52011DC0357

/* KOM/2011/0357 lõplik */ KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Aruanne mõõtevahendite direktiivi 2004/22 EÜ rakendamise kohta vastavalt direktiivi artiklile 25(EMPs kohaldatav tekst)


KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Aruanne mõõtevahendite direktiivi 2004/22/EÜ rakendamise kohta vastavalt direktiivi artiklile 25

(EMPs kohaldatav tekst)

A. Sissejuhatus

1. Käesoleva dokumendi eesmärk

Käesoleva dokumendi eesmärk on esitada mõõtevahendite direktiivi rakendamise aruanne, mis muu hulgas põhineb liikmesriikidelt saadud aruannetel. Lisaks kasutatakse aruandes kahe VKEde uuringu ja avaliku konsultatsiooni materjale. Kaks välisnõustajat andsid oma panuse vastavalt direktiivi hindamisel ja võimalike muudatuste mõjude hindamisel.

2. Mõõtevahendite direktiiv

Mõõtevahendite direktiivi (direktiiv 2004/22/EÜ[1]) on kohaldatud neli ja pool aastat alates 2006. aasta 30. oktoobrist[2].

Direktiivi kohaldatakse järgmiste direktiivi lisades määratletud mõõtevahendite suhtes:

- veearvestid;

- gaasiarvestid ja leppekoguse mõõturid;

- aktiivelektrienergia arvestid;

- soojusarvestid;

- mõõtesüsteemid vedelike (välja arvatud vee) koguste pidevaks ja dünaamiliseks mõõtmiseks;

- automaatkaalud;

- taksomeetrid;

- materiaalsed pikkusmõõdud;

- dimensioonimõõtevahendid;

- heitgaasianalüsaatorid.

Direktiivi peamine eesmärk on lihtsustada ja parandada mõõtevahendite siseturgu avaliku huvi, rahvatervise, avaliku turvalisuse, avaliku korra, keskkonnakaitse, tarbijakaitse, maksude ja koormistega maksustamise ja ausa kaubanduse huvides, sellistes olukordades, kus liikmesriigid peavad õigustatuks sellist ametlikku mõõtmist.

Mõõtevahendite direktiiviga on tagatud kõigis liikmesriikides kohaldatavate oluliste nõuete kaudu mõõtevahendite kõrge usaldatavuse tase, mida väljendatakse märgistega CE ja M. Direktiiviga on määratud mõõtevahendite toimimise kriteeriumid, võimaldades samas tootjatele tehnoloogilist paindlikkust nende kriteeriumide täitmiseks. Mõõtevahendite direktiiviga on antud laialdane valik vastavushindamismenetlusi, mis rahuldavad nii väikeste kui ka suurte tootjate vajadusi.

Õigusaktis ei ole määratletud, milliste tegevuste jaoks mõõtevahendeid peab kasutama. Selle otsustavad liikmesriikide valitsused. Näiteks on liikmesriikides erinevad tavad selles suhtes, kas veetarbimisele või ühtsele küttesüsteemile on vaja mõõtjat. Samuti võivad tehased kasutada tootmises mitmesuguseid mõõtjaid, mida ei ole vaja seadusega reguleerida.

Kui aga liikmesriigis on nõutud ametlik mõõtmine, nagu seda nõutakse enamike tarbijatehingute puhul, siis võib kasutada ainult direktiivi nõuetele vastavaid mõõtevahendeid. Direktiivis on eristatud mõõtevahendite kategooriaid olukorras, kus välistingimustesse paigutatud mõõtevahendid peavad jääma täpseks, et võtta arvesse Euroopa suuri temperatuuri erinevusi -40 kraadist Skandinaavias talvel kuni +70 kraadini Vahemere ääres suvel.

Direktiivis on nõuetele vastavuse tõendamiseks lubatud osutada rahvusvahelistele standarditele, mida võib kasutada koos CEN/CENELEC/ETSI väljastatud Euroopa standarditega. Samuti aitab näiteks 60liikmelise Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni standarditele toetumine Euroopa tööstusharul olla konkurentsivõimelisem ja siseneda globaalsele turule[3].

Mõõtevahendite direktiivi eest vastutav üksus on ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi osakond G/5.

3. Läbivaatamise põhjused

Mõõtevahendite direktiivi[4] artiklis 25 kutsutakse komisjoni üles andma aru direktiivi rakendamise kohta:

„Euroopa Parlament ja nõukogu kutsuvad komisjoni üles andma enne 30. aprilli 2011 aru käesoleva direktiivi rakendamise kohta, muu hulgas liikmesriikide poolt esitatud aruannete alusel ning, kui see on asjakohane, esitama muudatusettepanekuid. Euroopa Parlament ja nõukogu kutsuvad komisjoni üles hindama, kas tööstustoodete vastavushindamismenetlust kohaldatakse nõuetekohaselt, ja, kui see on asjakohane, tegema ettepanekud järjepideva sertifitseerimise tagamiseks.”

Lisaks on direktiiviga 2011/17/EL tunnistatud kehtetuks kaheksa vana lähenemisviisi direktiivi legaalmetroloogia valdkonnas: üks direktiiv 2011. aastal (laevatangid) ning teised seitse 2015. aastal (veearvestid, kaaluvihid (2x), alkoholomeetrid (2x), rehvimanomeetrid ja teravilja puistemassi mõõtmine). Pärast vanade direktiivide tühistamist on direktiiviga ette nähtud 10 aastane üleminekuperiood, mille jooksul võib turule lasta kehtivatel sertifikaatidel põhineva harmoneeritud tähistusega mõõtevahendeid, vastavalt 2021. ja 2026. aastal[5].

Kolme institutsiooni ühisavalduses paluti komisjonil „anda enne 30. aprilli 2011 aru […] ja parema õigusloome põhimõtete kohaselt (mis hõlmavad vajaduse korral mõjuhinnangut ja avalikku arutelu) […] määrata kindlaks, kas direktiivi 2004/22/EÜ reguleerimisala tuleks laiendada ning kui jah, siis kui suures ulatuses, et see hõlmaks mõnda praegu [kehtetuks tunnistatud] direktiividega reguleeritud mõõtevahendit[6].”

B. Hindamine

Käesolevas aruandes hindab komisjon direktiivi rakendamist, võttes arvesse, et direktiivi on kohaldatud neli ja pool aastat, nimelt alates 30. oktoobrist 2006.

Hindamise peamised eesmärgid on:

- anda umbkaudne turuhinnang igale mõõtevahendite direktiiviga hõlmatud sektorile;

- vaadata läbi direktiivi tõhusus;

- teha järeldusi edasiste tegevuste jaoks.

Hindamine tehti kolme erinevat hindamisvahendit kasutades:

- Enterprise Europe Network'i (Euroopa ettevõtlusvõrgustiku) kaudu paluti abi väikestelt ja keskmise suurusega ettevõtetelt (VKEd), eesmärgiga saavutada konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi jätkates VKE-sõbralikum õiguskeskkond;

- direktiivi hindamise viisid läbi väliseksperdid;

- järeldused esitati avalikule arutelule.

1. Mõõtevahendite sektorite majanduslik kaal direktiivi kohaldamisalas

Väliseksperdid[7] hindasid oma aruandes, et mõõtevahendite direktiivi kohaldatakse umbes 345 miljoni igal aastal Euroopa turul müüdava mõõtevahendi suhtes, mille müügi koguväärtus on umbes 3,25 miljardit eurot. Mõõtevahendite direktiiviga hõlmatud kümnes sektoris tegutseb umbes 900 tootjat, arvestamata suurt hulka VKEsid, kes tegutsevad hulgimüüjate, importijate või remonditeenuste pakkujatena. Selle valdkonna kogu töötajate arvu hinnatakse 190 000-le.

Umbes 20–25 % EL 27 mõõtevahenditest imporditakse ning 25–30 % EL 27s toodetud mõõtevahenditest eksporditakse kolmandatesse riikidesse. Erinevate mõõtevahendite kategooriate vahel on siiski suured kõikumised. Kauplemise tase on mõlemas suunas eriti kõrge (üle 50 %) vähem tehnoloogiamahukate kategooriate, nagu pikkusmõõtude (MI-008) ja dimensioonimõõtevahendite (MI-009) puhul, kuid samuti ka energiaarvestite (65 %) puhul. Samas on toodangu ekspordi osa eriti kõrge arenenuma tehnoloogiaga mõõtevahendite puhul, nagu automaatkaalud (kuni 42 % alamkategooria automaatsete gravimeetriliste kaalannustite puhul) ning gaasiarvestid (44 %), kus ELi ettevõtted on maailmas juhtival kohal.

Tabel 1 – mõõtevahendite direktiiviga hõlmatava turu kogusuurus

Turu suurus – aastas müüdud ühikute arv (tuhandetes) | Turu suurus – aastas müüdud ühikute väärtus (miljonites eurodes) | Osa kogu mõõtevahendite turul | Sektoris hõlmatud töötajate arv (tuhandetes) |

MI-001: Veearvestid | 18 000 | 450 | 13,8% | 25 |

MI-002: Gaasiarvestid ja leppekoguse mõõturid | 6 900 | 410 | 12,6% | 30 |

MI-003: Aktiivelektrienergia arvestid | 14 000 | 610 | 18,8% | 32 |

MI-004: Soojusarvestid | 800 | 290 | 8,9% | 18 |

MI-005: Mõõtesüsteemid vedelike (välja arvatud vee) koguste mõõtmiseks | 31,2 | 240 | 7,4% | 14-16 |

MI-006: Automaatkaalud | 21 | 550 | 16,9% | 25 |

MI-007: Taksomeetrid | 50 | 25-40 | 1% | 1 |

MI-008: Pikkusmõõdud[8] | 300 000 | 440-490 | 14,3% | 34 |

MI-009: Dimensioonimõõtevahendid | 300-400 | 70-80 | 2,3% | 7 |

MI-010: Heitgaasianalüsaatorid | 25-35 | 130 | 4,0% | 17,5 |

Kokku | 345 000 | 3,250 | 100% | 190 |

2. Väikeste ja mikroettevõtjate arvamused

2009. aasta lõpus viisid komisjoni talitused läbi uuringu, kasutades Enterprise Europe Network'i VKEde paneelkonsultatsiooni. Kokku saadi 286 vastust enamikest liikmesriikidest[9], millest pooled olid tootjatelt ja pooled kasutajatelt, peamiselt väikestelt ja mikroettevõtetelt, kelle käive on alla 10 miljoni euro. VKEd tegutsevad kõigis direktiiviga hõlmatud mõõtevahendite kategooriates ning enamik kasutab CE+M märgistust, mis tähendab, et mõõtevahend vastab mõõtevahendite direktiivile. 40 % neist VKEdest kaupleb ulatuslikult rahvusvahelisel turul, 25 % ainult kodumaisel turul ning 40 % ekspordib EList välja.

Uuringu tulemustest võib järeldada, et enamikul VKEdel ei ole spetsiifilisi probleeme, mis erineksid suurte äriühingute probleemidest, mida viimased hindamisel välja tõid[10]. Ainult väike hulk VKEsid teatas riigiasutuste seatud kaubandustõketest (tegelikud või tunnetatud), ning vastavaushindamise kuludest, mis on suuremad kui oleks asjakohane. Ka ei täheldatud ühtegi mõõtevahendite kategooriat, mille puhul oleks spetsiifilisi probleeme. Kasutajate poole pealt järeldub uuringust, et tarbijakaitse on piisav.

Üks VKEde uuringus tõstatatud probleem käsitleb CE+M märgistuseta toodete ebaausat konkurentsi. Kuna seda küsimust ei saa pidada spetsiifiliseks VKEde probleemiks, siis tundub, et võrreldes intervjuude käigus antud tõenditega, esineb seda probleemi enamasti kaubandusühenduste ja peamiselt suuremate äriühingute puhul. See võib peegeldada üleminekuperioodi, millal turule tuleb ikka veel palju halva kvaliteediga mõõtevahendeid, millel on odavam riiklik heakskiit, ning see probleem laheneb iseenesest üleminekuperioodi lõppedes 2016. aastal.

Mis puutub vastavushindamismenetluse leebemaks muutmisse odavate mõõtevahendite puhul, siis tuleb märkida, et sellised mõõtevahendid on tavaliselt masstoodang ning nende puhul on vastavushindamine veelgi olulisem. Suur valik vastavushindamismenetlusi iga tüüpi mõõtevahendite jaoks peaks kitsaskohti leevendama.

Direktiiviga on lubatud alakoostude määratlemine, kuid ei ole lubatud, et tootjad neid määratleksid. Vastasel juhul ilmuksid turule igasugused lõpetamata mõõtevahendid, mis võivad olla märgistatud, ning see raskendaks turu järelevalvet.

3. Hindamise peamised järeldused

Mõõtevahendite direktiivi hindamise peamised järeldused on järgmised.

Direktiiv ei takista innovatsiooni ning mõnel juhul on direktiiv innovatsioonile kaasa aidanud.

Valikuvõimalused on viinud selleni, et liikmesriigid, kes vajavad direktiivis määratletud mõõtevahendeid, täidavad direktiivi nõudeid peaaegu täielikult 90 %-l võimalikest juhtudest. Seetõttu on tarbijakaitse praktiliselt ühesugune kogu ELis ning ebaausa konkurentsi oht liikmesriikide erinevuste tõttu on minimaalne.

Mõõtevahendite direktiiviga on parandatud siseturu toimimist ühtse vastavushindamise tunnistuse kasutuselevõtmise kaudu, mis, olles umbes 10–15 % kallim kui endised riiklikud tunnistused, on toonud kasu tootjatele, kes tegutsevad rohkem kui ühel turul. Tehti kindlaks vajadus, et sellised tunnistused oleksid ühtse formaadiga.

Mõõtevahendite töörühmades on pidevalt konsulteeritud sidusrühmadega. Nad on täielikult osalenud komiteemenetluse ettepanekute ettevalmistamises. Regulatiivkomitee menetlust on kasutatud ühel korral ja nõuandemenetlust umbes kümnel korral väljaannete puhul, mis käsitlevad OIMLi[11] rahvusvahelisi standardeid, mis annavad vastavuseelduse direktiivi oluliste nõuetega.

Direktiivi sujuvale toimimisele aitas kaasa komisjoni 2004. aasta avaldus WELMECile koostöö kohta („Commission Statement to WELMEC[12] on Cooperation”), mille tulemusena avaldati 40 kontseptuaalset juhist, millele pärast lõpliku kokkuleppe saavutamist kõigi sidusrühmadega mõõtevahendite töörühmas osutatakse komisjoni veebisaidil.

Välja arvatud taksomeetrid, on mõõtevahendid hõlmatud standarditega, kas Euroopa harmoneeritud standarditega või normatiivsete dokumentidega, mis osutavad rahvusvahelistele standarditele, mille suhtes mõõtevahendite komitee on andnud positiivse soovituse.

Uue õigusraamistikuga on kehtestatud vastavushindamismenetlused, mis on väga sarnased mõõtevahendite direktiivis sätestatud menetlustele. Peatselt esitatakse ettepanek mõõtevahendite direktiivi ümbersõnastamiseks, et kohandada seda uue õigusraamistikuga.

Turu järelevalve kvaliteet tundub tööstusharule suurt muret valmistavat ning see on valdkond, mille puhul enamik asutusi tunnistab, et nende tegevus on senini jäänud väheseks.

Tundub, et teavitatud asutused on ebajärjekindlad mõõtevahendite direktiivi nõuete ja muude juhiste tõlgendamises ning samuti on need asutused erineva töövõimega. Samuti tundub, et teavitatud asutused tõlgendavad WELMECi juhiseid üsna piiravalt, piirates alternatiivseid lähenemisviise olulistele nõuetele vastavuse tagamisele.

Ei ole tõendeid selle kohta, et mõõtevahendite direktiivi rakendamine halvendaks üldiselt VKEde olukorda, kuigi mõnes konkreetses sektoris (kaalud ja kütusetankurid) võib üksikuid koostisosi (alakooste) eristavate reeglite puudumine mõne VKE ebasoodsasse olukorda asetada.

4. Avaliku arutelu tulemused

Üldsusega konsulteerimine hindamisaruande üle tõi 85 märkust ettevõtetelt, tööstusharult, ühendustelt ja liikmesriikidelt. Euroopa tarbijaorganisatsioon ei vastanud, kuna mõõtevahendite direktiiv ei ole nende prioriteet.

Suhteliselt vähene vastuste arv üldsusega konsulteerimisel näitab, et hindamisest ei puudunud olulisi küsimusi ega ei olnud suuremaid arvamuste erisusi hindamise kohta. Ükski liikmesriik ei märkinud puuduvat turu järelevalvet. Avaliku arutelu aruandega saate tutvuda ka üksikasjalikumalt[13].

Uute ettepanekute tegemiseks saadi kasulikku materjali, kuid sellest ei piisanud mõjuhinnangu tegemiseks. Materjal sisaldab tehniliselt keerukaid ja üksikasjalikke muudatusi, mille puhul komisjoni talitused peavad tugevalt toetuma ekspertidele ja sidusrühmadele, et täita aruka reguleerimise nõudeid. Väliskonsultandi aruandega saate tutvuda ka üksikasjalikumalt[14].

Mõõtevahendite direktiivi hindamise võib lugeda lõpule viiduks ning selle analüüsi üldiselt põhjendatuks. Sellises olukorras ei ole põhjust kaaluda regulatiivseid muudatusi ning komisjoni talitused osutasid oma töödokumendis, et nad ei riskiks teha mõõtevahendite direktiivis muudatusi nii varases rakendamisjärgus (4,5 aastat). Standardimise ja juhiste võimalusi ei ole veel täielikult ära kasutatud. Direktiivi muutmine rohkem kui artiklis 16 lubatud tehnilised kohandused võib kaasa tuua regulatiivse isevoolu ja ebakindluse turul.

C. Vana lähenemisviisiga direktiivide kehtetuks tunnistamine

1. Sissejuhatus

Seoses komisjoni kohustustega, mis tulenevad kolme institutsiooni ühisavaldusest, mis on liidetud direktiivi 2011/17/EL juurde, millega tunnistatakse kehtetuks kaheksa vana lähenemisviisi direktiivi, on komisjoni talitused teinud järgmist:

- kiri liikmesriikidele, milles küsiti nende arvamust (juuni 2010); sellele vastasid kuus liikmesriiki;

- VKEde uuring Enterprise Europe Network'i kaudu (mai – juuni 2010); sellele saadi 117 vastust;

- üldsusega konsulteerimine (september – oktoober 2010); sellele saadi umbes 20 vastust ametiasutustelt ja 10 tööstusliitudelt.

2. Ametiasutuste esitatud väited

Mõned ametiasutused esitavad kaks argumenti reguleerimise jätkamiseks.

- Harmoneerimise asendamine siseriiklike eeskirjadega tekitaks kaubandustõkkeid riiklike lubade ja erinevate siseriiklike õigusaktide tõttu ning see vähendaks tarbijakaitset ja konkurentsi siseturul.

- Tehnilise dokumentatsiooni harmoneerimine on vajalik kasutusesolevate mõõtevahendite korraliseks kontrolliks (kontrolli nõuded ja laad kuuluvad riigi pädevusse).

Kui neid üha enam aeguvaid vahendeid ei harmoneerita, siis on loomulikult võimalik, et liikmesriigid koostavad oma nõuded. Kuigi need nõuded ei pea enam vana lähenemisviisi direktiivide nõuetele vastama, peavad nad siiski vastama ELi toimimise lepingu peamistele põhimõtetele, eelkõige kaupade vaba liikumise põhimõttele (ELTLi artiklid 34–36). Vastastikuse tunnustamise määruses (EÜ) nr 764/2008 on nõutud teatamismenetlust juhul, kui ühes liikmesriigis seaduslikult turule lastud toodet ei lasta turule teises liikmesriigis põhjusel, et selle tootmisel on järgitud teistsuguseid tehnilisi eeskirju kui sihtliikmesriigis nõutakse. Selliseid teatamisi käsitletakse ELTLi artiklite 34–36 ja Euroopa Kohtu kehtiva kohtupraktika kohaselt. Näiteks on ebatõenäoline, et ainult erinev märgistus võiks olla arvestatav põhjus toote keelamiseks. Lisaks on WTO tehniliste kaubandustõkete lepingukohustustega nõutud, et liikmesriigid koostaksid õigusakte rahvusvaheliste standardite baasil, mis on juba olemas OIMLi dokumentide kujul ning on tegelikult sõna-sõnaliselt identsed tehniliste spetsifikatsioonidega igas kehtetuks tunnistatud direktiivis. Seda kinnitatakse direktiivis 98/34/EÜ teavitamise kohustustega, mille eesmärk on tagada samaväärsete toodete täielik vastastikune tunnustamine ja vastavushindamismenetlused.

Seetõttu ei erine direktiive asendavad siseriiklikud eeskirjad tegelikkuses kehtetuks tunnistatud direktiividest ja on vähe põhjust mitmekordseks siseriiklikuks märgistuseks ja vastavushindamiseks, kui toode vastab ühe liikmesriigi õigusakti nõuetele. Kui üleminekuperiood lõppeb vastavalt 2021. ja 2026. aastal, ei põhjusta siseriiklikud eeskirjad seega nende toodete muutmist, mis on praegu hõlmatud kehtetuks tunnistatud direktiividega. Komisjon ei ole mingil viisil vastu rahvusvahelistel standarditel põhinevatele siseriiklikele eeskirjadele, mis on kooskõlas vastastikuse tunnustamise põhimõtetega, kui liikmesriik peab selliseid eeskirju vajalikuks.

Mis puutub teise argumenti tehnilise dokumentatsiooni harmoneerimise vajalikkuse kohta kasutusesolevate mõõtevahendite korraliseks kontrolliks (kontrolli nõuded ja laad kuuluvad riigi pädevusse), siis võib rahvusvaheline standardimine luua tingimused, et selline dokumentatsioon oleks võrdväärne. Vajaduse korral on piisavalt aega tagamaks, et see saavutataks enne üleminekuaja lõppu.

Mõlema ülanimetatud argumendi arutelu kehtetuks tunnistatud direktiivide kohaldamisalas olevate mõõtevahendite kohta tekitab ootusi, et siseriiklikud eeskirjad järgivad rahvusvahelisi standardeid, mis on direktiivi sisuga võrdväärsed, ning et ei looda täiendavaid kaubandustõkkeid.

Väljaarvatud kaaluvihid, mille puhul ei ole toimunud tehnoloogilisi muudatusi, on kehtetuks tunnistatud direktiivide kohaldamisaladest välja jäävad tehniliselt arenenumad tooted aastase käibe poolest olulisemad kui need, mis jäävad kehtetuks tunnistatud direktiivide kohaldamisaladesse.

Komisjoni ettepanekus[15] esitati kehtetuks tunnistamise kasuks põhjused, et direktiividega hõlmatud mehhaanilised mõõtevahendid vananevad ning et ei ole teateid märkimisväärsete kaubandustõkete kohta direktiividega harmoneerimata tehniliselt arenenumate mõõteriistade puhul. See analüüs jääb kehtima ning seda on dokumentaalselt kinnitatud[16].

3. VKEde uuring

VKEde uuring Enterprise Europe Network'i kaudu (mai – juuni 2010) tõi 117 vastust, millest enamus oli kasutajatelt (84) ning järgnesid tootjad (16) ja hulgimüüjad/importijad (17). Olenemata olemasolevast harmoneerimisest, teatati mõnede mõõtevahendite puhul mõningatest kaubandustõketest, mis tõstavad mitmekordse kontrollimise tõttu kulusid kuni 10 %. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et tehniliselt arenenumad mõõtevahendid on hõlmatud täiendavate siseriiklike eeskirjadega, mida on lubatud vana lähenemisviisi raames paralleelselt kasutada. Tootjad eelistavad ise kinnituse andmist (praegu seda mõõtevahendite direktiivis ei kasutata). Mõnede mõõtevahendite (kastmisvee arvestid, reovee arvestid, kaaluvihid ja rehvimanomeetrid) puhul pooldavad kasutajad paremat turu järelevalvet ja/või korrapärast kontrollimist kasutuseloleku ajal.

4. Üldsusega konsulteerimine

Üldsusega konsulteerimisel (september – oktoober 2010) saadi umbes 20 vastust ametiasutustelt ja 10 tööstusharult. Mõned ametiasutuste vastused olid sarnased neile väidetele, mida käsitleti juba eespool, kuid teised toetasid vajaduse korral tühistamist ja/või uute siseriiklike eeskirjade võimalust. Kaubandustõkete kohta näiteid ei toodud ning samuti ei teatatud vastastikuse tunnustamise määruse (EÜ) nr 764/2008 alusel tehtud teadetest, mille korral peavad ametiasutused tõendama toote turult kõrvaldamise põhjuseid, kui kehtib vastastikune tunnustamine.

Tööstusliitude märkused olid järgmised.

- Seoses veearvestitega märkisid nad, et osakesi sisaldavaid kastmisvee ja reovee arvesteid ei saa hõlmata kehtiva mõõtmisvahendite direktiivi sätetega ning selleks ei ole ka vajadust, kuna puuduvad kaubandustõkked.

- Alkoholomeetrite puhul ei täheldatud kaubandustõkkeid. Piiritusjookide tootjad avaldasid sama arvamust nagu 2008. aastal, et „tootjad ei ole tegevusega seotud otsustes piiratud”, kuid ei täpsustanud üksikasju. Veinitootjad ei soovi harmoneerimist ning viitavad sellele, et nende tegevus on täielikult reguleeritud põllumajanduse peadirektoraadi eeskirjade ja rahvusvaheliste OIV (Rahvusvahelise Veiniameti) standarditega. Samuti ei soovi harmoneerimist õlletootjad, viidates olemasolevale paindlikkusele.

- Rehvimanomeetrite (autotöökoja) tööstusharu on valmis vastu võtma harmoneerimise, mille puhul võetakse arvesse 2009. aasta volituse M/457[17] tulemusi, mille alusel arendatakse Euroopa standardeid ja mida võiks kasutada auto turvalisuse määruse (EÜ) nr 661/2009 asemel. Kaubandustõketest ei teatatud.

- Teravilja puistemassi ja laevatankide tööstusharudelt vastuseid ei saadud.

Euroopa tarbijaorganisatsioon ei vastanud, kuna metroloogia ei ole nende prioriteet.

5. Järeldused kehtetuks tunnistatud vana lähenemisviisiga direktiivide kohta

Praegusel hetkel ei ole komisjonil mingit põhjust lisada mõõtevahendite direktiivile 2004/22/EÜ sektoreid, mis olid hõlmatud kaheksa kehtetuks tunnistatud direktiiviga.

1. Uutest siseriiklikest eeskirjadest põhjustatud uusi kaubandustõkkeid ei ole ette näha, kuna sellised siseriiklikud eeskirjad peavad põhinema rahvusvahelistel standarditel ning on seetõttu võrdväärsed.

2. Ei ole ilmnenud olemasolevaid kaubandustõkkeid või muid ülekaalukaid põhjuseid, mis õigustaksid harmoneerimist.

3. VKEd on teatanud, et mitmekordse kontrollimise tõttu esineb vähesel määral kaubandustõkkeid, kuid vastastikuse tunnustamise määruse (EÜ) nr 764/2008 alusel ei ole selline kontrollimine enam õigustatud.

4. Tööstusliidud ei toeta harmoneerimist ja ei nimeta kaubandustõkkeid.

5. Tarbijaliidud ei pea legaalmetroloogia sektorit oma prioriteediks.

6. Komisjoni 2008. aasta kehtetuks tunnistamise ettepaneku aluseks olnud mõjuhinnangus ei ole 2010. aastal märkimisväärseid muutusi.

7. Pikk üleminekuperiood lubab tunnistada kehtivaid sertifikaate kuni 2021. aastani laevatankide puhul ja kuni 2025. aastani muude mõõtevahendite puhul.

D. Poliitilised järeldused ja edasine tegevus

Mõõtevahendite direktiivi üldiselt positiivne hinnang on siiski näidanud, et teavitatud asutustel on olulisi probleeme direktiivi ühtse kohaldamisega ja turu järelevalvega. Direktiivi muudatusi tuleks teha ettevaatlikult ning neid muudatusi tuleks täielikult hinnata, võttes arvesse kõiki võimalusi. Legaalmetroloogia siseturu edasiseks edukaks arenguks tundub praeguses direktiivi varases kohaldamise etapis kasuks tulevat stabiilne õigusraamistik.

Komisjoni talitused hakkavad tegelema järgmiste prioriteetidega.

1. Viia mõõtevahendite direktiivi sisse uus õigusraamistik, mille kohta esitatakse õigusakti ettepanek 2011. aastal.

2. Parandada teavitatud asutustele ja riigiasutustele antavat teavet ja juhiseid ning koostööd nendega, eesmärgiga tagada direktiivi ühtne kohaldamine.

3. Koordineerida turu järelevalvet, eelkõige ühistegevuste näol, et tõhusamalt rakendada turu järelevalveks olemasolevaid ressursse.

4. Aidata sidusrühmadel koostada juhiseid kütusetankurite üleminekuks, mis, jäädes ametlikult direktiivi kohaldamisalast välja, on siiski tööstusharu jaoks olulise tähtsusega.

5. Sidusrühmade uute ettepanekute mõjuhinnangu tegemine kooskõlas aruka regulatsiooniga, mille puhul võetakse täielikult arvesse kõiki reguleerimise alternatiive ning tehakse vajaduse korral vajalikud muudatused direktiivi tingimuste kohaselt, st komiteemenetluse teel.

Taustdokumendid[18]

1. RPA, Report on the Public Consultation, märts 2011

2. RPA, Report on suggestions for amendments and additions of new categories to the MID, märts 2011

3. RPA, Report on the Repeal of the Old Approach Directives, märts 2011

[1] ELT L 135, 30.4.2004, lk 1.http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:2004L0022:20091201:en:PDF

[2] Direktiivis on sätestatud ka 10aastane üleminekuperiood (kuni 29. oktoobrini 2016), mille kestel on lubatud jätkuvalt turustada vanadele eeskirjadele vastavaid mõõtevahendeid (direktiivi 2004/22/EÜ artikkel 23).

[3] Lisateavet saate järgmiselt veebisaidilt:http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/legal-metrology-and-prepack/measuring-instruments/index_en.htm

[4] ELT L 135/1, 30.4.2004, lk 1.

[5] ELT L 71/1, 18.3.2011: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2011:071:0001:0003:EN:PDF

[6] Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni avaldus nõukogu dokumendis 6291/11 ADD1 14. veebruaril 2011. http://www.cc.cec/home/dgserv/sg/sgvista/i/sgv2/repo/repo.cfm?institution=CONS&doc_to_browse=CSST/2011/06291&sw_inconnu=1

[7] Centre for Strategic & Evaluation Services (CSES) (strateegiliste ja hindamisteenuste keskus), Interim evaluation of the Measuring Instruments Directive, juuli 2010

[8] Andmed osutavad kõigile turulolevatele materiaalsetele pikkusmõõtudele; mitte ainult mõõtevahendite direktiiviga tunnustatutele.

[9] Kõik liikmesriigid, välja arvatud Madalmaad ja Ühendkuningriik.

[10] lk 35-40 CSESi uurimuses, Interim evaluation of the Measuring Instruments Directive, juuli 2010

[11] Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsioon

[12] WELMEC on legaalmetroloogia eest vastutavate riigiasutuste organisatsioon.

[13] RPA, Report on the public consultation, märts 2011 (taustdokument nr 6).

[14] RPA, Report on suggestions for amendments and additions of new categories to the MID, märts 2011 (taustdokument nr 7).

[15] KOM (2008) 801.

[16] RPA, Report on the Repeal of the Old Approach Directives, märts 2011 (taustdokument nr 8).

[17] M457 standardimise volitus CENile, CENELECile ja ETSIle autode rehvimanomeetrite ja rehvirõhu juhtimissüsteemid (mõõtevahendid).

[18] Kõik taustdokumendid on kättesaadavad järgmisel aadressil:

http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/legal-metrology-and-prepack/public-consultation/index_en.htm