Põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitset käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 6 lõike 2 kohase taotluse avaldamine

2011/C 364/10

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„BOVŠKI SIR”

EÜ nr: SI-PDO-0005-0423-29.10.2004

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teavitamise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

2.   Taotluse esitaja:

3.   Toote liik:

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte)

4.1.   Nimetus:

„Bovški sir”

4.2.   Kirjeldus:

Toode „Bovški sir” on kõva, täisrasvane juust. Juust on tehtud Boveci kohaliku lambatõu lamba toorpiimast, mis võib ka sisaldada kuni 20 % lehma- või kitsepiima.

Ümmarguse terve juustuketta läbimõõt on 20–26 cm ja kõrgus 8–12 cm, kaal 2,5–4,5 kg. Juustu koorik on tugev, sile ja ühtlane, värv on hallikaspruunist helebeežini. Juustuketta küljed on kergelt kumerad ja nurgad natuke ümarad.

Juust on tihke, elastne, tihe, murdekoht puhas; juustusisu mureneb, kuid ei pudene tükkideks. Juust on ühtlast hallikasbeeži värvi, hõredalt, kuid ühtlaselt jaotunud läätse- või väikese hernetera suuruste silmadega ning mõnikord väikeste aukude ja lõhedega. Küpsema juustu tekstuur on tihkem ja rabedam.

Juustul on eristatavalt tugev, intensiivne, kergelt pikantne lõhn ja maitse. Lehma- või kitsepiima lisamisel muutuvad maitse ja lõhn veidi mahedamaks.

Toote „Bovški sir” kuivainesisaldus on 60 % ja rasvasisaldus kuivaines on 45 %.

4.3.   Geograafiline piirkond:

Toote „Bovški sir” toorainena kasutatava piima ja juustu enda tootmispiirkond on põhja ja lääne suunal määratletud Itaalia riigipiiriga alates Mali ja Veliki Mangrtist kuni Učje piiripunktini. Piirist alates läbib määratletud piirkonna välisäär Mali ja Veliki Muzeci, hõlmab kogu ala Planina Božcast kuni Na Vrhuni, edasi Hribi suunas, läbides Piroveci, Krasji Vrhi, Planina Zaprikraj, Zaplečist kuni Lopatniki ja Krnini, Mali Šmohori, Bogatini, Vratca kuni Lanževicani, Mala Vrata, Velika Vrata, Travniki, Malo Špičje ja Kanjeveci, üle Triglavi ja Luknjat kuni Križini, Prisojniki, Mala Mojstrovka, üle Travniki kuni Jalovecini, Kotovo Sedlo, Mali Mangarti ning tagasi Itaalia riigipiirini. Eespool nimetatud piirialad asuvad määratletud geograafilises piirkonnas.

4.4.   Päritolutõend:

Järgnevalt nimetatud menetluste ja meetmetega tagatakse toote „Bovški sir” jälgitavus.

Piima tootmine: piim peab olema toodetud määratletud geograafilises piirkonnas. Karja tõuraamatu pidamisega tagatakse karja koostise tõuline vastavus. Põllumajandusettevõtetes on olemas andmikud söödaratsiooni ning sööda ostude kohta.

Piima kogumine: juustu „Bovški sir” tootmiseks ettenähtud piim peab olema muust piimast eraldi kogutud ja ladustatud. Päevas toodetud ja ostetud piimakoguste (lamba-, kitse- ja lehmapiim) kohta peetakse arvet farmide kaupa.

Piima töötlemine: juustu „Bovški sir” tootjad peavad andmikke päevas töödeldud piima ja partiide lõikes päevas toodetud juustukoguste kohta. Partii on piima ühekordsest kalgendist tehtud juustu kogus. Kui asjaomasel päeval toodeti ainult üks partii juustu, on juustu tootmiskuupäev ühtlasi partii määratlus.

Juustu laagerdumine: tootjad peavad andmikke juustu laagerdumise kohta, et tagada iga juustupartii laagerdumine vähemalt 60 päeva. Juustu tootmiskuupäev on ühtlasi juustu laagerdumise alguskuupäev.

4.5.   Tootmismeetod:

Juustu „Bovški sir” toodetakse Boveci kohaliku lambatõu lamba toorpiimast või lamba-, kitse- ja lehmapiima segust. Kitse- või lehmapiima osa ei tohi ületada 20 % piima üldkogusest.

Juustu „Bovški sir” tootmine on piiratud loomade laktatsiooniperioodiga, mis ühtib loomade karjatamiseks kasutatava karjamaa rohttaimede kasvutsükliga. Suurima osa loomade laktatsiooniperioodi põhisöödaratsioonist moodustab karjamaasööt, millele on lubatud lisada heina ja silo. Põhisööt peab moodustama vähemalt 75 % päevase söödaratsiooni kuivainest.

Juustu „Bovški sir” tootmiseks kasutatakse hapendatud piima, millele võib enne kalgendumist lisada värsket piima. Piim hapneb vähemalt 12 tundi; selle aja jooksul kujuneb piimas loomulik mikrofloora, millega tagatakse piima happesuse vajalik tase. Kääritamise kiirendamiseks on lubatud kasutada omavalmistatud starterkultuure (väikese piimakoguse hapendamine küllaltki kõrgel temperatuuril vähemalt 12 tunni jooksul) või valitud kultuure. Enne kalgendumist kuumutatakse piima temperatuurini 35–36 °C. Kalgendumine kestab 30 kuni 45 minutit. Seejärel murendatakse kalgend oa- või hernetera suurusteks tükkideks, mis pärast kuivamist on nisutera suurused. Juustumass pannakse vormidesse raskuse alla; vajutuse all hoidmine kestab 4 kuni 6 tundi.

Soolatakse kuivalt (soolamine ja pööramine kahe päeva jooksul kaks korda päevas) või soolvees (24–48 tundi). Pärast soolamist tähistatakse iga juustuketas juustu laagerdumise alguskuupäeva või partii määratlemise kuupäevaga. Juust „Bovški sir” laagerdub vähemalt 60 päeva. Juustu laagerdumise käigus on väga oluline, et juustu pööratakse, kuivatatakse ja puhastatakse.

4.6.   Lingid:

Juust „Bovški sir” on juba sajandeid hinnatud toode. Arheoloogilistest leidudest nähtub, et Boveci piirkond on olnud asustatud tuhandeid aastaid. Seepärast arvatakse, et juustu valmistamine selle piirkonna Kõrg-Alpi karjamaadel arenes kolme tuhande aasta eest samaaegselt rauatööriistade kasutuselevõtuga.

Esimesed kirjalikud tõendid Boveci kohta on pärit 1174. aastast ning selle piirkonna juustuvalmistamise kohta 14. sajandist. Selle ajastu kinnistusraamatutest ja muudest dokumentidest ilmneb, et juust oli väärtuslik maksevahend, kuna talumaksud, kalapüügi rent ja muu selline arvutati juustukoguste alusel (Rutar, 1882).

Nimetust „Bovški sir” (itaalia keeles Formaggio di Plezo vero) on esimest korda mainitud 1756. aastal Videmi (Udine) linna hinnakirjas, millest nähtub, et „Bovški sir” oli märgatavalt kallim kui mitmed muud juustud.

Karjatamise, juustuvalmistamise ja Alpi mägiaasade majandamise meetodid on kirja pandud karjamaade korralduses (Pašni red). Esimese maailmasõja eelset karjamaade korraldust ja tööpäeva kulgu Alpi karjamaal asulas Zapotok nad Zadnjo Trento on dr Henrik Tuma kirjeldanud väljaandes „Planinski Vestnik”. Sellest nähtub, et hoolimata tehnoloogia arengust on juustu „Bovški sir” tootmine suures osas sama nagu sajandeid tagasi.

Kõrg-Alpide karjamaade järskude nõlvade tõttu on määratletud geograafilises piirkonnas vähe pinda intensiivse põllumajandustootmise jaoks. Kogu kõnealune piirkond asub Natura 2000 alal ning suur osa sellest on Triglavi rahvuspargis. Geograafilises piirkonnas on valdavalt kontinentaalne Alpide kliima, mida osaliselt mõjutab Vahemere ilmastik. Selle mõju ulatub sisemaani piki Soča jõe orgu. Kogu aasta jooksul on sademete hulk suur (Bovecis oli ajavahemikul 1961–1990 keskmine sademete hulk 2 735 mm/aastas. Ümbritsevate kõrgete mäetippude tõttu ei paista päike mõnda orgu kuni kahe kuu jooksul aastas. Hoolimata suurest sademete hulgast väheneb karjamaade rohusööda saagikus õhukesele mullakihile mõjuvate kuivade ja tugevate tuulte tõttu, lamba- ja kitsekasvatuseks sobib aga kõnealune piirkond hästi.

Juustu „Bovški sir” tootmiseks kasutatavat lambapiima saadakse Boveci kohaliku lambatõu lammastelt, keda on sajandeid aretatud Soča jõeoru kõrgaasadel ning on oma nime saanud Boveci linna järgi. Boveci piimalambatõu lambad erinevad muude tõugude lammastest kitsa koljuehituse ja lühikeste kõrvade poolest. Tänapäevalgi vastavad lambad kõnealuse tõu aretustegevuse esialgsele eesmärgile – nad kohanevad karmide karjatamis- ja kasvatustingimustega, neil on võime vastu pidada kõrgmäestiku karjamaadel, nad on rahulikud, pikaealised ja vastupidavad. Juustu „Bovški sir” tootmise tulemuslikkusele ja maitsele mõju avaldav piima rasvasisaldus kuivaines on Boveci lammaste puhul suurem kui Sloveenia muude piimalammaste vastav näitaja.

Juustu „Bovški sir” tootmiseks kasutatavat piima andvaid lambaid karjatatakse laktatsiooniperioodi jooksul kogu määratletud geograafilise piirkonna karjamaadel. Lambaid kasvatatakse traditsioonilisel viisil, mis on kulude seisukohast ainus teostatav võimalus. See tähendab, et juustu „Bovški sir” tootmiseks kasutatavat piima saadakse lammastelt, kes peamiselt söövad värsket rohtu, mis oluliselt mõjub juustu iseloomuliku maitse ja lõhna kujunemisele. Piirkonna karjamaade erakordselt rikkalik taimestik on tingitud kõrgest asukohast, ilmastikust ja mulla geoloogilisest koostisest. Kõnealuses piirkonnas kasvavad taimed, mis on iseloomulikud Alpide, sisemaa- ja Vahemere piirkondadele.

4.7.   Kontrolliasutus:

4.8.   Märgistamine:

Spetsifikaadi nõuetele vastavad juustud on tähistatud tootja nimega, nimetusega „Bovški sir” ja logoga (esitatud allpool), ELi vastava tähise ja riikliku kvaliteedimärgisega. Kitse- või lehmapiima kasutamisel tuleb märkida nende osa.

Tootjad võivad kasutada juustul lisamärgistust, kui toode on laagerdunud kauem kui aasta või kui juust on toodetud mägimeiereis.

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.