22.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 376/69

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa standardimist ja millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ”

KOM(2011) 315 lõplik – 2011/0150 (COD)

2011/C 376/13

Raportöör: Antonello PEZZINI

24. juunil 2011 otsustas nõukogu ja 23. juunil 2011 Euroopa Parlament vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 114 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa standardimist ja millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ”

KOM(2011) 315 lõplik – 2011/0150 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 30. augustil 2011.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 474. istungjärgul 21.–22. septembril 2011 (21. septembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 121, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 5 liiget.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Euroopa Majandus-ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni algatust vaadata Euroopa standardimissüsteem üle nii, et säilitatakse paljud edukaks osutunud aspektid, parandatakse puudused ja püütakse leida õige tasakaal rahvusvahelise, Euroopa ja riikliku mõõtme vahel, tagades samal ajal ülemaailmsel tasandil kõrge kvaliteedi.

1.2   Komitee on veendunud vajaduses luua paindlik ja dünaamiline ühenduse õiguslik ja regulatiivne raamistik konkurentsivõimet, innovatsiooni ja majanduskasvu edendava Euroopa tehnilise standardimise lisaväärtuse optimeerimiseks.

1.3   Komitee rõhutab, kui oluline on Euroopa standardimine siseturu toimimise ja kindlustamise jaoks, eelkõige näiteks tervishoiu, julgeoleku, keskkonna- ja tarbijakaitse ning koostalitlusvõime valdkonnas, kus kasutatakse praegu üha enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat (IKT).

1.4   Komitee peab oluliseks kohandada teenindussektori ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga standardite väljatöötamise ajastust ja kestust, samuti laiendada vastavalt tegevusulatust, pöörates kõige selle juures erilist tähelepanu kvaliteedieesmärkidele, ohutusele ja koostatavate standardite mahule, kasutades internetis asuvaid konsulteerimisplatvorme ja võrgus tegutsevaid foorumeid.

1.5   Komitee leiab, et IKT valdkonnas tegutsevate rahvusvaheliste tööstusfoorumite ja/või -konsortsiumide vastu võetud spetsifikatsioone ei tohiks heaks kiita enne, kui neile on kinnituse andnud Euroopa standardiorganisatsioonid. Sellesse peaks kaasama väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, tarbijate ja töötajate esindajad, keskkonnakaitsjad ning keskseid sotsiaalseid huve esindavad organisatsioonid.

1.6   Komitee kiidab seda, et Euroopa ja liikmesriikide standardiorganisatsioonide ning muude standardimiskoostööga tegelevate organite ja huvitatud isikuid esindavate Euroopa organite rahastamissüsteeme lihtsustatakse asjakohase õigusliku alusega.

1.7   Komitee kutsub üles koostama ühist programmidokumenti, mis tagaks ühtsuse, kooskõla ja vastavuse turu edaspidiste eesmärkidega. Seda silmas pidades oleks hea, kui kõik iga-aastasest kavandamisest huvitatud pooled osaleksid Euroopa standardiorganisatsioonide, muude (IKT valdkonna) standardeid väljatöötavate asutuste, komisjoni pädevate talituste ja riikide standardiorganisatsioonide töökavade ettevalmistamises.

1.8   Lisaks rõhutab komitee, kui oluline on ajakohastatud tehniliste standardite kiire kehtestamine teenindussektoris, mis on 2020. aasta perspektiivis majanduse uuendusliku tugisambana pidevas arengus. Ühtlasi juhib komitee tähelepanu asjaolule, et arvesse tuleks võtta teenuste eripära ja et kaupade standardimise mudelit ei saa automaatselt üle võtta. Teenuste valdkonna standardite edasisel arendamisel tuleb arvestada turu ja ühiskonna vajadusi.

1.9   Komitee peab oluliseks tagada Euroopa standardimissüsteemi rahastamisele stabiilne mitmeaastane programmiraamistik ning tunneb muret, et komisjon teeb selle eesmärgi saavutamiseks ettenähtud assigneeringute eraldamise ettepaneku üksnes 2013. aasta eelarve jaoks.

1.10   Komitee kutsub üles suurendama koostoimet tehnilise standardimise ning ELi uurimis- ja innovatsiooniprogrammide vahel, et uusi tehnoloogiaid saaks kiiresti rakendada ja et Euroopa majandus saaks neist maailmaturul konkurentsieeliseid.

1.11   Komitee soovitab, et Euroopa standardiorganisatsioonid ja intellektuaalomandi õigusi kaitsvad patendiametid suhtleksid omavahel tihedalt.

1.12   Komitee palub, et uues määruses nähtaks sõnaselgelt ette Euroopa positsiooni tugevdamine rahvusvahelises standardimises, sest see soodustaks kaubavahetust ja suurendaks Euroopa konkurentsivõimet.

2.   Sissejuhatus

2.1   Komitee on alati rõhutanud, kui oluline on tehniline standardimine selleks, et toetada

—

Euroopa toodete ja teenuste kvaliteeti;

—

nende konkurentsivõimet sise- ja maailmaturul;

—

tarbijakaitset;

—

sotsiaal- ja keskkonnastandardite parandamist.

2.2   Komitee on alati toetanud „Euroopa standardite jõulisemat rakendamist poliitikas ja õigusloomes, et vastavalt ühiskonna ja ettevõtete vajadusele laiendada standardimist uutesse valdkondadesse, nagu teenused, info- ja sidetehnoloogia, transport, tarbija- ja keskkonnakaitse” (1).

2.3   Komitee on ka rõhutanud, et „Euroopa standardimine on oluline siseturu toimimise ja ühtlustamise seisukohalt, eelkõige tänu „uue lähenemise” direktiividele …” (2).

2.4   Oma hiljutises arvamuses „Ühtse turu akt” rõhutas komitee, et „[s]tandardid on ühtse turu oluline alustala”. Samal ajal toonitas komitee, „kui oluline on tarbijate ja VKEde tihedam kaasamine, tagades samas pideval ja jätkusuutlikul viisil selliste kulutegurite kaotamise, mis piiravad nende osalemist kõnealuses protsessis. Standardeid ei tohiks dikteerida konkreetsed osalejad. ELi standarditel peab olema maailmakaubanduses palju suurem roll ning seda tuleks edendada edasistes kahe- ja mitmepoolsetes kaubandusläbirääkimistes” (3).

2.5   Tehnilisel standardimisel on siseturu toimimise ning kaupade ja teenuste rahvusvahelise konkurentsivõime seisukohast esmatähtis roll. Tegemist on strateegilise vahendiga, mis tagab toodete ja teenuste kvaliteedi, võrkude ja süsteemide koostalitlusvõime, heatasemelise tarbija- ja keskkonnakaitse ning innovatsiooni ja sotsiaalse kaasatuse suurenemise.

2.6   Selleks, et ta saaks oma rolli tõhusalt täita, peavad muu hulgas olema täidetud järgmised tingimused.

—

Euroopa tehnilise standardimisega peab olema võimalik kohe (komisjoni algatusel) reageerida seadusandja ja kiirelt muutuva tootmissektori vajadustele, sest toodete kasutusaeg ja arendustsüklid on järjest lühemad, mistõttu tuleb olla edaspidistele väljakutsetele vastamiseks üha kiirem ja paindlikum.

—

Tehnilised standardid peavad suutma käia kaasas kiire tehnoloogilise arenguga, sest muidu oleksid nad kasutud. Samuti peavad nad suutma hõlmata üha laiemaid valdkondi, eelkõige infotehnoloogia ja teenuste alal, ning tagama, et standardeid koostatakse piisavalt kiirelt, piisaval hulgal ja korraliku tasemega, kasutades selleks ka internetis asuvaid konsulteerimisplatvorme.

—

Standardite koostamisel ja rakendamisel tuleb suuta kohaneda väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustega, mitte vastupidi, tagades, et nad on riikide delegatsioonidega võrreldes sama laialdaselt esindatud ja saavad standardimises aktiivselt osaleda, eelkõige ELi tasandil, sest tavaliselt on tehnilised standardid VKEde jaoks rasked ja keerulised.

—

Tuleks tagada suurem ja laiem legitiimsus ja konsensus tänu vabatahtlikkusel põhinevale avatud ja läbipaistvale koostöömudelile, kus tööstus, VKEd, riigiasutused ja muud kodanikuühiskonna huvitatud pooled saaksid tegutseda koos ja võrdsete juurdepääsuvõimalustega. Standardid mõjutavad sageli inimeste ohutust ja heaolu, võrkude tõhusust, keskkonnaga seotud küsimusi ja muid avalikkuse jaoks olulisi valdkondi. Seetõttu peaks neil valdkondadel olema piisav esindatus ja mõju.

—

Euroopa standardimissüsteem peab suutma tänu serditud Euroopa võrdlusstandarditele vastata vajadusele tagada täielik koostalitlusvõimening ühilduvus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakenduste ja teenustega.

—

Euroopa standardimissüsteem peab saama lihtsustatud korras piisavat rahalist abi tagamaks, et kõik asjaomased ettevõtjad saaksid täiel määral osaleda standardite koostamises ja et standardimine lisataks Euroopa 2020. aasta strateegia osas edusammude tegemise toetamiseks automaatselt riiklikesse uurimis- ja innovatsiooniprogrammidesse.

—

Kui on tagatud piisav läbipaistvus, avatus ja kõikide huvitatud poolte tasakaalustatud osalus, tuleks rahvusvaheliselt tunnustatud IKT foorumitel ja konsortsiumides koostatud ning Euroopa standardiorganisatsioonides – Euroopa Standardikomitees (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitees (Cenelec) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudis (ETSI)  (4) – kontrollitud standardid lisada võrdusraamistikku, et viidata neile riigihankemenetlusi käsitlevates ELi õigusaktides.

—

Tuleks asjakohaselt parandada teabevahetust kõigi Euroopa standardimisasutusteja -organisatsioonide vahel ning tagada kõigile huvitatud pooltelevõrdsed standarditele juurdepääsu võimalused.

2.7   Rahalisest toetusest rääkides tuleb meeles pidada, et reeglid, mille kohaselt EL Euroopa standardimise rahastamises osaleb, on sätestatud otsuses 1673/2006/EÜ, mille kohta komitee on esitanud juba oma arvamuse. Eesmärk on tagada, et Euroopa standardeid ja muid Euroopa standardimisdokumente koostatakse ja vaadatakse läbi nii, et nad toetaksid ELi eesmärke, õigusakte ja poliitikat. Samu sätteid tuleks kohaldada nendele asutustele, mida kõnealuse määruse järgi ei peeta Euroopa standardimisasutuseks, kuid millele on antud ülesanne teha ettevalmistusi Euroopa standardimise toetamiseks.

2.8   Kuna Euroopa standardimine puudutab ELi poliitikavaldkondi ja õigusakte väga laiaulatuslikult ja standardimistegevused on väga erinevad, tuleks ette näha erinevad rahastamise menetlused.

3.   Komisjoni ettepanekud

3.1   Ettepanekus esitatud nõuded võib kokku võtta järgmiselt:

—

Selleks, et märkimisväärselt toetada ühtset kaupade ja teenuste turgu ning aidata vältida kaubandustõkete teket ELis, ei peaks Euroopa standardiorganisatsioonid võtma vastu Euroopa standardeid mitte ainult toodete, vaid ka teenuste kohta ning EL peaks nende tegevust jätkuvalt kaasrahastama. Euroopa standardeid tuleks koostada kiiremini ning seejuures tuleks pidada sammu üha kiireneva toote- ja teenuste arendusega.

—

Kuna standard valmib selle koostajate konsensuse tulemusena, siis tuleks standardimise tulemusele kaalukuse tagamiseks kaasata kodanikuühiskonna kõik huvitatud rühmad: sotsiaalpartnerid, VKEd, tarbijad ja keskkonnakaitsjad.

—

Et tagada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ja rakenduste koostoime, peaks IKT standardeid olema võimalik ametlikult tunnustada, isegi kui need on koostatud väljaspool Euroopa standardiorganisatsioone ning erialaseid foorumeid ja konsortsiume.

3.2   Selleks kavandatakse ettepanekus lisaks direktiivide 89/686/EMÜ, 93/15/EMÜ, 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/105/EÜ ja 2009/23/EÜ muutmisele eelkõige direktiivide ja otsuste läbivaatamist ja koondamist.

3.3   Kavandatud uue õigusakti (milleks on ühtlase rakendamise tagamiseks valitud määrus) eesmärgid on järgmised:

—

parandada läbipaistvust ja koostööd riikide standardiorganisatsioonide, Euroopa standardiorganisatsioonide ning komisjoni vahel;

—

tunnustada ka teiste organite koostatud IKT standardite (riistvara, tarkvara ja IT-teenused) kasutamist, kui see on WTO tehniliste kaubandustõkete alaste põhimõtetega kooskõlas, ning vajadust Euroopa koosvõime järele;

—

töötada igal aastal välja ELi standardimise prioriteedid ja komisjoni volitused;

—

suurendada ELi rahalise toetuse abil VKEde, tarbijate, keskkonnakaitsjate ja sotsiaalsete huvide esindajate esindatust, sh toetavas ja ettevalmistavas tegevuses;

—

võtta meetmeid komisjoni nõutava Euroopa tehniliste standardite väljatöötamise kiirendamiseks ning rahaliselt toetada Euroopa standardiorganisatsioonide aktiivseid konsensuse saavutamise püüdlusi;

—

luua stiimuleid, mis hõlmavad mh Euroopa tehniliste standardite edendamist rahvusvahelisel tasandil ning tehnilise abi programme ja koostööd kolmandate riikidega;

—

edendada Euroopa ja rahvusvahelist standardimist, mis hõlmab ka ettevõtetele abi pakkumist standardite tõlkimisel ELi ametlikesse keeltesse, sest see tagab suurema ühtsuse ja parandab nende kättesaadavust;

—

tõhustada komisjoni antud volituste alusel teenuste standardimist, et edendada siseturu konkurentsivõimet ning vältida paljude riiklike standardite koostamist;

—

vähendada halduskoormust, kohaldades kindlaksmääratud hinda ja jättes kontrollimata kulude tegeliku suuruse;

—

võtta tulemuste mõõtmiseks kasutusele tulemuste näitajatel ja eesmärkidel põhinev süsteem, mille eesmärk on paranda tõhusust, samuti tulemusi ning nende saavutamise kiirust ja protsessi;

—

teha Euroopa standardiorganisatsioonidele ülesandeks koostada igal aastal komisjonile aruanne, milles käsitletakse eelkõige standardite koostamise majanduslikke aspekte, läbipaistvust, kiirust, lihtsustamist, kaasamisvõimet ja kvaliteeti.

4.   Üldised märkused

4.1   Komitee toetab komisjoni ettepaneku eesmärke, kuna kiire, tõhus ja sidusrühmade kaasamisel toimuv Euroopa standardimine ei ole mitte ainult Euroopa integratsiooni ja selle teostamisele suunatud ELi 2020. aasta strateegia keskmeks oleva ühtse turu struktuuri tugisammas, vaid samuti ja eelkõige osa Euroopa majanduse konkurentsivõime vundamendist ja innovatsiooni soodustav vahend.

4.2   Komitee arvates tuleb julgustada standardiorganisatsioone pöörama oma tööprogrammides tähelepanu intellektuaalomandi õiguste alastele poliitikameetmetele, seades senisest tähtsamale kohale innovatsiooni ja patendiametitega, sh Münchenis asuva Euroopa Patendiametiga, peetavate sidemete tihendamise edendamise, et arvestada intellektuaalomandiga seotud küsimusi kohe alates nende tekkimise hetkest, tagades patentide ja standardite endi senisest parema kvaliteedi.

4.3   Seetõttu kiidab komitee heaks komisjoni kavatsuse vaadata läbi Euroopa standardimissüsteem, et säilitada selle arvukad edukaks osutunud elemendid, kõrvaldada puudused ning üritada tasakaalustada Euroopa ja riikliku mõõdet ning vastata ettevõtjate, tarbijate, sotsiaalpartnerite ja kogu Euroopa ühiskonna uutele vajadustele ja ootustele.

4.4   Komitee peab esmatähtsaks kohandada standardite koostamise graafikuid ja tähtaegu ning laiendada tegevust teenuste ja IKT valdkondadele tingimusel, et selliste meetmete abil tagatakse standardite kvaliteedieesmärgid ning et laiendamisega väljaspool Euroopa standardiorganisatsioone standardite koostamisega tegelevatele struktuuridele kaasneksid samad tagatised läbipaistvuse ja kaasamise osas, mis kehtivad Euroopa standardiorganisatsioonide suhtes.

4.4.1   Selleks peab komitee vältimatuks, et Euroopa standardiorganisatsioonid ja komisjon kontrolliksid ja tagaksid eelnevalt, et rahvusvaheliste foorumite ja/või tööstuskonsortsiumide heakskiidetud spetsifikaadid, mida kavatsetakse kasutada viitedokumentidena hankemenetlustes, oleksid koostatud erapooletult, tasakaalustatult ja läbipaistvalt ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, tarbijate, keskkonnaorganisatsioonide, töötajate ja olulisi sotsiaalseid huve esindavate organisatsioonide asjakohasel kaasamisel.

4.4.2   Komitee soovitab tagada, et selline vajalik ulatuslikum kaasamine ei tooks endaga kaasa standardite konsensusliku koostamise menetluste keerumaks ja pikemaks muutumist. Protsesse ja menetlusi tuleks hoopis märkimisväärselt kiirendada, kasutades selleks interneti konsulteerimis- ja koostamisplatvorme ning internetipõhist teabevahetust (5).

4.5   Lisaks palub komitee, et määrusega nähtaks ette mitmeaastaste perspektiivkavade koostamine Euroopa standardimise kohta, et pakkuda ülemaailmsetele poliitilistele väljakutsetele senisest tõhusamaid ja kooskõlastatumaid lahendusi, mida on vaja kliimamuutuste, arukate võrkude arendamise, taastuvate energiaallikate ja nende võrguga ühendamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks ning kiireloomulistele keskkonna- ja sotsiaalsetele probleemidele lahenduse leidmiseks.

4.6   Selleks, et edendada ja soodustada kõigi huvitatud isikute tulemusrikast osalemist standardimisprotsessis nii Euroopa kui ka riikide tasandil, tuleks komitee arvates soodustada koolitusprogrammide edendamist ja võtta vajalikud meetmed, et võimaldada ebasoodsas olukorras olevatel riikide standardiorganisatsioonidel, kellel praegu puuduvad tehniliste komiteede sekretariaadid, edendada standardimisprotsessis senisest aktiivsemat osa.

4.7   Iga-aastaste tööprogrammide väljatöötamine Euroopa standardiorganisatsioonide, teiste IKT sektoris tehnilisi spetsifikatsioone arendavate struktuuride, komisjoni pädevate talituste ja liikmesriikide standardiorganisatsioonide poolt võib olla tõhus meede, et tagada kvaliteetsete standardite koostamise sobiv ajastus, kiirus ja maht, mis eeldab aga sidususe ja kooskõlastamise raamistiku olemasolu ning kõigi huvitatud isikute tõhusat kaasamist iga-aastaste programmide koostamisse.

4.8   Komitee kiidab seda, et Euroopa ja liikmesriikide standardiorganisatsioonide ning muude standardimiskoostööga tegelevate organite ja III lisas toodud huvitatud isikuid esindavate Euroopa organite rahastamissüsteeme lihtsustatakse asjakohase õigusliku alusega.

4.8.1   Komitee väljendab muret selle pärast, et komisjon tegi ettepaneku sellisteks meetmeteks mõeldud eelarvetest toetuse eraldamiseks üksnes 2013. aasta jaoks, ning peab oluliseks tagada rahastamise mitmeaastase kavandamise stabiilne raamistik, mis hakkaks kehtima nii pea kui võimalik.

4.9   Ühtlustatud ja toodete ELi õigusaktides sätestatud põhinõuetele vastavust tagavate Euroopa standardite koostamise osas „ei saa ettevõtjad harmoneeritud standardite puudumise tõttu kasutada asjaomast standardit nõuetele vastavuse kinnitamiseks ning peavad tõendama vastavust olulistele nõuetele kehtivates ELi õigusnormides sätestatud vastavushindamismooduli kohaselt. Mõlemal juhul peavad ettevõtjad kandma kulud, mis tekivad siseturu killustumise või vastavushindamismenetluste tõttu” (6).

4.9.1   Selles osas tuleks komitee arvates senisest rohkem soodustada standardite koostamist ja kasutamist vabatahtlikkuse alusel, et tagada toodete ohutuse kõrgeim tase.

4.10   Komitee leiab, et kavandatud määruses peaksid sisalduma sätted, millega soodustada Euroopa standardimissüsteemis vastuvõetud tehniliste standardite ülekandmist rahvusvahelisele tasandile ning tugevdada riikide standardiorganisatsioonide ja Euroopa standardiorganisatsioonide rolli rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides. Selle võib saavutada rahvusvahelise konkurentsivõime ja innovatsiooni suurendamisele suunatud kooskõlastatud Euroopa tasandi algatuste abil.

5.   Konkreetsed märkused

5.1   Komitee arvates oleks parem nimetada I lisas ka liikmesriikide tunnustatud standardiorganisatsioonid.

5.2   „Tehnilised spetsifikatsioonid” tuleks lahus hoida formaalsetest standarditest: komitee teeb ettepanku täiendada 19. põhjendust, et see sisaldaks fraasi „asjakohaseid standardeid ja tehnilisi spetsifikatsioone” ning muuta 20. ja 22. põhjenduses mõiste „standardid” mõisteks „tehnilised standardid”.

5.3   Artiklis 2 tuleks teha täpsustus – „standardimisega tegeleva tunnustatud organisatsiooni heakskiidetud tehniline spetsifikatsioon […] kasutuseks” – ning lisada artiklisse uus lõige 9: „9. „riiklik standardiorganisatsioon” – I lisas nimetatud organisatsioon”.

5.4   Seoses artikliga 3 leiab komitee, et liikmesriikide standardiorganisatsioonid peaksid saama esitada vastuväiteid, kuigi nad ei saa olla vastu Euroopa organisatsioonide tööprogrammidele. Seetõttu teeb komitee ettepaneku muuta lõiget 5 järgmiselt: „Riikide standardiorganisatsioonid ei esita vastuväiteid sellele, et nende töökavasse standardimiseks võetud teemat käsitletakse Euroopa tasandil kooskõlas Euroopa standardiorganisatsioonide sätestatud normidega, ega võta ühtegi meedet, mis võiks mõjutada asjaomast otsust.”

5.4.1   Lisaks teeb komitee ettepaneku lisada uus lõige 6 järgmise sõnastusega: „Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks, et artiklis 7 viidatud Euroopa standardi ettevalmistamise ajal ei tee nende standardiorganisatsioon midagi, mis võiks mõjutada kavatsetud ühtlustamist, eelkõige et nad ei avalda kõnealuses valdkonnas uut või muudetud siseriiklikku standardit, mis ei ole täielikult kooskõlas kehtiva Euroopa standardiga.”

5.5   Komitee teeb ettepaneku lisada artiklisse 7 pärast lõiget 3 järgmise sõnastusega uus punkt 3.1: „3.1 Ühtlustatud standardi taotluse puhul tuleb taotlus ametlikult vormistada komisjoni ja asjaomase Euroopa standardiorganisatsiooni vahelise kokkuleppega.”.

5.5.1   Komitee on seisukohal, et kui Euroopa standardiorganisatsioonid peavad komisjoni taotlusele vastama ühe kuu jooksul, võib see piirata konsulteerimist sidusrühmadega. Komitee soovitab kolmekuulist vastamisaega.

5.6   Komitee teeb ettepaneku muuta artikli 9 alapealkirja järgmiselt: „Tehniliste spetsifikatsioonide tunnustamine IKT valdkonnas riigihankemenetluste puhul” ning täiendada artikli algust järgmiselt: „Direktiivis 2004/18/EÜ osutatud riigiasutuse taotlusel või omal algatusel võib komisjoninfo- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas […]”.

5.7   Komitee teeb ettepaneku lisada artiklisse 16 järgmine uus punkt a1):

„a1)

ajakohastada I lisas nimetatud liikmesriikide standardiorganisatsioonide loetelu liikmesriikide poolt artikli 21 kohaselt esitatud teabe alusel;”

ning muuta punkti b teksti järgmiselt:

„b)

kohandada seoses riigihankemenetlustega IKT valdkonna tehniliste spetsifikatsioonide tunnustamise kriteeriume vastavalt tehnika arengule;”

5.8   Komitee teeb ettepaneku lisada artikli 17 lõikesse 2 järgmine tekst:

„Artiklis 16 osutatud volitused antakse komisjonile kindlaksmääramata ajaks alates 1. jaanuarist 2013. Komisjon koostab aruande volituste delegeerimisega seoses tehtust ja esitab aruande koos artikli 19 lõikes 3 viidatud aruandega.”

Brüssel, 21. september 2011

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON

(1)  ELT C 110, 9. mai 2006, lk 14.

(2)  Vt allmärkus 1.

(3)  ELT C 132, 3. mai 2011, lk. 47.

(4)  Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut on sõltumatu mittetulunduslik ELi standardiorganisatsioon telekommunikatsiooni valdkonnas.

(5)  Näiteks Rahvusvahelises Standardiorganisatsioonis (ISO) ja Rahvusvahelises Elektrotehnikakomisjonis (IEC) avaldatakse tehnilised spetsifikaadid juhul, kui ei ole jõutud rahvusvahelise standardi jaoks nõutava konsensuseni.

(6)  KOM(2011) 315 lõplik, Seletuskiri, punkt 1 ning 18. ja 36. põhjendus.