15.2.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 44/104

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks ja toetab komisjoni direktiivi ettepanekut digitaalõiguste kollektiivse esindamise organisatsioonide juhtimise ja muusikateoste multiterritoriaalse litsentsimise kohta ühtsel turul.

1.2

Komitee leiab, et rakendusala on hästi valitud, arvestades muusika osatähtsust internetipõhise kultuurisisu turgudel, võimaldades samaaegselt teadmiste omandamist kõnealuste õiguste piiriülese juhtimise kohta, mis võiks edaspidi olla eeskujuks või pakkuda vähemalt inspiratsiooni igat liiki infosisu ja raamatute müügiks internetis.

1.3

Komitee võttis teadmiseks mõjuhinnangu (1) ning kutseala esindajate ja tarbijate reaktsioonid. Ta jagab seisukohta, mille kohaselt tuleks kehtestada ühtne õigusraamistik kollektiivse esindamise organisatsioonidele ja luua teatud liiki Euroopa litsents internetipõhiste muusikateenuste jaoks.

1.4

Komitee juhib tähelepanu vajadusele toetada kollektiivse esindamise organisatsioone üleminekuetapil, et kõnealused organisatsioonid kohaneksid teenuste piiriülese levitamisega, mis põhjustab neile tehnilisi ja materiaalseid probleeme, millest komitee on teadlik.

1.5

Komitee kiidab heaks valitud õigusliku aluse (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 50–54), millega tagatakse asutamisvabadus ja teenuste vaba liikumine siseturul. Seoses teenuste direktiivi kohaldamisega tuleks meeles pidada asjaolu, et kollektiivse esindamise organisatsioonid on mittetulunduslikud ja neil on omadusi, mis eristavad neid ettevõtetest.

1.6

Loomeinimesed on sageli väga ebakindlas olukorras, sest nende edu on juhuslik ja nende sissetulekud ebakorrapärased. Kollektiivse esindamise organisatsioonid võivad aidata loomeinimestel tegeleda kultuuritööga, andes abi kõige nõrgemas olukorras olevatele repertuaaridele ja oma karjääri alustavatele loomeinimestele. Solidaarsuse põhimõttele toetudes annavad kollektiivse esindamise organisatsioonid abi raskustes olevatele autoritele ning aitavad tutvustada uusi talente. Kollektiivse esindamise organisatsioonid aitavad märkimisväärselt kaasa Euroopa kultuurimaastiku ja loomemajanduse arengule.

2.1

Euroopa Komisjoni hinnangul piirdub praegu kehtiv ELi õigustik autoriõiguse valdkonnas autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste määratlemise, piirangute ja erandite ning nendega seonduvate sätetega.

2.2

Väga vähestes autoriõigust käsitleva direktiivi ja sellega seonduvate õigusaktide sätetes (2) käsitletakse õiguste kollektiivset teostamist ning mitte üheski neist ei kehtestata kollektiivse esindamise organisatsioonide toimimise raamistikku. Kui kohustuslikud normid nende organisatsioonide juhtimise ja läbipaistvuse kohta on kehtestatud ning kui neid arendatakse, siis Euroopa Kohtu kohtupraktika ja Euroopa Komisjoni otsuste põhjal.

2.3

Kuid praktikas erinevad seadused siiski liikmesriigiti; kollektiivse esindamise organisatsioone reguleerivad eeskirjad on samuti erinevad, kuid eelkõige erinevad suurel määral kogutud vahendite kasutamise kontrolli tavad ja üksikasjad ning kõnealuste vahendite jaotamine õiguste omajate vahel, aspekt, mida iseloomustab sageli läbipaistvuse puudumine. Mõnes riigis täheldati isegi tavasid, mida võis samastada äriühingu vara omastamisega.

2.4

Ettepaneku eesmärk on „luua asjakohane õigusraamistik selliste õiguste kollektiivseks teostamiseks, mida haldavad kollektiivse esindamise organisatsioonid õiguste omajate nimel; selleks sätestatakse:

2.5

Ainult asjakohase Euroopa tasandi õigusaktiga (kõnealusel juhul direktiiviga) on võimalik saavutada kõnealuseid eesmärke, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid järgides.

2.6

Komitee kiidab heaks ettepaneku eesmärgid ja teised nende saavutamiseks ettenähtud õigussätted. Komitee kiidab samuti heaks direktiivi jaoks valitud õigusliku aluse, milleks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 50 ja 51–54, ning asjaolu, et ettepanekul puudub igasugune mõju eelarvele.

3.1

Komitee on juba väljendanud oma seisukohta (3) peamiste standardite küsimuses, mis tuleks muuta kohustuslikuks õiguste kollektiivse esindamise ja esindamise organisatsioonide toimimise valdkonnas, et tagada kogutud vahendite õiglane jaotus autorite ja teiste õiguste omajate vahel ning juhtimise läbipaistev toimimine, mida peaksid kontrollima esindamise organisatsioonide liikmed ning sõltumatu haldus- või õigusalane auditeerimisasutus, nagu mitmes liikmesriigis välja on kujunenud.

3.2

Direktiivi eelnõu peaks oma loomult olema kooskõlas autoriõiguse direktiiviga, vastavalt millele peab igasugune autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste ühtlustamine põhinema õiguskaitse kõrgel tasemel. Nende kaitse aitab tagada loovuse säilimise ja arengu autorite, esitajate, tootjate, tööstuse ja laiema üldsuse huvides.

3.3

Muusikateenuste turu valik õigusakti ettepaneku jaoks on selgitatav muusikateenuste suure osatähtsusega Euroopa turul teiste kultuuriteenustega võrreldes, ning tehniliste põhjustega, kuna muusikateenused ei nõua keelelist kohandamist.

3.4

Võib-olla oleks olnud otstarbekam esitada kaks direktiivi eelnõu; üks üldkohaldatav direktiiv kollektiivse esindamise organisatsioonide kohta ja teine internetipõhiste muusikateenuste multiterritoriaalse litsentsimise kohta.

3.5

Igal juhul võib komitee nõustuda üheainsa direktiiviga, arvestades kollektiivse esindamise organisatsioonide esmatähtsat rolli muusika levitamisel. Kõnealused organisatsioonid on kõige asjakohasemad litsentside haldamiseks ning õiguste omajatele tasu kogumiseks ja selle jaotamiseks. Igal juhul peab õiguste omajatele, kes on oma õiguste haldamise usaldanud kollektiivse esindamise organisatsioonile, jääma võimalus kontrollida õiguste kasutamist ning asjaomase finantshalduse läbipaistvust ja õiglust.

3.6

Komitee leiab, et vabatahtlikud standardid esindamise organisatsioonide soovitud kujul on ebapiisavad, et tagada autoritele ja õiguste omajatele sellised avatud, selged ja ühtsed haldamise eeskirjad, mida nad soovivad. Mittesiduvad õigusnormid aitaksid praktikas kaasa selliste piirkondlike eeskirjade mitmekesisuse ja liigse osatähtsuse säilitamisele, mis valitsevad ja killustavad internetipõhise kultuurisisu Euroopa turgu.

3.7

Komitee on seisukohal, et direktiiv on asjakohane õigusakt, kuna see ühendab õiguse, võimaldades liikmesriikidel samal ajal teha vajalikke kohandusi selle rakendamisel, arvestades riiklikke tingimusi ja iseärasusi.

3.8

Esindamise organisatsioonide küsimuses toetab komitee täielikult seisukohta, mille kohaselt „kõigis sektorites vaja kohandada seoses liikmetele ja kasutajatele osutatava teenuse tõhususe, täpsuse, läbipaistvuse ja aruandekohuslusega”. Need nõudmised on iseenesestmõistetavalt kooskõlas Euroopa digitaalse tegevuskava ning arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule suunatud Euroopa 2020. aasta strateegiaga ning Euroopa Komisjoni teatistega teemal „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg” ja „Ühtne raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses e-kaubanduse ja internetipõhiste teenustega” ning järelmeetmetega rohelisele raamatule audiovisuaalteoste internetis levitamise kohta Euroopa Liidus.

3.9

„Komisjoni soovituses 2005/737/EÜ, milles käsitletakse seaduslike sidusmuusikateenuste autoriõiguse ja sellega seotud õiguste ühist piiriülest haldamist, kutsuti liikmesriike üles edendama regulatiivset keskkonda, mis oleks sobiv autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teostamiseks, mis on vajalik seaduslike internetipõhiste muusikateenuste osutamiseks ning kollektiivse esindamise organisatsioonide juhtimis- ja läbipaistvusstandardite parandamiseks.”

3.10

Kuid soovitused ei kujuta endast kohustuslikke eeskirju; direktiivi ettepanek näib seega täitvat kõnealust lünka.

3.11

Siin vaadeldav ettepanek „täiendab 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul), mille eesmärk on luua õigusraamistik, millega tagada asutamisvabadus ja teenuste vaba liikumine liikmesriikide vahel. Direktiivi 2006/123/EÜ kohaldatakse nii kollektiivse esindamise organisatsioonide kui kollektiivse teostamise teenuste osutajate suhtes.” Komitee väljendab kahtlust kogu teenuste direktiivi mutatis mutandis kohaldamise üle kollektiivse esindamise organisatsioonidele. Tuleks põhjalikumalt uurida nende mittetulunduslike organisatsioonide eriomadusi.

3.12

Seega on direktiivi eelnõu koostatud täielikus kooskõlas praegu kehtiva õiguse ja siseturu arengu programmides kavandatud väljavaadetega ning rahvusvaheliste lepetega, mille liikmesriigid on allkirjastanud. Komitee kiidab kavandatud sätted heaks.

3.13

Komitee toetab Euroopa Komisjoni eeskujul ning kooskõlas oma varasemate arvamustega kollektiivse esindamise organisatsioonide juhtimise ja läbipaistvuse alaste olemasolevate põhimõtete kodifitseerimist põhjalikuma reeglistiku raames, tagades kõnealustele organisatsioonidele paremad kontrollivõimalused. Ainult iga-aastase juhtimisanalüüsi abil, mida teostavad nii asjaomased liikmed kui ka ametiasutus või sõltumatu organ, on võimalik tagada heade juhtimistavade järgimine.

3.14

Siiski kahtleb komitee arvukate praegu ELi territooriumil tegutsevate esindamise organisatsioonide tehnilises võimekuses tagada multiterritoriaalse litsentsimise probleemideta juhtimine.

3.15

Veel üks oluline probleem seisneb repertuaari koondamises; komisjon teeb ettepaneku luua Euroopa litsentsimispass, mis lihtsustaks oluliselt kõnealust koondamist ning seeläbi ka litsentsimist. „Sellega sätestataks ühiseeskirjad […] ja tekitataks organisatsioonidele konkurentsisurve tõhusamate litsentsimistavade väljatöötamiseks”. Komitee on selle lähenemisviisi poolt.

3.16

Komitee kiidab samuti heaks õigusliku aluse, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 50 (EÜ asutamislepingu endine artikkel 44) asutamisvabaduse kohta, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 53 (endine artikkel 47) ja 62 (endine artikkel 55), millest viimane viitab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 51 kuni 54 teenuste vaba liikumise kohta.

4.1

Autoriõigus ning sellega kaasnevad õigused peavad toetama kunstiloomingut õiglase ja proportsionaalse tasuga selle õiguse omajatele või pärijatele 50–95 aasta jooksul vastavalt kaitstud õigusele ja Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) liikmesriikide seadustele. See tasu peaks tagama piisava materiaalse kindlustatuse, et võimaldada kunstiloominguga tegelemist. Tegelikult suudavad nii muusika- kui teistes loomesektorites üksnes väga vähesed autorid oma autoriõiguse teostamisest ära elada, eelkõige õiguse haldamise eest vastutavate kollektiivse esindamise organisatsioonide läbipaistmatu toimimise tõttu ning piiriüleste oligopolide teostatava kontrolli tõttu tootmise ja levitamise üle.

4.2

Tegelikult nõutakse suurem osa litsentsi kasutajate tasutavatest summadest sisse nende riiklike või rahvusvaheliste kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt, kes tasu seejärel nendega liitunud autoritele jaotavad:

4.3

See osa, mis näiteks Prantsusmaal tegelikult õiguse omajatele läheb, moodustab tavaliselt 9–10 % muusikatööstuse sissetulekutest, olgu siis tegemist CDde müügiga või internetipõhise levitamisega, kuigi veebipõhise levitamise kulud on palju väiksemad. Äriühingud, eelkõige suurimad neist, saavad ligikaudu 50 % tulust klassikalise muusikatööstuse ja üle 60 % tulust muusika internetipõhise levitamise puhul. Kollektiivse esindamise organisatsioonide töötasu on sageli väga kõrge ning nendega liitumine kohustab liikmeid andma organisatsioonile kõigi oma teoste kasutamise ainuõigused. Tootjad esitavad lisaks sellele sageli teoste reklaamimise või muu eest autoritele arve, mis vähendab veelgi nende osa sissetulekust.

4.4

Komitee rõhutab, et direktiivi eelnõu vastab ühtlustamisvajadustele siseturul kooskõlas valitud õigusliku alusega ning samal ajal läbipaistvuse, õigluse ja juhtimise kontrolli nõuetele, mille on sõnastanud õiguste omajad, ning liikmete õiglase tasu nõuetele kollektiivse esindamise organisatsioonide puhul. Kuid liiga paljudel liikmetel on tunne, et nad kunagi midagi ei saa, samal ajal kui väike osa liikmetest saab lõviosa (4) sellest. Komitee rõhutab samuti, et ebavõrdsed lepingud, mis on peale surutud suurimate äriühingute poolt, kes tegelevad muusikateoste väljaandmise ja internetipõhise levitamisega, jäävad kehtima ning takistavad ka edaspidi enamikul autoritel ja õiguste omajatel oma töö eest õiglast tasu saamast. Õigusakti ettepanek on seega komitee arvates ebatäiuslik, et tagada kultuuri ning kirjandus- ja kunstiteoste tõeline edendamine autorite ja loojate korrektse tasustamise abil.

4.5

Tegemist on miinimumsätetega, mis jätavad liikmesriikidele suured vabadused nende ülevõtmisel, et nad suudaksid paremini vastata autorite ja loojate nõudmistele ning tõhustada kultuuri edendamist ja selle levitamist. Komitee ei jaga seega nende seadusandlike kogude analüüsi, kes arvavad, et direktiivi eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele, kuna see on liiga normatiivne ja üksikasjalik. Ta kutsub lisaks sellele komisjoni üles olukorda analüüsima, et tagada autoritele suurem kasu muusikateoste internetipõhise levitamisega seonduvate kulude vähendamise tulemusel, kuna asjaomase sissetuleku suurenemist kasutab ära ainult üks turul osaleja, kes loodab selliselt kompenseerida sissetuleku vähenemist väljaspool internetikeskkonda levitatavate muusikateenuste eest. Suurimad äriühingud seevastu pingutavad selle nimel, et ebavõrdsete lepingute ja aktiivse lobitöö abil toetada internetikaubandust piiravaid õigusnorme, säilitada ainuõigusel põhinev müük vastandina internetile, mis võimaldab muusikateenuseid väga väikese tasu eest piiramatult levitada.

4.6

Kunstnikel peaks olema suurem kontroll oma teoste turustamise üle internetis ja teostest saadava tulu haldamise üle. Neil peaks olema teatud teoste tasuta või väikese tasu eest otselevitamise võimalus reklaamimise eesmärgil; internet on võimaldanud leida uusi allikaid autorite töö rahastamiseks, sealhulgas nt kuulajatele esitatud üleskutse edasise toodangu rahastamiseks. Direktiiv peaks tagama autoritele rohkem valikuvõimalusi ja kontrolli.

4.7

Komitee tervitab artiklit 38, milles kutsutakse liikmesriike üles kehtestama sanktsioone, tagamaks siseriiklikku õigusse ülevõetud sätete järgimine.

4.8

II jaotises käsitletakse direktiivi esimest osa, mis hõlmab igasuguste kollektiivse esindamise organisatsioonide struktuuri ja toimimist. Läbipaistvuse nõue ja teavituskohustus on küsimused, mida komitee kõige rohkem rõhutab ning mida on käsitletud rahuldavalt II jaotise peatükis 5 (artiklid 17–20).

4.9

Täiendavad sätted tugevdavad veelgi läbipaistvuskohustust. Artiklis 8 käsitletakse eelkõige kontrollifunktsioone, mis tagavad liikmetele head juhtimismeetmed, mida komitee toetab. IV jaotis vaidluste kohta (artiklid 34-40), sealhulgas kaebused (artikkel 37), täiendab tõhusalt kollektiivse esindamise organisatsioonide toimimisega seonduvaid sätteid, võimaldades liikmetel esitada kaebuse oma õiguste ebakorrektse juhtimise korral, juhul kui nad seda arvavad.

4.10

Seoses teatud kriteeriumidega, mis esitati selleks, et mitte sundida multiterritoriaalset litsentsimist peale väikestele kollektiivse esindamise organisatsioonidele, väidab komitee, et turgu ohustab ettevõtjate koondumine, asjaolu, mis võib esile kutsuda konkurentsimoonutusi väiksemate osalejate arvel, sealhulgas nt teatud väikese elanikkonnaga riigid või rahvusvähemused, kelle panus Euroopa kultuuri võib nõuda konkreetseid toetusmeetmeid selleks, et nad võiksid osaleda Euroopa litsentsimisturul. Komitee leiab, et kultuurilise mitmekesisuse seisukohast ja kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 107 peaks väikestel kollektiivse esindamise organisatsioonidel olema kõnealustes riikides võimalik saada kasu riiklikest toetustest, et nad suudaksid turustada oma teoste katalooge otse Euroopa tasandil ning tagada ise multiterritoriaalse litsentsimise.

4.11

Sätted, mis on ette nähtud huvide konfliktide vältimiseks, läbipaistvuse ja tõhusa juhtimise ning kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmete teavitamise tagamiseks, on asjakohased, eelkõige artikkel 9, milles sätestatakse nende isikute kohustused, kes tagavad kollektiivse esindamise organisatsioonide tõhusa juhtimise.

4.12

III jaotis (artiklid 21–33) seondub Euroopa litsentsidega internetipõhiste muusikateenuste valdkonnas. Artiklis 21 (Multiterritoriaalne litsentsimine siseturul) sätestatakse põhimõte, mille kohaselt pädevad asutused (vt asjakohast määratlust artiklis 39) peavad tagama tõhusa kontrolli kooskõlas III jaotise sätetega.

4.13

Artiklis 22 (Suutlikkus töödelda multiterritoriaalseid litsentse) käsitletakse teise osa keskseid sätteid. Kollektiivse esindamise organisatsioonid, kes on pädevad teostama multiterritoriaalset litsentsimist, peavad olema võimelised käsitlema elektroonilisel teel läbipaistvalt ja tõhusalt andmeid, mis on vajalikud litsentside juhtimiseks, kasutajatele arvete esitamiseks, õiguste kasutamisest saadava tulu kogumiseks ja õiguste omajatele nende saadaolevate summade jaotamiseks. Komitee kiidab heaks üksikasjalikud nõudmised (lõige 2) ja nende minimaalsuse, kuid rõhutab praktilisi raskusi selle kindlakstegemisel, kas nõudmised on täidetud või mitte.

4.14

Nõudmised kollektiivse esindamise organisatsioonidele on vajalikud. Artiklis 23 (Multiterritoriaalset repertuaari käsitleva teabe läbipaistvus) taotletakse, et kõnealune „[t]eave hõlmab esindatavaid muusikateoseid, esindatavaid õigusi või nende osi ja esindatavaid liikmesriike” ja artiklis 24 (Multiterritoriaalset repertuaari käsitleva teabe täpsus) nõutakse kollektiivse esindamise organisatsioonidelt selliste menetluste kehtestamist, mis „võimaldavad õiguste omajatel ja teistel kollektiivse esindamise organisatsioonidel vaidlustada artikli 22 lõikes 2 osutatud andmete sisu või artiklis 23 esitatud teabe”. Komitee on seisukohal, et kollektiivse esindamise organisatsioon peab aktsepteerima kõiki asjaomaseid tõendeid ning tagama viivitamata vajalikud parandused.

4.15

Kollektiivse esindamise organisatsiooni vajadus kontrollida õiguste kasutamist nende teenuseosutajate poolt, kellele organisatsioon on andnud multiterritoriaalse litsentsimise volitused, kohustab organisatsioone tagama õiguste kasutamise kohta sellise veebipõhise aruandlusmeetodi, mida tunnistatakse vabatahtlike normide ja kehtivate tavade raames. Komitee kiidab heaks võimaluse keelduda aruandlusest, mille on kasutaja koostanud patenditud formaadis, kui organisatsioon võimaldab aruandlust elektroonilise andmevahetuse tavamenetluse teel.

4.16

Komitee rõhutab, et avatud ja vabade standardite kasutamine, sealhulgas elektrooniliste arvete esitamiseks (artikkel 25), oleks asjakohane ja aktsepteeritav lahendus igas olukorras, aspekt, mida tuleks siinkohal täpsustada.

4.17

Komitee kiidab heaks artiklis 25 esitatud nõudmised arvete esitamise kohta: täpsus, arve viivitamatu esitamine pärast multiterritoriaalse litsentsi kasutamist ning kohustus pakkuda teenuste osutajale arve vaidlustamise võimalus. Õiguste omajate saadaolevad summad tuleb jaotada täpselt ja viivitamata (artikkel 26). Komitee kiidab heaks üksikasjalikud nõudmised selle teabe kohta, mis esitatakse õiguste omajatele koos maksetega, ning saadud honoraride kohta.

4.18

Komitee toetab ka artiklite 27 ja 28 ning artikli 29 (Kohustus esindada teist kollektiivse esindamise organisatsiooni multiterritoriaalse litsentsimise eesmärgil) sätteid, mis võimaldavad kollektiivse esindamise organisatsioonil, kes ei anna ega paku multiterritoriaalseid litsentse oma muusikarepertuaari kuuluvate muusikateoste kasutamiseks internetis, esitada kõnealuse jaotise nõuetele vastavale teisele kollektiivse esindamise organisatsioonile taotluse sõlmida esindamisleping kõnealuste õiguste esindamiseks.

4.19

Komitee soovib sõnastuse selgitamist: kas on või ei ole tegemist kohustusega nõustuda esindamistaotlusega vastavalt artikli 29 lõikes 1 sätestatud tingimustele?

4.20

Komitee kiidab samuti heaks sätted multiterritoriaalse litsentsimise kohta artiklis 30 (Juurdepääs multiterritoriaalsele litsentsimisele), artiklis 31 (Kollektiivse esindamise organisatsioonide tütarettevõtjate teostatav multiterritoriaalne litsentsimine) ja artiklis 32 (Internetipõhiste teenuste litsentsimistingimused).

4.21

Komitee nõustub erandiga (artiklis 33), mille tulemusel III jaotises esitatud nõudmised ei ole rakendatavad kollektiivse esindamise organisatsioonidele, kes annavad taotletavate õiguste vabatahtliku koondamise alusel muusikateoste internetiõiguste multiterritoriaalse litsentsi, mida ringhäälinguorganisatsioon vajab selleks, et edastada avalikkusele oma raadio- või televisiooniprogrammid.