{SEC(2011)1130 final}

{SEC(2011)1131 final}

SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

· Üldine taust

Komisjoni teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[1] rõhutati vajadust lahendada mitmed probleemid, mis on takistuseks sotsiaalsele sidususele ja konkurentsivõimele. Need kiireloomulised probleemid on oskuste nappus, aktiivsete tööturumeetmete ja haridussüsteemi kesised tulemused, marginaliseeritud ühiskonnarühmade sotsiaalne tõrjutus ja tööjõu vähene liikuvus.

Seda silmas pidades on vaja mitmeaastase finantsraamistiku 2014 – 2020 jooksul anda spetsiifilist ühekordset abi töötajatele, kes on kaotanud töö tootmise ja kaubanduse järjest ulatuslikumast üleilmastumisest tulenevate suurte struktuurimuutuste tõttu. Nagu programmiperioodil 2007 – 2013, tuleks sellist abi anda Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi EGF või „fond”) kaudu, mis on üks spetsiifilistest vahenditest, mille kasutamine ei mõjuta mitmeaastase finantsraamistiku kulude ülemmäära.

Kõnealuses teatises märkis komisjon, et EGFi kaudu peab Euroopa Liit olema võimeline andma abi ka ulatuslike koondamiste puhul, mis on põhjustatud ootamatu kriisi poolt vallandatud kohaliku, piirkondliku või liikmesriigi majanduse tõsisest häirest. EGFi reguleerimisala laiendatakse veelgi, et anda üleminekuperioodil abi põllumeestele, lihtsustamaks nende kohanemist uue turuolukorraga, mis tuleneb põllumajandustooteid mõjutavate kaubanduslepingute sõlmimisest Euroopa Liidu poolt.

· Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi algselt määrusega (EÜ) nr 1927/2006[2] programmiperioodiks 2007 – 2013, et ELil oleks võimalik näidata üles oma solidaarsust ja abistada töötajaid, kes on kaotanud töö maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, kui nimetatud koondamistel on märgatav kahjulik mõju piirkonna või kohalikule majandusele. EGFi eesmärk oli aktiivse tööturupoliitika meetmeid kaasrahastades hõlbustada töötajate tööturule naasmist valdkondades, sektorites, piirkondades või tööturgudel, mis kannatavad ulatuslike majandushäirete tõttu.

Võttes arvesse finants- ja majanduskriisi ulatust ja kiiret levikut 2008. aastal, nägi komisjon Euroopa majanduse taastamise kavaga[3] ette määruse (EÜ) nr 1927/2006 läbivaatamise. Lisaks mõnedele alalistele muudatustele, mis tehti EGFi rakendamise esimestel aastastel, oli kõnealuse läbivaatamise[4] peamine eesmärk pikendada EGFi kohaldamist 2009. aasta 1. maist kuni 2011. aasta 30. detsembrini, et näidata ELi solidaarsust ja toetada töötajaid, kes on töö kaotanud finants- ja majanduskriisi otsese mõju tõttu, ning suurendada kaasrahastamise määra 50%-lt 65%-ni, vähendades sellega liikmesriikide koormust. Võttes arvesse praegust majanduslikku olukorda ning vajadust eelarvet konsolideerida, on komisjon teinud ettepaneku,[5] et ajutise kriisi erandit pikendataks kuni 31. detsembrini 2013, s.t kuni määruse (EÜ) nr 1927/2006 rakendusperioodi lõpuni.

Selle ettepaneku peamine eesmärk on tagada, et EGF jätkab järgmisel programmiperioodil tegutsemist kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku 2014 ‑ 2020 üldpõhimõtetega, millega ühtlasi laiendati EGFi reguleerimisala, et kaasata põllumajandustootjad.

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1927/2006 peamise eesmärgiga soovitakse ettepanekuga näidata üles solidaarsust koondatud töötajatega, keda mõjutas erakorraline olukord, ning toetada nende kiiret naasmist tööturule, pidades silmas Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke.

Konkreetsemalt antakse EGFist toetust juhtudel, kui töötaja on kaotanud töö maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tõttu, kooskõlas EGFi esialgse reguleerimisalaga, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 1. EGFist saab abi anda ka ootamatu kriisi poolt vallandatud kohaliku, piirkondliku või liikmesriigi majanduse tõsise häire korral. Selliseks ootamatuks kriisiks loetakse näiteks oluliste kaubanduspartnerite suurt majanduslangust, 2008. aastaga võrreldavat finantssüsteemi krahhi, ulatuslikku probleemi energia või esmaste toorainetega varustamisel, loodusõnnetust jne. EGFi saab kasutada ka selleks, et aidata põllumajandustootjatel kohaneda uue turuolukorraga, mis tuleneb kaubanduslepingust, näiteks põllumajandustooteid käsitleva lepingu sõlmimisest ELi poolt. Selliste võimalike tulevaste kaubanduslepingute näideteks on lepingud, mille üle peetakse läbirääkimisi Mercosuri riikidega või Maailma Kaubandusorganisatsioonis Doha arengukava raames.

Et EGF oleks jätkuvalt üleeuroopaline vahend, tuleks toetustaotlus esitada juhul, kui koondatute arv jõuab teatava miinimummäärani. Määruse (EÜ) nr 1927/2006 rakendamise käigus saadud kogemused on näidanud, et miinimummäär 500 koondamist võrdlusperioodil on aktsepteeritav, pidades eelkõige silmas seda, et väiksema tööturu või eriolukorra puhul võib taotluse esitada ka väiksema koondatute arvu korral.

Põllumajandussektori puhul saab EGFile taotluse esitada erineval alusel. Eelteavet sektorite ja/või toodete kohta, mida tõenäoliselt mõjutab kaubanduslepingute otsese mõjuna suurenenud eksport, antakse analüüsides, mille valmistavad kaubandusläbirääkimisteks ette komisjoni talitused. Kui kaubanduslepingud parafeeritakse, kontrollivad komisjoni talitused täiendavalt sektoreid ja tooteid, mille import ELi eeldatavalt märkimisväärselt suureneb ja hind märkimisväärselt väheneb, ning hindavad tõenäolist mõju sektori tuludele. Selle alusel määrab komisjon kindlaks põllumajandussektorid või -tooted ning vajaduse korral piirkonnad, millele võib EGFi toetust anda. Liikmesriigid võivad esitada taotluse EGFi toetuseks, eeldusel et nad tõestavad, et toetuskõlblik sektor kannab märkimisväärset kaubandusest tulenevat kahju, et selles sektoris tegutsevate põllumajandustootjad on mõjutatud ning et nad on mõjutatud põllumajandustootjad kindlaks teinud ja sihikule võtnud.

Et tagada koondatud töötajatele võrdne juurdepääs EGFile sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist, on mõistet „töötaja” laiendatud, et hõlmata lisaks tähtajatu töölepinguga töötajatele, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1927/2006, ka tähtajalise lepinguga töötajad, renditöötajad ja mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidena tegutsevad omanikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (k.a põllumajandustootjad).

Kuna EGFi toetus sõltub tõigast, et töötaja peab olema koondatud, või põllumajandustootjate puhul, kohandanud oma asjaomasest kaubanduslepingust mõjutatud tegevust, sisaldab ettepanek erisätteid, kuidas koondamist arvestada iga töötaja puhul.

EGF on kavandatud aitama kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia kasvu- ja tööhõive-eesmärkide saavutamisele Seetõttu keskendub fond aktiivsetele tööturu meetmetele, mille eesmärk on aidata koondatud töötajatel kiiresti stabiilsesse töösuhtesse naasta. Nagu määruse (EÜ) nr 1927/2006 puhul nähakse ka käesoleva ettepanekuga ette EGFi toetus aktiivsete tööturu meetmete paketile. Fondist ei saa toetada passiivseid meetmeid, sest need ei ole kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegia kasvu- ja tööhõive-eesmärkidega. Rahalised toetused võivad paketis sisalduda üksnes juhul, kui need on mõeldud stiimulitena, et hõlbustada koondatud töötajate osalemist aktiivsetes tööturu meetmetes. Selleks et tagada mõistlik tasakaal aktiivsete tööturu meetmete ja „aktiveerivate” rahaliste toetuste vahel, on rahaliste toetuse määr aktiivsete tööturu meetmete kooskõlatatud paketis piiratud.

Põllumajandustootjate puhul, kelle hulka kuuluvad kõik põllumajandusettevõttes tegevad leibkonna liikmed, keskenduvad meetmed vajaliku koolituse ja oskuste omandamisele ning nõustamisteenustele, mis võimaldavad neil oma tegevusi kohandada, sealhulgas alustada uute tegevustega põllumajanduses ja/või sellest sektorist väljaspool. Samuti on põllumajandustootjatel võimalik saada oma toimetuleku tagamiseks piiratud määral toetust alginvesteeringuks tegevusvaldkonna muutmise või kohandamise puhul, et olla struktuurselt konkurentsivõimelisem. Toetust võib anda ka koostöötegevustele, mille eesmärk on uute turuvõimaluste loomine eelkõige väiketootjatele.

EGF asetatakse mitmeaastasest finantsraamistikust väljapoole, sest selle kasutamine on seotud ettenägematute ja kiireloomuliste asjaoludega. Siiski on fondi kasutamist pärssinud otsustusprotsessi pikkus ja menetluslikud nõuded. Kõigi EGFi toetuste protsessis osalevate osapoolte ühine huvi on vähendada nii palju kui võimalik ajalist viivitust EGFi taotluse esitamise ja makse sooritamise kuupäeva vahel. Liikmesriigid peaksid püüdlema selle poole, et korrektselt täidetud taotlused esitatakse nii kiiresti kui võimalik, kui vajalikud kriteeriumid on täidetud. Komisjon peaks hindama ja otsustama toetuskõlblikkuse üle peatselt pärast korrektselt täidetud taotluse esitamist ning eelarvepädev asutus peaks kiiresti võtma vastu otsuse EGFi vahendite kasutuselevõtuks. Selleks et katta aasta alguses tekkivad vajadused, teeb komisjon jätkuvalt iga-aastase eelarvemenetluse käigus ettepaneku minimaalse summa makseassigneeringuks asjaomase eelarverea jaoks.

Kuna fondi toetuse saamise vajadus sõltub ettenägematutest asjaoludest, on vaja reserveerida osa maksimaalsest aastasest summast taotluste jaoks, mis saavad toetust pärast iga aasta 1. septembrit. Juhul kui fondist toetuse saamise vajadus ületab järelejäänud summat, võetakse komisjoni ettepanekutes arvesse põllumajandussektori toetamise proportsiooni mitmeaastase finantsraamistiku jooksul.

Fondi meetmed täiendavad meetmeid, mida liikmesriik on võtnud riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Usaldusväärse finantsjuhtimise huvides ei saa EGF asendada meetmeid, mida juba toetatakse ELi fondidest ja programmidest, mis sisalduvad mitmeaastases finantsraamistikus. Samuti ei saa EGFi rahaline toetus asendada meetmeid, mis on koondavatele ettevõtetele liikmesriigi õigusaktidest või kollektiivlepingutest tulenevalt kohustuslikud.

Ettepanekus sätestatud eelarvemenetlus on täielikus kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu[6] punktiga 13. Kui on võimalik, siis menetlust lühendatakse ja muudetaks sujuvamaks.

Pidades silmas asjaolu, et EGFi kaasrahastatavaid meetmeid rakendatakse koostöös liikmesriikidega, jäävad rahalise toetuse maksemehhanismid kooskõlla nendega, mida kohaldatakse ELi eelarve sellise juhtimisviisi puhul. Samas peaks rahastamiskord peegeldama selliste meetmete ulatust, mida liikmesriik peaks oma esitatud taotluse kohaselt võtma.

Kaasrahastamise määra tuleks diferentseerida nii, et 50 % paketi maksumusest oleks tavaline norm, kuid seda saaks suurendada kuni 65 %-ni nende liikmesriikide taotluste puhul, kelle territooriumist vähemalt üks NUTS II tasandi piirkond on abikõlblik struktuurifondide lähenemiseesmärgi raames. Selle diferentseerimise eesmärk on tagada, et ELi solidaarsust nende liikmesriikide ja piirkondade töötajatega ei kahjustaks liikmesriikide vähesed kaasrahastamisvõimalused. Sarnast lähenemist võib näha ka struktuurifondide suuremate kaasrahastamismäärade puhul. Liikmesriikide taotlustes välja toodud eriolukordade hindamise järel otsustab komisjon, kas kõrgem kaasrahastamise määr on põhjendatud.

Üks peamisi sõnumeid ajavahemikuks 2014 – 2020 on see, et ELi tasandi kulutused peaksid olema tulemustele orienteeritud, tagades sellega, et kulutuste väljund ja mõju aitavad kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia rakendamisele ning selle eesmärkide saavutamisele. EGFiga seotud kulutuste puhul on mitmeaastases finantsraamistikus seatud eesmärgiks, et vähemalt 50 % EGFist toetust saanud töötajatest peaksid leidma uue ja stabiilse töökoha 12 kuu jooksul. Selleks et komisjon saaks hinnata liikmesriikide püüdlusi selle eesmärgi saavutamiseks, peavad liikmesriigid esitama 15 kuu pärast vahearuande EGFi toetuste rakendamise kohta. Tulemustele orienteeritust silmas pidades on ettepanekus sätestatud, et liikmesriigid võivad komisjoni nõusolekul muuta aktiivseid tööturu meetmeid, kui 24kuulise rakendusperioodi jooksul muutuvad muud meetmed asjakohasemaks ning nendega on võimalik saavutada suuremat tööturule naasmise määra.

· Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Nagu on sätestatud mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas teatises,[7] rahastatakse struktuurifondide – Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) – kaudu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse struktuurimeetmeid. Rahastamine keskendub Euroopa 2020. aasta strateegia põhiprioriteetidele, nagu tööhõive suurendamine, investeeringud oskustesse, haridus ja elukestev õpe, sotsiaalne kaasamine ja võitlus vaesuse vastu, samuti pannakse rõhku haldussuutlikkuse suurendamisele ja tõhusale avalikule haldusele. Nii ESF kui ka ERF koosnevad mitmeaastastest programmidest, mis toetavad pikaajalisi strateegilisi eesmärke, eelkõige muutuste ja ümberstruktureerimise prognoosimist ja juhtimist. EGF seevastu on loodud toetuse andmiseks eriolukorras ning väljaspool mitmeaastast programmirutiini.

Kõnealuses teatises on sätestatud, et ühine põllumajanduspoliitika säilitab oma praeguse kahesambalise struktuuri ning sellega antakse jätkuvalt otsetoetusi põllumajandustootjatele ja turumeetmetele, mida rahastatakse täielikult ELi eelarvest. Ühise põllumajanduspoliitika teise samba raames jätkatakse keskkonnalaste avalike hüvede pakkumist, suurendatakse põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõimet ning edendatakse maapiirkondade majanduslikku mitmekesistamist ning elukvaliteedi parandamist, eelkõige toetuste abil, mida saadakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD). Nagu struktuurifondid, koosneb ka EAFRD mitmeaastastest programmidest, millega toetatakse pikaajalisi strateegilisi eesmärke.

EGF jällegi on loodud selleks, et näidata üles Euroopa Liidu solidaarsust, toetades piiratud ajavahemiku jooksul, eriolukorras ja väljaspool mitmeaastast programmirutiini koondatud töötajaid ja põllumajandustootjaid, kes peavad oma eelnevat põllumajanduslikku tegevust muutma või kohandama.

ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse vahendite tõhusaks kasutamiseks sõltub vahendi valik hinnangust, kas koondamisi põhjustasid struktuursed tegurid või ajutine tööhõive olukorra halvenemine, mida põhjustasid määruses sätestatud tegurid.

· Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

EGF aitab kaasa Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisele, mis peaksid võimaldama liidul kriisist tugevamana välja tulla ning suunata oma majandus aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu teele, millega kaasneks tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kõrge tase. Teatises „Euroopa 2020. aastal – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia”[8] osutab komisjon EGFi olulisele tähtsusele juhtalgatuse „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” raames, eelkõige oskuste kiirel ümberpaigutamisel uutesse kõrge kasvumääraga sektoritesse ja turgudele.

· Mõju põhiõigustele

Ettepanek ei mõjuta põhiõiguste teostamist.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

· Konsulteerimine huvitatud isikutega

25.–26. jaanuaril 2011[9] ja 8 märtsil 2011[10] toimus sidusrühmade osalusel kaks konverentsi, kus arutati EGFi tuleviku üle.

EGFi aktsepteeritavuse kohta koguti tõendeid[11] kahe EGFi tulevikku käsitlenud küsimustikuga, mis saadeti liikmesriikide ekspertidele 26. augustil 2010 ja 12. oktoobril 2010 ning küsimustikuga, mis saadeti Euroopa sotsiaalpartnerite organisatsioonidele 2. veebruaril 2011. Küsimustikele vastas 25 liikmesriiki. Küsimustikule vastas üsna vähe sotsiaalpartnereid, kuid nad osalesid aktiivselt konverentsidel. Liikmesriikide ekspertidega konsulteeriti täiendavalt ekspertide kohtumistel Portos 29.-30. septembril 2010[12] ja Brüsselis 9. märtsil 2011[13]. Konsultatsioonide tulemuseks oli ülekaalukas toetus kiirele sekkumisvahendile laiaulatuslike koondamiste puhul. Kõik kritiseerisid tugevalt praeguse otsustusprotsessi menetluse keerukust ja aeglust.

· Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

· Mõju hindamine

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi vastutusalas olevate rahastamisvahendite, sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi, programmi „Progress”, EURESe ja mikrokrediidirahastu „Progress”, kohta tehti koondmõju hindamine.[14]

Mõju hindamisel kaaluti EGFi jaoks kolme varianti:

– 1. variant – poliitika ei muutu, s.t EGF jätkab ilma oma eelarveta. Iga taotluse korral peab eelarvepädev asutus otsustama, kas konkreetne olukord väärib toetust. Peamine probleem on pikk viivitus, mis on tingitud otsustusprotsessiga kaasnevast haldusmenetlusest. Peamiseks eeliseks on vahendi paindlikkus, pidades eelkõige silmas kulude ettenägematust, teadlikkuse suurendamist Euroopa Parlamendis massiliste koondamiste kohta, fondi iga taotluse laialdast nähtavust ja ka EGFi enda nähtavust.

– 2. variant – EGFi meetmete hõlmamine ESFi alla. Peamine probleem on vajadus selgete eelarveeraldiste järele programmiperioodil, kuigi massilised koondamised on ettenägematud, võimalik konflikt üldiste ühtekuuluvuspoliitika puhul kasutatavate raha eraldamise kriteeriumidega ning ELi toetuse nähtavuse vähenemine, kuna eelarvepädev asutus ei ole protsessiga seotud. Selle variandi peamine eeliseks on suurem kooskõla ja vastastikune täiendavus ESFiga, otsustusprotsessi lühenemine ja EGFi rakendamise lihtsustamine ja ratsionaliseerimine, sest EGF saaks kasutada ESFi struktuuri, menetlusi, juhtimis- ja kontrollisüsteeme, samuti ESFi lihtsamaid kriteeriume näiteks toetuskõlblike kulude osas.

– 3. variant – EGF kui eraldiseisev fond oma eelarvega Peamiseks probleemiks on eelarvelise paindlikkuse vähenemine, sest erinevateks kulutusteks kirjendataks kindel summa, toetuse andmise mehhanismid (negatiivne mõju toetuse andmise mehhanismidele võrreldes 2. variandiga, sest EGF ei saaks kasutada ESFi struktuure, menetlusi ja lihtustust) ning oht mõningaseks kattuvuseks ESFiga. Peamine eelis oleks Euroopa solidaarsuse parem nähtavus.

Hindamine on näidanud, et EGFi toetuse andmise kiiruse seisukohast oleks eelistatud variandid 2 ja 3. Siiski kaasneb nende variantidega risk tõhususe vähenemiseks eraldatud vahendite kasutamata jäämise tõttu. Poliitikakujundajate seotus 1. variandi puhul kindlustab, et EL võtab avaliku kohustuse koondatud töötajate heaolu tagamiseks. Seetõttu on eelistatuim 1. variant, sest see võimaldab vajalikku paindlikkust ressursside tõhusal kasutamisel, ilma et see mõjutaks mitmeaastast finantsraamistikku. See sisaldab võimalusi toetuste eraldamise mehhanismi edasiseks lihtsustamiseks ning sellega seoses koondatud töötajatele ja üleilmastumisest mõjutatud põllumajandustootjatele antava abi tõhustamiseks.

Rahastamise seisukohast põhineb käesolev ettepanek 1. variandil, s.t spetsiaalsel vahendil väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku. Käesolevale ettepanekule lisatud eelhindamise käigus uuriti täiendavalt sätete spetsiifilist sisu ning eelkõige EGFi eeskirjade kohandamist põllumajandustootjate jaoks.

Eelhindamise[15] käigus kaaluti kolme varianti:

– 1. variant – poliitika ei muutu, s.t EGF jätkab praeguste eeskirjade kohaselt, mida on täiendatud nn kriisierandi ja toetuskõlblike meetmete loeteluga;

– 2. variant – toetatavate töötajarühmade laiendamine s.t EGF jätkab praeguste eeskirjade kohaselt, mida on täiendatud nn kriisierandi ja toetuskõlblike meetmete loeteluga, nagu ka 1. variandi puhul, kuid sekkumiskriteeriumeid laiendatakse, kaasates ka renditöötajad ja tähtajalise lepinguga töötajad.

– 3. variant – toetatavate töötajarühmade ja toetuskõlblike meetmete täiendav laiendamine s.t 2. varianti laiendatakse, kaasates ka mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidena tegutsevad omanikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (k.a põllumajandustootjad), ning toetuskõlblikke meetmeid laiendatakse, et võtta arvesse juhtidena tegutsevate omanike vajadusi.

Kolme kirjeldatud variandi eeliste ja puuduste hinnangu põhjal laiendatakse käesoleva ettepanekuga toetusi nendele töötajatele, keda on negatiivselt mõjutanud majanduse üleilmastumine, ootamatud kriisiolukorrad ja kaubanduslepingud, kas alalise või ajutise töötajana või juhist omaniku või füüsilisest isikust ettevõtjana töötades.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

· Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ettepaneku eesmärk on tagada, et EGF jätkab järgmisel programmiperioodil tegutsemist kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus 2014 – 2020 sätestatud üldpõhimõtetega EGF peab võimaldama ELil näidata üles oma solidaarsust töötajatega, kes on kaotanud töö maailma kaubanduse globaliseerumise tagajärjel, ootamatu kriisi tõttu või põllumajandussektorit mõjutavate kaubanduslepingute tõttu.

· Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise leping, eriti selle artikli 175 kolmas lõik ning artiklid 42 ja 43.

Artikli 175 kolmandas lõigus on sätestatud, et kui osutuvad vajalikuks struktuurifondide ja ühise põllumajanduspoliitika välised erimeetmed ja ilma et see piiraks liidu muu poliitika raames otsustatud abinõude kohaldamist, võivad Euroopa Parlament ja nõukogu sellised meetmed vastu võtta, tehes otsuse seadusandliku tavamenetluse kohaselt pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komiteega.

Seoses käesoleva määruse sätetega, mis käsitlevad toetusi aktiivsetele põllumajandustootjatele, võib EGFi toetusi käsitada abina põllumajandustegevusele ja meetmena, mis on võetud ELi põllumajanduspoliitika eesmärgi täitmiseks. Seetõttu on Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 42 ja 43 sobivaks õiguslikuks aluseks põllumajandustootjatele suunatud meetmete puhul.

· Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ELi ainupädevusse.

Eesmärki näidata ELi tasandil üles solidaarsust tööjõu selle osaga, keda on negatiivselt mõjutanud üleilmastumine, ootamatu kriis või kaubanduslepingud, ei saa liikmesriigid üksikult täielikult täita. Eesmärki saab paremini täita ELi tasandil, võttes arvesse asjaolu, et EGF on solidaarsuse väljendus kõigi liikmesriikide vahel. EGFi rahalise toetuse andmiseks peavad kaks eelarvepädevat institutsiooni selle heaks kiitma ehk see väljendab ELi ja liikmesriikide solidaarsust. Sellega aitab ettepanek muuta eesmärki ELi solidaarsuseks eriolukordades käegakatsutavamaks nii mõjutatud töötajate kui ka liidu kodanike jaoks üldiselt.

· Proportsionaalsuse põhimõte

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev ettepanek nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Liikmesriikidele pandud kohustused peegeldavad vajadust aidata mõjutatud töötajatel kohaneda muutuvate oludega ning naasta kiiresti tööturule. ELi ja liikmesriigi ametiasutuste halduskoormust on piiratud sellega, mis on vajalik komisjonil oma volituste täitmiseks liidu eelarve täitmisel. Kuna rahalisi toetusi antakse koostöös liikmesriikidega, peavad liikmesriigid andma aru rahalise toetuse kasutamise kohta.

· Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: määrus.

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmistel põhjustel: ELi tasandi solidaarsuse eesmärki saab täita üksnes vahetult kohaldatava õigusaktiga.

4.           MÕJU EELARVELE

EGF on spetsiifiline vahend, mis ei kuulu mitmeaastasesse finantsraamistikku. Selle maksimumsumma ajavahemikuks 1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2020 on 3 miljardit eurot. Põllumajandussektorile antav toetus ei tohi ületada 2,5 miljardit eurot (2011. aasta hindades).

EGFi toimimine on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitava institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu[16] punktis 13.

Aastane maksimumsumma ei tohi ületada 429 miljonit eurot.

5.           VALIKULISED ÜKSIKASJAD

2011/0269 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta (2014 – 2020)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku ning artikleid 42 ja 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[17]

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[18]

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) 26. märtsil 2010 nõustus Euroopa Ülemkogu komisjoni ettepanekuga algatada uus strateegia – Euroopa 2020. aasta strateegia. Euroopa 2020. aasta strateegia üks kolmest prioriteedist on kaasav majanduskasv, mis tähendab inimeste kõrget tööhõive taset, investeeringuid oskustesse, vaesuse vastu võitlemist ning tööturgude, koolitus- ja sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimist, et aidata inimestel muutusteks ette valmistuda ja nendega toime tulla ning üles ehitada sidusam ühiskond.

(2) Euroopa parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1927/2006 (Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta)[19] loodi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi EGF või „fond”) 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kestva finantsraamistiku jaoks, et liit saaks näidata üles oma solidaarsust töötajatega, kes on kaotanud töö maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, ning abistada neid kiirel tööturule tagasipöördumisel. EGFi esialgne eesmärk on jäänud samaks.

(3) Komisjoni teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[20] märgiti tunnustavalt, et EGF on paindlik fond, mis võimaldab toetada töötajaid, kes on kaotanud töö, ja aidata neil leida uus töökoht nii kiiresti kui võimalik. 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 kestva mitmeaastase finantsraamistiku jooksul peaks Euroopa Liit jätkama ühekordse abi andmist, et hõlbustada koondatud töötajate tööturule naasmist valdkondades, sektorites, piirkondades või tööturgudel, mis kannatavad ulatuslike majandushäirete tõttu. Arvestades fondi eesmärki, mis on pakkuda abi eriolukordades ja ootamatutel asjaoludel, peaks EGF jääma mitmeaastasest finantsraamistikust väljapoole.

(4) Määruse (EÜ) nr 1927/2006 reguleerimisala laiendati 2009. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 546/2009[21] Euroopa majanduse elavdamise kava osana, et hõlmata ka töötajaid, kes on kaotanud töö üleilmse finants- ja majanduskriisi tulemusena. Et võimaldada EGFil sekkuda tulevaste kriisiolukordade puhul, peab selle reguleerimisala hõlmama koondamisi, mis tulenevad ulatuslikest majandushäiretest, mille on vallandanud ootamatu kriis, mis on võrreldav 2008. aastal maailmamajandust tabanud finants- ja majanduskriisiga.

(5) Teatise „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” kohaselt tuleks EGFi reguleerimisala laiendada, et lihtsustada põllumajandustootjate kohanemist uue turuolukorraga, mis tuleneb rahvusvahelistest kaubanduslepingutest põllumajandussektoris ning mille tagajärjel põllumajandustootjad peavad oma tegevust muutma või märkimisväärselt kohandama, et olla struktuurselt konkurentsivõimelisem või lihtsustada nendeüleminekut mittepõllumajanduslikule tegevusele.

(6) Säilitamaks EGFi üleeuroopalist mõõdet, tuleks toetustaotlus esitada juhul, kui koondatute arv jõuab teatava miinimummäärani. Väikeste tööturgude puhul, nagu väiksed liikmesriigid või äärepoolsemad piirkonnad, ning erandlikel asjaoludel võib taotluse esitada väiksema koondamiste arvu puhul. Põllumajandustootjate puhul peaks komisjon kehtestama vajalikud kriteeriumid seoses iga kaubanduslepingu tagajärgedega.

(7) Koondatud töötajatel peab olema võrdne juurdepääs EGFile sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist. Seetõttu tuleks käesoleva määruse kohaldamisel lugeda koondatud töötajateks nii tähtajalise töölepinguga töötajaid, ajutisi töötajaid kui ka mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidena tegutsevaid omanikke, samuti füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes oma tegevuse lõpetavad, ning põllumajandustootjaid, kes muudavad või kohandavad oma tegevusala kaubanduslepingute tõttu muutunud turuolukorras. See hõlmab põllumajandustootjad, kes on muutnud või märkimisväärselt kohandanud oma eelnevat põllumajanduslikku tegevust seoses kaubanduslepingu parafeerimisega ning lõpeb kolm aastat pärast nende täielikku rakendamist.

(8) Põllumajandustootjate puhul tuleks EGFi reguleerimisalasse kaasata toetusesaajad, keda on mõjutanud Euroopa Liidu poolt GATTi lepingute artikli XXIV alusel sõlmitud kahepoolsed lepingud või mitmepoolsed lepingud, mis on sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames.

(9) EGFi rahaline toetus tuleks peamiselt suunata aktiivsetele tööturumeetmetele, mille eesmärk on aidata koondatud töötajatel kiiresti tööturule naasta, kas siis oma tegevusalal või väljaspool seda, kaasa arvatud põllumajandussektor. Seetõttu tuleks piirata rahaliste toetuste hõlmamist individuaalsesse kooskõlastatud teenustepaketti.

(10) Aktiivsete tööturupoliitika meetmete kooskõlastatud paketi koostamisel peaksid liikmesriigid eelistama meetmeid, mis aitavad märkimisväärselt kaasa koondatud töötajate tööhõive edendamisele. Liikmesriigid peaksid püüdlema eesmärgi poole, et vähemalt 50% töötajatest, kellele meetmed on suunatud, leiaksid tööd või uue tegevuse 12 kuu jooksul alates taotluse esitamisest.

(11) Selleks, et koondatud töötajaid tõhusalt ja kiiresti aidata, peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et esitada korrektselt täidetud taotlused. Täiendava teabe esitamine peaks olema erandlik ja ajaliselt piiratud.

(12) Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ei tohiks EGFi rahalised toetused asendada toetusmeetmeid, mis on koondatud töötajatele kättesaadavad liidu struktuurifondide või muude liidu poliitikavaldkondade või programmide kaudu.

(13) Tuleb lisada erisätted EGFi kasutamise juhtumite ja tulemuste teabe- ja kommunikatsioonitegevuste kohta. Et tagada suurem tõhusus laiema avalikkusega suhtlemisel ning komisjoni algatatud kommunikatsioonimeetmete tugevam sünergia, peaksid käesoleva määruse alusel kommunikatsioonimeetmetele eraldatud ressursid aitama kaasa ka Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, eeldusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega.

(14) Selleks et tagada, et ELi solidaarsust töötajatega ei kahjustaks liikmesriikide vähesed kaasrahastamisvõimalused, tuleks kaasrahastamise määra diferentseerida nii, et 50 % paketi maksumusest oleks tavaline norm, kuid seda saaks suurendada kuni 65 %-ni liikmesriikide puhul, kelle territooriumist vähemalt üks NUTS II tasandi piirkond on abikõlblik struktuurifondide lähenemiseesmärgi raames.

(15) Käesoleva määruse rakendamise lihtsustamiseks peaks kulude katteks saama toetust alates kuupäevast, mil liikmesriigil tekivad EGFi rakendamise halduskulud või alates kuupäevast, mil liikmesriik alustab individuaalsete teenuste osutamist, või, põllumajandustootjate puhul, alates kuupäevast, mis on sätestatud artikli 4 lõike 3 kohases komisjoni õigusaktis.

(16) Selleks et katta vajadusi, mis tekivad iga aasta viimastel kuudel, on vaja tagada, et vähemalt neljandik EGFi aastasest maksimumsummast oleks 1. septembriks järel. Ülejäänud aasta jooksul tuleb rahalisi toetusi maksta nii, et võetakse arvesse ülemmäära, mis on põllumajandustootjatele antavate toetuste jaoks kehtestatud mitmeaastases finantsraamistikus

(17) EGFi eelarveraamistik on sätestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni […………..] institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[22] (edaspidi „institutsioonidevaheline kokkulepe”).

(18) Koondatud töötajate huvides peaksid liikmesriigid ja EGFi otsustusprotsessi kaasatud ELi institutsioonid tegema kõik endast oleneva, et vähendada menetlusaega ja lihtsustada menetlusi.

(19) Et komisjon saaks pidevalt jälgida EGFi toetustega saavutatavaid tulemusi, peaksid liikmesriigid esitama EGFi rakendamise kohta vahe- ja lõpparuande.

(20) Toetust saavad liikmesriigid peaksid jääma vastutavaks rahalise toetuse rakendamise ja Euroopa Liidu rahastatavate meetmete juhtimise ja kontrollimise eest vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust[23] (edaspidi „finantsmäärus”). Liikmesriigid peaksid fondist saadud rahalise toetuse kasutamist põhjendama.

(21) Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada ning meetmete ulatuse ja mõju tõttu on neid parem saavutada ELi tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Eesmärgid

Käesoleva määrusega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa fond (edaspidi EGF või „fond”) mitmeaastaseks finantsraamistikuks ajavahemikus 1. jaanuar 2014 ‑ 31. detsember 2020.

EGFi eesmärk on aidata kaasa ELi majanduskasvule ja tööhõivele, et liit saaks näidata üles oma solidaarsust töötajatega, kes on kaotanud töö maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, põllumajandust mõjutavate kaubanduslepingute tagajärjel või ootamatu kriisi tõttu, ning anda rahalist toetust nende kiireks tööturule tagasipöördumiseks või põllumajandustegevuse muutmiseks või märkimisväärseks kohandamiseks.

Artikli 2 punktide a ja b alusel fondist rahalist toetust saavate meetmete puhul on eesmärgiks tagada, et vähemalt 50 % meetmetes osalevatest töötajatest leiaks stabiilse töökoha aasta jooksul.

Artikkel 2 Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse liikmesriikide taotluste suhtes, et anda toetust:

(a) töötajatele, kes on kaotanud töö maailma kaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel, mida eelkõige näitab märkimisväärne impordi tõus ELi, liidu turuosa kiire kahanemine vastavas sektoris või tegevuse üleviimine kolmandatesse riikidesse, ning juhul kui nimetatud koondamistel on märgatav kahjulik mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele;

(b) töötajatele, kes on kaotanud töö ootamatu kriisi poolt vallandatud kohaliku, piirkondliku või liikmesriigi majanduse ulatusliku häire tõttu, eeldusel et kriisi ja koondamiste vahel on otsene ja tõestatav seos;

(c) töötajatele, kes on muutnud või kohandanud oma eelnevat põllumajanduslikku tegevust ajavahemiku jooksul, mis algab sellistele ELi poolt sõlmitud kaubanduslepingute parafeerimisest, mis sisaldavad asjaomases põllumajandussektoris kaubanduse liberaliseerimise meetmeid, ning lõpeb kolm aasta pärast meetmete täielikku rakendamist, eeldusel et need kaubandusmeetmed põhjustasid põllumajandustoote või -toodete impordi suurenemise ELi, mis käivitas kõnealuste toodete märkimisväärse hinnalanguse ELi tasandil või vajaduse korral ka riiklikul või piirkondlikul tasandil.

Artikkel 3 Mõiste

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse töötaja kohta järgmisi määratlusi:

(a) „töötaja” – tähtajatu lepinguga töötaja, kelle tööleping või töösuhe on vastavuses artikliga 4; või

(b) „töötaja” – tähtajalise lepinguga töötaja, nagu on määratletud nõukogu direktiivis 1999/70/EÜ,[24] kelle tööleping või töösuhe on vastavuses artikli 4 lõike 1 punktiga a või b, ning see lõpeb ning seda ei uuendata artikli 4 vastavas punktis sätestatud tähtaja jooksul; või

(c) „töötaja” – renditöötaja, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/104/EÜ[25] artiklis 3, kelle kasutajaettevõtja on ettevõte vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile a või b, ning lähetus kasutajaettevõttesse lõpeb ning seda ei uuendata artikli 4 vastavas punktis sätestatud tähtaja jooksul; või

(d) „töötaja” – mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidena tegutsevad omanikud ning füüsilisest isikust ettevõtjaid (k.a põllumajandustootjad) ja kõik ettevõtlusega seotud leibkonna liikmed, eeldusel et põllumajandustootjate puhul nad juba tootsid toodangut, mida asjaomane kaubandusleping mõjutas, enne kui asjaomast sektorit puudutavaid meetmeid rakendati.

Artikkel 4 Sekkumiskriteeriumid

1. EGFist antakse rahalist toetust, kui artikli 2 punktides a, b või c sätestatud tingimused on täidetud ja need põhjustavad järgmist:

(a) nelja kuu jooksul kaotab mõne liikmesriigi ettevõttes töö vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kes koondatakse nimetatud ettevõtte tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate juures;

(b) üheksa kuu jooksul kaotab töö vähemalt 500 töötajat, kes töötavad eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, mis tegutsevad NACE Rev. 2 jaos määratletud ühes majandussektoris ja asuvad NUTS II tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas või rohkem kui kahes NUTS II tasandi külgnevas piirkonnas, eeldusel et nende piirkondade hulgas kahes kaotab kokku töö vähemalt 500 töötajat.

2. Väikestel tööturgudel või eriolukorras võib liikmesriigi poolt fondi toetuse saamiseks esitatud nõuetekohaselt põhjendatud taotlust käsitada vastuvõetavana isegi juhul, kui käesoleva artikli punktides a või b sätestatud sekkumiskriteeriumid ei ole täielikult täidetud, tingimusel et koondamistel on tööhõivele ja kohalikule majandusele ulatuslik negatiivne mõju. Liikmesriik peab täpsustama, milline lõike 1 punktides a ja b sätestatud sekkumiskriteerium ei ole täielikult täidetud.

3. Mis puutub põllumajandustootjatesse, siis juhul, kui komisjon leiab pärast kaubanduslepingu parafeerimist olemasoleva teabe, andmete ja analüüside põhjal, et artikli 2 punktis c sätestatud toetuse saamise kriteeriumid on tõenäoliselt täidetud märkimisväärse arvu põllumajandustootjate puhul, võtab ta kooskõlas artikliga 24 vastu delegeeritud õigusaktid, millega määratakse kindlaks toetuskõlblikud sektorid ja tooted, vajaduse korral ka mõjutatud geograafilised piirkonnad, ning sätestatakse ELi tasandi potentsiaalse toetuse maksimummäär, kehtestatakse põllumajandustootjate jaoks võrdlusperiood ja toetuskõlblikkuse kriteeriumid ning kulutuste toetuskõlblikkuse kuupäevad, samuti määratakse kindlaks kuupäev, mis ajaks tuleb taotlus esitada, ning vajaduse korral taotluste sisu vastavalt artikli 8 lõikele 2.

4. Kui mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidena tegutsevad omanikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad muudavad või põllumajandustootjad märkimisväärselt kohandavad oma tegevusala, siis käesoleva määruse tähenduses loetakse sellist olukorda koondamiseks.

Artikkel 5 Koondamiste arvutamine

Artikli 4 lõikes 1 sätestatud koondamiste arvu arvutamiseks arvestatakse koondamist järgmiselt:

(a) tähtajatu töölepinguga töötajate või tähtajalise töölepinguga töötajate puhul, kelle tööleping lõpetatakse enne lepingu ettenähtud lõppu

(1) kuupäevast, millal ettevõtja esitas töötajale teatise tema koondamise või töölepingu lõpetamise kohta; või

(2) töölepingu tegeliku lõpetamise kuupäevast enne lepingu ettenähtud lõppu või

(3) kuupäevast, mil ettevõtja teavitas vastavalt nõukogu direktiivi 98/59/EÜ[26] artikli 3 lõikele 1 pädevat asutust kirjalikult kavandatavast kollektiivsest koondamisest. Sel juhul annab taotluse esitanud liikmesriik komisjonile täiendavat teavet artikli 4 lõike 1 kohaselt toimunud koondamiste tegeliku arvu kohta, enne kui komisjon oma hindamise lõpetab.

(b) tähtajalise lepinguga töötajate ja renditöötajate puhul, kas

(1) töölepingu tegeliku lõpetamise kuupäevast või

(2) kasutajaettevõttesse lähetuse lõppemise kuupäevast, või

(3) alates kuupäevast, mil nad jäid töötuks.

(c) Mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidena tegutsevate omanike ja füüsilisest isikust ettevõtjate (k.a põllumajandustootjad) puhul arvestatakse koondamist alates kuupäevast, mil tegevus lõpetati artiklis 2 sätestatud mis tahes põhjusel ning kooskõlas riiklike õigusaktide või haldusnormidega, või alates kuupäevast, mis on sätestatud artikli 4 lõike 3 alusel vastu võetud komisjoni delegeeritud õigusaktis.

Kõigi taotlusega hõlmatud ettevõtete või füüsilisest isikust ettevõtjate puhul peab liikmesriik täpsustama, kuidas koondamisi on arvutatud.

Artikkel 6 Toetuskõlblikud töötajad

Taotluse esitanud liikmesriigid võivad osutada fondist kaasrahastatud individuaalseid teenuseid koondatud töötajatele, kes võivad olla:

(a) kõik töötajad, kes on kaotanud töö vastavalt artiklile 5 ajavahemikus, mis on sätestatud artikli 4 lõigetes 1, 2 või 3.

(b) töötajad, kes on kaotanud töö enne või pärast ajavahemikku, mis on sätestatud artikli 4 lõike 1 punktis a või lõikes 2, juhul kui artikli 4 lõike 2 kohane taotlus ei vasta artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud kriteeriumidele.

(c) põllumajandustootjad, kes on muutnud või kohandanud oma eelnevat põllumajanduslikku tegevust seoses sellega, et EL on sõlminud kaubanduslepingu, millele on osutatud artikli 4 lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis.

Punktis b osutatud töötajaid käsitatakse toetuskõlblikena eeldusel, et kõnealused koondamised on aset leidnud pärast kavandatavate koondamiste üldist väljakuulutamist ja võimalik on kindlaks teha selge põhjuslik seos vaatlusperioodil toimunud sündmusega, mis koondamised põhjustas.

Artikkel 7 Toetuskõlblikud meetmed

1. Rahalist toetust võib anda aktiivsetele tööturu meetmetele, mis võivad moodustada individuaalse kooskõlastatud teenustepaketi osa, mis on suunatud koondatavate töötajate tööturule naasmise või füüsilisest isikust ettevõtjaks hakkamise hõlbustamiseks või põllumajandustootjate puhul eelneva tegevuse muutmiseks või kohandamiseks. Individuaalne kooskõlastatud teenustepakett võib sisaldada eelkõige järgmist:

(a) tööotsingute toetamine, kutsenõustamine, nõustamisteenused, juhendamine, töövahendus, ettevõtluse edendamine, füüsilisest isikust ettevõtjana tegevuse alustamise ning ettevõtte asutamise või tegevusala vahetamise või kohandamise toetamine (k.a investeeringud füüsilisse varasse), koostöömeetmed, täpseid vajadusi arvessevõttev koolitus ja ümberõpe, kaasa arvatud info- ja sidetehnoloogiaalased oskused ning omandatud kogemuste sertifitseerimine;

(b) erimeetmed, mida võetakse piiratud ajavahemiku vältel, nagu tööotsingu toetus, töölevõtmise stiimulid tööandjatele, liikuvustoetused, elamiskulud või koolitustoetused (k.a toetused hooldajatele või põllumajandusettevõtte töötaja asendusteenustele), mis kõik peavad toimuma dokumenteeritud aktiivse tööotsingu või elukestva õppe või koolitusmeetmete perioodil;

(c) meetmed ergutamaks eelkõige ebasoodsas olukorras olevaid või vanemaid töötajaid tööturule jääma või sinna naasma.

Kulutused punktis b nimetatud meetmetele ei tohi ületada 50 % käesolevas lõikes sätestatud individuaalse kooskõlastatud teenustepaketi teenuste kogumaksumusest.

Füüsilisest isikust ettevõtjate või selliste isikute puhul, kes on alustanud tegevust ettevõtjana või kes on vahetanud tegevusala või seda kohandanud, ei tohi investeeringud füüsilisse varasse ületada 35 000 eurot.

2. Järgmised kulud ei ole kõlblikud EGFist toetuse saamiseks:

(a) punkti 1 lõikes b sätestatud piiratud ajavahemiku jooksul võetavad erimeetmed, mille puhul ei eeldata koondatud töötaja aktiivset osalemist tööotsingul või koolitustegevuses;

(b) meetmed, mida peab võtma ettevõtja riiklike õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt.

3. Taotluse esitanud liikmesriigi algatusel võib toetust anda ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlusmeetmetele.

Artikkel 8 Taotlused

1. Liikmesriik esitab komisjonile korrektselt täidetud taotluse 12 nädala jooksul alates artikli 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimuste täitmise kuupäevast või vajaduse korral enne kuupäeva, mille on sätestanud komisjon vastavalt artikli 4 lõikele 3. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võib taotluse esitanud liikmesriik taotlusele lisada täiendavat teavet kuue kuu jooksul alates taotluse esitamisest, mille järel komisjon hindab taotlust olemasoleva teabe alusel. Komisjon viib taotluse hindamise lõpule 12 nädala jooksul alates korrektselt täidetud taotluse saamisest või (mittetäieliku taotluse puhul) kuue kuu jooksul alates esialgse taotluse saamisest, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

2. Taotlus hõlmab järgmist teavet:

(a) põhjendatud analüüs koondamiste ja maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste või ootamatu kriisi poolt vallandatud kohaliku, piirkondliku või liikmesriigi majanduse ulatusliku häire või uue turuolukorra kohta liikmesriigi põllumajandussektoris, mis tuleneb Euroopa Liidu poolt GATTi lepingute artikli XXIV alusel sõlmitud kahepoolsetest lepingutest või mitmepoolsetest lepingutest, mis on sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames, vastavalt artikli 2 punktile c. Kõnealune analüüs peab põhinema kõige asjakohasemal statistilise ja muu teabe tasandil, et tõestada artiklis 4 sätestatud sekkumiskriteeriumide täitmist.

(b) hinnanguline koondamiste arv vastavalt artiklile 5 ja koondamisi põhjustanud sündmuste selgitus;

(c) vajaduse korral koondamisi teostavate ettevõtete, tarnijate või tootmisahela järgmise etapi tootjate, sektorite ning asjaomaste töötajate kategooriate kindlaksmääramine;

(d) koondamiste oodatav mõju kohalikule, piirkondlikule või riigi majandusele ja tööhõivele,

(e) koondatud töötajatele suunatud individuaalse kooskõlastatud teenustepaketi iga osa hinnanguline maksumus;

(f) kuupäevad, mil hakati või kavatsetakse hakata individuaalseid teenuseid osutama või EGFi meetmeid rakendama, nagu on sätestatud vastavalt artikli 7 lõikes 1 ja 3;

(g) vajaduse korral menetlused, mida järgitakse sotsiaalpartneritega või muude asjaomaste organisatsioonidega konsulteerimiseks;

(h) kinnitus, et EGFi toetus vastab Euroopa Liidu riigiabi menetluslikele ja sisulistele eeskirjadele, ning kinnitus, et individuaalsed teenused ei asenda meetmeid, mida ettevõtted peavad võtma siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt;

(i) riikliku kaasrahastamise allikad;

(j) vajaduse korral kõik muud nõuded, mis võivad olla kehtestatud artikli 4 lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis.

3. Lõikes 2 sätestatud teabe ja taotluse esitanud liikmesriigi poolt lõikes 1 sätestatud ajavahemiku jooksul esitatud võimaliku täiendava teabe alusel hindab komisjon, konsulteerides liikmesriigiga, kas käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse andmiseks on täidetud.

Artikkel 9 Vastastikune täiendavus, vastavus ja kooskõlastamine

1. Toetused koondatud töötajatele täiendavad liikmesriigi meetmeid, mis on võetud riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

2. Rahaline toetus peab piirduma sellega, mis on vajalik üksikutele koondatud töötajatele solidaarsuse ja toe pakkumiseks. EGFi toetatavad meetmed peavad olema vastavuses ELi ja siseriiklike õigusaktidega, kaasa arvatud riigiabi eeskirjadega.

3. Komisjon ja taotluse esitanud liikmesriik tagavad oma vastutusala piires liidu fondist saadava toetuse kooskõlastamise.

4. Taotluse esitanud liikmesriik tagab, et toetatavad konkreetsed meetmed ei saa toetust liidu muudest rahastamisvahenditest.

Artikkel 10 Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine

Komisjon ja liikmesriigid tagavad meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise ning soolise aspekti kaasamise rahalise toetuse rakendamise eri etappide jooksul. Komisjon ja liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et vältida rahalise toetuse rakendamise eri etappide jooksul ja sellele juurdepääsu osas diskrimineerimist soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse, töölepingu või töösuhte liigi alusel.

Artikkel 11 Tehniline abi komisjoni algatusel

1. Komisjoni algatusel võib fondi rakendamiseks vajalike ettevalmistus-, järelevalve- ja andmekogumismeetmete ning teadmistebaasi loomise rahastamiseks kasutada kuni 0,5 % fondi iga-aastasest maksimumsummast. Seda võib ka kasutada käesoleva määruse rakendamiseks vajalike haldus- ja tehnilise toe, teabe- ja kommunikatsioonimeetmete ning auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks.

2. Vastavalt lõikes 1 sätestatud ülemmäärale eraldab eelarvepädev institutsioon komisjoni ettepaneku alusel iga aasta alguses konkreetse summa tehniliseks abiks.

3. Lõikes 1 sätestatud ülesandeid täidetakse vastavalt finantsmäärusele ning selle rakenduseeskirjadele, mida kohaldatakse kõnealuse eelarve täitmise suhtes.

4. Komisjoni tehniline abi hõlmab liikmesriikidele teabe ja suuniste andmist fondi kasutamiseks, järelevalveks ja fondi töö hindamiseks. Komisjon võib samuti anda teavet fondi kasutamise kohta Euroopa ja siseriiklikele sotsiaalpartneritele.

Artikkel 12 Teave, teabevahetus ja reklaam

1. Taotluse esitanud liikmesriik annab rahastatavate meetmete kohta teavet ja avalikustab need. Teave suunatakse asjaomastele töötajatele, kohalikele ja piirkondlikele asutustele, sotsiaalpartneritele, meediale ja üldsusele. Selles rõhutatakse liidu rolli ja tagatakse fondi panuse nähtavus.

2. Komisjon loob veebilehe, mis on kättesaadav kõikides liidu keeltes ja millel antakse teavet fondi kohta, juhiseid taotluste esitamiseks ning ajakohastatud teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste kohta, rõhutades eelarvepädevate institutsioonide rolli.

3. EGFi kasutamise juhtumite ja tulemustega seotud teabe- ja kommunikatsioonitoimingud teeb komisjon.

4. Kõnealustele toimingutele käesoleva määruse alusel eraldatud vahendid peaksid aitama kaasa ka Euroopa Liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, eeldusel et need on seotud käesoleva määruse üldeesmärkidega.

Artikkel 13 Rahalise toetuse kindlaksmääramine

1.           Artikli 8 lõike 3 kohaselt tehtud hindamise alusel hindab komisjon ja teeb võimalikult kiiresti ettepaneku rahalise toetuse suuruse kohta, mis võidakse eraldada kättesaadavate vahendite piires, võttes eelkõige arvesse toetatavate töötajate arvu, kavandatud meetmeid ja nende eeldatavat maksumust. Summa ei tohi ületada 50 % artikli 8 lõike 2 punktis e osutatud hinnangulistest kogukuludest või 65 % nendest kuludest, juhul kui liikmesriik on esitanud taotluse territooriumi kohta, milles vähemalt üks NUTS II tasandi piirkond on abikõlblik struktuurifondide lähenemiseesmärgi raames. Selliste olukordade hindamisel otsustab komisjon, kas 65 % kaasrahastamise määr on põhjendatud.

2.           Kui komisjon on artikli 8 lõike 3 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et käesoleva määruse kohased tingimused rahalise toetuse saamiseks on täidetud, algatab komisjon viivitamata artiklis 15 sätestatud menetluse.

3.           Kui komisjon on artikli 8 lõike 3 kohaselt tehtud hindamise alusel jõudnud järeldusele, et tingimused rahalise toetuse saamiseks ei ole täidetud, teavitab komisjon sellest taotluse esitanud liikmesriiki nii kiiresti kui võimalik.

Artikkel 14 Kulude toetuskõlblikkus

Kulude katteks võib saada fondist toetust alates artikli 8 lõike 2 punktis h sätestatud kuupäevadest, mil liikmesriik alustab töötajatele individuaalsete teenuste osutamist või mil talle tekivad halduskulud seoses EGFi rakendamisega kooskõlas artikli 7 lõigetega 1 ja 3. Põllumajandustootjate puhul on kulud toetuskõlblikud alates artikli 4 lõike 3 kohases delegeeritud õigusaktis sätestatud kuupäevast.

Artikkel 15 Eelarvemenetlus

1.           EGFiga seotud sätted on kooskõlas institutsioonidevahelise kokkuleppe punktiga 13.

2.           Fondi puudutavad assigneeringud lisatakse Euroopa Liidu üldeelarvesse sättena.

3.           Kui komisjon on jõudnud järeldusele, et EGFi kasutamise tingimused on täidetud, teeb ta ettepaneku fondi kasutamiseks. Otsuse fondi kasutuselevõtu kohta teevad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid koos. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega ning Euroopa Parlament oma liikmete häälteenamusega ja kolme viiendikuga antud häältest.

Fondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega samal ajal esitab komisjon mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ettepaneku vahendite ümberpaigutamiseks asjakohastele eelarveridadele. Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolne menetlus.

EGFiga seotud ümberpaigutused tehakse kooskõlas finantsmäärusega.

4.           Koos EGFi kasutuselevõtu otsusega võtab komisjon rakendusaktina vastu otsuse rahalise toetuse kohta, mis jõustub päeval, mil eelarvepädev institutsioon võtab vastu otsuse EGFi kasutamiseks.

5.           Lõike 3 kohane ettepanek sisaldab järgmist teavet:

(a) artikli 8 lõike 3 kohaselt tehtud hindamine koos kokkuvõttega hindamise aluseks olevast teabest;

(b) tõend artiklites 4 ja 9 esitatud tingimuste täitmise kohta; ning

(c) põhjendused, mis õigustavad kavandatud summasid.

6.           Iga aasta 1. septembriks jäetakse alles vähemalt üks neljandik fondi aastasest maksimaalsest summast, et katta aasta lõpuni tekkivad vajadused.

Artikkel 16 Rahalise toetuse maksmine ja kasutamine

1. Pärast artikli 15 lõike 4 kohase rahalise toetuse otsuse jõustumist maksab komisjon liikmesriigile eelmaksena välja vähemalt 50 % liidu rahalisest toetusest, üldjuhul 15 päeva jooksul, millele järgnevad vajaduse korral vahe- ja lõppmaksed. Eelmakse tasaarveldatakse, kui rahaline toetus lõpetatakse vastavalt artikli 18 lõikele 3.

2. Rahaline toetus rakendatakse liikmesriikide ja komisjoni vahelises koostöös vastavalt finantsmäärusele.

3. Rahastamise täpsed tingimused, eelkõige eelmakse määra ning vahe- ja lõppmakse korra määrab kindlaks komisjon artikli 15 lõikes 4 osutatud rahalise toetuse otsusega.

Vahemakseid teostatakse selleks, et katta liikmesriigi kulutused toetuskõlblike meetmete rakendamisel; vahemaksete saamiseks tuleb komisjonile esitada kuludeklaratsioon, millele on alla kirjutanud akrediteeritud riigiasutuse esindaja vastavalt artiklile 21.

4. Liikmesriik võtab kõik artiklis 6 sätestatud toetuskõlblikud meetmed nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 24 kuud pärast artikli 8 lõike 1 kohaselt esitatud taotluse kuupäeva.

5. Individuaalses kooskõlastatud teenustepaketis sisalduvate meetmete rakendamise käigus võib liikmesriik saata komisjonile ettepaneku meetmete muutmiseks, lisades muu toetuskõlbliku meetme, mis on loetletud artikli 7 lõike 1 punktides a ja c, eeldusel et need täiendused on nõuetekohaselt põhjendatud ning kogusumma ei ületa lõikes 1 sätestatud rahalist toetust. Komisjon hindab kavandatavaid muudatusi ning nõustumise korral teavitab sellest liikmesriiki.

6. Artikli 7 lõikele 3 vastavad kulutused on toetuskõlblikud kuni aruande esitamise kuupäevani.

Artikkel 17 Euro kasutamine

Käesoleva määruse kohastes taotlustes, toetuse määramise otsustes ja aruannetes, samuti mis tahes muudes dokumentides väljendatakse kõiki summasid eurodes.

Artikkel 18 Vahe- ja lõpparuanne ning lõpetamine

1. Hiljemalt 15 kuud pärast artikli 8 lõike 1 kohase taotluse esitamist või kuupäevaks, mis on sätestatud artikli 4 lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis, esitab liikmesriik komisjonile vahearuande rahalise toetuse kasutamise kohta, mis sisaldab teavet juba toimunud meetmete rahastamise, aja ja liigi kohta ning taotlusele järgnenud 12 kuu jooksul tööturule naasnute või uue tegevusala leidnute määra.

Lisaks peab vahearuanne sisaldama järgmist teavet:

(a) individuaalse kooskõlastatud teenustepaketi ja sellega seotud kulutuste kirjeldust, samuti seda, kuidas see täiendab teisi liikmesriigi või ELi rahastatavaid meetmeid, ning teavet meetmete kohta, mis on asjaomasele ettevõttele liikmesriigi õigusaktidest või kollektiivlepingutest tulenevalt kohustuslikud;

(b) riiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste, ELi fondide, sotsiaalpartnerite ja ettevõtete võetud ja kavandatud meetmete kirjeldust, kaasa arvatud hinnangut selle kohta, kuidas need aitavad kaasa töötajate tööturule naasmisele või uue tegevusala leidmisele.

2. Liikmesriik esitab hiljemalt kuus kuud pärast artikli 16 lõikes 4 sätestatud ajavahemiku lõppu komisjonile rahalise toetuse kasutamise aruande, mis sisaldab teavet meetmete laadi ja peamiste saavutatud tulemuste kohta, taotlusega hõlmatud töötajate ja nende tööhõiveolukorra kirjeldust ning selgitust, milles põhjendatakse kulutusi ning võimaluse korral osutatakse, mil viisil kõnealused meetmed täiendavad Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavaid meetmeid.

3. Hiljemalt kuus kuud pärast seda, kui komisjon on saanud kogu lõikes 2 nõutava teabe, lõpetab ta rahalise toetuse, määrates kindlaks rahalise toetuse lõpliku summa, ning vajaduse korral liikmesriigi poolt tagastatava summa vastavalt artiklile 22.

Artikkel 19 Iga kahe aasta tagant koostatav aruanne

1. Alates aastast 2015 esitab komisjon iga teise aasta 1. augustiks Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel kahel aastal käesoleva määruse ja määruse 1927/2006 alusel võetud meetmete kohta. Kõnealune aruanne keskendub peamiselt EGFi saavutatud tulemustele ning sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastu võetud otsuste ja rahastatud meetmete kohta, sealhulgas nende täiendavuse kohta teistest liidu fondidest, eriti Euroopa Sotsiaalfondist ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatud meetmetega, ja rahalise toetuse eraldamise lõpetamise kohta. Aruandes dokumenteeritakse ka need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või toetuskõlbmatuse tõttu tagasi lükatud või mille toetussummasid on vähendatud.

2. Aruanne edastatakse teadmiseks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning sotsiaalpartneritele.

Artikkel 20 Hindamine

1. Omal algatusel ja tihedas koostöös liikmesriikidega teeb komisjon:

(a) 30. juuniks 2018 vahehindamise saavutatud tulemuste tõhususe ja kestlikkuse kohta;

(b) 31. detsembriks 2022 järelhindamise välisekspertide abil, et hinnata fondi mõju ja lisaväärtust.

2. Hindamise tulemused edastatakse teadmiseks Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ja sotsiaalpartneritele.

Artikkel 21 Juhtimine ja finantskontroll

1. Ilma et see piiraks komisjoni vastutust Euroopa Liidu üldeelarve täitmisel, vastutavad fondist toetatavate meetmete juhtimise ja meetmete finantskontrolli eest esmajärjekorras liikmesriigid. Sel eesmärgil võtavad liikmesriigid muu hulgas järgmisi meetmeid:

(a) kontrollivad, kas juhtimise ja kontrollimise kord on kehtestatud ja kas neid rakendatakse selliselt, et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus ja korrektne kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega,

(b) kontrollivad, kas rahastatud meetmed on rakendatud nõuetekohaselt;

(c) kontrollivad, kas kantud kulud on tehtud kontrollitavate dokumentide alusel ning kas kulud on korrektsed ja seaduslikud;

(d) väldivad, avastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi, nagu on sätestatud struktuurifonde käsitlevas [Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määruses (EL) nr …/…, millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1083/2006], ning nõutakse vajaduse korral koos viivistega tagasi põhjendamatult makstud summad. Riigid teavitavad eeskirjade eiramisest komisjoni ning hoiavad komisjoni kursis haldus- ja kohtumenetluste käiguga.

2. Liikmesriik akrediteerib EGFi toetatavate meetmete korrektse haldamise ja kontrollimise eest vastutavad asutused kooskõlas finantsmääruse artikliga 56 ning struktuurifondide üldmääruses sätestatud kriteeriumide ja menetlustega. Järgmise eelarveaasta 1. veebruariks esitavad akrediteeritud asutused komisjonile finantsmääruse artikli 56 lõikes 5 sätestatud teabe.

3. Eeskirjade eiramise tuvastamise korral teeb liikmesriik nõutavad finantskorrektsioonid. Liikmesriigi tehtavad korrektsioonid seisnevad rahalise toetuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriik nõuab tagasi iga eeskirjade eiramise tõttu kaotatud summa ja maksab selle komisjonile tagasi. Kui asjaomane liikmesriik ei maksa summat tagasi ettenähtud aja jooksul, hakatakse summalt arvestama viivist.

4. Olles vastutav Euroopa Liidu üldeelarve täitmise eest, võtab komisjon kõik vajalikud meetmed kontrollimaks, et rahastatud meetmeid viiakse ellu vastavalt usaldusväärse ja tõhusa finantsjuhtimise põhimõtetele. Iga taotluse esitanud liikmesriigi ülesanne on tagada, et tal on tõrgeteta toimivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid; Komisjon veendub nende süsteemide olemasolus.

Sel eesmärgil võivad komisjoni ametnikud või teenistujad teha EGFi rahastatavate meetmete ning juhtimis- ja kontrollisüsteemide kontrolle kohapeal, sealhulgas pistelisi kontrolle, vähemalt kolme tööpäevase etteteatamisajaga, ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või liikmesriigi poolt siseriiklike õigus- ja haldusnormidega kooskõlas teostatavat kontrolli. Komisjon teatab sellest taotluse esitanud liikmesriigile, et saada vajalikku abi. Sellises kontrollis võivad osaleda asjaomase liikmesriigi ametnikud ja teenistujad.

5. Liikmesriik tagab, et komisjoni ja kontrollikoja kasutusse antakse kõik kulutustega seotud tõendavad dokumendid, mis hõlmavad EGFist saadud rahalise toetuse lõpetamisele järgnevat kolme aastat.

Artikkel 22 Rahalise toetuse tagastamine

1. Juhtudel, kui meetme tegelik kulu on artiklis 15 nimetatud hinnangulisest summast väiksem, võtab komisjon vastu otsuse rakendusakti kujul, millega nõutakse liikmesriigilt saadud rahaline toetus vastava summa ulatuses tagasi.

2. Kui liikmesriik ei ole täitnud rahalise toetuse andmise otsuses kehtestatud kohustusi, võtab komisjon vajalikud meetmed, võttes vastu otsuse rakendusakti kujul, et nõuda liikmesriigilt saadud rahaline toetus tervikuna või osaliselt tagasi.

3. Enne lõike 1 või 2 kohase otsuse vastuvõtmist vaatab komisjon juhtumi asjakohasel viisil läbi. Eelkõige võimaldab ta liikmesriigil kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul esitada oma märkused.

4. Kui komisjon jõuab pärast vajalike kontrollimiste tegemist järeldusele, et liikmesriik ei täida artikli 21 lõikes 1 võetud kohustusi, otsustab ta – kui komisjoni määratud tähtaja lõpuks ei ole kokkuleppele jõutud ega liikmesriik ei ole korrektsioone teinud ning võttes arvesse liikmesriigi seletusi – kolme kuu jooksul pärast lõikes 3 osutatud ajavahemikku teha nõutavad finantskorrektsioonid, tühistades kõnealusele meetmele antava EGFi toetuse täielikult või osaliselt. Kõik eeskirjade eiramise tõttu kaotatud summad nõutakse tagasi ja juhul, kui taotluse esitanud liikmesriik ei maksa summat tagasi ettenähtud aja jooksul, hakatakse summalt arvestama viivist.

Artikkel 23 Põllumajandustootjatele makstavate toetuste finantsjuhtimine

Erandina artiklitest 21 ja 22, hallatakse ja kontrollitakse põllumajandustootjatele makstavaid toetusi vastavalt määrusele (EÜ) nr ……….. ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta.

Artikkel 24 Delegeeritud volituste rakendamine

1. Delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise volitused antakse komisjonile käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Käesoleva määrusega antav õigus antakse määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise päevast.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Delegeeritud õigusakt, mis on vastu võetud kooskõlas artikli 4 lõikega 3, jõustub ainult juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole esitanud vastuväiteid kahe kuu jooksul pärast kõnealusest õigusaktist teatamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad enne nimetatud ajavahemiku lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei kavatse vastuväiteid esitada. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel [kahe kuu] võrra.

Artikkel 25 Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 1927/2006 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.

Seda kohaldatakse jätkuvalt taotluste suhtes, mis on esitatud kuni 31. detsembrini 2013.

Artikkel 26 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse kõikide taotluste suhtes, mis on esitatud ajavahemikus 1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           Ettepaneku/algatuse raamistik

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteem

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

ETTEPANEKUTELE LISATAV FINANTSSELGITUS

1. Ettepaneku/algatuse raamistik 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek vastu võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kohta (2014 – 2020)

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile[27]

Tegevuspõhine eelarvestamine: Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond vastavalt DG EMPL 2010. aasta majandamiskavale

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast tegevusest[28]

X Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Ettepanek on seotud teatisega „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”, mis sisaldab mitmeaastast finantsraamistikku ajavahemikuks 2014–2020.

1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased tegevusvaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1: Tagada nende töötajate osalemine tööturul, kes on kaotanud töö maailma kaubanduses toimunud struktuurimuutuste ning ootamatu kriisi tagajärjel.

Erieesmärk nr 2: Kaasata EGFi reguleerimisalasse tähtajalise lepinguga töötajad ja renditöötajad.

Erieesmärk nr 3: Kaasata mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidena tegutsevad omanikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (k.a põllumajandustootjad)

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF)

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Ettepanek võimaldab Euroopa Liidul toetada ka edaspidi EGFi kaudu (kaasrahastamise määraga 50 %) aktiivseid tööturupoliitika meetmeid, mis on suunatud kaubanduse globaliseerumise ja ootamatu kriisi tagajärjel töö kaotanud töötajate abistamisele. Seda määra saab suurendada kuni 65 %-ni liikmesriikide puhul, kelle territooriumist vähemalt üks NUTS II tasandi piirkond on abikõlblik struktuurifondide lähenemiseesmärgi raames. Toetuskõlblike töötajate ringi suurendatakse, kaasates tähtajalise lepinguga töötajad, renditöötajad, mikroettevõtete ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete juhtidena tegutsevad omanikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad (k.a põllumajandustootjad).

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Määratleda ettepaneku/algatuse rakendamise seires kasutatavad näitajad.

- EGFile esitatud toetusetaotluste arv

- koondatud töötajate arv, kellele EGFi toetust taotleti

- EGFi toetatud meetmete tulemusena tööturule naasnud töötajate arv

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Määrus (EÜ) nr 1927/2006 (Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta) tuleb läbi vaadata 2013. aasta lõpuks. Läbivaatamine, mis toimub määruse ettepanekuna, võimaldab fondil jätkata oma tegevust mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 jooksul, laiendada reguleerimisala, kaasates teatavad toetuskõlblikud isikud, ning muuta mõningaid tehnilisi üksikasju, et tõhustada fondi toimimist.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

ELi osalus EGFi kaudu võimaldab täiendada olemasolevaid riiklikke vahendeid, mis on suunatud kaubanduse globaliseerumise või ootamatu kriisi tagajärjel koondatud töötajate tööturule naasmisele. EGFi praeguseks saadud kogemused näitavad, et ELi osalus võimaldab osutada vajadusi täpsemalt arvesse võtvat abi pikema perioodi jooksul. Sageli hõlmab see meetmeid, mida ei oleks olnud võimalik võtta ilma EGFi osaluseta.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 rakendamise käigus saadud kogemused on esitatud seletuskirjas.

1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

EGFi tegevus on kooskõlas ja moodustab sünergia Euroopa Sotsiaalfondi tegevusega.

1.6. Meetme kestus ja finantsmõju

– X Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– X  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2020

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul YYYY –YYYY

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Ettenähtud eelarve täitmise viisid[29]

¨ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  täitevasutustele

– ¨  ühenduste asutatud asutustele[30]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

X Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused:

2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Määruse ettepaneku artiklis 19 on sätestatud, et komisjon esitab iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande eelmisel aastal kõnealuse määruse alusel võetud meetmete kohta. Aruanne sisaldab muu hulgas ka komisjoni tähelepanekuid järelevalve kohta asjaomastel aastatel.

Vastavalt määruse ettepaneku artiklile 20 koostab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega enne 2018. aasta juuni lõppu vahehindamise EGFi saavutatud tulemuste tõhususe ja kestlikkuse kohta. 31. detsembriks 2022 peab komisjon koostama välisekspertide abil järelhindamise, et hinnata EGFi mõju ja lisaväärtust.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem 2.2.1. Tuvastatud ohud

Samad, mis ühenduse muude fondide puhul, mida hallatakse koostöös liikmesriikidega.

2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Haldust ja finantskontrolli käsitlevad nõuded on sätestatud määruse eelnõu artiklis 20.

2.3. Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Meetmed eeskirjade eiramise vältimiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks on sätestatud määruse eelnõu artikli 20 lõike 1 punktis d ja artikli 20 lõikes 2.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number  [Nimetus…..] || Liigendatud/liigendamata ([31]) || EFTA[32] riigid || Kandidaat-riigid[33] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

puudub || 04.0501 Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond 04.010414 Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond – Halduskorralduskulud 40.0243 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi reserv || liigendatud || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number [Rubriik …..] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaat-riigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

puudub || Uut eelarverida taotletakse EGFi osa kasutamiseks DG AGRI poolt || [liigendatud] || /EI || /EI || /EI || /EI

3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Number ||

DG: EMPL || || || Aasta 2014[34] || Aasta 2015 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud (p. m) || || ||

Eelarverea nr || Kulukohustused || (1) || || ||

Maksed || (2) || || ||

Eelarverea nr || Kulukohustused || (1a) || || ||

Maksed || (2a) || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad  haldusassigneeringud[35] || || ||

Eelarverea nr || || (3) || || ||

Assigneeringud kokku DG EMPLile || Kulukohustused || =1+1a +3 || || ||

Maksed || =2+2a +3 || || ||

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || ||

Maksed || (5) || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI EMPL assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || || ||

Maksed || =5+ 6 || || ||

Juhul, kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || ||

Maksed || (5) || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || ||

Maksed || =5+ 6 || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017-2020 || KOKKU

DG: EMPL + AGRI ||

Ÿ Personalikulud || 1.271 || 1.271 || 1.271 || 1.271 aastas || 8.897 ||

Ÿ Muud halduskulud || 0.140 || 0.140 || 0.140 || 0.140 aastas || 0.98 ||

DG AGRI || || 1.411 || 1.411 || 1.411 || 1.411 aastas || 9.877 ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || || ||

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta N[36] || Aasta N+1 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || || ||

Maksed || || ||

3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– X  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015-2020 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU ||

||

Väljundi liik[37] || Väljundi keskmine kulu || Number Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ||

ERIEESMÄRK nr 1[38]… || || || || || || || || || || || || ||

 - Väljund || || || || || || || || || || || || || || ||

 - Väljund || || || || || || || || || || || || || || ||

 - Väljund || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || ||

 - Väljund || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärgi nr 2 väljundid kokku || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || ||

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade

–      Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– Ö            Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist järgmiselt:

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 [39] || Aasta 2015 || Aasta 2016-2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || ||

Personalikulud || 1,271 || 1,271 || 1,271 aastas || 8,897

Muud halduskulud || 0,14 || 0,14 || 0,14 aastas || 0,98

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 1,411 || 1,411 || 1,411 aastas || 9,877

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[40] || || || ||

Personalikulud || || ||

Muud kulud halduskulud || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || ||

KOKKU || || || || || ||

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– X  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Sama aastate 2016–2020 kohta

04 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 9 || 9 || Sama

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || ||

04 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 2 || 2

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || ||

XX 01 04 yy[41] || peakorteris[42] || ||

delegatsioonides || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || ||

KOKKU || 11 || 11 || || 11 ||

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personali- ja haldusvajadus kaetakse käesolevale meetmele haldamiskuludeks juba antud ja/või peadirektoraadis ümber paigutatud vahendite raames, mida täiendatakse vajaduse korral lisavahenditega, mida võib anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase eelarvejaotuse menetlemise raames, võttes arvesse eelarvepiiranguid.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad ||

Koosseisuväline personal ||

3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

Ei kohaldata

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine.[43]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

Ei kohaldata

3.2.5. Kolmandate isikute rahaline toetus

– X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || ||

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

– X  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

¨         omavahenditele

¨         mitmesugustele tuludele

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || ||

Aasta 2012 || Aasta 2013 || Lisada vajalik arv aastaid, et kajastada finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) ||

Artikkel …. || || || || || || ||

Mitmesuguste tulude puhul täpsustage, milliseid eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Ei kohaldata

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

Ei kohaldata

[1]               KOM (2011) 500 lõplik, 29.6.2011.

[2]               ELT L 406, 30.12.2006, lk 1.

[3]               KOM (2008) 800 lõplik, 26.11.2008.

[4]               Määrus (EÜ) nr 546/2009, ELT L 167, 29.6.2009, lk 26.

[5]               KOM (2011) 336 lõplik, 10.6.2011.

[6]               KOM (2011) 403 lõplik, 29.6.2011.

[7]               KOM (2011) 500 lõplik, 29.6.2011.

[8]               KOM (2010) 2020 lõplik, 3.3.2010.

[9]               http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=326&eventsId=320&furtherEvents=yes

[10]             http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=326&eventsId=323&furtherEvents=yes

[11]             http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=6578&langId=en

[12]             http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=326&eventsId=285&furtherEvents=yes

[13]             http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=326&eventsId=330&furtherEvents=yes

[14]             SEK(2011) xxx.

[15]             SEK(2011)yyy

[16]             KOM (2011) 403 lõplik, 29.6.2011.

[17]             ELT C , , lk .

[18]             ELT C , , lk .

[19]             ELT L 48, 22.2.2008, lk 82.

[20]             KOM (2011) 500 lõplik, 29.6.2011.

[21]             ELT L 167, 29.6.2009, lk 27.

[22]             KOM (2011) 403 lõplik, 29.6.2011.

[23]             ELT L

[24]             EÜT L 175, 10.7.1999, lk 43.

[25]             ELT L 327, 5.12.2008, lk 9.

[26]             EÜT L 225, 12.8.1998, lk 16.

[27]             ABM: Activity-Based Management (tegevuspõhine juhtimine) – ABB: tegevuspõhine eelarvestamine.

[28]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[29]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[30]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[31]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[32]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[33]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[34]             Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[35]             Tehniline ja/või teadusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[36]             Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[37]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jne).

[38]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud eesmärkidele. „Erieesmärk/eesmärgid ...”

[39]             Aasta N, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[40]             Tehniline ja/või teadusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[41]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised BA read).

[42]             Peamiselt struktuurifondid, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EFF).

[43]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.