Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kodanike aasta kohta (2013)”

21. septembril 2011 otsustas nõukogu vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 21 punktile 1 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Euroopa kodanike aasta kohta (2013)”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 29. veebruaril 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 479. istungjärgul 28.-29. märtsil 2012 (28. märtsi istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 137, vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 11.

„Kodanikuühiskond on üks vahend, mis võimaldab meil väljendada oma inimlikku olemust tervikuna.”

1.1 Euroopa Komisjonil on kavas kuulutada 2013. aasta Euroopa kodanike aastaks (1). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et kodanikel on keskne koht Euroopa tuleviku ja integratsiooni tagamisel, ning toetab paljusid analüüsitavas ettepanekus esitatud ideid. Koos oma partneritega on komitee teinud juba olulisi ettevalmistustöid, et hõlbustada Euroopa kodanike aasta õnnestumist, ning jätkab seda tegevust sihipäraselt.

1.2 Komitee avaldab kahetsust selle üle, et Euroopa Komisjoni praeguses ettepanekus Euroopa kodanike aasta 2013 kohta esineb puudujääke. Ettepanekus ei tulnud Euroopa Komisjon vastu kodanikuühiskonna organisatsioonide taotlusele pühendada kõnealune aasta kodanikuaktiivsusele ega Euroopa Parlamendi üleskutsele rõhutada eriliselt kodanike uusi õigusi, mis tulenevad Lissaboni lepingu jõustumisest. Soovitades teha terve rea konkreetseid täiendusi ja muudatusi, innustab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee lähendama seda aastat kodanike vajadustele, et muuta see tõeliselt õnnestunud kogemuseks.

1.3 Euroopa ja selle kodanike suured tulevikuväljakutsed nõuavad Euroopa temaatilise aasta prioriteetide seadmist. Kodanike vähene usaldus Euroopa Liidu vastu, nende skeptitsism seoses oma võimalustega mõjutada ELi otsuseid, apaatia ja mitteosalus otsustusprotsessis kahjustavad ELi idee alustalasid ja otsuste kvaliteeti ning ELi arengut pikas perspektiivis.

1.4 Temaatilise aasta peaeesmärk peab olema kodanikuaktiivsus ja -osalus. Kõnealune aasta peab edendama kodanike teadlikku, aktiivset ja kaasavat osalust Euroopa integratsiooni protsessis ning poliitilises ja ühiskondlikus elus. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab täpsustada Euroopa aasta õiguslikku alust ja nimetada selle Euroopa kodanikuaktiivsuse ja -osaluse aastaks.

1.5 Komitee meenutab, et kodanikuaktiivsuse ja -osaluse mõiste hõlmab demokraatia ja ELi põhiväärtuste tugevdamist, kodanike poliitiliste, majanduslike ja sotsiaalsete õiguste austamise ja nende kohustuste teemalist arutelu ning ELi kuulumise tunde tugevdamist. Selle Euroopa aastaga tuleb rõhutada ühiskonna vajaduste erinevust ning võitlust diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu, pöörates seejuures erilist tähelepanu naistele ja puudega isikutele.

1.6 Nii Euroopa kui ka riikliku tasandi institutsioonide haldusorganid peavad viivitamatult tegutsema eelnimetatud eesmärkide elluviimise nimel. See protsess peab toimuma kodanikuühiskonnaga peetava tiheda dialoogi raames kõigil otsustusetappidel ja -tasanditel (sealhulgas kohalikul, riiklikul ja Euroopa tasandil).

1.7 Kõnealuses kontekstis on toetust väärivaks eesmärgiks liikuvus, isegi kui see on oma loomult kaudne.

1.8 Tuleks vaadata läbi Euroopa aasta ja sellel osalemise jaoks eraldatud eelarve. See summa peab olema asjakohane, stabiilne ja proportsionaalne saavutatava eesmärgi tähtsusega, arvestades, et demokraatia defitsiit võib osutuda väga kulukaks. Finantseeringute vähendamine (17 miljonilt eurolt aastaks 2010 ligikaudu 1 miljonile eurole aastaks 2013) ei võimalda käsitleda olulise tähtsusega küsimusi.

1.9 Et jätkata häid tavasid ja tagada tegevuse maksimaalne avatus ja kooskõlastatus, rajasid Euroopa organisatsioonid ja kontaktrühma võrgustike liikmed ja teised partnerid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetusel temaatilise aasta elluviimiseks ühenduse, mis on valmis võtma endale olulise rolli aasta elluviimisel ning täiendavate soovituste väljatöötamisel. Komitee võtab endale kohustuse arendada ja rakendada ulatuslikku osaluse, läbipaistvuse ja uuenduse programmi, mille raames oleks võimalik tõestada ühiskonnale ja ELi institutsioonidele eeliseid, mida pakub üldsuse osalemine, toimides samal ajal mõnes mõttes ka näidisprojektina teistele algatustele.

2.1 2013. aastal möödub 20 aastat Euroopa Liidu kodakondsuse loomisest Maastrichti lepinguga. Lissaboni lepingus (Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõige 3 ja artikkel 11) on kodanikuühiskonnale antud mitmed uued õigused: eelkõige rõhutatakse kõigi ELi institutsioonide kohustust edendada demokraatlikku osalust otsustusprotsessis nii isiklikul kui ka organiseeritud kodanikuühiskonna tasandil (2). Kahjuks on need õigused praegu ühiskonnas üksnes nõrgalt tajutavad.

2.2 Vastates osaliselt Euroopa Parlamendi üleskutsele, tegi Euroopa Komisjon ettepaneku kuulutada 2013. aasta Euroopa kodanike aastaks. Oma ettepanekuis keskendub komisjon konkreetsetele õigusaspektidele, mis katavad üksnes väikese osa kodakondsuse mõistest. Euroopa Liidu kodakondsus on üks tõhusamaid vahendeid ühise identiteedi loomisel. Demokraatia, vabadus, õigusriik, võrdsus ja inimõigused on vastavalt Euroopa Liidu (3) lepingu artiklile 2 Euroopa Liidu aluspõhimõtted. Neil on eriline tähtsus demokraatia protsessi, kodanike teadlikkuse ja Euroopa Liitu kuulumise tunde tugevdamisel, eelkõige praeguse kriisi ja võimalike muutuste ajal. Kahjuks ei pöörata neile piisavat tähelepanu komisjoni ettepanekus.

2.3 Eurobaromeetri äsjasel küsitlusel vastas üksnes 43 % küsitletuist, et nad teavad, mida tähendab olla Euroopa kodanik, ja 32 % küsitletuist arvas end olevat hästi või väga hästi informeeritud ELi kodakondsusega kaasnevaist õigustest (4). 2009. aastal osales Euroopa Parlamendi valimistel valimiseas olevaist kodanikest üksnes 43 % (5), mis kujutab endast palju madalamat osalustaset kui riiklikel valimistel, kus osalustase oli ligikaudu 67 % (6). Vaevalt 30 % kodanikest arvab, et nad suudavad isiklikult mõjutada ELi arengut, ning nende kodanike arv kahaneb (7). Eurobaromeetri 2009. aasta küsitlusest selgub, et vastajad on seisukohal, et kodanike õiguste paremaks tagamiseks on esmatähtis tõhustada dialoogi ELi institutsioonidega (37 %) (8). 1992. ja 1993. aasta arvamustes, mis on jäänud väga ajakohasteks, nimetas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee juba kodanikuosaluse vajadust, legitiimsuse probleeme, ühiskonnaõpetust, kodanike teavitamist ning usaldust iseenese võimetesse, demokraatliku defitsiidi korrigeerimist jms (9).

2.4 Euroopa õigustiku puudujäägid ja selle mittejärgimine ning palju kriitikat saanud ELi institutsioonide aeglus tõelise dialoogi käivitamisel on samuti aspektid, mis on Euroopa Liidu suurteks väljakutseteks. Näiteks ilmneb Eurobaromeetri 2011. aastal läbi viidud eriuuringust, et ELi kodanikest vaevalt kolmandik või veelgi vähem on täiesti või osaliselt rahul ELi haldustõhususega, valmidusega teenuste osutamisel ja läbipaistvusega; teised väljendavad oma rahulolematust, eelkõige läbipaistvuse puudumise üle või neil puudub seisukoht kõnealuses küsimuses (10).

2.5 Need andmed näitavad lõhet, mis eraldab kodanikke ELi haldusorganitest, annavad tunnistust nõrgast osalusest nende toimimisel (11) ning tekitavad mõnedes isegi kahtlusi otsuste õiguspärasuses üldiselt või Euroopa Komisjoni poolt mõnedele kriisist mõjutatud liikmesriikidele avaldatavas tugevas surves. Tagajärgedeks on igal juhul vähem tõhus, halvemini ühendatud ja nõrgem Euroopa Liit. Seega tuleks kasutada ära Euroopa aastat 2013, et võtta need küsimused päevakorda ja teha koostöös avalikkusega olulisi parandusi ning arutleda kodakondsuse edasise arengu üle.

3.1 Komitee toetab ideed ühendada Euroopa aasta 2013 kodakondsuse teemaga. Ta leiab, et see aasta peab keskenduma ELi poliitikameetmete vastavusele kodanike väärtushinnangute, huvide ja vajadustega. Seega peab kõnealuse aasta eesmärk olema kõigi ELi kodanike teadlik osalemine kõigi tasandite otsustusprotsessis ja selle kõigil etappidel, kodanikuaktiivsus tervikuna, samuti Euroopa-teadlikkus ja Euroopasse kuulumise tunne, rahu, vabadus, õigusriik, võrdsus, solidaarsus ja inimõiguste austamine.

3.2 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb ettepaneku nimetada temaatiline aasta Euroopa kodanikuaktiivsuse ja -osaluse aastaks (12).

3.3 Praeguses otsuse ettepanekus (13) ületähtsustatakse isikute vaba liikumist ja nende õigusi piiriüleses kontekstis. Liikuvate kodanike osakaal jääb väikeseks ja mõnes riigis, eelkõige Rumeenias ja Bulgaarias, on liikuvus muudetud väga raskeks, isegi kui need liikmesriigid täidavad Schengeni kriteeriume. Lisaks sellele oli juba aasta 2006 kuulutatud Euroopa töötajate liikuvuse aastaks.

3.4 Euroopa Komisjoni praeguses ettepanekus piiritletakse Euroopa Liidu kodakondsus väheste õigusaspektidega, kuigi see hõlmab palju enam aspekte. Kodakondsus hõlmab ka teisi mõõtmeid, sealhulgas poliitilist, kodanikuühiskonna-, majanduslikku, sotsiaalset (14) ja kultuurilist mõõdet.

3.5 Komitee toetab analüüsitavas dokumendis sisalduvat ettepanekut parandada dialoogi ja teabevahetust ELi institutsioonide ja kodanike vahel, kuid leiab, et osalusdemokraatiale ja kodanikuaktiivsusele tuleb tagada keskne roll. Täiel määral tuleks rakendada Lissaboni lepingus (15) sisalduvad asjaomased uued õigused ja kohustused, mida Euroopa Parlament kutsub üles esile tooma 2013. aastal (16). Siinkohal oleks asjakohane viivitamatult käivitada avatud ja läbipaistev dialoog kodanike ja kõigi tasandite haldusorganite vahel.

3.6 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub üles lülitama otsuse ettepanekusse ka selged ja täpsed viited kõigile demokraatiat ja osalust käsitlevatele sätetele, mis on ära toodud Euroopa Liidu lepingus ja Euroopa Liidu toimimise lepingus, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 15 ning Euroopa Liidu lepingu preambulas ja artiklis 1, artikli 3 lõikes 2 ning artiklis 6 ja artiklis 10 (17).

Euroopa Liidu lepingu artikli 1 teises taandes on sätestatud järgmist: „Käesolev leping tähistab uut etappi Euroopa rahvaste üha tihedama liidu loomises, kus otsused tehakse nii avalikult kui võimalik ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik” (18).

3.7 Siinkohal tuleks laiendada temaatilise aasta õiguslikku alust, et oleks võimalik viia ellu eelnimetatud eesmärke, kajastades kodakondsuse kõiki aspekte, ja tagada selle toimimine ja edasiarendamine kõnealuse poliitika kõigis valdkondades.

3.8 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et iga liikmesriik jagab vastutust ühiskonna osalemise eest ELi otsustusprotsessis, millele viidatakse näiteks Saksamaa konstitutsioonikohtu otsusega ja selles kasutatava mõistega „vastutus integratsiooni valdkonnas” (19).

3.9 Komitee soovib rõhutada kodanike võrdsuse põhimõtet, mida käsitletakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 9 (20). Seega kutsub ta üles pöörama Euroopa 2013. aasta raames tähelepanu diskrimineerimise all kannatavatele kodanike rühmadele. Tuleks võtta erimeetmeid, mis võimaldaksid tagada kõigile kodanikele võrdsed võimalused oma osalus-, majandus- ja sotsiaalõiguste ning muude õiguste rakendamisel, sõltumata nende päritolust ja kodakondsusest, vanusest, erivajadustest, tervislikust seisukorrast, varalisest seisundist, usulistest veendumustest, perekonnaseisundist või teistest sarnastest tunnustest. Naiste ja meeste vahel tuleb tagada täielik võrdõiguslikkus (21). Erilise tähelepanuga tuleb jätkata võitlust radikaalsete või demokraatiavastaste ideoloogiate ja tegevustega.

3.10 Komitee rõhutab samuti kodanikuaktiivsuse välismõõdet. Kõnealuse aasta elluviimisel tuleks teha koostööd ELi naaberriikidega. Komitee kutsub ELi üles järgima ELi välissuhetes (22) järjepidevalt oma aluspõhimõtteid ja -väärtusi, suurendama kodanikuühiskonna osalust oma välispoliitika väljatöötamisel ning alustama ettevalmistusi aastaks 2015, mille komitee soovitas pühendada arengukoostööle.

3.11 Komitee toetab komisjoni eeskujul isikute vaba liikumist ühe kaudse prioriteedina (23). Komisjon väljendab analüüsitavas ettepanekus oma kindlameelset otsust kõrvaldada kõik olemasolevad takistused (24), et võimaldada kõigil ELi kodanikel, ilma mingi diskrimineerimiseta, kasutada vabalt oma õigusi. Samal ajal kutsub komitee üles suunama tähelepanu konkreetsetele ja praktilistele meetmetele, mis tagavad positiivse mõju pikas perspektiivis. Nendes meetmetes keskendutaks eelkõige sellele, kuidas luua või levitada edendamisprogramme ja -vahendeid, töötada välja ja rakendada uusi õigusakte või teostada rangemat kontrolli ja karistada ELi õigusaktide rikkumisi.

3.12 Euroopa aasta 2013 raames tuleks samuti pöörata erilist tähelepanu kodanike õigusele saada abi teiste liikmesriikide diplomaatilistelt ja konsulaaresindustelt siis, kui nad viibivad kolmandas riigis.

3.13 Komitee märgib, et tuleks uurida isikute liikuvust ka demograafilise arengu raames ning tunnistada selle positiivset mõju tööhõivele ja konkurentsivõimele. Liikuvus innustab arendama, kasutama ja austama Euroopa õigustikku arvukates valdkondades, sealhulgas tarbijaõigused, kaupade, teenuste ja kapitali liikumine, tervishoid, haridus, õigus hääletada ja kandideerida Euroopa Parlamendi valimistel, viibides teises liikmesriigis, keeleoskus ning kultuuridevahelise suhtlemise oskus ja sotsiaalne pädevus ning teised sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ja tagatised. Isikute liikuvus võimaldab ühtlasi kodanikel saada kasu ühtse turu eelistest ja aidata saavutada strateegia „Euroopa 2020” majanduskasvu eesmärke.

3.14 Euroopa aasta 2013 korralduslik osa peab olema kooskõlas asjaomaste eesmärkide ja väärtushinnangutega. Komitee toetab kõnealuse aasta kavandamise ja rakendamise protsessi võimalikult suurt avatust ning kõigi asjaomaste sidusrühmade osalust kõigil tasanditel ning kõigil etappidel, sealhulgas Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, kodanikuühiskonna esindusorganisatsioonide, sealhulgas sotsiaalpartnerite ning riiklike ja kohalike haldusorganite osalust.

3.15 Komitee rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata koostööle koolide ja kõrgharidusasutustega ja nende tegevustele. Iga liikmesriik peab olema teadlik oma rollist ja koostama asjaomaseid pedagoogilisi programme, mida Euroopa Komisjon võiks toetada.

3.16 Et viia läbi konsultatsioone kodanikuühiskonnaga, tuleks töötada välja konkreetne metoodika ja heade tavade kogumik või käsiraamat.

3.17 Tuleks laialdaselt uurida kaasaegsete tehnoloogiate pakutavaid võimalusi, eelkõige suhtlusvõrgustikke ja teisi vahendeid, mille sisu on määratletud kasutajate kaasabil, sealhulgas tuleks luua konsultatsioonirubriik kõigi ELi institutsioonide veebilehtedel.

3.18 Komitee kutsub üles tagama Euroopa aasta 2013 läbipaistva ja tõhusa kooskõlastuse kõigil tasanditel ja kõigi osalevate sidusrühmade vahel, kasutades eelkõige maksimaalselt juhtimiskomitee võimalusi, luues tõhusaid kogemuste vahetamise mehhanisme riiklikul tasandil.

3.19 Eelmiste Euroopa aastate raames saadud varasemate positiivsete kogemuste alusel on komitee väljendanud toetust luua Euroopa organisatsioonide ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kontaktrühma võrgustike liikmete ning muude partnerorganisatsioonide toetusel ulatuslik ja avatud kodanikuühiskonna organisatsioonide ühendus, et toetada selle temaatilise aasta elluviimist, lisaks on komitee väljendanud valmisolekut nimetatud ühendusega koostööd teha. Omapoolse panusena on komiteel kavas luua kooskõlastusrühm, et jälgida temaatilise aasta edusamme ja aidata kaasa selle õnnestumisele. Selleks tuleks seada sisse tihe koostöö kodanikuühiskonna organisatsioonide ühenduse ja komitee kooskõlastusrühma vahel.

Komitee leiab, et oma partneritega ELi ja liikmesriikide tasandil võib ta anda olulise panuse selles valdkonnas tänu kodanikuühiskonna osalejate – kellest saavad kaasvastutajad temaatilise aasta elluviimisel – kindlakstegemisele, motiveerimisele ja kaasamisele. Seega on tegemist võimalusega jagada Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ainulaadset oskusteavet kodanike üksmeele loomise ja koostöö valdkonnas.

3.20 Komitee kutsub üles töötama välja ja rakendama konkreetseid meetmeid, et tagada seos erinevate temaatiliste aastate vahel ja ürituse tulemuste kestvus. Ta soovitab ühendada sisuliselt Euroopa aastad 2010 kuni 2013 (25) järgmiste aastatega, eelkõige aastaga 2014, mille ta soovitab pühendada peretemaatikale.

3.21 Vajalik on mitte üksnes teavituskampaaniate läbiviimine, vaid ka selliste konkreetsete ja praktiliste meetmete ja lahenduste levitamine, mis on välja töötatud otsustajate poolt koostöös ühiskonnaga. Tuleks tasakaalustada ja muuta nende meetmete nimekirja, mis on ära toodud analüüsitava ettepaneku artiklis 3, vastavalt käesoleva arvamuse soovitustele, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artiklite 10 ja 11 täielikuks rakendamiseks.

4.1 Komitee leiab, et praegusel kujul ei soodusta ettepanek Euroopa Liitu kuulumise tunnet. Selles ei visandata vajalikku alust käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks Euroopa aasta 2013 raames, et vähendada lõhet avalikkuse ja otsustajate vahel kodanikuosaluse tasandil või oluliselt suurendada ELi institutsioonide legitiimsust. Komitee soovitab temaatilise aasta raames luua uue edendamisprogrammi ja mehhanismid ning töötada välja ja võtta vastu õigusaktid kõnealuses valdkonnas.

4.2 Komitee rõhutab eelkõige asjaolu, et Euroopa komisjon peaks sekkuma konkreetsete ettepanekutega, eelkõige koostades valged raamatud Euroopa Liidu lepingu artiklite 10 ja 11 täieliku rakendamise kohta. Euroopa kodanikualgatuse esitamise korra kehtestamisest (Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõige 4) ja teistest nüüdseks loodud mehhanismidest ei piisa, et tagada avalikkuse täielik osalus. Viivitamatult tuleb käivitada arutelu nende täiendamise eri võimaluste üle (26).

4.3 Samuti tuleks tegutseda selle nimel, et täiendada olemaolevaid dialoogi- ja osalusmehhanisme, koguda häid tavasid (27) ja parandada ELi institutsioonide koostööd ning koostööd ELi problemaatikasse kaasatud Euroopa tasandi ja riiklike asutuste (sealhulgas riikide valitsused ja parlamendid) ning kodanikuühiskonna vahel, kui nimetada vaid mõned sidusrühmad, et otsustusprotsess oleks võimalikult avatud ja läbipaistev.

4.4 Sõltumatult sellest tegevusest kutsub komitee ELi liikmesriike üles parandama ka avalikkuse osaluse mehhanisme riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kaasates avalikkuse käimasolevasse dialoogi ning täiustades konkreetseid tulemusnäitajaid saavutatavate eesmärkide jaoks.

4.5 Ideede üle peetavat arutelu tuleb samuti innustada Euroopa tasandil. Eelkõige tuleks tagada see, et iga kodanik võiks hoomata käsitletavate teemade ulatust ning mõista seda, millal ja kuidas ta võib otsustusprotsessis osaleda. Samuti on vaja tugevdada ja innustada Euroopa meediaruumi (28), hariduse (29) ja kultuuri kujundamist.

4.6 Komitee rõhutab ühenduslüli rolli, mida ta etendab institutsioonide ja kodanikuühiskonna vahel (30). Valmistudes Euroopa aasta 2013 käivitamiseks, on komitee otsustanud arendada ja rakendada ulatuslikku osalus-, läbipaistvus- ja uuendusprogrammi, mille abil on võimalik avalikkusele ja ELi institutsioonidele tõestada üldsuse kaasamise eeliseid, samal ajal kui programm kujutaks endast teatud mõttes ka näidisprojekti teistele algatustele.

4.7 Käesolevale arvamusele eelnevates arvamustes kaitses Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee järjekindlalt siinkohal esiletoodud eesmärke, eelkõige teadlikku kodanikuosalust, ühiskonnaõpetust ning kõigi kodanike õiguste kaitset ja arendamist (31).

4.8 Komitee soovitab kaasata tegevuskavasse ning toetada teiste vahendite abil liikuvusega seonduvaid meetmeid, mida ta on varasemates arvamustes esile toonud. Eesmärk on innustada eelkõige noorte liikuvust, parandada juurdepääsetavust ja liikuvust hariduse ja erikoolituse valdkonnas, parandada juurdepääsu elukestvale õppele, käivitada meetmed, et kõrvaldada haridussüsteemide poolt loodud takistused, tegeleda puuduliku keeleoskusega, käsitleda tervishoiu küsimusi, sotsiaalkindlustust, juurdepääsu elamumajandusele või muid küsimusi (32). Komitee kutsub üles mõtlema samuti liikuvuse negatiivsematele aspektidele, sealhulgas perekondade lahutamine, oht kaotada sidemed oma kultuuriga või sotsiaalmajanduslik mõju piirkonnale, kust asjaomased isikud pärit on.

4.9 Komitee toetab ettepanekut, et iga liikmesriik peaks koostama juhendi õiguste kohta, mis on tagatud ELi teiste liikmesriikide kodanikele, kes viibivad asjaomase liikmesriigi territooriumil, kus neile peaksid olema tagatud ka muud kergesti kättesaadavad teabeallikad (33). Kõik punktid kodanikuaktiivsust käsitlevas arvamuses väärivad samuti toetamist (34).

4.10 Komitee pooldab ideed koostada ELi kodakondsuse järelmeetmete aruanne ning ettepanekut töötada välja tegevuskava meetmete kohta, mille eesmärk on kõrvaldada tõkked, mis ikka veel takistavad kodanikel teostada oma õigusi. Sellega seoses teeb ta ettepaneku nimetada kodanike osaluse peaprioriteediks. Komitee arvab, et sellisel algatusel oleks samuti soodne mõju kodanike teadlikkuse suurendamisele ja osalusele 2014. aasta kevadel ja edaspidi toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel.

4.11 Komitee juhib tähelepanu Euroopa Komisjoni arendatud poliitikameetmete järjepidevuse puudumisele. Ühest küljest soovitakse rõhutada liikuvust, samal ajal kui uuel eelarveperioodil on kavas teha programmi „Aktiivsed noored” olulisi muudatusi, millel võib olla vastupidine mõju ning mis võivad nõrgendada noorte Euroopasse kuuluvuse tunnet ning kodakondsuse ja eurooplase mentaliteeti.

4.12 Komitee nõustub asjaoluga, et Euroopa aasta 2013 tulemuste kohta tuleks koostada üksikasjalik hinnang ning koguda ja uurida kodanike selle aasta jooksul väljendatud seisukohti. Neid järeldusi tuleks võtta arvesse nende ELi poliitikameetmete edasisel arendamisel, mis seonduvad kodakondsuse problemaatikaga. Sellega seoses näeb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ette võimaluse koostada arvamus, mis sisaldaks konkreetseid näitajaid ja suuniseid edaspidise tegevuse kohta.

4.13 Komitee kutsub üles uurima võimalust luua Euroopa Parlamendis konkreetne laiendatud töörühm, kes innustaks institutsioonidevahelist koostööd, sealhulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, kõnealuse aasta kavandamise ja rakendamise valdkonnas.

4.14 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab Euroopa aasta 2013 ettevalmistamise raames tagada asjakohased vahendid Euroopa Komisjoni talitustele, kelle ülesandeks on kodanikuühiskonna osaluse ja selle tõhustamisega seonduvad küsimused, ning laiendada nende talituste tegevusvaldkonda, suurendada nende tähtsust ja tõhustada kooskõlastust. Komitee kutsub üles pöörama erilist tähelepanu ka vabatahtliku tegevuse edendamisele ja kooskõlastamisele.

4.15 Arvestades nende madalat profiili ja puudulikku mõju, näib selliste teabeallikate nagu „Europe Direct”, „Teie Euroopa” või Solvit rõhutamine olevat vaieldav. Loendisse võiksid kuuluda ka Europeana ja EURES. Igal juhul võib ELi ametiasutustel olla üksnes kaudne roll, kuna põhirõhk tuleb asetada organiseeritud kodanikuühiskonnale. Igal juhul peab teave olema suunatud avalikkusele, kellele ta mõeldud on, pakkudes ajakohaseid ja uuenduslikke teabekanaleid, sealhulgas suhtlusmeedia ja teiste vahendite kasutamine.

4.16 Komitee teeb ettepaneku eraldada Euroopa aasta 2013 jaoks piisav ja asjakohane eelarve. Praegu selleks ette nähtud ühe miljoni suurusest eelarvest ei piisa nii oluliste eesmärkide elluviimiseks. Euroopa aasta 2011 eelarve oli ligikaudu 11 miljonit eurot (35), arvestades ka 2010. aastal tehtud ettevalmistusi, samal ajal kui Euroopa aasta 2010 jaoks kavandatud eelarve ulatus 17 miljoni euroni (36). Lisaks sellele on ette nähtud eraldada Euroopa aasta 2013 jaoks teabevahetuse peadirektoraadi eelarveridade ja programmide vahendeid; tegemist ei ole täiendava rahastamisega (37). Lisaks sellele ei ole kahjuks selle summa raames ette nähtud ühtegi vahendit kodanike või kodanikuühiskonna algatuste kaasrahastamiseks (38). Komitee on seisukohal, et ühe ELi kodaniku kohta keskmiselt ette nähtud 0,2 eurosenti ei ole piisav summa käesolevas arvamuses taotletud meetmete elluviimiseks, isegi kui kõik meetmed ja algatused ei nõua olulisi vahendeid. Igal juhul tuleks pöörata erilist tähelepanu tegevustele, milleks ei ole ilmtingimata vaja finantsvahendeid.

4.17 Komitee soovitab selle sätte välja jätmist, vastavalt millele rahastamine „toimub kaupade ja teenuste otseostmisena olemasolevate raamlepingute raames” (39), kuna see tekitab peamiselt suuri kulutusi suhtekorraldusbüroode kavandatud kampaaniatele, mis ei ole jätkusuutlikud ning millel võib olla ka negatiivne mõju või puudub igasugune edu paljudes liikmesriikides, kuna nad kõik on standardvormingus. Rahastada tuleks võimalikult laias ulatuses kodanikuühiskonna riikliku ja kohaliku tasandi organisatsioone, kes peavad olema Euroopa aasta peamised teostajad. Üks viis seda saavutada oleks jaotada vahendeid Euroopa Komisjoni esinduste kaudu liikmesriikides.

4.18 Tuleks arvesse võtta Euroopa aasta 2013 tulemusi ja sellest saadud õppetunde, kavandades selliseid finantsvahendeid nagu tulevane rahastamisprogramm „Kodanike Euroopa” jms. Samal ajal on vajalik pakkuda rohkem teavet finantstoetuse võimaluste kohta, et innustada ELi kodakondsust (40), tagada asjakohane rahastamise tase nende eesmärkide jaoks ning uuendada osaluse ja struktureeritud dialoogi toetusprogramme Euroopaga seonduvate küsimuste valdkonnas liikmesriikide või Euroopa Liidu tasandil. See meede oleks ühtlasi nende varasemate meetmete jätkuks, mille eesmärk oli innustada ELi kodanike aktiivset osalust ja nende Euroopasse kuuluvuse tunnet (41). Tuleks kasutada vabatahtlikku tegevust, et suuta katta projektide kaasrahastamisega seonduvat osa.

4.19 Komitee soovitab muuhulgas kohandada uuenduslikku strateegiat planeerimisel, rahaliste vahendite haldamisel ja kasutamisel ELi ja muudel tasanditel, eelkõige seoses kodanikuosalusega Euroopa aastaks ettenähtud eelarvevahendite jaotamisel.

Brüssel, 28. märts 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON

(2) Euroopa Liidu leping, ELT C 83, 30.3.2010. Euroopa Liidu lepingu artikli 10 lõikes 3 on sätestatud järgmine: „Igal kodanikul on õigus osaleda liidu demokraatias. Otsused tehakse nii avalikult ja nii kodanikulähedaselt kui võimalik.” Lisaks sellele sätestatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 järgmist:

(8) Vt Standard Eurobarometer 72, Vol. 2, sügis 2009. 2011. aastal pidasid küsitletud isikud kõige olulisemateks prioriteetideks (eelnevalt koostatud loetelus) õigust vabalt liikuda ja elada Euroopa Liidus (48 %), ELi institutsioonide head haldusjuhtimist (33 %), õigust esitada kaebusi Euroopa ombudsmanile (32 %), juurdepääsu ELi institutsioonide dokumentidele (21 %), osalemist Euroopa Parlamendi valimistel, elades samal ajal teises liikmesriigis (21 %), õigust esitada petitsioone Euroopa Parlamendile (20 %) ja võimalust esitada õigusaktide ettepanekuid kodanikualgatuse kaudu (19 %). Vt Eurobarometer / Wave 75.1, avaldatud 2011. aasta aprillis.

(9) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Rohkem demokraatiat Euroopale ja selle institutsioonidele; kodanike ja sotsiaalpartnerite teavitamise tõhustamine; Euroopa Parlamendi ombudsmani roll”, EÜT C 352/63, 30.12.1993.

(12) Riigid, kes vaatlevad kodakondsust tavapäraselt kodanikuaktiivsusena, võiksid kasutada lühikest sõnastust.

(16) Euroopa Parlamendi 15. detsembri 2010. aasta resolutsioon (2009/2161(INI)).

(21) Vt eelkõige toimik REX/307, raportöör Madi Sharma, ja Flash Eurobarometer 294, avaldatud oktoobris 2010. Nende rühmade hulka, kes mõistavad kõige halvemini Euroopa kodakondsuse tähendust, kuuluvad eelkõige naised ja füüsilise töö tegijad.

(27) Vt ka rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide konverents CONF/PLE(2009)CODE1, 2009.

(31) Siinkohal võib viidata näiteks käesolevas dokumendis nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamustele.

(33) European Citizenship – Cross-Border Mobility, Aggregate Report, Qualitative study, TNS Qual+, august 2010.

(38) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kontaktrühm, „Euroopa kodakondsus ei piirdu üksnes õigustega! Avalik kiri Euroopa saadikutele – Euroopa Komisjoni ettepanek kuulutada aasta 2013 Euroopa kodanike aastaks”.

(41) Aruanne ELi kodakondsuse tugevdamiseks aastatel 2007–2010 tehtud edusammude kohta, COM(2010) 602 final, Brüssel, 27. oktoober 2010.