5.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 37/24

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohane taotlus

2011/C 37/12

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„COPPA DI PARMA”

EÜ nr: IT-PGI-0005-0602-04.05.2007

KGT ( X ) KPN ( )

1.   Nimetus:

„Coppa di Parma”

2.   Liikmesriik või kolmas riik:

Itaalia

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus:

3.1.   Toote liik:

Klass 1.2.

Lihatooted (kuumtöödeldud, soolatud, suitsutatud jne)

3.2.   Toote kirjeldus, mida punktis 1 esitatud nimetus tähistab:

Tarbimisse laskmisel peab kaelasink „Coppa di Parma” (KGT) olema silindrilise kujuga, ei tohi olla lopergune. Kaelasingi pikkus on 25–40 cm ja kaal vähemalt 1,3 kg. Lõikepinnal ei tohi pekiosa olla kollakas ega pehme, mis annaks tunnistust ebaõnnestunud laagerdamisest. Toote sisemuses ei tohi olla hallitust. Lisaks on kaelasingil „Coppa di Parma” (KGT) järgmised omadused.

 

Organoleptilised omadused: singil on tüüpiline lihatoote maitse ning laagerdumise käigus peab olema avaldunud proteolüütiliste ensüümide toime taiosas ja lipolüütiliste ensüümide toime pekiosas. Singil ei ole fenoolhappe, kalajahu ega muid kõrvallõhnu ning selle maitse on paraja tugevusega. Hobuseluust nõela abil on võimalik tuvastada singi pekiosas iseloomulikku meeldivat lõhna; taiosas, mis külgneb ülemise õõnesveeniga, lõhna sel viisil tuvastada ei saa. Lõikepind on keskmise tihedusega. Singi kest eemaldub hõlpsasti ega ole rasvane ega võidekihiga kaetud. Singi välimine ja seesmine osa on järkjärgulise dehüdreerumise ja laagerdumise tulemusel ühtlustunud. Lõikepinna värvus on ühtlane ja plekitu. Taiosa värvus on punane ja pekiosa värvus valdavalt roosakas. „Coppa di Parma” (KGT) peab laagerduma vähemalt 60 päeva.

 

Keemilised ja füüsikalised omadused:

Soola:

< 5 %

Valke kokku:

vähemalt 22 %

Vee/valgu suhtarv:

kuni 2,00

pH

> 5,7

 

Mikrobioloogilised näitajad:

Enterobakterid:

cfu/g < 10

E. Coli:

cfu/g < 10

Staphylococcus aureus:

cfu/g < 100

Singi „Coppa di Parma” (KGT) valmistamiseks kasutatakse lisaks soola (2,6–3,5 %), looduslikke lõhnaaineid ja/või pipart ja/või vajaduse korral muid maitseaineid. Peale selle võib kasutada: veini, vastavalt kehtivatele eeskirjadele dekstroosi ja/või fruktoosi ja/või sahharoosi, heade tavade kohaseid starterkultuure, naatrium või kaaliumnitritit, naatrium- või kaaliumnitraati ning vastavalt kehtivatele eeskirjadele askorbiinhapet ja askorbiinhappe soola.

3.3.   Tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul):

Sink „Coppa di Parma” (KGT) valmistatakse tüüpilisest Itaalia raske sea lihast. Sellel Põhja- ja Kesk-Itaalias levinud seal on erilised geneetilised omadused ja seda kasvatatakse vähemalt 9 kuud erilistes tingimustes, mis võimaldavad saavutada suure kaalu ja tagavad lihaskoe vahel suure rasvahulga, samuti liha suure ensüümisisalduse, eelkõige katepsiinide suhtes, mis on laagerdamise seisukohast väga olulised.

Sinki „Coppa di Parma” (KGT) saadakse sealihast järgmiste kriteeriumite alusel:

—

lubatud on vastavalt Itaalia tõuraamatule (Libro Genealogico Italiano) parandatud traditsiooniliste standardtõugude Large White ja Landrace puhtatõulised sead ja ristandid;

—

samuti on lubatud vastavalt Itaalia tõuraamatule (Libro Genealogico Italiano) parandatud Duroci tõu ristandid;

—

lubatud on ka muudest tõugudest sead, ristandid ja hübriidid, kui need vastavad selektsiooni- ja ristamismudelitele, mis ei lähe vastuollu Itaalia tõuraamatu ettekirjutustega raske sea tootmise kohta;

—

siiski ei ole lubatud kasutada sigu, kellel esineb vastunäidustatud omadusi, eelkõige loomi, kes kannavad stressitundlikkusega seotud geeni, mida on tänapäeval võimalik kontrollida ka tapetud loomadel ja laagerdatud toodetel;

—

samuti ei ole lubatud kasutada Belgia Landrace’i, Hampshire’i, Pietraini, Duroci ja Spotted Polandi tõust puhtatõulisi sigu;

—

loomade genotüüp peab võimaldama saavutada tõhusalt suure kaalu nii, et igas partiis oleks loomade keskmine eluskaal 160 kilogrammi, lubatud hälve on 10 %;

—

loomade minimaalne vanus tapmisel on üheksa kuud;

—

kultide ja aretusemiste liha ei tohi kasutada;

—

loomad tuleb tappa korralikes hügieenitingimustes ning rümp täielikult veretustada.

Singi „Coppa di Parma” (KGT) valmistamiseks kasutatakse kaelalülide ja osalt rinnalülidega (ogajätkete, lülikehade ja ristjätkete vaheline ala) külgnevaid lihaskudesid.

Kasutada ei tohi külmutatud liha.

3.4.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul):

Tuleb järgida loomasööda kasutamise ja koostise üksikasjalikke eeskirju. Sööt jaguneb kaheks ning koosneb peamiselt teraviljast ja juustutootmise kõrvalsaadustest. Teraviljapõhist sööta antakse eelistatavalt vedelal kujul (vedeliku või meskina) ja tavaliselt koos vadakuga. Sööda täpne koostis on järgmine:

—

loomad eluskaaluga kuni 80 kg: peale nuumamisetapiga ühiste söödakomponentide võib kasutada järgmisi söödaaineid (kahanevas tähtsuse järjekorras): sojašrott; maisisilo; maisigluteenijahu ja/või maisigluteenisööt; kooreta jaanikaunad, destilleerimisjäägid; rasvad, mille sulamistemperatuur on üle 36 °C; kalajahu, valgulüsaadid; petipiim. Teravilja kuivmassi osakaal ei tohi olla alla 45 %;

—

nuumamisetapp: võib kasutada järgmisi söödaaineid (kahanevas tähtsuse järjekorras): mais ja maisitera- ja/või tõlvikupasta; sorgo, oder; nisu, tritikale, kaer ja muu teravili; kliid ja muud nisu töötlemise kõrvalproduktid; veetustatud kartul, pressitud ja sileeritud peedi pulp, sojajahu; päevalilleseemnejahu; maniokk, melass, kookosšrott, maisiidušrott, herned ja/või muude kaunviljade seemned; kuivatatud peedipulp; seesamijahu; linakook, õuna ja pirni pressimisjäägid, viinamarjakestad ja tomatikoor seedimise soodustamiseks, kuivatatud lutserni jahu, õllepärm ja/või torulapärm, rasvad, mille sulamistemperatuur on üle 40 °C; vadak, petipiim. Nuumamisetapis ei tohi teravilja kuivmassi osakaal olla alla 55 %.

3.5.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas:

Järgmised tootmisetapid peavad toimuma singi „Coppa di Parma” (KGT) tootmispiirkonnas:

—

töödeldava liha ettevalmistamine;

—

soolamine: võib toimuda nii käsitsi kui ka mehhaaniliselt ning võib kesta 6 kuni 14 päeva;

—

kesta toppimine: tervelt ja lõikudena turustatava toote puhul kasutatakse naturaalset seasoolt ning viilutatult turustatava toote puhul anatoomiliste kudedega täiendatud naturaalset seasoolt;

—

sidumine: tervelt ja lõikudena turustatava toote puhul kasutatakse tavalist, võrguks sidumata nööri ning viilutatult turustatava toote puhul elastsest nöörist võrku;

—

aurutamine: 8 kuni 10 tundi;

—

kuivatamine: kokku vähemalt 15 päeva;

—

laagerdamine: vähemalt 60 kuni 90 päeva vastavalt toote kaalule.

3.6.   Erieeskirjad viilutamise, riivimise, pakendamise jm kohta:

Singi „Coppa di Parma” (KGT) viilutamine ja pakendamine võib toimuda üksnes punktis 4 osutatud tootmispiirkonna territooriumil asuvates tootmishoonetes ning kontrollplaanis sätestatud volitatud asutuse kontrolli all.

Kui sinki „Coppa di Parma” (KGT) turustatakse tervelt, tohib seda viilutada üksnes jaemüügi käigus lõpptarbija juuresolekul.

Kuna toode on loomult õrn – selles on rohkelt küllastamata rasvhappeid ning vähe säilitusaineid – ning võttes arvesse, et lõikamine ja pakendamine võib toote struktuuri kahjustada, peavad seda tegema toote omadusi tundvad spetsialistid. Pruunika värvuse ärahoidmiseks on eelkõige oluline, et aeg, mille kestel viilud õhuga kokku puutuvad, oleks võimalikult lühike.

3.7.   Erieeskirjad märgistamise kohta:

Sinki „Coppa di Parma” (KGT) võib turustada järgmisel viisil: tervena, nii et ei kasutata mingit pakendit, vaid üksnes märgist; lõikudena vaakum- või gaasipakendis; viilutatuna vaakum- või gaasipakendis.

Nimetus „Coppa di Parma”, millele järgneb väljend „kaitstud geograafiline tähis” või lühend „KGT” (mis on tõlgitud selle riigi keelde, kus toodet turustatakse), peab olema kantud märgisele selgete ja kustutamatute tähtedega, nii et see eristuks selgelt kõigist muudest märgisel olevatest märgetest. Samuti peab märgisel olema ühenduse graafiline sümbol ja ettevõtte logo.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus:

Singi „Coppa di Parma” (KGT) tootmispiirkond hõlmab Parma, Modena, Reggio Emilia, Mantova ja Pavia provintsi haldusterritooriumi ning järgmiste provintside koosseisu kuuluvate ja Po jõe sängi ääristavate kommuunide territooriumi:

—

Lodi: Senna Lodigiano, Ospedaletto Lodigiano, Orio Litta, Livraga, Borghetto Lodigiano, Brembio, Segugnago, Somaglia, Casalpusterlengo, Cotogno, Gardamiglio, San Rocco al Porto, San Fiorano, S. Stefano Lodigiano, Cavacurta, Maleo, Corno Giovine, Corno Vecchio, Maccastorna, Meleti, Castelnuovo B. D’Adda, Caselle Landi;

—

Milano: San Colombano al Lambro;

—

Cremona: Pizzighettone, Crotta d’Adda, Spinadesco, Acquanegra Cremonese, Sesto ed Uniti, Cremona, Gerre de Caprioli, Stagno Lombardo, Pieve d’Olmi, San Daniele Po, Motta Baluffi, Torricella del Pizzo, Gussola, Casalmaggiore, Martignana Po, Rivarolo del Re, Scandolara Bovara, Casteldidone, Solarolo Rainerio, S. Giovanni in Croce, San Martino del Lago, Cingia de’ Botti, Cella Dati, Tornata, Calvatone, Piadina, Voltino, Derovere, Ca’ d’Andrea, Sospiro, Bonemerse, Malagnino, Pieve S. Giacomo, Torre de’ Picenardi, Drizzona, Isola Dovarese.

Geograafilisest vaatepunktist iseloomustavad tootmispiirkonda ühteaegu künklikud ja tasandikualad, mis ulatuvad kuni Po jõe põhjakaldani.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga:

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära:

Singi „Coppa di Parma” (KGT) tootmispiirkonda iseloomustavad ühekorraga künklikud ja tasandikualad, milles asuvad mitmed järved ja soolakaevandused. Parma ümbruse künklikel aladel on viidud kokku tasandikel viljeletud seakasvatustraditsioon ja Salsomaggiore kaevanduste soolatoodang. Muu hulgas tänu soolakaevandustele hakkas alates 1300. aastast tekkima soolaliha valmistamise traditsioon, pannes aluse toodetele, mis on kogunud tuntust nii Itaalias kui ka väljaspool seda. Singi „Coppa di Parma” (KGT) valmistamisel on asjaomases piirkonnas tekkinud vajaminevad oskused, mis on sajandite jooksul kandud Parma ümbruskonnast ka muudele punktis 4 osutatud aladele.

5.2.   Toote eripära:

Sink „Coppa di Parma” (KGT) eristub muudest sama kaubakategooria toodetest järgmiste omaduste poolest: tüüpiline, paraja intensiivsusega maitse, keskmine tihedus, ühtlus ja taisus; samuti ühtlane värvus, mis on tai osas punane ja peki osas roosakas.

Lisaks sellele eristub toode „Coppa di Parma” (KGT) teistest ümberkaudsetest kaelasinkidest (coppa) viilu pehmuse poolest ja tänu sellele, et liha ei ole rohkete vürtsidega töödeldud. See tuleneb laagerdamisperioodi lühidusest ja sellest, et vürtside kasutamise kord ei ole täpselt sätestatud. Sel viisil on tagatud, et singil „Coppa di Parma” (KGT) on autentne sealihamaitse ja lõhn ning selle viilud on pehmed.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja (kaitstud päritolunimetusega) toote kvaliteedi või omaduste või (kaitstud geograafilise tähisega) toote erilise kvaliteedi, maine või muude omaduste vahel:

Singi „Coppa di Parma” (KGT) tuntusest annavad tunnistust mitmed viited sellele tootele.

Selliseid viiteid, kus toote kohta on kasutatud nimetusi bondiola ja salame investito, võib leida juba 17. sajandi lõpust. 18. sajandi algusest pärit reisikirjades nimetatakse seda piirkonnale iseloomulikuks tooteks. 1723. aastal koostatud inventariloendist ilmneb, et lardarolode (vorstimeistrite) korporatsiooni liikmeks saamiseks peab isikul olema teatav kogus vorsti ja sinki. Parma coppale viidatakse ka ühes lardarolode korporatsiooni hinnangus (1750) ja ühes 21. aprilli 1764. aasta määruses. Samast ajast on pärit ka lepingud kuninga õukonna pädevate ametnikega õukonna toiduainetega varustamiseks. Samuti on kindlaid tõendeid selle kohta, et hertsog Don Ferdinando di Borbone õukonnas tarbiti suures koguses kohalikke sealihatooteid. Alates 1800. aastast on olemas andmeid piirkonna turgudel müüdavate coppade kohta, näiteks 1940. aastal eksporditi Parma provintsist 200 coppat.

Singi „Coppa di Parma” (KGT) iseloomulikud omadused on otseselt seotud tootmispiirkonnaga, mille puhul on olulised nii geograafilised ja looduslikud tingimused kui ka inimfaktor. See puudutab seakasvatust, liha töötlemise tehnoloogiat, laagerdamiskeskkonda, aga ka nende vastasmõju. Singi „Coppa di Parma” (KGT) valmistamisel on pikaajalised ja katkematud traditsioonid. Tootmise industrialiseerimise vaheetapina toodeti kaelasinki „Coppa di Parma” (KGT) pikka aega käsitöönduslikult, mis on aidanud säilitada toote traditsioonilisi omadusi. Kogu tootmispiirkond on kliimaomadustelt, õhutemperatuurilt ja õhuniiskuselt sarnane Po oru künklike nõlvadega, kus toote valmistamine alguse on saanud. Piirkond, kust tooraine pärineb ja kus liha ette valmistatakse, vastab ajaloo kestel püsivalt välja kujunenud piirkonnale, kust pärinevad traditsioonid, mis on pannud aluse toote tuntusele.

Kaelasink „Coppa di Parma” on geograafilise piirkonna levinumaid sealihatooteid ning see on piirkonna lihatööstuse toodangu hulgas alati esindatud. Toote reklaamides viidatakse sageli muude iseloomujoonte seas selle viilude pehmusele. Tõepoolest, viilud on pehmed ja lõikepind ei ole kunagi kuiv. See omadus annab tunnistust lühikesest laagerdumisajast ja tagab toote iseloomuliku lõhna. Tänu lihaskiu pehmusele, kasutatakse toodet „Coppa di Parma” (KGT) sageli soolaste pirukate ja pitsa täitematerjalina, nagu annavad tunnistust mitmed retseptid, milles kõnealusele tootele otsesõnu viidatakse. Lisaks leiab toodet „Coppa di Parma” (KGT) alati piirkonna peamistelt põllumajanduslaatadelt.

Viide spetsifikaadi avaldamisele:

(Määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 5 lõige 7)

Ministeerium algatas riikliku vastuväitemenetluse, avaldades kaitstud geograafilise tähise „Coppa di Parma” spetsifikaadi tunnustamise ettepaneku ametlikus teatajas Gazzetta Ufficiale della Repubblica Italiana.

Spetsifikaadi terviktekst on kättesaadav:

—

Klõpsates lingil http://www.politicheagricole.it/DocumentiPubblicazioni/Search_Documenti_Elenco.htm?txtTipoDocumento=Disciplinare%20in%20esame%20UE&txtDocArgomento=Prodotti%20di%20Qualit%E0>Prodotti%20Dop,%20Igp%20e%20Stg

või

—

minnes otse põllumajandusministeeriumi veebilehele (http://www.politicheagricole.it), seejärel klõpsates „Prodotti di Qualità” („Kvaliteettooted”; ekraanil vasakul) ning seejärel „Disciplinari di Produzione all'esame dell'UE [regolamento (CE) n. 510/2006]” („ELi läbivaatuseks esitatud spetsifikaadid (määrus (EÜ) nr 510/2006)”).

(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.