44/27

Pearaportöör: Xavier VERBOVEN

14. augustil 2012 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Stabiilsus-, kasvu- ja tööhõivemeetmed” ”

COM(2012) 299 final.

Komitee juhatus tegi 10. juulil 2012 asjaomase töö ettevalmistamise ülesandeks strateegia „Euroopa 2020” juhtkomiteele.

Arvestades töö kiireloomulisust, määras Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu 485. istungjärgul 12.–13. detsembril 2012 (13. detsembri istungil) pearaportööriks Xavier VERBOVENI ja võttis vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 114, vastu hääletas 40, erapooletuks jäi 9.

1. Soovitused

Komisjoni taotlusel otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostada arvamuse teatise „Stabiilsus-, kasvu- ja tööhõivemeetmed” kohta. Komitee rõhutab tihedat seotust nimetatud kolme aspekti vahel, millest igaühega kaasnevad asjaomastele osapooltele konkreetsed kohustused. Kõnealuses arvamuses keskendutakse eelkõige sotsiaalpartnerite ning organiseeritud kodanikuühiskonna ühisele vastutusele ja nende, iseäranis tööandjate ja töötajate võimalikule panusele. Komitee rõhutab rolli, mida nad võivad täita selliste meetmete sõnastamisel ja rakendamisel, mille abil on võimalik anda uus hoog majanduskasvule, luua rohkem ja paremaid töökohti ning taastada finantsstabiilsus.

1.1

Komitee toonitab asjaolu, et osalemine ja kaasarääkimine on olulised eeldused selleks, et poliitilisi muudatusi ja struktuurireforme asjakohaselt välja töötada, kujundada ja ellu viia.

Komitee rõhutab, et:

—	sotsiaal- ja majanduspoliitika struktuurimuutused võivad muuta olemasolevaid ja tulevasi töövõimalusi eri rühmade vahel ning väga sageli avaldavad need olulist mõju sissetulekute jaotusele;

—	sotsiaalpartnerite konsulteerimine ja kodanikuühiskonna dialoog tugevdavad kavandatud sotsiaalmajanduslike meetmete usaldusväärsust ja ühiskondlikku kandepinda;

—	osalemine on tähtis ka selleks, et tegelikult rakendatavat poliitikat ja selle tulemusi hoolikalt jälgida, mis võimaldab kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja sotsiaalpartneritel esitada hinnanguid ja anda vajaduse korral varakult hoiatussignaale;

—	paljudel juhtudel on sotsiaalsed organisatsioonid ja eelkõige sotsiaalpartnerid need, kes peavad poliitilisi ettepanekuid praktikas ellu viima.

1.2

Komitee toonitab vajadust Euroopa majanduse tugevama juhtimise järele, et rahaliit töötaks paremini ja igaühe huvides. Samal ajal on väga oluline õppida reaalsetest oludest. Seejuures on keskse tähtsusega sotsiaalpartnerite konsulteerimine ja ühiskondlik dialoog majanduse, riigi rahanduse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse valdkonnas.

1.3

Komitee toetab komisjoni ettepanekut koostada tööhõivenäitajate tulemustabel ning teostada liikmesriikide tööhõivekavade struktuurset seiret. Euroopa Liidu sotsiaalpartnerid peaksid olema tihedalt kaasatud selle tulemustabeli koostamisse ning riiklike tööhõivekavade hindamise näitajate ja kriteeriumide määratlemisse.

1.4	Palkade kujundamise osas juhib komitee komisjoni tähelepanu asjaolule, et palgad ja palgaläbirääkimised kuuluvad sotsiaalpartnerite pädevusse, nagu on muu hulgas sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus.

1.5

Komitee kutsub seega Euroopa Liidu poliitikakujundajaid üles kaasama sotsiaalpartnerite konsulteerimise ja ühiskondliku osalemise erinevatesse poliitilistesse mehhanismidesse strateegia „Euroopa 2020” elluviimise protsessis. Näitavad ju kohapealsed kogemused, et raskuspunkt on nihkunud riigi tasandilt Euroopa tasandile, mistõttu on sotsiaalpartnerite konsulteerimise ja ühiskondliku osalemise roll ja kvaliteet riigi tasandil nõrgenenud.

1.6

Komitee teeb ettepaneku, et Euroopa poolaasta raames kaasataks Euroopa sotsiaalpartnerid (Euroopa sotsiaaldialoogi abil) ja organiseeritud kodanikuühiskond varakult iga-aastase majanduskasvu analüüsi ettevalmistustesse. Samuti peaksid nad tingimata osalema tööhõivepoliitika suuniste ja majanduspoliitika üldsuuniste prioriteetide määratlemisel.

2. Sissejuhatus

2.1

30. mail avaldas Euroopa Komisjon teatise teemal „Stabiilsus-, kasvu- ja tööhõivemeetmed” (COM(2012) 299 final). See teatis on Euroopa poolaasta pöördepunkt. Poolaasta algab komisjoni koostatava iga-aastase majanduskasvu analüüsiga ja lõppeb konkreetsete riigipõhiste soovitustega, mille kiidab heaks Euroopa Ülemkogu.

2.2

Komisjoni taotlusel otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostada arvamuse teatise „Stabiilsus-, kasvu- ja tööhõivemeetmed” kohta. Kõnealuses arvamuses keskendutakse konkreetsele aspektile, eelkõige sotsiaalpartnerite ning organiseeritud kodanikuühiskonna ühisele vastutusele ning nende võimalikule panusele. Komitee rõhutab rolli, mida nad võivad täita selliste meetmete sõnastamisel ja rakendamisel, mille abil on võimalik anda uus hoog majanduskasvule, luua rohkem ja paremaid töökohti ning taastada finantsstabiilsus.

Komitee soovib selle arvamusega ja pärast teatud poliitikavaldkondade analüüsi esitada soovitused selle kohta, kuidas liikmesriikide sotsiaalpartnerid ja organiseeritud kodanikuühiskonna esindajad saavad Euroopa poolaasta raames täita suuremat, paremat ja otsustavamat rolli. Lisaks sellele koostab komitee järgmise sammuna arvamuse 2013. aasta majanduskasvu analüüsi kohta, milles analüüsitakse kõiki komisjoni poolt käsitletud olulisi poliitikavaldkondi.

2.3

Komitee märgib esmalt, et komisjoni teatises viidatakse sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna rollile vaid seoses kolme teemaga, nimelt inimkapital, palgad ja „muutused” kui üldine teema (vt edasi punkt 4.1). Seoses sellega rõhutab komitee otsekohe, et sotsiaalpartnerite konsulteerimine ja kodanikuühiskonna dialoog hõlmab paljusid muid valdkondi ja küsimusi, muu hulgas näiteks innovatsioon, majandusreform, tööstuspoliitika, säästev areng, ettevõtlus, rohkem töökohti ja paremad töökohad, vaesusevastane võitlus ja sotsiaalne kaitse. Käesolevat arvamust alustab komitee seega sellega, et rõhutab sotsiaalpartnerite konsulteerimise ja kodanikuühiskonna dialoogi olulisust (vt punkt 3), seejärel käsitleb ta kolme konkreetset valdkonda, mille puhul viidatakse komisjoni teatises selgelt konsulteerimise ja dialoogi rollile (punkt 4). Viimases punktis esitab komitee täiendavaid ettepanekuid selle kohta, kuidas kaasata konsulteerimine ja dialoog struktuurselt strateegia „Euroopa 2020” poliitilisse tegevuskavasse.

3. Sotsiaalpartnerite konsulteerimine ja ühiskondlik dialoog on edukaks poliitikaks esmatähtis

3.1

Komitee toonitab asjaolu, et osalemine ja kaasarääkimine ei ole luksus, vaid hoopis põhjapanev eeldus selleks, et poliitilisi muudatusi ja struktuurireforme asjakohaselt välja töötada, kujundada ja ellu viia.

—

Sotsiaal- ja majanduspoliitika struktuurimuutused võivad muuta olemasolevaid ja tulevasi töövõimalusi eri rühmade vahel ning väga sageli avaldavad need olulist mõju sissetulekute jaotusele. Seejuures on võimalik sotsiaalpartnerite konsulteerimise ja organiseeritud dialoogiga tagada, et jõupingutused majanduse taas õigele rajale suunamiseks jaotuksid õiglaselt. Konsulteerimine ja osalemine ühelt poolt ja sotsiaalne õiglus teiselt poolt on samuti üksteisega väga tihedalt seotud.

—

See tähendab samas, et kui sotsiaalpartnerite konsulteerimist ja kodanikuühiskonna dialoogi järgitakse, tugevdavad võetud sotsiaalmajanduslike meetmete usaldusväärsust ja ühiskondlikku kandepinda ning saavad seega tagada ka eduka poliitika. Poliitika, millelt oodatakse, et seda aja jooksul järjekindlalt järgitakse, kuna see tugineb ulatuslikul sotsiaalsel ja ühiskondlikul konsensusel, loob oluliselt parema ja usalduslikuma õhkkonna, mis toob kaasa tõelise innovatsiooni ja investeeringud. Seevastu tekitab poliitika, mis põhjustab suure šoki, ent mille tõttu tuleb juba langetatud otsused sidusrühmade toetuse puudumisel kiiresti tagasi võtta, kahtlusi ja segadust, mistõttu kaotab selline poliitika lõpuks suure osa oma mõjust ja olulisusest. Teisisõnu on investeering sotsiaalpartnerite konsulteerimisse ja dialoogi hea investeering ühiskonna sotsiaalsesse kapitali.

—

Osalemine on oluline ka selleks, et praktikas rakendatavat poliitikat ja selle tulemusi hoolikalt jälgida. Selles osas annavad kodanikuühiskonna organisatsioonid ja sotsiaalpartnerid varakult hoiatussignaali: nad suudavad varakult märgata mitte ainult poliitika uusimaid suundumusi, vaid ka ootamatuid ja soovimatuid tagajärgi ning neid poliitikakujundajatega peetavatel aruteludel käsitleda.

—	Paljudel juhtudel on ju sotsiaalsed organisatsioonid ja eelkõige sotsiaalpartnerid need, kes peavad poliitilisi ettepanekuid praktikas ellu viima. Poliitika tõhusaks rakendamiseks on oluline, et poliitika rakendajad seda ka ise toetavad.

3.2

Komitee juhib komisjoni, Euroopa Ülemkogu ja teiste, nii Euroopa kui ka riigi tasandi poliitikakujundajate tähelepanu selgesõnaliselt asjaolule, et sotsiaalpartnerite konsulteerimist ja ühiskondlikku dialoogi tuleb rangelt järgida. Eelöeldu mõte ei ole teha kõlavaid sõnu osalemise tähtsusest ja seejärel esialgsed poliitilised kavatsused ilma kohapealsete sotsiaalsete osalejate panust ja ettepanekuid arvesse võtmata ikkagi ellu viia. Seesuguse käitumise tulemus on sotsiaalse kapitali ja ühiskondliku usalduse kadu, mis omakorda toob kaasa sotsiaalseid ja majanduslikke pingeid.

3.3

Seoses sellega on oluline ka niinimetatud horisontaalne klausel (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 9) Selle klausliga kohustatakse Euroopa Liitu võtma oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel arvesse teatud sotsiaalseid kriteeriume ja eesmärke. Konkreetsemalt puudutavad need kõrge tööhõive taseme edendamist, piisava sotsiaalse kaitse tagamist, sotsiaalse tõrjutuse vastast võitlust ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrget taset. Sotsiaalsete osalejate osalemine poliitikas on selle horisontaalse klausli loogiline ja hädavajalik tagajärg.

4. Konkreetsed poliitikavaldkonnad, mille puhul viitab komisjon sotsiaalpartnerite konsulteerimisele ja ühiskondlikule dialoogile

4.1

Komitee märgib, et komisjon viitab sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna tähtsusele ja rollile asjaomase teatise kolmes lõigus. Siinkohal tsiteerib komitee teatise järgmisi lõike.

—	Juhtimine, lk 3, 2. lõik – „Peame jõudma konsensusele ja veendumusele muutuste vajalikkuses ja tehtavates valikutes. Selles dialoogis täidavad olulist rolli sotsiaalpartnerid. ”

—

Inimkapitali potentsiaali kasutamine – lk 6, 4. lõik – „Oma hiljutises tööhõivepaketis tegi komisjon ettepaneku konkreetseteks meetmeteks, mis võimaldavad elavdada majandust uute töökohtade loomise kaudu terves ELis. Tähtsamate sektorite, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), tervishoiu ja rohelise majanduse töökohtade loomise potentsiaali ärakasutamiseks väljapakutud konkreetsete meetmete rakendamiseks on vaja komisjoni, liikmesriikide, sotsiaalpartnerite ning avaliku ja erasektori sidusrühmade koostööd. Liikmesriikide tööhõivekavade tõhusam seire komisjoni esitatud kontrollnäitajate ja tulemustabelite alusel tugevdab veelgi töökohti loovate reformide hoogu (…)”

—

Võitlus töötusega ja tegelemine kriisi sotsiaalsete tagajärgedega – lk 15, 1. lõik – „Mõned liikmesriigid on ulatuslikult reforminud palkade kujundamise ja palkade indekseerimise süsteemi, et tagada tootlikkuse arengu parem kajastatus palgakasvus. Teistes riikides, kus palkade indekseerimise süsteemi toimimine võib kujuneda probleemiks, on sel alal tehtud vaid piiratud edusamme. Neis riikides tuleb koos sotsiaalpartneritega leida võimalused selle puuduse leevendamiseks. Jooksevkonto ülejäägiga riikides on täheldatav teatav tasakaalustamine sisenõudluse suurendamise teel, sealhulgas palgakasvu kaudu. Seda tuleb jätkata.”

4.2	Komitee kiidab esiteks komisjoni valikut kaasata sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid vähemalt eelnimetatud kolme teemavaldkonda. Samal ajal soovib komitee järgmised märkused teha.

4.3

Komitee toonitab vajadust Euroopa majanduse tugevama juhtimise järele, et rahaliit töötaks paremini ja igaühe huvides. Samal ajal on väga oluline õppida reaalsetest oludest. Kui teatud majanduspoliitika tulemuseks on majanduskasvu pidurdumine ja mitmesuguste Euroopa riikide majanduse järjekordne langus, mis ohustab nii stabiilsust (defitsiit ja võlamäärad jäävad kõrgele tasemele) kui ka sotsiaalset ühtekuuluvust (kõrge ja kasvav tööpuudus), peavad poliitikakujundajad sellesse tõsiselt suhtuma ja poliitika kurssi muutma. Sotsiaalpartnerite konsulteerimise eesmärk on luua parem poliitika, mida toetab lai avalikkus, mitte hoida pahauskselt ja kangekaelselt kinni poliitikast, millel on tõestatult kahjulikud tagajärjed nii majanduse, riigi rahanduse kui ka sotsiaalse ühtekuuluvuse seisukohalt.

4.4

Komitee kiidab komisjoni ettepanekut koostada tööhõivenäitajate tulemustabel ning teostada liikmesriikide tööhõivekavade struktuurset seiret. Euroopa Liidu sotsiaalpartnerid peaksid olema tihedalt kaasatud selle tulemustabeli koostamisse ning riiklike tööhõivekavade hindamise näitajate ja kriteeriumide määratlemisse.

4.5

Kolmas valdkond, mille puhul viitab komisjon selgesõnaliselt sotsiaalsete osalejate ja sotsiaalpartnerite rollile ja osalemisele, on palgapoliitika, kus komisjoni sõnul tuleb palgakujundussüsteemide osas „konsulteerida” sotsiaalpartneritega. Komitee juhib siinkohal komisjoni tähelepanu asjaolule, et palgad, palgaläbirääkimised, aga ka palgakujundussüsteem ise on paljudes liikmesriikides sotsiaalpartnerite sõltumatu pädevus; nemad peavad selleks läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja sõlmivad need. Sotsiaalpartnerite kõnealust sõltumatut läbirääkimiste pidamise ülesannet ei tohi kahandada vaid konsulteerimisele. Samuti ei tohi dialoogis osalemist piirata pelgalt nõuandva rolliga. Sotsiaalpartnerite konsulteerimise ja sotsiaaldialoogi sõltumatust on kinnitatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 152 ja artikli 153 lõikes 5, kus muu hulgas on sõnastatud põhimõte, et Euroopa Liit peab tunnustama liikmesriikide töösuhete süsteemidemitmekesisust. Eelöeldu taustal on sotsiaalpartneritega „konsulteerimine” näiteks palkade indekseerimise süsteemi reformi osas täiesti ebapiisav ja isegi kohatu, eriti kui, sotsiaaldialoogi asjaomases riiklikus mudelis räägivad selliste indekseerimissüsteemide osas kollektiivlepingute näol läbi ja neis lepivad kokku sotsiaalpartnerid ise.

Sisuliselt küsib komitee endalt, kas selle põhjuseks ei ole asjaolu, et komisjon omistab liiga suurt tähtsust töötasude kohandamisele allapoole. Komisjoni teatisega kaasnevate riigipõhiste soovituste põhjalikumast analüüsist nähtub, et 17st liikmesriigist, kes said komisjonilt soovitused palga osas, on 16 liikmesriigi soovituse eesmärk vähendada nõrgendada palgadünaamikat, olgu siis indekseerimise reformi, miinimumpalkade piiramise, palgaläbirääkimiste detsentraliseerimise või madalaimate palkade paindlikkuse suurendamise kaudu. Ent Euroopa rahaliitu iseloomustav tasakaalustamatus on struktuurne ja peaasjalikult seotud asjaoluga, et globaliseerumisel on rahaliidu eri liikmetele erinev mõju (joonealune märkus: vt Rahvusvaheline Valuutafond. External Imbalances in the Euro Area. („Väline tasakaalustamatus euroalal”) Töödokument 12/136, 2012). Jätkuvalt vastab tõele see, et konkurentsivõitlust madala palgatasemega riikidega ei ole võimalik võita palkade alandamisega.

5. Sotsiaalpartnerite konsulteerimise ja osalusprotsesside struktuurne kaasamine

5.1

Komitee kutsub Euroopa Liidu poliitikakujundajaid üles kaasama sotsiaalpartnerite konsulteerimise ja ühiskondliku osalemise idee struktuurselt erinevatesse poliitilistesse protsessidesse. Pealegi nähtub kohapealsest kogemusest, et mitmel põhjusel ja suuresti institutsiooniliste reformide tõttu, mida komisjon neis poliitilistes protsessides jätkuvalt ellu viib, avaldab Euroopa otsustusprotsess järjest enam mõju konsulteerimisele ja ühiskondlikule osalemisele riiklikul tasandil. Antud kontekstis on komitee jaoks täiesti vastuvõetamatu, et konsulteerimist ja ühiskondlikku osalemist riiklikul tasandil vähendatakse nö libakonsulteerimise tasemele, õõnestades riiklikke konsulteerimise traditsioone või neist üldse mitte hoolides (konsultatsioonimenetluste puhul tuleb arvesse võtta ajakava probleemi ja selliste riigiorganite reformikavade tsentraalse koostamise probleemi, kellel puudub seos sotsiaalpartnerite / osalusel põhineva konsulteerimisega või on see seos väga nõrk).

5.2

Kooskõlas Euroopa poolaasta ajakavaga esitab komitee järgmised ettepanekud.

—	Euroopa sotsiaalpartnerid (Euroopa sotsiaaldialoogi abil) ja organiseeritud kodanikuühiskond tuleb varakult kaasata iga-aastase majanduskasvu analüüsi ettevalmistustesse.

—	Samuti peaksid nad tingimata osalema tööhõivepoliitika ja majanduspoliitika üldsuuniste prioriteetide määratlemisel.

—

Riiklike reformikavade koostamisel tuleb läbi viia ulatuslik ja kaasavam dialoog sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega. See eeldab ajakava muutmist selliselt, et oleks piisavalt aega põhjalikuks aruteluks, mille tulemuseks oleksid põhjendatud alternatiivsed ettepanekud ja lähenemisviisid. Lisaks teeb komitee ettepaneku koostada riigi tasandil dialoogi lõpparuanne, milles esitatakse erinevad seisukohad ja ettepanekud, ning lisada see aruanne komisjonis riikide kohta koostatavate aruannete juurde. Nii on võimalik välja selgitada, kus on ühiskondlikul osalusel tähtis roll.

—	Järgmine samm Euroopa poolaasta protsessis on komisjonis riigipõhiste soovituste avaldamine. Sotsiaalpartnereid ja organiseeritud kodanikuühiskonda tuleb siin aegsasti teavitada ja nendega konsulteerida.

—

Ühiskondliku osalusega seoses tuleb strateegiat „Euroopa 2020” käsitlevad riigipõhised soovitused ja ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse määratlemise menetlust puudutavad analüüsid ja soovitused üksteisega kooskõlla viia. Sotsiaalpartneritel ja organiseeritud kodanikuühiskonnale peab ka siin olema märkimisväärne võimalus oma hääl ja seisukoht kuuldavaks teha.

Brüssel, 13. detsember 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON