[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 20.9.2010

KOM(2010) 472 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa lairibaühendus: investeering digitaalvaldkonnale tuginevasse majanduskasvu

SISUKORD

1. Sissejuhatus: lairibaühendusega seotud eesmärk 3

2. Tehnoloogia ja turu areng lairibaühenduse valdkonnas 4

3. Lairibaühendusega seotud eesmärgi saavutamine 6

4. Peamised tegevused 13

1. SISSEJUHATUS: LAIRIBAÜHENDUSEGA SEOTUD EESMÄRK

2020. aastaks peaks kõigil eurooplastel olema juurdepääs internetile kiirusega üle 30 megabiti sekundis (Mbit/s) ja rohkem kui 50 % Euroopa kodumajapidamistest peaks olema juurdepääs kiiremale kui 100 Mbit/s lairibaühendusele.

Kõnealune eesmärk pärineb Euroopa digitaalarengu tegevuskavast[1] – arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale majandusele suunatud Euroopa 2020. aasta strateegia[2] suurprojektist. Digitaalarengu tegevuskavas korrati samuti Euroopa Ülemkogu poolt heaks kiidetud eesmärki tagada kõikidele eurooplastele lairibaühenduse baasteenus 2013. aastaks. Nende ambitsioonikate eesmärkide saavutamiseks on vaja töötada välja kõikehõlmav poliitika, mis põhineb eri tehnoloogiate kombinatsioonil, ja jälgida aja jooksul tehtud edusamme[3].

Kiire ja ülikiire internetiühenduse eesmärk valiti seepärast, et neil saab olema keskne roll majanduse elavdamisel ning platvormi loomisel innovatsiooni toetamiseks kõikides majandusvaldkondades, just nagu elektril ja transpordil minevikus. Ülikiirete, avatud ja konkurentsivõimeliste võrkude kasutuselevõtt annab digitaalmajanduse arendamisel hoogu mõjuringile, võimaldades uute ja suurt ribalaiust nõudvate teenuste käivitumist ja õhutades kasvavat kodanike nõudlust, mis omakorda aitab kaasa ribalaiuse nõudluse suurenemisele.

Üleilmne nõudlus ribalaiuse järele on kasvanud ligikaudu 50–60 % aastas,[4] tingituna internetikasutuse laienemisest, mis on arenenud lihtsatest e-kirjadest ja tekstifailidest (56 kbit/s kiirusega sissehelistamisega interneti ajastul) internetis surfamiseni (lairiba püsiühenduse tulekuga) ning veebisaitide graafilise ja audiovisuaalse sisu suurenenud integreerumiseni (mida toetab praeguse põlvkonna ADSL-ühendus, mis pakub allalaadimiskiirust üle 2 Mbit/s ja üleslaadimiskiirust 256 kbit/s).

Sellega seoses ei ole olulised üksnes allalaadimiskiirused, vaid innovaatilisteks teenusteks ja rakendusteks võib vaja minna suuremat sümmeetriat (palju suuremad üleslaadimiskiirused) ja madalamat latentsusaega. Juba on olemas teenused, mis sõltuvad sellistest ühendustest: arukad elektrivõrgud, mille puhul on nõutav madal latentsusaeg ning mis võivad vähendada tarbijate kulusid ja tootmiskulusid; reaalajas pilvandmetöötluse teenused, mille puhul on nõutavad sümmeetrilised üles- ja allalaadimiskiirused ning mida väikeettevõtjad saavad kasutada oma kulude vähendamiseks; andmemahukad e-tervishoiu teenused, mida pakutakse kaugemal asuvatele haiglatele ja patsientidele. Lisaks on OECD hiljuti järeldanud, et üksnes nelja majandussektori (transport, tervishoid, elekter ja haridus) kulude kokkuhoid põhjendaks lõppkasutajani viidava riikliku valguskaabelühenduse loomist[5].

Seega sõltub Euroopa 2020. aasta strateegias ettenähtud arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv vägagi interneti tõhusast ja tulemuslikust kasutamisest ning selle saavutamisel on võtmeteguriks interneti kiirus. Internetiühendust pakuvad enamasti eraõiguslikud võrguoperaatorid konkurentsipõhise õigusliku raamistiku alusel ja lähtuvalt ärihuvidest. Aga interneti olulisest rollist tingituna näib ühiskonna kui terviku kasu olevat palju suurem erasektori huvist investeerida kiirematesse võrkudesse. Lairibaühendusega seotud eesmärgi saavutamisel on võtmetähtsusega kiiresse internetiühendusse tehtavate investeeringute soodustamine, et ületada praegust turukeskset arengut, võttes samas arvesse hiljutist majanduslangust.

Investeeringuid uutesse, avatud ja konkurentsivõimeliste võrkudesse peaksid toetama riigi ja kohaliku tasandi ametiasutuste meetmed kulude vähendamiseks. Komisjon on selliseid meetmeid juba toetanud, võttes eelmisel aastal vastu suunised riigiabi eeskirjade kohaldamiseks[6]. Nendega kehtestatakse nõuded turuvälistel tingimustel riikliku rahalise toetuse suunamiseks lairibaühenduse ja kiire lairibaühenduse kasutuselevõtule piirkondades, kuhu suure tõenäosusega ei tehta lähemas tulevikus ärilisi investeeringuid. Käesoleva teatise põhieesmärk on täiendavalt toetada riiklike ja kohalike ametiasutuste meetmeid. Teatis moodustab koos kahe teise lairibaühendust käsitleva kohustusega, mille komisjon võttis digitaalarengu tegevuskava raames seoses kiire ja ülikiire interneti meetmega, nn lairibaühenduse paketi. Paketi ülejäänud osad on soovitus järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kohta, et anda riikide reguleerivatele asutustele õiguslikke suuniseid, ning raadiospektripoliitika programm, et parandada kooskõlastamist ja spektri haldamist ning seega soodustada muu hulgas traadita lairibaühenduse kasutamist.

Teatise järgmises jaos antakse ülevaade tehnoloogilistest ja turuarengutest, et selgitada Euroopa praeguse olukorra tausta. 3. jaos käsitletakse kõiki nelja digitaalarengu tegevuskava raames liikmesriikidele esitatud ettepanekut ja kirjeldatakse, kuidas neid toetatakse Euroopa tasandil. 4. jaos esitatakse viimaks mõned peamised järelmeetmed.

2. Tehnoloogia ja turu areng lairibaühenduse valdkonnas

Praegu pakutakse lairibaühendust kodukasutajatele enamasti vaskvõrgu (nt telefon) või koaksiaalvõrgu (nt kaabeltelevisioon) kaudu ja/või traadita juurdepääsuvõrkude nagu 3G mobiilside või traadita püsiühenduse kaudu. ELis on ligikaudu 124 miljonit lairiba püsiühendusega ning 25 miljonit mobiilse lairibaühendusega abonendiliini,[7] mis teeb EList maailma ühe juhtiva esimese põlvkonna lairibaühenduse kasutaja. Pakutavad kiirused erinevad suuresti, kuid allalaadimiskiirus on tavaliselt üle 2 Mbit/s ja üleslaadimiskiirus üle 256 kbit/s. Kiirused suurenevad ning allpool esitatud joonis iseloomustab lairibaühenduse erinevate kiiruste ja eeldatavate tulevaste rakenduste funktsioone.

[pic]Kiiruse suurendamise eesmärgil käib juba interneti püsiühenduse turupõhine ajakohastamine. Üldiselt räägitakse järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudest[8]. Arengud on aga ebaühtlased nii liikmesriigiti kui ka piirkonniti.

Kiiruse suurendamiseks on käimas 73 miljonit ELi kodumajapidamist teenindavate kaabelvõrkude järkjärguline ajakohastamine DOCSIS3[9] rakendamise ja nende tagasiühenduse võrkude laiendamise kaudu. Kaabelsideoperaatorite vaheline konkurents innustab vaskvõrguoperaatoreid investeerima ülikiiresse DSLi (VDSL) – olemasolevat vasest telefoniinfrastruktuuri kasutavasse tehnoloogiasse – ning lõppkasutajani viidavasse optilisse valguskaabelühendusse (FTTH). Nii FTTH kui ka DOCSIS3 võimaldavad saavutada lairibaühendusega seotud eesmärgi, pakkudes kiirust üle 100 Mbit/s. Avatumad FTTH-arhitektuurid tõhustavad eraldamise ning alternatiivsete infrastruktuuride järkjärgulise kasutuselevõtu kaudu ka infrastruktuuripõhist konkurentsi internetiteenuste pakkujate vahel, kiirendades seeläbi uute teenuste ja rakenduste arendamist.

Väljaspool piirkondi, kus neile pakutakse infrastruktuurialast konkurentsi, on operaatorid suhtunud tõrksalt oma tavapärase ADSLi äritegevuse muutmisesse. Enamik operaatoreid ei pea ulatuslikku võrgustiku üleminekut FTTH-le tasuvaks äriettevõtmiseks, samas ei ole praegu ka veel piisavalt atraktiivseid teenuseid, mille eest tarbijad oleksid nõus kõrgemat hinda maksma. Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke käsitlev soovitus ja uue õigusliku raamistiku kohaldamine on selles osas äärmiselt olulised, kuna nende kaudu tagatakse õiguskindlus, soodustatakse investeeringuid ja edendatakse konkurentsi.

Järgmise põlvkonna maapealsed traadita teenused võivad pakkuda andmeedastuskiirust üle 30 Mbit/s ja täidavad seega lairibaühenduse kättesaadavuse eesmärgi[10]. Iseäranis olulised on need raskete maastikuoludega piirkondades, kus traadiga juurdepääs on ebapraktiline. Kõnealustes piirkondades võiks olla oma osa ka traadita ühendustel satelliidi kaudu, kuid selleks, et satelliitühendus aitaks 2020. aastaks saavutada lairibaühenduse üldist kättesaadavust ja sihtkiirust 30 Mbit/s, tuleb tehnoloogiat veel arendada.

Lairibaühendusega seotud ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks on vaja märkimisväärseid investeeringuid. Vajalikke rahasummasid on keeruline välja arvutada, kuid hiljutiste uuringute analüüs osutab sellele, et lairibaühenduse üldise 30 Mbit/s kättesaadavuse (kombineerides VDSLi ja järgmise põlvkonna traadita ühenduse) saavutamiseks 2020. aastaks oleks vaja 38–58 miljardit eurot ning selleks, et saavutada piisav kättesaadavus ja tagada 100 Mbit/s teenused 50 %-le kodumajapidamistest, oleks tarvis 181–268 miljardit eurot[11].

Internetiliikluse suurenedes ja ribalaiuse nõudluse kasvades muutub võrguressursside tõhusam haldamine tähtsus kiire lairibaühenduse pakkumisel. On algatatud arutelu selle kohta, millist mõju avaldab liikluse haldamine avaliku interneti avatud ja detsentraliseeritud olemusele, mis on keskse tähtsusega, et võimaldada kasutajatel teabele ligi pääseda ja seda jaotada, kasutada rakendusi ja vabal valikul teenuseid. Kõnealuste omaduste säilitamise tähtsus on näha muudatustes, mis 2009. aasta reformiga tehti ELi e-side õiguslikus raamistikus[12]. 30. juunil 2010 komisjoni käivitatud avaliku aruteluga avaliku interneti ja võrgu neutraalsuse kohta[13] soovitakse uurida operaatorite poolt oma võrkude andmevoogude haldamiseks kasutatavat tehnikat ning nende võimalikku mõju internetikasutajate kogemusele. Tulem, millega säilitatakse avaliku interneti avatud ja neutraalne iseloom ning hoitakse ära põhjendamatu diskrimineerimine, samas võimaldades operaatoritel maksimeerida oma võrkude tõhusust ning töötada välja uusi ärimudeleid ja paremate äriteenuste pakkumisi, peaks aitama tõhustada pidevaid investeeringuid suure läbilaskevõimega lairibaühenduse infrastruktuuri. Komisjon esitab käesoleva aasta jooksul aruande kõnealuse avaliku arutelu tulemuste kohta. Komisjon jälgib ka edaspidi turu toimimist tarbija vaatepunktist (jaehinnad, valikuprobleemid, kaebused jne).

3. Lairibaühendusega seotud eesmärgi saavutamine

Nimetatud arengute taustal tuleks ELi lairibaühenduse poliitikaga edendada konkreetseid meetmeid, millega i) toetada investeeringuid, vähendades näiteks investeerimiskulusid ning ii) tõhustada infrastruktuurialast konkurentsi, arvestades, et alternatiivsete avaliku ja erasektori investorite (sh kohalikud ametiasutused ja kommunaalettevõtted) konkurentsioht võib stimuleerida turgu valitsevate operaatorite investeeringuid järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudesse. Selliseid meetmeid tuleks koordineerida nii ELi kui ka riigi tasandil. Seepärast teebki komisjon liikmesriikidega koostööd tõhusate riiklike lairibaühenduse kavade väljatöötamise eesmärgil.

Riiklikud lairibaühenduse kavad

Kõikidel liikmesriikidel on lairibaühenduse strateegia,[14] kuid vaid vähestel on täielikult toimivad kavad ülikiirete võrkude kohta koos konkreetsete rakendusmeetmetega, et saavutada seatud eesmärgid, eelkõige seoses vajaliku rahastamisega. Lairibaühendusega seotud eesmärk saavutatakse üksnes siis, kui kõik liikmesriigid sellele pühenduvad ning töötavad välja tegevuskava, milles määratletakse riiklikud eesmärgid. Digitaalarengu tegevuskava juhtimise osana teeb komisjon liikmesriikidega koostööd riiklike eesmärkide seadmise koordineerimiseks ja innustab liikmesriikide vastastikust hindamist, et kiirendada parimate tavade vahetust poliitikakujundajate vahel. Seda toetab paljude sidusrühmadega ja tegevusele suunatud lairibaühenduse platvorm.

Liikmesriikide kavad peaksid hõlmama tasakaalustatud kogumit poliitilistest meetmetest, mis on suunatud erasektori tegevuse stimuleerimisele ja täiendamisele, tuginedes ühisele raamistikule, mis tuleneb hiljuti läbivaadatud ELi e-side õigusliku raamistiku ning komisjoni poolt hiljuti vastuvõetud lairibaühendusega seonduvat riigiabi käsitlevate suuniste järjepidevast ja põhjalikust rakendamisest. Erasektori investeeringuid tuleks soodustada füüsilise infrastruktuuri jagamise kavandamise ja eeskirjade asjakohase koordineerimise ning rahastamise sihtmeetmete kaudu, et vähendada riski ja edendada uute avatud infrastruktuuride loomist. Lairibaühenduse kättesaadavuse eesmärgi saavutamisel mängib enamikus liikmesriikides põhirolli traadita infrastruktuur. Kavades tuleks pikaajaliselt ja tasakaalustatult hinnata spektri jaotamise ja litsentsilepingute kulusid ja nendega kaasnevat kasu, eelkõige varase investeeringu ja kasutuselevõtu positiivset netomõju. Kavades tuleks ka anda selgeid juhiseid ELi lairibaühenduse vahendite ja Euroopa Investeerimispanga vahendite kasutamise kohta abikõlblikes piirkondades.

Kavandamise toetamiseks tugevdab komisjon järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkude kasutuselevõtu järelevalvet. Seejuures kasutatakse olemasolevaid vahendeid läbivaadatud vormis, näiteks rakendamisaruannet ja digitaalse konkurentsivõime aruannet, ning uues digitaalarengu tegevuskava tulemustabelis täpsustatakse tulemuslikkuse näitajad, mis võimaldavad liikmesriikidel lairibaühenduse kavasid jälgida ja võrrelda. Tulemustabelit täiendab uus veebipõhine vahend lairibamajandusega seotud statistika jagamiseks ja sellekohaste aruannete otsimiseks.

Investeerimise soodustamine ja investeerimiskulude vähendamine

Investeerimise soodustamiseks ja investeerimiskulude vähendamiseks võib riiklikul ja kohalikul tasandil võtta mitmeid regulatiivseid ja rahastamismeetmeid.

Hinnanguliselt moodustavad ehitustööde kulud ligikaudu 80 % uute infrastruktuuri püsirajatiste kasutuselevõtu kuludest. Neid saab riiklike ja kohalike ametiasutuste vahelise nõuetekohase koordineerimise kaudu märgatavalt vähendada, kasutades linnaplaneerimise eeskirju ja meetmeid, mis võimaldavad juurdepääsu passiivsele infrastruktuurile[15]. Ka traadita infrastruktuuri kulusid võib samamoodi vähendada kõnealuste meetmetega. Võimalikud kulude kärpimise meetmed hõlmavad järgmist:

- uute passiivsete infrastruktuuride ja hoonesisese juhtmestiku paigaldamise kohustuslikuks muutmine planeerimislubade puhul;

- kohalike ametiasutuste ja reguleerivate asutuste innustamine kasutama oma volitusi, et nõuda operaatoritelt teavet kohalike juurdepääsuinfrastruktuuride olemasolu ja olukorra kohta,[16] et stimuleerida konkurentsi. Riikide reguleerivad asutused peaksid kasutama eelkõige direktiivist 2002/21/EÜ tulenevaid volitusi saada asjakohast teavet kaablikanalite ja muude kliendiliiniga seotud vahendite asukoha, võimsuse ja olemasolu kohta, et anda alternatiivsetele operaatoritele võimalus oma valguskaablivõrkude kasutuselevõtuks samaaegselt valitsevate operaatoritega, jagades omavahel ehitustööde kulud;

- ehitustööde koordineerimine (nt kaevetööd avalikus kasutuses oleval maal, kaablikanalite ehitamine), et võimaldada ja ühtlustada võrguelementide kasutuselevõttu;

- üldvolituste andmine trasside rajamise õiguse saamiseks, ühtlustades ehitustöid, linnaplaneerimist, keskkonda, rahvatervist ja üldhaldust käsitlevaid seadusi ja eeskirju, et lihtsustada ja kiirendada menetlusi, nt trasside rajamise õiguse andmiseks või mastide planeerimise lubamiseks, luues sel eesmärgil vajaduse korral ühtse teeninduspunkti;

- planeerimisasutused saaksid traadita lairibaühenduse kasutuselevõtu investeerimiskulusid vähendada ka haldustõkete kõrvaldamisega (nt raskused, mis seonduvad uute tugijaamade lubade saamisega või olemasolevate jaamade lepingute uuendamisega).

Lisaks võivad riiklikud või kohalikud ametiasutused lairibaühenduse kasutuselevõttu toetada riiklike otseinvesteeringutega või riikliku rahastamisega kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Riiklik rahastamine võib aidata kaasa kiirete võrkude võimalikuks tegemisele juhul, kui kulud oleksid muidu liiga suured. Selline riiklik rahastamine peaks olema sihtotstarbeline, et kõrvaldada erasektori investeeringute tõkked.

- Riigiasutused võivad otsustada teostada ehitustöid omal kulul, et võimaldada ja kiirendada oma võrguelementide kasutuselevõtmist asjaomaste operaatorite poolt. Kui sellised tööd on põhimõtteliselt avatud kõigile potentsiaalsetele kasutajatele ja mitte ainult elektroonilise side operaatoritele ning seeläbi kehtestatakse vajalikud eeltingimused avalike teenuste pakkujate oma infrastruktuuri kasutuselevõtuks ilma konkreetset sektorit või ettevõtjat soosimata, ei ole nende puhul tegemist riigiabiga ja neist ei tule komisjonile teatada[17].

- Riigiasutused võivad ehitada või rahastada sektoripõhist infrastruktuuri kooskõlas lairibaühendusega seonduvat riigiabi käsitlevate suunistega, võimaldades lairibaühenduse operaatoritele õiglase ja diskrimineerimata juurdepääsu, käivitades seeläbi konkurentsipõhise teenusepakkumise piirkondades, mille teenindamine ei oleks muidu ebaökonoomne.

- Kohalikud ametiasutused peaksid kaaluma ka valguskaabli põhivõrkude kasutamist, mida on ehitatud või ehitatakse avaliku sektori üksuste (koolid, raamatukogud, kliinikud) sidumiseks, et võimaldada kiireid ühendusi seni teenindamata kogukondadele[18]. Vajaduse korral peaksid liikmesriigid kaaluma riigi tasandil lairibaühenduse vahendite loomist, mille kasutamist võiksid kohalikud ametiasutused taotleda selliste passiivsete infrastruktuuride ehitamiseks.

- Riigiabi kasutamise kiirendamiseks lairibaühendusega seoses soovitatakse liikmesriikidel tungivalt teavitada oma riiklikest raamkavadest ja seeläbi vältida korduvat teavitamist üksikprojektidest.

Komisjon vaatab läbi praeguse kulude vähendamise praktika ning esitab sellekohase aruande 2012. aastal. Kuna meetmeid võetakse enamasti kohalikul tasandil, töötab komisjon välja mehhanismid, mis võimaldaksid kohalikel osalejatel saada asjakohast teavet investeerimiskulude vähendamiseks ning parandab kõnealuseid mehhanisme. Komisjon toetaks ELi regionaalfondide kasutamist, et algatada infrastruktuuride kaardistamine kohalikul ja piirkondlikul tasandil ja seda hallata.

Komisjon toetab liikmesriike ka koostöös hiljuti asutatud elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ametiga (BEREC). Oma tegevuse osana peaks BERECi 2011. aasta tööprogramm hõlmama prioriteedina meetmeid lairibaühenduse arendamiseks. Järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrkudele juurdepääsu reguleerimist käsitleva soovituse kaudu on komisjon püüdnud ELi tasandil luua õige investeerimiskliima ning pakkuda atraktiivseid stiimuleid uute, avatud ja konkurentsivõimeliste võrkude kasutuselevõtuks. Käesoleva teatisega koos vastuvõetud järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke käsitleva soovitusega antakse riikide reguleerivatele asutustele juhiseid, et tõhustada õiguskindlust, soodustada investeeringuid ja innovatsiooni lairibateenuste turul, võttes igati arvesse kõigi investeerivate ettevõtjate riske ja tõhusa konkurentsi säilitamise vajadust, mis on investeeringute oluline soodustaja pikas perspektiivis. Pädevate riigiasutuste tõsiseid jõupingutusi on samuti vaja raadiospektripoliitika programmi kiire ja tõhusa rakendamise tagamiseks, et seeläbi toetada traadita lairibaühenduse arendamist.

Traadita lairibaühenduse edendamine

ELi lairibaturul on kiireima kasvuga mobiilne lairibaühendus, mille kasutuselevõtt oli eelmisel aastal enam kui kahekordne. Lairiba sideteenuste vajaduste rahuldamisel mängivad traadita tehnoloogiad seega aina olulisemat rolli.

Mitmete komisjoni otsustega on spektrit eraldatud elektroonilistele sideteenustele ning seda tehniliselt optimeeritud eelkõige traadita lairibaühenduse jaoks, kuid paljudes liikmesriikides kehtivad spektri märkimisväärsete osade suhtes jätkuvalt jaotamise piirangud või spektri osasid ei ole üldse jaotatudki.

Kuna nõudlus traadita teenuste järele kasvab, on peamine prioriteet teha kasutajatele tõhusalt kättesaadavaks sagedused, mis on ühtlustatud jaotamise kaudu juba eraldatud, sealhulgas raadiospekter, mis vabastatakse digitaalse dividendi kaudu ja raadiospekter, mis tuleneb senini teise põlvkonna (GSM) teenustele reserveeritud sageduste taaskasutamisest. Lisaks tuleks 2020. aasta eesmärgi saavutamiseks eraldada ja muuta kättesaadavaks piisav ja kohane spekter, mis vastaks nii traadita lairibaühenduse tehnoloogiate kättesaadavuse kui ka võimsusega seotud vajadustele. Lairibaühenduse arendamist saab täiendavalt edendada konkurentsi soodustavate meetmetega, nagu näiteks spektriga kauplemise käivitamine ja meetmed võimalike moonutuste vältimiseks olemasolevate litsentside muutmisel.

Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastuvõtmiseks esitatud mitmeaastase raadiospektripoliitika programmi projektis teeb komisjon ettepaneku saavutada nimetatud eesmärgid kooskõlastatud tegevusega. Liikmesriigid saaksid aga lairibaühenduse kättesaadavuse eesmärgi kiirele saavutamisele kaasa aidata, võttes vastu poliitikameetmed:

- piisavalt laiade sagedusalade kättesaadavaks muutmiseks[19];

- kasutusõiguste kiireks andmiseks;

- paindlikkuse ja konkurentsi suurendamiseks;

- järelturul kauplemise võimaldamiseks, et kohaneda turu arenguga.

Mobiilsideoperaatorid osutavad üha enam märkimisväärsetele raskustele, mida toob kaasa infrastruktuuri laiendamine kasvava nõudluse täitmiseks. Probleemid seonduvad eelkõige tugijaamadega ning tulenevad kasvavast planeerimiskoormusest ja ebakindlusest ning ühtlustamata ja ettenägematutest ohutusnõuetest. Komisjon tõstatab kõnealuse küsimuse liikmesriikidega selle tagamiseks, et riiklikud eeskirjad oleksid mõistlikud ega tekitaks moonutusi.

Struktuurifondide ja maaelu arengu fondide kasutamise tugevdamine ja ratsionaliseerimine

Euroopa Liit toetab lairibainfrastruktuuri ehitamist ja interneti kasutuselevõttu nii maaelu arengu kui ka struktuurifondide kaudu ning on täpsustanud riigiabi eeskirjade kohaldamist lairibaühenduse arendamiseks riiklike vahendite kasutamise suhtes.

Programmiperioodil 2007–2013 eraldati struktuurifondidest kokku 2,3 miljardit eurot lairibainfrastruktuuri investeeringuteks ning 12,9 miljardit eurot infoühiskonna teenustele. Struktuurifondide kuluandmed osutavad lairibaprojektide jaoks mõeldud vahendite suhteliselt vähesele ärakasutamisele. Sellel perioodil oli 2009. aasta septembriks kulukohustustega seotud 418 miljonit eurot, mis moodustab 18 % kavandatud kuludest. Samaks kuupäevaks oli kõigi meetmete kulukohustustega seotud keskmiselt 27 % vahenditest.[20]

Samal programmiperioodil anti Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondile (EAFRD) juurde 1,02 miljardit eurot ning sellest kavandati lairibaprojektidele 360 miljonit eurot.

Struktuurifondide ja maaelu arengu fondide kasutamise laiendamiseks nii lairibaühenduse kui ka muude infoühiskonna teenuste puhul võtab komisjon ette järgmist:

- avaldab 2011. aastal kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele suunatud juhised lairibainvesteeringute kohta, et innustada ELi vahendite täielikku kasutamist;

- teeb piirkondadega tihedamalt koostööd, et aidata tõsta nende suutlikkust vahendeid ära kasutada. 2011. aastal kutsutakse Euroopa maaelu arengu võrgustiku raames sidusrühmi kogu Euroopat hõlmavale üritusele, mis keskendub headele tavadele IKT rakendamises piirkondades ja maapiirkondades, ning antakse välja soovitused täiendavate meetmete kohta, et saavutada lairibaühendusega seotud eesmärk;

- annab lisaks juhiseid selliste vahendite kasutamise kohta, mis tulenevad avaliku ja erasektori vahelisest partnerlusest ja muudest rahastamisvahenditest, nagu näiteks Euroopa struktuurifondide rakenduskavasid täiendavad samaväärsed vahendid. Avaliku ja erasektori vahelise partnerluse raames võib struktuurifonde kasutada sel tingimusel, et täidetakse ELi hankepõhimõtteid seoses kõnealuste partnerlustega;

- taaselustab ja laiendab Euroopa lairibaühenduse portaali,[21] et pakkuda mitmekeelset platvormi lairibaprojektide rakendamist käsitleva materjali vahetamiseks ning anda lisasuuniseid sellistes küsimustes nagu riigiabi eeskirjad ja õigusliku raamistiku rakendamine.

Lairibaühenduse rahastamisvahendite arendamine

Võimalikud investorid peavad paljusid investeeringuettepanekuid, eelkõige neid, mis hõlmavad infrastruktuuri jagamist erasektori operaatoritega või neid, mis tulenevad avaliku ja erasektori koostööst, kõrgema riskiga tehinguteks ja seetõttu ei suuda need tõenäoliselt ligi meelitada erakapitali. See võib tuleneda sellest, et neil projektidel on pikem tasuvusaeg või sellest, et projektide vedajad on liiga väikesed ja kogenematud, et suuri finantsinstitutsioone ligi meelitada. Erarahastajate riskivalmidust piiravad ka keerukad likviidsustingimused ja ebakindlad majanduslikud väljavaated, tegelikult need lausa suurendavad rahastamiskulusid.

Euroopa Investeerimispank (EIP) laenab juba keskmiselt 2 miljardit eurot aastas majanduslikult tasuvatele lairibaprojektidele. Kõrgema riskiga tehingute puhul rakendatakse nüüd riskijagamisvahendeid, nagu näiteks EIP ja komisjoni väljatöötatud riskijagamisrahastu. On oodata EIP rolli suuremist, sest panga laenustrateegia keskendub taas Euroopa 2020. aasta strateegia prioriteetidele. Lisaks ületab EIP projektis osalemisest tulenev kasu tavaliselt panga otsese kapitalitoetuse, sest sellel on hoogustav mõju pangandussektorile ja projekti võimalikele vedajatele ning seeläbi äratab lairibaühendus lisatähelepanu.

Kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused uurivad üha enam alternatiivseid rahastamisvõimalusi lairibainfrastruktuuri rahastamiseks, sealhulgas avaliku ja erasektori vahelist partnerlust. Kõnealuste lahenduste eesmärk on optimeerida koostoimet, ühendades nii avaliku ja erasektori rahalised ressursid kui ka nende vastavad pädevused seoses reguleerimise ja riskipõhiste investeeringutega. Kõnealuse avaliku ja erasektori vahelise partnerluse toetamiseks esitavad EL ja EIP 2011. aasta kevadel ettepanekud Euroopa avaliku ja erasektori partnerluse ekspertkeskuse (EPEC) (EIP tehnilise abi / nõuande vahend, mida kaasrahastatakse EIP ja ELi eelarvest) oskusteabe mobiliseerimise viiside kohta ning selle kohta, kuidas suunata liikmesriikide ja ELi eelarve olemasolevad ja tulevased tehnilise abi vahendid projektide ettevalmistamisesse. Lisaks saavad projektide vedajad kasu EIP üksikasjalikest teadmistest sektori tehnoloogilise aluse kohta ja selle ärimudelitest ning ka selle kogemustest seoses keerukate mitmepoolsete rahastamistehingute struktureerimisega kiiresti muutuva keskkonna puhul.

Arvestades järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seonduvate ELi programmide ettevalmistamist ja EIP rolli selles, esitavad komisjon ja EIP 2011. aasta kevadeks ka konkreetsed ettepanekud rahastamisvahendite kohta, mis peaksid täiendama lairibainfrastruktuuri olemasolevaid rahastamisvõimalusi. Kõnealused vahendid, olgu need siis laenu, tagatise või omakapitali vormis (või nende kombinatsioon), peaksid vastama investeerimisprojektide vajadustele seoses paindlikkuse, valmidusastme ja riskiga. Tulenevalt EIP AAA-reitingust ja kasumit mittetaotlevast olemusest saavad need kasu vahendite madalamast maksumusest ning võimalik, et nendega seoses saab kasutada ka liidu eelarvevahendeid. Kõnealused vahendid luuakse ka selleks, et suunata liikmesriikide[22] ja erasektori investorite eraldatud vahendid lairibainfrastruktuuri kasutuselevõtu rahastamisele.

Kõrgema riskiga infrastruktuuriprojektide rahastamise tagamiseks vajavad kõnealused vahendid sihtotstarbelisi rahastamisvahendeid ELi panuse näol. Võimaliku mõju kirjeldamiseks võiks tuua näite, et ELi eelarvest pärinev 1 miljardi euro suurune rahaline toetus meelitab tõenäoliselt ligi avaliku ja erasektori muid vahendeid, mis võivad toetada koguinvesteeringuid suuruses 6–15 miljardit eurot, olenevalt rahastamisvajadusest ja alusinvesteeringute riskiprofiilidest.

Sellise vahendi kehtestamiseni kasutab EIP põhjendatud juhtudel olemasolevaid vahendeid katseprojektide ja innovatiivsete rahastamisskeemide arendamiseks ja rahastamiseks. Lisaks uurivad komisjon ja EIP, kas lairibaühendusega seotud rahastamise puhul saaks ära kasutada muudest ühistest rahastamisvahenditest (nt riskijagamisrahastu, üleeuroopaliste transpordivõrgu projektide laenutagamisvahend (LGTT) või Marguerite’i fond) saadud kogemusi.

4. Peamised tegevused

Komisjon teeb järgmist:

- 2011. aastal: esitab koostöös EIP-ga ettepaneku lairibaühenduse rahastamise kohta; esitab kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele juhised selle kohta, kuidas ELi vahendeid kasutada lairibaprojektide kavandamiseks ja ettevalmistamiseks; võtab vastu kohalikele ja piirkondlikele ametiasutustele mõeldud suunised lairibainvesteeringute kohta, et hõlbustada ELi vahendite täielikku kasutamist.

- 2012. aastaks: viib lõpule kulude vähendamise praktika läbivaatamise.

- 2013. aasta lõpuks: tugevdab ja ratsionaliseerib kiirele lairibaühendusele suunatud rahastamisvahendite kasutust kehtiva finantsraamistiku alusel ELi vahendite kaudu (nt ERDF, ERDP, EAFRD, TEN, CIP).

Komisjon kutsub ka liikmesriike üles:

- rakendama kiiresti järgmise põlvkonna juurdepääsuvõrke käsitlevat soovitust ja ennetama Euroopa raadiospektripoliitika programmi põhiaspekte;

- kehtestama riiklikud lairibaühendusega seotud eesmärgid ja võtma vastu tegevuskavad, mis vastavad lairibaühendusega seotud Euroopa eesmärgile. Komisjon vaatab riiklikud kavad üle 2011. aastal;

- võtma riiklikke meetmeid lairibaühenduse investeerimiskulude vähendamiseks.

-

[1] Euroopa digitaalne tegevuskava – KOM(2010) 245.

[2] EUROOPA 2020. AASTAL – Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia – KOM(2010) 2020.

[3] Näiteks võib eeldada, et 100 Mbit/s eesmärgiga järjel olemiseks peaks 2015. aastal olema ligikaudu 15 %-l Euroopa kodumajapidamistest juurdepääs sellise kiirusega lairibaühendusele.

[4] Vt: Network developments in support of innovation and user needs , OECD, 2009.

[5] Network developments in support of innovation and user needs , OECD, 2009.

[6] Ühenduse suunised riigiabieeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga (ELT C 235 30.9.2009).

[7] Europe’s Digital Competitiveness Report – SEK(2010) 627. Mobiilse ühendusega abonendiliinid = andmekaardid + mälupulgad + riistvaravõtmed.

[8] Vt [URL], et saada ülevaade peamistest tehnoloogiatest.

[9] Data Over Cable Service Interface Specification (standard andmeside edastamiseks kaabeltelevisiooni võrgu kaudu).

[10] Tuleks siiski märkida, et traadita ühenduse üksikkasutajatele pakutav ribalaius sõltub tugijaama teeninduspiirkondade arvust ja teenuse kasutajate arvust teataval ajahetkel.

[11] Erinevused tulenevad peamiselt majapidamiste tiheduse varieerumisest ja eri tehnoloogiate kombinatsioonist. Allikad: Plum/Cave – Broadband Stakeholder Group, JP Morgan ning Analysis Mason (Ühendkuningriik).

[12] Direktiivi 2002/21/EÜ (raamdirektiiv) artikli 8 lõike 3 punkt b ja artikli 8 lõike 4 punkt g, muudetud direktiiviga 2009/140/EÜ.

[13] http://ec.europa.eu/information_society/policy/ecomm/library/public_consult/net_neutrality/ index_en.htm.

[14] Vt [URL], et saada ülevaade liikmesriikide lairibaühenduse kavadest.

[15] Vt direktiivi 2002/21/EÜ artikli 12 muudatused (ELT L 337, 18.12.2009).

[16] Kooskõlas läbivaadatud raamdirektiivi artikli 12 lõikega 4 ja juurdepääsu käsitleva direktiivi artikli 9 lõikega 4.

[17] Vt riigiabi käsitlevate suuniste punkt 61, vt joonealune märkus 6.

[18] Seda on tehtud edukalt Ühendkuningriigis (vt www.nynet.co.uk jahttp://wales.gov.uk/topics/businessand economy/broadbandandict/).

[19] Oluline on, et eraldatud spekter tuleb kättesaadavaks teha tõhusalt ; seda tuleb teha nii uut spektrit avades (nt 2,6 GHz ja 800 MHz) kui ka olemasoleva spektri kasutamist liberaliseerides (nt sagedusala 900/1800 MHz — vt läbivaadatud GSMi-direktiiv ja sagedusala 900/1800 MHz käsitlev otsus).

[20] 2010. aasta märtsi strateegiaaruanne (KOM(2010) 110) 2007.–2013. aasta programmide rakendamise kohta hõlmab hinnangut lairibaühenduse rakendamise kohta ning peatselt esitatavas teatises, mis käsitleb regionaalpoliitika panust aruka majanduskasvu saavutamisse 2020. aasta Euroopas, antakse soovitusi korraldusasutustele. Lairibaühenduse kulude jaotus on kättesaadav aadressil: [URL].

[21] http://www.broadband-europe.eu/Pages/Home.aspx.

[22] Liikmesriikide vahendeid tuleb kasutada kooskõlas ühenduse suunistega riigiabi eeskirjade kohaldamiseks seoses lairibavõrkude kiire kasutuselevõtuga.