15.11.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 351/73

1.1

Komitee tervitab komisjoni ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul, mille eesmärk on tugevdada ELi ühtset turgu, suurendades turvaliste ja tõrgeteta piiriüleste e-tehingute usaldusväärsust ja kasutusmugavust.

1.2

Komitee toetab jõuliselt ühtse turu arengut ning leiab, et määrusega suurendatakse avaliku ja erasektori internetipõhiste teenuste, e-äri ja e-kaubanduse tõhusust ELis, millest saavad kasu teises ELi riigis töötavad või õppivad ELi kodanikud ning piiriülest äritegevust arendavad VKEd.

1.3

Komitee väljendab rahulolu asjaoluga, et määruses tehakse ettepanek järgida tehnoloogiaküsimustes neutraalset ning uuendustele avatud lähenemisviisi.

1.4

Komitee leiab siiski, et komisjon oleks pidanud minema määruses veelgi kaugemale ning edendama de facto ja de jure Euroopa e-identimise süsteemi arendamist teatud teenuste jaoks.

1.5

Tunnistades, et identimise reguleerimine kuulub riiklikku pädevusse, ning järgides subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, soovitab komitee, et komisjon kaaluks nüüd, kuidas kõigile kodanikele kättesaadav vabatahtlik ühtlustatud Euroopa e-identimine kasutusele võtta. Kõigile kodanikele kättesaadav Euroopa e-identimise süsteem lihtsustaks kaupade ja teenuste tõelise ühtse turu elluviimist, tuues olulist ühiskondlikku ja teenustega seotud kasu, sealhulgas tõhusama kaitse pettuste eest ja usalduslikuma õhkkonna ettevõtjate vahel, madalamad teenuse osutamise kulud ning kvaliteetsemad teenused ja kodanike parema kaitse.

1.6

Komitee soovitab komisjonil välja arendada Euroopa Liidu e-identimise standardi analoogiliselt Euroopa Standardikomitee arendatavate standarditega. Euroopa Liidu e-identimise standardiga määratletaks Euroopa Liidu e-identimise parameetrid ning loodaks alus erinevate riiklike e-identimise süsteemide ühtlustamisele ja vorm mis tahes uue e-identimise süsteemi kasutuselevõtuks riikides, kus seda praegu ei ole.

1.7

Komitee soovitab komisjonil kaaluda võimalust alustada kõigile kodanikele kättesaadava vabatahtliku Euroopa e-identimise süsteemi kasutuselevõttu, luues lihtsa süsteemi ELi autenditud e-ID andmiseks piiratud arvule e-kaubanduse tarbijate tehingutele.

1.8

Kuna üheski 27 liikmesriigist ei ole hetkel hästi välja arendatud ettevõtjate (juriidiliste isikute) riiklikku e-identimise süsteemi, soovitab komitee komisjonil kiirendada juriidiliste isikute vabatahtliku Euroopa e-identimise süsteemi kasutuselevõttu, järgides sealjuures subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Süsteem sisaldaks kõigi ELi ettevõtjate jaoks määratletud parameetreid.

1.9

Komitee tervitab määruse ettepaneku sätteid veebisaitide autentimise kohta. Komitee leiab, et nimetatud sätete kiire rakendamine lihtsustaks usaldusliku õhkkonna arendamist tarbijate ja ettevõtjate vahel, mis on digitaalse ühtse turu jaoks otsustava tähtsusega.

1.10

Komitee kutsub komisjoni uuesti üles edendama ettepanekuid ettevõtjatele mõeldud Euroopa usaldusmärgi kasutuselevõtuks. Nagu komitee on varasemates arvamustes sedastanud, suurendaks ettevõtjate Euroopa usaldusmärk oluliselt tarbijate usaldust piiriülese internetikaubanduse suhtes.

1.11

Komiteel on heameel näha, et määruse ettepanekus võetakse arvesse komitee arvukaid arvamusi, milles kutsutakse üles e-identimise, e-allkirja ja usaldusteenuste piiriülesele ühtlustamisele, ning samuti komitee muret kodanike eraelu puutumatuse ja turvalisuse tagamise pärast internetikeskkonnas (1). Komiteel on samuti heameel näha, et määruse eelnõu sisaldab sätet, mille kohaselt vastutab asjaomane liikmesriik oma osalevate süsteemide eest.

1.12

Komitee märgib, et määruses pööratakse tähelepanu STORK-projektide (2) tehnilisele standardimisele ja protsesside arendamisele e-identimise koostalitlusplatvormi loomiseks ja praktilise süsteemi rakendamiseks, millega luuakse e-allkirjade ja nendega seotud internetipõhiste usaldusteenuste piiriülene siseturg. Komitee soovitab komisjonil lihtsustada seda tõsist tööd ning pakkuda kõikvõimalikku toetust töö kiirendamiseks.

1.13

Komitee soovitab, et määruse ettepaneku jõustamisega peaks kaasnema kodanike teavituskampaania, et selgitada, kuidas e-identimise ja e-allkirja piiriülene kord praktikas toimib, ning vastata nende võimalikele eraelu puutumatuse ja turvalisusega seotud mureküsimustele.

1.14

Komitee rõhutab, et digitaalühiskonna arenedes ja interneti kaudu pakutavate oluliste avalike teenuste arvu suurenedes on eriti oluline, et komisjon jätkaks nende strateegiate sihipärast toetamist, mille eesmärk on kiirendada e-kaasatust kogu Euroopa Liidus.

1.15

Komitee palub komisjonil määruses uuesti läbi vaadata kohad, milles nähakse ette delegeeritud õigusaktide kasutamine, ning selgitada komiteele, miks on nende kasutamine asjaomaste artiklite rakendamisel vajalik.

2.1

E-allkirja käsitlev direktiiv on kehtinud üle 12 aasta. Direktiivis esinevad lüngad. Näiteks ei ole selles määratletud teenuseosutajate riikliku järelevalve kohustust, mis on takistanud piiriüleste e-allkirjade kasutuselevõttu. Samuti ei hõlma see paljusid uusi tehnoloogiaid.

2.2

Kõigil ELi riikidel on olemas õigusaktid e-allkirjade kasutamiseks, kuid need on erinevad ning muudavad tegelikkuses piiriüleste e-tehingute sõlmimise võimatuks. Sama kehtib ka usaldusteenuste, nagu ajatemplite, e-templite ja e-andmevahetusteenuste ning veebisaitide autentimise puhul, mille koostalitlusvõime Euroopa tasandil puudub. Seepärast esitatakse määruses kõnealuste teenuste jaoks ühiste eeskirjade ja tavade ettepanekuid.

2.3

Määruse eelnõu sisaldab kolme keskset elementi.

2.4

Kavandatava määrusega

2.5

Teenused, millele e-identimise laialdasem kasutamine avaldab tõenäoliselt kõige suuremat positiivset mõju, on muu hulgas maksude kogumine, koolituskursused ja muud sotsiaalteenused, e-hanked ja e-tervishoid.

2.6

STORK-projektide kaudu, milles on osalenud 17 liikmesriiki, kes on tegelenud koostalitlussüsteemide arendamisega, on komisjon ja ELi liikmesriigid on tõestanud, et e-identimise piiriülene vastastikune tunnustamine toimib.

2.7

Määruse eelnõu on viimane ühtse turu aktis (3) kavandatud 12st põhimeetmest ning samuti üks e-valitsuse tegevuskavas 2011–2015 (4), ELi stabiilsus- ja majanduskasvu tegevuskavas (5) ja digitaalarengu tegevuskavas (6) sisalduvatest meetmetest.

3.1

Täielikult integreeritud digitaalse ühtse turu loomine on äärmiselt oluline digitaalarengu tegevuskava elluviimiseks, Euroopa kodanike heaolu ning ELi ettevõtjate, eelkõige 21 miljoni VKE edukuse jaoks. Praegu töötab teises ELi liikmesriigis 13 miljonit kodanikku ning internetis sooritab oste 150 miljonit inimest. Siiski ostab vaid 20 % ELi internetis ostjatest kaupu või teenuseid teisest ELi liikmesriigist. Kogu ELi hõlmava ühtlustatud ja koostalitlusvõimelise e-identimise, e-allkirja ja usaldusteenuste (sh veebisaitide autentimine, e-ajatemplid ja e-templid) loomine on digitaalse ühtse turu arenguks otsustava tähtsusega.

3.2

Väga oluline on edendada e-hangete arendamist, et parandada tõhusust, läbipaistvust ja konkurentsi. E-hangete praegune kasutuselevõtt on aeglane ning vaid 5 % ELi hankemenetlustest võimaldavad elektroonilist töötlust.

3.3

On kahetsusväärne, et Euroopa e-ID kaardi süsteemi puudumisel on välja töötatud arvukaid erinevaid riiklikke süsteeme. Komitee tunnistab, et komisjoni määruse eelnõus praegu kavandatav poliitika lihtsustada täielikult integreeritud digitaalse ühtse turu loomist 2015. aastaks, (7) on suunatud erinevate komisjonile teatatud riiklike e-identimise süsteemide vastastikusele seaduslikule tunnustamisele ja kõigi teatatud süsteemide konkreetse tehnilise koostalitlussüsteemi loomisele.

3.4

Komitee märgib, et komisjon on kõnealuse määruse koostamisel kasutanud järkjärgulisele arengule toetuvat lähenemisviisi, mis tugineb e-allkirja käsitlevale direktiivile (8), tagamaks, et inimesed ja ettevõtjad saavad kasutada oma riigi e-identimise süsteemi avalikele teenustele juurdepääsuks teises ELi liikmesriigis, kus asjaomane süsteem on kasutusel.

3.5

Komitee leiab siiski, et EL vajab standardset, kõigi kodanike ja ettevõtjate Euroopa e-identimise süsteemi, ning väljendab kahetsust, et määrusega ei püüta edendada Euroopa ühise e-identimise süsteemi arendamist. Kuigi määrusega nõutakse kõigilt liikmesriikidelt kõigi määruse raames teavitatud riiklike e-identimise süsteemide aktsepteerimist, võivad riigid otsustada, kas nad teavitavad oma riiklikest süsteemidest või mitte. Samuti austatakse selliste liikmesriikide eelistusi, kellel riiklik e-identimise süsteem puudub.

3.6

Kuigi kavandatavas määruses austatakse riikide suveräänsust ega nõuta e-identiteedi andmist kõigile ELi kodanikele, tuleks kaaluda üleeuroopalise e-identimise süsteemi eeliseid. Aja jooksul jäävad ilma e-ID kaardita kodanikud ebasoodsamasse olukorda. Võrdsete võimaluste kasutamiseks vajab iga kodanik e-ID kaarti, mida saab kasutada kõikjal ELis.

3.7

Koostalitlussüsteemide rakendamine kogu ELis on otsustava tähtsusega e-identimisest ja usaldusteenuste osutamisest sõltuvate e-tehingute tõrgeteta ja edukaks toimimiseks. Euroopa e-identimise koostalitlusplatvormi täielikuks toimimiseks tuleb veel palju ära teha.

3.8

Tuleks koostada üleeuroopaline teavitusprogramm, et tutvustada inimestele e-identimise, e-allkirja ja usaldusteenuste kasutamist, et nad oskaksid asjakohaselt kaitsta oma eraelu puutumatust ja turvalisust internetis. Teadlikkuse suurendamise ja teavituskampaaniat tuleks rakendada nii, et see vastaks teabevajaduselt ja digitaalselt pädevuselt eri tasemega kodanike vajadustele.

3.9

Paljudel inimestel on eraelu puutumatuse ja turvalisusega seotud mureküsimusi seoses digitaalteenuste kasutamisega. Need mured suurenevad, kui nad ei tunne nimetatud teenuste osutamisel kasutatavat tehnoloogiat ning see põhjustab tarbetut hirmu ja vastuseisu. Ametiasutused ja liikmesriigid peavad tegema suuremaid jõupingutusi, et selgitada, kuidas kaitstakse teavitatud e-identimise ja e-allkirja tehnoloogiate kasutamisel eraelu puutumatust ja turvalisust. Sellega seoses märgib komitee, et kavandatud usaldusteenuste süsteem on kujundatud selliselt, et tarbetut teavet ei avaldata ega vahetata ning välditakse teabe tsentraliseerimist.

3.10

Komitee on kutsunud oma varasemates arvamustes komisjoni üles edendama ettepanekuid internetis tegutsevatele ettevõtjatele mõeldud ELi sertifitseerimissüsteemi – Euroopa usaldusmärgi – kasutuselevõtuks. Euroopa usaldusmärk kinnitaks, et ettevõtja järgib täielikult ELi õigust ning et tarbijaõigusi kaitstakse. Selline süsteem suurendaks tarbijate usaldust internetikaubanduse suhtes.

3.11

Komitee on mures, et kui Euroopa elektrooniline ühendatus e-identimise ja usaldusteenuste kasutamise kaudu järjest suureneb, on väga oluline, et kodanikel oleks juurdepääs tehnoloogiale ja oskustele, mis võimaldavad neil digitaalrevolutsioonist võrdsel määral kasu saada. E-kaasatus on ikka veel oluline küsimus ELis, kus veerand elanikkonnast ei ole kunagi kasutanud internetti. Siinkohal on jätkuvalt peamised tegurid vanus, sugu ja haridus.

4.1

Subsidiaarsuse põhimõtet järgides soovitab komitee komisjonil kaaluda, kuidas võiks kasutusele võtta kõigile kodanikele mõeldud Euroopa Liidu e-ID kaardi. Seda oleks ehk võimalik saavutada standardparameetrite määratlemisega, mis võidaks Euroopa Liidu e-ID kaardi staatuse saamiseks lisada kõigisse riiklikesse e-identimise süsteemidesse, ja ELi autenditud e-identimise kasutuselevõtuga teatud teenuste puhul. Nii saaksid kodanikud taotleda vabatahtlikkuse alusel Euroopa Liidu e-ID kaardi väljastamist, kui riiklik süsteem puudub.

4.2

Komitee loodab, et komisjon kaalub ELi e-identimise kasutuselevõttu, luues lihtsa süsteemi piiratud arvu ELi autenditud e-ID andmiseks e-kaubanduse tarbijate tehingutele. Seda Euroopa e-ID autentimist võiks keskselt juhtida ELile alluv asutus, mis suurendaks tarbijate ja kaupmeeste usaldust ja turvalisust.

4.3

Kuna üheski 27 liikmesriigist ei ole hetkel hästi välja arendatud ettevõtjate (juriidiliste isikute) riiklikku e-identimise süsteemi, soovitab komitee komisjonil kasutada võimalust kiirendada juriidiliste isikute Euroopa e-identimise süsteemi kasutuselevõttu. Sellise süsteemi väljatöötamisel tuleb loomulikult järgida subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Kui EL tegutseb kohe, väldib ta ühtlustamisega seotud probleeme, mis tulenevad Euroopa e-ID kaardi süsteemi puudumisel välja töötatud erinevate kodanike e-identimise riiklike süsteemide arvukusest. Lisaks tooks juriidiliste isikute Euroopa e-identimise süsteemi rakendamine kohest majanduskasu 21 miljonile Euroopa VKE-le, kuna nende piiriülene äritegevus kasvab.

4.4

Komitee märgib, et määruse eelnõu 42 artiklist 16s antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte (9). Kuigi komitee mõistab, et delegeeritud õigusaktide vastuvõtmine on vajalik, et lihtsustada määruse mõningate tehniliste aspektide rakendamist ja võimaldada komisjonile selles osas teatud paindlikkust, on komitee mures nimetatud volituste nii laiaulatusliku kasutamise pärast. Komitee kardab, et delegeeritud õigusaktide kasutamist puudutavad kaitsemeetmed (10) ei pruugi olla piisavad tagamaks, et nõukogu ja Euroopa Parlament saavad rakendada tõhusat kontrolli komisjoni asjaomase tegevuse üle, mis võib mõjutada süsteemi õiguskindlust.