KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia väljatöötamine

(EMPs kohaldatav tekst)

1. Kohaldamisala

Euroopa Liidu läänepiiriks olev Atlandi ookean on maailma suuruselt teine ookean. Käesolev teatis on vastus Euroopa Liidu Nõukogu[1] ja Euroopa Parlamendi[2] taotlusele. Selles tehakse ettepanek võtta kasutusele ühtne ja tasakaalustatud lähenemisviis, mis on kooskõlas ELi 2020. aasta strateegiaga[3] ja selle juhtalgatustega, mille raames edendatakse territoriaalset ühtekuuluvust ja võetakse arvesse rahvusvahelist mõõdet.

Kavandatud lähenemisviis keskendub küll peamiselt Atlandi ookeani rannikul paiknevate ja töötavate kogukondade abistamisele uute majandusoludega toimetulekul, kuid võetakse arvesse ka seda, et EL jagab vastutust maailma ookeanide kaitsmise eest. Üldiselt hõlmab kõnealune strateegia ELi viie Atlandi ookeani äärse[4] liikmesriigi – Prantsusmaa, Iirimaa, Portugal, Hispaania ja Ühendkuningriik[5] – rannikuid ning nende territoriaal- ja jurisdiktsiooni alla kuuluvaid vesi, samuti rahvusvahelisi vesi, mis läänes ulatuvad Põhja- ja Lõuna-Ameerikani, idas Aafrika ja India ookeanini, lõunas Lõuna- ja põhjas Põhja-Jäämereni[6]. Lisaks viit ELi liikmesriiki hõlmavatele riiklikele ja kohaliku tasandi meetmetele taotletakse, et koostööd teeksid ka teised ELi liikmesriigid, kes kasutavad kõnealuseid alasid, ning rahvusvahelised partnerid, kelle veed puutuvad kõnealuste aladega kokku. Tuleks võtta arvesse ka tagajärgi, mille toob kaasa Islandi ühinemine ELiga.

Kõiki kavandatavaid meetmeid rahastatakse olemasolevatest programmidest ning need ei avalda lisamõju ELi eelarvele.

2. Probleemid ja võimalused

Atlandi ookeaniga seotud probleemid ja võimalused saab rühmitada viie teema alla. Need ei moodusta siiski komplekti, mida saab osadeks lahutada. Ühe teema raames võetavad meetmed võivad aidata saavutada ka teise teema eesmärke. Ning need kõik aitavad kaasa peamise eesmärgi saavutamisele: luua jätkusuutlikke töökohti ja edendada majanduskasvu.

2.1. Ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi rakendamine

Inimtegevuse juhtimisega Atlandi ookeani piirkonnas tuleb saavutada tervislik ja tootlik ökosüsteem. On üldteada, et sellist lähenemisviisi on kõige parem rakendada, juhtides koos kogu tegevust ja kõiki toiminguid, mis mõjutavad merd. Ökosüsteemil põhinev lähenemisviis on aluseks merenduse juhtimisele nii ühise kalanduspoliitika kui ka merestrateegia raamdirektiivi[7] puhul. Mõlemas õigusaktis on viiteid suuremale sidususele[8]. Jätkusuutliku kalanduse tagamise ja hea keskkonnaseisundi saavutamise rakendusprotsessid on praktikas siiski enamasti eraldiseisvad ja nõuavad täiendavate jõupingutuste tegemist Atlandi ookeani piirkonnas.

Seepärast peab Atlandi ookeani käsitlev strateegia keskenduma järgmiste aspektide arendamisele.

– Mõlemal pool Atlandi ookeani on kalandusel olnud majanduses keskne koht. Atlandi arvele langeb jätkuvalt umbes kolmandik[9] ELi kalalaevastiku lossitavatest kogustest. Üks neljandik ELi kalaimpordist väärtuslikus arvestuses pärineb Norrast ja Islandilt. Ühise kalanduspoliitika kavandatavas reformis[10] tehakse ettepanek majandada asjaomaseid kalavarusid nii, et saavutatakse maksimaalne jätkusuutlik saagikus, säilitades samal ajal praegustele ja tulevastele põlvkondadele vee-elusressurssidest pärinevad kaubad ja teenused. Saavutatud on juba palju. Näiteks on mõlemad Põhja-Atlandi piirkondlikud kalandusorganisatsioonid: Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon ja Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon sulgenud kooskõlas ÜRO resolutsioonidega 61/105 ja 64/72 püügipiirkondi põhjatraalidele, et tagada süvamere kalavarude pikaajaline jätkusuutlikkus ning kaitsta ka ohualdis mereökosüsteeme, sh käsnasid ja koralle. Kuid sellega tuleb veelgi tegelda. Ühe liigi majandamine tuleb asendada mitme liigi majandamist käsitlevate pikaajaliste kavadega, milles võetakse arvesse laiemat ökosüsteemi. Atlandi ookeani äärsed liikmesriigid peavad ära kasutama ühise kalanduspoliitika reformiga loodud piirkondlikustamise võimalused, et võtta vastu tehnilised meetmed Atlandi ookeani majandamiseks. Komisjon kavatseb teha ettepaneku asjakohase raamistiku vastuvõtmiseks niipea, kui ühise kalanduspoliitika reform on jõustatud.

– Vesiviljelus võib rahuldada ELi vajadusi tervisliku ja jätkusuutlikult toodetud kalatoodete järele kaugelt üle selle taseme, mida suudab anda kalapüük. Atlandi ookeani puhtad rannikuveed, mida uhuvad tugevad hoovused, annavad võimaluse selle vajaduse rahuldamiseks säilitades konkurentsivõime maailmaturul ja austades loodust. Praegu piirab laienemist siiski ruumipuudus Atlandi ookeani rannikul. Samal ajal, kui jätkatakse uuringud, võimaldavad uus tehnika ja innovatiivne tehnoloogia sellel tööstusharul liikuda edasi avamerele; ruumi jagamine muude infrastruktuuridega, nt tuuleturbiinide platvormidega, on võimalus, mida tuleks arvesse võtta iga litsentsimisprotsessi alguses. Sellepärast peab kõnealuse strateegia abil edendama ruumilist planeerimist kui ökosüsteemil põhineva lähenemisviisi rakendamise vahendit Atlandi ookeani piirkonnas. Niisugune protsess peaks suurendama ühtlustamist, sidusust ja Atlandi ookeani kaitstud merepiirkondade vastupanuvõimet kooskõlas ELi bioloogilise mitmekesisuse tegevuskavaga.

Juba praegu toetatakse ELi integreeritud merenduspoliitika ja territoriaalse koostöö vahenditest Atlandi ookeani mereala ruumilise planeerimise ja rannikualade haldamise katseprojekte. Euroopa Komisjon uurib praegu võimalusi nende mehhanismide süsteemsemaks kasutamiseks, mis võimaldab Atlandi ookeani äärsetel liikmesriikidel ja sidusrühmadel rakendada ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi.

– Lõpuks tuleb märkida, et Atlandi ookeani vee ringlus põhjustab muudatusi nii Euroopa maismaal kui ka mere ökosüsteemides. Ilma Atlandi ookeani paremini mõistmata ei ole võimalik ennustada, millised muudatused toimuvad tulevikus Euroopa kliimas, ega nende muudatustega kohanduda. Seepärast on mereliste põhimuutujate jälgimiseks vaja jätkusuutlikke vaatlussüsteeme nii kosmoses kui ka merel. Euroopa ja Põhja-Ameerika partnerid panustavad Argo programmi, mille vahendusel on ookeani juba paigutatud 900 ujukit, mis jälgivad pidevalt Atlandi ookeani ülemise veekihi temperatuuri ja soolsust. Komisjon kavatseb uurida võimalusi kõnealuse ookeaniuurimise süsteemi toetamiseks ja valmistab koos partneritega ette süsteemi laiendamist suuremate sügavuste ning biokeemiliste ja füüsikaliste parameetrite jälgimiseks.

2.2. Euroopa CO2-jalajälje vähendamine

Kuna kliimamuutuste leevendamine on ELi iga poliitika lahutamatu osa, siis peab asjakohane strateegia keskenduma järgmistele elementidele:

– Atlandi ookeanil puhuvad kõvemad tuuled kui teistel meredel, mis uhuvad Euroopa kaldaid. See pakub võimalusi puhta energeetika kasutamiseks, kuid võib aidata ka vähendada sõltuvust fossiilkütuse kaugelasuvatest allikatest. Tuuleturbiinid on juba lülitatud Euroopa energiatehnoloogia strateegilisse kavasse ning üha rohkem paigutatakse neid merre,[11] et kasutada ära tugevamaid tuuli ja vähendada turbiinide mõju maastikule. Avamere tuuleparkide laiendamine Atlandi ookeanil pakub olulisi tööstuslikke võimalusi neid teenindavatele sadamatele. Aastaks 2020 paikneb ligi 20 % Euroopa avamere tuulegeneraatorite võimsusest Atlandi ookeani basseinis.

– Samuti tuleb ära kasutada Atlandi ookeani võimsate lainete ja tugevate hoovuste potentsiaali. Hoovustest saadava energia etteaimatav loomus võib täiendada tuuleturbiinidest saadavat ebaühtlast energiat. Saartel on võimalik saada merest väga suur osa oma tarbitavast energiast. Avamere taastuvatest energiaallikatest toodetud energia suuremahuline edukas kasutamine on siiski võimalik ainult siis, kui tagatakse võrguühendused peamiste tootmiskeskuste ühendamiseks tarbimiskohtadega. 2010. aasta detsembris leppisid kümme Euroopa riiki kokku avamere elektrivõrgu arendamises külgnevas Põhjameres. Euroopa energeetika infrastruktuuride rakendamise uutes suunistes teeb komisjon ettepaneku, et Iiri meri koos Põhjamere ja Läänemerega lisataks „põhjapoolsete merede avamerevõrku”, mida edaspidi käsitataks energiataristu prioriteedina. See kiirendaks lubade andmist.

Komisjon kavatseb rakendada nõukogu taotluse[12] uurida sünergiat Euroopa energiapoliitika ja integreeritud merenduspoliitika vahel, et edendada merest, sh Atlandi ookeanist energia tootmist, eelkõige laineid, tõusu ja mõõna, hoovusi ja temperatuurigradienti arvestades.

– Meretranspordis tehtavad muudatused aitavad samuti kaasa CO2-jalajälje vähendamisele Atlandil.

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni egiidi all on käimas läbirääkimised rahvusvahelise laevanduse tekitatud CO2 heite vähendamise üle. Energiatõhususe näitaja vastuvõtmine aitab vähendada laevadelt pärinevaid heitkoguseid. Heitkoguste vähendamise eesmärgid soodustavad kütusesäästlikumate laevade kasutamist ja võivad mõjutada ka Atlandi laevaliikluse marsruute. Atlandi ookeani käsitlev strateegia peaks kajastama seda, kuidas Atlandi laevandus tegutseks kasvanud veomahtude ja väiksema süsinikdioksiidiheite tingimustes.

Kaubaveo ümbersuunamine maanteedelt merele vähendab samuti heitkoguseid. Transporti käsitleva ELi valge raamatuga kooskõlas võetakse praegu meetmeid veetranspordi integreerimiseks Euroopa transpordivõrgustikku. Atlandi ookeani ääres ei ole küll ühtki Euroopa suurimatest sadamatest, kuid on suur hulk väiksemaid tähtsaid sadamaid. ELi meremagistraalide projektidega panustatakse juba olemasolevatesse marsruutidesse Bilbao ja Zeebrugge ning Sinesi ja La Spezia vahel, samuti uude marsruuti Gijóni ja Saint-Nazaire’i vahel, mida varsti täiustatakse suurema liiklussageduse huvides. Kavandatakse marsruuti Nantes-Saint-Nazaire’i ja Vigo vahel, hiljem pikendatakse seda Le Havre’ini ja Algesiras’ini. Bresti ja Leixõesi vahelisel marsruudil algab tegevus 2014. aastal. Atlandi ookeani äärsed piirkondlikud ametiasutused kavatsevad üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) osana edasi arendada mitmeliigilisi transpordikoridore. Muud ELi meetmed Atlandi ookeani lähimerevedude tõhususe suurendamiseks hõlmavad projekti „ELi ühine piirideta meretranspordiruum”[13] ja katseprojekti „Sinine vöönd” rakendamist, et vähendada halduskoormust, näiteks ELi-siseste merevedude tolliprotseduure. Komisjon hindab saavutatud edu 2012. aastal. Meretransporti käsitlevad läbirääkimised Ameerika Ühendriikide mereadministratsiooniga tipnesid lähimerevedusid käsitleva vastastikuse koostöö memorandumi allakirjutamisega 2011. aastal. Piirkondlike ametiasutuste järelduste tulemused, komisjoni eduaruanne ja teiste merenduslike ametiasutustega tehtud koostööst saadud õppetunnid kasutatakse ära Atlandi strateegia väljatöötamisel, et suurendada lähimerevedude mahtu.

2.3. Atlandi merepõhja loodusvarade säästev kasutamine

Atlandi merepõhja loodusvarade säästva kasutamise väljaarendamiseks peaks asjaomane strateegia keskenduma järgmistele aspektidele.

– Komisjoni hiljutises teatises kaubaturgude ja toorainega seotud probleemide lahendamise kohta[14] rõhutatakse, et on vaja suurendada investeeringuid Euroopa loodusvaradesse, tagades samas, et maavarade kaevandamine toimub turvalistes tingimustes, mis säästavad keskkonda ja austavad töötajaid. 2010. aastal võttis Rahvusvaheline Merepõhjaorganisatsioon vastu määrused polümetallilise mugulmaagi otsingute ja uuringute kohta[15] ning juulis 2011 andis loa otsinguteks Kesk-Atlandi mäestiku põhjaosa ühes piirkonnas. Merepõhjaorganisatsiooni tellimust täitvate praeguste töövõtjate jõupingutused on suunatud peamiselt pigem pikaajalistele geoloogilistele ja keskkonnauuringutele, mida rahastavad valitsused, kui ärilistest kaalutlustest ajendatud uuringutele. Toorainet käsitlev Euroopa partnerlus, mida komisjon kavandas strateegia EL2020 juhtalgatuse „Innovaatiline liit”[16] raames, hõlmab teadusuuringute ja merelisele toorainele jätkusuutlikku juurdepääsu edendamist.

– Mereuuringute instituudid mõlemal pool Atlandi ookeani on võimelised süvendama arusaama sellest, mida ookeani suur bioloogiline mitmekesisus võib edaspidi pakkuda toidu, kütuse ja ravimite osas, säilitades samas mereökosüsteemi funktsioonid. Nad teevad üha rohkem koostööd. ELi viis Atlandi ookeani äärset riiki, samuti teised ELi liikmesriigid ning Norra ja Island teevad juba koostööd seitsmenda raamprogrammi[17] SEAS-ERA koordineeriva tegevuse[18] egiidi all ja valmistavad praegu ette ühise kavandamise algatust „Terved ja tulutoovad mered ja ookeanid”,[19] et osaleda riiklike mereuuringute programmide töös. Kuna on olnud raske luua üleatlandilisi partnerlusi, sest on vaja kooskõlastada rahastamisvõimaluste ajakava, püüab komisjon määratleda korda, mis võimaldab mõlemal pool Atlandi ookeani asuvatel organisatsioonidel panustada ühisprojektidesse.

– Ligipääs uurimisinstituutide ja riigiasutuste toodetud andmetele ei ole varem alati olnud lihtne. ELi algatusega „Merealased teadmised 2020”[20] toetatakse ettevõtlust ja looduskaitset juhtivaid asutusi, andes neile võimaluse saada merebasseinide lõikes ühtlustatud merendusandmeid ühtsest juurdepääsupunktist, millega vähendatakse ranniku- või meretaristu kavandamiseks, ehitamiseks ja käitamiseks vajalike andmete kogumise kulutusi. Merendusandmete kasutusõiguse avamine mitte ainult ei muuda olemasolevaid äritoiminguid konkurentsivõimelisemaks, vaid soodustab ka innovatsiooni, avades juurdepääsu varem eemal hoitud teadlastele ja väikeettevõtetele. Kavatsuste kohaselt peavad ELi jõupingutused aitama kaasa ka sellistele ülemaailmsetele avatud juurdepääsu algatustele nagu GEBCO[21] ja OneGeology[22]. Kõnealune strateegia peaks kajastama Atlandi ookeani piirkonnas avanevaid võimalusi ja arenguid.

2.4. Ohtudele ja hädaolukordadele reageerimine

EL peab olema valmis reageerima Atlandil tekkivatele ohtudele ja hädaolukordadele, olenemata sellest, kas nende põhjuseks on õnnetusjuhtumid, loodusõnnetused või kriminaalne tegevus. Atlandi ookeani piirkonnas on prioriteetsed järgmised aspektid.

– Meresõiduohutust käsitlevate oluliste seadusandlike meetmete vastuvõtmine. Viimane selles valdkonnas oli kolmas meresõiduohutuse pakett 2009. aastal,[23] mis on vähendanud laevaõnnetuste ohtu. Bonni ja Lissaboni kokkulepped[24] on edendanud liikmesriikidevahelist kooskõlastamist mereõnnetusteks valmisolekuks ja nende puhul reageerimisel. Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi tulemusena on igal aastal kontrollitud üle 24 000 laeva. Õnnetusi siiski juhtub ja Atlandi ookeani põhi saab kahjustada ka selliste loodusõnnetuste korral nagu 2010. aastal Vendéed tabanud torm. Kui lisame muudele merd mõjutavatele inimtegevustele ka muutuva kliima, tähendab see, et varasem käitumine ei saa olla meile eeskujuks tulevikus. Ootamatusteks tuleb alati valmis olla.

Esimesed tunnid on õnnetuse toimumise puhul kõige olulisemad ning kohaliku mõjuga juhtumite korral on vaja, et naabrid tuleksid appi. Peavad olema vahendid tormi, maavärina, tsunami, tuumakatastroofi, võõrliikide sissetungi ja naftareostuse puhul reageerimiseks. Varajaste hoiatuste andmiseks on nõutav pidev mereseire, teabe kiire edastamine, reageerimisrühmade koordineerimine ja spetsialisti nõuande saamise võimalus. Komisjon juhib õnnetuste vältimise ja nendeks valmisolekuks tehtavat tööd, sealhulgas riskijuhtimispoliitikat,[25] mis seob riski- ja ohuanalüüsi otsuste vastuvõtmise ja stsenaariumite kavandamisega piiriüleste katastroofide puhul. Suurõnnetuse puhul hõlbustab ELi kodanikukaitse mehhanism liikmesriikidest ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametilt saadava abi koordineerimist ja kohaletoimetamist. Abi võib olla ka täpsest mereilmaprognoosist, mis põhineb üleilmse keskkonna- ja turvaseire programmi põhiteenusel. Sellega edastatakse eraldi prognoose kirdeala mandrilava ning Pürenee poolsaare ja Biskaia lahe piirkonna jaoks. Atlandi ookeani ranniku ja seal elavate inimeste kaitsmise eest vastutavad riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused peaksid koostama projekte, et testida valmisolekut ELi territoriaalse koostööprogrammi raames ja tegutsema aktiivselt ka ELi kodanikukaitse mehhanismi kaudu.

– Atlandi ookean on Euroopa kaubanduse tugisammas. Euroopa tarnekindlus peab olema absoluutselt turvaline ning relvade, inimeste ja narkootikumide salakaubaveole tuleb piir panna. ELi ja USA majanduse arvele langeb peaaegu pool maailma SKPst ja peaaegu kolmandik maailma kaubavoogudest. Juunis 2011 leppisid need kaks partnerit kokku standardite vastastikuses tunnustamises, et vähendada kaubanduse regulaarseid kitsaskohti, tagades samal ajal üleatlandilise tegevuse turvalisuse. Teiste kriitiliste mereteede arendamise strateegia näeb ette rannikuäärsete riikide suutlikkuse suurendamise. Praegu käib vajaduste hindamine, et määrata kindlaks, millised stabiilsusvahendi raames võetavad meetmed võiksid vähendada piraatlust, relvastatud rööve merel ja pantvangide võtmist Guinea lahel.

Euroopa Meresõiduohutuse Ameti süsteem SafeSeaNet võimaldab juba praegu laevadelt edastatud kohustuslike teadete integreerimise ja juurdepääsu automaatse identifitseerimissüsteemi (AIS) signaalidele, mille on tuvastanud rannikujaamad. Kalalaevade liikumist jälgitakse laevaseiresüsteemi abil ning kaugtuvastuse ja kaugseire süsteem võimaldab jälgida kõiki üle 300-tonniseid reisi- ja kaubalaevu kuni tuhande miili kaugusel Euroopa rannikust. On demonstreeritud, et muu tehnoloogia[26] abil on võimalik tuvastada veelgi kaugemal asuvaid laevu. Siiski ei ole neil, kes võitlevad selliste ohtudega nagu salakaubavedu, illegaalne kalapüük või narkokaubandus, veel juurdepääsu täielikule pildile olukorrast, kuna andmevahetuse kokkulepped eri ametiasutuste vahel ei ole veel täielikult rakendatud. Atlandi ookeani piirkonnale tulevad seepärast kasuks ELi tasandi meetmed, mida võetakse praegu ühise teabejagamiskeskkonna (CISE) edendamiseks, mis ühendab sellised süsteemid nagu Euroopa välispiiride seiresüsteem (EUROSUR) ja SafeSeaNet teabevahetuseks ebaseadusliku rände ja piiriüleste kuritegude kohta. Teabevahetus ei ole üksnes ELi-sisene mure. Näiteks leppisid Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit septembris 2011 kokku ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki käsitleva teabe vahetamises. Atlandi ookeani käsitlev strateegia peaks keskenduma teabejagamisest saadava tulu maksimeerimisele.

2.5. Sotsiaalselt kaasav majanduskasv

Ehkki olukord Atlandi ookeani äärsetes piirkondades on erinev, on paljudel kogukondadel vaja toime tulla töökohtade vähenemisega kalanduses ja laevaehituses, massiturismi suundumisega soojema kliimaga paikadesse ja sellega, et vanemad inimesed hakkavad pensionile jäämiseks üha enam valima rannikualasid. Sellega seoses on vaja tagada, et rannikualadel loodaks uued suure lisandväärtusega töökohad, ning et neil, kes tahavad leida tööd uutes majandusharudes, oleksid nende tööde tegemiseks vajalikud oskused.

– Selleks et säilitada merendusalane oskusteave ja taastada merenduselukutsete köitvus, on vajalik väljaõppe, ümberõppe ja kutsekvalifikatsiooni laialdasem vastastikune tunnustamine, sealhulgas järgmise põlvkonna mereteadlaste[27] väljaõppega seoses. On vaja paremini ära kasutada pensioneerunud merendustöötajate kogemusi ja meelitada noori inimesi valima merenduskarjääri. Sotsiaalpartneritega peetav dialoog kalurite ja meremeeste töötingimuste üle peaks jätkuma. Komisjon on alustanud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise 2005. aasta direktiivi hindamist, mis 2011. aastal tipneb asjakohase rohelise raamatuga ning 2012. aastal vaadatakse see direktiiv uuesti läbi. Selle strateegia eesmärk peaks olema lisada Atlandi merendustööstuse panus neisse jõupingutustesse.

Merendusettevõtete ja haridusasutuste piirkondlike klastrite loomine võib tagada kvalifitseeritud tööjõu ja edendada tööjõu liikumist sektorite sees. Näiteks saab Bresti avameretööstus kasu selliste instituutide lähedusest, kus õpetatakse mereerialasid ja tehakse mereuuringuid. Ning Iirimaa merendusinstituudi algatus SmartOcean kasutab riikidevahelisi infotehnoloogia ettevõtteid ja väikeettevõtteid, et välja arendada kõrge väärtusega tooteid merendustööstuse jaoks. Uute sidetehnoloogiate tulek tähendab seda, et tööstusettevõtete kriitiline mass ja geograafiliselt eri kohtades paiknevad uurijad võivad luua virtuaalseid klastreid. Strateegia keskmes peaks olema selliste klastrite arendamise soodustamine territoriaalsete koostööprojektide kaudu.

– Asjatundlik turism[28] võib aidata taaselustada mõnesid Atlandi ookeani rannikualasid, kuid see peab ligi meelitama aastaringse, mitte pelgalt suvise kauplemise, et toetada heade töökohtade tekkimist. Atlandi ookeani võimas looduslik ilu, suur bioloogiline mitmekesisus, traditsioonilised mereandidest toidud ja keldi kultuur on väärtus, mida on võimalik hõlpsalt ära kasutada. Merega seotud tegevusalad on oluliseks tuluallikaks ja võimaldavad luua häid töökohti, kuid Atlandi ookeani rannikul on suur puudus kaidest, eriti suurtele lõbusõidulaevadele sobilikest kaidest. Ristlusturismitööstuse märkimisväärne kasv mujal ei ole veel leidnud järgimist Atlandi ookeanil. Atlandi strateegia peaks hõlmama arenguvõimalusi kõnealuses valdkonnas.

3. ELi vahendid

ELi õigusaktid, millel on suur mõju merele ja mis võimaldavad märkimisväärset kohalikku autonoomiat, on varases küpsusjärgus ning ELi 2014–2020. aasta rahastamisvahendeid alles valmistatakse ette. Praegu ja lähemas tulevikus tehtud programmiotsused mõjutavad kogu kõnealust ajavahemikku. Seepärast on oluline, et Atlandiga seotud huvirühmad oleksid valmis neid vahendeid kasutama käesolevas teatises esitatud probleemide lahendamiseks. Peamised vahendid on:

– struktuurifondidest rahastatav ühine strateegiline raamistik, mille abil Euroopa 2020. aasta strateegia sihid ja eesmärgid kirjutatakse lahti põhimeetmeteks ning mis keskendub sellistele valdkondadele nagu energia ja keskkond. Selles raamistikus määratakse kindlaks põhimeetmed, mida on vaja peaeesmärkide ja juhtalgatuste elluviimiseks. Ühine strateegiline raamistik hõlmab neid meetmeid, mida toetavad praegu Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond, samuti määratakse selle raamistiku abil kindlaks seosed ja koordineerimismehhanismid teiste ELi rahastamisvahenditega, nagu teadusuuringute, innovatsiooni, elukestva õppe ja võrgustike programmid;

– algatus Horisont 2020 – teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu ühine strateegiline raamistik, mis on tugevasti seotud riiklike uurimisprogrammidega tipptasemel teaduse edendamiseks, sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja konkurentsi elavdamiseks. Teadusuuringud, tehnoloogiline areng ja innovatsioon võivad luua võimalusi jätkusuutlikuks kasvuks, mis hüvitab traditsiooniliste merendusvaldkondade suhtelise kahanemise. Käimasolev SEAS-ERA projekt annab Atlandi ookeani basseinile konkreetsed prioriteedid, mida saab kasutada uue raamistiku tööprogrammides;

– reformitud ühine kalanduspoliitika. Komisjon on esitanud[29] tegevuskava, millel on tähelepanuväärsed piirkonnastamise ja lihtsustamise eesmärgid. Samal ajal, kui põhilised otsused eesmärkide, ühiste miinimumnõuete, tulemuste ja täitmistähtaegade osas jäävad ELi tasandile, peaks liikmesriigid saama paindlikult otsustada kalanduse haldamise muude meetmete üle komisjoni järelevalve all ja täielikus vastavuses ELi õigusega. Atlandi ookeani äärsed liikmesriigid on sellise ülesannete üleandmise heaks kiitnud ja loodavad, et see muudab kalanduse haldamise võimekamaks kiiremini ja tõhusalt reageerima muutuvatele ökoloogilistele või majandustingimustele;

– merestrateegia raamdirektiiv,[30] millega kehtestatakse raamistik merekeskkonnas hea keskkonnaseisundi saavutamiseks või säilitamiseks hiljemalt aastaks 2020. Hea keskkonnaseisund määratakse merepiirkonna[31] tasandil, seega on vaja liikmesriikide vahelist koostööd, et määratleda, jälgida ja hinnata, milline on hea keskkonnaseisund;

– merepoliitika juhtalgatused, mis on seotud mereseire, merealaste teadmiste ja mereala ruumilise planeerimisega. Nende raames kehtestatakse normid ELi tasandil, kuid need hõlmavad ka meetmeid, mis on eriomased Atlandi ookeanile. Näiteks hõlmab merealaste teadmiste parandamise protsess eraldi „kontrollpunkte”, et teha kindlaks Biskaia lahe, Keldi mere, Ibeeria poolsaare ja Makaroneesia vete mereseireprogrammide puudujäägid, dubleeriv tegevus ja prioriteedid;

– välispoliitikavahendid, nagu Euroopa Arengufond ja ELi kriitilise tähtsusega mereteede programm, et kaasata kolmandad riigid Atlandi laevaliikluse kaitsmisse, kuid samuti rahvusvaheliste (IMO kaudu) ja kahepoolsete läbirääkimiste kaudu Atlandi ookeani piirkonnas;

– kõnealuses raamistikus on vaja seada tähtsuse järjekorda teadusuuringud, katseprojektid, dialoogid, partnerlus ja investeeringud strateegilistesse ja programmis ettenähtud ettepanekutesse, et koostada Atlandi ookeani jaoks kõige tõhusam pakett.

4. Strateegia elluviimine

Atlandi strateegia toimimahakkamiseks ei piisa üksnes ELi institutsioonide tegevusest. Selleks on vaja liikmesriikide, piirkondade, kohalike ametiasutuste ja erasektori, samuti eksperdirühmade panust. Seepärast põhineb Atlandi ookeani piirkonna strateegia väljatöötamine järgmistel meetoditel:

– meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuginetakse Atlandi ookeani äärsete liikmesriikide, piirkondade ja muude huvirühmade aktiivsele osalusele ja initsiatiivile, kaasa arvatud kohalike tegevusrühmade osalus. Viimased on avaliku ja erasektori esindajate rühmad, kes saavad Euroopa Kalandusfondist ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist eritoetust, et teha kindlaks ELi investeeringute vajadus. Selline eneseabil põhinev alt ülespoole suunatud lähenemisviis on andnud kohalikele kogukondadele vahendid uue majandustegevuse arendamiseks valdkondades, kus tavapärased võimalused vähenevad ning peaksid jätkuma uue rahastamisega struktuurifondidest pärast 2013. aastat;

– rahvusvahelise koostöö edendamine sellistes küsimustes nagu seire, andmevahetus, merekeskkonna hindamine, teadusuuringud, laevadelt pärineva heite ja reostuse vähendamine, ohutu ja turvaline meresõit, sadamate julgeolek, võitlus piraatluse ning ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata kalapüügiga;

– kõnealuse strateegia elluviimiseks tuleb 2013. aasta lõpuks võtta vastu tegevuskava, märkides ära konkreetsed projektid ja meetmed, mida soovitatakse toetada;

– olemasolevatele struktuuridele toetuv „tark juhtimine” strateegia rakendamiseks.

Strateegia rakendamise vahendid on järgmised:

– tugevdatud koostöö – koosolekud, konverentsid, õpitoad, veebipõhised arutelud ja teabesaidid;

– sihipärased meetmed olemasolevate kokkulepete ja struktuuride raames, nt Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon (OSPAR), piirkondlikud kalandusorganisatsioonid ja Rahvusvaheline Mereorganisatsioon;

– strateegiline kombinatsioon punktis 3 osutatud ELi rahastamisvahenditest ja õigusaktidest, et saavutada Atlandi ookeani piirkonnas püstitatud eesmärgid.

Kõige esimese sammuna luuakse Atlandi foorum, mis võimaldab anda oma panuse liikmesriikidel, parlamendil, piirkondlikel ametiasutustel, kodanikuühiskonnal ning olemasolevate ja loodavate ettevõtete esindajatel. See hõlmab mitmeid õpikodasid, kus keskendutakse eespool kirjeldatud ülesannetele ja võimalustele, ning eksperdirühma, kes pakuks välja võimalused eesmärkide saavutamiseks. Foorum peaks alustama tööd aastal 2012 ja saadetaks laiali aastal 2013.

[1]               Nõukogu järeldused integreeritud merenduspoliitika kohta, 14. juuni 2010.

[2]               Resolutsioon Atlandi ookeani piirkonna Euroopa strateegia kohta, 9.3.2011 (ref B7 0165/2011).

[3]               KOM(2010) 2020.

[4]               Siin ei võeta arvesse pisut erinevaid probleeme, mille all kannatavad Põhjamere rannikud ja veed. Veel ei ole otsustatud, kas Põhjamere jaoks töötatakse välja eraldi strateegia.

[5]               Sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad: Assoorid, Kanaari saared, Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Madeira, Martinique, Saint-Barthélemy ja Saint-Martin.

[6]               Eraldi on välja töötatud Arktikat käsitlev ELi lähenemisviis, vt KOM(2008) 763.

[7]               Vt eelkõige ELT 164, 25.6.2008, lk 19, artikli 1 lõige 3. Merestrateegiates rakendatakse inimtegevuse juhtimise suhtes ökosüsteemil põhinevat lähenemisviisi.

[8]               Vt nt merestrateegia raamdirektiivi põhjendused 39 ja 40 ning ühise kalanduspoliitika kavandatud määruse põhjendus 8 ja artikli 2 lõige 4.

[9]               V.a Põhjameri.

[10]             KOM(2011) 417, Ühise kalanduspoliitika reform.

[11]             KOM(2008) 768, 13.11.2008.

[12]             Üldasjade nõukogu, 16. november 2009.

[13]             KOM(2009) 10, jaanuar 2009.

[14]             KOM(2011) 25, veebruar 2011.

[15]             ISBA/6/A/18, lisa.

[16]             KOM(2010) 546 (lõplik).

[17]             ELi peamine teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse rahastusvahend.

[18]             SEAS-era: Integreeritud mereuuringute strateegia ja programmide poole – http://www.seas-era.eu

[19]             http://www.jpi-oceans.eu

[20]             Komisjoni teatis „Merealased teadmised 2020: mereandmed ja -vaatlus aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu huvides” (KOM(2010) 461, 8.9.2010).

[21]             Ookeanide üldine batümeetriline kaart.

[22]             Rahvusvaheline algatus maailma üldgeoloogiliste uurimistööde kohta, käivitati aastal 2007, et panustada projekti „Planeedi Maa rahvusvaheline aasta”.

[23]             23. aprilli 2009. aasta määrused (ELT L 131, 28.5.2009) ja sellega seotud järgnevad direktiivid.

[24]             Lissaboni kokkuleppes on sätestatud reostusjuhtumite vastumeetmete rahvusvahelise keskuse (CILPAN) rakendamine Kirde-Atlandil.

[25]             Riskide hindamise ja kaardistamise suunised katastroofide ohjamise jaoks (SEC(2010) 1626).

[26]             Näiteks satelliitide abil, mis püüavad kinni laeva automaatse identifitseerimise süsteemi signaalid.

[27]             Euroopa merenduspäeva 2010 seminar „Euroopa noorte mereteadlaste ja tehnoloogide foorumi poole”: www.eurocean.org/euymast/.

[28]             KOM(2010) 352 (lõplik), 30.6.2010.

[29]             KOM(2011) 417.

[30]             Direktiiv 2008/56/EÜ, 17. juuni 2008.

[31]             Artikli 4 kohaselt on Atlandi ookeani kirdeosa merepiirkond jagatud järgmisteks alarajoonideks: i) Põhjameri, sealhulgas Kattegat, ja Inglise kanal; ii) Keldi meri; iii) Biskaia laht ja Ibeeria poolsaare rannik; iv) Atlandi ookeanis Makaroneesia biogeograafiline piirkond, mis hõlmab Assoori saarestikku, Madeirat ja Kanaari saari ümbritsevaid vesi.