SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) asutati määruse (EÜ) nr 294/2008 alusel eesmärgiga aidata kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule ja konkurentsivõime parandamisele, tugevdades ELi ja selle liikmesriikide innovatsioonivõimet. Ajavahemikus 2014–2020 aitab EIT kaasa teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 (edaspidi „Horisont 2020”)[1] üldeesmärgi saavutamisele, lõimides teadmiste kolmnurga — kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni. Lõimimine toimub peamiselt teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu, mille raames organisatsioonid tegelevad pikaajaliselt ühiskondlike sõlmküsimustega.

Programmist Horisont 2020 EIT-le antavat rahalist toetust rakendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega sätestatakse programmi Horisont 2020 osalemis- ja teabeedastuseeskirjad[2]. Teadmis- ja innovaatikakogukondade rahastamine EIT poolt hõlmab teadmis- ja innovaatikakogukondade väärtust lisavaid tegevusi, kuid teadmis- ja innovaatikakogukonnad või nende partnerorganisatsioonid võivad taotleda toetust Horisont 2020 muude skeemide või Euroopa Liidu programmide alusel vastavalt oma eeskirjadele ja võrdsetel alustel teiste taotlejatega.

Kavandatavad muudatused põhinevad mitmel allikal: esimeses tegutsemisetapis saadud kogemustel, ettepanekul EIT strateegilise innovatsioonikava kohta, mille aluseks on EIT juhatuse ettepanek, välishindamise aruandes sisalduvatel soovitustel, komisjoni arvamusel hindamise kohta ning EIT sidusrühmadega ulatusliku konsulteerimise tulemustel.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Ettepaneku koostamisel võeti arvesse EIT teemal korraldatud avalikul konsulteerimisel saadud vastuseid[3]. Oma seisukohti väljendasid liikmesriigid ning mitmesugused sidusrühmad tööstus- ja, haridusvaldkonnast ning kodanikuühiskonnast. Konsulteerimine näitas tugevat toetust EIT eesmärgile arendada ulatuslikumat ja paremat koostööd haridus-, ettevõtlus-, teadus- ja innovatsiooniringkondade vahel. Vastajate sõnul peaks EIT etendama erilist rolli ELi tulevases teadusuuringute ja innovatsiooni programmis „Horisont 2020” ning looma tihedamad sidemeid teiste algatustega Euroopa ja liikmesriikide tasandil. Enamik vastanutest kiitis viisi, kuidas EIT tagab ettevõtjate osalemise oma töös, ja kutsus instituuti üles tõhustama oma teavitustegevust. Lisaks pidasid vastajad ettevõtjate kaasamist väga vajalikuks EIT tulevase tegevuse edukuse seisukohalt. Et saavutada erasektori suurem osalemine, on seega vaja paindlikkust, selgeid eeskirju ja ilmset investeeringutasuvust.

Ettepanek tugineb ka välishindamise aruandele, milles peetakse väga asjakohaseks teadmiste kolmnurga lõimimise ideed ja kiidetakse heaks EIT tuumikteemad. Suurt toetust avaldatakse EIT välja töötatud mudelile, mille aluseks on ühendkeskuste lõimitud võrgustikud. Vastajad avaldasid ka üksmeelselt arvamust, et teadmis- ja innovaatikakogukondade väärtus seisneb toimimises katalüsaatorina, andes lisaväärtust üksikliikmete tegevusele.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 173 ja seda rakendatakse kaudse tsentraliseeritud haldamise teel.

4.           MÕJU EELARVELE

Perioodil 2014–2020 antakse EIT-le teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammist Horisont 2020 (2014–2020) rahalist toetust summas 3 182 230 000 eurot (praegused hinnad). Käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses esitatakse mõju eelarvele ning inim- ja haldusressurssidele.

2011/0384 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[4],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[5],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa 2020. aasta strateegias aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu kohta omistatakse oluline roll Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile (edaspidi „EIT”), mis annab oma panuse mitme juhtalgatuse elluviimisel.

(2) Ajavahemikus 2014–2020 peaks EIT kaasa aitama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr XX/XXXX loodud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 (edaspidi „Horisont 2020”)[6] eesmärkide saavutamisele, lõimides järgmise teadmiste kolmnurga — teaduse ja innovatsiooni ja hariduse.

(3) Et tagada programmi Horisont 2020 osalejate jaoks ühtne raamistik, tuleks EIT suhtes kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust nr XX/XXXX , millega sätestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi (2014–2020) Horisont 2020 osalemis- ja teabeedastuseeskirjad (edaspidi „osalemiseeskirjad”).

(4) Osalemiseeskirjades määratletakse intellektuaalomandi õiguste haldamise põhimõtted.

(5) Osalevaid riike ja kolmandaid riike käsitlevad eeskirjad määratletakse Horisont 2020 määruses.

(6) EIT peaks otse suhtlema riikide ja piirkondade esindajatega ning muude sidusrühmadega kogu innovatsiooniahelas, sest sellel on positiivne mõju mõlemale poolele. Et muuta selline dialoog ja teabevahetus süstemaatilisemaks, tuleks korraldada EIT sidusrühmade foorum, mis hõlmaks sidusrühmade laiemat ringi, et käsitleda valdkondadevahelisi küsimusi.

(7) Määratleda tuleks EIT poolt teadmis- ja innovaatikakogukodadele antava toetuse ulatus ning täpsustada tuleks teadmis- ja innovaatikakogukondade rahaliste vahendite allikaid.

(8) EIT asutuste koosseisu tuleks lihtsustada. EIT juhatuse toimimist tuleks ratsionaalsemaks muuta ning juhatuse ja direktori rolli ja ülesandeid tuleks veelgi täpsustada.

(9) Uued teadmis- ja innovaatikakogukonnad, sealhulgas nende eelisvaldkonnad ning valimisprotsessi korraldus ja ajastus, tuleks kindlaks määrata vastavalt strateegilises innovatsioonikavas esitatud korrale.

(10) Teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid laiendama oma haridusalast tegevust, pakkudes kutsealast koolitust.

(11) Teadmis- ja innovaatikakogukondade järelevalve ja hindamise korraldamisel on vaja komisjoni ja EIT vahelist koostööd, et tagada sidusus ELi tasandi üldise järelevalve- ja hindamissüsteemiga.

(12) Teadmis- ja innovaatikakogukonnad peaksid püüdma saavutada koostoimet Euroopa Liidu asjakohaste algatustega.

(13) Et tagada eri liikmesriikide organisatsioonide laialdasem osalemine teadmis- ja innovaatikakogukondades, tuleks luua partnerorganisatsioonid vähemalt kolmes eri liikmesriigis.

(14) EIT peaks teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse rahastamise, järelevalve ja hindamise kriteeriumid ja korra vastu võtma enne teadmis- ja innovaatikakogukondade valimisprotsessi algust.

(15) EIT kolmeaastases tööprogrammis tuleks arvesse võtta komisjoni arvamust instituudi erieesmärkide kohta, mis on määratletud programmis Horisont 2020, ja instituudi ning Euroopa Liidu poliitikavaldkondade ja vahendite vastastikuse täiendavuse kohta.

(16) EIT moodustab programmi Horisont 2020 raames osa kliimamuutustega seotud kulutuste ratsionaliseerimisest, nagu määratletud programmis Horisont 2020.

(17) EIT hindamine peaks andma õigeaegse sisendi programmi Horisont 2020 hindamiseks 2017. ja 2023. aastal.

(18) Komisjon peaks tugevdama oma rolli EIT tegevuse konkreetsete aspektide rakendamise üle järelevalve teostamisel.

(19) Käesoleva määrusega kehtestatakse ajavahemikuks 2014–2020 finantspakett, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus põhijuhiseks Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni XX. [kuu] 201Z. aasta eelarve koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti [17] tähenduses. EIT-le tuleks rahalist toetust anda programmist Horisont 2020.

(20) EIT sihtasutus ei saa otsetoetust ELi eelarvest, kuigi esialgu oli nii ette nähtud, ning ELi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust ei kohaldata EIT sihtasutuse suhtes.

(21) Selguse huvides tuleks määruse (EÜ) nr 294/2008 lisa asendada uue lisaga.

(22) Määrust (EÜ) nr 294/2008 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 294/2008 muudetakse järgmiselt:

(1) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

(a) lõiked 3 ja 4 jäetakse välja;

(b) lõige 7 asendatakse järgmisega:

„„kõrgharidusasutus” — asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr XXX/20XX (millega luuakse programm „Erasmus kõigile”) artikli 2 tähenduses;”

(c) lisatakse järgmine lõige 10:

„10) „sidusrühmade foorum” – kohtumine, mis on avatud riiklike ja piirkondlike valitsusasutuste, organisatsioonide ning üksikute ettevõtlus-, kõrgharidus- ja teadusvaldkonna üksuste esindajatele, klastritele, samuti muudele huvitatud isikutele kogu teadmiste kolmnurgas.”

(d) lisatakse järgmine lõige 11:

„11) „teadmis- ja innovaatikakogukondade väärtust lisav tegevus” — partnerorganisatsioonide tegevus, mis aitab kaasa teadust, innovatsiooni ja kõrgharidust hõlmava teadmiste kolmnurga lõimimisele, sealhulgas teadmis- ja innovaatikakogukondade loomise ja haldamise ning kooskõlastamisega seotud tegevus.”

(2) Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Ülesanne ja eesmärgid

EIT ülesanne on aidata kaasa Euroopa jätkusuutlikule majanduskasvule ja konkurentsivõime parandamisele, tugevdades liikmesriikide ja liidu innovatsioonivõimet. Sel eesmärgil edendab ja lõimib ta kõrgeimate standardite kohaseid kõrgharidus-, teadus- ja innovatsioonitegevusi.

EIT üldeesmärgid, erieesmärgid ja tulemusnäitajad ajavahemikuks 2014–2020 määratletakse programmis Horisont 2020.”

(3) Artikli 4 lõikes 1 jäetakse välja punkt b.

(4) Artikli 5 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

(a) punkt a jäetakse välja;

(b) lisatakse järgmine punkt j:

„j) kutsub vähemalt kord aastas kokku sidusrühmade foorumi, et anda teavet EIT tegevuse, kogemuste, heade tavade ning liidu innovatsiooni-, teadus- ja hariduspoliitikasse ja -eesmärkidesse antava panuse kohta. Sidusrühmi kutsutakse väljendama oma seisukohti.”

(5) Artikli 6 lõikes 1 asendatakse punkt c järgmisega:

„c) haridus- ja koolitustegevus magistri- ja doktoriõppe tasandil ning kutsealane koolitus valdkondades, mis võivad tulevikus aidata rahuldada Euroopa sotsiaal-majanduslikke vajadusi ja mis edendavad innovatsioonialaste oskuste arendamist, juhtimis- ja ettevõtlusoskuste ning teadlaste ja üliõpilaste liikuvuse parandamist;”.

(6) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

(a) lisatakse järgmine lõige 1a:

„1a) EIT alustab teadmis- ja innovaatikakogukondade valimist ja nimetamist vastavalt strateegilises innovatsioonikavas määratletud eelisvaldkondadele ja ajakavale.”

(b) lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt h:

„h) valmisolekut tekitada koostoimet Euroopa Liidu muude algatustega.”

(c) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3) Miinimumtingimus teadmis- ja innovaatikakogukonna moodustamiseks on vähemalt kolme partnerorganisatsiooni osalemine, kes on asutatud vähemalt kolmes erinevas liikmesriigis. Kõik need partnerorganisatsioonid peavad olema üksteisest sõltumatud osalemiseeskirjade artikli 7 tähenduses.”

(d) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4) Enamik teadmis- ja innovaatikakogukonnas osalevatest partnerorganisatsioonidest peab olema asutatud liikmesriikides. Igasse teadmis- ja innovaatikakogukonda kuulub vähemalt üks kõrgharidusasutus ja üks eraettevõte.”

(e) lisatakse järgmine lõige 5:

„5) EIT võtab teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse rahastamise, järelevalve ja hindamise kriteeriumid ja korra vastu enne uute teadmis- ja innovaatikakogukondade valimisprotsessi algust.”

(7) Lisatakse järgmine artikkel 7a:

„Artikkel 7a

Teadmis- ja innovaatikakogukondade hindamise ja järelevalve põhimõtted

EIT korraldab asjakohaste tulemuslikkuse näitajate alusel ja koostöös komisjoniga iga teadmis- ja innovaatikakogukonna väljundite, tulemuste ja mõju pideva järelevalve ja korrapärased välishindamised.”

(8) Lisatakse järgmine artikkel 7b:

„Artikkel 7b

Teadmis- ja innovaatikakogukonna kestus, pikendamine ja lõpetamine

1. Vastavalt perioodiliste hindamiste tulemustele ja teatavate valdkondade spetsiifilisusele on teadmis- ja innovaatikakogukondade tavaline tegevusaeg 7–15 aastat.

2. Juhatus võib otsustada pikendada teadmis- ja innovaatikakogukonna algselt sätestatud tegevuse kestust, kui see on kõige sobivam viis ETI eesmärkide saavutamiseks.

3. Juhul kui TIKi hindamine näitab, et tulemused pole ootuspärased, võtab juhatus asjakohased meetmed, mille hulka kuuluvad toetuse vähendamine, muutmine või katkestamine või lepingu lõpetamine.”

(9) Artikkel 10 jäetakse välja.

(10) Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2) Teadmis- ja innovaatikakogukondi rahastatakse eelkõige järgmistest allikatest:

(a) partnerorganisatsioonide antavad toetused, mis moodustavad märkimisväärse osa rahalistest vahenditest;

(b) kohustuslikud või vabatahtlikud toetused liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või nende ametivõimudelt;

(c) toetused rahvusvahelistelt organitelt või institutsioonidelt;

(d) teadmis- ja innovaatikakogukondade enda tegevustulu ning intellektuaalomandi õiguste kasutustasud;

(e) kapitali sihtannetused, sealhulgas EIT sihtasutuse hallatavad sihtannetused;

(f) annakud, annetused ja toetused eraisikutelt, institutsioonidelt, sihtasutustelt või muudelt siseriiklikelt asutustelt;

(g) EIT toetused;

(h) rahastamisvahendid, sealhulgas Euroopa Liidu üldeelarvest eraldatud rahastamisvahendid.

Toetus võib olla ka mitterahaline.”

(11) Artikli 14 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4) EIT toetus võib katta kuni 100 % teadmis- ja innovaatikakogukonna väärtust lisava tegevuse abikõlblike kulude kogusummast.”

(12) Artikkel 15 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15

Tegevuse kavandamine ja aruandlus

EIT võtab vastu:

(a) jooksva kolmeaastase tööprogrammi, mis põhineb strateegilisel innovatsioonikaval (kui see on vastu võetud) ning milles esitatakse EIT ja teadmis- ja innovaatikakogukondade peamised prioriteedid ja kavandatud algatused, sealhulgas hinnang rahastamisvajaduse ja -allikate kohta. Samuti esitatakse selles asjakohased näitajad teadmis- ja innovaatikakogukondade ning EIT tegevuse üle järelevalve teostamiseks. EIT esitab esialgse jooksva kolmeaastase tööprogrammi komisjonile iga N-2 31. detsembriks. Komisjon esitab kolme kuu jooksul oma arvamuse programmis Horisont 2020 määratletud EIT erieesmärkide ja EIT ning liidu poliitikavaldkondade ja vahendite vastastikuse täiendavuse kohta. EIT võtab komisjoni arvamust nõuetekohaselt arvesse ja põhjendab mittenõustumise korral oma seisukohta. EIT edastab lõpliku tööprogrammi teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele;

(b) aastaaruande iga aasta 30. juuniks. Aruandes antakse ülevaade EIT ja teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusest eelneval kalendriaastal ning hinnatakse tulemusi kehtestatud eesmärkide, näitajate ja ajakava seisukohast, sooritatud tegevusega seotud riske ning vahendite kasutamist ja EIT üldist tööd.”

(13) Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

(a) lõikes 2 asendatakse sõna „viiendaks” sõnaga „kolmandaks”;

(b) lisatakse järgmine lõige 2a:

„2a) Komisjon võib sõltumatute ekspertide abiga teha strateegilise tähtsusega teemade või küsimuste kohta täiendavaid hindamisi, uurida EIT edusamme seatud eesmärkide saavutamisel, teha kindlaks tegevust soodustavad tegurid ja selgitada välja head tavad.”

(14) Artiklisse 17 lisatakse järgmine lõige 2a:

„2a) Strateegiline innovatsioonikava sisaldab EIT tegevuse ning Euroopa Liidu teiste algatuste, vahendite ja programmide võimaliku vastastikuse koostoime ja täiendavuse analüüsi.”

(15) Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Eelarvelised kulukohustused

Programmist Horisont 2020 käesoleva määruse rakendamiseks ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ette nähtud eelarvevahendid on 3 182,230 miljonit eurot. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsraamistiku piires. EIT rahalist toetust antakse teadmis- ja innovaatikakogukondadele nimetatud rahastamispaketi raames.”

(16) Artikli 20 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5) Juhatus võtab vastu eelarvestuse projekti koos ametikohtade loetelu projektiga ja esialgse jooksva kolmeaastase tööprogrammiga ning edastab need 31. detsembriks N-2 komisjonile.”

(17) Artikli 20 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6) Komisjon esitab vastavalt eelarvestuse projektile Euroopa Liidu üldeelarve projektis eelarvestuse, mida ta peab üldeelarvest antava toetuse seisukohast vajalikuks.”

(18) Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

(a) lisatakse järgmine lõige 1a:

„1a) EIT-le antavat rahalist toetust kasutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega luuakse programm Horisont 2020, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, millega sätestatakse programmi Horisont 2020 osalemis- ja teabeedastuseeskirjad.”

(b) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4) Nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse direktori tegevusele EIT aasta n eelarve täitmisel enne 30. aprilli aastal n + 2.”

(19) Artikli 22 lõige 4 jäetakse välja.

(20) Lisatakse järgmine artikkel 22a:

„Artikkel 22a

EIT tegevuse lõpetamine

Kui EIT tegevus otsustatakse lõpetada, siis toimub see komisjoni järelevalve all vastavalt kohaldatavatele seadustele. Lepingutes teadmis- ja innovaatikakogukondadega ning EIT sihtasutuse asutamislepingus sätestatakse asjakohased eeskirjad sellise olukorra puhuks.”

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 294/2008 lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

President                                                        eesistuja

LISA

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi põhikiri

1. jagu

Juhatuse koosseis

1. Juhatus koosneb määratud liikmetest ja valitavatest liikmetest.

2. Juhatuses on 12 komisjoni määratud liiget, kelle hulgas on nii ärikogemusega kui ka akadeemilise ja teadusliku taustaga inimesi. Nende ametiaeg on neli aastat, mida ei saa pikendada.

Vajadusel esitab juhatus komisjonile ettepaneku uue liikme (uute liikmete) määramiseks. Kandidaat (kandidaadid) valitakse läbipaistva ja avatud menetluse käigus, mis hõlmab konsulteerimist sidusrühmadega.

Komisjon võtab arvesse akadeemiliste, teadus-, innovatsiooni- ja ärikogemuste tasakaalustatust, soolist tasakaalu ning Euroopa Liidu erinevate kõrgharidus-, teadus- ja innovatsioonikeskkondade esindatust.

Komisjon nimetab liikme(d) ametisse ning teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu valimisprotsessist ja juhatuse liikmete lõplikust ametissenimetamisest.

Kui määratud liige ei saa oma ametiaega lõpuni täita, määratakse tema ametiaega lõpule viima asendusliige, kasutades sama menetlust, mida kasutati asendatava liikme puhul. Vähem kui kaks aastat juhatusse kuulunud asendusliikme võib komisjon juhatuse taotlusel veel neljaks aastaks ametisse määrata.

Üleminekuperioodil töötavad algselt kuueks aastaks juhatusse määratud liikmed oma ametiaja lõpuni. Kuni selle ajani on juhatuses 18 määratud liiget. Kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist valib juhatus komisjoni heakskiidul kolmandiku 2012. aastal ametisse nimetatud kaheteistkümnest liikmest, kelle ametiaeg kestab kaks aastat, kolmandiku, kelle ametiaeg kestab neli aastat, ja kolmandiku, kelle ametiaeg kestab kuus aastat.

3. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad valivad end esindama kolm liiget oma partnerorganisatsioonidest. Nende ametiaeg on kaks aastat, mida saab pikendada ühe korra. Teadmis- ja innovaatikakogukonnast lahkumise korral nende liikmesus lõpeb.

Valitavate liikmete valimise ja asendamise tingimused ja korra võtab direktori ettepanekul vastu juhatus. Selline korraldus tagab vajaliku mitmekesise esindatuse ning võtab arvesse teadmis- ja innovaatikakogukondade arengut.

Üleminekuperioodil töötavad algselt kolmeks aastaks valitud liikmed oma ametiaja lõpuni. Kuni selle ajani on juhatuses neli valitud liiget.

4. Juhatuse liikmed tegutsevad EIT huvides, kaitstes sõltumatult selle eesmärke ja missiooni, identiteeti ja sidusust.

2. jagu

Juhatuse ülesanded

1. Juhatus peab langetama vajalikke strateegilisi otsuseid, eelkõige:

(a) võtma direktori ettepaneku alusel vastu strateegilise innovatsioonikava projekti, EIT jooksva kolmeaastase tööprogrammi, eelarve, iga-aastase raamatupidamisaruande ja bilansi ning iga-aastase tegevusaruande;

(b) võtma direktori ettepaneku alusel vastu teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse rahastamise, järelevalve ja hindamise kriteeriumid ja korra;

(c) võtma vastu teadmis- ja innovaatikakogukondade valimise korra;

(d) valima partnerluse, mis nimetatakse teadmis- ja innovaatikakogukonnaks, või vajadusel tühistama nimetamise;

(e) tagama teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse pideva hindamise;

(f) võtma vastu oma kodukorra, täitevkomitee töökorra ja EIT finantseeskirjad;

(g) määrama Euroopa Komisjoni nõusolekul juhatuse ja täitevkomitee liikmetele asjakohased honorarid; honoraride suuruse puhul võetakse arvesse vastavaid summasid liikmesriikides;

(h) võtma vastu täitevkomitee ja direktori valimise korra;

(i) nimetama ametisse ja vajaduse korral vallandama direktori ja teostama tema üle distsiplinaarvõimu;

(j) nimetama ametisse peaarvepidaja ja täitevkomitee liikmed;

(k) võtma vastu käitumisjuhendi huvide konflikti puhuks;

(l) looma vajadusel asjakohased nõuanderühmad, mille tegevusaeg võib olla piiritletud;

(m) looma siseauditiüksuse vastavalt komisjoni määrusele (EÜ, Euratom) nr 2343/2002;

(n) kasutama õigust luua sihtasutus (edaspidi „EIT sihtasutus”) konkreetse eesmärgiga edendada ja toetada EIT tegevust;

(o) otsustama EIT keelte kasutamise korra, võttes arvesse olemasolevaid mitmekeelsuse põhimõtteid ja praktilisi nõudeid seoses EIT tegevusega;

(p) edendama EITd kogu maailmas, et suurendada selle atraktiivsust ja teha EITst maailma tipptasemel asutus kõrghariduse, teaduse ja innovatsiooni valdkonnas.

3. jagu

Juhatuse toimimine

1. Juhatus valib oma esimehe määratud liikmete hulgast. Esimehe ametiaeg kestab kaks aastat ja seda võib pikendada ühe korra.

2. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võtab juhatus otsuseid vastu hääleõigusega liikmete lihthäälteenamusega.

2. jao lõike 2 punktides a, b, c, i ja o ning 3. jao lõikes 1 osutatud otsuste vastuvõtmise puhul on siiski vaja kõigi liikmete kahekolmandikulist häälteenamust.

3. Valitavad liikmed ei või hääletada 2. jao lõike 2 punktides b, c, d, e, f, g, i, j, k, o ja p nimetatud otsuseid.

4. Juhatuse korralised koosolekud toimuvad vähemalt kolm korda aastas ning erakorralise koosoleku saab kokku kutsuda esimees või kutsutakse see kokku vähemalt kolmandiku liikmete nõudmisel.

5. Juhatust abistab täitevkomitee. Täitevkomitee koosneb kolmest liikmest, kaasa arvatud juhatuse esimees, kes juhatab ka täitevkomiteed. Kaks ülejäänud liiget juhatuse esimehe kõrval valib juhatus juhatusse kuuluvate määratud liikmete hulgast. Juhatus võib delegeerida konkreetsed ülesanded täitevkomiteele.

4. jagu

Direktor

1. Direktoril on EIT tegevuse valdkonnas laialdased teadmised ja hea maine. Direktori nimetab ametisse juhatus neljaks aastaks. Juhatus võib seda perioodi ühe korra nelja aasta võrra pikendada, kui seda peetakse EIT huve silmas pidades parimaks.

2. Direktor vastutab EIT igapäevase tegevuse ja juhtimise eest ning on selle seaduslik esindaja. Direktor vastutab juhatuse ees ja annab sellele pidevalt aru EIT tegevuse arengu kohta.

3. Eelkõige täidab direktor järgmisi ülesandeid:

(a) korraldab ja juhib EIT tegevust;

(b) toetab juhatust ja täitevkomiteed nende tegevuses, tagab koosolekuteks sekretariaadi töö ning annab täitevkomiteele ja juhatusele nende tegevuseks vajalikku teavet;

(c) koostab juhatusele esitamiseks strateegilise innovatsioonikava projekti, esialgse jooksva kolmeaastase tööprogrammi, aastaaruande projekti ja aastaeelarve projekti;

(d) valmistab ette teadmis- ja innovaatikakogukondade valimisprotsessi ja haldab seda ning tagab, et protsessi eri etapid toimuksid läbipaistval ja objektiivsel moel;

(e) korraldab ja juhib EIT tegevust;

(f) valmistab ette lepingulised kokkulepped teadmis- ja innovaatikakogukondadega, peab nende üle läbirääkimisi ja sõlmib need kokkulepped;

(g) korraldab sidusrühmade foorumi;

(h) tagab vastavalt määruse artiklile 16 EIT töötulemuste suhtes tõhusa järelevalve- ning hindamismenetluse rakendamise;

(i) vastutab haldus- ja finantsküsimuste, kaasa arvatud EIT eelarve täitmise eest. Seejuures võtab direktor nõuetekohaselt arvesse siseauditiüksuselt saadud nõuandeid;

(j) vastutab kõigi personaliküsimuste eest;

(k) esitab iga-aastase raamatupidamisaruande ja bilansi projekti siseauditiüksusele ning seejärel täitevkomitee kaudu juhatusele;

(l) jälgib, et EIT lepingute ja kokkulepetega võetud kohustused oleksid täidetud;

5. jagu

EIT töötajad

1. EIT personal koosneb tähtajalise lepinguga otse EIT poolt tööle võetud töötajatest. EIT direktori ja töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi.

2. Osalevad riigid või muud tööandjad võivad EITsse piiratud ajaks lähetada eksperte.

Juhatus võtab vastu sätted, mis võimaldavad osalevate riikide või muude tööandjate lähetatud ekspertidel töötada EITs ning milles määratletakse nende õigused ja kohustused.

3. EIT rakendab oma töötajate suhtes volitusi, mis on antud töötajatega lepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele.

4. Töötajalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt kahju, mida ta on EIT-le tekitanud raske eksimusega oma kohustuste täitmisel või seoses nende kohustuste täitmisega.

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile 1.3. Ettepaneku/algatuse liik 1.4. Eesmärgid 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.6. Meetme kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele 3.2.2. Hinnanguline mõju EIT tegevusassigneeringutele 3.2.3. Hinnanguline mõju EIT inimressurssidega seotud haldusassigneeringutele 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut) muutmine

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile (ABM/ABB)[7]

Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020 (2014–2020)

15. Haridus ja kultuur

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[8]

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Ajavahemikus 2014–2020 on EIT peamine üldeesmärk aidata kaasa Euroopa jätkusuutlikule majanduskasvule ja konkurentsivõime parandamisele, tugevdades liikmesriikide ja liidu innovatsioonivõimet. Sel eesmärgil edendab ja lõimib EIT kõrgeimate standardite kohast kõrgharidus-, teadus- ja innovatsioonitegevust. Pärast esimest tegutsemisetappi tuleb luua EIT pikaajaline strateegia strateegilises innovatsioonikavas, mille võtavad komisjoni ettepanekul vastu Euroopa Parlament ja nõukogu. Strateegilise innovatsioonikava aluseks on versioon, mille EIT juhatus esitas komisjonile 2011. aasta juunis. Strateegiline innovatsioonikava on poliitikadokument, milles esitatakse EIT tulevased eelisvaldkonnad, sh ülevaade seitsmeks aastaks kavandatud tegevusest, eelkõige EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade eelisvaldkonnad ning nende valimine ja nimetamine.

Ajavahemikus 2014–2020 on EIT oluline osaline teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis Horisont 2020, millest EIT saab rahalist toetust summas 3 182,230 miljonit eurot (praegused hinnad), nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr XX/XXXX (millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020) artikli 6 lõikes 3. Horisont 2020 aluseks on kolm üksteist täiendavat ja omavahel seotud sammast: tipptasemel teadustegevus, ühiskondlike probleemide lahendamine ning tööstusliidri rolli ja konkurentsiraamistike kujundamine. EIT annab oma uuendustegevuse ja teadmiste kolmnurga lõimimisega panuse peamiselt sambas „Ühiskondlike probleemide lahendamine”. Arvestades EIT lõimitust ja valdkonnaülesust, püütakse arendada koostoimet ka teiste sammastega, eelkõige konkurentsivõime sambaga.

Esimene eraldis suurusega 1 493 miljonit eurot antakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudile Euroopa Liidu toimimise lepingu XVII jaotise alla kuuluvate tegevuste jaoks. Teine eraldis suurusega kuni 1 689 miljonit eurot antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (millega luuakse programm Horisont 2020) artikli 26 lõikes 1 sätestatud läbivaatamise tingimusel. See lisasumma eraldatakse II lisa kohaselt proportsionaalselt erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” jaoks ettenähtud summast lõike 2 punktis b nimetatud tööstusliku juhtpositsiooni prioriteedi raames ja lõike 2 punktis c nimetatud ühiskondlike sõlmküsimuste prioriteedi jaoks ettenähtud summast.

Kõnealune mitmeaastaste eraldistena antav toetus hõlmab:

–        esimese eraldise raames teadmis- ja innovaatikakogukondade käimasolevat arendamist ning algkapitali kolme uue teadmis- ja innovaatikakogukonna teise laine käivitamist.

–        teise eraldise raames nende teadmis- ja innovaatikakogukondade käimasolevat arendamist, mis on juba käivitatud, ning algkapitali kolme uue teadmis- ja innovaatikakogukonna kolmanda laine käivitamist.

EIT rahalise toetuse aluseks on kulutused, mis on vajalikud kolme olemasoleva teadmis- ja innovaatikakogukonna tugevdamiseks (ligikaudu 1,691 miljardit eurot ehk 53,15 % EIT kogueelarvest), järkjärguliseks liikumiseks uute teadmis- ja innovaatikakogukondade loomise suunas 2014. aastal (1,012 miljardit eurot ehk 31,81 % EIT kogueelarvest) ja 2018. aastal (259,75 miljonit eurot ehk 8,16 % EIT kogueelarvest), teabeedastus- ja tutvustustegevuseks (141,762 miljonit eurot ehk 4,45 % EIT kogueelarvest), ning halduskulud (77 miljonit eurot ehk 2,42 % EIT kogueelarvest).

Ajavahemikus 2014–2020 on EIT kavandatav eelarve, mis on seotud teadmis- ja innovaatikakogukondadega, 2963,506 miljonit eurot (93,13 % EIT kogueelarvest ajavahemikuks 2014–2020), moodustades 25 % teadmis- ja innovaatikakogukondade eelarvest (väärtust lisav tegevus). Seega peavad teadmis- ja innovaatikakogukonnad leidma veel 8,890 miljardit eurot muudest avaliku ja erasektori allikatest (võimendav mõju).

Teadmis- ja innovaatikakogukonna partnerite osalus ei ole tavapärane kaasrahastamise nõue toetuse saamiseks, vaid eeldus, mis tagab olemasolevate organisatsioonide minimaalse kaasatuse ja nende rahalise pühendumise teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevusele. See alt-üles lähenemisviis a) tagab teadmis- ja innovaatikakogukonna partnerite tugeva osaluse, b) motiveerib investeerima ja c) soodustab struktuuriliste ja organisatsiooniliste muudatuste tegemist teadmis- ja innovaatikakogukonna partnerite seas ning väljaspool teadmis- ja innovaatikakogukonda.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärgid

Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses XXX, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Horisont 2020, on EIT eesmärk saada jagu Euroopa innovatsiooni killustatusest ning suurendada Euroopa atraktiivsust tipptasemel talentide ja ettevõtjate meelisasukohana.

Selle eesmärgi poole püüeldakse järgmiste erieesmärkide ja väljundite kaudu.

–        Tugevdada kolme olemasolevat teadmis- ja innovaatikakogukonda, edendades nende kasvu, mõju ja jätkusuutlikkust.

–        Liikuda järk-järgult uute teadmis- ja innovaatikakogukondade loomise suunas.

–        Suurendada EIT mõju teadmiste jagamise, levitamis- ja tutvustustegevuse ning rahvusvahelise haarde kaudu.

EIT seab nende eesmärkide saavutamiseks järgmised tegevusalased sihid.

–        Moodustada teadmiste kolmnurk (teadus, innovatsioon ja haridus), mis looks majanduslikku ja sotsiaalset väärtust ning võimaldaks lõigata kasu tihedamast koostööst.

–        Muuta kraadiõpe ligitõmbavamaks ja ettevõtlusvajadustega kooskõlastatumaks, et köita ELi oskusteavet, seda arendada ja säilitada.

–        Kasutada ära ELi teadusvaldkonna tugevate külgede seni alakasutatud potentsiaal, et tekitada suuremat tulu kauba- ja tööjõuturgudel.

–        Arendada tõhusaid koostöösidemeid pädevuskeskuste vahel, et tekitada kriitiline mass innovatsiooni ja hariduse arendamiseks tipptasemel.

–        Edendada uuenduslike toodete ja protsesside väljatöötamist valdkondades, kus turutõrgete tõttu ei ole toodete ja teenuste pakkumine optimaalne.

–        Tugevdada ettevõtlusvõimekust kogu ELis, et luua uusi tegevusalasid ning tagada teadus- ja haridusväljundite potentsiaalse väärtuse suurem realiseerimine.

–        Tugevdada ELi olemasolevaid ja potentsiaalseid pädevuskeskusi teaduse, innovatsiooni ja hariduse valdkonnas, et luua ülemaailmselt konkurentsivõimelisi tegevuskeskusi, mis oleks oma saavutuste poolest ülemaailmselt tuntud.

–        Vähendada innovatsioonivõimekuse alast ebavõrdsust ELis, arendades ja jagades teadmisi uuendustegevuse ja juhtimise uute mudelite kasulikkuse kohta.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

15 – Haridus ja kultuur – Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustada, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Ettepanek soodustab uuendus- ja teadustegevuse kasvu. See parandab uuendustegevuse üldist tõhusust, aidates vähendada killustatust ja saavutada kriitilist massi. Lisaks loob see väärtust, kasutades maksimaalselt ära olemasolevaid teadusuuringuid ja suurendades nende vastavust turu vajadustele ning parandades pakkumist innovatsiooniprotsessis. EIT tegevuse üks oluline tahk on ELi kõrgharidussüsteemi muutmise julgustamine, eeskätt EIT kvaliteedimärgi loomise kaudu kraadiõppes. See mõjutab positiivselt piiriülest haridust ja parandab juurdepääsu soovitud kursustele.

Tänu teadmis- ja innovaatikakogukondade multidistsiplinaarsele ja valdkondadeülesele tegevusele haakuvad EIT eelisvaldkondade harud loodetavasti EITga. EIT-l on tõenäoliselt märkimisväärne territoriaalne mõju. Piirkonnad, kus tegutsevad ühendkeskused, võivad saada kasu tegevuse koondumisest tulenevatest majanduslikest eelistest ja positiivsetest välismõjudest. Need võimalused kasvavad veelgi, kui teadmis- ja innovaatikakogukondade piirkondlike partnerite ning piirkondlike innovatsioonistrateegiate kavandamise ja elluviimisega tegelevate asutuste ja organisatsioonide vahel seatakse sisse tihe koostöö.

Üksikasjalikumat teavet sisaldab käesolevale seadusandlikule ettepanekule lisatud komisjoni talituste töödokument, mis käsitleb EIT mõju hindamist (mõjuhinnang).

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

EIT erieesmärkide saavutamise hindamiseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses XXX, millega luuakse Horisont 2020, esitatud teatavate näitajate kogum. Lisaks nimetatud näitajatele hinnatakse EIT tegevusalaste eesmärkide saavutamist alljärgnevate näitajate alusel.

Moodustada teadmiste kolmnurk (teadus, innovatsioon ja haridus), mis looks majanduslikku ja sotsiaalset väärtust ning võimaldaks lõigata kasu tihedamast koostööst. Tugevdada ELi olemasolevaid ja potentsiaalseid pädevuskeskusi teaduse, innovatsiooni ja hariduse valdkonnas, et luua ülemaailmselt konkurentsivõimelisi tegevuskeskusi, mis oleks oma saavutuste poolest ülemaailmselt tuntud. Kasutada ära ELi teadusvaldkonna tugevate külgede seni alakasutatud potentsiaal, et tekitada suuremat tulu kauba- ja tööjõuturgudel. || – 540 organisatsiooni ülikoolide, ettevõtete ja teadusasutuste seast, mis teevad lõimitud teadmis- ja innovaatikakogukondades tihedat koostööd – 80 täiendava organisatsiooni ühinemine juba tegutsevate teadmis- ja innovaatikakogukondadega – 9 lepingut teadmis- ja innovaatikakogukondades intellektuaalomandi haldamise ja kasutamise kohta – lisaks EIT rahastamisallikatele on kogutud 8,890 miljardit eurot, mis moodustab 75 % teadmis- ja innovaatikakogukondade kogueelarve rahastamiseks vajalikest vahenditest (avaliku ja erasektori vahendite võimendav mõju);

Muuta kraadiõpe ligitõmbavamaks ja ettevõtlusvajadustega kooskõlastatumaks, et meelitada ELi oskusteavet, seda arendada ja säilitada. || – 25 ettevõtluse õppekava väljatöötamine – 85 haridus- ja koolitusmooduli organiseerimine, sealhulgas EIT kvaliteedimärgiga kraadid

Arendada tõhusaid koostöösidemeid pädevuskeskuste vahel, et tekitada kriitiline mass innovatsiooni ja hariduse arendamiseks tipptasemel. || – 3 täismahus tegutsevat, 3 arendusfaasis olevat ja 3 käivitus- ja arendusfaasis olevat teadmis- ja innovaatikakogukonda – 45 teadmis- ja innovaatikakogukondade ühendkeskuse loomine, kus koostööd tehakse kohapeal

Edendada uuenduslike toodete ja protsesside väljatöötamist valdkondades, kus turutõrgete tõttu ei ole toodete ja teenuste pakkumine optimaalne. || – 600 teadmis- ja innovaatikakogukondades tegutsevate üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude loodud idu- ja hargettevõtet – 6000 teadmis- ja innovaatikakogukondades tegutsevate üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude väljatöötatud uuendust olemasolevate ettevõtete jaoks – 3000 litsentsi ja nõustamisteenust

Tugevdada ettevõtlusvõimekust kogu ELis, et luua uusi tegevusalasid ning tagada teadus- ja haridusväljundite potentsiaalse väärtuse suurem realiseerimine. || –          10 000 üliõpilast EIT magistriõppes; – 10 000 üliõpilast EIT doktoriõppes; – 20 000 üliõpilast ja õppejõudu ettevõtluskursustel, mille läbimisel akadeemilist kraadi ei anta; – 100 % kraadiõppes osalevatest üliõpilastest on liikunud kas geograafiliselt või haridusasutuste ja ettevõtete vahel; – 25 % õppejõududest on liikunud rahvusvaheliselt või haridusasutuste ja ettevõtete vahel; – vähemalt 25 % üliõpilastest ja õppejõududest tuleks rahvusvaheliselt tööle värvata.

Vähendada innovatsioonivõimekuse alast ebavõrdsust ELis, arendades ja jagades teadmisi uuendustegevuse ja juhtimise uute mudelite kasulikkuse kohta. || – 600 organisatsiooni, mis ei osale teadmis- ja innovaatikakogukondades, saavad kasu EIT teavitustegevusest – 40 parimaid tavasid tutvustava ürituse korraldamine EIT / teadmis- ja innovaatikakogukondade poolt – 2500 inimest saavad kasu teadmis- ja innovaatikakogukondade parimatest tavadest stipendiumisüsteemide kaudu

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

– Tugevdada kolme olemasolevat teadmis- ja innovaatikakogukonda[9], edendades nende kasvu, mõju ja jätkusuutlikkust.

– Liikuda järk-järgult uute teadmis- ja innovaatikakogukondade loomise suunas, tagades nende valimise ja töö. Kavas on suurendada teadmis- ja innovaatikakogukondade arvu kolme uue teadmis- ja innovaatikakogukonna võrra 2014. aastal ja veel kolme võrra 2018. aastal.

– Suurendada EIT mõju teadmiste jagamise, levitamis- ja tutvustustegevuse ning rahvusvahelise haarde kaudu. Tuginedes tipptasemel teadmis- ja innovaatikakogukondade kogemustele, tagab EIT sihipäraste teavitusmeetmete ja teadmiste jagamise kaudu, et neid kogemusi kasutatakse ka väljaspool teadmis- ja innovaatikakogukondi, ning edendab seega viljakat vastastikku õppimise protsessi ja uute innovatsioonimudelite kiiremat kasutuselevõtmist kogu Euroopa Liidus ja kõigis liikmesriikides.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

EIT ühendab vahetult kogu innovatsioonitsükli alates hariduse andmisest ja teadmiste loomisest kuni uudsete tegevuspõhimõtete kasutuselevõtmiseni uutes ja olemasolevates äriühingutes. EIT tööpõhimõtted sisaldavad mitmeid aspekte, mis loovad tõelist ELi tasandi lisaväärtust.

· Killustatuse vähendamine pikaajaliselt tegutsevate lõimitud partnerluste abil ja kriitilise massi saavutamine sellise koostöö Euroopa mõõtme kaudu. Olemasolevatele koostööalgatustele tuginedes viib EIT valitud partnerlused teadmis- ja innovaatikakogukondades püsivamale ja strateegilisemale tasandile. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad võimaldavad maailma tasemel partneritel koonduda uutesse struktuuridesse, optimeerida olemasolevaid ressursse, kasutada uusi ärivõimalusi uute väärtusahelate kaudu, võttes ette riskantsemaid ja laialdasemaid tegevusi. Pealegi, kuigi ELi liikmesriikides tegutseb märkimisväärne hulk pädevuskeskusi, ei saavuta need eraldi sageli kriitilist massi, mis on vajalik ülemaailmses konkurentsis püsimiseks. Teadmis- ja innovaatikakogukondade ühendkeskused pakuvad tugevatele kohaliku tasandi üksustele võimalust teha tihedat koostööd teiste tipptegijatega teadmis- ja innovaatikakogukonna üldises strateegilises raamistikus, võimaldades neil nii tegutseda ja tunnustust leida ülemaailmsel tasandil.

· Haridusse, teadustegevusse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute mõju suurendamine ning innovatsiooni juhtimise uute viiside katsetamine. EIT toimib katalüsaatorina, andes lisaväärtust olemasolevale teadusbaasile, kuna kiirendab tehnoloogiate ja teadusuuringute tulemuste kasutuselevõtmist ja kasutamist. Uuendustegevus aitab omakorda ühtlustada ja võimendada investeeringuid teadustegevusse ning viia haridus ja koolitus rohkem kooskõlla ettevõtete vajadustega. Nii on võimalik tekitada positiivset vastastikust mõju hõlmav protsess. Selleks on EIT-le antud piisavalt paindlikud tegutsemisvõimalused, katsetamaks uusi innovatsioonimudeleid, mis võimaldavad kasutada erinevaid meetodeid teadmis- ja innovaatikakogukondade juhtimisel ja rahastamisel ning kiiresti kohaneda, et kasutada ära vastavates valdkondades esile kerkivaid uusi võimalusi.

· Andekate inimeste piiriülese tegevuse soodustamine ja ettevõtluse edendamine teadmiste kolmnurga juurutamise kaudu. EIT soodustab inimestest lähtuvat innovatsiooni ning seab üliõpilased, teadlased ja ettevõtjad oma tegevuse keskmesse. EIT pakub uusi karjäärivõimalusi kõrgkoolide ja erasektori vahel ning kutsealase arengu uuenduslikke skeeme. Uuenduslike teadmis- ja innovaatikakogukondade magistri- ja doktoriõppe programmidele EIT märgi lisamine aitab luua rahvusvaheliselt tunnustatud tippteadmiste kvaliteedimärki, mis aitab ligi meelitada talente Euroopast ja mujalt maailmast. Ettevõtlust viib edasi parimal tasemel üliõpilaste uus põlvkond, kellel on vajalikud teadmised ja hoiakud, et muuta ideed uuteks ärivõimalusteks, aidates seeläbi kaasa teadmiste tulemuslikule kasutamisele ja ettevõtete investeerimistulu rakendamisele.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

EIT on edukalt läbinud esimese tegutsemisetapi, mis oli pühendatud instituudi otsustus- ja täitevorganite (juhatuse ja peakorteri) ning tegevusüksuste ehk teadmis- ja innovaatikakogukondade loomisele.

Lisateavet leiate dokumendist: „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus EIT strateegilise innovatsioonikava kohta”.

Rahalises mõttes saadi teadmis- ja innovaatikakogukondade loomise esimeses etapis ennekõike alljärgnevad õppetunnid.

· EIT rahastamismudel, mille aluseks on olemasolevate tipporganisatsioonide ühised tugevad küljed ja ressursid ning EIT rahastamine, mis toimib katalüsaatorina, võimendades ja koondades täiendavaid rahalisi vahendeid mitmesugustelt avaliku ja erasektori partneritelt, näib olevat sobiv. Seega on EIT rahastamine ette nähtud ainult teadmis- ja innovaatikakogukondade väärtust lisavatele tegevustele, eelkõige haridus-, ettevõtlus- ja ettevõtete asutamise projektidele, mis täiendavad investeeringuid väljakujunenud tegevustesse (nt olemasolevatesse teadusprojektidesse).

· Teadmis- ja innovaatikakogukonnad läbivad eri arenguetapid, mis erinevad eelarvemahu poolest. Nende rahastamisvajadus ja rahaliste vahendite kasutamise võimekus on alguses, s.t käivitusetapis suhteliselt piiratud, ent kasvavad järgnevatel aastatel märkimisväärselt. Teadmis- ja innovaatikakogukonna 15-aastane tegutsemisperiood sisaldab järgmisi etappe:

– kaheaastane käivitusetapp, mil teadmis- ja innovaatikakogukond moodustatakse, luuakse vajalikud finants- ja õiguslikud struktuurid ning palgatakse tuumiktöötajad. Sel perioodil katab EIT rahaline toetus keskmiselt 35 % teadmis- ja innovaatikakogukonna eelarvest, moodustades 28 miljonit eurot;

– kolmeaastane arendusetapp, mil eeldatakse, et teadmis- ja innovaatikakogukond on juba loodud ja hakanud oma põhitegevust ellu viima, ent laiendab veel aktiivselt oma haaret ja suurendab partnerite arvu. Sel perioodil katab EIT rahaline toetus keskmiselt 26 % teadmis- ja innovaatikakogukonna eelarvest, moodustades 154,7 miljonit eurot;

– kuueaastane täismahus tegutsemise etapp, mil teadmis- ja innovaatikakogukonnal on stabiilne struktuur ja selgelt määratletud tegevusulatus. Sel perioodil katab EIT rahaline toetus keskmiselt 25 % teadmis- ja innovaatikakogukonna eelarvest, moodustades 475,5 miljonit eurot;

– neljaaastane jätkusuutlikkuse saavutamise etapp, mil teadmis- ja innovaatikakogukonna tegevus sarnaneb täismahus tegutsemise etapi tegevusele, kuid EIT rahaline toetus väheneb järk-järgult ning teadmis- ja innovaatikakogukond peab leidma teisi tuluallikaid. Sel perioodil katab EIT rahaline toetus keskmiselt 22 % teadmis- ja innovaatikakogukonna eelarvest, moodustades 258,5 miljonit eurot.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Teadusuuringute, uuendustegevuse ja hariduse vahelisi seoseid võetakse ELi algatustes ja programmides üha enam arvesse. Vastastikku tugevdavatel meetmetel on suur potentsiaal, ning programmiga Horisont 2020 esitatud strateegiline raamistik tagab sellise koostoime veelgi parema juurutamise.

EIT aitab olulisel määral kaasa programmis Horisont 2020 seatud eesmärkide saavutamisele, eelkõige käsitledes ühiskondlikke probleeme viisil, mis täiendab teisi algatusi kõnealustes valdkondades. Seeläbi annab EIT märkimisväärse panuse raamtingimuste edendamisse, mis on vajalikud ELi teadustegevuse uuenduspotentsiaali realiseerimiseks ja Euroopa teadusruumi lõpuleviimise edendamiseks.

Ka toob EIT tervikliku haridusmõõtme ELi teadus- ja innovatsioonipoliitikasse. Uuendusliku ettevõtlushariduse kaudu etendab EIT tähtsat ühendavat rolli teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi ning hariduspoliitika ja -programmide vahel ning tagab pidevuse ja pikemaajalise institutsioonilise pühendumuse, mis on vajalik kõrghariduses jätkusuutlike muudatuste tegemiseks.

Lisaks on võimalik kutsuda esile vastastikku tugevdav koostoime Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikaga, käsitledes seoseid uuendustegevuse kohalike ja ülemaailmsete aspektide vahel. Ühendkeskused tagavad piiriülese koostöö teadmis- ja innovaatikakogukondade võrgustikes ja väljaspool ning neil on hea võimalus tugineda mitmesugustele vastavate piirkondade rahastamisskeemidele.

Kuigi koostoimevõimalused on erinevad, sõltudes teadmis- ja innovaatikakogukondade temaatilistest valdkondadest, näivad mitu ELi tasandi algatust ja programmi eriti hästi soodustavat koostööst ja kooskõlastamisest kasu saamist.

Ühise programmitöö algatused kui peamine vahend teadustegevuse killustatuse vähendamiseks peaksid andma teadmis- ja innovaatikakogukondade üleeuroopalise teadusbaasi tuuma. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad omakorda võivad kiirendada ja edendada ühise programmitöö algatuste tulemusena koondatud tipptasemel teadustöö tulemuste kasutuselevõtmist, vähendades nii uuendustegevuse killustatust. Ühised tehnoloogiaalgatused ning hiljuti ellu kutsutud avaliku ja erasektori partnerlus loovad aluse suuremahulise tööstusliku teadustegevuse edendamiseks ja edendavad peamiste tehnoloogiaharude arengut. Teadmis- ja innovaatikakogukonnad võivad aidata ergutada selliste suurte investeeringute tegemist teadustegevusse eesmärgiga edendada tehnoloogiasiiret ja teadussaavutuste kasutamist äris ning ettevõtlike tippspetsialistide kaudu arendada olemasolevates ettevõtetes uusi tegevusalasid. Teadmiste kolmnurgal põhineva lähenemisviisi kaudu täiendab EIT Euroopa teadusnõukogu investeeringuid maailmatasemel eesliiniteadusesse, käsitledes kogu innovatsiooniahelat alates ideest kuni rakendamise ja kasutamiseni, ning pakub Marie Curie’ programmis osalevatele teadlastele ja programmis „Erasmus kõigile” osalevatele tudengitele lisavõimalusi uuendustegevuses ja ettevõtluses osalemiseks.

Tulevased Euroopa innovatsioonipartnerlused tagavad üldise raamistiku, hõlbustamaks kooskõla ja koostoimet olemasoleva pakkumisele ja nõudlusele suunatud teadustegevuse ning innovatsioonivahendite ja -poliitika vahel. Mis puudutab koostoimet Euroopa innovatsioonipartnerlustega, siis tänu teadmis- ja innovaatikakogukondade hajutatusele moodustub erialainimeste struktureeritud võrgustik, millel on vajalik pädevus, et teha kindlaks raamtingimused ja parimad tavad seoses poliitiliste, seadusandlike ja standardimisküsimustega, mis mõjutavad konkreetset sektorit või probleemi.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– X  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1.1.2014–31.12.2020

–      Finantsmõju avaldub ajavahemikul 1.1.2014–31.12.2022

– ¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– ¨ Finantsmõju avaldub ajavahemikul [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[10]

Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

X       Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– X  Euroopa Liidu asutatud asutustele[11]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

2.           HALDUSMEETMED

Lihtsustamine ja paindlikkus on EIT edukuse tagamisel ja äriringkondade kaasamisel väga oluline. Pärast esimest tegutsemisetappi on selge, et EIT ei ole lihtsustamise suurendamiseks oma paindlikkust täiel määral kasutanud.

Vastutustundlikult ja aruandluse teel läbi viidav lihtsustamine on EIT-le hädavajalik, et saavutada mõjusad tulemused ja edendada läbimurdeid uuendustegevuses. EIT käsitab lihtsustamist instituudi tegevuses kinnistunud paindliku protsessina ning teadmis- ja innovaatikakogukondade toetamise lahutamatu osana. Seepärast seab EIT eesmärgiks kohandada, parandada ja ratsionaliseerida oma sisemisi protsesse ning pidevalt püüelda lihtsamate tegutsemisviiside suunas, mis võivad aidata teadmis- ja innovaatikakogukondadel tulla toime uute esilekerkivate vajadustega ja suurendada nende mõju.

Tegevuse lihtsustamine

Teadmis- ja innovaatikakogukondade katsetuste ja kogemuste põhjal viib EIT peamistes valdkondades ellu lihtsustamiskava, mis hõlmab edusammude hindamise võrdlusaluseid, ning annab komisjonile kava rakendamisest aru kolmeaastase tööprogrammi kaudu.

Komisjon jälgib hoolikalt EIT suutlikkust töötada välja võimalikult lihtsad kokkulepped ja põhimõtted teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse rahastamiseks ja haldamiseks, lähtudes EIT enda lihtsustamiskavast.

Finantsalane lihtsustamine

Kuna EIT üks eesmärke on soodustada erasektori osalemist, peavad EIT finantseeskirjad,[12] mis põhinevad raamfinantsmäärusel ja komisjoni lubatud kindlatel eranditel, kajastama EIT eesmärke ja vajadust piisava tegevusalase paindlikkuse järele, et EIT köidaks oma partnereid äri- ning teadus- ja haridusringkondadest.

Teisest küljest, nagu programmi Horisont 2020 osalemis- ja teabeedastuseeskirjade sätestamise määruse artiklis 1 ette nähtud, tuleks selles määruses sätestatud eeskirjadest või määruses (EL) nr XX/2012 (finantsmäärus) sätestatud eeskirjadest lahknevates eeskirjades võtta vajaduse korral, arvesse EIT määruse sätteid ja EIT konkreetseid vajadusi (s.t konkursikutse asemel kutse uute teadmis- ja innovaatikakogukondade valimiseks ja nimetamiseks).

Lihtsustamise eesmärgi saavutamiseks rakendatakse toetuste haldamisel mitut meedet kooskõlas programmi Horisont 2020 alusel kavandatud rahastamiseeskirjade lihtsustamisega. Seda tehakse alljärgneva kaudu:

· tegelike otseste kulude lihtsustatud hüvitamine, sh teadmis- ja innovaatikakogukondade tavapärase raamatupidamise ulatuslikum aktsepteerimine ning teatavate maksude ja tasude abikõlblikkus;

· võimalus kasutada personali ühikukulusid (keskmine tööjõukulu) nende teadmis- ja innovaatikakogukondade puhul, kus see on tavapärane arvestusmeetod, ning nende VKEde omanike puhul, kes ei saa palka;

· ajaarvestuse lihtsustamine, nähes ette selged ja lihtsad miinimumtingimused ja eelkõige kaotades ajaarvestuse kohustuse nende töötajate puhul, kes töötavad ELi projektiga täistööajaga / rohkem kui poole kohaga;

· üks ühtne hüvitamismäär kõikide teadmis- ja innovaatikakogukondade puhul;

· üks ühtne ja kindel määr, mida üldjuhul kohaldatakse kaudsete kulude hüvitamisel;

· ühikukulude ja kindlate määrade süsteem stipendiumite puhul;

· punktis 2.2.2 kirjeldatud kontrollistrateegia, mille abil saavutatakse tasakaal usaldamise ja kontrollimise vahel, vähendab veelgi teadmis- ja innovaatikakogukondade halduskoormust;

· vastavalt programmi Horisont 2020 alusel kavandatavatele osalemiseeskirjadele võib teadmis- ja innovaatikakogukondadele kolmandate isikute antud mitterahalise toetuse väärtus olla abikõlblik; see on oluline muudatus võrreldes kehtivate abikõlblikkuseeskirjadega.

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Järelevalve ja aruandluse eeskirjade kehtestamisel peetakse silmas tõhusust ja kulutasuvust ning lähtutakse saadud kogemustest. Aluseks võetakse kõikehõlmav, ajakohane ja ühtlustatud strateegia ning tähelepanu keskmes on eelkõige väljundid, tulemused ja mõju (vt käesoleva dokumendi punkt 1.4.4).

JÄRELEVALVE

Komisjon on suurendanud jõupingutusi, mille eesmärk on toetada EITd usaldusväärse ja tugeva ning tulemustele orienteeritud järelevalvesüsteemi loomisel. Järelevalvesüsteem peaks arvestama EIT sõltumatust ning teadmis- ja innovaatikakogukondade ja nende lepinguliste suhete autonoomiat. Samal ajal peaks järelevalvesüsteem tagama EIT täieliku aruandluskohustuse ja teadmis- ja innovaatikakogukondade täieliku paindlikkuse äriplaanide elluviimisel. Komisjon teeb saavutatud edusammude mõõtmisel EITga koostööd.

EIT järelevalve korraldatakse neljakihiliselt, nagu on alljärgnevalt kirjeldatud.

1. Teadmis- ja innovaatikakogukonna järelevalve selle äriplaanis kehtestatud individuaalsete eesmärkide ja võtmenäitajate alusel. Teadmis- ja innovaatikakogukondadele antakse üsna palju vabadust (alt-üles lähenemine) oma strateegiate ja sisemise korralduse määratlemisel, tegevuse määratlemisel ja vajaminevate ressursside kasutuselevõtmisel.

2. EIT järelevalve kõigi teadmis- ja innovaatikakogukondade üle, milles keskendutakse reale EIT strateegilistele eesmärkidele, mis on kindlaks määratud EIT tulemustabelis ja hõlmavad kõigi teadmis- ja innovaatikakogukondade ühiseid näitajaid. Tulemustabelis keskendutakse eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukondade saavutustele, väljunditele ning majanduslikule ja ühiskondlikule mõjule. EIT tulemustabeli alusel hinnatakse teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevust konkreetsete eesmärkide saavutamisel. Õigusliku aluse muutmisel tehtud ettepaneku kohaselt avaldab EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse rahastamise, järelevalve ja hindamise kriteeriumid ja korra enne uute konkursikutsete avaldamist.

3. EIT enda tegevuse järelevalve, mis hõlmab kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid keskpikas perspektiivis. Nii hinnatakse näiteks EIT tegevuse tulemuslikkust teadmis- ja innovaatikakogukondade toetamisel, teavitustegevuse aktiivsust ja ulatust (häid tavasid tutvustavate ürituste arv), tulemuste levitamist ja rahvusvahelist tegevust ning EIT mõju Euroopa laiemale innovatsiooni-, teadus- ja hariduspoliitikale (näiteks teiste algatuste puhul EIT katsetatud mudelite kasutuselevõtmise osatähtsus).

4. EIT kui ELi innovatsiooniinstituudi järelevalve programmi Horisont 2020 alusel, mida teeb komisjon vastavalt EIT määruse sätetele ning programmi Horisont 2020 käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu XXX määruse XXX artiklites 25 ja 26 kirjeldatule. Hindamised on kavandatud 2016. aastaks (ainult EIT), 2017. aastaks (EIT vahehindamine programmi Horisont 2020 raames) ja 2023. aastaks (EIT järelhindamine programmi Horisont 2020 raames). Lisaks tehakse ettepanek, et komisjon võiks igal ajal viia läbi täiendavaid hindamisi strateegilise tähtsusega teemade kohta. EIT kavandatud tegevuste koostoime teiste ELi programmidega tuleks tagada EIT kolmeaastase tööprogrammi hindamisega komisjoni poolt.

ARUANDLUS

Kuna EIT on Euroopa Liidu asutus, mis saab toetust Euroopa Liidu eelarvest, käsitatakse instituuti finantsjuhtimise ja -kontrolli seisukohast sarnaselt teiste asutamislepingu alusel loodud asutustega, mida tavapäraselt nimetatakse Euroopa Liidu ametiteks. See tähendab, et EIT suhtes kohaldatakse eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel XX/YY/201Z. aastal sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti [17]. Järelevalvesüsteemi rakendamisega seotud aruandlus toimub alljärgnevalt.

· EIT kolmeaastases tööprogrammis määratakse strateegiliste eesmärkide raames kindlaks asjakohased prioriteedid ja sihid EIT järgmise aasta (n+1) kohta. Enne kolmeaastase tööprogrammi lõplikku vastuvõtmist tuleks prioriteetide ja sihtide teemal konsulteerida teadmis- ja innovaatikakogukondadega, et kaasata need täiel määral teadmis- ja innovaatikakogukondade asjaomastesse aastastesse äriplaanidesse.

· Eelnevat aastat (n-1) käsitlevas iga-aastases tegevusaruandes esitatakse aasta n-1 järelevalvetulemused ning kirjeldatakse, kuidas ja mil määral on eesmärgid saavutatud. Iga-aastases tegevusaruandes tuleks arvesse võtta teadmis- ja innovaatikakogukondade kulu- ja tegevusaruandeid eelneva tegevusaasta (n-1) kohta.

Teadmis- ja innovaatikakogukondade aruandluse tingimused on sätestatud partnerluste raamlepingus ja iga-aastastes toetuslepingutes (tegevus- ja kuluaruandlus). Et suurendada tõhusust ja kulutasuvust ning lähtudes EIT kogemustest seoses iga-aastaste toetuslepingute rakendamisega teadmis- ja innovaatikakogukondade poolt, tehakse toetuste haldamisel mitmeid lihtsustusi, mille peamine eesmärk on vähendada teadmis- ja innovaatikakogukondade halduskoormust ja parandada kogutavate andmete kvaliteeti. Lisaks, nagu eespool selgitatud, kasutatakse tulemustabeli kaudu kõigi teadmis- ja innovaatikakogukondade puhul ühiseid näitajaid, mille puhul vaadeldakse eelkõige kõigi teadmis- ja innovaatikakogukondade saavutusi, väljundeid ning majanduslikku ja ühiskondlikku mõju.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

Võttes arvesse selget vajadust hallata Euroopa eelarvet tõhusalt ja tulemuslikult ning et vältida pettust ja raiskamist, loob EIT eelarve täitmisel sisekontrollisüsteemi, mis annab piisava kindluse, et veamäär on mitmeaastase kuluperioodi jooksul vahemikus 2–5 % ja ideaaljuhul umbes 3,5 %, nagu on kavandatud määruses, millega sätestatakse programmi Horisont 2020 osalemis- ja teabeedastuseeskirjad ning mis võetakse sisekontrollisüsteemi ja auditistrateegia väljatöötamisel aluseks.

Lisaks põhineb sisekontrolliraamistik: komisjoni sisekontrollistandardite rakendamisel, EIT enda menetlustel, teadmis- ja innovaatikakogukondade EIT rahastatud kõikidel deklareeritud kulude eelkontrollil, auditeerimistõenditel, kulu deklareerimise metoodikate eelneval sertifitseerimisel, taotluste valimil põhinevatel järelaudititel, projektide tulemustel ja välishindamisel.

Eelarvevahendite käsutaja on vastavalt EIT finantseeskirjade artikli 38 lõikele 4 kehtestanud EIT ülesannete täitmiseks sobiliku organisatsioonilise struktuuri ning sisemise juhtimis- ja kontrollisüsteemi ja -menetlused, lähtudes komisjoni poolt oma talituste jaoks kehtestatud samaväärsetest standarditest ning võttes asjakohaselt arvesse juhtimiskeskkonna ja rahastatavate meetmete laadiga seotud riske.

Riske kontrollitakse igal aastal, et maandada kogu EIT tegevuse elluviimisega seotud riskid. Sellega seoses peaks EIT sisekontrolliraamistiku loomisel võtma arvesse ellu viidava tegevusega seotud riske, kogumi eripära ja abisaajate kordumist (tegelikult kolme teadmis- ja innovaatikakogukonda), toetuste sagedust (iga-aastased) ja tehingute mahtu (vt punkt 1.5.3 teadmis- ja innovaatikakogukonna 15-aastase tegutsemisperioodi ja eri arenguetappide kohta) ning rahastamise kattuvuse vältimist.

Kuna esimesed iga-aastased toetused anti teadmis- ja innovaatikakogukondadele 2010. aastal, ei ole EIT-l veel teavet veamäärade kohta. Kehtivate toetuslepingute rakendamise käigus on aga kindlaks tehtud alljärgnevad riskiliigid:

– eeskirjade keerukusest tulenevad vead;

– eeskirjade tõlgendamisest tulenevad vead;

– abikõlblikkuseeskirjade järgimine;

– tõendavate dokumentide esitamine;

– vead kaudsete kulude arvutamisel.

Eespool kirjeldatud lihtsustamismeetmed aitavad kaasa ka veamäärade vähendamisele.

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetodid

Nagu on kirjeldatud programmi Horisont 2020 käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu XXX määruse XXX artiklis 23, peab EIT loodav kontrollisüsteem andma piisava kindluse tegevuse tulemuslikkuse ja tõhususega seotud riskide piisava juhtimise kohta, tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamise kohta ning usaldamise ja kontrollimise vahelise tasakaalu saavutamise kohta. Lisaks vähendab see veelgi teadmis- ja innovaatikakogukondade halduskoormust.

EIT kasutatava kontrollisüsteemi raames rakendatav auditistrateegia põhineb EIT kogueelarvega seotud kulutuste, eelkõige teadmis- ja innovaatikakogukondadele antud iga-aastaste toetuste esindusliku valimi finantsauditil. Seda esinduslikku valimit võib täiendada valik, mis põhineb kulutustega seotud riskide hindamisel kõigi nõuete eelkontrolli käigus, ning saadud kogemusi kasutatakse toetuste rakendamise riskianalüüsi kontrolliraamistiku hindamisel. Kulude auditeerimine toimub ühtsel viisil ning säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtteid järgides.

EIT on seoses oma sisekontrolliraamistikuga töötanud välja kogu kulutsüklit toetavate sisekontrolliprotsesside rakendamise üldstrateegia, sh järelevalvestruktuuri. Tippjuhtkond tagab üldstrateegia ning standardimis- ja lihtsustamisalgatuse ja selle rakendamise ametliku heakskiitmise juhatuse poolt.

EIT rakendatava standardimis- ja lihtsustamisalgatuse aluseks on kolmetahuline lähenemisviis:

– EIT standarditud planeerimine ja tööprogramm;

– seos riskide haldamisega;

– standardse töökorra väljatöötamine.

Standardne töökord hõlmab üksikasjalikke kirjalikke juhiseid, mille eesmärk on saavutada kindla protsessi ühtne läbiviimine; tavaliselt hõlmavad juhised enam kui üht EIT, üksuse, sektsiooni või meeskondade ülesannet või valdkonda.

Lihtsustamise raames, mille puhul keskendutakse tulemuslikkusele ning peetakse silmas eesmärki suurendada tõhusust ja korrektsust ning vähendada võimalike vigade määra EIT tegevuses, mis on seotud teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevusega, tehakse ettepanek kasutada toetusi ühekordsete summade, kindlasummaliste maksete ja astmestikul põhinevate ühikukulude vormis vastavalt teadmis- ja innovaatikakogukondade tegevuse olemusele, nagu on kavandatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu XXX määruses XXX programmi Horisont 2020 kohta. Teadmis- ja innovaatikakogukondade ja eri partnerite esitatavate auditeerimistõendite puhul, millega sõltumatud audiitorid kinnitavad finantsaruannetes esitatud summade õiguspärasust ja nõuetekohasust, seatakse künnis tasemel, mis on määratletud programmi Horisont 2020 osalemis- ja teabeedastuseeskirju käsitleva määruse artiklis 28. Samuti kohaldatakse selle määruse kõiki muid sätteid, mis on seotud metoodika sertifitseerimise ja sertifitseerivate audiitoritega.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

2.3.1      Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Nagu on kirjeldatud programmi Horisont 2020 käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu XXX määruse XXX artiklis 24, peab EIT võtma asjakohaseid meetmeid, et tagada liidu finantshuvide kaitse. Horisont 2020 raames esitatud projektitaotluste puhul on kontrollitud pettusteriski ja hinnatud mõju. Üldiselt peaks kavandatavatel meetmetel, eriti suuremal rõhuasetusel riskipõhisele auditile ning tugevdatud hindamisel ja kontrollimisel, olema positiivne mõju pettustevastasele võitlusele.

EIT kavatseb võidelda pettuste vastu toetuste haldamise protsessi ja muude elluviidavate tegevuste kõigis etappides. Kõigis EIT vastuvõetud otsustes ja sõlmitud lepingutes tuleb selgesõnaliselt sätestada, et Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) ja kontrollikoda võivad kontrollida kõikide Euroopa Liidust rahalisi vahendeid saanud töövõtjate ja alltöövõtjate dokumente kohapeal, sealhulgas lõplike abisaajate tööruumides, vastavalt kohapealset kontrolli ja inspekteerimist käsitleva nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96[13] sätestatud menetlustele.

OLAFil on õigus viia EITs läbi sisejuurdlusi, ning juhatus on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt EIT ühineb 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel (mis käsitleb OLAFi sisejuurdlust)[14].

Samuti on EIT võtnud vastu otsuse, mis käsitleb pettuste, korruptsiooni ja Euroopa Liidu huve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse sisejuurdluse tingimusi.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Nr 15.02.2011 Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) || Liigendatud/liigendamata ([15]) || EFTA riigid[16] || Kandidaatriigid[17] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1 || 15 02 11 01 „Juhtimisstruktuur” 2008–2013 || Liigendamata || JAH || EI || EI || EI

1 || 15 02 11 02 „Teadmis- ja innovaatikakogukonnad ja muu tegevus” 2008–2013 || Liigendatud || JAH || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

|| Liigendatud/liigendamata ([18]) || EFTA riigid[19] || Kandidaatriigid[20] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

|| 15 07 03 01 „Juhtimisstruktuur” 2014–2020 || Liigendamata || JAH || EI || EI || EI

|| 15 07 03 02 „Teadmis- ja innovaatikakogukonnad ja muu tegevus” 2014–2020 || Liigendatud || JAH || EI || EI || EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) – jooksvad hinnad

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || Number || 1 – EIT haldus- ja tegevuskulud

EIT || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aasta 2021 || Aasta 2022 || KOKKU 2014-2022

Jaotis 1 - 15 07 03 01 „Juhtimisstruktuur” 2014–2020 || Kulukohustused || (1a) || 5,837 || 6,386 || 7,949 || 8,108 || 8,730 || 8,905 || 9,083 || || || 54,998

Maksed || (2a) || 5,837 || 6,386 || 7,949 || 8,108 || 8,730 || 8,905 || 9,083 || || || 54,998

Jaotis 2 - 15 07 03 01 „Juhtimisstruktuur” 2014–2020 || Kulukohustused || (1b) || 1,592 || 1,732 || 1,987 || 2,027 || 2,183 || 2,226 || 2,271 || || || 14,017

Maksed || (2b) || 1,592 || 1,732 || 1,987 || 2,027 || 2,183 || 2,226 || 2,271 || || || 14,017

Jaotis 3 - 15 07 03 02 „Teadmis- ja innovaatikakogukonnad ja muu tegevus” 2014–2020 || Kulukohustused || (1c) || 267,498 || 324,047 || 389,375 || 472,279 || 497,460 || 554,832 || 599,777 || || || 3105,268

Maksed || (2c) || 232,723 || 281,921 || 338,756 || 410,883 || 432,790 || 482,704 || 521,806 || 299,888 || 103,796 || 3105,267

KOKKU assigneeringud EIT-le || Kulukohustused || =1a+1b+1c || 274,926 || 332,165 || 399,312 || 482,414 || 508,373 || 565,963 || 611,130 || || || 3174,283

Maksed || =2a+2b+2c || 240,151 || 290,039 || 348,693 || 421,018 || 443,703 || 493,835 || 533,159 || 299,888 || 103,796 || 3174,283

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 1 || „Hariduse ja kultuuri peadirektoraadi (EAC) kulud”

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) jooksevhindades

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU 2014-2020

Hariduse ja kultuuri peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud – ametikohtade loetelu – 15.01.05.01 || 0,472 || 0,481 || 0,491 || 0,501 || 0,511 || 0,521 || 0,531 || 3,507

Ÿ Personalikulud – ametikohtade loetelu – 15.01.05.02 || 0,145 || 0,148 || 0,151 || 0,154 || 0,157 || 0,161 || 0,164 || 1,081

Ÿ Muud halduskulud – 15.01.05.03 || 0,371 || 0,378 || 0,551 || 0,563 || 0,401 || 0,497 || 0,597 || 3,359

Hariduse ja kultuuri peadirektoraat KOKKU || || 0,988 || 1,008 || 1,194 || 1,217 || 1,069 || 1,179 || 1,292 || 7,947

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1 EAC assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,988 || 1,008 || 1,194 || 1,217 || 1,069 || 1,179 || 1,292 || 7,947

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) jooksevhindades

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018* || Aasta 2019* || Aasta 2020* || Aasta 2021 || Aasta 2022 || KOKKU 2014-2022

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 1 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 275,914 || 333,173 || 400,505 || 483,632 || 509,442 || 567,142 || 612,422 || || || 3 182,230

Maksed || 241,139 || 291,047 || 349,887 || 422,236 || 444,772 || 495,014 || 534,451 || 299,888 || 103,796 || 3 182,230

* Aastateks 2018–2020 eraldatakse ühiskondlike probleemide lahendamiseks ning progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia eelarvetest proportsionaalselt veel 1689,006 miljoni euro suurune summa, mis on soovituslik lähtesumma ja mille tingimuseks on programmi Horisont 2020 määruse XX/XXX artikli 26 lõike 1 läbivaatamine.

3.2.2.     Hinnanguline mõju EIT tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustused miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) jooksevhindades

|| Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU 2014 - 2020 ||

|| VÄLJUNDID ||

|| Väljundi liik[21] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK NR 1[22] Olemasolevate teadmis- ja innovaatikakogukondade tugevdamine ning nende kasvu ja mõju edendamine ||

- Väljund || TIKid || || 3 || 256.89 || 3 || 281.83 || 3 || 284.49 || 3 || 313.77 || 3 || 214.31 || 3 || 183.36 || 3 || 156.70 || 21 || 1 691,346 ||

Erieesmärk nr 1 kokku || 3 || 256.89 || 3 || 281.83 || 3 || 284.49 || 3 || 313.77 || 3 || 214.31 || 3 || 183.36 || 3 || 156.70 || 21 || 1 691,346 ||

ERIEESMÄRK NR 2 – Järkjärguline liikumine uute teadmis- ja innovaatikakogukondade nimetamise suunas ||

- Väljund || TIKid || || || || 3 || 25.98 || 3 || 82.81 || 3 || 135.98 || 3 || 232.61 || 3 || 260.17 || 3 || 274.87 || 18 || 1 012,410 ||

- Väljund || TIKid || || || || || || || || || || 3 || 27.57 || 3 || 87.87 || 3 || 144.31 || 9 || 259,750 ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || || 3 || 25.98 || 3 || 82.81 || 3 || 135.98 || 6 || 260.18 || 6 || 348.04 || 6 || 419.17 || 27 || 1 272,160 ||

ERIEESMÄRK NR 3 – EIT mõju suurendamine teadmiste jagamise, levitamis- ja tutvustustegevuse ning rahvusvahelise tegutsemise kaudu ||

- Väljund || || || || 10.61 || || 16.24 || || 22.08 || || 22.52 || || 22.97 || || 23.43 || || 23.90 || || 141.762 ||

Erieesmärk nr 3 kokku || || 10.61 || || 16.24 || || 22.08 || || 22.52 || || 22.97 || || 23.43 || || 23.90 || || 141.762 ||

KULUD KOKKU || || 267,50 || || 324,05 || || 389,38 || || 472,28 || || 497,465 || || 554,83 || || 599,78 || || 3 105,268 ||

3.2.3.     Hinnanguline mõju EIT inimressurssidega seotud haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) jooksevhindades

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU 2014–2020

Ametnikud (AD palgaastmed) EAC eelarverida: 15 01 05 01 || 0,472 || 0,481 || 0,491 || 0,501 || 0,511 || 0,521 || 0,531 || 3,507

Ametnikud (AST palgaastmed) EAC eelarverida: 15 01 05 01 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Lepingulised töötajad EAC eelarverida: 15 01 05 02 || 0,068 || 0,069 || 0,071 || 0,072 || 0,074 || 0,075 || 0,076 || 0,505

Lepingulised töötajad EIT eelarverida: 15 07 03 01 || 1,358 || 1,386 || 1,413 || 1,441 || 1,470 || 1,500 || 1,530 || 10,098

Ajutised töötajad EAC eelarverida: 15 01 05 01 || 5,121 || 5,224 || 5,469 || 5,864 || 6,419 || 6,547 || 6,678 || 41,322

Riikide lähetatud eksperdid EAC eelarverida: 15 01 05 02 || 0,077 || 0,079 || 0,081 || 0,082 || 0,084 || 0,086 || 0,087 || 0,576

Riikide lähetatud eksperdid EIT eelarverida: 15 07 03 01 || 0,387 || 0,395 || 0,484 || 0,493 || 0,503 || 0,513 || 0,523 || 3,299

Asukohaleping[23] || -1,560 || -1,560 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || -3,120

KOKKU || 5,924 || 6,074 || 8,007 || 8,454 || 9,060 || 9,241 || 9,426 || 56,187

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– X Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

– A) EIT ja hariduse ja kultuuri peadirektoraadi personal

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

|| XX 07 03 01 (komisjoni peakorter ja esindused) || || || || || || || ||

|| 15 07 03 01 (delegatsioonid) EIT || 63 || 63 || 65 || 67 || 70 || 70 || 70 ||

|| 15 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || 3,5 || 3,5 || 3,5 || 3,5 || 3,5 || 3,5 || 3,5 ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || ||

|| || || || || || || || ||

|| Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[24] ||

|| 15 07 03 01 (üldvahenditest rahastatavad CA, INT, SNE) || || || || || || || ||

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, noored eksperdid delegatsioonides, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || || || || || || || ||

|| XX 01 04 yy [25] || peakorteris[26] || || || || || || || ||

|| delegatsioonides || || || || || || || ||

|| 15 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 ||

|| 10 01 05 02(lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || ||

|| KOKKU || 68,5 || 68,5 || 70,5 || 72,5 || 75,5 || 75,5 || 75,5 ||

Personalivajadused kaetakse haldavale peadirektoraadile EAC juba jaotatud ja/või peadirektoraadis ümberpaigutatud vahenditest, vajaduse korral koos lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile anda iga-aastase vahendite eraldamise protseduuri raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad DG EAC || - EIT eelarve vastuvõtmisega seotud ülesanded, eelkõige: eelarve projekt, ümberpaigutamised; - EIT kolmeaastase tööprogrammi kohta komisjoni arvamuse koostamine; - EIT juhatuse koosolekutel viibiva komisjoni vaatleja seisukoha ettevalmistamine; - EIT juhatuse liikmete määramist käsitleva komisjoni otsuse ettevalmistamine; - kooskõlastamine ja kohandamine ELi teiste algatusega, eelkõige programmiga Horisont 2020; - komisjoni seisukoha ettevalmistamine seoses EIT sidusrühmade kohtumisega; - EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade ning komisjoni talituste iga-aastaste kohtumiste korraldamine; - uute teadmis- ja innovaatikakogukondade konkursikutsete ettevalmistamine; - EIT järelevalve ja hindamine; - EIT akadeemiliste kraadide ja Euroopa kõrgharidusruumiga seotud algatuste vahelise kooskõla tagamine.

Koosseisuvälised töötajad DG EAC || - EIT kolmeaastase tööprogrammi kohta komisjoni arvamuse koostamisele kaasaaitamine; - ELi teiste algatusega, eelkõige programmiga Horisont 2020, kooskõlastamisele ja kohandamisele kaasaaitamine; - EIT sidusrühmade kohtumist käsitleva komisjoni seisukoha ettevalmistamisele kaasaaitamine; - EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade ning komisjoni talituste iga-aastaste kohtumiste korraldamisele kaasaaitamine; - uute teadmis- ja innovaatikakogukondade konkursikutsete ettevalmistamisele kaasaitamine; - EIT akadeemiliste kraadide ja Euroopa kõrgharidusruumiga seotud algatuste vahelise kooskõla tagamisele kaasaaitamine.

– B) EIT personal

|| || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad EITs

Ajutised töötajad || AD || 27 || 27 || 28 || 29 || 32 || 32 || 32

AST || 11 || 11 || 11 || 12 || 12 || 12 || 12

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad KOKKU || 38 || 38 || 39 || 41 || 44 || 44 || 44

Muu personal (täistööajale taandatud töötajad)

Lepingulised töötajad || || 20 || 20 || 20 || 20 || 20 || 20 || 20

Riikide lähetatud eksperdid || || 5 || 5 || 6 || 6 || 6 || 6 || 6

Muu personal kokku || || || || || || || ||

EIT PERSONAL KOKKU || || 63 || 63 || 65 || 67 || 70 || 70 || 70

Ülesannete kirjeldus:

Ajutised töötajad EIT || - EIT eelarve ja lihtsustamiskavaga seotud ülesanded; - uute teadmis- ja innovaatikakogukondade nimetamise ja valimise ettevalmistamine; - kooskõlastamine ja kohandamine ELi teiste algatusega, eelkõige programmiga Horisont 2020; - EIT sidusrühmade kohtumine; - EIT ning teadmis- ja innovaatikakogukondade vaheliste kohtumiste ja kuulamiste korraldamine; - olemasolevate teadmis- ja innovaatikakogukondade tugevdamine; - EIT järelevalve ja hindamine; - EIT mõju teadmiste jagamise, levitamis- ja tutvustustegevuse ning rahvusvahelise haarde kaudu.

Koosseisuvälised töötajad EIT || - uute teadmis- ja innovaatikakogukondade nimetamise ja valimise ettevalmistamisele kaasaaitamine; - panus EIT ettevõtlus- ja hariduskavasse; - EIT sidusrühmade kohtumisele kaasaaitamine; - EIT akadeemiliste kraadide ja Euroopa kõrgharidusruumiga seotud algatuste vahelise kooskõla tagamisele kaasaaitamine.

Ametikohtade loetelus, mis on seotud praeguse mitmeaastase finantsraamistikuga, nähti EIT-le kui uuele ametile kuni 2013. aastani ette kokku 61 täistööajale taandatud töötajat (37 AT + 20 CA + 4 SNE). Hariduse ja kultuuri peadirektoraat kui vastutav peadirektoraat jälgib hoolikalt praeguse ametikohtade loetelu rakendamist EIT poolt.

Eelarve iga-aastase koostamise ajal taotleb vastutav peadirektoraat eelarvepädevatelt institutsioonidelt vaid EIT eesmärkide saavutamiseks vajaliku personali kinnitamist.

Samuti on oluline rõhutada ja tunnustada EIT töökoormuse ja pädevuse olulist suurenemist seoses praeguse EIT määruse ja strateegilise innovatsioonikava läbivaatamisega, aga ka EIT rakendatava uue eelarve tähtsust.

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[27]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– X Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Kokku

Asukohaleping Ungari valitsusega || 1.560 || 1.560 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 3.120

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || 1.560 || 1.560 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 3.120

* Asukohalepingu kohaselt tasub Ungari valitsus EIT ruumide üüritasu 20 aasta jooksul (2011–2030) ja 20 töötaja palgakulud 5 aasta jooksul (2011–2015); kokku on rahaline osalus 1,560 miljonit eurot aastas.

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– X  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

¨         omavahenditele

¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida: || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[28]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[1]               ELT C , , lk .

[2]               ELT C , , lk .

[3]               http://ec.europa.eu/education/eit/eit-consultation_en.htm.

[4]               ELT C , , lk .

[5]               ELT C , , lk .

[6]               ELT C , , lk .

[7]               ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[8]               Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[9]               2009. aastal nimetas EIT kolm teadmis- ja innovaatikakogukonda järgmistes valdkondades: kliimamuutusega kohanemine ja kliimamuutuse leevendamine (Climate); tuleviku info- ja kommunikatsiooniühiskond (ICTLabs); ja säästev energia (InnoEnergy).

[10]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[11]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[12]             Komisjoni otsus K(2009) 2661, 3. märts 2009, millega antakse nõusolek Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi taotletud eranditeks määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 .

[13]             EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[14]             EIT juhatuse 20. veebruari 2009. aasta otsus.

[15]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud

[16]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[17]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[18]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud

[19]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[20]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[21]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jne).

[22]             Punktis 1.4.2 nimetatud eesmärkide „Erieesmärk/eesmärgid” kohaselt

[23]             Asukohalepingu kohaselt tasub Ungari valitsus 20 lepingulise töötaja palgakulud viie aasta jooksul (2011–2015); kokku on rahaline osalus 1,560 miljonit eurot aastas.

[24]             CA – lepingulised töötajad; INT = renditööjõud („Intérimaire”); JED = „Jeune Expert en Délégation” (noored eksperdid delegatsioonides), LA=kohalikud töötajad, SNE= riikide lähetatud eksperdid;

[25]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

[26]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[27]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[28]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.