29.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/49


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus erisätete kohta, milles käsitletakse Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist seoses eesmärgiga „Euroopa territoriaalne koostöö” ”

(KOM(2011) 611 (lõplik))

2012/C 191/09

Raportöör: Viliam PÁLENÍK

25. oktoobril 2011 otsustas Euroopa Parlament ja 27. oktoobril 2011 nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 178 ja 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus erisätete kohta, milles käsitletakse Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist seoses eesmärgiga „Euroopa territoriaalne koostöö”

COM(2011) 611 final – 2011/0273 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsioon võttis arvamuse vastu 3. aprillil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 480. istungjärgul 25. ja 26. aprillil 2012. aastal (25. aprilli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 162, vastu hääletas 5, erapooletuks jäi 14.

1.   Komitee järelduste ja soovituste kokkuvõte

1.1   Euroopa Komisjon võttis 29. juunil 2011 vastu ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2014-2020: eelarve Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimiseks. Selles otsustas komisjon, et ühtekuuluvuspoliitika peaks jääma ka järgmise finantsperspektiivi oluliseks osaks ja toetama Euroopa 2020. aasta strateegiat.

1.2   Euroopa territoriaalne koostöö on üks ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidest ning raamistik ühiste abinõude rakendamiseks ja erinevate liikmesriikide riiklike, piirkondlike ja kohalike otsustajate poliitikaalase arutelu jaoks.

1.3   Komisjon toob arvukaid näiteid lisaväärtusest ning majanduskasvu ja töökohti loovatest investeeringutest, mida ELi eelarve abita ei oleks olnud. Hindamise tulemused näitavad siiski kesksete eesmärkide ja prioriteetide puudumist. Investeerimine majanduskasvu on veelgi olulisem ajal, mil liikmesriikide avaliku sektori vahendid on napid.

1.4   Euroopa territoriaalse koostöö eriline tähtsus on tingitud nii tema olemusest kui ka rollist ühtekuuluvuspoliitikas, edendades koostööd piiriülesel, riikidevahelisel ja piirkondadevahelisel tasandil.

1.5   Finantsressursside kavandatud jaotus Euroopa territoriaalse koostöö eri elementide, st piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö vahel tagab neist igaühe piisava finantssuutlikkuse.

1.6   Komitee toetab samuti suundumist temaatilise kontsentreerumise poole ja investeerimisprioriteetide määratlemist koostöö iga elemendi osas, ehkki oluline on arvesse võtta iga riigi ja piirkonna eripära ja vajadusi.

1.7   Komitee tervitab ja toetab katset lihtsustada eeskirju kõigil asjaomastel tasanditel: abisaajad, programmis osalevad asutused, osalevad liikmesriigid, kolmandad riigid ja komisjon.

1.8   Iseäranis hea meel on komiteel korraldus- ja sertifitseerimisasutuste ühendamise, kulude deklareerimise lihtsustamise ning elektroonilise aruandluse üle, samuti selle üle, et aastaaruanne tuleb esitada üksnes 2017. ja 2019. aasta kohta.

1.9   Ühisnäitajate (vt määruse lisa) sisseviimine eri programmide konkreetse panuse hindamiseks on samuti tähtis, võimaldades paremini hinnata asjaomase struktuurilise sekkumise tulemusi ja tõhusust.

1.10   Komitee toetab kodanikuühiskonna otsest kaasamist võrdväärse partnerina kogu programmitöö tsüklisse (kavandamine, rakendamine, jälgimine ja hindamine).

1.11   Kodanikuühiskonna sidusrühmade kaasamine on samuti oluline väikeste projektide puhul, millel on eeldus suurendada sekkumise lisaväärtust just piiriülese koostöö puhul.

1.12   Tehnilist abi tuleks kasutada esmajoones selleks, et suurendada Euroopa territoriaalse koostöö kõigi osaliste vastuvõtuvõimet ja tugevdada haldussuutlikkuse tõhusust, lisamata samas täiendavat halduskoormust.

2.   Komitee arvamuse põhielemendid ja taust

2.1   Ühtekuuluvuspoliitika rakendamise õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 174.

2.2   ELi toimimise lepingu artikli 175 kohaselt peavad liikmesriigid teostama ja koordineerima oma majanduspoliitikat viisil, mis aitaks saavutada artiklis 174 seatud eesmärgid. Liidu poliitika ja meetmete kavandamisel ja rakendamisel ning siseturu rajamisel võetakse arvesse artiklis 174 seatud eesmärke ning aidatakse kaasa nende saavutamisele.

2.3   Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi eesmärgid on sätestatud artiklites 162, 176 ja 177.

2.4   ELi toimimise lepingu artiklis 174 on sätestatud, et erilist tähelepanu pööratakse maapiirkondadele, tööstuslikust üleminekust mõjutatud piirkondadele ja regioonidele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, näiteks väga väikese rahvastikutihedusega põhjapoolseimatele piirkondadele, saartele, piiriülestele ja mäestikualadele.

2.5   ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaselt tuleb kehtestada erimeetmed, et võtta arvesse äärepoolseimate piirkondade sotsiaalset ja majanduslikku olukorda, mida raskendavad teatavad erijooned, mis piiravad märkimisväärselt nende arengut.

2.6   29. juunil 2011 võttis komisjon vastu ettepaneku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kohta: eelarve Euroopa 2020. aasta strateegia elluviimiseks. Selles otsustas komisjon, et ühtekuuluvuspoliitika peab jääma järgmise finantspaketi lahutamatuks osaks ning rõhutas selle tähtsust ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisel.

2.7   Ettepanek kuulub ühtekuuluvuspoliitika õigusaktide paketti aastateks 2014–2020 (1). Euroopa territoriaalne koostöö on üks ühtekuuluvuspoliitika eesmärke ja see pakub raamistikku ühistegevuste rakendamiseks ja tegevuspõhimõtete vahetamiseks eri liikmesriikide riigi-, piirkonna ja kohaliku tasandi osalistega.

2.8   Komisjoni hinnangus varasema ühtekuuluvuspoliitika alusel tehtud kulutustele on palju näiteid lisaväärtusest ning majanduskasvu ja töökohti loovatest investeeringutest, mida ELi eelarve abita ei oleks olnud. Tulemustest on siiski näha ka prioriteetide puudumise ja hajumise mõju. Ajal, mil avaliku sektori raha on vähe ja majanduskasvu soodustavaid investeeringuid on vaja rohkem kui kunagi varem, otsustas komisjon esitada tähtsad ühtekuuluvuspoliitika muudatused.

2.9   Euroopa territoriaalne koostöö on eriti väärtuslik järgmistel põhjustel:

piiriüleste probleemide lahendamine on väga tulemuslik, kui kõik asjaomased piirkonnad teevad koostööd selle nimel, et vältida ebaproportsionaalselt suuri kulutusi ja teiste seljas liugu laskmist (nt piiriülene keskkonnasaaste);

koostöö võib olla tulemuslik vahend heade tavade jagamiseks ja oskusteabe (nt konkurentsivõime parandamine) levitamise õppimiseks;

koostöö võib viia selleni, et ühe konkreetse probleemi lahendus on mastaabisäästu ja n-ö kriitilise massi saavutamise (teadus- ja uuendustegevust soodustavate klastrite loomise) tõttu tulemuslikum;

juhtimine võib paremaks muutuda valdkonna poliitika, meetmete ja investeeringute piiriülese ja riikidevahelise kooskõlastamise tulemusena;

ELi suhtlus naabritega koostööprogrammide kaudu ELi välispiiridel võib soodustada julgeolekut, stabiilsust ja vastastikku kasulikke suhteid;

mõnes kontekstis, näiteks mere- ja rannapiirkondade puhul, on koostöö ja rahvusvaheline tegevus hädavajalik majanduskasvu, tööhõive ja ökosüsteemipõhise majandamise toetamiseks;

see loob tingimused makropiirkondade arengustrateegiate rakendamiseks.

3.   Üldised märkused

3.1   Komitee toetab komisjoni eesmärki tuua Euroopa territoriaalse koostöö eripära selgemini välja eraldi määruses, hõlbustades seega nii selle rakendamist kui ka ERFi kohaldamisala määratlemist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki silmas pidades (2).

3.2   Finantsressursside selge jaotus Euroopa territoriaalse koostöö eri elementide, st piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö vahel tagab neist igaühe piisava finantssuutlikkuse. Kavandatud jaotusest selgub, et suurimat tähelepanu osutatakse piiriülesele koostööle (73,24 % piiriülesele koostööle, 20,78 % riikidevahelisele koostööle ja 5,98 % piirkondadevahelisele koostööle). Asjakohane on samuti äärepoolseimate piirkondade rahastamistase.

3.3   Äärepoolseimate piirkondadega (nt Prantsuse ülemeredepartemangud) seoses oleks mõttekas selgemini määratleda nende naabrid ehk võimalikud partnerid.

3.4   Komitee toetab samuti suundumist temaatilise kontsentreerumise poole ja investeerimisprioriteetide määratlemist koostöö iga elemendi osas (3). Samas on selles valdkonnas oluline ka paindlikkus; kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega tuleb arvesse võtta konkreetsete riikide vajadusi.

3.5   Konkreetsetele valdkondlikele prioriteetidele keskendumine ja nende valimine iga Euroopa territoriaalse koostöö programmi (projekti) vajadustest lähtuvalt võiks samuti aidata saavutada eesmärki – suurendada Euroopa territoriaalse koostöö pakutavat lisaväärtust.

3.6   Komitee tervitab ja toetab katset lihtsustada eeskirju kõigil asjaomastel tasanditel: abisaajad, programmis osalevad asutused, osalevad liikmesriigid, kolmandad riigid ja komisjon. Haldusmenetluste lihtsustamine aitaks märkimisväärselt suurendada lisaväärtust, mida ühtekuuluvuspoliitika Euroopa territoriaalse koostöö raames pakub (4).

3.7   Eeskirjade lihtsustamist tuleb riigi ja piirkonna tasandil viia siiski läbi järjekindlalt, et vältida ülemäärast halduskoormust. Komitee soovitab komisjonil teostada oma pädevuste ja võimaluste piires järelevalvet ülemäärase halduskoormuse tekitamise üle ja aidata aktiivselt kaasa selle vähendamisele nii riigi kui ka piirkonna tasandil.

3.8   Järelevalve ja hindamise oluline element on ühise raamistiku loomine 2017. ja 2019. aasta aruannete koostamiseks ning nende keskendumine selliste tulemuste saavutamisele, mis on määratletud määruse artikli 13 lõigu 3 erisätetes, milles käsitletakse Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist seoses eesmärgiga „Euroopa territoriaalne koostöö”.

3.9   Ühisnäitajate (vt määruse lisa) sisseviimine eesmärgil „Euroopa territoriaalne koostöö” elluviidavate eri programmide konkreetse panuse hindamiseks on samuti tähtis, võimaldades paremini hinnata asjaomase struktuurilise sekkumise tulemusi ja tõhusust.

4.   Konkreetsed märkused

4.1   Komitee tervitab komisjoni katset eeskirju lihtsustada. Iseäranis hea meel on komiteel korraldus- ja sertifitseerimisasutuste ühendamise, kulude deklareerimise lihtsustamise ning elektroonilise aruandluse üle, samuti selle üle, et aastaaruanne tuleb esitada üksnes 2017. ja 2019. aasta kohta.

4.2   Liikmesriikide kogemused territoriaalse koostöö vallas näitavad, et kodanikuühiskonna laiem kaasamine on tähtis, eelkõige niiviisi, et kõnealuses valdkonnas sekkumiseks ettenähtud rahalised vahendid suunatakse otse kodanikuühiskonna projektidele.

4.3   Komitee toetab kodanikuühiskonna otsest kaasamist võrdväärse partnerina kogu programmitöö tsüklisse:

strateegilisse analüüsi ja kavandamisse,

projektide rakendamisse,

järelevalvesse ja hindamisse.

4.4   Sellega seoses oleks asjakohane kaaluda osa rahaliste vahendite kõrvalepanemist projektidele, mis on suunatud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele (st omavalitsuste vajadustele) ning erinevatele kodanikuühiskonna sidusrühmadele. Teatud valdkondades võiksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kutsuda organiseeritud kodanikuühiskonda üles osalema projektipartnerlustes juba projektide ettevalmistamise ajal.

4.5   Partnerluspõhimõtte (5) kohaselt on oluline keskenduda kodanikuühiskonna sidusrühmade toetamisele konkreetsetes projektides (nt mikroprojektid), millel on potentsiaali suurendada territoriaalse koostöö käigus lisaväärtust (eelkõige piiriülese koostöö puhul) ja kaasata niiviisi väiksemad kodanikuühiskonna rühmitused koostöösse.

4.6   Komitee toonitab, et liikmesriikides on vaja tagada parem teave nende vahendite ja eekirjade kohta ja neid propageerida. Samuti on tähtis tutvustada heade tavade näiteid juba teostatud projektide varal.

4.7   Lisaks on tähtis kaaluda erasektori mittetulundusühingute kaasamist projektide juhtivate partneritena ja arutada nende rolli üle.

4.8   Tehnilist abi tuleks eesmärgi „Euroopa territoriaalne koostöö” raames kasutada selleks, et suurendada potentsiaalsete toetuse lõppsaajate vastuvõtuvõimet ja tõsta korraldusasutuste haldussuutlikkuse tõhusust, pöörates peatähelepanu ülemäärase halduskoormuse kõrvaldamisele.

Brüssel, 25. aprill 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON


(1)  „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus erisätete kohta, milles käsitletakse Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist seoses eesmärgiga „Euroopa territoriaalne koostöö” ” ning „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006” (COM(2011) 615 final) koos moodustavad peamise õigusraamistiku ja aluse aruteludeks tulevase ühtekuuluvuspoliitika (2014–2020) kujundamise üle.

(2)  Vt ka EMSK arvamus teemal „Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus – muudatused” (Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 53).

(3)  Temaatilise kontsentreerumise põhimõte kiideti heaks EMSK arvamuses viienda ühtekuuluvusaruande kohta, ELT C 248, 25.8.2011, lk 68, punktid 2.2.5 ja 6.14. Komitee on juba kaua toonitanud vajadust haldus- ja raamatupidamismenetluste lihtsustamise järele, nt arvamuses, milles käsitleti tõhusat partnerlust ühtekuuluvuspoliitikas, ELT C 44, 11.2.2011, lk 1 ning samuti eelnimetatud arvamuses, ELT C 248, 25.8.2011.

(4)  Ühtekuuluvuspoliitika eeskirjade lihtsustamist on käsitletud mitmetes EMSK arvamustes, vt ELT C 248, 25.8.2011, lk 68 ja ELT C 44, 11.2.2011, lk 1.

(5)  Sellele põhimõttele on avaldatud toetust arvamustes (vt ELT C 248, 25.8.2011, lk 68 ja ELT C 44, 11.2.2011, lk 1) ning EMSK esindajate avalikes sõnavõttudes Gödöllös 2011. aasta juunis ja Gdanskis sama aasta oktoobris.