[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel, 27.10.2010

KOM(2010) 623 lõplik VOL. I

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

Komisjoni 2011. aasta tööprogramm

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Majanduskasvu ja tööhõive taastamise kiirendamine aastaks 2020 4

2.1. Majanduse juhtimise tugevdamine ja Euroopa poolaasta algatus 4

2.2. Finantssektori reguleerimine: reformi lõpuleviimine 4

2.3. Arukas majanduskasv 5

2.4. Jätkusuutlik majanduskasv 5

2.5. Kaasav majanduskasv 6

2.6. Ühtse turu võimaluste ärakasutamine majanduskasvuks 6

3. Kodanikekeskne tegevuskava: vabadus, turvalisus ja õigus 7

4. Euroopa roll maailmas: ülemaailmne panus 8

4.1. Mitmekülgne kaubanduspoliitika 8

4.2. ELi laienemis-, naabrus- ja arengupoliitika ning humanitaarabi 9

5. Suurem tähelepanu sisendite asemel mõjule: ELi poliitika parimal viisil ärakasutamine 9

5.1. Kaasaegne eelarve Euroopa tuleviku jaoks 9

5.2. Aruka reguleerimise edendamine 10

5.3. Käimasolev töö 10

6. Kokkuvõte 11

1. SISSEJUHATUS

Komisjon esitab oma 2011. aasta tööprogrammi ajal, mil ELil tuleb lahendada eriti palju probleeme. Pärast viimaste aastakümnete raskeimat kriisi on näha selgeid majanduse taastumise märke, kuid taastumine ei ole veel pöördumatu. Seepärast keskenduvad uued algatused, mille komisjon 2011. aastaks esitab ja algatab, tugevasti taastumise kiirendamisele. 2011 peaks olema aasta, mil aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele suunatud ELi ja riikliku tasandi jõupingutuste tuumaks saab Euroopa 2020. aasta strateegia. 2011. aastal tuleks saavutada täielik üksmeel finantssektori uue tervikliku õigusraamistiku suhtes, käivitada esimene Euroopa majanduspoliitika koordineerimise poolaasta ja rida praktilisi meetmeid muutuse kiirendamiseks. 2011. aasta keskpaigaks annab komisjon oma ettepanekutes ELi järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta teada, kuidas peaks ELi eelarvet kohandama Euroopa 2020. aasta strateegia täitmiseks. Käesolev tööprogramm on üles ehitatud ELi viiele peamisele poliitilisele prioriteedile, mille president Barroso esitas esimeses kõnes liidu olukorra kohta Euroopa Parlamendi ees 2010. aasta septembris[1]:

- Majanduskriisi tõrjumine ja taastumise hoogustamine

- Majanduskasvu ja tööhõive taastamine, kiirendades Euroopa 2020. aasta strateegia reformikava elluviimist

- Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala ülesehitamine

- Läbirääkimiste käivitamine kaasaegse ELi eelarve üle

- ELi ülemaailmne panus

Käesolev tööprogramm on esimene, mis võetakse vastu uue programmitsükli käigus, mis algatati komisjoni presidendi poliitiliste suunistega ja on sätestatud Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelises raamlepingus. Tööprogramm võib ka aidata leida uue lähenemisviisi ELi ühiste prioriteetide kavandamiseks, nagu on sätestatud Lissaboni lepingus.

Komisjoni tööprogramm keskendub 2011. aasta meetmetele. Ometi pakub komisjoni iga-aastane tööprogramm uue mitmeaastase programmitsükli raames ka raamistikku rakendatava poliitika hindamiseks ja valdkondade tuvastamiseks, kus on vaja töötada välja poliitilised algatused ELi pikaajaliste strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.

Arvestades tungivat vajadust viia lõpule ELi töö seoses peamiste ettepanekutega sellistes valdkondades nagu majanduse juhtimine ja finantssektori reguleerimine, uurib komisjon koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga võimalusi, kuidas saaks piiratud arvul teatavaid eriti kiireloomulisi ettepanekuid kiiresti eelisjärjekorras vastu võtta.

2. MAJANDUSKASVU JA TÖÖHÕIVE TAASTAMISE KIIRENDAMINE AASTAKS 2020

2.1. Majanduse juhtimise tugevdamine ja Euroopa poolaasta algatus

Komisjon esitas hiljuti olulise ettepanekute paketi majanduse juhtimise vahendite tugevdamiseks ja nende laiendamiseks nii, et need hõlmaksid majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimist[2]. Uute ettepanekute kohaselt laiendataks ja täiustataks eelarvepoliitika järelevalvet ELi tasandil, samuti parandataks makromajanduspoliitika kooskõlastamist, et kõrvaldada puudujäägid kehtivates õigusaktides, sealhulgas makrorahandusliku tasakaalustamatuse vastu suunatud ennetavate meetmete abil. Uued jõustamismehhanismid väldiksid Euroopa eelarve- või finantsstabiilsust kahjustavaid liialdusi või kõrvaldaksid need. Selleks et initsiatiivi mitte käest lasta, kutsub komisjon ELi kaasseadusandjaid üles kiirendama oma poliitilisi arupidamisi.

2011. aasta esimesel poolel on majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks tehtavate ELi ühiste pingutuste keskmes poliitika koordineerimise Euroopa poolaasta. Komisjon võtab 2011. aasta jaanuaris Euroopa poolaasta käivitamiseks vastu oma esimese iga-aastase majanduskasvu analüüsi. Iga-aastases majanduskasvu analüüsis käsitletakse Euroopa Liidu majanduslikku olukorda, sh võimalikku tasakaalustamatust ja süsteemseid riske. Analüüsis uuritakse eelkõige, kui kaugel on EL viie Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärgi saavutamisel, et saaksime alustada ELi arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks ühiskonnaks muutmise jälgimist sihttasemete kaupa.

2.2. Finantssektori reguleerimine: reformi lõpuleviimine

Täielik ajakava ettepanekute tegemiseks ELi finantsreformi lõpuleviimise kohta esitati juunis 2010[3]. 2011. aasta alguses esitab komisjon ülejäänud ettepanekud finantssektori reformi lõpuleviimiseks.

Enamikus ettepanekutes kriisis ilmnenud puudujääkide kõrvaldamiseks on juba kokku lepitud või on need esitatud. Nende hulgas paistavad eriti silma hiljutised kokkulepped finantsjärelevalve paketi kohta. 2011. aasta esimesel poolel jätkab komisjon pankade kapitalieeskirjade (CRD IV) täiustamist, et rakendada ELis Baseli pangandusstandardite komitees tehtud rahvusvahelise töö tulemused, muudatused finantsinstrumentide turge käsitlevas direktiivis (MIFID) ja turu kuritarvitamise direktiivis, et viia lõpule üleminek läbipaistvamatele ja turvalisematele tuletisinstrumentide turgudele; samuti teeb komisjon ettepaneku reitinguagentuuride ning pangakriisi ohjamise õigusraamistiku loomise ja asjaomaste ametiasutuste varustamise kohta ühilduvate töövahenditega, mille hulka muu hulgas kuuluvad kriisilahendusfondid.

Erilist tähelepanu pööratakse väikeinvestoritele ja tavatarbijatele: algatuste hulka kuuluvad põhiliste pangateenuste kättesaadavust käsitlevad õigusaktid ning meede vastutustundliku hüpoteeklaenude andmise ja võtmise tava edendamiseks.

Need ja muud ettepanekud täiendavad komisjoni ambitsioonikat finantssektori reformikava. Euroopa Liidu institutsioonide ühine eesmärk peaks olema 2011. aasta lõpuks reformi asjus täielikult kokku leppida, kehtestades sel viisil finantssektori reguleerimise täiustatud süsteemi, mis on eluterve ja töökohti loova majanduskasvu üheks aluseks. Samal ajal jätkab EL jõupingutusi tugeva ja kooskõlastatud ülemaailmse lähenemisviisi edendamiseks, eelkõige aktiivse osalemise kaudu G20s. Komisjon jätkab tööd finantssektorilt õiglase panuse saavutamiseks.

2.3. Arukas majanduskasv

Komisjon on näidanud Euroopa 2020. aasta strateegia suurprojektide Innovatiivne liit[4], Noorte liikuvus[5] ja Digitaalarengu tegevuskava[6] abil, kuidas EL saab mitmel rindel edendada Euroopa aruka majanduskasvu potentsiaali. 2011. aasta jooksul käivitatakse ja rakendatakse suurprojektide raames väljakuulutatud ettepanekud Euroopa ja riikide tasandi täiendavate meetmete kaudu.

Interneti laienevad võimalused pakuvad uusi võimalusi audiovisuaalse materjali tootjatele ja ringhäälinguorganisatsioonidele, kuid põhjustavad ka uusi probleeme intellektuaalomandi õiguste kaitsega. Piiriüleste ja üleeuroopaliste litsentside andmine audiovisuaalsektoris stimuleerib loovust Euroopa kodanike hüvanguks.

Euroopa standardid peaksid mängima tähtsamat rolli meie ettevõtjate, eelkõige VKEde ülemaailmse konkurentsivõime alusena. Üheks tohutu potentsiaaliga valdkonnaks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektor. 2011. aastal esitatava ettepanekute paketiga püütakse luua integreeritum Euroopa standardimissüsteem.

Komisjon teeb ka kindlaks viisid, kuidas ELi tasandi abil saab aidata ajakohastada kõrgharidust ja esitab oma nägemuse teadmiste ja innovatsiooni edendamiseks võetavatest tulevastest meetmetest.

2.4. Jätkusuutlik majanduskasv

Nagu Euroopa 2020. aasta strateegias välja kuulutati, esitab komisjon 2011. aastal oma nägemuse suurprojektist „Ressursitõhusus”. See loob uusi võimalusi integreeritud poliitikakujundamiseks ELi tasandil. Eesmärk on ehitada järk-järgult üles ressursitõhususel põhinev raamistik, mis hõlmaks nihet vähese CO2-heitega ühiskonna suunas ning asetaks valdkondliku poliitika, sh energeetika, transpordi ja loodusvarade, nt põllumajanduse ja kalanduse haldamise pikaajalisse jätkusuutlikku raamistikku. Nimetatud raamistiku väljatöötamine võtab aega, kuid selle töö esimesteks viljadeks on üldine lähenemisviis, mis määrab, kuidas saaks täna suunata energeetikat, transporti ja vähese CO2-heitega majanduse edendamist selliselt, et kujundada ELi majandus ümber 2050. aastaks. Nimetatud omavahel seotud algatustega määratletakse keskmise pikkusega ja pikaajalised stsenaariumid, luues nii tugeva aluse otsuste tegemiseks ja paremini prognoositavad tingimused suuremahulisteks investeeringuteks. Neid algatusi peab toetama laiem lähenemisviis selle kohta, kuidas saaks ressursitõhususe kaasata Euroopa ühiskonna tulevasse arengusse.

2011. aastal keskendutakse eriti energeetika infrastruktuurile ja energiatõhususele, millel on vahetud keskkondlikud, majanduslikud ja energiavarustuskindluse alased eelised, sh tohutu töökohtade loomise potentsiaal.

Transpordipoliitika tulevikku käsitlevas valges raamatus vaadeldakse Euroopa transpordipiirkonna loomist, et pakkuda põhivõrgu ümber tõhusat ja katkematut infrastruktuuri ning saavutada innovatsioonile toetudes vähese CO2-heitega transport.

Loodusvarade säästliku kasutamise edendamine ja selliste sektorite nagu põllumajandus ja kalandus innovaatilise potentsiaali vabastamine on komisjoni uue mitmeaastase finantsraamistikuga hõlmatud perioodi jaoks tehtavate ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika läbivaatamise ettepanekute keskne teema.

Komisjon jätkab 2011. aasta jooksul kliimamuutuse vastase võitluse alast tööd. Jätkates rahvusvaheliste jõupingutuste juhtimist ambitsioonika üleilmse kokkuleppe saavutamiseks, teeb komisjon ka tihedat koostööd kahepoolsete partneritega ideede jagamiseks ja ühiste projektide arendamiseks sellistes valdkondades nagu keskkonnahoidlikud tehnoloogiad, CO2 heitkogustega kauplemine ja taastuvenergia. 2011. aasta on teguderohke ka laiema keskkonnaalase tegevuskava mõttes – tähtsal kohal tegevuskavas on ettevalmistused 2012. aasta Rio de Janeiro ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi 20. aastapäeva konverentsiks ning komisjon hakkab hindama kuuenda keskkonnaalase tegevusprogrammi tulemusi ja vaatab läbi jäätmetekke vältimise ja taaskasutuse temaatilised strateegiad.

2.5. Kaasav majanduskasv

Komisjon avaldab enne 2010. aasta lõppu oma viienda ühtekuuluvusaruande ja teeb ettepaneku käivitada veel kaks Euroopa 2020. aasta strateegia suurprojekti – „Uued oskused ja töökohad” ning „Vaesusevastase võitluse platvorm”. 2011. aastal käivitatakse mitmed konkreetsed kaasava majanduskasvu edendamise meetmed. Komisjon esitab tihedas koostöös tööturu osapooltega seadusandliku ettepaneku töötajate lähetamise direktiivi rakendamise parandamiseks ja tööaja direktiivi ajakohastamiseks, arvestades muutunud olukorda. Samuti teeb komisjon tööd kvaliteediraamistiku loomiseks, mis võtab täiel määral arvesse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste erilist iseloomu ning mille raamesse kuuluvaks üheks oluliseks meetmeks on riigiabi eeskirjade ajakohastamine. Kaasava majanduskasvu tagamine tähendab tegelemist ka selliste sotsiaalsete probleemidega nagu elanikkonna vananemise mõju. Komisjon toetab liikmesriikide tegevust piisava ja jätkusuutliku pensioni tagamisel kodanikele meetmetega, mis täpsustatakse pärast 2010. aastal käivitatud konsultatsioone. Uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku tegemise eesmärgil toimuva ühtekuuluvuspoliitika läbivaatamise keskne teema on ambitsioonika majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tegevuskava edendamine.

2.6. Ühtse turu võimaluste ärakasutamine majanduskasvuks

Selleks et ühtne turg saavutaks oma potentsiaali, tuleb tema saavutusi pidevalt süvendada ja uuendada. Majanduslanguse ajal pani Euroopa Liit vastu lühiajaliste kaalutluste ja isolatsiooni kiusatustele. Kuid ilma hästitoimiva ühtse turuta ei saa Euroopas olla pikaajalist töökohtade lisandumist. Praegu on õige hetk tõsta turu integratsioon uuele tasemele, võttes eesmärgiks kõrvaldada olulised püsivat laadi puudused, millele professor Mario Monti juhtis tähelepanu oma hiljutises aruandes komisjonile[7].

Toetudes sellele tööle tegi komisjon äsja suure hulga konkreetseid ettepanekuid ühtse turu taaskäivitamiseks Ühtse turu aktis[8] ja Euroopa 2020. aasta strateegia tööstuspoliitika alases suurprojektis[9]. Neis mõlemas rõhutatakse vajadust suunata ühiskond tervikuna ühtse turu potentsiaali realiseerimisele ja raamtingimuste parandamisele Euroopa ettevõtjate jaoks.

Komisjon jätkab turulepääsu avamist meie ettevõtjatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Oluliseks aspektiks on riigihangete eeskirjade ajakohastamise ettepaneku ja kontsessioonilepinguid käsitlevate ühiste eeskirjade kehtestamise ettepaneku esitamine 2011. aastal. Muude konkreetsete VKEdele suunatud algatuste hulka kuulub 2011. aastal piiriülese võlgade sissenõudmise haldamist käsitlev määrus.

Komisjon astub mitmeid konkreetseid samme, sh esitab ettepanekud esitamine alternatiivse vaidluste lahendamise mehhanismi kohta, et hõlbustada tarbijaprobleemide lahendamist ELis ja jätkata 2010. aastal käivitatud avaliku arutelu alusel tööd kollektiivse hüvitamise mehhanismi rakendamiseks.

Maksunduse valdkonnas püütakse ettevõtete ühise konsolideeritud tulumaksubaasi ettepanekuga anda ettevõtjaile võimalus valida süsteem, mis muudaks maksueeskirjad lihtsamaks, vähendaks nõuete täitmisega kaasnevaid kulusid ja aitaks kõrvaldada maksutõkked, mille all ettevõtjad praegu piiriülese tegevuse puhul kannatavad, mõjutamata tegelikke maksumäärasid. Komisjonil on kavas avaldada ka teatis tulevase käibemaksustrateegia kohta, milles püütakse kõrvaldada praeguse süsteemi nõrku külgi seda ajakohastades ja lihtsustades, et vähendada käibemaksu tekitatavat halduskoormust ettevõtjaile.

Lennujaamapaketi eesmärk on parandada konkurentsivõimet, samuti selle olulise sektori keskkonnatoimet ja suurendada tarbijate õigusi, parandades lennujaamade läbilaskevõimet, optimeerides teenindusaegu ja maapealset teenindust, millega kasutataks paremini ära Euroopa lennujaamavõrgustikku.

3. KODANIKEKESKNE TEGEVUSKAVA: VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS

ELi kodakondsus peaks olema ELi kodanikele käegakatsutav reaalsus. Kodanike õigused on kindlalt tagatud ELi õigusega. Ometi on veel lõhesid asutamislepingus sätestatud eeskirjade ja reaalsuse vahel, mida kodanikud igapäevaelus kogevad – eraisikute, tarbijate, (üli)õpilaste või poliitikutena.

Komisjoni poolt äsja vastu võetud kodakondsust käsitlevas aruandes[10] juhitakse tähelepanu reale probleemidele, mille puhul oleks õigustatud meetmete võtmine, et anda praktiline tähendus erinevatele ELi tasandil antud õigustele. Nimetatud jõupingutused käivad käsikäes meetmetega, mis on võetud eesmärgiga tagada Stockholmi programmi (2010–2014) tegevuskava rakendamiseks vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala [11], kasutades selleks täiel määral ära asutamislepinguga pakutavat laiendatud õiguslikku alust.

Komisjon esitab 2011. aastal, osana kodanike õiguste suurendamiseks tehtavatest jõupingutustest, Euroopa lepinguõigust käsitleva õigusakti eelnõu.

Kriminaalõiguse valdkonnas teeb komisjon kuriteoohvrite õiguste direktiivi ettepaneku, et aidata tagada kodanikele piisav õigusabi, õigus ja kaitse kõigis liikmesriikides. Selleks et suurendada õigusasutuste ja kodanike vastastikust usaldust, jätkab komisjon ka seadusandlike ettepanekute tegemist kriminaalmenetluste miinimumstandardite vastuvõtmiseks, eelkõige õigus- ja menetlusabi valdkonnas.

Komisjon teeb ka seadusandlikud ettepanekud registreeritud reisija programmi ja kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise / riigist lahkumise süsteemi kohta. Nende eesmärk on aidata hoida EL maailmale avatud, tõrjudes samal ajal ebaseaduslikku sisserännet ja ennetades organiseeritud kuritegevust. Avatud Euroopas peame me ka takistama kurtjategijaid meie majandussüsteemi ära kasutamast. Järgmisel aastal esitatavate meetmete hulka kuuluvad ebaseaduslikult omandatud vara konfiskeerimise ja sissenõudmise raamistik ning teatised ulatusliku korruptsioonivastase poliitika ja pettusevastase strateegia kohta.

Samamoodi suurendab kodanikukaitsealaste õigusaktide läbivaatamine ELi suutlikkust reageerida kriisidele, nendeks valmis olla ja neid ennetada. Peale selle jätkab komisjon tööd koos välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga ettepaneku alal asutamislepingu artikli 222 rakendamise kohta.

4. EUROOPA ROLL MAAILMAS: ÜLEMAAILMNE PANUS

Nüüd kus on loodud ELi uued välispoliitilised struktuurid, on meil võimalus edendada ulatuslikku ja ühtset poliitikat tänaste välispoliitiliste probleemide lahendamiseks, näidates, et EL on tugev ja usaldusväärne partner, kellel on ühtsuses ja ühtekuuluvuses väljenduvad selged sihid. Komisjon jätkab uue Euroopa välisteenistuse toetamist ja aitab arendada uut etappi meie välispoliitikas. EL on juba praegu keskendunud vajadusele selge nägemuse järele suhetes meie strateegiliste partneritega ning tugeva ja järjekindla positsiooni järele rahvusvahelistel läbirääkimistel. See tähendab nende poliitikavaldkondade, mille eest vastutab komisjon, näiteks arengu-, kaubandus-, laienemis-, humanitaarabipoliitika, ja sisepoliitikavaldkondade välisaspektide parimal viisil ärakasutamist ning nende kooskõlastamist Euroopa välisteenistuse tööga, et anda strateegiline ülevaade ELi kahepoolsetest suhetest.

4.1. Mitmekülgne kaubanduspoliitika

Edukas kaubanduspoliitika on Euroopa 2020. aasta strateegia peamine tugisammas. Komisjon peab 2010. aasta novembris avaldatavale kaubandusstrateegiale toetudes läbirääkimisi meie kaubanduspartneritega, valmistades sealhulgas ette mitme olulise kahepoolse lepingu kavandatud sõlmimist 2011. aastal ja hoides pinget läbimurde saavutamiseks WTO läbirääkimistel. Samal ajal astub EL muid konkreetseid samme Euroopa ettevõtjate positsioneerimiseks ülemaailmsel turul. 2011. aastal esitab komisjon seadusandliku ettepaneku ELi õigusakti kohta juurdepääsu lihtsustamiseks arenenud riikide ja suurte arenevate riikide riigihangete turgudele, toetudes meie rahvusvaheliste kohustuste täitmisele. Samuti teeb komisjon ettepaneku meetmeteks Euroopa VKEde toetamiseks nende tegevuse arendamisel väljaspool ELi.

Me uurime oma mitmekülgse lähenemisviisi raames ka seda, kuidas meie kaubanduspoliitika saaks kõige paremini aidata arenguriikidel maailmamajandusse integreeruda. Komisjon teeb seadusandliku ettepaneku uue määruse kohta, millega kohaldatakse üldist soodustuste süsteemi, eesmärgiga maksimeerida selle positiivset mõju jätkusuutlikule arengule ja suurema puuduse all kannatavatele riikidele.

4.2. ELi laienemis-, naabrus- ja arengupoliitika ning humanitaarabi

EL jätkab 2011. aastal laienemisprotsessi ohjamist. Edu läbirääkimistel, sealhulgas võimalikel uutel läbirääkimistel, mis võidakse käivitada pärast arvamuste esitamist liikmeksoleku kohta 2010. aasta lõpupoole, seostatakse kandidaatriikide jätkuva arenguga, pannes erilist rõhku õigusriigi põhimõtte järgimisele.

Euroopa naabruspoliitika on näidanud viimase viie aasta jooksul, et EL on võimeline propageerima oma väärtusi ja põhimõtteid ning aitama kaasa oma naaberriikide poliitilisele stabiilsusele ja majanduslikule arengule – mis on ELi strateegiline prioriteet. Komisjon aitab jätkuvalt süvendada ELi erilisi suhteid kõnealuste naaberriikidega, sealhulgas vaadates läbi ELi naabruspoliitika, et esitada 2011. aastal ettepanekud selle edasiarendamiseks kahe- ja mitmepoolses mõõtmes (idapartnerlus, Vahemere Liit).

Tulemuslik arenguabi on ELi kui maailma suurima arenguabi andja põhiline eesmärk. Partnerlus on parim viis tagada ELi maksimaalne kogupanus aastatuhande arengueesmärkide saavutamisse ning uus arengut toetavate programmide põlvkond tuleb kavandada seda silmas pidades. Erilist tähelepanu pööratakse ELi arengupoliitika tulevikku käsitleva rohelise raamatu järelmeetmetele; kõnealune roheline raamat avaldatakse 2010. aasta lõpus ja milles hinnatakse Euroopa Liidu arenguinstrumente, keskendudes meetmetele, millest oleks abivajajaile tõeliselt kasu.

ELi välistegevuse peasuund on ka humanitaarkatastroofides kannatanute abistamine. Nendele inimelude päästmiseks tehtavatele jõupingutustele pannakse tugevam alus ettepanekuga vaadata läbi humanitaarabi käsitlev nõukogu määrus.

5. SUUREM TÄHELEPANU SISENDITE ASEMEL MÕJULE: ELI POLIITIKA PARIMAL VIISIL ÄRAKASUTAMINE

Maailmas toimuvate muutuste ulatus ja tempo nõuavad ELilt kiiret, vastutustundlikku ja otsustavat tegutsemist. 2011. aastal näeb, milliseid tulemusi annab ulatuslik arutelu selle üle, kuidas EL saaks ajakohastada oma poliitilisi ja rahastamisvahendeid ning leida tööviisid, mis maksimeeriksid ELi meetmete lisaväärtust.

5.1. Kaasaegne eelarve Euroopa tuleviku jaoks

Eelmisel nädalal ilmunud eelarve läbivaatamist käsitlevas dokumendis[12] esitatakse komisjoni mõtted uue 2013. aasta järgse ELi eelarve otstarbe, struktuuri ja selle raames tulemsute saavutamise kohta. Terves Euroopas valitseb avaliku sektori rahanduses kokkuhoid. ELi eelarve peab olema suunatud sellisele poliitikale ja nendele valdkondadele, kus sellest oleks tõeliselt kasu, toetades keskmise pikkusega ja pikaajalisi investeeringuid ning pakkudes tõelist lisaväärtust liidu poliitiliste eesmärkide toetuseks – ELi eelarve peab olema ilmselgelt üks peamisi Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkide täitmise vahendeid. Eelarvet tuleb kasutada viisil, mis maksimeeriks selle mõju. Komisjon esitab 2011. aasta juunis oma ametlikud ettepanekud järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kohta, milles käsitletakse nii eelarve kulude kui ka rahastamise poolt. Kulude poolel selgitatakse ettepanekus, kuidas ja kus komisjon arvab, et ta saab kasutada eelarvet ELi poliitika kõige tulemuslikumaks elluviimiseks. Rahastamise poolel teeb komisjon uusi omavahendeid käsitleva otsuse ettepaneku. Nende ettepanekute aluseks on üksikasjalik analüüs selle kohta, kuidas ELi kulutused saaksid pakkuda suurimat lisaväärtust, kuidas need saaksid olla tõhus vahend ELi ühiste eesmärkide saavutamiseks; ning neis heidetakse värske pilk eelarve rahastamisele.

Komisjon avaldab lähikuudel rea teatisi ja aruandeid peamiste poliitikavaldkondade, eelkõige ühise põllumajandus- ja kalanduspoliitika reformi ning ühtekuuluvuspoliitika tuleviku kohta, mis on ühtlasi mitmeaastase finantsraamistiku jaoks tehtavate eelarveliste ettepanekute poliitiliseks aluseks. Komisjon esitab üksikasjalikud õigusaktide eelnõud konkreetsete rahastamisvahendite ja programmide kohta, mis aitaksid rakendada uut mitmeaastast finantsraamistikku. Need eelnõud esitatakse mitme paketina alates 2011. aasta suvest kuni aasta lõpuni.

5.2. Aruka reguleerimise edendamine

Komisjoni parema õigusloome tegevuskava on oluliselt parandanud poliitika kujundamist ELi ja riiklikul tasandil. Uute õigusaktide koostamisel toetutakse sidusrühmade arvamustele ja ulatuslikel konsultatsioonidel kogutud tõenditele. Eelnõude suhtes kohaldatakse mõjuhindamise menetlust, mis sõltumatu hinnangu kohaselt parandab oluliselt eelnõude kvaliteeti. Samal ajal on komisjon oluliselt lihtsustanud olemasolevaid õigusakte ja saavutanud märkimisväärset edu halduskoormuse vähendamisel ning aidanud liikmesriike ELi õiguse ülevõtmisel.

Toetudes sellele kogemusele on komisjon valmis liikuma uude, aruka reguleerimise faasi[13]. Kogu poliitilist tsüklit tuleks käsitleda tervikuna: alates koostamisest, läbi rakendusetapi, kuni õigusakti hindamise ja täiendamiseni. Alustades käesolevast tööprogrammist on enne komisjoni otsuse eelnõu esitamist vaja põhimõtteliselt mõjuhindamise komitee positiivset arvamust.

Komisjon jätkab koostööd Euroopa Parlamendi, nõukogu ja liikmesriikidega tagamaks, et seda tegevuskava järgiksid aktiivselt kõik osalised nii ELi õigusloome kui ka rakendamise etapis.

Ja lõpuks antakse kodanikele ja õigusaktist enim mõjutatud sidusrühmadele veelgi suurem kaasarääkimise õigus, pikendades alates 2012. aastast konsulteerimiseks ette nähtud ajavahemikku kaheksalt nädalalt kaheteistkümnele. Selleks vaadatakse 2011. aastal läbi komisjoni konsulteerimispoliitika ning suurendatakse komisjoni kavandatavate ettepanekute ja järelhindamiste prognoositavust, et sidusrühmad saaksid osaleda juba palju varasemas etapis.

Aruka reguleerimise kolm nimetatud alussammast peaksid aitama saavutada selle üldist eesmärki: saavutada asjakohased, tulemuslikud ja kvaliteetsed ELi õigusaktid, mis täidavad neile pandud eesmärke ning toovad kasu kodanikele ja ettevõtjatele.

5.3. Käimasolev töö

Uued meetmed, mille puhul keskendutakse poliitilistele prioriteetidele, on ainult üks komisjoni töö aspekte. Komisjon vastutab kogu aasta jooksul kokkulepitud poliitika rakendamise ja järelevalve, olemasolevate strateegiate ja tegevuskavade kohta aruandmise ja arvepidamise, rahvusvahelistes läbirääkimistes osalemise ning konverentsidele ja olulistele poliitikasündmustele kaasaaitamise eest. Komisjon haldab suurt hulka finantsprogramme ja operatiivülesandeid. Vastutades ELi tegevuseelarve täitmise eest püüab komisjon tagada piiratud vahendite parima ärakasutamise ELi eesmärkide saavutamiseks ja kulutatud raha eest suurima väärtuse saamiseks, järgides samal ajal usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid. Palju komisjoni tööst kulub selliste aruannete ja dokumentide vastuvõtmisele, mida käesoleva dokumendi lisas ei ole nimetatud – ehkki rakendamise ja järelevalve peale kulub oluline osa komisjoni inim- ja rahalistest ressurssidest, keskendutakse käesolevas tööprogrammis valdkondadele, kus komisjon teeb pigem poliitilisi valikuid kui täidab oma ülesandeid täitevasutusena.

Komisjon on pühendanud viimastel aastatel rohkem tähelepanu ja vahendeid ELi õiguse rakendamisele. Tulemusi on hakanud andma hiljuti käivitatud ELi katseprojektid[14] ja tehakse olulisi jõupingutusi rikkumisjuhtude käsitlemise kiirendamiseks. Viiakse läbi ELi õiguse hilinenud ja väära ülevõtmise põhjuste süsteemsemat analüüsi, et saada sisendeid käimasoleva lihtsustamisprogrammi jaoks, samuti kasutatakse selle tulemusi olemasolevate õigusaktide läbivaatamisel. Kogu kirjeldatud töö peab aitama ELil luua moderniseeritud, ajakohane õiguslik baas, mis on otstarbekohane ja suudab ELil täita oma kodanikele antud lubadused.

6. KOKKUVÕTE

Käesolevas tööprogrammis sätestatakse kaks uut algatust, mille komisjon kohustub 2011. aastal tegema,[15] ja algatused, mille ettevalmistamiseks hakkab komisjon töötama 2011. aastal ja edaspidi[16], sealhulgas lihtsustamisettepanekud ja tagasivõetavad ettepanekud[17]. Selle etteplaneerimise eesmärk on pakkuda kõigile sidusrühmadele nende töö jaoks vajalikku prognoositavust ja läbipaistvust, säilitades samal ajal avatuse ja paindlikkuse kohandumiseks muutuvate asjaoludega. Loomulikult jätkab komisjon samal ajal tööd muude kiiret tähelepanu nõudvate küsimustega ja ettevalmistusi kaugemaks tulevikuks. Komisjon teeb tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu, samuti muude sidusrühmadega, sh liikmesriikide parlamentidega, tagamaks, et algatused, mida ta järgmisel aastal edendab, põhinevad tugeval konsensusel selle kohta, kuidas EL peaks vastama oma kodanike ootustele selles osas, milline peaks olema ambitsioonikas ja tõhus Euroopa.

[1] Vt 2010. aasta kõne liidu olukorra kohta, 7. september 2010.

[2] KOM(2010) 522, KOM(2010) 523, KOM(2010) 524, KOM(2010) 525, KOM(2010) 526, KOM(2010) 527, 29.9.2010.

[3] KOM(2010) 301, 2.6.2010.

[4] KOM(2010) 546, 6.10.2010.

[5] KOM(2010) 477, 15.9.2010.

[6] KOM(2010) 245, 19.5.2010.

[7] http://ec.europa.eu/bepa/pdf/monti_report_final_10_05_2010_et.pdf

[8] KOM(2010) 608, 27.10.2010.

[9] KOM(2010) 614, 27.10.2010.

[10] KOM(2010) 603, 27.10.2010.

[11] KOM(2010) 171, 20.4.2010.

[12] KOM(2010) 700, 19.10.2010.

[13] KOM(2010) 543, 7.10.2010.

[14] KOM(2007) 502 – käivitatud aprillis 2008.

[15] Vt I lisa.

[16] Vt II lisa.

[17] Vt III ja IV lisa.