Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees olevate radioaktiivsete ainete eest”

27. juunil 2011 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklitele 31 ja 32 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: nõukogu direktiiv, millega määratakse kindlaks nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks olmevees olevate radioaktiivsete ainete eest”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon võttis arvamuse vastu 6. oktoobril 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 475. istungjärgul 26.–27. oktoobril 2011 (27. oktoobri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 105, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 2.

1.1.1 Komitee tervitab seda ettepanekut, milles määratletakse põhilised ohutusnormid elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest seoses joogivees olevate radioaktiivsete ainetega.

1.1.2 Komitee on selle poolt, et ettepaneku koostamise õiguslikuks aluseks võetakse Euratomi lepingu 3. peatükk, et tagada lähenemisviisi ühtsus nimetatud lepingus ja kiirguskaitse põhilistes ohutusnormides sätestatud keskkonna järelevalve nõuetega.

1.1.3 Ettepanekus kehtestatakse kvaliteedinormid ja järelevalve nõuded normaaltingimustes. Kiirgusavariisid ja neist tulenevat joogivee saastumist inimtekkelisest kiirgusallikast on käsitletud eraldi määruses (1).

1.1.4 Komitee mõistab, et komisjoni 20. detsembri 2001. aasta soovituses 2001/928/Euratom (2) (elanikkonna kaitsmise kohta joogivee kaudu radooniga kokkupuute eest) on käsitletud joogiveevarude radioloogilist kvaliteeti seoses radooniga ja selle lagunemissaadustega, millel on pikk poolestusaeg.

1.2.1 Komitee nõustub, et pakutud direktiivi reguleerimisala peaks hõlmama radooni ega selle lagunemissaadusi, hoolimata kehtivast soovitusest 2001/928/Euratom.

1.2.2 Komitee soovitab siiski lisada pika poolestusajaga radionukliidid polooniumi (Po-210) ja plii (Pb-210) kumulatiivse doosi (TID) määratlusse.

1.2.3 Komitee märgib, et kõnealuse direktiivi III lisa punktis 3 „Analüüsimeetodite tulemuslikkuse kriteeriumid” võetakse arvesse uraani keemilist toksilisust. Komitee soovitab lisada nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) ka sätte joogiveeks kasutatava põhjavee toksiliste kontrollide kohta, eriti ohustatud piirkondades, kus uraani esinemissagedus on suurem.

1.2.4 Komitee märgib, et lisas I esitatud direktiivis sisalduvad triitumi parameetrilised väärtused on sada korda madalamad kui Maailma Tervisekaitseorganisatsiooni joogivee kvaliteedi juhistes sätestatud normid (Genf, 3. trükk, 2008). Ehkki triitiumi liiga madal parameetriline väärtus ei too praegu kaasa põhjendamatuid piiranguid ning võib osutuda kasulikuks, viidates muudele probleemidele, tuleb see tulevikutehnoloogiate valguses uuesti läbi vaadata.

1.2.5 Komitee hindab kõrgelt väga põhjaliku tööd, mida kõik kaasatud organid ettepaneku koostamisel on teinud, ja soovitab ettepanek võimalikult kiiresti vastu võtta.

2.1 Vesi on ühenduse keskkonnaõiguses üks kõige põhjalikumalt reguleeritud valdkondi. Üksnes väga väike osa joogiveesüsteemidest asub piirkonnas, kus asuvad potentsiaalsed inimtekkelised radioaktiivse saastumise allikad, milles kasutatakse, toodetakse või kõrvaldatakse radioaktiivseid aineid.

2.2 Seda tüüpi saastusest ohustatud veesüsteemide puhul tuleb teha laialdast seiret, et tagada joogivee ohutus. Euroopas on siiski palju piirkondi, milles looduslikud radioaktiivsed ühendid võivad tekitada probleeme.

2.3 ELi tasandi tehnilised nõuded elanikkonna tervise kaitsmiseks joogivees olevate radioaktiivsete ainete eest võeti lõplikult vastu rohkem kui viis aastat tagasi pärast nõupidamist eksperdirühmaga vastavalt Euratomi lepingu artiklile 31, joogivee direktiivi kohaselt moodustatud komiteega ning Euratomi lepingu artiklite 35-36 kohaselt liikmesriikide esindajatest moodustatud komiteega. Seni ei ole nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (olmevee kvaliteedi kohta) kohaseid nõudeid triitiumi ja kumulatiivse doosi seire kohta rakendatud, kuna oodatakse II lisa (järelevalve) ja III lisa (parameetrite analüüsi spetsifikatsioonid) muudatuste vastuvõtmist.

2.4 Kohane on viia radioaktiivsustaseme seire nõuded Euratomi lepingu kohasesse eraldi õigusakti, et säilitada radioaktiivsuse eest kaitsmist käsitlevate õigusaktide ühtlus, kooskõla ja täielikkus ühenduse tasandil.

2.5 Seepärast on komisjon teinud vastavalt Euratomi lepingu artiklile 31 ettepaneku, milles esitatakse elanikkonna tervisekaitse nõuded, mis on seotud olmevees olevate radioaktiivsete ainetega.

2.6 Pärast vastuvõtmist on Euratomi lepingu kohase direktiivi sätted ülimuslikud direktiivi 98/83/EÜ sätete suhtes joogivees olevate radioaktiivsete ainete puhul.

3.1 Komitee tervitab seda sihipärast ja ühtset ettepanekut, milles määratletakse selgelt ja selgesõnaliselt põhilised ohutusnormid elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest seoses joogivees olevate radioaktiivsete ainetega. Selles pakutakse kindlustunnet veevarustussüsteemide kaudu jaotatava vee radioloogilise kvaliteedi osas.

3.2 Komitee on selle poolt, et ettepaneku koostamise õiguslikuks aluseks võetakse Euratomi lepingu 3. peatükk, et tagada lähenemisviisi ühtsus nimetatud lepingus ja kiirguskaitse põhilistes ohutusnormides sätestatud keskkonnaseire nõuetega.

3.3 Ettepanek on laiaulatusliku konsulteerimistöö tulemus, kuhu kaasati kiirguskaitse eksperdid. Selles kehtestatakse kvaliteedinormid ja seirenõuded normaaltingimustes. Kiirgusavariist tuleneva joogivee (nn vedeltoiduainete) saastumist inimtekkelisest kiirgusallikast on käsitletud eraldi eeskirjades ja menetlustes (3).

3.4 Komitee mõistab, et komisjoni 20. detsembri 2001. aasta soovituses 2001/928/Euratom (elanikkonna kaitsmise kohta joogivee kaudu radooniga kokkupuute eest) on käsitletud joogiveevarude radioloogilist kvaliteeti seoses radooniga ja selle lagunemissaadustega, millel on pikk poolestusaeg.

3.5 Komitee märgib, et radoonigaasist kui sellisest tulenev oht kodumajapidamises kasutatavas vees on praktiliselt alati seotud välisõhku paisatud gaasi sissehingamisega ja palju vähematel juhtudel veejoomisega.

3.6 Samas on komitee seisukohal, et pika poolestusajaga radionukliidid poloonium (Po-210) ja plii (Pb-210) tuleks lisada kumulatiivse doosi (TID) määratlusse.

3.7 Komitee märgib, et kõnealuse direktiivi III lisa punktis 3 „Analüüsimeetodite tulemuslikkuse kriteeriumid” võetakse arvesse uraani keemilist toksilisust. Ohustatud piirkondades, kus uraani esinemissagedus on suurem, tuleb läbi viia joogiveeks kasutatava põhjavee toksilisi kontrolle. Vastav säte tuleks lisada nõukogu direktiivi 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta, võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni suunistes joogivee kvaliteedi kohta (4) soovitatud uraani ajutist piirväärtust 30 μg/l.

3.8 Komitee märgib, et lisas I esitatud direktiivis sisalduvad triitumi parameetrilised väärtused on sada korda madalamad kui Maailma Tervisekaitseorganisatsiooni joogivee kvaliteedi juhistes sätestatud normid (Genf, 3. trükk, 2008). Ehkki triitiumi liiga madal parameetriline väärtus ei too praegu kaasa põhjendamatuid piiranguid ning võib osutuda kasulikuks, viidates muudele probleemidele, tuleb see tulevikutehnoloogiate valguses uuesti läbi vaadata.

3.9 Komitee märgib, et kui komisjon reguleerib direktiivi ettepaneku II lisa (Radioaktiivsete ainete seire) märkuses 2 auditeerimise sagedust jaotusvõrgu kaudu antava olmevee seire puhul ja jätab seejuures liikmesriikidele võimaluse „vee hulga asemel kasutada veevarustustsooni elanike arvu”, on jäetud arvestamata juhtumid, kui jaotusvõrgust väljuv vesi villitakse turustamise eesmärgil pudelitesse.

Brüssel, 27. oktoober 2011

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON

(2) Komisjoni 20. detsembri 2001. aasta soovitus elanikkonna kaitsmise kohta joogivee kaudu radooniga kokkupuute eest (2001/928/Euratom).

(4) „WHO Guidelines for drinking-water quality”, 4. väljaanne 2011, 12. peatükk „Chemical Factsheets”.