[pic] | EUROOPA KOMISJON |

Brüssel 7.7.2010

KOM(2010)364 lõplik

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

NÕUKOGU DIREKTIIVI 95/50/EÜ (OHTLIKE KAUPADE AUTOVEO KONTROLLIMISE ÜHTSE KORRA KOHTA) KOHALDAMISE KOHTA LIIKMESRIIKIDES

SISUKORD

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE NÕUKOGU DIREKTIIVI 95/50/EÜ (OHTLIKE KAUPADE AUTOVEO KONTROLLIMISE ÜHTSE KORRA KOHTA) KOHALDAMISE KOHTA LIIKMESRIIKIDES 1

1. Sissejuhatus 4

2. Taustteave 4

3. Direktiiv 95/50/EÜ 5

4. ELi liikmesriikide ja Norra aruanded 5

5. Andmete arvutamine 6

6. Kontrollimiste arvu muutumine ja nende tulemused 6

7. Andmete võrdlus 7

7.1. Kontrollide sagedus 7

7.2. Kontrollide jaotus päritolukoha järgi 7

7.3. Mittevastavate veoühikute osakaal 7

7.4. Mittevastavate veoühikute jaotus päritolukoha järgi 8

7.5. Veoühikute kasutusest kõrvaldamise sagedus 8

7.6. Jaotus riskikategooriate järgi 8

7.7. Karistuste liigid 8

8. Järeldused 9

I lisa – Kontrollimiste arvu ning mittevastavuse ja 1. kategooria rikkumiste osakaalu muutumine 10

II lisa – Kontrollimiste sagedus miljoni tonnkilomeetri kohta 13

III lisa – Kontrollimiste jaotus päritolukoha järgi 13

IV lisa – ADRile mittevastavate veoühikute osakaal 13

V lisa – ADRile mittevastavate veoühikute jaotus päritolukoha järgi 13

VI lisa – ADRile mittevastavate veoühikute kasutusest kõrvaldamise sagedus 13

VII lisa – Jaotus riskikategooriate järgi 13

VIII lisa – Karistuste liigid ADRile mittevastava veoühiku kohta 13

IX lisa – Ohtlike kaupade aastane autokaubavedu (miljonites tonnkilomeetrites) 13

.

Sissejuhatus

Nõukogu direktiiv 95/50/EÜ ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta võeti vastu 6. oktoobril 1995[1] ning liikmesriigid pidid jõustama selle järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 1. jaanuariks 1997.

Direktiiviga 95/50/EÜ on ette nähtud, et iga liikmesriik peab saatma komisjonile iga kalendriaasta kohta hiljemalt kaksteist kuud pärast kalendriaasta lõppu aruande asjaomase direktiivi kohaldamise kohta[2]. Samuti on kõnealuse direktiiviga ette nähtud, et komisjon peab saatma Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt iga kolme aasta järel aruande kõnealuse direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides[3].

Komisjoni aruanne põhineb liikmesriikidelt saadud aastaaruannetel. Käesolev aruanne on neljas aruanne nõukogu direktiivi 95/50/EÜ kohaldamise kohta liikmesriikides ja see hõlmab aastaid 2006-2007. Esimene aruanne[4] hõlmas aastaid 1997–1998, teine aruanne[5] aastaid 1999–2002 ja kolmas aruanne[6] aastaid 2003–2005.

Taustteave

Nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiiviga 94/55/EÜ (ohtlike kaupade autovedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta)[7] ja sellesse tehtud muudatustega[8] kehtestati ühtlustatud eeskirjad nii liikmesriikidevaheliseks kui ka liikmesriigisiseseks ohtlike kaupade veoks.

Direktiivi 94/55/EÜ tehnilised lisad on sisult identsed rahvusvahelise ADR-kokkuleppe[9] tehniliste lisadega. Seega võetakse direktiiviga 94/55/EÜ ühenduse õigusse üle ADRi tehnilised sätted, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo ohutuse kohta. Asjaomase direktiivi lisaväärtus seisneb selles, et sellega laiendatakse asjaomased eeskirjad riigisisesele liiklusele, et ühtlustada ohtlike kaupade autoveo tingimused kogu ühenduses ja seeläbi samal ajal suurendada maanteede ohutust riigi tasandil.

Direktiivi 94/55/EÜ A lisas on loetletud ohtlikud kaubad, mida võidakse maanteel vedada, ning sätestatud eeskirjad kaupade pakendamiseks, märgistamiseks ja nende kirjeldamiseks veodokumentides. B lisas on sätestatud eeskirjad veoühikute ja veotoimingute kohta.

Tuleks märkida, et direktiiv 94/55/EÜ tunnistati kehtetuks 30. juunil 2009 ning asendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta direktiiviga 2008/68/EÜ ohtlike kaupade siseveo kohta[10]. Direktiivis 2008/68/EÜ jäädakse ADR-i tehniliste sätete hõlmamise suhtes sama lähenemisviisi juurde kui direktiivis 94/55/EÜ.

Direktiiv 95/50/EÜ

Seoses direktiiviga 94/55/EÜ ning selleks, et veelgi suurendada ohtlike kaupade veo ohutuse taset ning tagada piisav ja ühtlustatud kontrollimine, võttis nõukogu 6. oktoobril 1995 vastu direktiivi 95/50/EÜ ohtlike kaupade autoveo kontrollimise ühtse korra kohta. See direktiiv sisaldab liikmesriikide kasutatavat ühtlustatud kontrollnimekirja, aga ka rikkumiskoodide loetelu. 2004. aastal muudeti direktiivi lisasid[11] ja alates 2005. aastast on rikkumiskoodisüsteem ümber muudetud, et hõlmata kolme riskikategooriat.

Kõnealune ühtlustatud kontrollimine on seotud kõikide autovedudega, mille puhul on tegemist liikmesriikide territooriumil olevate või sinna kolmandatest riikidest saabuvate ohtlike kaupadega, olenemata riigist, kus veoühik on registreeritud. Direktiivi eesmärk on tagada maanteel veetavate ohtlike kaubasaadetiste tüüpilise osa pisteline kontroll, hõlmates samal ajal ulatuslikku osa teedevõrgust.

Ennetavalt või pärast ohutusrikkumiste registreerimist teel võidakse kontrollimine läbi viia ka ettevõtete tööruumides[12]. Direktiivis 95/50/EÜ puuduvad aga kõnealuste kontrollimiste aruandenõuded.

ELI LIIKMESRIIKIDE JA NORRA ARUANDED

Aruannete esitamisel paluti liikmesriikidel kasutada direktiivi 95/50/EÜ II lisas antud riskikategooriaid ja esitada aruanne vastavalt kõnealuse direktiivi III lisale. Norra on alati esitanud aastaaruande ja taotlenud enda kandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu aruandesse.

Mitte kõik liikmesriigid ei ole esitanud teavet standardformaadis. Näiteks kasutasid mõned liikmesriigid eelmise kontrollakti koode (direktiivi lisa enne 2004. aasta muudatust), mõnedel liikmesriikidel on rikkumiste liigitamiseks oma süsteemid.

2006. ja 2007. aasta aruanded saabusid kõikidelt liikmesriikidelt; paljud aruanded olid siiski puudulikud. Nende puuduste tõttu esineb vajakajäämisi käesoleva aruande tabelis. „Puudub” on tähistatud märgiga „#N/A”.

Liikmesriikide aruannete kokkvõte on esitatud käesoleva aruande lisades. Andmete analüüsi esitamisel oli vaja arvesse võtta, et aruande vormi muudeti 2004. aastal.

I lisa sisaldab igas liikmesriigis aastatel 2003–2007 registreeritud kontrollimiste arvu muutumist, eeskirjadele mittevastavate transpordiühikute osakaalu 2006–2007 ja 1. riskikategooria rikkumiste osakaalu 2006–2007.

6. peatüki ja punkti 7.6 Jaotus riskikategooriate kaupa analüüsimisel tuleks märkida, et Hispaania näitaja on madal ADRile mittevastavate veoühikute arvu väärtõlgendamise tõttu.

Mitmed liikmesriigid on saatnud aruanded, milles rikkumiste arv erineb ADRi sätetele mittevastavate veoühikute arvust. See peaks olema välditav, kuna liikmesriikidel on palutud aru anda üksnes iga veoühiku kõige rängema rikkumiskategooria kohta.

Andmete arvutamine

Liikmesriikidelt nõuti, et nad võimaluse korral esitaksid oma aruandes ohtlike kaupade veo hinnangulise aastase koguse tonnides või tonnkilomeetrites. Kõnealuse teabe esitas üksnes viis liikmesriiki.

Võimaldamaks objektiivset võrdlust eri liikmesriikide vahel, tehti Eurostati andmetest väljavõte, milles käsitletakse ohtlike kaupade veo mahtu liikmesriigi kohta[13]. Seda teavet kasutati selleks, et prognoosida kontrollimiste sagedust miljoni tonnkilomeetri kohta.

Ungarit käsitlev Eurostati statistika puudus 2006. aasta ja Maltat käsitlev statistika 2006.–2007. aasta kohta. Ungarit käsitlev teave ekstrapoleeriti 2007.–2008. aasta andmetest. Malta veetud kaupade maht saadi teada Malta pädevast asutusest.

Eurostati statistika on esitatud IX lisas.

Kontrollimiste arvu muutumine ja nende tulemused

I lisa tabelis on ülevaade maanteel kontrollimiste arvu muutumisest aja jooksul igas liikmesriigis. Esimeses reas on kontrollimiste arv. Teises reas on esitatud selliste kontrollitud veoühikute protsendimäär, mille puhul on tuvastatud vähemalt üks rikkumine. Kolmandas reas on selliste kontrollimiste protsendimäär, mille puhul tuvastatud kõige rängem rikkumine kuulus 1. kategooriasse, st kõige tõsisem rikkumine.

I lisa andmed algavad 2006. aastast, v.a selliste kontrollimiste arvu puhul, millele lisati teave eelmisest aruandest.

Tabeli lõpus on Euroopa Liidu keskmine ja Norra statistika.

Tuleb märkida, et liikmesriikide aruannetest puuduvate andmete tõttu:

- ei sisalda ajavahemiku 2006–2007 kontrollimiste koguarv andmeid Eesti kohta;

- ei sisalda selliste veoühikute arv, mille puhul tuvastati vähemalt üks õigusaktide rikkumine, 2006. aasta andmeid Saksamaa, Eesti ja Hispaania kohta; ning 2007. aasta andmeid Eesti ja Hispaania kohta;

- ei sisalda 2006. aasta 1. kategooria rikkumiste protsendimäär andmeid Bulgaaria, Saksamaa ja Portugali kohta.

Mõne liikmesriigi puhul võib 1. kategooria rikkumiste protsendimäära käsitlev teave olla eksitav. Kui kontrollimise kohta registreeriti rohkem kui üks rikkumine, siis kaldus 1. kategooria rikkumiste protsendimäär olema õigest väärtusest väiksem. 2006. aastal oli nii Prantsusmaa, Madalamaade, Poola ja Portugali puhul; 2007. aastal Bulgaaria, Madalamaade, Poola ja Portugali puhul.

Mõnel liikmesriigil oli rikkumisi vähem kui tuvastatud mittevastavaid veoühikuid. See oli nii Belgia, Itaalia, Ungari, Malta ja Rootsi puhul. Protsendimäärale ei tohiks see süstemaatilist mõju avaldada. Esineb juhtumeid, kus õiguskaitseasutused registreerivad üksnes tuvastatud rikkumised, kuid ei esita teavet rikkumiste või neile järgnenud karistuste kohta. Kõnealust küsimust on üksikasjalikult käsitletud punktis 7.6.

ANDMETE VÕRDLUS

Järgnevates punktides antakse täpsemat teavet andmete kohta, mis liikmesriigid seoses kontrollimistega on esitanud, ja analüüsitakse neid andmeid üksikasjalikumalt. Ülevaade olukorrast igas liikmesriigis 2006. ja 2007. aastal on esitatud tulpdiagrammidena II–VII lisas.

Kontrollide sagedus

II lisas on ülevaade maanteel kontrollimiste sagedusest liikmesriikides 2006. ja 2007. aastal. Sagedus on väljendatud igas liikmesriigis veetud ohtlike kaupade kontrollimiste arvu suhtena miljoni tonnkilomeetri kohta.

2006. aastal oli EL-is keskmine sagedus 2,95 kontrollimist miljoni tonnkilomeetri kohta; 2007. aastal oli see näitaja 3,50. Sellest näitajast ilmneb 18,6 %-line suurenemine. Bulgaarias ja Ungaris on kontrollimiste sagedus erakordselt suur. Bulgaaria ja Ungari näitajateta oleks EL-i 2006. aasta keskmine sagedus 2,33 ja 2007. aastal 2,90 ning aastane suurenemine 24,5 %.

Kontrollide jaotus päritolukoha järgi

Liikmesriikidel palutakse oma statistika liigitada veoühiku registreerimiskoha järgi. Käesoleva aruande III lisas on esitatud ülevaade kontrollimistest veoühiku registreerimiskoha järgi.

Tulemuste analüüsis tuleks arvesse võtta iga liikmesriigi geograafilist asukohta; näiteks saartel on tavaliselt vähem kaupade maanteetransiitvedu.

2006. aastat käsitlevad andmed puuduvad järgmiste liikmesriikide kohta: Bulgaaria, Saksamaa, Eesti, Portugal ja Slovakkia; 2007. aasta andmed puuduvad Eesti kohta.

Mittevastavate veoühikute osakaal

IV lisas on esitatud selliste kontrollitud veoühikute osa, mille puhul on tuvastatud vähemalt üks rikkumine.

Mittevastavate veoühikute protsendimäär erineb liikmesriigiti oluliselt, ulatudes peaaegu 80 %-ni Portugalis ning on mõnes liikmesriigis vähem kui 5 %.

2006. aastat käsitlevad andmed puuduvad järgmiste liikmesriikide kohta: Saksamaa ja Eesti; 2007. aasta andmed puuduvad Eesti kohta. Hispaania näitaja on madal ADRile mittevastavate veoühikute arvu väärtõlgendamise tõttu.

Mittevastavate veoühikute jaotus päritolukoha järgi

V lisa diagrammides on esitatud mittevastavate veoühikute jaotus päritolukoha järgi.

Tulemuste analüüsis tuleks arvesse võtta iga liikmesriigi geograafilist asukohta.

2006. aastat käsitlevad andmed puuduvad järgmiste riikide kohta: Saksamaa ja Eesti; 2007. aasta andmed puuduvad Eesti kohta. Slovakkia edastas teabe, kuid ei teatanud ühestki rikkumisest 2006. aastal.

Veoühikute kasutusest kõrvaldamise sagedus

VI lisa diagrammis on esitatud kasutusest kõrvaldatud sõidukite osa selliste sõidukite koguhulgast, mille puhul on registreeritud rikkumine.

Kasutusest kõrvaldamise sagedus erineb oluliselt liikmesriigiti; Bulgaarias kõrvaldati 2006. aastal kasutusest iga rikkumisega tuvastatud sõiduk, samal ajal kui mitmed liikmesriigid teatasid, et ei kõrvaldanud kasutusest ühtegi sõidukit.

2006. aasta kohta ei esitanud andmeid järgmised liikmesriigid: Saksamaa, Itaalia, Portugal ja Slovakkia; 2007. aasta kohta: Prantsusmaa, Itaalia ja Portugal.

2006. aasta kohta teatasid kasutusest kõrvaldamise mittekohaldamisest järgmised liikmesriigid: Eesti, Hispaania, Küpros, Leedu ja Malta; 2007. aasta kohta: Küpros, Eesti, Hispaania, Läti, Malta ja Rootsi.

Jaotus riskikategooriate järgi

VII lisa diagrammis on esitatud rikkumiste jaotus tõsidusastmete kaupa. Teatada oleks vaja olnud kontrollimise ajal tuvastatud üksnes kõige kõrgemasse riskikategooriasse kuuluvast rikkumisest.

Teatatud rikkumiste koguarv peaks olema võrdne eeskirjadele mittevastavate veoühikute arvuga. VII lisa diagrammi viimane tulp on rikkumiste summa, mis on jagatud mittevastavate veoühikute arvuga. See peaks võrduma 100 %, kuna teatada oleks vaja olnud üksnes kõige tõsisemast rikkumisest.

Kui see on vähem kui 100 %, siis ei ole rikkumisi käsitlev aruanne lõpetatud. Kui see on rohkem kui 100 %, siis on teatatud mitmest rikkumisest kontrollimise kohta.

Bulgaaria, Saksamaa ja Portugal ei esitanud 2006. aasta kohta riskikategooriaid käsitlevaid andmeid. Slovakkia ei tuvastanud ühtegi rikkumist.

2007. aasta kohta esitasid kõik liikmesriigid nõutud andmed.

Karistuste liigid

VIII lisa diagrammis on esitatud karistuste jaotus iga liikmesriigi kohta.

Igas liikmesriigis on olemas mitmed eri trahvide ja süüdistuse esitamise süsteemid.

Mõned liikmesriigid on märkinud, et veoühiku kohta oli teatatud rohkem kui ühest karistusest. Seega ei saa protsendimäärade summa olla 100 %.

Hispaania tulemused on tavalisest kõrvalekalduvad ADRile mittevastavate veoühikute koguarvu väärtõlgendamise tõttu. Lisaks sellele ei ole teatavad liikmesriigid esitanud teavet mõne karistusliigi kohta. Puudub selgus, kas neid karistusi ei kohaldatud või nendest ei ole teatatud.

Bulgaaria, Saksamaa, Itaalia ja Portugal ei teatanud 2006. aasta karistustest; 2007. aasta kohta ei teinud seda Itaalia ja Portugal.

Järeldused

Kõik liikmesriigid on teostanud kontrollimisi maanteel vastavalt direktiivile 95/50/EÜ. Komisjonile edastatud andmete maht ja kvaliteet on paranenud. Enamik liikmesriike kasutab nõuetekohast aruandevormi. Kontrollide käigus leitakse jätkuvalt sõidukeid, mille puhul tuvastatakse õigusaktide rikkumisi. Rikkumiste arv kontrollimise kohta näib olevat stabiilne.

2006. aastast 2007. aastani suurenes kontrollimiste arv ELis 20 %, 2007. aastal oli kontrollimisi ligikaudu 285 000. Rikkumisi tuvastati kaheksa kontrollimise käigus ligikaudu ühel juhul. Kõnealustest rikkumistest ligikaudu 40 % olid kõige tõsisemat liiki. Järelikult kõrvaldati nende kontrollimiste käigus kasutusest ligikaudu 10 000 sõidukit. Sellest nähtub selgelt, et ohtlike kaupade veo eeskirjade tegelik karmistamine on kasulik ja tagab ohutuse tõhustamise.

Komisjon kaalub soovituste andmist liikmesriikide aastaaruannetes esitatava teabe tõlgendamise ja sisu edasise ühtlustamise kohta.

I lisa – Kontrollimiste arvu ning mittevastavuse ja 1. kategooria rikkumiste osakaalu muutumine

Täiendav teave käesoleva tabeli kohta on aruande punktis 6.

RIIK/AASTA | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 |

Kontrollimiste arv | 5831 | 5420 | 5273 | 7089 | 7580 |

AT | Mittevastavuse % | 36,49% | 36,00% |

1. riskikategooria % | 24,62% | 24,55% |

Kontrollimiste arv | 2919 | 3417 | 3835 | 3977 | 4133 |

BE | Mittevastavuse % | 38,52% | 39,90% |

1. riskikategooria % | 47,36% | 30,47% |

Kontrollimiste arv | 19206 | 27996 |

BG | Mittevastavuse % | 2,49% | 1,24% |

1. riskikategooria % | #N/A | 23,15% |

Kontrollimiste arv | 75 | 181 |

CY | Mittevastavuse % | 1,33% | 0,55% |

1. riskikategooria % | 100,00% | 0,00% |

Kontrollimiste arv | 11334 | 17796 | 6694 | 7691 |

CZ | Mittevastavuse % | 5,83% | 5,60% |

1. riskikategooria % | 26,46% | 17,87% |

Kontrollimiste arv | 106653 | 103975 | 88915 | 83760 | 86225 |

DE | Mittevastavuse % | #N/A | 20,18% |

1. riskikategooria % | #N/A | 47,00% |

Kontrollimiste arv | 311 | 621 | 708 | 889 | 646 |

DK | Mittevastavuse % | 55,46% | 52,79% |

1. riskikategooria % | 34,08% | 40,76% |

Kontrollimiste arv | 74 | 67 | #N/A | #N/A |

EE | Mittevastavuse % | #N/A | #N/A |

1. riskikategooria % | 20,41% | 37,50% |

Kontrollimiste arv | 96 | 211 | 1106 | 614 | 456 |

EL | Mittevastavuse % | 13,36% | 16,89% |

1. riskikategooria % | 52,44% | 64,94% |

Kontrollimiste arv | 36782 | 30453 | 32591 | 40023 | 42787 |

ES | Mittevastavuse % | 0,25% | 0,19% |

1. riskikategooria % | 67,90% | 66,69% |

Kontrollimiste arv | 2394 | 2536 | 2401 | 2530 | 3025 |

FI | Mittevastavuse % | 36,56% | 33,92% |

1. riskikategooria % | 31,35% | 18,62% |

Kontrollimiste arv | 22951 | 28122 | 23341 | 5566 | 6388 |

FR | Mittevastavuse % | 10,28% | 22,70% |

1. riskikategooria % | 26,60% | 22,07% |

Kontrollimiste arv | 74546 | 41609 | 35555 | 25995 |

HU | Mittevastavuse % | 1,63% | 4,30% |

1. riskikategooria % | 23,10% | 27,03% |

Kontrollimiste arv | 356 | 375 | 815 | 630 | 731 |

IE | Mittevastavuse % | 32,54% | 44,60% |

1. riskikategooria % | 34,15% | 24,54% |

Kontrollimiste arv | 2797 | 3135 | 3963 | 4105 | 4515 |

IT | Mittevastavuse % | 32,35% | 34,55% |

1. riskikategooria % | 72,82% | 69,90% |

Kontrollimiste arv | 189 | 258 | 311 | 419 |

LT | Mittevastavuse % | 29,58% | 16,95% |

1. riskikategooria % | 23,91% | 15,49% |

Kontrollimiste arv | 313 | 100 | 190 | 190 | 182 |

LU | Mittevastavuse % | 64,21% | 68,13% |

1. riskikategooria % | 15,75% | 49,19% |

Kontrollimiste arv | 403 | 417 | 823 | 1609 |

LV | Mittevastavuse % | 11,42% | 10,19% |

1. riskikategooria % | 25,53% | 29,27% |

Kontrollimiste arv | 36 | 33 | 75 |

MT | Mittevastavuse % | 51,52% | 76,00% |

1. riskikategooria % | 23,53% | 34,09% |

Kontrollimiste arv | 2362 | 2138 | 1949 | 2750 | 7340 |

NL | Mittevastavuse % | 26,65% | 14,69% |

1. riskikategooria % | 57,82% | 57,16% |

Kontrollimiste arv | 13505 | 15840 | 39057 |

PL | Mittevastavuse % | 11,14% | 2,96% |

1. riskikategooria % | 27,19% | 15,52% |

Kontrollimiste arv | 67 | 192 | 171 | 235 | 137 |

PT | Mittevastavuse % | 76,17% | 73,72% |

1. riskikategooria % | #N/A | 42,50% |

Kontrollimiste arv | 2914 | 4517 |

RO | Mittevastavuse % | 9,37% | 5,58% |

1. riskikategooria % | 69,60% | 64,77% |

Kontrollimiste arv | 6333 | 5109 | 6375 | 4182 | 4219 |

SE | Mittevastavuse % | 29,60% | 20,27% |

1. riskikategooria % | 22,08% | 24,04% |

Kontrollimiste arv | 4178 | 3228 | 2179 | 1621 | 1041 |

SI | Mittevastavuse % | 17,89% | 19,50% |

1. riskikategooria % | 42,76% | 39,41% |

Kontrollimiste arv | 83 | 247 | 300 |

SK | Mittevastavuse % | 0,00% | 0,67% |

1. riskikategooria % | #N/A | 0,00% |

Kontrollimiste arv | 6124 | 4863 | 5762 | 4851 | 8221 |

UK | Mittevastavuse % | 13,69% | 30,76% |

1. riskikategooria % | 19,13% | 30,01% |

Kontrollimiste arv | 244710 | 285466 |

EU | Mittevastavuse % | 12,11% | 14,44% |

1. riskikategooria % | 40,57% | 41,06% |

Kontrollimiste arv | 632 | 417 |

NO | Mittevastavuse % | 34,65% | 34,53% |

1. riskikategooria % | 21,27% | 15,97% |

II lisa – Kontrollimiste sagedus miljoni tonnkilomeetri kohta

Täiendav teave käesoleva diagrammi kohta on aruande punktis 7.1.

[pic]

[pic]

III lisa – Kontrollimiste jaotus päritolukoha järgi

Täiendav teave käesoleva diagrammi kohta on aruande punktis 7.2.

[pic]

[pic]

IV lisa – ADRile mittevastavate veoühikute osakaal

Täiendav teave käesoleva diagrammi kohta on aruande punktis 7.3.

[pic]

[pic]

V lisa – ADRile mittevastavate veoühikute jaotus päritolukoha järgi

Täiendav teave käesoleva diagrammi kohta on aruande punktis 7.4.

[pic]

[pic]

VI lisa – ADRile mittevastavate veoühikute kasutusest kõrvaldamise sagedus

Täiendavad üksikasjad käesoleva diagrammi kohta on aruande punktis 7.5.

[pic]

[pic]

VII lisa – Jaotus riskikategooriate järgi

Täiendavad üksikasjad käesoleva diagrammi kohta on aruande punktis 7.6.

[pic][pic]

VIII lisa – Karistuste liigid ADRile mittevastava veoühiku kohta

Täiendavad üksikasjad käesoleva diagrammi kohta on aruande punktis 7.7.

[pic][pic]

IX lisa – Ohtlike kaupade aastane autokaubavedu (miljonites tonnkilomeetrites)

Täiendavad üksikasjad käesoleva tabeli kohta on aruande punktis 5.

LR/aasta |1999 |2000 |2001 |2002 |2003 |2004 |2005 |2006 |2007 |2008 | |AT |960 |924 |1064 |985 |1132 |940 |972 |1122 |1054 |1178 | |BE |2768 |3545 |4177 |3779 |2623 |2284 |2473 |2203 |2191 |1904 | |BG |: |: |: |: |: |: |: |438 |491 |694 | |CY |: |: |: |134 |118 |159 |221 |166 |224 |181 | |CZ |: |2905 |2117 |1905 |2172 |1498 |1814 |1875 |1376 |1140 | |DE |12261 |12782 |13437 |12034 |12777 |13524 |13158 |13717 |12834 |13616 | |DK |887 |853 |827 |998 |780 |901 |693 |933 |620 |1256 | |EE |: |: |: |: |25 |24 |286 |193 |276 |189 | |EL |: |: |: |: |2040 |3875 |1975 |3085 |2228 |3144 | |ES |8998 |10690 |10300 |12036 |12185 |12669 |12474 |12700 |12671 |12605 | |FI |1946 |2077 |2427 |2253 |2401 |1818 |2165 |2317 |1847 |1574 | |FR |8328 |7607 |8132 |8471 |8797 |8701 |8825 |9456 |9755 |9441 | |HU |: |: |: |: |: |: |: |1099 |1217 |1348 | |IE |597 |954 |1139 |1094 |1414 |1468 |1403 |1340 |1291 |1351 | |IT |10875 |10894 |11086 |10523 |10131 |9935 |11406 |10777 |11392 |: | |LT |: |: |: |: |1173 |1151 |383 |461 |461 |384 | |LU |200 |189 |245 |337 |327 |344 |444 |445 |468 |364 | |LV |: |: |: |117 |153 |97 |159 |154 |162 |185 | |MT | | | | | | | |28 |28 | | |NL |950 |848 |2123 |1680 |1664 |2021 |2203 |2390 |2098 |2554 | |PL |: |: |: |: |: |3651 |3649 |3267 |4708 |5380 | |PT |1571 |1276 |1775 |1730 |1900 |2066 |1984 |2046 |1979 |1846 | |RO |: |: |: |: |: |: |: |2559 |2057 |1782 | |SE |: |1779 |1623 |2009 |1778 |1450 |1634 |1743 |1409 |1265 | |SI |: |: |542 |407 |418 |477 |620 |571 |631 |662 | |SK |: |: |: |: |406 |431 |366 |517 |562 |281 | |UK |10790 |11654 |10655 |10178 |9899 |7983 |8766 |7590 |7808 |: | |NO |1085 |1139 |828 |908 |1120 |886 |944 |931 |1454 |1018 | |

[1] EÜT L 249, 17.10.1995, lk 35. Viimati muudetud komisjoni 13. detsembri 2004. aasta direktiiviga 2004/112/EÜ, millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 95/50/EÜ (ELT L 367, 14.12.2004, lk 23).

[2] Kõnealuse direktiivi artikli 9 lõige 1.

[3] Kõnealuse direktiivi artikli 9 lõige 2.

[4] KOM(2000) 517 (lõplik), 6.9.2000.

[5] KOM(2005) 430 (lõplik), 15.9.2005.

[6] KOM(2007) 795 (lõplik), 13.12.2007.

[7] EÜT L 319, 12.12.1994, lk 7.

[8] Direktiivi on viimati muudetud komisjoni 9. detsembri 2004. aasta direktiiviga 2004/111/EÜ, millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 94/55/EÜ (ELT L 365, 10.12.2004, lk 25).

[9] Genfis 30. septembril 1957 sõlmitud ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe koos sellesse tehtud muudatustega, mille viimane versioon pärineb 2009.–2011. aastast.

[10] ELT L 260, 30.9.2008, lk 13–59.

[11] Komisjoni direktiiv 2004/112/EÜ, 13. detsember 2004, millega kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 95/50/EÜ (ELT L 367, 14.12.2004, lk 23).

[12] Rootsi teatas, et nad teostavad olulise osa kontrollimisi ja auditeid terminalides, ettevõtetes ja sadamates. Madalmaad teatasid, et nad teevad täiendavaid käike transpordiettevõtetesse, et teostada kontrollimisi ja auditeid ning jagada teavet. Belgia teatas, et lisaks kontrollimistele ettevõtete tööruumides koostavad ohutusnõustajad pädevatele asutustele ettevõtte kontrollimiste tulemusi käsitleva aruande.

[13] Eurostati tabel „DS-073082”: Ohtlike kaupade veo aastane maht kaupade liigi ja tegevuse kaupa jaotatuna.