25.5.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 155/1


EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

7. aprill 2011,

seoses ettepanekuga määruse kohta, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele tehnilised nõuded

(CON/2011/32)

2011/C 155/01

Sissejuhatus ja õiguslik alus

28. jaanuaril 2011 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreeditkorraldustele ja otsearveldustele tehnilised nõuded ja muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (1) (edaspidi „ettepanek määruse kohta”).

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määruse sätted mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhiülesannet edendada maksesüsteemide tõrgeteta teostamist, millele osutab lepingu artikli 127 lõige 2. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

EKP toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut kehtestada ühtse euromaksete piirkonna (Single Euro Payments Area, SEPA) kreeditkorraldustele ja SEPA otsearveldustele ülemineku lõppkuupäevad, kasutades liidu seadusandlust. EKP ja eurosüsteem on korduvalt juhtinud tähelepanu vajadusele kehtestada SEPA kreeditkorraldustele ja SEPA otsearveldustele üleminekuks pingeline, kuid reaalne tähtaeg, et täielikult SEPA eelised ära kasutada. Kuigi SEPA projektist saadav võimalik kasu on märkimisväärne, ei saa hetkel rakendatavat turupõhist lähenemist pidada täielikult edukaks. Ebakindlus turul, mida põhjustab üldiselt keeruline majandusolukord, ebasoodne olukord, kuhu satuvad võrgustikuna tegutsemise alustajad ning SEPA ja varasemate maksesüsteemide koostoimimisega seotud topeltkulud on põhjused, miks paljud turuosalised eelkõige pakkumise poolel on soovinud liidu õigusakti vastuvõtmist, millega kehtestatakse SEPA-le ülemineku lõpptähtaeg. Seega peetakse eduka SEPA-le ülemineku jaoks oluliseks liidu üldkohaldatavat õigusakti, mis oleks tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Vastasel juhul ähvardaks projekti tõsine ebaõnnestumise oht.

Konkreetsed märkused

EKP on mitmel korral osutanud, et otsearvelduste vahendustasude osas on vajalikud selged juhised (2). Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009 määruse (EÜ) nr 924/2009 (piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001) (3) artiklitega 6 ja 7 kehtestati ajutiselt vaikimisi vahendustasu piiriüleste otsearvelduste eest ning kiideti ajutiselt heaks riigisisesed otsearvelduste vahendustasud. Need artiklid ei kehti alates 1. novembrist 2012. SEPA otsearveldussüsteemile üleminekut takistava õiguslünga vältimiseks on oluline kehtestada otsearvelduste vahendustasude jaoks pikaajaline lahendus. Ettepandud määruse artikkel 6 otsearvelduste vahendustasude kohta aitab saavutada õiguskindlust.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.

Frankfurt Maini ääres, 7. aprill 2011

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  KOM(2010) 775 lõplik.

(2)  Vt Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga ühisavaldus, milles selgitatakse tulevase SEPA otsearveldussüsteemi ärimudeli teatavaid aluspõhimõtteid, märts 2009, ja „Single Euro Payments Area: seventh progress report – beyond theory into practice”, oktoober 2010, lk 17, mõlemad avaldatud EKP veebilehel http://www.ecb.europa.eu

(3)  ELT L 266, 9.10.2009, lk 11.


LISA

Muudatusettepanekud

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (1)

Muudatus 1

Ettepandud määruse põhjenduse 2 esimene lause

„SEPA projekti õnnestumine on majanduslikult, rahaliselt ja poliitiliselt väga oluline.”

„SEPA projekti õnnestumine on majanduslikult, ja poliitiliselt väga oluline.”

Selgitus

SEPA on väga oluline majanduslikult ja poliitiliselt, kuid tal ei ole osa rahapoliitikas; seetõttu tuleks välja jätta sõna „rahanduslikult”.

Muudatus 2

Ettepandud määruse põhjenduse 6 kolmas ja uus neljas lause

„Rahasiirded, siseselt töödeldavad maksed, makseteenuste pakkujate vahelised suuremahulised maksetehingud ja mobiilimaksed tuleks kõnealuste eeskirjade reguleerimisalast välja jätta, kuna kõnealused makseteenused ei ole võrreldavad kreeditkorralduste ega otsearveldustega.”

„Rahasiirded, siseselt töödeldavad maksed, makseteenuste pakkujate vahelised suuremahulised maksetehingud ja mobiilimaksed tuleks kõnealuste eeskirjade reguleerimisalast välja jätta, kuna kõnealused makseteenused ei ole võrreldavad käesolevas määruses määratletud kreeditkorralduste ega otsearveldustega. Samuti ei tohiks käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluda maksetehingud, mida töödeldakse ja arveldatakse suuremahuliste maksete süsteemis.

Selgitus

EKP soovitab lisada sõnad „käesolevas määruses määratletud”, selgitamaks, et rahasiirded, siseselt töödeldavad maksed jne ei ole kreeditkorraldused ega otsearveldused ettepandud määruse tähenduses. EKP soovitatud uue neljanda lause selgituse osas vaata muudatust 5.

Muudatus 3

Ettepandud määruse põhjenduse 9 teine lause

„Selleks et luua elektrooniliselt eurodes tehtavate maksete integreeritud turg, on esmatähtis tagada, et kreeditkorralduste ja otsearvelduste töötlemist ei takista tehnilised tõkked ning et maksetehingud tehakse skeemide alusel, mille põhieeskirju järgivad enamus makseteenuste pakkujaid enamusest liikmesriikidest ja mis on samad nii riigisiseste kui ka piiriüleste kreeditkorralduste ja otsearvelduste puhul.”

„Selleks et luua elektrooniliselt eurodes tehtavate maksete integreeritud turg, on esmatähtis tagada, et kreeditkorralduste ja otsearvelduste töötlemist ei takista tehnilised tõkked ning et maksetehingud tehakse skeemide alusel, mille põhieeskirju järgivad enamus makseteenuste pakkujaid enamusest liikmesriikidest, mille rahaühik on euro, ja mis on samad nii riigisiseste kui ka piiriüleste kreeditkorralduste ja otsearvelduste puhul.”

Selgitus

Maksete tõhusa töötlemise tagamiseks liidus on oluline koostalitlusvõime. Ettepandud määruse põhjenduses 9 ja artikli 4 lõikes 1 sätestatud topeltnõuded, s.t. reeglid, mis kehtivad nii riigisiseselt kui piiriüleselt, ning nõutav enamusosalus on olulised meetmed, mis tagavad üleeuroopaliste makseskeemide loomise. Uute makseteenuste väljatöötamise valguses ei saa siiski pidada esmatähtsaks nõuete järgimist makseteenuse pakkujate poolt liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro, arvestades eurotehingute väikest arvu mõnedes nimetatud liikmesriikides. Seetõttu soovitab EKP artikli 4 lõike 1 punktis b (vt muudatus 14) ning vastavalt ka põhjenduses 9 sätestatud tingimust piirata enamuse makseteenuste pakkujateni enamuses liikmesriikidest, mille rahaühik on euro. Ühelt poolt peaks see aitama vältida ületamatuid takistusi uuenduslike kreeditkorraldus- ja otsearveldusteenuste käivitamisel ning teiselt poolt tagama teenuste üleeuroopalise haarde.

Muudatus 4

Ettepandud määruse põhjenduse 16 esimene lause

„Mõnes liikmesriigis kasutatakse teatavaid varasemaid maksevahendeid, mis on kreeditkorraldused või otsearveldused, kuid millel on sageli ajaloolistel või õiguslikel põhjustel teatavad eriomadused.”

„Mõnes liikmesriigis kasutatakse teatavaid varasemaid maksevahendeid, mida liigitatakse kreeditkorraldusteks või otsearveldusteks, kuid millel on sageli ajaloolistel või õiguslikel põhjustel teatavad eriomadused.”

Selgitus

Soovituse eesmärk on selgitada, et teatavaid varasemaid maksevahendeid liigitatakse kreeditkorraldusteks või otsearveldusteks sõltumata nende konkreetsetest funktsioonidest.

Muudatus 5

Ettepandud määruse artikli 1 lõike 2 punkt b

„2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste tehingute suhtes:

[…]

b)

suuremahuliste maksete süsteemide (large value payment systems) kaudu töödeldud ja arveldatud maksetehingud, mille puhul makse algataja ja makse lõplik saaja on makseteenuste pakkuja”

„2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste tehingute suhtes:

[…]

b)

suuremahuliste maksete süsteemide (large value payment systems) kaudu töödeldud ja arveldatud maksetehingud, ”

Selgitus

Suuremahuliste maksete süsteemide kaudu tehtavad maksed ei ole iialgi olnud SEPA reguleerimisalas. Seetõttu peaks need maksed ettepandud määruse reguleerimisalast välja jätma. Selles osas peaks ettepandud määrus selgelt keskenduma jaemaksetele, kuna suuremahuliste maksete süsteemide kaasamine vajaks erinevate teenusetasandite tõttu iseseisvat, veelgi keerukamat liidu õigusakti. Arvestades suuremahuliste maksete süsteemide keerukust, sellele ülemineku tehnilisi väljakutseid pangandussektoris ning asjaolu, et suuremahuliste maksete süsteemide kaudu arveldatavad jaemaksed moodustavad euroala jaemaksete koguarvust vähem kui 1 %, ei pea EKP asjaomase liidu õigusakti kehtestamist tarvilikuks.

Täites EKPSi põhikirja artikli 3.1 neljandas taandes ja artiklis 22 sätestatud ülesandeid üleeuroopalise automatiseeritud reaalajalise brutoarvelduste kiirülekandesüsteemi (TARGET2) osasüsteemide käitajatena peavad EKP ja riikide keskpangad (RKPd) ISO20022 XML standardite kehtestamist TARGET2s hetkel siiski strateegilise tähtsusega küsimuseks.

Muudatus 6

Ettepandud määruse artikli 1 lõike 2 punkt c

„2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste tehingute suhtes:

[…]

c)

maksetehingud, mis tehakse maksekaardiga, sealhulgas sularaha väljavõtmine teel maksekontolt, kui need ei tulene kreeditkorraldusest või otsearveldusest, mis tehakse riigisisese kontonumbriga (basic bank account number – BBAN) või rahvusvahelist pangakontonumbriga (IBAN) kontolt või kontole”

„2.   Käesolevat määrust ei kohaldata järgmiste tehingute suhtes:

[…]

c)

maksekaarditehingud, , sealhulgas sularaha väljavõtmine maksekontolt, ”

Selgitus

EKP nõustub sellega, et kaardimaksed ja sularaha väljavõtmine peaksid jääma ettepandud määruse reguleerimisalast välja. Siiski on kaardimaksete (välja arvatud sularaha väljavõtmine maksekontolt) tulemuseks alati kreeditkorraldus või otsearveldus, mis tehakse BBANi või IBANi tunnusnumbriga maksekontole või maksekontolt. Lisaks ei sisaldu kaardimaksed ettepandud määrusele lisatud komisjoni mõju hindamise aruandes ning jäävad seega ettepandud määruse reguleerimisalast välja. Seetõttu soovitab EKP jätta välja viited BBANi ja IBANi kasutamisele, vältimaks tõlgendusi, mille kohaselt reguleerib ettepandud määrus de facto ka kaardimakseid ning mis on seega vastuolus käesoleva sätte eesmärgiga.

Muudatus 7

Ettepandud määruse uus artikli 1 lõige 4

Hetkel tekst puudub.

4.   Käesolevat määrust ei kohaldata Euroopa Keskpanga ja liikmesriikide keskpankade suhtes, kui nad tegutsevad rahandusasutuste või muude riigiasutustena.

Selgitus

EKP või riigi keskpanga ülesannete täitmine vastavalt lepingu artikli 127 lõike 2 neljandale taandele ja EKPSi põhikirja artiklile 3 peab seoses keskpanga sõltumatusega (vt lepingu artikkel 130) ettepandud määruse reguleerimisalast välja jätma. Selles osas soovitab EKP lisada ettepandud määrusesse sama erand, mis kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ (makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta) (2) artikli 1 lõike 1 punktis e.

Muudatus 8

Ettepandud määruse artikkel 2 (uus mõiste)

Hetkel tekst puudub.

„ „maksekaart”–

seade, mis võimaldab maksjal i) teha maksetehinguid kaardilugeja abil või kaugjuhtimise teel, sealhulgas posti, telefoni või interneti teel või ii) võtta välja sularaha pangaautomaadist”

Selgitus

EKP on teadlik, et ettepandud määruse artikli 1 lõike 2 punkti c eesmärgiks on tavalised kaardimaksed määruse reguleerimisalast välja jätta ning reguleerida tehinguid, kus maksekaarti kasutatakse peamiselt maksja isiku tuvastamiseks otsearveldus- või kreeditkorraldustehingu algatamisel. Kuna enamuse kaardimaksete lõpparveldus toimub kreeditkorraldus- või otsearveldustehingu kaudu, võib määruse sõnastust hetkel tõlgendada nii, nagu reguleeriks määrus ka kaarditehinguid üldiselt. Õiguskindluse tagamiseks soovitab EKP lisada maksekaardi mõiste ning sõnastada ümber ettepandud määruse artikli 7 lõige 2, jättes välja otsearveldustehingud, mis on algatatud müügikohas kaardiga (vt muudatus 17). Lisaks jätab ettepandud määruse artikli 1 lõike 2 punkt c määruse reguleerimisalast välja maksetehingud, mis tehakse maksekaardiga, määratlemata maksekaardi mõistet.

Muudatus 9

Ettepandud määruse artikkel 2 (uus mõiste)

Hetkel tekst puudub.

„ „suuremahuliste maksete süsteemid”–

maksesüsteemid, mille peamine eesmärk on esmatähtsate ning peamiselt suuresummaliste ühekordsete maksetehingute töötlemine ja arveldamine”

Selgitus

Ettepandud määruse soovitatav uue artikli 1 lõike 2 punkt b (vt muudatus 5) sisaldab mõistet „suuremahuliste maksete süsteemid”, mis tuleks määratleda.

Muudatus 10

Ettepandud määruse artikkel 2 (uus mõiste)

Hetkel tekst puudub.

„ „jaemaksesüsteemid”–

maksesüsteemid, mille peamine eesmärk on edastamiseks kokku kogutud, peamiselt väiksesummaliste ja vähemtähtsate maksetehingute töötlemine ja arveldamine.”

Selgitus

Ettepandud määruse artikli 4 lõige 2 toob sisse maksesüsteemide koostalitlusvõime mõiste, mida peaks kohaldama ainult jaemaksesüsteemidele (vt muudatus 15). Selleks peaks määratlema jaemaksesüsteemide mõiste.

Muudatus 11

Ettepandud määruse artikli 2 lõige 1

„(1)   „kreeditkorraldus”– makseteenus, mille eesmärk on krediteerida makse saaja maksekontot, kui maksetehingu või järjestikused maksetehingud on algatanud maksja makseteenuse pakkujale antud volituse alusel;”

„(1)   „kreeditkorraldus”– makseteenus, mille eesmärk on krediteerida makse saaja maksekontot, kui maksetehingu või järjestikused maksetehingud on algatanud maksja makseteenuse pakkujale antud juhise alusel;”

Selgitus

Kuna kreeditkorralduse tegemiseks on tarvis astuda konkreetseid samme, mis hõlmavad enamat kui maksja volitus, peaks asjaomane mõiste olema täpsemalt määratletud.

Muudatus 12

Ettepandud määruse artikli 2 lõige 2

„(2)   „otsearveldus”– makseteenus, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud saaja maksja volituse alusel”

„(2)   „otsearveldus”– makseteenus, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud makse saaja volituse alusel, mille maksja on andnud saajale, saaja makseteenuse pakkujale või maksja makseteenuse pakkujale

Selgitus

Muude liidu teiseste õigusaktidega kooskõlla viimiseks ning õiguskindluse tagamiseks soovitab EKP viia ettepandud määruse otsearvelduse mõiste vastavusse määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 2 lõikes 14 ning direktiivi 2007/64/EÜ artikli 4 lõikes 28 määratletud mõistega.

Muudatus 13

Ettepandud määruse artikli 2 lõige 7

„(7)   „makseskeem”– maksete tegemiseks kasutatavad eeskirjad, tavad ja standardid, mis on eraldatud mis tahes infrastruktuurist või maksesüsteemist, mis toetab selle toimimist liikmesriikide siseselt ja üleselt”

„(7)   „makseskeem”– makseteenuse pakkujate vahel maksetehingute teostamiseks kokku lepitud ühtsed eeskirjad, tavad ja standardid, ”

Selgitus

Muude liidu teiseste õigusaktidega kooskõlla viimiseks ning õiguskindluse tagamiseks soovitab EKP viia ettepandud määruse makseskeemi mõiste vastavusse määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 2 lõikes 15 määratletud otsearveldussüsteemi mõistega, arvestades, et mõlemates sisaldub mõiste skeem.

Muudatus 14

Ettepandud määruse artikli 4 lõige 1

„1.   Makseteenuse pakkujad teevad kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingud sellise makseskeemi alusel, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)

eeskirjad on samad nii riigisiseste kui ka piiriüleste kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute puhul liikmesriikide üleselt ja siseselt;

b)

skeemi osalised moodustavad enamiku makseteenuste pakkujatest enamikus liikmesriikides.”

„1.   Makseteenuse pakkujad teevad kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingud sellise makseskeemi alusel, mis vastab järgmistele tingimustele:

a)

eeskirjad on samad nii riigisiseste kui ka piiriüleste kreeditkorraldus- ja otsearveldustehingute puhul liikmesriikide üleselt ja siseselt;

b)

skeemi osalised moodustavad enamiku makseteenuste pakkujatest enamikus liikmesriikides, mille rahaühik on euro.”

Selgitus

Vt selgitust muudatusele 3.

Muudatus 15

Ettepandud määruse artikli 4 lõige 2

„2.   Maksesüsteemid ja vajaduse korral makseskeemid on tehniliselt koostalitlusvõimelised tänu selliste standardite kasutamisele, mille on välja töötanud rahvusvahelised või Euroopa standardiasutused.”

„2.   Jae maksesüsteemid on tehniliselt koostalitlusvõimelised tänu selliste standardite kasutamisele, mille on välja töötanud rahvusvahelised või Euroopa standardiasutused.”

Selgitus

Ettepandud määruse artikli 4 lõige 2 sätestab maksesüsteemide ja makseskeemide (kohaldatavatel juhtudel) tehnilise koostalitlusvõime nõude, määratlemata täpsemalt, mida tehnilise koostalitlusvõime all silmas peetakse. Ideaaljuhul peaks kehtestama täpsema sõnastuse mõiste tähenduse kohta. Selle puudumisel soovitab EKP jätta välja viite makseskeemidele, sest selliste skeemide vaheline koostalitlus ei ole teostatav. Veelgi tähtsam on asjaolu, et maksete töötlemine ja arveldamine on jaemaksesüsteemides ja suuremahuliste maksete süsteemides väga erinev, hoolimata asjaolust, et jaemaksetehinguid on võimalik töödelda mõlemas süsteemis. Üldjoontes kasutavad jaemaksesüsteemid suuremahuliste maksete süsteeme arveldusteks. Tuleks selgitada, et koostalitlusvõimet nõutakse vaid samaliigilistelt maksesüsteemidelt. Jaemaksesüsteemide ja suuremahuliste maksete süsteemide koostalitlusvõime nõue ei tõstataks mitte ainult proportsionaalsuse küsimust (suuremahuliste maksete süsteemide, näiteks TARGET2 ja EURO1, kaudu töödeldud jaemaksed moodustavad vaid 1% euroala jaemaksete koguarvust), vaid sellel võivad olla ka soovimatud tagajärjed riski ja stabiilsuse osas.

Muudatus 16

Ettepandud määruse artikli 5 lõiked 1 ja 2

„1.   Hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] tehakse kreeditkorraldused vastavalt lisa punktides 1 ja 2 sätestatud tehnilistele nõuetele.

2.   Hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] tehakse otsearveldused vastavalt artiklile 6 ning lisa punktides 1 ja 3 sätestatud tehnilistele nõuetele.”

„1.   Hiljemalt 31. jaanuaril 2013 tehakse kreeditkorraldused vastavalt lisa punktides 1 ja 2 sätestatud tehnilistele nõuetele.

2.   Hiljemalt 31. jaanuaril 2014 tehakse otsearveldused vastavalt artiklile 6 ning lisa punktides 1 ja 3 sätestatud tehnilistele nõuetele.”

Selgitus

EKP nõustub sellega, et kreeditkorralduste ja otsearvelduste nõuded peaksid jõustuma võimalikult lühikese aja jooksul, eriti arvestades asjaolu, et SEPA kreeditkorraldus käivitati jaanuaris 2008 ja SEPA otsearveldus novembris 2009. Võttes arvesse piisavalt pika käivitusaja vajadust maksesektoris soovitab EKP kehtestada konkreetsed tähtajad, milleks on kreeditkorralduste puhul soovitavalt jaanuari lõpp 2013 ning otsearvelduste puhul jaanuari lõpp 2014.

Muudatus 17

Ettepandud määruse artikli 7 lõige 2

„2.   Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada erandit kõigist artikli 5 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni [60 kuud käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] selliste maksetehingute suhtes, mis on algatatud müügikohas maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsearveldus BBANi või IBANi tunnusnumbriga kontolt.”

„2.   Liikmesriigid võivad lubada oma pädevatel asutustel kohaldada erandit kõigist artikli 5 lõigetes 1 –3 sätestatud nõuetest või mõnest kõnealusest nõudest kuni [60 kuud käesoleva määruse jõustumist – sisestada konkreetne kuupäev] selliste maksetehingute suhtes, mis on algatatud müügikohas maksekaardiga ja mille tulemuseks on otsearveldustehing.”

Selgitus

Vt selgitused muudatustele 8 ja 20.

Muudatus 18

Ettepandud määruse artikli 12 lõige 1

„1.   Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 5 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakte. Kiireloomulistel juhtudel võib kohaldada artiklit 15.”

„1.   Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 5 lõikes 4 osutatud delegeeritud õigusakte. Komisjon koostab delegeeritud õigusakti eelnõu tihedas koostöös eurosüsteemiga ning asjakohastel juhtudel teiste EKPSi liikmetega ning konsulteerides teenuse pakkujate ja kasutajate esindajatega. Kiireloomulistel juhtudel võib kohaldada artiklit 15.”

Selgitus

Selleks, et mitte takistada uute ja uuenduslike maksevahendite väljatöötamist, on ülimalt oluline, et delegeeritud õigusaktis sätestatud tehnilisi nõudeid saaks sujuvalt ja tõhusalt muuta. Komisjon peaks delegeeritud volitusi kasutama tihedas koostöös eurosüsteemiga ja asjakohastel juhtudel teiste EKPSi liikmetega ning vastavalt konsultatsioonidele maksesektori ja muude huvirühmadega, tagamaks muu hulgas, et muudatuste sisseviimisel arvestatakse maksesektori majandustsüklitega.

Muudatus 19

Ettepandud määruse lisa punkti 1 alapunkt d

„d)

Ülekande andmete väli mahutab vähemalt 140 tähemärki. Makseskeem võib võimaldada kasutada rohkem tähemärke, välja arvatud juhul, kui teabe edastamiseks kasutataval seadmel on tähemärkidega seotud tehnilised piirangud; sel juhul kohaldatakse kõnealust tehnilist piirangut.”

„d)

Ülekande andmete väli mahutab vähemalt 140 tähemärki. Makseskeem võib võimaldada kasutada rohkem tähemärke, välja arvatud juhul, kui teabe edastamiseks kasutataval seadmel on tähemärkidega seotud tehnilised piirangud; sel juhul kohaldatakse kõnealust tehnilist piirangut.”

Selgitus

Makseskeemide poolt võimaldatavate tähemärkide arvu ei tohiks piirata, mistõttu on soovitav sätestada 140 tähemärki miinimumnõudena.

Muudatus 20

Ettepandud määruse lisa punkti 3 alapunkt f

„f)

Nõusolek antakse nii saajale kui ka maksja makseteenuse pakkujale (otse või kaudselt saaja kaudu) ja volitused koos nende hilisemate muudatustega ja/või tühistamistega säilitab saaja või saaja nimel tegutsev kolmas isik.”

„f)

Nõusolek antakse nii saajale kui ka, otse või kaudselt saaja kaudu, maksja makseteenuse pakkujale ja volitused koos nende hilisemate muudatustega ja/või tühistamistega säilitab saaja või saaja nimel tegutsev kolmas isik.”

Selgitus

Ettepandud määruse lisa punkti 3 alapunkti f sõnastust võib ekslikult tõlgendada nii, nagu oleksid tühised ning vajaksid uuendamist kõik senised volitused, mis ei ole antud selgesõnaliselt nii saajale kui maksja makseteenuse pakkujale. Arvestades seniste otsearveldusvolituste suurt arvu, võib see osutuda väga tülikaks. Seetõttu tuleks võimaliku kahtluse hajutamiseks selgitada, et maksja makseteenuse pakkujale võib volituse anda ka kaudselt, läbi saaja.


(1)  Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(2)  ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.