22.12.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 349/43

Kolmapäev, 10. märts 2010
Ühtne euromaksete piirkond

P7_TA(2010)0057

Euroopa Parlamendi 10. märtsi 2010. aasta resolutsioon ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) elluviimise kohta

2010/C 349 E/09

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ja Euroopa Keskpanga 4. mai 2006. aasta ühisavaldust ühtse euromaksete piirkonna kohta;

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 2007. aasta augusti üldtoimetist nr 71 ühtse euromaksete piirkonna majandusliku mõju kohta;

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiivi 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul (1) (makseteenuste direktiiv);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 12. märtsi 2009. aasta resolutsiooni ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) elluviimise kohta (2);

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga 24. märtsi 2009. aasta ühisavaldust, milles selgitatakse SEPA otsekorralduste tulevase majandusmudeli aluseks olevaid teatavaid põhimõtteid;

võttes arvesse komisjoni 22. juuli 2009. aasta teist uuringut riiklike haldusorganite valmisoleku ja SEPAle ülemineku kohta;

võttes arvesse komisjoni 10. septembri 2009. aasta teatist pealkirjaga „Ühtse euromaksete piirkonna kujundamine: suuniskava ajavahemikuks 2009–2012” (KOM(2009)0471);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 924/2009, 16. september 2009,.piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001 (3);

võttes arvesse komisjoni 30. oktoobri 2009. aasta töödokumenti „EÜ asutamislepingu artikli 81 kohaldatavus SEPA otsekorraldusena tehtavatele mitmepoolsetele pankadevahelistele maksetele” (SEC(2009)1472);

võttes arvesse komisjoni 9. novembri 2009. aasta eduaruannet SEPAle ülemineku kohta;

võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2009. aasta järeldusi SEPA kohta;

võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.

arvestades, et ühtne euromaksete piirkond (SEPA) on kavandatud makseteteenuste ühtse turuna, kus toimib tõhus konkurents ning kus ei tehta vahet eurodes sooritatavatel piiriülestel maksetel ja siseriiklikel maksetel;

B.

arvestades, et SEPA ei peaks olema mitte üksnes Euroopa Maksenõukogu eneseregulatsiooni algatus, vaid ka oluline avaliku poliitika algatus, mis tugevdab majandus- ja rahaliitu ning tulevast ELi 2020. aasta strateegiat; arvestades, et SEPAt toetab makseteenuste direktiiv, millega luuakse vajalik ühtlustatud õigusraamistik; ning arvestades, et seetõttu on Euroopa Parlament SEPA edukusest eriliselt huvitatud;

C.

arvestades, et SEPAt puudutavate otsuste tegemine toimub praegu Euroopa Maksenõukogu äranägemisel, mis tähendab seda, et SEPA toodete üle otsustavad ainult pangad, jättes lõppkasutajate nõudmised tähelepanuta;

D.

arvestades, et SEPA hakkas ametlikult toimima 28. jaanuaril 2008. aastal, mil käivitati SEPA kreeditkorralduse maksevahend, samas kui SEPA kaardimaksete raamistik on olnud jõus 1. jaanuarist 2008. aastal ning SEPA otsekorraldusskeem hakkas tööle 2. novembril 2009. aastal;

E.

arvestades, et tarbijad on murelikud, sest SEPA tooted ei vasta lõppkasutajate vajadustele, eelkõige otsekorralduslepingute kontrollimise osas, ning arvestades, et soovitatav on selles küsimuses lahenduseni liikuda;

F.

arvestades, et õiguslikult siduvat tähtaega SEPA vahenditele üleminekuks seatud ei ole ja valdav osa komisjoni korraldatud avalikul arutelul osalenutest pooldas SEPAle ülemineku stimuleerimiseks siduva tähtaja seadmist;

G.

arvestades, et siseturu ja teenuste voliniku kandidaat ütles Euroopa Parlamendi küsimustele antud kirjalikes vastustes, et ta kavatses esitada komisjonile vastuvõtmiseks õigusakti ettepaneku, millega kehtestatakse üks või mitu tähtaega SEPA-põhistele otsekorraldustele ja ülekannetele üleminekuks, ning samuti ettepaneku valitsemise parandamiseks;

H.

arvestades, et üleminek SEPA-le on olnud loid: 2009. aasta augusti seisuga oli kreeditkorralduse abil tehtud ainult 4,5 % kõigist tehingutest, ja arvestades, et algne eesmärk viia kriitiline mass 2010. aasta lõpuks üle euromaksete piirkonna krediidikorraldusele, SEPA otsekorraldustele ja kaardimaksetele on muutunud ebarealistlikuks;

I.

arvestades, et riiklike haldusorganite üleminek SEPA vahenditele ei vasta enamiku liikmesriikide ootustele, kuigi neid organeil peaks olema otsustav roll selles, et saavutada kriitiline mass, mida on vaja SEPAle ülemineku kiirendamiseks;

J.

arvestades, et kõik asjaomased sidusrühmad (seadusandjad, pangandusettevõtted ja makseteenuste kasutajad) on SEPAle ülemineku protsessiga seotud;

K.

arvestades, et SEPA vahendite kasutamine üksnes piiriüleste maksetehingute puhul ei tooks kaasa SEPA projekti edu, kuna säiliks killustatus ja ei suudetaks saavutada eeldatavat kasu pangandusele ning pankade klientidele;

L.

arvestades, et määrus (EÜ) nr 924/2009 loob õiguskindluse mitmepoolse vahendustasu kohaldamiseks kuni 31. oktoobrini 2012 kestval üleminekuajal, mille jooksul peaks tööstus välja töötama ja kooskõlastama SEPA otsekorralduste jaoks ühise, pikaajalise majandusmudeli, mis peaks vastama EÜ konkurentsiõigusele ja ühenduse õigusraamistikule;

M.

arvestades, et 2009. aasta märtsis teatasid komisjon ja Euroopa Keskpank, et nad ei näe selget ega veenvat põhjust, miks peaks pärast 31. oktoobrit 2012. aastal veel kohaldama igale tehingule mitmepoolset vahendustasu, ning arvestades et komisjon korraldas avaliku arutelu, kus arutati, kas EÜ asutamiselepingu artiklit 81 on võimalik kohaldada SEPA otsekorraldusena tehtavatele mitmepoolsetele pankadevahelistele maksetele;

N.

arvestades, et seoses SEPA kaardimaksete raamistikul põhineva ELi kaardilahenduse leidmisega tuleks tingimata lahendada ka mitmepoolse vahendustasu kohaldamise küsimus;

O.

arvestades, et kõikides liikmesriikides tuleks tagada olemasolevate otsekorralduslepingute jätkuv õiguslik kehtivus, kuna uute lepingute allkirjastamise kohustus siseriiklikelt otsekorraldusskeemidelt SEPA otsekorraldusskeemile üleminekul oleks koormav; arvestades siiski, et lepingute säilitamine ei aita varakult SEPA otsekorraldusskeemile üle minna, kui ei ole leitud lahendust kehtivate lepingute üleviimiseks;

1.

rõhutab oma jätkuvat toetust SEPAle, kus toimib tõhus konkurents ning kus ei tehta vahet eurodes sooritatavatel piiriülestel maksetel ja siseriiklikel maksetel;

2.

peab kahetsusväärseks, et SEPA ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) elluviimist käsitlevas parlamendi 12. märtsi 2009. aasta resolutsioonis nimetatud küsimuste lahendamisel ei ole pärast resolutsiooni vastuvõtmist peaaegu mingeid edusamme tehtud, ning nõuab, et SEPA elluviimisse kaasataks kõik sidusrühmad;

3.

tunneb heameelt SEPA suuniskava üle, mille komisjon võttis vastu 2009. aasta septembris, ning pooldab täielikult suuniskavas kuue esmatähtsa valdkonna jaoks esitatud meetmeid (aidata kaasa üleminekule; suurendada SEPAga seoses teadlikkust ja tutvustada SEPA tooteid; kehtestada SEPA kindel õiguskeskkond ja tagada SEPA nõuetele vastavus; edendada innovatsiooni; tagada vajalik standardimine, koostalitlusvõime ja turvalisus; muuta SEPA projektijuhtimine selgemaks ja täiustada seda);

4.

kutsub taas komisjoni üles seadma SEPA vahenditele üleminekuks selge, asjakohane ja siduv lõpptähtaeg, mis ei tohiks olla hilisem kui 31. detsember 2012 ning pärast mida tuleks kõik eurodes sooritatavad maksed teostada SEPA standardite järgi;

5.

kutsub Euroopa Maksenõukogu võtma arvesse lõppkasutajate nõudmisi ning sellega seoses oma eeskirju muutma;

6.

toetab täielikult komisjoni kavatsust kiirendada riiklike haldusorganite üleminekut ning koostada selleks terviklikud ja ajaliselt ühtlustatud riiklikud üleminekukavad; tervitab sellega seoses komisjoni jõupingutusi liikmesriikide haldusorganite valmisoleku ja SEPAle ülemineku uurimisel ning avalikustamisel, ning kutsub liikmesriike üles neis uuringutes osalema;

7.

kutsub komisjoni üles töötama kõikide sidusrühmade osalusel toimunud arutelu tulemuste põhjal hiljemalt 2010. aasta 30. septembriks välja lõplik SEPA otsekorralduste pikaajaline ühtlustatud majandusmudel, mis peab olema kohaldatav kogu Euroopas, ning kulutõhus ning tarbijasõbralik; nõuab kindlalt, et mudeli väljatöötamisel tehtaks tihedat koostööd maksete sektoriga ja komisjoniga ning peetaks kinni EÜ konkurentsiõigusest ja ühenduse õigusraamistikust;

8.

kutsub sidusrühmi üles toetama Euroopa kaardisüsteemi loomist, mis oleks kas täiesti uus süsteem, olemasolevate süsteemide ühendus või mõne olemasolevas süsteemi lisa; kutsub sellega seoses komisjoni veel kord üles selgitama kaardimakseid puudutava mitmepoolse vahendustasu küsimust ning palub tööstusel leida koos komisjoniga EÜ konkurentsiõigusele ja ühenduse õigusraamistikule vastavad nõuetekohased lahendused;

9.

kutsub liikmesriike üles tagama olemasolevate otsekorralduslepingute jätkuv õiguslik kehtivus SEPA otsekorraldusskeemis; rõhutab, et üleminek praeguselt otsekorraldusskeemilt SEPA otsekorraldusskeemile ei tohi tarbijaid kuidagi koormata;

10.

nõuab, et tarbijaid tuleb selgelt teavitada endise skeemi ja uue skeemi erinevustest;

11.

kutsub komisjoni üles jälgima SEPA vahenditele üleminekut ja tagama, et tulemuseks ei oleks ELi kodanike jaoks veelgi kulukam maksesüsteem;

12.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Keskpangale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)  ELT L 319, 5.12.2007, lk 1.

(2)  Vastu võetud tekstid, P6_TA(2009)0139.

(3)  ELT L 266, 9.10.2009, lk 11.