4.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/54


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Restruktureerimine ja valmisolek muutusteks: mida on eelnev kogemus meile õpetanud?” (roheline raamat)

COM(2012) 7 final

2012/C 299/11

Raportöör: Antonello PEZZINI

Kaasraportöör: Thomas STUDENT

Euroopa Komisjon otsustas 21. veebruaril 2012 vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Restruktureerimine ja valmisolek muutusteks: mida on eelnev kogemus meile õpetanud?

COM(2012) 7 final.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööstuse muutuste nõuandekomisjon (CCMI) võttis arvamuse vastu 11. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 134, erapooletuks jäi 7.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib kõigepealt rõhutada, et ettevõte on definitsiooni järgi turgudel tegutsevate üksuste kohandamisstrateegiate keskne toimija ning seega on ettevõte restruktureerimisprotsesside keskmes.

1.2

Komitee rõhutab, kui oluline roll on olnud ja on ikka tööstuse muutuste nõuandekomisjonil platvormina konstruktiivse dialoogi ning komisjonile, nõukogule ja Euroopa Parlamendile esitatavate ideede ja ettepanekute väljatöötamisel tööstuse ümberkorraldamist puudutavates küsimustes.

1.3

Komitee kinnitab taas, et ettevõtete restruktureerimine kujutab endast üldiselt keerukaid protsesse. Muutusteks valmistumine tähendab valmistada ettevõtted ja töötajad ette tegelema uute probleemidega, minimeerides muutuste sotsiaalset mõju, maksimeerides eduvõimalusi, luues vastastikuse usalduse õhkkonna ning kaasates otsustavalt sotsiaalpartnerid ja organiseeritud kodanikuühiskonna.

1.4

ELi töötajatel ja ettevõtetel tuleb toime tulla järgmisega:

asjaomaste rahvusvaheliste ja siseturgude kiired muutused;

uute ülemaailmsete partnerite turule sisenemine;

iganemisprotsesse kiirendavate uute tehnoloogiliste rakenduste kasutuselevõtt;

tarbijad, kes on üha teadlikumad oma rollist keskkonda ja säästvat arengut arvestava tarbimise ja investeerimise suunamisel;

demograafilised suundumused, mida iseloomustab tööjõu vananemine;

suured muutused tööturul ja nendega kaasnev ulatuslik sotsiaalne dumping;

praeguse majandus- ja finantskriisi jätkuv ohtlikkus ning Euroopa ilmselgelt nõrk positsioon maailmaturgudel.

1.5

Komitee peab seega rohelise raamatu esitamist õigeaegseks ja asjakohaseks, ent loodab, et selles algatatud analüüsid ja arutelud viivad konkreetsete ja tõhusate tegudeni, järgides terviklikku käsitlusviisi kõigil tootmise, tarbimise ja teenuste tasanditel. See eeldab suhtlemist ja teabevahetust tootmis- ja turustusahela eri tasandite vahel, millega kaasneb heade tavade jagamine selles valdkonnas, ning Euroopa õigustikul ja ühistel jagatud väärtustel põhinevate suuniste, standardite ja võrdlusraamistike rakendamise täpsete tähtaegadega ajakava.

1.6

Komitee peab valmistumis- ja restruktureerimisprotsessides väga tähtsaks väärtustada sotsiaalpartnerite, organiseeritud kodanikuühiskonna ja tarbijate rolli ELi, riikide, piirkondlikul, kohalikul ja ettevõtte tasandil ning kaasata piirkondade esindajad ja teadmiste ja oskuste võrgustikud.

1.7

Komitee hinnangul ei ole sotsiaaldialoog, läbirääkimised ja osalemine mitte ainult Euroopa sotsiaalmudeli põhiväärtused, vaid ka vahendid, mis toetavad edukalt ja soodustavad sotsiaalset ühtekuuluvust, kvaliteetset tööhõivet, töökohtade loomist ning Euroopa majandussüsteemide innovatsiooni ja konkurentsivõime tugevdamist.

1.8

ELi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika ning innovatsiooni- ja teaduspoliitika peavad komitee arvates olema orienteeritud restruktureerimiseks valmistumise ja seda toetavate mehhanismide aktiivsele toetamisele, et muuta need süsteemideks, millest töötajad ja ettevõtted võidavad.

1.9

Komitee peab väga oluliseks kaasata majanduslikke ja sotsiaalseid osalejaid suuremal määral struktuurifondide järelevalveorganitesse, et tagada Euroopa struktuuripoliitika edu.

1.10

Komitee soovitab, et struktuuripoliitika meetmed oleksid omavahel tihedalt seotud ja kooskõlastatud teadus- ja uuendustegevuse toetamise poliitikaga, toetades investeeringute ja tööstuspoliitika kaudu Euroopa üleminekut vähese CO2-heitega majandusele.

1.11

ELi haridus- ja kutseõppeprogrammid ning elukestva õppe programmid peaksid komitee arvates olema ametiasutuste ja ettevõtete eelistatud vahendid ennetavalt muutusteks valmistumiseks kõrvuti majandusosalejate, eelkõige VKEde, ja töötajate pidevate jõupingutustega.

1.12

Komitee soovitab komisjoni poliitikameetmeid ning talituste, agentuuride ja arvukate vaatluskeskuste tegevust Euroopa tasandil tihedamalt koordineerida, et ettevõtete valikuid restruktureerimisel saaks üheselt ja järjepidevalt toetada. Eelkõige peaksid VKEd ja mikroettevõtted, kellel on selgeid raskusi restruktureerimiseks valmistumisega, saama kasu sobivatest toetus- ja juhendamismehhanismidest.

1.13

Komitee kinnitab taas, et ettevõtetes, kus esineb üleilmastumisega seotud probleeme, peab tööhõive toetuseks ette nähtud riigiabi põhinema tingimustel, mis tagavad vaba ja õiglase konkurentsi.

1.14

Kokkuvõttes kutsub komitee üles tugevdama Euroopa poliitikat, millega toetada nii piirkondlike kui ka valdkondlike osaluspõhiste tulevikuanalüüside väljaarendamist, et kujundada ühine ja jagatud ettekujutus – ka tänu kohalike võimaluste suuremale väärtustamisele –, kuidas luua suuremaid ja paremaid tööhõivevõimalusi majanduslikult kindlates ja konkurentsivõimelistes ettevõtetes.

1.15

Võttes arvesse demograafilisi muutusi Euroopas, peab komitee eriti oluliseks aktiivset poliitikat rahvastiku vananemise ja nn hõbedase majanduse valdkonnas, kohandades tootmist ja teenuseid neile uutele võimalustele.

2.   Sissejuhatus

2.1

Euroopa majanduse taastumiseks on vaja aega, et välja tulla Euroopat tabanud viimaste kümnendite kõige rängemast majanduslangusest. Kriis avaldab riikide rahandusele ja valitsustele suurt survet ja sunnib ettevõtteid reaalmajanduses ratsionaliseerimisele, restruktureerimisele ja koondamistele, millel on tohutud tagajärjed töötusele.

2.2

Restruktureerimine toimub keerukate protsesside kaudu, mis esinevad mitmemõõtmelisel kujul ja eeldavad äristrateegiate muutmist ettevõtte korralduse, vormi, suuruse ja tegevusala aspektist.

2.2.1

Eelkõige valdkondlikul tasandil tuleb määratleda mitmesugused majanduslikud ja operatiivsed eesmärgid, mis on seotud olukorraga ülemaailmsetel turgudel ja sektorites, kus ettevõte tegutseb.

2.3

Selle protsessi teostamisel – võttes seejuures arvesse tarbijate huve ja käitumist – tuleb prognoosida tööhõivevõimalusi kiiresti arenevates sektorites ja pöörata erilist tähelepanu VKEdele, kes kannatavad praeguse kriisi tagajärgede all kõige rängemalt.

2.4

Muutusteks valmistumine tähendab valmistada ettevõtted ja töötajad ette tulema toime tulevaste muutustega, aga ka nägema ette selliste probleemide lahendamiseks vajalikud ümberkorraldused, minimeerides muutuste sotsiaalset mõju, tagades stabiilsuse ja vähendades kulusid, pidades seejuures silmas keskkonnakaitset ja säästvat arengut. Euroopa tehnoloogilised platvormid ja nende teostatavad uuringud võivad pakkuda konkreetseid väljavaateid nii töötajate kui ka ettevõtte jaoks.

2.5

Viimasel kahel aastakümnel oleme täheldanud üha kiirenevat ümberpositsioneerimist turgudel, tootmise mujale viimist, tootmisüksuste ümberkorraldamist ja/või sulgemist, ühinemisi, omandamisi ja/või tegevuse allhankimist. Siiski on Euroopas sellisteks protsessideks valmisoleku tugevdamise vajadus osutunud viimasel neljal aastal üha tungivamaks seoses kiirete muutuste ja pakilise vajadusega restruktureerimise järele, mida nõuab süvenev majandus- ja finants- ning turgude kriis. Ka sellised nähtused nagu tohutult kiiresti kasvav veebimüük ja piiriülene kaubandus mõjutavad eri riikide turge.

2.6

Majandus- ja finantskriis ei ole mitte ainult kiirendanud restruktureerimisprotsesse eri tasanditel, vaid ka sundinud võtma kokkuhoiumeetmeid ja vähendama avaliku sektori kulutusi, mille tagajärjel on kaotatud märkimisväärselt töökohti avalikus sektoris ja mis on paljudes riikides ka nõrgendanud mitmesuguseid töötajate, kohalike kogukondade ja ettevõtete jaoks ettenähtud puhversüsteeme.

2.7

Komisjoni eesmärk restruktureerimisel on aidata tugevdada ja levitada valmistumis- ja innovatsioonikultuuri selliselt, kuidas restruktureerimine ise läbi viiakse: ELil on liikmesriikidega jagatud vastutus, „pidades silmas Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 määratletud eesmärkide saavutamist” (ELi toimimise lepingu artikkel 145).

2.8

Komisjon tunnistas juba oma 2005. aasta teatises ümberstruktureerimise ja tööhõive kohta probleeme seoses ümberkorraldamise sotsiaalkuludega mitte ainult töötajate endi jaoks, kelle töötingimuste ebakindlus suureneb, aga ka paljude majandussektorite jaoks.

2.9

Kui ümberkorraldusi reguleerivad peamiselt riikliku ja piirkondliku tasandi eeskirjad, siis ümberkorralduste juhtimisel, kontrollimisel, kiirendamisel on suur vastutus ELil, sest tema kohus on tagada ELi õigusliku raamistiku nõuetekohane toimimine nii töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kui ka töötajate kaitse valdkonnas, (1) ja täita aktiivset rolli peamiselt strateegias „Euroopa 2020” ja aluslepingus sätestatud kohustuste põhjal.

2.10

Kui EL soovib finants- ja majanduskriisist, üleilmastumisest, kliimamuutustest, demograafilistest suundumustest ja kokkuhoiukavade sotsiaalkulude tõttu suurenevast ebavõrdsusest tingitud probleemidega edukalt toime tulla, on vaja arendada ja tugevdada restruktureerimiseks valmistumise ja selle juhtimise ennetavaid strateegiaid ühise väärtuste ja tavade raamistiku põhjal, mis oleks kooskõlas aluslepingu oluliste sotsiaalsete ja majanduslike eesmärkidega.

2.11

Strateegia „Euroopa 2020” koondsuuniste (mille nõukogu võttis vastu 22. aprillil 2010) raames peaksid EL ja liikmesriigid seega läbi viima reformid teadmistest ja innovatsioonist juhinduva aruka majanduskasvu saavutamiseks, keskendudes tarbijate vajadustele ja käitumisele, eesmärgiga:

edendada koordineeritud struktuurireforme, mis annaksid tõhusa panuse majanduskasvu ja tööhõivesse ning tugevdaksid ELi konkurentsivõimet maailmamajanduses;

tagada tööturu tõhus toimimine, investeerides edukatesse üleminekutesse, asjakohaste oskuste arendamisse, töökohtade kvaliteedi parandamisse ning struktuurse tööpuuduse, seejuures nii pikaajalise töötuse kui ka tööturult kõrvalejäämise vastu võitlemisse;

parandada ettevõtluskeskkonda ja soodustada uute ettevõtete ja uute töökohtade loomist eelkõige rohelise majanduse ja hõbedase majanduse valdkonnas;

parandada hariduse kvaliteeti, tagades kõigi jaoks sellele ligipääsu ning tugevdades sidemeid hariduse, akadeemiliste ringkondade ja tööturu vahel;

edendada heade tavade proaktiivseid mudeleid, et valmistuda ettevõtete restruktureerimiseks, mida üleminekuetapis tööturg vajab;

täiustada õigusraamistikku, kus saaks edendada innovatsiooni ja teadmussiiret kogu ELis;

stimuleerida ettevõtlust ja aidata muuta loovad ideed toodeteks, teenusteks ja protsessideks, mis võimaldavad luua kvaliteetseid töökohti;

soodustada territoriaalset, majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust;

aidata tõhusamalt kaasa Euroopa ja üleilmsete ühiskondlikke probleemide lahendamisele.

2.12

Ettevõtete ja sektorite restruktureerimise toetamine toimub varajase hoiatuse süsteemide (vt Euroopa ümberstruktureerimise jälgimise keskus (European Restructuring Monitor – ERM) kaudu ettevõtetes. See on kõiki asjaomaseid pooli kaasavate restruktureerimisprotsesside tõhusa planeerimise eeltingimus, et võimaldada töötajatele adekvaatset kutsealast ümberõpet, aga ka selleks, et tagada valdkondlike ja valdkondadevaheliste võrgustike väljaarendamine, millega saaks muutust hallata terviklikult ja kutsesuunitluste abil, mis tagavad kõrge tööalase konkurentsivõime taseme.

2.13

Komisjon esitas 18. aprillil 2012 Strasbourgis oma uue tööhõivepaketi (mille kohta komitee koostab arvamuse), milles ta palub liikmesriikidel tugevdada riiklikku tööhõivepoliitikat ja eeldab tahet tugevdada tööhõivepoliitika kooskõlastamist ja järelevalvet.

3.   Komisjoni roheline raamat

3.1

Komisjon algatas üldsusega konsulteerimise ettevõtete restruktureerimise ja muutusteks valmistumise teemal, et „saada täpne ülevaade, mida positiivset on selles valdkonnas saavutatud”.

3.2

Rohelises raamatus on esitatud mitmeid küsimusi kriisi õppetundide, majanduse ja tööstuse võimalike kohanduste, ettevõtete ja töötajate kohanemisvõime, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli, personalijuhtimist edendava ametialase koolituse rolli ning majanduslike ja sotsiaalsete osalejate dialoogi kohta.

4.   Üldised märkused

4.1

Komitee hinnangul tuleb rohelist raamatut käsitada jätkuna ümberstruktureerimise ja tööhõivealasele 2005. aasta teatisele, milles püüti määrata kindlaks ELi roll restruktureerimiseks valmistumisel ja selle juhtimisel, et arendada tööhõivet.

4.2

2005. aasta teatise tulemusel algas komitee arvates eri tegevuste positiivne areng ELi tasandil, et edendada Euroopa lähenemisviisi valmistumisele ja restruktureerimisele, näiteks paljud kõrgetasemelised temaatilised konverentsid ja ekspertide seminarid (restruktureerimisfoorum), Euroopa Sotsiaalfondi algatused, mitmesugused võrdlevad uuringud ning töövahendite ja suuniste väljaarendamine, mille ilmseks näiteks on rohelisele raamatule lisatud talituste töödokument „Restructuring in Europe 2011”.

4.3

Komitee märgib murega, et rohelise raamatu lähenemisviis ei hõlma meetmete ettepanekuid, mis oleksid täpse ja tiheda ajakavaga paika pandud, et reageerida praegusele tõsisele kriisile, vaid selle asemel on suunitlus avatud küsimustele, täpsustamata teostamise aega ja viisi. Samas meetmed, mis on kavandatud teiste vahendite, näiteks 2012. aasta mais alustatud tööhõivepaketi raames – mille kohta on komiteel võimalus arvamust avaldada –, on tõhusamad.

4.4

Ettevõte on definitsiooni järgi turgudel tegutsevate üksuste kohandamis- ja positsioneerimisstrateegiate ning seega nende operatiivstrateegiatest johtuvate restruktureerimisprotsesside keskne toimija. Seejuures ei saa aga arvestamata jätta järgmist:

majandussüsteemide üleilmastumise kontekst, kus Euroopa turule ja rahvusvahelistele turgudele ilmub uusi riike üha paljutõotavamate ja konkurentsivõimelisemate sektoritega;

ELis ja EList väljaspool asuvate konkreetsete riikide eripärad;

asjaomaste Euroopa poliitikameetmete mitmemõõtmeline raamistik, mis mõjutab otseselt ettevõtte toimimist ja valikuid nii kohaldatavate eeskirjade kui ka strateegiliste ja operatiivsete võimaluste aspektist;

riiklik ja piirkondlik raamistik, mis reguleerib ettevõtte ja töötajate tehnilisi tegutsemistingimusi;

territoriaalne raamistik, kus restruktureerimistegevus ja selleks valmistumist võimaldavad protsessid tegelikult toimuvad väliste osalejate ja ettevõtete vahelise koordineerimise teel ning kus sageli eelkõige VKEde puhul suunavad ja toetusmehhanismid praktikas tegelikult teostatakse;

sotsiaalse dialoogi ja kollektiivläbirääkimiste raamistik ning sotsiaalpartnerite ja ettevõtete esinduste rolli arendamine – nad on tähtsamad kui kunagi varem tootmise, korralduse ja töötingimuste kohandamiseks kriisi ajal kiiresti muutuvatele oludele, tuginedes heale sotsiaalpartnerlusele.

4.5

Euroopa tasandil tuletab komitee meelde, nagu komitee on varem väljendanud, (2) et arengustrateegia loomiseks peavad sotsiaalpartnerid ja organiseeritud kodanikuühiskond tervikuna tegema tööd territoriaalse sotsiaalse vastutuse väljaarendamise nimel, et viia ellu kooskõlastatud strateegiate pakett, sealhulgas:

vastupidavuse ja püsimajäämise strateegia, mis võimaldab tegutseda väljakujunenud turgudel seal paremini spetsialiseerudes, kulusid kärpides, tegevust lähedaste majandusharude arvelt mitmekesistades;

toote- ja teenuseprotsessi uuendamise strateegia, sh turu ja tehnoloogia muutmine ning uutest materjalidest uute toodete valmistamine;

uued algatused tulevikuanalüüside kaudu, et näha ette uusi laienevaid tooteid ja teenuseid (nagu juhtivad turud), millele tuleks suunata uusi investeeringuid;

kohalik turustamine, mille puhul rõhutatakse tipptaset, sõlmides lepinguid teaduskeskustega, et suurendada tehnoloogiliste teadmiste levitamist;

rahaline toetus arengufondidest, sh laenutagatised Euroopa Investeerimisfondi raames, aga ka struktuurifondidest;

krediidimaksete edasilükkamise võimaldamine mikro- ja väikeettevõtetele eelkõige tööhõivemäära säilitamiseks;

lühiajaline võlgade konsolideerimine, et mikro- ja väikeettevõtted saaksid keskenduda tootmisele, turustamisele ja müügijärgsetele teenustele;

uuendusliku teenustesektori (roheline majandus) ja isikuteenuste (hõbedane majandus) toetamine, kasutades ära uuenduslikke koolitusvõimalusi Euroopa Sotsiaalfondi raames;

kvaliteetsete isikuteenuste arendamine, osaliselt tugevdades sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteemi (3);

infrastruktuuripoliitika, mis aitaks kaasa uuenduslikumate valikute tegemisele vähese CO2-heitega majanduse nimel;

energiatõhususe ja keskkonnakaitsekriteeriumide edendamine eelkõige riigihanke menetluses;

parem juurdepääs teabele;

aruka spetsialiseerumisega strateegiate pakkumine piirkondadele, kaasates organiseeritud kodanikuühiskonna ning kõik majanduslikud ja sotsiaalsed osalejad.

4.6

ELi struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika ning innovatsiooni- ja teaduspoliitika peavad komitee arvates olema orienteeritud restruktureerimiseks valmistumise ja seda toetavate mehhanismide aktiivselt toetamisele, et muuta need süsteemideks, millest töötajad ja ettevõtted võidavad. Struktuurifondidel, eriti Euroopa Sotsiaalfondil, Euroopa Regionaalarengu Fondil ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondil, võib olla märkimisväärne osa selles, et suurendada töötajate tööalast konkurentsivõimet ja võimalikult vähendada koondamiste sotsiaalseid tagajärgi.

4.7

Komitee peab väga oluliseks majandus- ja sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna suuremat kaasamist struktuurifondide partner- ja järelevalveorganitesse ning rõhutab, et Euroopa struktuuripoliitika edu tagamise väga oluline eeltingimus on piirkonnas tegutsevate sidusrühmade konkreetsed oskused.

4.8

Komitee peab eelkõige tähtsaks integreerida restruktureerimispoliitika ja Euroopas vähese CO2-heitega majandusele üleminekule suunatud tööstuspoliitika, mis arvestab kliima- ja keskkonnanõuetega ja võimaldab vajaliku rahastamise abil arendada uusi keskkonnahoidlikke töökohti ja kutsealasid, nagu komitee on rõhutanud varasemates arvamustes (4).

4.8.1

Ka seoses 2012. aasta kuulutamisega aktiivsena vananemise Euroopa aastaks peab komitee oluliseks professionaalsuse arendamist valitsusväliste organisatsioonide, sotsiaalmajanduse ja ettevõtete teenustes, et edendada tervena, aktiivsena ja väärikana vananemist ning arendada tooteid ja teenuseid, mis vastavad nende tarbijate vajadustele (5).

4.9

ELi haridus- ja kutseõppeprogrammid ning elukestva õppe programmid peaksid komitee arvates ühtlasi olema eelistatud vahendid ennetavalt muutusteks valmistumiseks kõrvuti ettevõtete ja töötajate pidevate jõupingutustega: nagu märgib Businesseurope, „72 % ELi ettevõtetest rõhutas nõuet oma töötajaid süstemaatiliselt koolitada ja 32 % töötajatest ELis osales 2010. aastal oma tööandjate rahastatud koolituskursustel”.

4.10

Riikide stiimulipaketid kriisi sotsiaalsete aspektidega tegelemiseks ja seni vastu võetud ettepanekud ei ole olnud piisavad. Piisavat tähelepanu ei ole pööratud töökohtade loomisele ja nõudluse suurendamiseks vajalikele meetmetele (näiteks paremini kooskõlastatud maksustiimulipaketid ja palgapoliitika).

4.10.1

Riigiabi ja struktuurifondidest ettenähtud rahastamine, millega toetatakse tööhõivet üleilmastumisest ja krediidikriisist puudutatud ettevõtetes, peab tuginema järgmistele eeldustele: peab olema tagatud, et abi ei takista vaba konkurentsi; abi kasutatakse eelkõige tööhõivemäära toetamiseks; austatakse kollektiivlepinguid. Näiteks tuleks kaaluda arengusuundi Madalamaades, kus suurepäraselt toimivad üksi tegutsevate füüsilisest isikust ettevõtjate mudelid. Selle süsteemiga antakse töötutele võimalus pakkuda oma oskusteavet ja luua endile ise töökohti.

4.11

Komitee arvates tuleb komisjoni poliitikameetmeid ja talituste tegevust Euroopa tasandil tihedamalt koordineerida, et ettevõtete valikuid restruktureerimisel üheselt ja järjepidevalt toetada.

1.

Euroopa tööhõive- ja hariduspoliitika, ELi teadus- ja innovatsioonipoliitika, ettevõttepoliitika ja Euroopa tööstuspoliitika, energia- ja keskkonnapoliitika, keskkonnahoidlik majandus ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, samuti ELi kaubandus- ja välispoliitika peavad eelkõige andma Euroopa ettevõtete juhtidele ja töötajatele ühese ühise ettekujutuse, et nad saaksid sellele tugineda oma strateegia kohandamise ja ametialase arengu valikutes.

2.

Euroopa agentuurid (nagu CEDEFOP Thessalonikis ja EUROFOUND Dublinis), vaatluskeskused (nagu Euroopa VKEde vaatluskeskus või Euroopa Muutuste Järelevalvekeskus (EMCC)), Teadusuuringute Ühiskeskuse instituudid (nagu Tulevikutehnoloogiate Instituut Sevillas) ning tulevikuanalüüsid teadus- ja arendustegevuse seitsmenda raamprogrammi teaduse ja ühiskonna osa raames peaksid leidma puutepunkte ja tagama sidususe, et luua ettevõttele ja töötajatele selge ja juurdepääsetav muutuse raamistik.

4.12

Komitee peab väga tähtsaks väärtustada sotsiaalpartnerite ja organiseeritud kodanikuühiskonna rolli igal tasandil: sotsiaaldialoog, läbirääkimised ja osalemine ei ole mitte ainult Euroopa sotsiaalmudeli põhiväärtused, mida komitee on alati toetanud, vaid ka vahendid, mis edukalt toetavad ja soodustavad sotsiaalset ühtekuuluvust, kvaliteetset tööhõivet, töökohtade loomist ning Euroopa riikide majanduse innovatsiooni ja konkurentsivõime tugevdamist.

4.13

Komitee soovib kõnealuses kontekstis rõhutada tööstuse muutuste nõuandekomisjoni rolli konstruktiivse dialoogi ning ideede ja ettepanekute väljatöötamise eelistatud platvormina, tänu kogemustele, mis tal on õnnestunud edukalt koguda alates Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu sõlmimisest.

4.14

Nagu arvukad hea tava uuringud ja analüüsid nii ELi kui ka riikide tasandil näitavad, on sotsiaalpartnerite usaldussuhted ja tõhus sotsiaalne dialoog väga olulised eeltingimused muutusteks kõige paremini valmistumiseks ja nendega toimetulemiseks.

4.15

Komitee on eelkõige seisukohal, et dialoog, kooskõlastamine ja läbirääkimised on reformide ja turvalise paindlikkuse väljakujundamise põhitingimused. Ühelt poolt tuleb luua raamtingimused, mis võimaldaksid ettevõtetel – riikide erinevates oludes – kiiresti ja paindlikult kohaneda innovatsiooniga, turgudega ja kasutajate/tarbijate nõudmistega, ning teiselt poolt on tingimata vaja toetada ja hõlbustada töötajate kohanemisvõimet ja ametialast arengut.

4.16

Pealegi, nagu komitee on varem rõhutanud, saab turvaline paindlikkus toimida üksnes juhul, kui töötajatel on asjakohane koolitus, ja tegelikult on uute oskuste ja uute töökohtade loomise vahel otsene seos. Peale selle on komitee seisukohal, et praegu peavad olema esikohal turvalisuse poolt (laiemas tähenduses) edendavad meetmed ja stabiilsed töökohad.

4.17

Komitee peab seega oluliseks, et riikide ametiasutused, haridus- ja koolitusasutused ning ettevõtted ühendaksid jõud, et parandada töö- ja koolituspakkumist, arendades välja uued laia profiiliga kutsealad ja mitmekülgsed kutseoskused, toetades kogu aktiivse elu kestvat õpet.

4.18

Komitee soovib kõnealuses kontekstis rõhutada selliste mehhanismide esmatähtsust, mis tagavad juurdepääsu haridusele ja täienduskoolitusele, mille eesmärk on vastata uute ametialaste profiilide ja uute kvalifikatsioonide nõuetele, eelkõige noorte puhul. See on kooskõlas uute oskuste ja töökohtade tegevuskavas kirjeldatud visiooniga, mille kohta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on avaldanud oma arvamust (6).

4.19

Komitee peab tähtsaks kohaliku tasandi eri osalejate tõhustatud koostööd, arvestades, et eriti sellel tasandil on hea sotsiaalne dialoog usaldusõhkkonnas ja muutuse suhtes positiivne hoiak olulised tegurid negatiivsete sotsiaalsete tagajärgede vältimiseks või piiramiseks.

4.20

Erilist tähelepanu väärivad komitee arvates VKEd, kelle jaoks peavad riikide ametiasutused ja erasektori asutused, näiteks tööandjate organisatsioonid, kutseliidud, kaubandus-, tööstus- ja käsitöökojad ning muud asutused ette nägema asjakohased meetmed eelkõige kohalikul ja piirkondlikul tasandil, andes eesõiguse pääseda juurde krediidi- ja koolitusvõimalustele, ning samuti sobivad sekkumismeetmed bürokraatia ja haldusformaalsuste lihtsustamiseks.

4.21

Edasised konsultatsioonid ning ettevalmistumis- ja restruktureerimispoliitika väljakujundamine peavad tuginema analüüsidele, uuringutele ja aruannetele, mis on teostatud Euroopa tasandil enam kui seitsme aasta jooksul.

4.22

Kui minevikus pöörati selgelt tähelepanu analüüsidele ja teabevahetusele heade tavade ja uuenduslike kogemuste vallas, (7) siis tulevikus peaks EL suurel määral keskenduma konkreetsetele meetmetele, st arengule ja majanduskasvule, ning edendama Euroopa õigustikul ja ühistel väärtustel põhinevate suuniste, standardite ja võrdlusraamistike rakendamist.

4.23

Lisaks rõhutab komitee inimliku aspekti tähtsust: sektorite ja ettevõtete restruktureerimise ohvriks langenud inimesed ja perekonnad kogevad sageli inimlikku tragöödiat, mida sugugi alati kohaselt arvesse ei võeta. Tagada tuleks psühholoogilise ja sotsiaalse toe meetmed, mis lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik investeeringute ja majanduskasvu taastamiseks ning tööhõive jätkusuutlikuks arenguks.

Brüssel, 11. juuli 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  Euroopa töönõukogu direktiiv 2009/38/EÜ, ELT 2009, L 122; direktiiv 2002/14/EÜ, EÜT 2002. L 80, direktiiv 2001/23/EÜ, EÜT 2001, L 82 direktiiv 98/59/EÜ, EÜT 1998, L 225, nõukogu määrus (EÜ) nr 1346/2000, EÜT 2000, L 160.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Üleilmse kriisi mõju tootmis- ja teenindussektoritele”, ELT 2009, C 318.

(3)  Vt e-tervishoiu juhtivate turgude algatus (COM(2007) 860 final).

(4)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Keskkonnasõbralike töökohtade edendamine ELi kliima- ja energiapaketi jaoks”, ELT 2011, C 44.

(5)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus „Euroopa aktiivsena vananemise aasta (2012)”, ELT 2011, C 51.

(6)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava: Euroopa panus täieliku tööhõive saavutamisse”, ELT 2011, C 318.

(7)  Head tavad: European Restructuring Toolbox: http://www.evta.net/restructuringtoolbox/toolbox/index.html, projekt „Going Local to Respond Employment Challenges”: http://www.evta.net/going_local/catalogue/index.html. Eesmärgid on rakendada piirkondlikke meetmeid ja ettevõtete kriisi ennetavale poliitikale ja teenustele suunatud meetmeid, luua osalejate ja tavade kogum projekti kaasatud koolitusasutuste pideva võrdleva hindamise sisseviimiseks.