[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 2.6.2010

KOM(2010) 289 lõplik

2010/0160 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta

{SEK(2010) 678}{SEK(2010) 679}

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

Finantskriisi tagajärjel on ilmsiks tulnud finantsjärelevalve olulised puudused nii üksikjuhtudel kui ka finantssüsteemis tervikuna. Euroopa Komisjon on teinud katse põhjalikult läbi vaadata finantsjärelevalve Euroopas, et luua tõhusam, integreeritud ja jätkusuutlik Euroopa järelevalvesüsteem. Kõnealune süsteem põhineb Rahvusvahelise Valuutafondi endise peadirektori Jacques de Larosière'i juhitud ning komisjoni presidendi Barroso poolt Euroopa järelevalvekorra tugevdamise kohta soovituste tegemiseks volitatud kõrgetasemelise eksperdirühma järeldustel. Eksperdirühm esitas aruande 25. veebruaril 2009 ning selle soovitused kiitis komisjon heaks oma teatises, mis esitati 2009. aasta märtsis kogunenud kevadisele Euroopa Ülemkogule[1].

Komisjoni kavandatud reformi peamised osad on järgmised:

1. Luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem , mis koosneb liikmesriikide selliste finantsjärelevalveasutuste võrgustikust, kes teevad koostööd uute Euroopa järelevalveasutustega, mis on loodud olemasolevate Euroopa järelevalvekomiteede[2] ümberkujundamisel Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuseks, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuseks ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuseks, ühendades seeläbi üleeuroopalise finantsjärelevalveraamistiku eelised ja selliste kohalike mikrotasandi järelevalveasutuste eriteadmised, kes tunnevad oma jurisdiktsioonis tegutsevaid asutusi kõige paremini.

2. Luua Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, mis jälgib ja hindab selliseid võimalikke ohtusid finantsstabiilsusele, mis tulenevad makromajanduslikest suundumustest ja kogu finantssüsteemi arengust. Selleks annab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kogu süsteemi hõlmavate oluliste tekkida võivate riskide kohta varajase hoiatuse ja esitab vajaduse korral soovitused kõnealuste riskide vähendamiseks.

Reitinguagentuuride puhul oli De Larosière'i juhitud töörühm arvamusel, et otstarbekam oleks teha Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteele (CESR) ülesandeks reitinguagentuuridele tegevuslubade andmine ELis, reitinguagentuuride tegevuse jälgimine ning sellest tulenevalt muudatuste kehtestamine.

Seepärast tegi komisjon oma 27. mai 2009. aasta teatises Euroopa finantsjärelevalve kohta[3] ettepaneku, et Euroopa järelevalveasutusele tuleks seada ülesandeks tegevuslubade andmine teatavatele üleeuroopalise ulatusega majandusüksustele (nt reitinguagentuurid) ja järelevalve teostamine kõnealuste üksuste üle. Selliste ülesannete täitmiseks võiks kõnealustel asutustel olla volitused uurimise ja kohapealsete kontrollide teostamiseks ning järelevalvealaste otsuste vastuvõtmiseks. Need ülesanded oleksid määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses reitinguagentuuride kohta[4]. Komisjoni soovitust toetas Euroopa Ülemkogu oma kohtumisel 2009. aasta juunis, väites selgelt, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel (edaspidi „EVJA”) „peaks olema ka pädevus teostada järelevalvet reitinguagentuuride üle”[5].

Selle taustal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (reitinguagentuuride kohta (edaspidi „reitinguagentuuride määrus”)) artiklis 39 ja põhjenduses 51 sätestatud, et järelevalve praegust ülesehitust ei tuleks käsitleda reitinguagentuuride järelevalve pikaajalise lahendusena ning isegi kui pädevate asutuste kolleegiumidelt oodatakse selle valdkonna järelevalvealase koostöö ja ühtlustamise tõhustamist ühenduses, siis ei suuda need pakkuda kõiki eeliseid, mida pakuks reitinguagentuuride valdkonna konsolideeritum järelevalve. Euroopa Parlament ja nõukogu palusid komisjonil esitada 2010. aasta 1. juuliks aruanne ning kõik õigusaktide ettepanekud, mida on vaja tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks seoses järelevalvealase kooskõlastamise ja koostöökorraga.

Oluline on märkida, et käesoleva ettepanekuga ei muudeta reitinguagentuuri määruse sisulisi tingimusi, mida reitinguagentuuridel tuleb täita, et saada registreeritud ning mida tuleb pärast seda pidevalt täita. Samuti tingimusi, mille alusel kolmandates riikides asuvate reitinguagentuuride antud krediidireitinguid võib kasutada ELis (kinnitamise[6] ja sertifitseerimise mehhanismide[7] kaudu, nagu reitinguagentuuride määrusega ette nähtud), ei muudeta käesoleva muudatusega, vaid need jäävad nii, nagu on sätestatud praeguses reitinguagentuuride määruses.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega

Euroopa finantsjärelevalve uut ülesehitust käsitlevate ettepanekute õigusaktide paketi väljatöötamisel korraldati kaks avalikku arutelu, mis hõlmasid reitinguagentuuride määrusega seotud elemente. Pärast Jacques de Larosière'i juhitud kõrgetasemelise töörühma aruande esitamist ja komisjoni 4. märtsi 2009. aasta teatise avaldamist korraldas komisjon 10. märtsist kuni 10. aprillini 2009 esimese arutelu, mille tulemusi võeti arvesse 27. mail 2009 avaldatud teatises Euroopa finantsjärelevalve kohta. Avaliku arutelu käigus esitatud ettepanekute kokkuvõte on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/docs/2009/fin_supervision/summary_en.pdf

Teiseks korraldas komisjon 27. maist kuni 15. juulini 2009 teise arutelu, mille käigus võisid kõik huvitatud isikud esitada märkusi Euroopa finantsjärelevalvet käsitlevas komisjoni 27. mai 2009. aasta teatises esitatud üksikasjalikumate reformide kohta. Enamikus laekunud vastustest toetati kavandatud reforme ning esitati märkusi kavandatud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi üksikasjalike aspektide kohta. Avaliku arutelu käigus esitatud ettepanekute kokkuvõte on kättesaadav järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/2009/fin_supervision_may_en.htm

3. Mõju hindamine

Euroopa finantsjärelevalvet käsitlevale komisjoni maikuu teatisele lisatud mõjuhinnangus analüüsiti peamisi poliitikavalikuid Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteemi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomiseks. Teostatud on teine mõju hindamine, et analüüsida, milline mõju on Euroopa finantsjärelevalve uut struktuuri käsitlevatel ettepanekutel, mille komisjon 2009. aasta septembris vastu võttis. Kõnealune hindamine hõlmab ka Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse loomise ja reitinguagentuuride järelevalvestruktuuri muudatuste hindamist. Käesolevale ettepanekule on koostatud proportsionaalse mõjuhinnangu aruanne. Selle sisuga saab tutvuda järgmisel veebilehel:

http://ec.europa.eu/internal_market/securities/agencies/index_en.htm

4. Ettepaneku õiguslik külg

4.1. Õiguslik alus

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114.

4.2. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte

EVJA-le antavad ülesanded on tihedalt seotud finantskriisi leevendamiseks võetavate meetmetega ning komisjoni 4. märtsi ja 27. mai 2009. aasta teatistes esitatud meetmetega. Ühenduse meetmetega saab kõrvaldada finantskriisi tulemusel ilmnenud puudused ja kehtestada süsteemi, mis on kooskõlas eesmärgiga luua ELi ühtne ja stabiilne finantsteenuste turg, andes EVJA-le selleks vajalikud järelevalvevolitused reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks. Traditsioonilist tööjaotust päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ja muude pädevate asutuste vahel ei käsitletud reitinguagentuuride järelevalve pikaajalise lahendusena, arvestades kogu Euroopa Liidus kasutatavate krediidireitingute ülemaailmset olemust. Reitinguagentuuride määruse vastuvõtmise ajal peeti reitinguagentuuride valdkonna konsolideeritumat järelevalvet kasulikumaks, kuid sel hetkel ei olnud olemasolev õigusraamistik sellise struktuuri loomiseks siiski piisav. Komisjoni ettepanekuga määruse kohta, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (EVJA), luuakse sobiv raamistik selleks, et anda EVJA-le vajalikud volitused reitinguagentuuride registreerimise ja järelevalvega seotud ülesannete täitmiseks.

Kuigi määrusega ei hõlmata üksnes reitinguagentuuride järelevalvet, mida peaks teostama EVJA, vaid ka järelevalvet krediidireitingute kasutamise üle üksikute majandusüksuste poolt, kelle üle teostatakse järelevalvet liikmesriikide tasandil, vastutavad liikmesriikide järelevalveasutused jätkuvalt järelevalve eest krediidireitingute kasutamise üle nende üksikute majandusüksuste poolt. Kuna liikmesriikide järelevalveasutused saavad koguda konkreetset teavet krediidireitingute kasutamise kohta, siis peaksid nad saama taotleda, et EVJA kontrollib reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks tunnistamist või krediidireitingute kasutamise peatamist. Liikmesriikide pädevatel asutustel puudub siiski volitus võtta järelevalvemeetmeid reitinguagentuuride suhtes, kui nad rikuvad määrust.

Lisaks sellele on pädevatel asutustel kohustus teha EVJAga koostööd, kui EVJA peab seda vajalikuks; seepärast peavad liikmesriigid säilitama pädevad asutused, mille nad on määranud reitinguagentuuride määruse alusel. Kavandatud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on tingimata vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks. Meetmed on kooskõlas aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, sest liikmesriigid ei suuda käesoleva ettepaneku eesmärke täielikult saavutada ning seepärast on need paremini saavutatavad ühenduse tasandil.

Kõige sobivam vahend on määrus, millega muudetakse praegu kehtivat määrust.

4.3. Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Määrus reitinguagentuuride kohta tuleb läbi vaadata, et kehtestada ELis tegutsevate reitinguagentuuride suhtes tsentraliseeritud järelevalve. EVJA-le tuleks anda üldine pädevus nii registreerimise ja registreeritud reitinguagentuuride pideva järelevalve küsimustes, kui ka küsimustes, mis on seotud krediidireitingutega, mille on andnud kolmandates riikides asutatud reitinguagentuurid, kes tegutsevad ELis sertifitseerimise või kinnitamise mehhanismi alusel. Seepärast on vaja läbivalt kogu tekstis asendada mis tahes viide reitinguagentuuride registreerimise ja järelevalve eest vastutavatele pädevatele asutustele viitega EVJA-le. Siiski mõni konkreetne järelevalvevolitus, mis on seotud krediidireitingute kasutamisega, jääb liikmesriikide pädevate asutuste vastutusalasse. Lisaks sellele säilitab komisjon oma pädevuse jõustada aluslepinguid ning eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu VII jaotise 1. peatükki seoses ühiste konkurentsieeskirjadega vastavalt nende eeskirjade rakendamiseks vastuvõetud sätetele.

4.3.1. I jaotise (Sisu, reguleerimisala ja mõisted) muudatused

Selleks et viia määrus kooskõlla uue ettepanekuga, mis käsitleb direktiivi alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, on artikli 4 lõikes 1 nimetatud alternatiivsed investeerimisfondid, et käsitleda neid krediidireitingute kasutamise puhul samal viisil kui muid ELi finantseerimisasutusi. See tähendab, et kui alternatiivsed investeerimisfondid kasutavad krediidireitinguid regulatiivsetel eesmärkidel, siis peab need krediidireitingud olema andnud käesoleva määruse kohaselt registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuur.

4.3.2. II jaotise (Krediidireitingute andmine) muudatused

Selleks et vältida „emitent maksab” mudeli korral reitinguagentuuride võimalikke huvide konflikte, mis on eriti ohtlikud struktureeritud finantsinstrumentide krediidireitingu puhul, ning suurendada läbipaistvust ja tugevdada konkurentsi reitinguagentuuride vahel, tuleks nõuda, et struktureeritud finantsinstrumentide emitendid või seotud kolmandad isikud annavad konkureerivatele reitinguagentuuridele juurdepääsu teabele, mille nad on andnud reitinguagentuurile, kelle nad palkasid struktureeritud finantsinstrumentide hindamiseks. Tingimusel et teatavad organisatsioonilised ja konfidentsiaalsuse tingimused on täidetud, tuleks hinnataval ettevõttel või seotud kolmandal isikul anda konkureerivatele reitinguagentuuridele taotluse korral juurdepääs teabele, mis on antud palgatud reitinguagentuuridele struktureeritud finantsinstrumentide hindamise eesmärgil. Konkureeriv reitinguagentuur, kellele on antud juurdepääs teabele, ei tohiks seda kasutada mis tahes muul otstarbel kui reitingu andmiseks ning temalt tuleks nõuda teatava minimaalse arvu soovimatute krediidireitingute andmist, et tagada, et teabele juurdepääsu taotlusel ei olnud muud eesmärki.

Erinevalt reitinguagentuuride määruse muudest sisulistest nõuetest, mis on suunatud reitinguagentuuridele ja nende töötajatele, kehtestatakse selle eeskirjaga avalikustamise nõuded struktureeritud finantsinstrumentide emitentidele. Kõigil registreeritud reitinguagentuuridel saab olema teabele juurdepääsu võimalus, mis on vajalik struktureeritud finantsinstrumentidele soovimatute krediidireitingute andmiseks. Sellega kaasneb suurem konkurents krediidireitinguturul ning krediidireitingute arvu suurenemine instrumendi kohta nii, et krediidireitingute kasutajatel on võimalik sama instrumendi puhul tugineda rohkem kui ühele krediidireitingule.

Komisjon märgib, et Ameerika Ühendriikides (USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni (SEC) eeskiri 17g–5, avaldatud 4. detsembril 2009 ja jõustub 2010. aasta juunis) on kehtestatud sarnane süsteem. Arvestades reitinguagentuuride ülemaailmset rolli ja tegevust ning selleks, et säilitada reitinguagentuuridele võrdsed tingimused ja piisav konkurents, on vaja tagada, et mitmes jurisdiktsioonis tegutsevate reitinguagentuuride suhtes kohaldatakse sarnaseid eeskirju. Lisaks sellele leevendavad eeldatavasti need uued sätted huvide konflikte, mis tulenevad „emitent maksab” mudelist. Arvestades võimalikku kasu ning asjaolu, et need meetmed näivad olevat rahvusvahelisel tasandil hea tava, siis eespool osutatud uute sätetega kaasnev mõju kuludele ei ole tõenäoliselt märkimisväärne. Rakendusmeetmeid on vaja, et üksikasjalikumalt täpsustada nõuded, mis reitinguagentuuril tuleb täita juurdepääsu saamiseks veebilehele, sealhulgas tema suutlikkus tagada andmete konfidentsiaalsus.

4.3.3. III jaotise (Krediidireitingute andmise järelevalve) muudatused

4.3.3.1. III jaotise I peatüki (Registreerimise menetlus) muudatused

Kuna reitinguagentuuride järelevalve tehakse ülesandeks uuele ühtsele järelevalveasutusele, siis kõrvaldatakse olemasolevad sätted, millega on ette nähtud järelevalve koordineerimine kolleegiumis ning lõplik ametlik otsustuse tegemine päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt. Eeldatakse, et järelevalvealase pädevuse andmine EVJA-le aitab ELi raamistikus paremini tegeleda tõhusa ja mõjusa järelevalve tagamise küsimusega nende majandusüksuste üle, kes sageli tegutsevad mitmes jurisdiktsioonis ning omavad laiaulatuslikku piiriülest mõju. Sellest tulenevalt ei ole kavandatud tsentraliseeritud ELi tasandi järelevalve kontekstis enam vaja järelevalveasutuste kolleegiume, mis nähti ette järelevalvealase koostöö ja lähendamise tõhustamise eesmärgil. EVJA loomisega parandatakse ja hõlbustatakse registreerimise menetlust, muutes selle lihtsamaks (sest kaotatakse ära üleliigsed konsulteerimise etapid kolleegiumis olevate pädevate asutuste vahel ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteega) ning seepärast on võimalik lühendada registreerimismenetluse eri etappide tähtaegu.

4.3.3.2. III jaotise II peatüki (EVJA teostatav järelevalve) muudatused

Selleks et hõlbustada määruse igapäevast kohaldamist, tuleks EVJA-le anda pädevus esitada komisjonile heakskiitmiseks tehniliste standardite kavandite ettepanekuid, mis käsitlevad: i) registreerimismenetlust, sealhulgas II lisas sätestatud teavet; ii) teavet, mida reitinguagentuur peab andma sertifitseerimise taotlemisel ja tema süsteemse tähtsuse hindamiseks, pidades silmas määruse artiklis 5 sätestatud finantsturgude stabiilsust ja usaldusväärsust; ja iii) sellise teabe esitamist (sealhulgas aruandluse struktuur, formaat, meetod ja ajavahemik), mida reitinguagentuurid peavad avaldama vastavalt määruse artikli 11 lõikele 2 ning I lisa E jao II osa punktile 1.

Piisava järelevalve- ja jõustamissuutlikkuse tagamiseks tuleb anda EVJA-le õigus nõuda reitinguagentuuridelt ja muudelt krediidireitingualase tegevusega seotud isikutelt kogu vajalikku teavet. Ta saab algatada uurimisi määruse võimaliku rikkumise puhul ning sellega seoses peab tal olema võimalik rakendada järelevalvevolitusi, nagu näiteks õigust kontrollida andmeid ja muid asjakohaseid materjale ning teha neist koopiaid/väljavõtteid, nõuda suulisi selgitusi, kuulata ära isik, õigus nõuda andmeid telefonisuhtluse ja andmeedastuse kohta. EVJA peab saama ka teostada kohapealseid kontrolle. Menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute õigus kaitsele. Eelkõige peab EVJA andma asjaomastele isikutele võimaluse esitada oma seisukohti küsimustes, mille puhul EVJA on esitanud vastuväiteid.

4.3.3.3. III jaotise III peatüki (EVJA ja pädevate asutuste koostöö) muudatused

Pädevatele asutustele jääb alles kohustus teostada järelevalvet seoses krediidireitingute kasutamisega majandusüksuste poolt, kelle üle teostatakse järelevalvet (nt krediidiasutused või kindlustusandjad) ja kes kasutavad neid krediidireitinguid regulatiivsetel eesmärkidel. Liikmesriikide kõnealustel asutustel on jätkuvalt kõige parem kontrollida, kuidas järelevalve all olevad majandusüksused kasutavad krediidireitinguid oma igapäevases tegevuses, ning võtma vajaduse korral asjakohaseid meetmeid.

Siseriiklikud järelevalveasutused peavad panustama ka EVJA järelevalvealasesse tegevusse, tagades kogu vajaliku teabevahetuse ja koostöö, mida võib olla vaja EVJA järelevalve- ja jõustamispädevuse rakendamiseks. Neil saab olema võimalik taotleda, et EVJA vaatab läbi, kas reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks tunnistamise tingimused on täidetud ning taotleda, et EVJA vaatab läbi reitinguagentuuri antud krediidireitingute kasutamise peatamise, kui nende arvates reitinguagentuur rikub tõsiselt ja pidevalt määrust reitinguagentuuride kohta.

Kui see on tõhususe eesmärgil vajalik või asjakohane, siis EVJA peab saama oma järelevalvealases tegevuses paluda abi pädevalt järelevalveasutuselt liikmesriigi tasandil. Pädevad asutused peaksid abistama, kui EVJA teostab uurimisi ja kohapealseid kontrolle.

EVJA võib ka delegeerida liikmesriigi pädevatele asutustele konkreetseid järelevalveülesandeid, näiteks kui järelevalvemeetmeid tuleb võtta reitinguagentuuri kaugel asuvates valdustes või eeldatakse kohalike tingimustega seotud teadmisi ja kogemusi, sealhulgas võõrkeele oskust. Ülesannete delegeerimist tuleks kasutada, et välistada ebaproportsionaalsed kulud EVJA ja järelevalve all olevate reitinguagentuuride jaoks. Võimalikud ülesanded, mida võib delegeerida, hõlmavad uurimisega seotud konkreetsete ülesannete ning kohapealsete kontrollide teostamist, registreerimise taotluse hindamist, kuid ka igapäevase järelevalvega seotud ülesandeid. Ülesannete delegeerimine ei mõjuta EVJA vastutust ja ta võib anda juhiseid asutusele, kellele ta on delegeerinud ülesande. EVJA peaks suunistes täiendavalt täpsustama valdkonnad, milles ta kavatseb kasutada õigust delegeerida ülesandeid, sealhulgas delegeerimise menetlus, mida tuleb kohaldada, ning pädevale asutusele antav mis tahes hüvitis ülesannete elluviimise eest.

4.3.4. IV jaotise (Karistused, komiteemenetlus, aruandlus ning ülemineku- ja lõppsätted) muudatused

4.3.4.1. IV jaotise I peatüki (Karistused, komiteemenetlus ja aruandlus) muudatused

EVJA võib oma järelevalvevolituse toetamiseks teha komisjonile ettepaneku kehtestada perioodilisi karistusmakseid. Selle sunnimeetmega püütakse saavutada, et: i) rikkumine lõpetatakse, ii) EVJA-le esitatakse tema küsitud täielik ja õige teave ning iii) reitinguagentuurid ja muud isikud alluvad uurimisele. EVJA võib teha komisjonile ettepaneku ka trahvide määramiseks, kui rikutakse, kas tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu, mõnda reitinguagentuuri määruse III lisas loetletud sätetest. Üksikasjalikud kriteeriumid trahvisumma kehtestamiseks ja trahvidega seotud menetluslikud aspektid sätestatakse delegeeritud õigusaktis.

Lisaks sanktsioonide ettepanekute tegemisele volitatakse EVJAt ka võtma järelevalvemeetmeid juhul, kui reitinguagentuur on rikkunud määrust. Kõnealused meetmed hõlmavad krediidireitingute andmise ajutist keelustamist ning asjaomaste krediidireitingute kasutamise peatamist kuni rikkumise lõpetamiseni. Äärmusliku meetmena antakse EVJA-le volitus tunnistada reitinguagentuuri registreerimine kehtetuks.

Lisaks sellele on EVJA-l õigus nõuda, et reitinguagentuurid lõpetavad rikkumise ning väljastada avalikke teadaandeid. Neid meetmeid kohaldatakse juhul, kui proportsionaalsuse põhimõtet arvestades ei ole sanktsiooni või rangemate järelevalvemeetmete rakendamine õigustatud. Sanktsioonid, karistusmaksed ja järelevalvemeetmed on tõhusa jõustamiskorra täiendavad osad.

Komiteemenetlus on viidud kooskõlla Lissaboni lepinguga.

4.3.4.2. IV jaotise II peatüki (Ülemineku- ja lõppsätted) muudatused

Kui EVJA on loodud ning tegutseb, siis tuleb liikmesriikide pädevatel asutustel lõpetada reitinguagentuuride valdkonnas oma järelevalve- ja jõustamisalane pädevus ja ülesannete täitmine, mis neile oli antud reitinguagentuuride määrusega.

Tuleb kehtestada ka selgesõnalised eeskirjad toimikute ja töödokumentide üleandmiseks pädevatelt asutustelt EVJA-le.

5. Mõju eelarvele

Üldine ülevaade EVJA loomise ettepanekute mõjust eelarvele esitati 2009. aasta septembris mõju hindamise aruandes ja sellele lisatud finantsselgituses, mis kaasnes õigusakti ettepanekuga (vt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse loomise ettepanekule lisatud finantsselgitus). EVJAga seotud erimõju, mis tuleneb reitinguagentuuride otsesest järelevalvest, on täpsustatud käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses. Mõlemaid finantsselgitusi tuleb käsitleda koos. Käesolevale ettepanekule lisatud finantsselgituses on käsitletud ka konkreetset mõju komisjoni eelarvele.

Ettepanek mõjutab ühenduse eelarvet.

2010/0160 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr …/…,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut[8],

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[9],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt[10]

ning arvestades järgmist:

(1) Jacques de Larosière'i juhitud kõrgetasemelise eksperdirühma 25. veebruari 2009. aasta aruandes, mis koostati komisjoni taotlusel, jõuti seisukohale, et tulevaste finantskriiside ohu ja nende võimaliku mõju vähendamiseks on vaja tugevdada Euroopa finantssektori järelevalveraamistikku ning soovitati oluliselt reformida finantssektori järelevalve struktuuri, sealhulgas luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, kuhu kuuluvad kolm Euroopa järelevalveasutust (üks väärtpaberisektoris, üks kindlustus- ja tööandjapensionide sektoris ning üks pangandussektoris), ning luua Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu.

(2) Komisjon tegi 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine”[11] ettepaneku koostada sellise õigusakti eelnõu, millega luuakse Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, ning esitas 27. mai 2009. aasta teatises „Euroopa finantsjärelevalve”[12] üksikasjalikumalt sellise uue järelevalveraamistiku võimaliku struktuuri, rõhutades reitinguagentuuride järelevalve eripära.

(3) Euroopa Ülemkogu soovitas oma 19. juuni 2009. aasta järeldustes luua Euroopa Finantsjärelevalveasutuste Süsteem, mis koosneb liikmesriikide selliste finantsjärelevalveasutuste võrgustikust, mis teevad koostööd uute Euroopa järelevalveasutustega, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusega, et parandada liikmesriikide järelevalvekorra kvaliteeti ja sidusust, tõhustada piiriüleste kontsernide järelevalvet, luues selleks järelevalvekolleegiume, ning kehtestada ühtne Euroopa eeskirjade kogumik, mida kohaldatakse siseturul kõikide finantsturu osaliste suhtes. Järeldustes rõhutati, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel peaksid olema järelevalvevolitused reitinguagentuuride puhul. Lisaks sellele peaks komisjon säilitama oma pädevuse jõustada aluslepinguid ning eelkõige Euroopa Liidu toimimise lepingu VII jaotise 1. peatükki ühiste konkurentsieeskirjade suhtes vastavalt nende eeskirjade rakendamiseks vastuvõetud sätetele.

(4) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse tegevusulatus tuleb selgelt määratleda, et finantsturu osalised teaksid, milline asutus on pädev reitinguagentuuride tegevusvaldkonnas. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel peaks olema üldine pädevus reitinguagentuuride registreerimise ja registreeritud reitinguagentuuride pideva järelevalvega seotud küsimustes.

(5) Selleks et tugevdada reitinguagentuuride vahelist konkurentsi, aidata vältida „emitent maksab” mudeli korral võimalikke huvide konflikte, mis on eriti ohtlikud struktureeritud finantsinstrumentide hindamise puhul, ning suurendada struktureeritud finantsinstrumentide reitingute läbipaistvust ja kvaliteeti, peaks registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuuridel olema juurdepääs nende struktureeritud finantsinstrumentide nimekirjale, mida hindavad nende konkurendid. Emitent või seotud kolmas isik peaks esitama hindamiseks vajaliku teabe, et struktureeritud finantsinstrumentidele antaks soovimatuid konkureerivaid krediidireitinguid. Selliste soovimatute krediidireitingute andmine peaks edendama rohkem kui ühe krediidireitingu kasutamist struktureeritud finantsinstrumendi kohta. Juurdepääs veebilehtedele tuleks anda ainult siis, kui reitinguagentuur on võimeline tagama taotletud teabe konfidentsiaalsuse.

(6) Kuna krediidireitinguid kasutatakse kogu ELis, siis traditsiooniline eristamine päritoluriigi pädeva asutuse ja muude pädevate asutuste vahel ning järelevalve koordineerimine kolleegiumides ei ole reitinguagentuuride järelevalve puhul kõige sobivam variant. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse loomise järel ei ole sellise struktuuri säilitamine enam vajalik. Registreerimismenetlust tuleks seega tõhustada ning tähtaegu vastavalt lühendada.

(7) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus peaks olema vastutav reitinguagentuuride registreerimise ja pideva järelevalve eest, kuid ta ei peaks vastutama krediidireitingute kasutajate järelevalve eest. Seepärast peaksid liikmesriikide pädevad asutused jääma vastutavaks järelevalve teostamise eest krediidireitingute kasutamise üle finantseerimisasutuste ja muude üksuste poolt (nt krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustusandjad, edasikindlustusandjad, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, tööandjapensioni kogumisasutused ja alternatiivsed investeerimisfondid), kelle üle teostatakse järelevalvet liikmesriigi tasandil finantsteenuste muude direktiivide kohaldamise raames, ning krediidireitingute kasutamise üle prospektides.

(8) Vaja on luua tõhus vahend ühtlustatud tehniliste standardite kehtestamiseks, et hõlbustada käesoleva määruse igapäevast kohaldamist ning tagada investoritele ja tarbijatele kogu Euroopa Liidus võrdsed tingimused ja piisav kaitse. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel on põhjalikud eriteadmised ning seega on tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks tehniliste standardite kavandite väljatöötamine.

(9) Reitinguagentuuride valdkonnas peaks tehniliste standardite kavandite ettepanek hõlmama registreerimismenetlust, teavet, mille reitinguagentuur peab esitama sertifitseerimist taotledes ja tema süsteemse tähtsuse hindamiseks, pidades silmas finantsturgude stabiilsust ja usaldusväärsust, ning sellise teabe esitamist (sealhulgas aruandluse struktuur, formaat, meetod ja periood), mida reitinguagentuurid peavad avalikustama vastavalt käesolevale määrusele. Komisjonil tuleb tehniliste standardite kavandid vastu võtta vastavalt määrusele .../... ([EVJA]), et anda neile siduv õigusjõud.

(10) Valdkondades, kus tehnilisi standardeid ei kohaldata, peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel olema õigus esitada mittesiduvaid suuniseid käesoleva määruse kohaldamisega seotud küsimustes.

(11) Ülesannete tõhusaks täitmiseks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel olema õigus nõuda kogu vajalikku teavet vahetult finantsturu osalistelt. Liikmesriikide ametiasutused peaksid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust selliste taotluste jõustamisel aitama.

(12) Oma järelevalvevolituste tõhusaks kasutamiseks peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel olema õigus teostada uurimisi ja kohapealseid kontrolle. Järelevalvevolituste rakendamisel peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus andma isikutele, kelle suhtes kohaldatakse menetlust, võimaluse esitada oma seisukohti, et nende kaitseõigus oleks tagatud.

(13) Pädevad asutused peaksid Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust abistama ning tegema temaga koostööd. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus võib delegeerida pädevatele asutustele konkreetseid järelevalveülesandeid, näiteks kui järelevalveülesanne eeldab kohalike tingimustega seotud teadmisi ja kogemusi, mis on olemas pigem liikmesriigi tasandil. Võimalikud ülesanded, mida võib delegeerida, hõlmavad uurimisega seotud konkreetsete ülesannete ning kohapealsete kontrollide teostamist, registreerimise taotluse hindamist, kuid ka konkreetseid igapäevase järelevalvega seotud ülesandeid. Sellise delegeerimise üksikasjad, sealhulgas menetlus ja liikmesriikide pädevatele asutustele antav mis tahes hüvitis, tuleks täpsustada suunistes.

(14) Vaja on tagada, et pädevatel asutustel on võimalik taotleda, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus kontrollib, kas reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks tunnistamise tingimused on täidetud ning taotleda, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus peataks krediidireitingute kasutamise, kui leitakse, et reitinguagentuur rikub tõsiselt ja pidevalt reitinguagentuuride määrust. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus peaks taotlust hindama ning võtma mis tahes asjakohase meetme.

(15) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus peaks saama esitada komisjonile ettepaneku kohaldada perioodilisi karistusmakseid. Perioodiliste karistusmaksete eesmärk peaks olema, et Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse tuvastatud rikkumised lõpetatakse, esitatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse küsitud täielik ja õige teave ning reitinguagentuurid ja muud isikud alluvad uurimisele. Hoiatamise eesmärgil ning selleks, et sundida reitinguagentuure järgima määruse nõudeid, peaks komisjon saama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse taotluse alusel kehtestada trahve, kui on kas tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu rikutud määruse mõnda konkreetset sätet. Trahv on hoiatav ning proportsionaalne rikkumise laadi ja tõsiduse, rikkumise kestuse ning asjaomase reitinguagentuuri majandusliku suutlikkusega. Komisjonil tuleks sätestada delegeeritud õigusaktis üksikasjalikud kriteeriumid trahvisumma kehtestamiseks ja trahvidega seotud menetluslikud aspektid. Liikmesriikidele peaks jääma üksnes pädevus sätestada ja rakendada eeskirju, mis käsitlevad karistusi, mida kohaldatakse finantseerimisasutuste suhtes, kes rikuvad kohustust kasutada regulatiivsetel eesmärkidel ainult neid krediidireitinguid, mille on andnud käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuurid.

(16) Kui rikkumise on toime pannud reitinguagentuur, siis peaks Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusel olema õigus võtta erinevaid järelevalvemeetmeid, sealhulgas, kuid mitte ainult, nõuda reitinguagentuurilt rikkumise lõpetamist, peatada krediidireitingute kasutamine, ajutiselt keelata reitinguagentuuril krediidireitingute andmine ning äärmusliku meetmena tunnistada reitinguagentuuri registreerimine kehtetuks, kui reitinguagentuur jätkab käesoleva määruse sätete tõsist rikkumist. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus peaks järelevalvemeetmete kohaldamisel võtma arvesse rikkumise laadi ja tõsidust ning proportsionaalsuse põhimõtet. Sanktsioonid, karistusmaksed ja järelevalvemeetmed on tõhusa jõustamiskorra täiendavad osad.

(17) Õiguskindluse huvides on asjakohane kehtestada selged üleminekumeetmed toimikute ja töödokumentide üleandmiseks riiklikelt pädevatelt asutustelt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele.

(18) Komisjonile tuleks anda volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt aluslepingu artiklile 290 seoses kolmandate riikide õigus- ja järelevalveraamistiku vastavuse hindamise kriteeriumide muutmise ja täiendava täpsustamisega, et võtta arvesse arenguid finantsturgudel, tasusid käsitlevate eeskirjade vastuvõtmist ning lisade muudatust.

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) kohaldatakse isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostavad käesoleva määruse kohaldamisel liikmesriigid ja ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat määrust.

(20) Üksikisikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[13]; seda kohaldatakse käesoleva määruse eesmärgil täies ulatuses ka isikuandmete töötlemise suhtes, mida teostatakse käesoleva määruse kohaldamisel ELi asutuste ja ametite poolt.

(21) Kuna liikmesriikide tasandil ei saa vajalikul määral saavutada võetava meetme eesmärke, milleks on reitinguagentuuridele tõhusa ja mõjusa järelevalveraamistiku loomine, usaldades ELis järelevalve teostamise reitinguagentuuride üle ühele järelevalveasutusele, luues reitinguagentuuridele ühtse kontrollpunkti ning tagades eeskirjade järjepideva kohaldamise, vaid seda saab paremini saavutada ELi tasandil, võttes arvesse järelevalve alla kuuluvate reitinguagentuuride üleeuroopalist struktuuri ja mõju, siis võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks.

(22) Reitinguagentuuride järelevalve EVJA poolt peaks algama alles siis, kui EVJA on loodud. Seepärast lükatakse käesoleva määruse kohaldamist edasi seni, kuni määrus …/…, millega luuakse EVJA, on jõustunud.

(23) Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1060/2009 (reitinguagentuuride kohta) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Määruse (EÜ) nr 1060/2009 muudatused

Määrust (EÜ) nr 1060/2009 muudetakse järgmiselt.

1. Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Direktiivis 2006/48/EÜ määratletud krediidiasutused, direktiivis 2004/39/EÜ määratletud investeerimisühingud, kindlustusandjad, mille suhtes kohaldatakse nõukogu direktiivi 73/239/EMÜ,[14] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/83/EÜ[15] määratletud elukindlustusseltsid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2005/68/EÜ[16] määratletud edasikindlustusseltsid, direktiivis 2009/65/EMÜ määratletud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjad (eurofondid), direktiivis 2003/41/EÜ määratletud tööandjapensioni kogumisasutused ja direktiivis 2010/…/EÜ määratletud alternatiivsed investeerimisfondid võivad regulatiivsetel eesmärkidel kasutada ainult Euroopa Liidus asutatud ja käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuuride antud krediidireitinguid.”

b) lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

i) punktid b, c ja d asendatakse järgmisega:

„b) reitinguagentuur on kontrollinud ja suudab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele (edaspidi „EVJA”) jätkuvalt tõendada, et kolmanda riigi reitinguagentuuri krediidireitingualane tegevus, mille tulemusena antakse kinnitatav krediidireiting, vastab vähemalt sama rangetele nõuetele nagu artiklites 6–12 sätestatud nõuded;

c) EVJA võime hinnata ja jälgida, kuidas kolmandas riigis asutatud reitinguagentuur järgib punktis b osutatud nõudeid, ei ole piiratud;

d) reitinguagentuur teeb EVJA-le tema nõudmisel kättesaadavaks kogu teabe, mida on vaja, et EVJA saaks teostada pidevat järelevalvet käesoleva määruse nõuete järgimise üle;”

ii) punkt h asendatakse järgmisega:

„h) EVJA ja kolmandas riigis asutatud reitinguagentuuri asjakohase pädeva asutuse vahel on sisse seatud sobiv koostöökord. EVJA tagab, et selles koostöökorras on kindlaks määratud vähemalt:

i) mehhanism EVJA ja kolmandas riigis asutatud reitinguagentuuri asjakohase pädeva asutuse vahel teabe vahetamiseks; ning

ii) järelevalvetegevuse kooskõlastamise menetlus, et võimaldada EVJA-l pidevalt jälgida krediidireitingualast tegevust, mille tulemusena antakse kinnitatud krediidireiting.”

2. Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

"2. Lõikes 1 osutatud reitinguagentuur võib taotleda sertifitseerimist. Taotlus esitatakse EVJA-le vastavalt artikli 15 asjaomastele sätetele.”

b) lõike 3 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„EVJA vaatab sertifitseerimistaotluse läbi ning teeb selle kohta otsuse vastavalt artiklis 16 sätestatud menetlusele. Sertifitseerimisotsus põhineb käesoleva artikli lõike 1 punktides a–d sätestatud kriteeriumidel.”

c) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lõikes 1 osutatud reitinguagentuur võib taotleda ka erandit:

a) eraldi iga üksiku juhtumi puhul I lisa A jaos ja artikli 7 lõikes 4 sätestatud osade või kõigi nõuete täitmisest, kui reitinguagentuur suudab tõendada, et arvestades tema äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning krediidireitingute andmise olemust ja ulatust, ei ole need nõuded proportsionaalsed;

b) Euroopa Liidus füüsilise kohaloleku nõudest, kui selline nõue oleks põhjendamatult koormav ja ebaproportsionaalne reitinguagentuuri äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning krediidireitingute andmise olemust ja ulatust silmas pidades.

Reitinguagentuur esitab kõnealuseid erandeid käsitleva taotluse koos sertifitseerimistaotlusega. Kõnealust taotlust hinnates võtab EVJA arvesse taotluse esitanud lõikes 1 osutatud reitinguagentuuri suurust, pidades silmas tema äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning tema antavate krediidireitingute olemust ja ulatust ning reitinguagentuuri antud krediidireitingute mõju ühe või mitme liikmesriigi finantsturgude stabiilsusele või usaldusväärsusele. Nimetatud asjaolude alusel võib EVJA teha lõikes 1 osutatud reitinguagentuurile kõnealuse erandi.”

d) lõige 5 jäetakse välja;

e) lõike 6 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Komisjon täpsustab või muudab teise lõigu punktides a, b ja c sätestatud kriteeriume, et võtta arvesse muutusi finantsturgudel. Need meetmed võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 38a ning kohaldades artiklites 38b ja 38c sätestatud tingimusi.”

f) lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmisega:

„7. EVJA sõlmib koostöölepingud selliste kolmandate riikide asjaomaste pädevate asutustega, mille õigus- ja järelevalveraamistik on tunnistatud lõike 6 kohaselt käesoleva määrusega samaväärseks. Koostöölepingus täpsustatakse vähemalt:

a) mehhanism EVJA ja asjaomaste kolmandate riikide pädevate asutuste vahel teabe vahetamiseks; ning

b) järelevalvetegevuse kooskõlastamise menetlus.

8. Artiklite 20 ja 24 sätteid kohaldatakse mutatis mutandis sertifitseeritud reitinguagentuuride ja nende antud krediidireitingute suhtes.”

3. Artikli 6 lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

a) esimese lõigu sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Reitinguagentuuri taotlusel võib EVJA vabastada reitinguagentuuri I lisa A jao punktides 2, 5 ja 6 ning artikli 7 lõikes 4 esitatud nõuete järgimisest, kui reitinguagentuur suudab tõendada, et arvestades tema äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning krediidireitingute andmise laadi ja ulatust, ei ole need nõuded proportsionaalsed, ning kui:”

b) teine lõik asendatakse järgmisega:

„Reitinguagentuuride kontserni puhul tagab EVJA, et vähemalt üks reitinguagentuuride kontserni kuuluv reitinguagentuur jäetakse vabastamata I lisa A jao punktides 2, 5 ja 6 ning artikli 7 lõikes 4 esitatud nõuete järgimisest.”

4. Lisatakse artiklid 8a ja 8b:

„Artikkel 8a Struktureeritud finantsinstrumente käsitlev teave

1. Struktureeritud finantsinstrumendi emitent või seotud kolmas isik esitab enda määratud reitinguagentuurile enda hallataval ja salasõnaga kaitstud veebilehel kogu teabe, mida on reitinguagentuuril vaja, et esialgu määrata või jälgida struktureeritud finantsinstrumendi krediidireitingut vastavalt artikli 8 lõikes 1 sätestatud meetodile.

2. Kui muud vastavalt käesolevale määrusele registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuurid taotlevad juurdepääsu lõikes 1 osutatud teabele, antakse neile viivitamata juurdepääs tingimusel, et nad täidavad kõik järgmised tingimused:

a) neil on süsteemid ja organisatsiooniline struktuur, et tagada kõnealuse teabe konfidentsiaalsus;

b) nad annavad igal aastal krediidireitinguid vähemalt 10 %-le nendest struktureeritud finantsinstrumentidest, mille puhul nad taotlevad juurdepääsu lõikes 1 osutatud teabele.

3. Käesoleva artikli ühtse kohaldamise tagamiseks võtab komisjon vastavalt artikli 38 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu üksikasjalikud eeskirjad, milles täpsustatakse eelkõige juurdepääsu tingimused ja nõuded veebilehele, et tagada andmete täpsus ja konfidentsiaalsus ning isikuandmete kaitse vastavalt direktiivile 95/46/EÜ.

Artikkel 8bJuurdepääs reitingualasele teabele

1. Euroopa Liidus registreeritud reitinguagentuur haldab salasõnaga kaitstud veebilehte, mis sisaldab järgmist:

a) struktureeritud finantsinstrumentide nimekiri, millele ta on andmas krediidireitingut, märkides ära struktureeritud finantsinstrumendi liigi, emitendi nime ja reitingu andmise protsessi algatamise kuupäeva;

b) link salasõnaga kaitstud veebilehele, mille kaudu struktureeritud finantsinstrumendi emitent või seotud kolmas isik esitab artikli 8a lõike 1 kohaselt nõutud teabe, niipea kui ta on saanud kõnealuse lingi.

2. Reitinguagentuur annab käesoleva määruse alusel registreeritud või sertifitseeritud mis tahes reitinguagentuurile viivitamata juurdepääsu lõikes 1 osutatud ja salasõnaga kaitstud veebilehele tingimusel, et juurdepääsu taotlev reitinguagentuur vastab artikli 8a lõikes 2 sätestatud nõuetele.”

5. Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9Allhanked

Oluliste tööülesannete allhanke korras tellimine ei või toimuda viisil, mis kahjustab oluliselt reitinguagentuuri sisekontrolli kvaliteeti ja EVJA võimet teostada järelevalvet selle üle, kas reitinguagentuur täidab käesoleva määruse kohaseid kohustusi.”

6. Artikli 10 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Reitinguagentuur ei kasuta EVJA ega ühegi pädeva asutuse nime viisil, millest võiks järeldada või jääda mulje, nagu oleks asjaomane asutus andnud reitinguagentuuri antud krediidireitingutele või mis tahes krediidireitingualasele tegevusele kinnituse või heakskiidu.”

7. Artikli 11 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2. Reitinguagentuur tagab EVJA loodud keskandmekogus juurdepääsu oma varasematele tegevusandmetele, sealhulgas reitingute muutumise sagedusele, ning teabele varem antud krediidireitingute ja nende muutuste kohta. Reitinguagentuur esitab kõnealusesse andmekogusse teabe EVJA sätestatud standardvormil. EVJA teeb kõnealuse teabe üldsusele kättesaadavaks ning avaldab kord aastas kokkuvõtte peamiste muutuste kohta.

3. Reitinguagentuur esitab EVJA-le kord aastas teabe I lisa E jao II osa punktis 2 sätestatud asjaolude kohta.”

8. Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Registreerimine kehtib kogu Euroopa Liidu territooriumil pärast seda, kui EVJA tehtud registreerimisotsus, nagu osutatud artikli 16 lõikes 3 ja artikli 17 lõikes 3, on jõustunud.”

b) lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Reitinguagentuur teavitab põhjendamatu viivituseta EVJAt registreerimise esmase taotlemise tingimuste mis tahes olulistest muutustest, sealhulgas filiaali avamisest või sulgemisest Euroopa Liidus.”

c) lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

„4. Ilma et see piiraks artiklite 16 või 17 kohaldamist, registreerib EVJA reitinguagentuuri, kui ta leiab taotluse läbivaatamisel, et reitinguagentuur täidab käesolevas määruses krediidireitingute andmise suhtes kehtestatud tingimusi, võttes arvesse artikleid 4 ja 6.

5. EVJA ei esita registreerimise puhul nõudeid, mida ei ole käesolevas määruses sätestatud.”

9. Artiklid 15–20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 15Registreerimise taotlemine

1. Reitinguagentuur esitab registreerimistaotluse EVJA-le. Taotlus sisaldab teavet II lisas sätestatud asjaolude kohta.

2. Kui registreerimistaotluse esitab reitinguagentuuride kontsern, volitavad kontserni liikmed ühte kontserni liiget esitama EVJA-le kõik taotlused kogu kontserni nimel. Volitatud reitinguagentuur esitab iga kontserni liikme kohta teabe II lisas sätestatud asjaolude kohta.

3. Reitinguagentuur võib esitada oma taotluse ükskõik millises Euroopa Liidu ametlikus keeles.

4. Kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist hindab EVJA, kas taotlus on täielik. Kui taotlus ei ole täielik, kehtestab EVJA tähtaja, milleks reitinguagentuuril tuleb esitada täiendav teave.

Kui EVJA on teinud kindlaks, et taotlus on täielik, teavitab ta sellest reitinguagentuuri.

„Artikkel 16Reitinguagentuuri registreerimistaotluse läbivaatamine EVJA poolt

1. EVJA vaatab registreerimistaotluse läbi 30 tööpäeva jooksul alates artikli 15 lõike 4 teises lõigus osutatud teate saamisest, võttes aluseks reitinguagentuuri vastavuse käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

2. EVJA võib läbivaatamise perioodi pikendada 15 tööpäeva võrra, eelkõige juhul, kui reitinguagentuur kavatseb ühte järgmistest:

a) kinnitada krediidireitinguid, nagu on osutatud artikli 4 lõikes 3;

b) kasutada allhanget;

c) taotleda artikli 6 lõike 3 kohaselt erandit nõuete järgimisest.

3. EVJA võtab 40 tööpäeva jooksul alates artikli 15 lõike 4 teises lõigus osutatud teate saamisest, ning kui kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2, siis 55 tööpäeva jooksul alates sellest, vastu täielikult põhjendatud otsuse registreerimise või keeldumise kohta.

4. EVJA poolt lõike 3 kohaselt tehtud otsus jõustub viiendal tööpäeval pärast selle vastuvõtmist.

Artikkel 17Reitinguagentuuride kontserni esitatud registreerimistaotluste läbivaatamine EVJA poolt

1. EVJA vaatab registreerimistaotlused läbi 40 tööpäeva jooksul alates artikli 15 lõike 4 teises lõigus osutatud teate saamisest, võttes aluseks nende reitinguagentuuride vastavuse käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

2. EVJA võib läbivaatamise perioodi pikendada 15 tööpäeva võrra, eelkõige juhul, kui kontserni kuuluv mis tahes reitinguagentuur kavatseb ühte järgmistest:

a) kinnitada krediidireitinguid, nagu on osutatud artikli 4 lõikes 3;

b) kasutada allhanget;

c) taotleda artikli 6 lõike 3 kohaselt erandit nõuete järgimisest.

3. EVJA võtab 50 tööpäeva jooksul alates artikli 15 lõike 4 teises lõigus osutatud teate saamisest, ning kui kohaldatakse käesoleva artikli lõiget 2, siis 65 tööpäeva jooksul alates sellest, vastu täielikult põhjendatud üksikotsused registreerimise või keeldumise kohta.

4. EVJA poolt lõike 3 kohaselt tehtud otsused jõustuvad viiendal tööpäeval pärast nende vastuvõtmist.

Artikkel 18Reitinguagentuuri registreerimise, registreerimisest keeldumise või registreerimise kehtetuks tunnistamise otsusest teavitamine

1. Viie tööpäeva jooksul pärast artikli 16, 17 või 20 kohase otsuse vastuvõtmist teavitab EVJA asjaomast reitinguagentuuri. Kui EVJA keeldub reitinguagentuuri registreerimisest või tunnistab reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks, esitab ta oma otsuses selle kohta täieliku põhjenduse.

2. EVJA teavitab komisjoni ja pädevaid asutusi artikli 16, 17 või 20 kohasest otsusest.

3. EVJA avaldab oma veebilehel käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuuride nimekirja. Nimekirja ajakohastatakse viie tööpäeva jooksul pärast artikli 16, 17 või 20 kohase otsuse vastuvõtmist.

Artikkel 19Registreerimis- ja järelevalvetasu

1. EVJA võtab reitinguagentuuridelt tasu, mis katab täielikult EVJA kulud, mida on vaja reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks vastavalt käesolevale määrusele ja lõikes 2 osutatud määrusele tasude kohta.

2. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktidena vastavalt artiklile 38a vastu määruse tasude kohta. Selles määratakse kindlaks eelkõige tasude liik ning tasude maksmise juhud, summad ja nende tasumise viis. Reitinguagentuurilt võetava tasu suurus on proportsionaalne reitinguagentuuri suuruse ja majandusliku tugevusega.

„Artikkel 20Registreerimise kehtetuks tunnistamine

1. EVJA tunnistab reitinguagentuuri registreerimise kehtetuks, kui reitinguagentuur:

a) loobub selgesõnaliselt registreerimisest või ei ole eelneva kuue kuu jooksul krediidireitinguid andnud;

b) on registreeritud valeandmete esitamise alusel või muul ebaseaduslikul viisil ;

c) ei täida enam tingimusi, mille alusel ta registreeriti; või

d) on tõsiselt või korduvalt rikkunud käesoleva määruse sätteid, mis reguleerivad reitinguagentuuride tegutsemise tingimusi.

2. Kui sellise liikmesriigi pädev asutus, kus asjaomase reitinguagentuuri antud krediidireitinguid kasutatakse, leiab, et üks lõikes 1 osutatud tingimustest on täidetud, võib ta paluda EVJA-l kontrollida, kas registreerimise kehtetuks tunnistamise tingimused on täidetud. Kui EVJA otsustab asjaomase reitinguagentuuri registreerimise jätta kehtetuks tunnistamata, esitab ta täieliku põhjenduse.

3. Registreerimise kehtetuks tunnistamise otsus jõustub koheselt kogu Euroopa Liidus ja selle puhul võetakse arvesse artikli 24 lõikes 2 sätestatud krediidireitingute kasutamise üleminekuperioodi.”

10. III jaotise II peatüki pealkiri asendatakse pealkirjaga „EVJA teostatav järelevalve”.

11. Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus

1. Ilma et see piiraks artikli 25a kohaldamist, tagab EVJA, et kohaldatakse käesoleva määruse sätteid.

2. EVJA annab välja ja ajakohastab suuniseid järgmistes valdkondades:

a) artikli 4 lõikes 3 osutatud kinnituskorra kohaldamine;

b) selle hindamine, kas krediidireitingu andmise meetodid vastavad artikli 8 lõikes 3 sätestatud nõuetele;

c) EVJA ja pädevate asutuste vaheline koostöö käesoleva määruse kohaldamisel, sealhulgas menetlused ja üksikasjad seoses ülesannete delegeerimisega.

3. Hiljemalt [üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] esitab EVJA tehniliste standardite kavandid komisjonile kinnitamiseks kooskõlas määruse …/… ([EVJA]) artikliga 7 järgmistes küsimustes:

a) registreerimise menetlus, sealhulgas II lisas sätestatud teave;

b) teave, mida reitinguagentuur peab esitama sertifitseerimist taotledes ja tema süsteemse tähtsuse hindamiseks, pidades silmas määruse artiklis 5 sätestatud finantsturgude stabiilsust ja usaldusväärsust;

c) sellise teabe esitamine (sealhulgas aruandluse struktuur, formaat, meetod ja periood), mida reitinguagentuurid peavad avaldama vastavalt määruse artikli 11 lõikele 2 ning I lisa E jao II osa punktile 1.

4. EVJA avaldab igal aastal ja esimest korda hiljemalt 1. jaanuaril 2012 aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta. See aruanne sisaldab eelkõige hinnangut I lisa rakendamise kohta käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuurides.

5. EVJA teeb koostööd Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (asutatud määrusega …/…)[17] ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusega (asutatud määrusega …/…)[18] ning konsulteerib nende asutustega enne lõigetes 2 ja 3 osutatud suuniste väljaandmist ja tehniliste standardite kavandite esitamist.”

12. Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23Krediidireitingute sisu mittemõjutamine

Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel ei mõjuta EVJA ega liikmesriigi mis tahes muud ametiasutused krediidireitingute sisu ega metoodikat.”

13. Lisatakse artiklid 23a, 23b ja 23c:

„Artikkel 23aTeabetaotlused

1. EVJA võib nõuda, et reitinguagentuurid, krediidireitingualases tegevuses osalevad isikud, hinnatavad majandusüksused ja seotud kolmandad isikud, reitinguagentuuride teatavaid ülesandeid või tegevusi allhanke korras teostavad kolmandad isikud ning reitinguagentuuride või krediidireitingualase tegevusega muul viisil seotud isikud esitavad kogu teabe, mida EVJA-l on vaja käesoleva määruse kohaste kohustuste täitmiseks.

2. Lõikes 1 osutatud teabe küsimisel viitab EVJA käesolevale artiklile kui taotluse õiguslikule alusele, ning teatab küsimise eesmärgi, täpsustab, millist teavet nõutakse, ja määrab tähtaja, mille jooksul see tuleb esitada. Ta viitab ka artiklis 36b sätestatud karistustele puhuks, kui nõutud teave esitatakse ebatäielikult või kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad.

3. Nõutud teabe esitavad asjaomases lõikes 1 osutatud isikute nimel lõikes 1 osutatud isikud või nende esindajad ning juriidiliste isikute või ühenduste puhul, kellel ei ole lõikes 1 osutatud juriidilise isiku staatust, isikud, kes on seaduse või põhikirja järgi volitatud neid esindama. Esindajad jäävad täielikult vastutavaks, kui esitatud teave on ebatäielik, ebaõige või eksitav.

Artikkel 23bÜldised uurimised

1. EVJA võib teostada kõik vajalikud uurimised seoses artikli 23a lõikes 1 osutatud isikutega. Sel eesmärgil antakse ametnikele ja muudele EVJA volitatud isikutele õigus:

a) kontrollida mis tahes dokumente, andmeid, menetlusi ja muid oma ülesannete täitmisega seonduvaid materjale;

b) teha nendest dokumentidest, andmetest, menetlustest ja muudest materjalidest koopiaid või väljavõtteid;

c) küsida suulisi selgitusi;

d) kutsuda isik välja ja ta seisukohad ära kuulata;

e) nõuda andmeid telefonisuhtluse ja andmeedastuse kohta;

f) intervjueerida mis tahes isikut, et koguda uurimise sisuga seotud teavet.

2. Artikli 23a lõikes 1 osutatud isikud alluvad EVJA otsusega algatatud uurimistele. Lõikes 1 osutatud uurimiseks volitatud isikud täidavad oma kohustusi, esitades kirjaliku volituse, milles on täpsustatud uurimise sisu ja eesmärk. Volituses viidatakse ka artiklis 36b sätestatud perioodilistele karistusmaksetele puhuks, kui nõutud dokumendid, andmed, menetlused ja muud materjalid esitatakse mittetäielikult või kui vastused esitatud küsimustele on ebaõiged või eksitavad.

3. Aegsasti enne uurimist teavitab EVJA selle liikmesriigi pädevat asutust, kelle territooriumil kavatsetakse uurimist teostada, uurimise toimumisest ning volitatud isikutest. Asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse ametniku osutavad EVJA taotluse korral volitatud isikutele abi nende ülesannete täitmisel.

Artikkel 23cKohapealsed kontrollid

1. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks võib EVJA teostada artikli 23a lõikes 1 osutatud isikute valdustes kõiki vajalikke etteteatatud või etteteatamata kohapealseid kontrolle.

2. Ametnikud ja muud isikud, keda EVJA on volitanud teostama kohapealset kontrolli, võivad siseneda nende isikute äriruumidesse ja maale, kelle suhtes kohaldatakse EVJA vastuvõetud uurimisotsust ning neil isikutel on kõik artikli 23b lõikes 1 sätestatud õigused. Neil on ka õigus pitseerida äriruume ning raamatupidamis- ja muid dokumente selliseks ajavahemikuks ja sellises ulatuses, mis on vajalik kontrolli teostamiseks.

3. Ametnikud ja muud isikud, keda EVJA on volitanud teostama kohapealset kontrolli, kasutavad oma õigusi, esitades kirjaliku volituse, milles täpsustatakse kontrolli sisu ja eesmärk ning artiklis 36b sätestatud perioodilised karistusmaksed puhuks, kui asjaomased isikud ei allu kontrollimisele. Aegsasti enne kontrollimist teavitab EVJA kontrollimisest selle liikmesriigi pädevat asutust, mille territooriumil kontrollimine toimub.

4. Artikli 23a lõikes 1 osutatud isikud alluvad EVJA otsusega määratud kohapealsetele kontrollimistele. Otsuses täpsustatakse kontrollimise sisu ja eesmärk, määratakse selle alguskuupäev ning viidatakse artiklis 36b sätestatud perioodilistele karistusmaksetele. EVJA võtab kõnealused otsused vastu pärast konsulteerimist selle liikmesriigi pädeva asutusega, mille territooriumil kontrollimine toimub.

5. Selle liikmesriigi pädeva asutuse ametnikud ning pädeva asutuse poolt volitatud või määratud ametnikud, mille territooriumil kontrollimine toimub, abistavad EVJA taotluse korral aktiivselt ametnikke ja teisi EVJA volitatud isikuid. Selleks võivad volitatud isikud kasutada lõikes 2 sätestatud volitusi.

6. EVJA võib ka paluda liikmesriigi pädevatel asutustel enda nimel teostada konkreetseid uurimisülesandeid ja kohapealseid kontrolle vastavalt käesolevas artiklis ja artikli 23b lõikes 1 sätestatule. Sel eesmärgil on pädevatel asutustel samad käesolevas artiklis ja artikli 23b lõikes 1 sätestatud õigused nagu EVJA-l.

7. Kui EVJA poolt volitatud ametnikud ja teised kaasasolevad isikud leiavad, et isik ei nõustu käesoleva artikli kohaselt nõutud kontrollimisega, osutab asjaomane liikmesriik neile vajalikku abi, taotledes kohapealse kontrolli teostamiseks vajaduse korral abi politseilt või samaväärselt õiguskaitseasutuselt.

8. Kui lõikes 7 sätestatud abi eeldab siseriiklike eeskirjade kohaselt õigusasutuse luba, taotletakse see eelnevalt.

9. Kui taotletakse lõikes 8 osutatud luba, siis kontrollib liikmesriigi õigusasutus EVJA otsuse autentsust ning seda, et kavandatud sunnimeetmed ei oleks kontrolli sisu seisukohast omavolilised ega liigsed. Kontrollides meetmete proportsionaalsust, võib liikmesriigi õigusasutus küsida EVJA-lt üksikasjalikke selgitusi, eelkõige selle kohta, mille alusel EVJA kahtlustab käesoleva määruse rikkumist, kuid ka kohapealsete kontrollide tõsiduse ja asjaomaste isikute seotuse viisi kohta. Liikmesriigi õigusasutus ei tohi vaidlustada kontrolli kui sellise vajalikkust ega nõuda, et talle esitataks EVJA toimikus sisalduv teave. EVJA otsuse seaduslikkus kuulub läbivaatamisele ainult Euroopa Kohtu poolt vastavalt määruses XX/2010 ([EVJA]) sätestatud menetlusele.”

14. Artiklid 24 ja 25 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24EVJA järelevalvemeetmed

1. Kui registreeritud reitinguagentuur on sooritanud ühe III lisas loetletud rikkumise, võtab EVJA vastu ühe või enama järgmistest otsustest:

a) tunnistada kõnealuse reitinguagentuuri registreerimine kehtetuks vastavalt artiklile 20;

b) keelata kõnealusel reitinguagentuuril ajutiselt krediidireitingute andmine kogu Euroopa Liidus kuni rikkumise lõpetamiseni;

c) peatada kõnealuse reitinguagentuuri krediidireitingute kasutamine regulatiivsetel eesmärkidel kogu Euroopa Liidus kuni rikkumise lõpetamiseni;

d) nõuda reitinguagentuurilt rikkumise lõpetamist;

e) nõuda, et struktureeritud finantsinstrumentide emitent või seotud kolmas isik annab vastavalt artikli 8a lõikele 1 juurdepääsu oma hallatavale veebilehele neile reitinguagentuuridele, kes seda taotlevad;

f) väljastada avalikke teadaandeid.

2. Lõike 1 punktides b–f osutatud otsuste tegemisel võtab EVJA arvesse rikkumise laadi ja tõsidust, sealhulgas:

i) rikkumise kestust ja sagedust;

ii) kas rikkumine on paljastanud tõsiseid ja süsteemseid puudusi reitinguagentuuri menetlustes või juhtimissüsteemides või sisekontrollis;

iii) kas rikkumine hõlbustas või ajendas finantskuritegu või on muul viisil sellega seostatav;

iv) investoritele põhjustatud kahju või kahju oht.

Lisaks võib EVJA anda kriminaalvastutusele võtmise eesmärgil asja üle liikmesriigi asjakohastele asutustele.

3. Pärast lõike 1 punktides a ja c osutatud meetmete võtmist võidakse krediidireitinguid jätkuvalt kasutada regulatiivsetel eesmärkidel ajavahemiku jooksul, mis ei ületa:

a) kümmet tööpäeva, kui sama finantsinstrumendi või ettevõtte kohta on olemas krediidireiting, mille on andnud teine käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuur; või

b) kolme kuud, kui samal finantsinstrumendil või ettevõttel ei ole krediidireitingut, mille on andnud muud käesoleva määruse kohaselt registreeritud reitinguagentuurid.

EVJA võib pikendada esimese lõigu punktis b osutatud ajavahemikku kolme kuu võrra erakorralistel asjaoludel, mis on seotud võimaliku turuhäire või rahandusliku ebastabiilsusega.

4. Ilma et see piiraks artikli 20 kohaldamist, teavitab EVJA lõike 1 alusel tehtud mis tahes otsusest põhjendamatu viivituseta pädevaid asutusi ja komisjoni ning avalikustab iga sellise otsuse oma veebilehel viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemise kuupäeva.”

Artikkel 25Asjaomaste isikute ärakuulamine

1. Enne artikli 24 lõike 1 kohaste otsuste tegemist annab EVJA isikutele, kelle suhtes on algatatud menetlus, võimaluse esitada oma seisukohad küsimustes, mille puhul EVJA on esitanud vastuväiteid. EVJA otsused võivad põhineda üksnes sellistel vastuväidetel, mille kohta asjaomastel osalistel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

Esimeses lõigus osutatud kohustust ei kohaldata, kui on vaja kohest sekkumist, et ennetada märkimisväärset kahju finantssüsteemile ja sel juhul võib EVJA teha vaheotsuseid. Sellisel juhul tuleb EVJA-l anda asjaomastele isikutele võimalus esitada oma seisukohad võimalikult kiiresti pärast otsuse vastuvõtmist.

2. Menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute õigus kaitsele. Neil on õigus saada juurdepääs EVJA toimikule tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Juurdepääsuõigus toimikule ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega EVJA sisedokumente.”

15. III jaotise III peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „EVJA ja pädevate asutuste koostöö”

16. Lisatakse artikkel 25a:

„Artikkel 25a Järelevalve ja artikli 4 lõike 1 jõustamise eest vastutavad pädevad asutused (Krediidireitingute kasutamine)

1. Pädevad asutused vastutavad artikli 4 lõike 1 järelevalve ja jõustamise eest.

2. Kohustuste täitmiseks seoses artikli 4 lõike 1 mis tahes rikkumisega on pädevatel asutustel kooskõlas siseriikliku õigusega kõik oma ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused. Nad kasutavad oma volitusi

a) vahetult;

b) koostöös teiste ametiasutuste, sealhulgas EVJAga; või

c) suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.

3. Kohustuste täitmiseks seoses artikli 4 lõike 1 mis tahes rikkumisega on pädevatel asutustel kooskõlas siseriikliku õigusega oma järelevalveülesande täitmisel järgmised volitused:

a) juurdepääs kõikidele mis tahes kujul dokumentidele ja õigus saada või teha nendest koopiaid;

b) õigus nõuda kõikidelt isikutelt teavet ja vajaduse korral isik teabe saamiseks välja kutsuda ja teda küsitleda;

c) õigus teostada kohapeal etteteatatud või etteteatamata kontrolle; ning

d) õigus nõuda andmeid telefonisuhtluse ja andmeedastuse kohta.”

17. Artiklid 26 ja 27 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26 Koostöökohustus

EVJA ja pädevad asutused teevad koostööd, kui see on vajalik käesoleva määruse kohaldamiseks.

Artikkel 27Teabevahetus

1. Pädevad asutused annavad EVJA-le ja üksteisele põhjendamatu viivituseta teavet, mida on vaja käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2. EVJA võib edastada pädevatele asutustele, kes teostavad järelevalvet artikli 4 lõikes 1 osutatud ettevõtjate üle, rahandusasutustena tegutsevatele keskpankadele, Euroopa Keskpankade Süsteemile ja Euroopa Keskpangale, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule ning vajaduse korral muudele riigiasutustele, mis vastutavad makse- ja arveldussüsteemide järelevalve eest, konfidentsiaalset teavet, mis on ette nähtud nende ülesannete täitmiseks. Samuti ei takistata kõnealustel ametiasutustel või organitel edastada EVJA-le teavet, mida see võib vajada käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks.

18. Artiklid 28 ja 29 jäetakse välja.

19. Artiklid 30, 31 ja 32 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 30 EVJA ülesannete delegeerimine pädevatele asutustele

EVJA võib konkreetseid järelevalveülesandeid delegeerida liikmesriigi pädevatele asutustele. Kõnealused järelevalveülesanded võivad eelkõige hõlmata teabe nõudmist vastavalt artiklile 23a ning uurimisi ja kohapealseid kontrolle vastavalt artikli 23c lõikele 6.

Ülesannete delegeerimine ei mõjuta EVJA vastutust.

Artikkel 31Pädevate asutuste teated ja peatamise taotlused

1. Kui pädev asutus on veendunud, et tema territooriumil või teise liikmesriigi territooriumil toimub või on toimunud käesoleva direktiivi sätete vastane tegevus, teatab ta sellest EVJA-le nii täpselt kui võimalik.

EVJA võtab asjakohased meetmed. Ta teavitab teabe esitanud pädevat asutust lõpptulemusest ning võimaluse korral ka olulistest vahetulemustest.

2. Ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud teatamise kohustust, juhul kui teate esitanud asutus on seisukohal, et registreeritud reitinguagentuur, kelle krediidireitinguid kasutatakse tema territooriumil, rikub käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi ning kõnealused rikkumised on piisavalt tõsised ja püsivad, et oluliselt mõjutada investorite kaitset või kõnealuse liikmesriigi finantssüsteemi stabiilsust, võib teate esitanud pädev asutus taotleda, et EVJA peatab asjaomase reitinguagentuuri krediidireitingute kasutamise regulatiivsetel eesmärkidel artikli 4 lõikes 1 osutatud isikute poolt. Teate esitanud pädev asutus esitab EVJA-le kõik taotluse põhjused.

Juhul kui EVJA on seisukohal, et taotlus ei ole põhjendatud, teavitab ta sellest teate esitanud pädevat asutust. Juhul kui EVJA on seisukohal, et taotlus on põhjendatud, võtab ta asjakohased meetmed olukorra lahendamiseks.

Artikkel 32Ametisaladus

1. Ametisaladuse kohustust kohaldatakse kõikide isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud EVJA, pädevate asutuste või mõne teise isiku heaks, kellele EVJA on ülesandeid delegeerinud, sealhulgas EVJAga lepingu sõlminud audiitorite ja ekspertide suhtes. Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei avaldata ühelegi teisele isikule ega ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

2. Kogu käesoleva määruse kohaselt EVJA, pädevate asutuste ja muude artikli 27 lõikes 2 osutatud asutuste ja organite vahel vahetatavat teavet peetakse konfidentsiaalseks, välja arvatud juhul, kui EVJA või pädev asutus või muu asjaomane ametiasutus või organ täpsustab teavet edastades, et seda võib avaldada, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.”

20. Artikkel 33 jäetakse välja.

21. Artiklid 34 ja 35 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 34 Teabevahetuse kokkulepe

EVJA võib sõlmida teabevahetust käsitlevaid koostöökokkuleppeid kolmandate riikide pädevate asutustega ainult juhul, kui avaldatavale teabele kohaldatakse ametisaladuse tagatisi, mis on vähemalt samaväärsed artiklis 32 sätestatuga.

Selline teabevahetus peab olema vajalik kõnealuste pädevate asutuste ülesannete täitmiseks.

Seoses isikuandmete avaldamisega kolmandale riigile kohaldab EVJA direktiivi (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 35 Kolmandatest riikidest pärineva teabe avaldamine

EVJA võib avaldada kolmandate riikide pädevatelt asutustelt saadud teabe ainult juhul, kui ta on saanud selleks selgesõnalise nõusoleku teabe edastanud pädevalt asutuselt ja sellist teavet võib vajaduse korral avaldada ainult sellel eesmärgil, milleks kõnealune pädev asutus on andnud nõusoleku, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.”

22. IV jaotise I peatüki pealkirja muudetakse järgmiselt:

„Karistused, trahvid, perioodilised karistusmaksed, komiteemenetlus, delegeeritud volitused ja aruandlus”

23. Artikli 36 esimest lõiku muudetakse järgmiselt:

„1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 rikkumise korral kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende eeskirjade rakendamise tagamiseks. Karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.”

24. Lisatakse artiklid 36a ja 36d:

„Artikkel 36a Trahvid

1. EVJA taotluse alusel võib komisjon oma otsusega määrata reitinguagentuurile trahvi, juhul kui reitinguagentuur on tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu sooritanud ühe III lisas loetletud rikkumistest.

2. Lõikes 1 osutatud trahvid on hoiatavad ning proportsionaalsed rikkumise laadi ja tõsiduse, rikkumise kestvuse ning asjaomase reitinguagentuuri majandusliku suutlikkusega. Trahvisumma ei ületa 20 % reitinguagentuuri eelmise majandusaasta aastasest sissetulekust või käibest.

3. Olenemata lõikest 2, juhul kui reitinguagentuur on rikkumisest otseselt või kaudselt saanud mõõdetavat rahalist kasu, on trahvi suurus vähemalt võrdne saadud kasuga.

4. Komisjon võtab delegeeritud õigusaktina vastavalt artiklile 38a vastu üksikasjalikud eeskirjad käesoleva artikli rakendamiseks, täpsustades eelkõige:

a) trahvisumma määramise üksikasjalikud kriteeriumid;

b) uurimismenetlustega seotud meetmed ja teavitamine, aga ka otsuste tegemise kord, sealhulgas sätted kaitseõiguse, andmetele juurdepääsu, seadusjärgse esindamise ja konfidentsiaalsuse kohta ning ajalised sätted ning trahvisumma määramine ja kogumine.

Artikkel 36b

Perioodilised karistusmaksed

1. EVJA taotluse alusel võib komisjon oma otsusega kehtestada artikli 23a lõikes 1 osutatud isikutele perioodilised karistusmaksed, et sundida neid:

a) lõpetama rikkumist vastavalt otsusele, mis on tehtud artikli 24 lõike 1 punkti d alusel;

b) esitama artikli 23a alusel tehtud otsuses nõutud täieliku ja õige info;

c) alluma uurimisele ja eelkõige esitama täielikud dokumendid, andmed, menetlused või muu vajaliku teabe, ning täiendama ja parandama muud teavet, mis on esitatud uurimise käigus, mis on algatatud artikli 23b kohase otsusega;

d) alluma artikli 23c alusel tehtud otsuses määratud kohapealsele kontrollimisele.

2. Perioodilised karistusmaksed peavad olema tõhusad ja proportsionaalsed. Perioodiline karistusmakse määratakse iga viivitatud päeva eest. See ei ületa 5 % eelmise majandusaasta keskmisest päevakäibest ning arvutatakse alates otsuses sätestatud kuupäevast.

Artikkel 36cAsjaomaste isikute ärakuulamine

1. Enne kui komisjon teeb otsuse artiklites 36a ja 36b sätestatud trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kohta, annab ta menetlusega seotud isikutele võimaluse esitada ärakuulamiseks oma seisukoht komisjoni vastuväited esilekutsunud küsimustes. Komisjoni otsused võivad põhineda üksnes sellistel vastuväidetel, mille kohta asjaomastel osapooltel on olnud võimalik esitada oma seisukoht.

2. Menetluse käigus tagatakse täielikult asjaomaste isikute õigus kaitsele. Neil on õigus nõuda juurdepääsu komisjoni toimikule tingimusel, et võetakse arvesse teiste isikute õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Juurdepääsuõigus toimikule ei hõlma konfidentsiaalset teavet ega komisjoni ametialaseks kasutuseks ettenähtud dokumente.

Artikkel 36dTrahvide ja perioodiliste karistusmaksete ühissätted

1. Komisjon avalikustab kõik vastavalt artiklitele 36a ja 36b määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed.

2. Vastavalt artiklitele 36a ja 36b määratud trahvid ja perioodilised karistusmaksed on haldusliku iseloomuga.

Artikkel 36eOtsuste läbivaatamine Euroopa Kohtus

Euroopa Kohtul on täielik pädevus läbi vaadata otsused, millega komisjon on määranud trahvid või perioodilised karistusmaksed. Euroopa Kohus võib määratud trahvi või perioodilise karistusmakse tühistada, seda vähendada või suurendada.”

25. Artiklid 37 ja 38 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 37Lisade muudatused

Komisjon võib muuta lisasid delegeeritud õigusaktidega vastavalt artiklile 38a ning artiklites 38b ja 38c sätestatud tingimustele, et võtta arvesse muutusi, sealhulgas rahvusvahelisi muutusi finantsturgudel eelkõige seoses uute finantsinstrumentidega.

Artikkel 38Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komisjoni otsusega 2001/528/EÜ[19] loodud Euroopa väärtpaberikomitee.

2 Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

3. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.”

26. Lisatakse artiklid 38a, 38b ja 38c:

„Volituste delegeerimine

Artikkel 38a Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse määramata ajaks õigus võtta vastu artikli 5 lõike 6 kolmandas lõigus, artikli 19 lõikes 2, artikli 36a lõikes 4 ja artiklis 37 osutatud delegeeritud õigusakte.

2. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

3. Komisjonile antud õiguse suhtes võtta vastu delegeeritud õigusakte kohaldatakse artiklites 38b ja 38c sätestatud tingimusi.

Artikkel 38bDelegeerimise tagasivõtmine

1. Euroopa Parlament või nõukogu võib artikli 5 lõike 6 kolmandas lõigus, artikli 19 lõikes 2, artikli 36a lõikes 4 ja artiklis 37 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

2. Institutsioon, kes on algatanud sisemenetluse, et otsustada, kas volituste delegeerimine tuleks tagasi võtta, teavitab sellest teist seadusandjat ja komisjoni vähemalt üks kuu enne lõpliku otsuse tegemist, nimetades delegeeritud volitused, mida ta soovib tagasi võtta ning tagasivõtmise põhjused.

3. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub kohe või otsuses osutatud hilisemal kuupäeval. Otsus ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. Otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 38c Delegeeritud õigusaktide suhtes vastuväidete esitamine

1. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes esitada vastuväiteid kahe kuu jooksul alates õigusakti teatavakstegemisest. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega ühe kuu võrra.

2. Kui selle aja möödudes ei ole ei Euroopa Parlament ega nõukogu delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitanud, jõustub see selles nimetatud kuupäeval.

Delegeeritud õigusakti võib avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see võib jõustuda enne kõnealuse ajavahemiku möödumist juhul, kui Euroopa Parlament ja nõukogu on mõlemad teatanud komisjonile oma kavatsusest jätta vastuväited esitamata.

3. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab vastu võetud delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid, õigusakt ei jõustu. Vastuväite esitanud institutsioon põhjendab delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväiteid.”

27. Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 jäetakse välja;

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. 1. juuliks 2011 esitab komisjon kolmandate riikide reitinguagentuuride õigus- ja järelevalveraamistiku arengut silmas pidades Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande toimunud arengute ning artiklis 40 osutatud üleminekusätete mõju kohta liidu finantsturgude stabiilsusele.”

28. Artikli 40 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Olemasolevad reitinguagentuurid võivad jätkata krediidireitingute andmist, mida artikli 4 lõikes 1 osutatud finantseerimisasutused võivad kasutada regulatiivsetel eesmärkidel, välja arvatud juhul, kui registreerimisest keeldutakse. Registreerimisest keeldumise korral kohaldatakse artikli 24 lõikeid 2 ja 3.”

29. Lisatakse järgmine artikkel 40a:

„Artikkel 40a EVJAga seotud üleminekumeetmed

1. Järelevalve- ja jõustamisalased õigused ja ülesanded reitinguagentuuride valdkonnas, mis on antud liikmesriikide pädevatele asutustele, mis tegutsesid kas päritoluliikmesriigi pädeva asutusena või mitte, või kolleegiumide olemasolu korral kolleegiumidele, lõpetatakse [ üks kuu pärast käesoleva määruse jõustumist ].

2. Kõik toimikud ja töödokumendid, mis on seotud järelevalve- ja jõustamistegevusega reitinguagentuuride valdkonnas, sealhulgas pooleliolevad läbivaatamised ja jõustamismeetmed, võtab EVJA üle … [ üks kuu pärast käesoleva määruse jõustumist].

3. Lõikes 1 osutatud pädevad asutused ja kolleegiumid tagavad, et kõik olemasolevad andmed ja töödokumendid edastatakse EVJA-le [ üks kuu pärast käesoleva määruse jõustumist ]. Kõnealused pädevad asutused ja kolleegiumid osutavad EVJA-le samuti igakülgset abi ja annavad nõu, et lihtsustada reitinguagentuuride valdkonna järelevalve- ja jõustamistegevuse tõhusat ülevõtmist ja alustamist.

4. EVJA tegutseb lõikes 1 osutatud pädevate asutuste ja kolleegiumide õigusjärglasena kõigis haldus- ja õigusmenetlustes, mis tulenevad järelevalve- ja jõustamistegevusest, mida sooritati vastavalt käesolevale määrusele enne [ üks kuu pärast käesoleva määruse jõustumist ].

5. Kui lõikes 1 osutatud pädeva asutuse otsuse (mis on tehtud vastavalt käesolevale määrusele) kohtulik läbivaatamine on pooleli [ üks kuu pärast käesoleva määruse jõustumist ], viiakse kohtuasi üle Üldkohtusse, välja arvatud juhul, kui kohus, kes vaatab liikmesriigis kõnealuse otsuse läbi, teeb otsuse kahe kuu jooksul pärast [ üks kuu pärast käesoleva määruse jõustumist].”

30. I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

31. Lisatakse käesoleva määruse II lisas sätestatud uus III lisa.

Artikkel 2Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides alates määruse …/… [EVJA] jõustumisest.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

I lisa

Määruse (EÜ) nr 1060/2009 I lisa muudetakse järgmiselt.

1. A jao punkti 2 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Haldus- või järelevalvenõukogu sõltumatute liikmete arvamusi punktides a–d osutatud küsimustes tutvustatakse haldus- või järelevalvenõukogule korrapäraselt ja need tehakse EVJA-le kättesaadavaks taotluse korral.”

2. B jao punkti 8 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Punktis 7 osutatud andmeid ja kontrollijälgi hoitakse registreeritud reitinguagentuuri ruumides vähemalt viis aastat ning need tehakse taotluse korral EVJA-le kättesaadavaks.”

II lisa

Määrusele (EÜ) nr 1060/2009 lisatakse järgmine III lisa:

„III LISA

SANKTSIOONID

Rikkumised

I Huvide konfliktide, organisatsiooniliste või tegevusnõuetega seotud rikkumised

a) Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 seoses I lisa B jao punktiga 3, andes krediidireitingu või jättes olemasoleva krediidireitingu korral viivitamata avalikustamata, et krediidireiting võib olla mõjutatud punkti 3 alapunktides a–d kirjeldatud asjaoludest.

b) Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 seoses I lisa B jao punkti 4 esimese lõiguga, osutades konsultatsiooni- või nõustamisteenuseid.

c) Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 seoses I lisa B jao punkti 4 kolmanda lõiguga, jättes tagamata, et kõrvalteenuste osutamine ei tekita huvide konflikti tema krediidireitingualase tegevusega.

d) Reitinguagentuur rikub artikli 4 lõiget 3, kinnitades kolmandas riigis antud krediidireitingu ilma, et artikli 4 lõike 3 punktides a–h loetletud tingimused oleksid täidetud.

e) Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 seoses I lisa A jao punkti 2 kolmanda lõiguga, jättes haldus- või järelevalvenõukokku määramata nõutud arvu sõltumatuid liikmeid.

f) Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 seoses I lisa A jao punkti 2 neljanda lõigu esimese või teise lausega, sidudes sõltumatute liikmete tasustamise reitinguagentuuri majandustulemustega või määrates nende teenistusaja pikkuseks perioodi, mis ületab viit aastat.

g) Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 seoses I lisa A jao punktiga 6, jättes tagamata I lisa A jao punkti 6 alapunktides a–d määratletud nende tingimuste täitmise, millega võimaldatakse täitmiskontrolli osakonnal täita oma ülesanded nõuetekohaselt ja sõltumatult.

h) Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 2, jättes tagamata, et kõnealuses artiklis nimetatud isik ei algata ega osale palga või tasustamisega seotud läbirääkimistes.

i) Reitinguagentuur rikub artikli lõiget 3 seoses I lisa C jao punktiga 1, jättes tagamata, et asjaomane isik ei osta, müü ega seo end asjaomase finantsinstrumendi tehinguga.

j) Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 3 seoses I lisa C jao punktiga 2, jättes tagamata, et asjaomane isik ei osale krediidireitingu määramisel ega mõjuta seda.

k) Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 3 seoses I lisa C jao punkti 3 alapunktidega b, c ja d, jättes tagamata, et asjaomane isik ei avalda, kasuta ega jaga konfidentsiaalset teavet.

l) Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 3 seoses I lisa C jao punktiga 4, jättes tagamata, et asjaomane isik ei küsi ega võta vastu raha, kingitusi või teeneid.

m) Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 3 seoses I lisa C jao punktiga 7, jättes tagamata, et asjaomane isik ei asu olulisele juhtivale kohale.

n) Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 4 seoses I lisa C jao punkti 8 alapunktiga a, jättes tagamata, et juhtiv krediidireitingu analüütik ei ole üle nelja aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud sama hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikutega.

o) Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 4 seoses I lisa C jao punkti 8 alapunktiga b, jättes tagamata, et krediidireitingu analüütik ei ole üle viie aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud sama hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikutega.

p) Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 4 seoses I lisa C jao punkti 8 alapunktiga c, jättes tagamata, et krediidireitinguid heakskiitev isik ei ole üle seitsme aasta seotud krediidireitingualase tegevusega, mis on seotud sama hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmandate isikutega.

q) Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 4 seoses I lisa C jao punkti 8 teise lõiguga, jättes tagamata, et asjaomane isik ei ole seotud krediidireitingualase tegevusega kahe aasta jooksul pärast nimetatud tähtaja lõppemist.

r) Reitinguagentuur rikub artikli 7 lõiget 5, seades sisse tasustamise ja soorituse hindamise, mis sõltub tulust, mida reitinguagentuur saab hinnatavatelt ettevõtetelt või seotud kolmandatelt isikutelt.

s) Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõiget 5, jättes oma krediidireitingud jälgimata või jättes läbi vaatamata oma krediidireitingud ja meetodid järjepidevalt ja vähemalt kord aastas.

t) Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 6 punkti b, jättes meetodite, mudelite või põhiliste hindamiseelduste muutmisel läbi vaatamata või õigel ajal läbi vaatamata muudatusest mõjutatud krediidireitingud.

u) Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 6 punkti c, jättes krediidireitingu ümber hindamata, kui meetodite, mudelite või põhiliste hindamiseelduste muudatused kokku mõjutavad kõnealust krediidireitingut.

v) Reitinguagentuur, kes taotleb juurdepääsu struktureeritud finantsinstrumendi emitendi või seotud kolmanda isiku veebilehele, rikub artikli 8a lõike 2 punkti a juhul, kui tal puuduvad süsteemid ja organisatsiooniline struktuur, et tagada sel viisil saadud teabe konfidentsiaalsus.

w) Reitinguagentuur rikub artikli 8a lõike 2 punkti b, kui ta ei anna krediidireitinguid aastas vähemalt 10 %-le struktureeritud finantsinstrumentidest, mille puhul ta on taotlenud juurdepääsu emitendi või seotud kolmanda isiku veebilehel olevale teabele.

x) Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 2 seoses I lisa D jao I osa punkti 4 teise lõiguga, andes krediidireitingu või jättes olemasoleva krediidireitingu tühistamata.

II. Järelevalvetegevust takistavad rikkumised

a) Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 seoses I lisa B jao punkti 7 alapunktidega a–h, jättes korraldamata kõnealuste sätetega nõutud andmete ja kontrollijälgede säilitamise.

b) Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 seoses I lisa B jao punkti 8 esimese lõiguga, mitte säilitades andmeid või kontrollijälgi vähemalt viis aastat või jättes need andmed või kontrollijäljed pädevatele asutustele kättesaadavaks tegemata.

c) Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 seoses I lisa B jao punktiga 9, mitte säilitades andmeid seni, kuni kehtib suhe hinnatava ettevõtte või sellega seotud kolmanda isikuga.

d) Reitinguagentuur rikub artikli 11 lõiget 2, jättes tagamata juurdepääsu nõutud teabele või esitades selle teabe nõutust erinevas formaadis.

e) Reitinguagentuur rikub artikli 11 lõiget 3 seoses I lisa E jao II osa punktiga 2, jättes nõutud nimekirjad esitamata.

f) Reitinguagentuur rikub artikli 14 lõike 3 teist lõiku, jättes EVJA teavitamata või õigel ajal teavitamata esmase taotlemise tingimuste mis tahes olulistest muutustest.

III Avalikustamise sätetega seotud rikkumised

a) Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 seoses I lisa B jao punktiga 2, jättes avalikustamata hinnatavate ettevõtete või seotud kolmandate isikute nimed, kellelt ta saab üle 5 % oma aastatulust.

b) Reitinguagentuur rikub artikli 6 lõiget 2 seoses I lisa B jao punkti 4 kolmanda lõiguga, jättes lõpparuandes avalikustamata, milliseid kõrvalteenuseid hinnatavale ettevõttele või sellega seotud kolmandale isikule osutati.

c) Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõiget 1, jättes avalikustamata oma krediidireitingualases tegevuses kasutatavad meetodid, mudelid ja põhilised hindamiseeldused.

d) Reitinguagentuur rikub artikli 8 lõike 6 punkti a, jättes viivitamata avalikustamata meetodite, mudelite või põhiliste hindamiseelduste muutumisel krediidireitingute tõenäolise ulatuse, mida muudatus mõjutab.

f) Reitinguagentuur rikub artikli 8b lõiget 1, jättes salasõnaga kaitstud veebilehel viivitamata avalikustamata teabe vastavalt artikli 8b lõike 1 punktidele a ja b.

g) Reitinguagentuur rikub artikli 8b lõiget 2, jättes andmata registreeritud või sertifitseeritud reitinguagentuuridele, kes vastavad artikli 8a lõikes 2 sätestatud tingimustele, juurdepääsu veebilehele.

h) Struktureeritud finantsinstrumendi emitent või seotud kolmas isik rikub artikli 8a lõiget 2, jättes andmata reitinguagentuuridele, kes täidavad artikli 8a lõikes 2 sätestatud tingimused, juurdepääsu salasõnaga kaitstud veebilehele, mida ta haldab.

i) Reitinguagentuur rikub artikli 8a lõiget 2, kehtestades emitendi või seotud kolmanda isiku suhtes mis tahes sätteid, mille eesmärk on välistada, et veebilehele pääseb juurde mis tahes reitinguagentuur, kes seda taotleb ja kes täidab artikli 8a lõike 2 kohased tingimused.

j) Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 2 seoses I lisa D jao I osa punktiga 1, punkti 2 alapunktidega a–e, punkti 4 esimese lõiguga või punktiga 5 või II osa punktidega 1, 2, 3 või 4, jättes krediidireitingu esitamisel esitamata osutatud sätetes nõutud teabe.

k) Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 2 seoses I lisa D jao I osa punktiga 3, jättes hinnatava ettevõtte teavitamata vähemalt 12 tundi enne krediidireitingu avaldamist.

l) Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 3, jättes tagamata, et kasutatakse täiendavat sümbolit, mis eristab struktureeritud finantsinstrumentidele antavaid krediidireitinguid muudest krediidireitingutest.

m) Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 4, jättes avaldamata oma põhimõtted ja menetlused soovimatute krediidireitingute puhul.

n) Reitinguagentuur rikub artikli 10 lõiget 5, jättes esitamata kõnealuses artiklis nõutud teabe või jättes soovimatu krediidireitingu vastavalt märgistamata.

o) Reitinguagentuur rikub artikli 11 lõiget 1, jättes avalikustamata või ajakohastamata I lisa E jao I osas sätestatud asjaolusid käsitleva teabe.

p) Reitinguagentuur rikub artiklit 12, jättes avaldamata või õigel ajal avaldamata läbipaistvusaruande, sealhulgas I lisa E jao III osas sätestatud teabe.”

FINANTSSELGITUS

lisatakse kõikidele seadusandjale esitatavatele ettepanekutele ja algatustele

(finantsmääruse artikkel 28 ja rakenduseeskirjade artikkel 22)

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

1.4. Eesmärgid

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.6. Meetme ja finantsmõju kestus

1.7. Ettenähtud haldusviisid

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandlus

2.2. Haldus ja kontroll

2.3. Pettuse ja muude rikkumiste ärahoidmine

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja eelarveread, mille kuludele mõju avaldub

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1 Üldine hinnanguline mõju kuludele

3.2.2 Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

3.2.3 Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.4 Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

3.2.5 Kolmandate isikute osamaksud

3.3. Hinnanguline finantsmõju tuludele

I. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr xxx, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile (ABM/ABB[20])

Siseturg – Finantsturud

1.3. Ettepaneku/algatuse liik

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

( Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast tegevusest [21]

( Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

( Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4. Eesmärgid

1.4.1. Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

EVJA-le järelevalvevolituste andmine muudab järelevalve teostamise reitinguagentuuride üle ühenduses tõhusamaks ja mõjusamaks.

Tõhusam järelevalveraamistik aitab paremini tagada reitinguagentuuride määruse sisuliste nõuete järgimise reitinguagentuuride poolt ja seega panustab komisjoni üldistesse strateegilistesse eesmärkidesse finantsteenuste valdkonnas, nimelt tagada finantsturgude stabiilsus, tugevdada investorite kaitset ning suurendada finantsturgude läbipaistvust.

1.4.2 Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk

Kavandatava meetme puhul on määratletud järgmised eesmärgid:

1) tagada reitinguagentuuride tõhus järelevalve ELis;

2) muuta reitinguagentuuride järelevalve ülesehitus sujuvamaks; ning

3) tagada õiguskindlus reitinguagentuuride ja investorite jaoks.

Nende eesmärkide põhjal on määratletud mitu tegevuseesmärki:

1) tagada reitinguagentuuridele ühtne kontrollpunkt ja pädevuste selgus;

2) tagada suurem tõhusus registreerimis- ja järelevalvemenetluse puhul;

3) tagada reitinguagentuuride määruse sisuliste eeskirjade järjepidev kohaldamine;

4) tagada järelevalveasutuste stiimulite suurem ühtlus, et toime tulla järelevalve all olevate majandusüksuste üleeuroopalise tegevusega.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

1. Reitinguagentuuride tõhusam järelevalve ELis, mis parandab krediidireitingualase tegevuse kvaliteeti ja läbipaistvust, et tuua kasu investoritele ja aidata kaasa finantsstabiilsuse tagamisele.

2. Ühtne kontrollpunkt ja selge pädevus, mis vähendab järelevalve all olevate majandusüksuste ja liikmesriikide järelevalveasutuste koormust.

3. Reitinguagentuuride määruse sisuliste eeskirjade järjepideva kohaldamisega suurendatakse õiguskindlust reitinguagentuuride sektoris ning parandatakse krediidireitingualase tegevuse kvaliteeti ja läbipaistvust.

4. Suurem tõhusus registreerimis- ja järelevalvemenetluse puhul. See vähendab järelevalve all olevate majandusüksuste, järelevalveasutuste ja ka Euroopa maksumaksjate koormust.

1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1. Oodatav tulemus: reitinguagentuuride tõhusam järelevalve ELis

– reitinguagentuuride määruse rikkumiste arv;

– rikkumiste põhjal kehtestatud sanktsioonide ja karistusmaksete arv;

– kohapealsete kontrollide arv;

– järelevalvemeetmete arv.

2. Oodatav tulemus: luua ühtne kontrollpunkt järelevalve all olevatele reitinguagentuuridele ja selged pädevused

Näitajad:

• registreerimis- või järelevalvemenetluses osalevate järelevalveasutuste arv;

• pädevuskonfliktide arv reitinguagentuuride üle järelevalve teostamises osalevate asutuste vahel.

3. Oodatav tulemus: reitinguagentuuride määruse sisuliste eeskirjade järjepidev kohaldamine

Näitajad:

• reitinguagentuuride määruse rikkumiste arv;

• reitinguagentuuride/krediidireitingute kasutajate poolt komisjonile esitatud kaebuste arv;

• EVJA-le/kohtutele esitatud apellatsioonikaebuste arv.

4. Oodatav tulemus: suurem tõhusus registreerimis- ja järelevalvemenetluse puhul

Näitajad:

• registreerimiseks vajalik aeg (taotluse esitamisest kuni registreerimisotsuse väljastamiseni);

• järelevalvemeetmete võtmiseks kuluv aeg (alates eeskirjade rikkumise tuvastamisest kuni järelevalvemeetme võtmiseni);

• reitinguagentuuride üle järelevalve teostamises osalevate töötajate arv.

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Lühiajalises perspektiivis antakse EVJA-le pädevus registreerida reitinguagentuure ja teostada reitinguagentuuride üle järelevalvet, millega kaasneb suurem tõhusus, tulemuslikum järelevalve ning reitinguagentuuride määruse järjepideva kohaldamise tugevdamine. Pikaajalises perspektiivis kaasneb meetmega reitinguagentuuride eeskirjade parem järgmine reitinguagentuuride poolt ning seeläbi paraneb krediidireitingualase tegevuse kvaliteet ja läbipaistvus.

EVJA volitatakse teostama järelevalvet reitinguagentuuride üle määramata ajaks.

1.5.2. Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Kuigi reitinguagentuuride määrusega ettenähtud järelevalveraamistikku ei ole veel loodud, on juba võimalik kindlaks määrata teatavad puudused, mis annavad kinnitust, et vaja on ühenduse meedet. Kõnealused puudused ja nende peamised tagajärjed reitinguagentuuridele ning järelevalveasutustele on (vt käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangu punkt 3):

• osalevate järelevalveasutuste rohkus ning pädevuskonfliktide oht;

• reitinguagentuuride määruse lahknev ja ebajärjekindel kohaldamine liikmesriikide pädevate asutuste poolt enda tegevuses;

• koormav ja aeganõudev registreerimis- ja järelevalvemenetlus

;

• valesti seatud stiimulite oht ja siseriiklike järelevalveasutustel ühenduse seisukoha puudumine.

Nagu mõjuhinnangus näidatud, siis EVJA volitamine reitinguagentuuride registreerimiseks ja reitinguagentuuride üle järelevalve teostamiseks kõrvaldab või vähendab oluliselt neid probleeme.

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

See on esimene kord anda Euroopa järelevalveasutusele otsesed järelevalvevolitused finantseerimisasutuste üle.

1.5.4 Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesolev ettepanek on kooskõlas määruse eelnõuga, millega luuakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus (KOM(2009)503), 23.9.2009.

1.6. Meetme ja finantsmõju kestus

( Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

1. 7. Ettenähtud haldusviisid [22]

( Tsentraliseeritud haldamine: otse , haldajaks on komisjon

( Tsentraliseeritud haldamine: kaudselt , haldamine on delegeeritud:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele[23]

( riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( isikutele, kellele on usaldatud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases põhiõigusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

( Haldamine koostöös liikmesriikidega

( Haldamine detsentraliseeritult kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme haldusviisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandlus

Täpsustage teostamise tingimused ja sagedus.

Euroopa Väärtpaberturujärelevalve Asutuse loomise määruse eelnõu artiklis 66 on sätestatud EVJA tegevuse tulemusena saadud kogemuse hindamine kolme aasta jooksul alates tegevuse alustamisest ning see hõlmaks ka EVJA otseste järelevalvevolituste hindamist reitinguagentuuride üle. Sel eesmärgil koostab komisjon üldaruande, mis edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.2. Haldus ja kontroll

2.2.1. Tuvastatud ohud

On hinnatud käesoleva reitinguagentuuride määruse muutmise ettepaneku mõju, mille käigus tuvastati erinevate poliitikavalikute kulud ja kasu tuvastatud probleemidega tegelemiseks.

Oht, mis kaasneb EVJA tegevuse rahastamisega valdkonna tasutavatest tasudest tema tegevuse esimesel aastal (2011), on kõrvaldatud, rahastades seda ühenduse eelarvest / liikmesriikide poolt (suhtes 40/60), nagu on EVJA määrusega ette nähtud.

2.2.2. Ettenähtud kontrollivahendid

EVJA määrusega ettenähtud haldus- ja kontrollisüsteeme kohaldatakse ka reitinguagentuuride üle teostatava järelevalve suhtes.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse tegevuse hindamise lõplike näitajate kohta reitinguagentuuride valdkonnas teeb komisjon otsuse esimese ettenähtud hindamise ajal. Lõpphindamisel on kvantitatiivsed näitajad sama olulised kui konsulteerimiste käigus kogutud kvalitatiivsed tõendid. Hindamist korratakse iga kolme aasta järel.

2.3. Pettuse ja muude rikkumiste ärahoidmine

Täpsustage toimivad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Pettuste, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse EVJA suhtes piiranguteta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruse (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) sätteid.

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus ühineb Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta kokkuleppega Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida kohaldatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse kõigi töötajate suhtes.

Rahastamist käsitlevates otsustes ning nendest tulenevates lepingutes ja õigusaktides sätestatakse selgesõnaliselt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral teha EVJA rahastamisest kasu saajate ning raha jaotamise eest vastutavate töötajate juures kohapealseid kontrolle.

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja eelarveread, mille kuludele mõju avaldub

- Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | Eelarverida | Assigneeringute liik | Osamaksud |

Nr 1A…… Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks | Liigendatud/ liigendamata ([24]) | EFTA[25] riigid | Kandidaatriigid[26] | Kolmandad riigid | Osamaksud finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses |

12.0404.01. EVJA – Toetus jaotistele 1 ja 2 (Personali- ja halduskulud) | Liigendatud | JAH | EI | EI | EI |

12.0404.02 EVJA – Toetus jaotisele 3 (Tegevuskulud) | Liigendatud | JAH | EI | EI | EI |

3.2. Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik | 1 A | Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |

Siseturu ja teenuste peadirektoraat | Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | KOKKU |

( Tegevusassigneeringud |

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus

Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus (täisarvuna või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 |

( Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) |

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) | 4 | 4 | 4 |

( Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) |

KOKKU | 4 | 4 | 4 |

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad | EVJA ettepaneku põhjal reitinguagentuure käsitlevate trahvide määramise otsuste ja perioodiliste karistusmaksete otsuste vastuvõtmine vastavalt ettepaneku artiklitele 36 ja 36a, sealhulgas oma päringute esitamine, reitinguagentuuride ja asjaomaste isikute seisukohtade ärakuulamine, toimikule juurdepääsu käsitlevatele taotlustele vastamine, trahvide ja perioodiliste karistusmaksete otsuste kaitsmine kohtutes ning trahvide ja perioodiliste karistusmaksete kogumine. 2011. aasta puhul paigutatakse siseturu ja teenuste peadirektoraadi sees ümber kõik 4 ametikohta. Arvestades eelarvepiiranguid seoses komisjoni praeguse lubadusega mitte küsida kuni 2013. aastani juurde uusi ametikohti, rahuldatakse personalivajadus peadirektoraadi töötajatega, kes juba on määratud meetme haldamiseks ja/või on paigutatud ümber peadirektoraadi sees ning lisaks võidakse vajaduse korral eraldada haldavale peadirektoraadile täiendavaid ametikohti iga-aastase eelarvejaotuse menetlemise raames ja arvestades eelarvepiiranguid. Vähemalt üks ametikoht paigutatakse ümber, kasutades olemasolevaid vahendeid asjaomases haldustalituses (talitusesisene ümberpaigutus). |

- 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

( Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

( Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

Komisjoni uus meede

( Ettepanekuga/algatusega seoses võib olla vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine

3.2.5. Kolmandate isikute osamaksud

Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2011 | Aasta 2012 | Aasta 2013 | Kokku |

Täpsustage kaasrahastav asutus | Koguvajadustest 60% liikmesriikidelt, ELi liikmesriikide järelevalveasutuste kaudu (kavandatud EVJA rahastamise standardmehhanism) | Kaasrahastamine puudub. Reitinguagentuuride järelevalve täielikult rahastatud tasude kaudu. |

Kaasrahastamine KOKKU | 1,501 | 0 | 0 | 1,501 |

3.3. Hinnanguline finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju tuludele. Vastavalt ettepanekule võib komisjon kehtestada reitinguagentuuridele trahve ja perioodilisi karistusmakseid (vt artiklid 36 ja 36a). Raske on prognoosida nende trahvide ja perioodiliste karistusmaksete summat, mida komisjon võib reitinguagentuuridele kehtestada, sest see sõltub muu hulgas määruse nõuete järgimisest reitinguagentuuride poolt tulevikus.

LISA finantsselgitusele, mis kaasneb määruse ettepanekuga, millega muudetakse määrust nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta

Kasutatud metoodika ja peamised eeldused

EVJA poolt teostatava reitinguagentuuride otsese järelevalvega seotud kulud on prognoositud kolme kulukategooria põhjal: personali-, infrastruktuuri- ning tegevuskulud kooskõlas EVJA üldeelarve eelnõu klassifikatsiooniga (vt finantsselgitus, mis kaasneb määruse ettepanekuga, millega luuakse EVJA, 23.9.2009, KOM(2009) 503).

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee sekretariaadi prognooside ja komisjoni enda prognooside kohaselt on vaja reitinguagentuuride järelevalvealaseks tegevuseks 12 uut töötajat (kuus ajutist teenistujat ja kuus riikide lähetatud eksperti) lisaks kolmele töötajale, kes praegu töötavad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitees reitinguagentuuride valdkonnas ning kes on juba hõlmatud EVJA määruse eelnõus ettenähtud EVJA eelarve projektiga.

Suurem personalivajadus kajastab uusi ülesandeid, mis on seotud reitinguagentuuride otsese järelevalvega ja mis EVJA-l saab olema lisaks tema varasematele kohustustele reitinguagentuuride valdkonnas (nt komisjonile nõuandmine, suuniste ja siduvate tehniliste standardite väljatöötamine, koostöö hõlbustamine liikmesriikide pädevate asutuste vahel, erimeelsuste vahendamine).

Kõnealused uued ülesanded on sätestatud kavandatud määruses ning täpsemalt kirjeldatud seletuskirjas (4.3.3. ja 4.3.4.). Ülesannete hulka kuuluvad muu hulgas ühenduses asuvate reitinguagentuuride registreerimine, kolmandates riikides asuvate väiksemate reitinguagentuuride sertifitseerimine, registreeritud reitinguagentuuride igapäevane järelevalve, regulaarsete kontaktide nõudmine järelevalve all olevate majandusüksuste juhtkonna/töötajatega, koostöö kolmandate riikide järelevalveasutustega kolmandate riikide reitinguagentuuride suhtes, liikmesriikide pädevate asutuste, reitinguagentuuride või investorite küsimustele, kaebustele või taotlustele vastamine, reitinguagentuuride poolt reitinguagentuuride määruses sätestatud nõuete järgimise järelevalve, teabe küsimine reitinguagentuuridelt või krediidireitingualase tegevusega seotud isikutelt, kohapealsete kontrollide teostamine, andmete kontrollimine ning isikute seisukohtade ärakuulamine määruse väidetavate rikkumiste korral. EVJA-l saab olema ka volitus tunnistada registreerimine kehtetuks ja võtta muid järelevalvemeetmeid, nagu on sätestatud määruse artiklis 24, ning taotleda, et komisjon kehtestaks määrust rikkuvatele reitinguagentuuridele trahve ja perioodilisi karistusmakseid, esitades rikkumise kohta tõendeid ning tehes ettepaneku trahvi või karistusmakse summa kohta.

Meie teabe kohaselt taotlevad registreerimist ligikaudu 50 reitinguagentuuri ning peale registreerimist tuleb EVJA-l teostada nende üle järelevalvet. Võttes arvesse reitinguagentuuride arvu, kelle üle tuleb teostada järelevalvet, EVJA-le seatud ülesannete arvu, liiki ja keerukust ning mõnda üldist näitajat töötajate arvu kohta, mida liikmesriikide pädevad asutused ette näevad registreerimiseks ja järelevalveks praeguses raamistikus, siis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee 12 täiendavat ametikohta on sobiv.

Hinnangulise töötajate arvu üksikasjalik jaotus erinevate kategooriate lõikes on esitatud tabelis 3.

Arvesse on võetud ka EVJA Pariisis asumise mõju, kohaldades asjakohast paranduskoefitsienti, mis kajastab elukallidust Pariisis.

Personalikulude areng sõltub järgnevatel aastatel muu hulgas järelevalve all olevate majandusüksuste arvust, kuid praegusest seisukohast lähtudes me ei eeldaks märkimisväärseid muutusi.

Jaotise 2 all esitatud infrastruktuurikuludega seotud summad põhinevad Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komiteelt saadud teabel ning komisjoni prognoosidel. Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee esitas nimetatud kategooria kohta oma kuluprognoosid, mis põhinevad kontorite praegustes asukohtades ülalpidamise ja haldamisega seotud tegelike kulude ülekandmisel. Arvestades, et Pariis on üks kalleimaid äritegevuskohti Euroopas, siis hinnangulised kulud on loomulikult kõrgemad kui ELi reguleerimisametite keskmised kulud. Registreerimiste ja muude otsuste tõlkimiskulud saavad olema märkimisväärsed, sest ELi keelekorda kohaldatakse EVJA suhtes täielikult.

Uued tegevuskulud seoses reitinguagentuuride otsese järelevalvega on seotud teabe kogumisega. See hõlmab uut andmebaasi reitinguagentuuride otseseks järelevalveks. Lisaks sellele on vaja uusi vahendeid EVJA uue volituse jaoks, milleks on kohapealsete kontrollide teostamine.

EVJA eelarve arvutamismeetod on esitatud tabelis 2.

EVJA määruse artikli 48 lõike 1 punkti c kohaselt võib EVJA tulu koosneda ka EVJA-le makstavatest mis tahes tasudest juhtudel, mis on täpsustatud asjakohastes õigusaktides. Ettepaneku artiklis 19 on sätestatud, et määruse kohaseks reitinguagentuuride registreerimiseks ja järelevalveks vajalikud EVJA kulud kaetakse täielikult reitinguagentuuridelt võetavate tasudega. Vastavalt artikli 19 lõikele 2 määrab komisjon tasude liigid, tasude maksmise juhud ja summad kindlaks delegeeritud õigusaktiga, mis võetakse vastu 2011. aastal ning mis eeldatavasti jõustub 2012. aasta alguses. Üleminekuaastal (2011) peaks reitinguagentuuride otsese järelevalve teostamiseks vajalikud vahendid saadama ettemaksena liikmesriikide ja ühenduse osamaksudest vastavalt EVJA määruse eelnõus ettenähtud suhtele (ühenduse eelarvest rahastatakse 40 % kuludest ning liikmesriigid rahastavad 60 %). Reitinguagentuuride järelevalve 2011. aasta kulud nõutakse reitinguagentuuride sektorilt tagasi pärast delegeeritud õigusakti jõustumist.

Tabel 1: EVJA hinnanguline eelarve seoses otsese järelevalvega reitinguagentuuride üle

Tuhandetes eurodes

2011 | 2012 | 2013 |

Jaotis 1 – Personalikulud | 1574,8 | 1574,8 | 1574,8 |

Kõrged ametnikud / eksperdid: |

Ajutised teenistujad | 847,8 | 847,8 | 847,8 |

Riikide lähetatud eksperdid | 507 | 507 | 507 |

Haldustöötajad ja muud abiteenistujad: |

Personali hüvitised | 203,2 | 203,2 | 203,2 |

Personali koolitus: üldine | 7,2 | 7,2 | 7,2 |

Personali töölevõtmise kulud | 9,6 | 9,6 | 9,6 |

Jaotis 2 – Hoonete ja varustusega seotud kulud ning halduskulud | 628 | 628 | 628 |

Hoonete rentimine ja sellega seotud kulud | 216 | 216 | 216 |

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia | 72 | 72 | 72 |

Vallasvara ja sellega seotud kulud | 12 | 12 | 12 |

Jooksvad halduskulud | 12 | 12 | 12 |

Postikulud/telekommunikatsioon | 36 | 36 | 36 |

Koosolekute kulud / sõidukulud | 180 | 180 | 180 |

Tõlked | 100 | 100 | 100 |

Jaotis 3 – Tegevus | 300 | 300 | 300 |

Teabe kogumine: arendus | 150 | 150 | 150 |

Kohapealsed kontrollid | 150 | 150 | 150 |

KOKKU | 2502,8 | 2502,8 | 2502,8 |

Sellest ühenduse toetus | 1001,12 | 0 | 0 |

Sellest liikmesriikide toetus (liikmesriikide järelevalveasutused või rahandusministeeriumid) | 1501,68 | 0 | 0 |

Tasud ja maksud reitinguagentuuride sektorilt | 0 | 2502,8 | 2502,8 |

Allikas: komisjon ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee, prognoosid ja arvutused.

Tabel 2: EVJA hinnanguline eelarve seoses reitinguagentuuride otsese järelevalvega tegevuse esimesel aastal (2011), sh arvutuslikud eeldused

Tuhandetes eurodes

Jaotis 1 – Personalikulud | 1574,8 |

Personal kokku: | 12 | Keskmine aastane kulu töötaja kohta (eelarve peadirektoraadi juhiste ja kolme kolmanda taseme komitee nõuannete alusel) |

Paranduskoefitsient (elukalliduse kohandamine) | Pariis | 1,158 |

Ajutised teenistujad | 6 | 141,3 (122x1,158) | 847,8 |

Riikide lähetatud eksperdid | 6 | 84,5 (73x1,158) | 507 |

Personali hüvitised | 15 % personali kogukuludest | 203,2 |

Personali koolitus: üldine | Keskmine summa inimese kohta (komisjoni andmed) | 0,6 | 7,2 |

Personali töölevõtmise kulud | Keskmiselt intervjueeritakse ühe ametikoha puhul 3 kandidaati | 0,8 | 9,6 |

Jaotis 2 – Hoonete ja varustusega seotud kulud ning halduskulud | 628 |

Hoonete rentimine ja sellega seotud kulud | Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee andmed ning prognoosid | 18 | 216 |

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia | Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee andmed ning prognoosid | 6 | 72 |

Vallasvara ja sellega seotud kulud | Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee andmed ning prognoosid | 1 | 12 |

Jooksvad halduskulud | Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee andmed ning prognoosid | 1 | 12 |

Postikulud/telekommunikatsioon | Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee andmed ning prognoosid | 3 | 36 |

Sõidu- ja koosolekukulud | Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee andmed ning prognoosid | 15 | 180 |

Tõlked | Komisjoni prognoosid | 100 |

Jaotis 3 – Tegevus | 300 |

Teabe kogumine | IT-süsteemide kasutuselevõtt ja kohandamine (uus süsteem ja andmebaas reitinguagentuuride otseseks järelevalveks) | 150 |

Kohapealsed kontrollid | Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee prognoos | 150 |

KOKKU | 2502,8 |

Allikas: komisjon ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee prognoosid ja arvutused.

Tabel 3: Ametikohtade loetelu (esialgne)

Teenistusgrupp ja palgaaste |

2011 | 2012 | 2013 |

AD 16 |

AD 15 |

AD 14 |

AD 13 |

AD 12 |

AD 11 | 1 | 1 | 1 |

AD 10 | 1 | 1 | 1 |

AD 9 | 2 | 2 | 2 |

AD 8 | 1 | 1 | 1 |

AD 7 | 1 | 1 | 1 |

AD 6 |

AD 5 |

AD kokku | 6 | 6 | 6 |

Allikas: komisjon[pic][pic][pic][pic][pic][pic]

[1] Komisjoni teatis „Euroopa majanduse elavdamine”, 4.3.2009, KOM(2009) 114 (lõplik).

[2] Need on Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Komitee ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee.

[3] Komisjoni teatis „Euroopa finantsjärelevalve”, 27.5.2009, KOM(2009) 252 (lõplik).

[4] Määrus reitinguagentuuride kohta, mille Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid vastu xx. septembril 2009.

[5] Euroopa Ülemkogu 18.–19. juuni 2009, eesistujariigi järeldused, punkt 20.

[6] Määrus reitinguagentuuride kohta, artikli 4 lõige 3.

[7] Määrus reitinguagentuuride kohta, artikkel 5.

[8] ELT C , , lk .

[9] ELT C , , lk .

[10] ELT C , , lk .

[11] KOM(2009) 114 (lõplik).

[12] KOM(2009) 252 (lõplik).

[13] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[14] EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3.

[15] EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1.

[16] ELT L 323, 9.12.2005, lk 1.

[17] ELT L 25, 29.1.2009, lk 23.

[18] ELT L 25, 29.1.2009, lk 28.

[19] EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45.

[20] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[21] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[22] Haldusviise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[23] Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[24] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[25] EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[26] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[27] Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.