2.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 351/321


Kolmapäev, 7. juuli 2010
Finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamine ***I

P7_TA(2010)0271

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta ühenduses ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (KOM(2009)0499 – C7-0166/2009 – 2009/0140(COD))

2011/C 351 E/37

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Ettepanekut muudeti 7. juulil 2010. aastal järgmiselt (1):

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED (2)

komisjoni ettepanekule

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust (3),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (4),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (5)

ning arvestades järgmist:

(1)

Finantsstabiilsus on eeltingimus selleks, et reaalmajanduses oleks võimalik tagada tööhõive, laenud ja kasv. Finantskriis on toonud esile finantsjärelevalve olulised puudujäägid, mille tõttu ei õnnestunud vältida ülemääraste riskide kuhjumist finantssüsteemis . Kriisil on rängad tagajärjed maksumaksjate jaoks, paljude liidu kodanike jaoks, kes on nüüd töötud, ning paljude väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks. Liikmesriigid ei saa lubada finantseerimisasutuste päästmist sarnase ulatusega uue kriisi korral ilma stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirju rikkumata.

(1 a)

Euroopa Parlament nõudis regulaarselt juba pikka aega enne finantskriisi tõeliselt võrdsete võimaluste tagamist kõigile liidu tasandi osalejatele, juhtides ühtlasi tähelepanu liidu järelevalve olulistele puudustele järjest tugevamini integreeritud finantsturgudel (13. aprilli 2000. aasta resolutsioonis komisjoni teatise „Finantsturgude raamistiku rakendamine: tegevuskava” kohta, (6)21. novembri 2002. aasta resolutsioonis usaldatavusnormatiivide järelevalve eeskirjade kohta Euroopa Liidus, (7)11. juuli 2007. aasta resolutsioonis valge raamatu: finantsteenuste poliitika (2005–2010) kohta, (8)23. septembri 2008. aasta resolutsioonis koos soovitustega komisjonile riskifondide ja erakapitali investeerimisfondide kohta, (9)9. oktoobri 2008. aasta resolutsioonis soovitustega komisjonile Lamfalussy protsessi järelmeetmete kohta: edaspidine järelevalvestruktuur, (10)22. aprilli 2009. aasta resolutsioonis muudetud ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solvency II) (11) ning 23. aprilli 2009. aasta resolutsioonis ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus reitinguagentuuride kohta (12)).

(2)

Komisjon tegi 2008. aasta novembris Jacques de Larosière’i juhitud kõrgetasemelisele töörühmale (edaspidi „de Larosière’i töörühm”) ülesandeks esitada komisjonile soovitused selle kohta, kuidas tugevdada Euroopa järelevalvekorda, et paremini kaitsta kodanikke ja taastada usaldus finantssüsteemi vastu.

(3)

De Larosière’i töörühm soovitas oma 25. veebruari 2009. aasta lõpparuandes (de Larosière’i aruandes) lisaks muudele aspektidele luua liidu tasandil asutus, mille ülesanne on teostada järelevalvet kogu finantssüsteemi riskide üle.

(4)

Komisjon tervitas ja toetas igati 4. märtsi 2009. aasta teatises „Euroopa majanduse elavdamine” de Larosière’i töörühma soovitusi. Euroopa Ülemkogu jõudis 19. ja 20. märtsil 2009. aastal toimunud kohtumisel kokkuleppele, et ELis on vaja täiustada finantseerimisasutuste tegevust reguleerivaid õigusakte ja kõnealuste asutuste järelevalvet ning et tegevuse aluseks võetakse de Larosière’i töörühma aruanne.

(5)

Komisjon sätestas 27. mai 2009. aasta teatises „Euroopa finantsjärelevalve” finantsstabiilsuse tagamise praeguse korra mitmed liidu tasandil läbiviidavad reformid, täpsemalt ka makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest vastutava Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu loomise. Nõukogu toetas 9. juuni 2009. aasta istungil ja Euroopa Ülemkogu toetas oma 18. ja 19. juuni kohtumisel komisjoni seisukohta ning mõlemad tervitasid komisjoni kavatsust esitada õigusaktide ettepanekud, et uus raamistik hakkaks kehtima 2010. aasta jooksul. Kooskõlas komisjoni seisukohtadega jõuti muu hulgas järeldusele, et EKP „peaks pakkuma Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas, tuginedes vajaduse korral ka liikmesriikide keskpankade ja järelevalveasutuste tehnilistele nõuannetele”. EKP poolt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule antav toetus ja ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule usaldatud ülesanded ei tohiks piirata põhimõtet, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule on EKP oma ülesannete täitmisel sõltumatu.

(5 a)

Kuna rahvusvahelised finantsturud on integreerunud, peab liit võtma kindla kohustuse ülemaailmsel tasandil. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks kasutama kõrgetasemelise teaduskomitee eriteadmisi ja võtma kõik vajalikud kohustused ülemaailmsel tasandil, et tagada liidu seisukoha arvessevõtmine finantsstabiilsust puudutavates küsimustes, tehes selleks eelkõige tihedat koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi, finantsteenuste nõukogu ja kõigi G-20 rühma partneritega.

(5 b)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks muu hulgas aitama rakendada Rahvusvahelise Valuutafondi, finantsteenuste nõukogu ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga poolt G-20-le esitatud soovitusi, mis on toodud esialgsetes kaalutlustes seoses 2009. aasta oktoobris avaldatud aruandega finantseerimisasutuste, finantsturgude ja -instrumentide süsteemse tähtsuse hindamise suuniste kohta, mille kohaselt peab süsteemne risk olema dünaamiline, et võtta arvesse finantssektori ja maailmamajanduse arengut. Süsteemset riski võib käsitleda finantsteenuste häire riskina, mis on põhjustatud kogu finantssüsteemi või selle osade nõrgenemisest ja millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed reaalmajandusele.

(5 c)

Finantseerimisasutuste süsteemse tähtsuse hindamise suuniseid käsitlevas aruandes märgitakse ka, et süsteemse riski hindamine võib sõltuvalt majanduskeskkonnast varieeruda. Seda mõjutavad ka finantsinfrastruktuur ja kriisiohjemeetmed, samuti suutlikkus häirete korral reageerida. Asutused võivad olla süsteemselt tähtsad kohaliku, riikliku või rahvusvahelise finantssüsteemi ja majanduse seisukohast. Peamised kriteeriumid, mis aitavad määrata turgude ja asutuste süsteemset tähtsust, on suurus (finantssüsteemi ühe osa osutatavate finantsteenuste maht), asendatavus (mil määral on süsteemi muud osad häire korral võimelised samu teenuseid osutama) ja vastastikune seotus (seos süsteemi teiste osadega). Nimetatud kolmel kriteeriumil põhinevat hindamist tuleks täiendada viitega finantssüsteemi haavatavusele ja institutsioonilise raamistiku võimele finantssüsteemi häiretega toime tulla.

(5 d)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanne peaks olema jälgida ja hinnata süsteemseid riske tavalistel aegadel, et vähendada süsteemi haavatavust süsteemsete komponentide häirete suhtes ja parandada finantssüsteemi vastupidavust kriisiolukordades. Sellega seoses peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tagama finantsstabiilsuse ning leevendama negatiivset mõju siseturule ja reaalmajandusele. Oma eesmärkide saavutamiseks peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu analüüsima kogu asjakohast teavet, eelkõige finantsstabiilsust mõjutada võivaid õigusakte, näiteks raamatupidamis-, pankroti- ja ettevõtete päästmise eeskirju.

(6)

Liidu ja ülemaailmsete finantssüsteemide nõuetekohane toimimine ning nendega seotud ohtude vähendamine nõuab makro- ja mikrotasandi järelevalve paremat sidumist. Nagu on öeldud 2009. aasta märtsis avaldatud Turneri ülevaates, mis käsitleb regulatiivset reageerimist ülemaailmsele panganduskriisile, eeldab usaldusväärsem korraldus kas riikide volituste suurendamist, mis tähendab vähem avatud ühtset turgu, või ulatuslikumat Euroopa integratsiooni. Kuna usaldusväärne finantssüsteem aitab suurendada liidu konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning mõjutab reaalmajandust, on liidu institutsioonid de Larosière’i aruande soovitust järgides otsustanud ulatuslikuma Euroopa integratsiooni kasuks.

(6 a)

Hiljuti kujundatud makrotasandi järelevalvesüsteem nõuab usaldusväärset ja kõrgetasemelist juhtimist. Arvestades Euroopa Keskpanga presidendi olulist rolli ning usaldusväärsust rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil, samuti de Larosière’i aruande vaimu, peaks Euroopa Keskpanga president olema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja. Lisaks tuleks suurendada ka aruandlusnõudeid ja laiendada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu organite koosseisu nii, et neis oleksid esindatud erinevad kogemused, taustad ja arvamused.

(6 b)

De Larosière’i aruandes märgitakse ka, et makrotasandi järelevalve on otstarbekas ainult siis, kui see saab mingil viisil mõjutada mikrotasandi järelevalvet, kuid samas ei saa mikrotasandi järelevalve finantsstabiilsust tulemuslikult kaitsta ilma makrotasandi arenguid vajalikul määral arvesse võtmata.

(6 c)

Tuleks luua Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem, mis koondaks võrgustikku finantsjärelevalves osalejad nii riikide kui ka liidu tasandil. Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis osalejad peaksid tegema Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt usalduse ja täieliku vastastikuse austuse vaimus koostööd, et tagada eelkõige omavaheline asjakohane ja usaldusväärne teabevahetus. Liidu tasandil peaks võrgustik koosnema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogust ja kolmest mikrotasandi järelevalveasutusest: määrusega (EL) nr …/2010 loodud Euroopa järelevalveasutus (pangandus), määrusega (EL) nr …/2010 loodud Euroopa järelevalveasutus (väärtpaberiturg) ja määrusega (EL) nr …/2010 loodud Euroopa järelevalveasutus (kindlustus- ja tööandjapensionid).

(7 a)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks koosnema haldusnõukogust, juhtkomiteest, sekretariaadist ja teaduslikust nõuandekomiteest.

(8)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks vajaduse korral andma hoiatusi ja esitama üldisi soovitusi kogu liidu , üksikute liikmesriikide või nende rühmade kohta ning need hoiatused ja soovitused avalikustama , kusjuures asjakohase poliitilise meetme võtmiseks kehtestatakse tähtaeg. Kui sellised hoiatused või soovitused on adresseeritud üksikule liikmesriigile või liikmesriikide rühmale, peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul olema võimalus esitada ka asjakohaseid toetusmeetmeid. Vajaduse korral võib komisjon omal algatusel või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, asutuse, Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel võtta vastu otsuse, mis adresseeritakse asutusele ja millega tehakse kindlaks eriolukorra olemasolu.

(8 a)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks otsustama, kas soovitus peaks jääma konfidentsiaalseks või tuleks see avalikustada, pidades seejuures silmas, et avalikustamine võib teatavatel juhtudel soodustada soovituste järgimist.

(8 b)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks välja töötama värvikoodide süsteemi, et huvitatud pooled saaksid riski olemust paremini hinnata.

(9)

Selleks et suurendada nende osatähtsust ja legitiimsust, tuleks kõnealused hoiatused ja soovitused esitada Euroopa Parlamendi, nõukogu , komisjoni, adressaatide ning vajaduse korral Euroopa järelevalveasutuste kaudu.

(10)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks ka kontrollima soovituste järgimist, võttes aluseks soovituste adressaatide aruanded, et tagada hoiatuste ja soovituste tõhus järgimine. Soovituste adressaadid peaksid asjakohaselt põhjendama suutmatust järgida nõuetekohaselt Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi („tegutse või selgita” mehhanism) , eriti Euroopa Parlamendi ees . Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks saama pöörduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu poole juhul, kui ta ei ole rahul sellega, kuidas adressaadid on soovitustele reageerinud .

(12)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks esitama aruanded Euroopa Parlamendile ja nõukogule vähemalt kord aastas ning oluliste finantsprobleemide korral sagedamini.

(13)

EKP-l ja liikmesriikide keskpankadel peaks tänu oma kogemustele ja kohustuste tõttu finantsstabiilsuse valdkonnas olema makrotasandi usaldatavusjärelevalves juhtiv roll. Mikrotasandil usaldatavusjärelevalve teostajate kaasamine Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töösse on oluline selle tagamiseks, et makrotasandi usaldatavusriskide hindamine tugineks täielikule ja tõesele teabele finantssüsteemi arengutendentside kohta. Seepärast peaksid Euroopa järelevalveasutuste eesistujad olema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hääleõigusega liikmed . Avatuse põhimõtte kohaselt peaksid haldusnõukogusse kuuluma kuus sõltumatut isikut, kes ei tohiks olla Euroopa järelevalveasutuse liikmed ning kelle valimisel lähtutakse nende üldisest asjatundlikkusest ja pühendumusest liidule, samuti nende erinevast akadeemilisest või eraettevõtluse alasest kogemusest, mis on saadud eelkõige VKEdes, ametiühingutes või tegutsemisel finantsteenuste osutaja või tarbijana, ning kelle puhul on tagatud igakülgne sõltumatus ja konfidentsiaalsus. Igast liikmesriigist peaks haldusnõukogu koosolekutel osalema üks riigi pädevate asutuste esindaja , kellel ei ole hääleõigust.

(14)

Komisjoni voliniku osalemine aitab luua sideme liidu makromajanduse ja finantsjärelevalve vahel, majandus- ja rahanduskomitee eesistuja esindab rahandusministrite rolli finantsstabiilsuse tagamisel.

(14 a)

Kuna Euroopa Majanduspiirkonda või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni kuuluvate kolmandate riikide pangad ja finantseerimisasutused võivad liidus tegutseda, peaks olema võimalik kutsuda igast asjaomasest riigist üks kõrgetasemeline esindaja osalema Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu koosolekutel, kui tema koduriik selleks loa annab.

(15)

Oluline on, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed täidavad oma ülesandeid erapooletult ja lähtuvad üksnes Euroopa Liidu kui terviku finantsstabiilsusest. Kui konsensust ei ole võimalik saavutada, ei tohiks hoiatuste ja soovituste üle Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus hääletamisel ▐ häältel olla kaalu ja otsused tuleks üldiselt võtta vastu lihthäälteenamusega.

(16)

Kuna eri finantseerimisasutused ja finantsturud on omavahel seotud, tuleks potentsiaalseid süsteemseid riske jälgida ja hinnata suure hulga asjakohaste makro- ja mikromajanduslike andmete ja näitajate alusel. Süsteemsete riskide hulka kuulub finantsteenuste häire risk, mis on põhjustatud liidu kogu finantssüsteemi või selle osade nõrgenemisest ja millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele. Iga liiki finantseerimisasutus või vahendaja, turg, infrastruktuur ja instrument võib olla süsteemselt tähtis. Seepärast peaks Süsteemsete Riskide Nõukogul olema juurdepääs kogu teabele, mis on vajalik ülesannete täitmiseks, säilitades samas kõnealuste andmete vajaliku konfidentsiaalsuse.

(17)

Turuosalised saavad anda olulise panuse finantssüsteemi mõjutava arengu mõistmisesse. Seepärast peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vajaduse korral konsulteerima erasektori sidusrühmadega (näiteks finantssektori esindajad, tarbijaühingud, finantsteenuste valdkonna kasutajarühmad, mis on loodud komisjoni või liidu õigusaktiga) ning andma neile õiglase võimaluse esitada kommentaare. Kuna ranget süsteemse riski määratlust ei ole olemas ja süsteemse riski hindamine võib sõltuvalt majanduskeskkonnast varieeruda, peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu lisaks tagama oma töötajate ja nõunike laialdased kogemused ja oskused.

(19)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamine peaks otseselt aitama saavutada siseturu eesmärke. Liidus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve on liidu üldise uue järelevalvekorra osa, kuna makrotasandi usaldatavusjärelevalve on tihedalt seotud mikrotasandi järelevalvega, mis on tehtud ülesandeks Euroopa järelevalveasutustele. Selleks et kõikidel sidusrühmadel oleks piisav kindlustunne piiriüleste finantstehingute tegemisel, tuleb kehtestada kord, millega võetakse nõuetekohaselt arvesse mikro- ja makrotasandi riskide vastastikust seost. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu peaks jälgima ja hindama finantsstabiilsusega seotud riske, mis tulenevad arengutendentsidest, millel võib olla mõju valdkondlikul tasandil või finantssüsteemile tervikuna. Selliste ohtude hindajana peaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu toetama liidu integreeritud järelevalvestruktuuri, mida on vaja selleks, et soodustada asjakohaste meetmete õigeaegset ja järjekindlat võtmist liikmesriikides ning sellega vältida erinevaid lähenemisviise ja parandada siseturu toimimist.

(20)

Kuna liidu finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalvet ei saa liikmesriigid piisaval tasemel saavutada Euroopa finantsturgude integreerituse tõttu, võib liit võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mida on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks .

(20 a)

De Larosière’i aruandes esitatud ettepaneku kohaselt on vaja järkjärgulist lähenemisviisi ning Euroopa Parlament ja nõukogu peaksid hiljemalt … (13) Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja Euroopa järelevalveasutused täielikult läbi vaatama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I   PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

1.    Asutatakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Selle asukoht on Frankfurdis.

1 a.     Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on osa Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemist, mille eesmärk on tagada liidu finantssüsteemi järelevalve.

1 b.     Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem koosneb järgmistest üksustest:

a)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu;

b)

määrusega (EL) nr …/2010 [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus] loodud Euroopa järelevalveasutus (väärtpaberiturg);

c)

määrusega (EL) nr …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] loodud Euroopa järelevalveasutus (kindlustus- ja tööandjapensionid);

d)

määrusega (EL) nr …/2010 [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus] loodud Euroopa järelevalveasutus (pangandus);

e)

määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus], määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus] ja määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] artiklis 40 ette nähtud Euroopa järelevalveasutus (ühiskomitee);

f)

määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus], määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus] ja määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] artikli 1 lõikes 2 määratletud liikmesriikide asutused;

g)

komisjon määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus], määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus] ja määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] artiklites 7 ja 9 osutatud ülesannete täitmiseks.

Punktides b, c ja d osutatud Euroopa järelevalveasutuste peakorterid asuvad Frankfurdis.

Neil võivad olla esindused Euroopa Liidu kõige tähtsamates finantskeskustes.

1 c.     Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt teevad Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis osalejad usalduse ja täieliku vastastikuse austuse vaimus koostööd, et tagada eelkõige omavaheline asjakohane ja usaldusväärne teabevahetus.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „finantseerimisasutus”– mis tahes ettevõtja, kelle tegevust reguleeritakse õigusaktidega, millele on viidatud määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus], määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus] ja määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] artikli 1 lõikes 2, ning mis tahes teine liidus tegutsev ettevõtja või üksus, kelle finantstehingud võivad tekitada süsteemse riski, isegi kui need ei ole otseselt seotud laiema avalikkusega ;

b)   „finantssüsteem”– kõik finantseerimisasutused, finantsturud ja -tooted ning finantsturu infrastruktuurid ;

b a)     „süsteemne risk”

finantssüsteemi häire risk, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed siseturule ja reaalmajandusele. Kõik finantsvahendajate, -turgude ja -infrastruktuuri liigid võivad olla teataval määral süsteemselt tähtsad.

Artikkel 3

Missioon, eesmärgid ja ülesanded

1.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu vastutab liidus finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve eest, et toetada liidu finantsstabiilsust ohustavate ja finantssüsteemis asetleidvatest arengutest tulenevate süsteemsete riskide vältimist või vähendamist, ning makromajanduse arengute arvessevõtmise eest, et hoida ära laiaulatuslikud finantsprobleemid ja toetada siseturu sujuvat toimimist ja sellega tagada finantssektori jätkusuutlik panus majanduskasvu.

2.   Lõike 1 kohaldamisel täidab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu järgimisi ülesandeid:

a)

määrab kindlaks ja/või kogub vajaduse korral ning analüüsib mis tahes teavet , sealhulgas õigusakte, mis võivad mõjutada finantsstabiilsust (näiteks raamatupidamis-, pankroti- ja ettevõtete päästmise eeskirjad) , mis on lõikes 1 kirjeldatud eesmärkide täitmiseks asjakohane ;

b)

määrab kindlaks süsteemsed riskid ja seab need tähtsuse järjekorda;

c)

annab riskihoiatused, kui sellised süsteemsed riskid on liiga suured , ja vajaduse korral avalikustab need ;

d)

▐ esitab soovitused parandusmeetmete võtmiseks , et reageerida tuvastatud riskidele, ja vajaduse korral avalikustab need soovitused ;

d a)

annab komisjonile adresseeritud konfidentsiaalse hoiatuse, kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu arvates võib tekkida määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus], määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] ja määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus] artiklis 10 määratletud eriolukord. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hindab olukorda, et komisjon saaks selgitada välja vajaduse võtta vastu Euroopa järelevalveasutustele adresseeritud otsus, millega tehakse kindlaks eriolukorra olemasolu;

e)

jälgib hoiatuste ja soovituste kohaselt võetud meetmete rakendamist;

f)

teeb tihedat koostööd Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi kõigi teiste osalistega ja vajaduse korral varustab Euroopa järelevalveasutusi sellise teabega süsteemsete riskide kohta, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks . Eelkõige töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu koostöös Euroopa järelevalveasutustega välja ühised kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad (nn riskinäidiku), mille alusel antakse järelevalvereiting piiriülestele asutustele, mis võivad tekitada süsteemse riski.

Järelevalvereiting vaadatakse korrapäraselt läbi, võttes arvesse märkimisväärseid muutusi asutuse riskiprofiilis. Järelevalvereiting on määrava tähtsusega tegur, mille alusel otsustatakse teostada raskustes oleva asutuse üle otsest järelevalvet või sekkuda tema tegevusse;

f a)

osaleb vajaduse korral ühiskomitees;

g)

on vahendaja suhtlemisel rahvusvaheliste finantsorganisatsioonidega, sealhulgas eelkõige Rahvusvahelise Valuutafondi ja finantsstabiilsuse nõukoguga, samuti kolmandate riikide oluliste asutustega küsimustes, mis on seotud makrotasandi usaldatavusjärelevalvega;

h)

täidab muid asjakohaseid ülesandeid, nagu on sätestatud liidu õigusaktides.

II   PEATÜKK

KORRALDUS

Artikkel 4

Struktuur

1.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogul on haldusnõukogu, juhtkomitee , sekretariaat ja teaduslik nõuandekomitee .

2.   Haldusnõukogu teeb otsuseid, mida on vaja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule usaldatud ülesannete täitmise tagamiseks.

3.   Juhtkomitee toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustusprotsessis, valmistades ette haldusnõukogu koosolekud, vaadates läbi arutlusele tulevad dokumendid ja jälgides Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus käimas oleva töö edenemist.

4.   Sekretariaat vastutab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu igapäevase töö ja kõigi personaliküsimuste eest . Ta pakub Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule kõrgekvaliteedilist tuge analüüsi, statistika, halduse ja logistika valdkonnas vastavalt haldusnõukogu eesistuja juhistele kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr …/2010 [Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu] . Ta tugineb ka Euroopa järelevalveasutuste, liikmesriikide keskpankade ja järelevalveasutuste tehnilistele nõuannetele.

5.    Teaduslik nõuandekomitee, millele on osutatud artiklis 12, ▐ annab nõu ja toetab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tema tööga seotud küsimustes.

Artikkel 5

Eesistumine

1.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja on Euroopa Keskpanga president .

1 a.     Eesistuja esimese asetäitja valivad viieks aastaks endi seast Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed, võttes arvesse liikmesriikide ning euroalasse kuuluvate ja euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide tasakaalustatud esindatust. Eesistuja esimese asetäitja võib üks kord tagasi valida.

1 b.     Eesistuja teine asetäitja on ühiskomitee eesistuja, kes on nimetatud vastavalt määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus], määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus] ja määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] artiklile [XX].

1 c.     Eesistuja ja eesistuja asetäitjad tutvustavad Euroopa Parlamendile avalikul kuulamisel, kuidas nad kavatsevad täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid.

2.   Eesistuja juhatab haldusnõukogu ja juhtkomitee koosolekuid.

3.   Eesistuja asetäitjad juhatavad vastavalt eesistuja asetäitjate järjestusele haldusnõukogu ja/või juhtkomitee koosolekuid, kui eesistuaja ei saa koosolekul osaleda.

4.   Kui nende Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmete ametiaeg, kes on valitud eesistuja esimeseks asetäitjaks, lõpeb enne viieaastase tähtaja möödumist või kui mis tahes põhjusel eesistuja esimene asetäitja ei saa oma ülesandeid täita, valitakse uus eesistuja esimene asetäitja lõike 1 a kohaselt.

5.   Eesistuja esindab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutuseväliselt.

Artikkel 6

Haldusnõukogu

1.   Haldusnõukogu hääleõigusega liikmed on järgmised isikud:

a)

Euroopa Keskpanga president ja asepresident;

b)

liikmesriikide keskpankade juhid;

c)

Euroopa Komisjoni volinik;

d)

Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse eesistuja;

e)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse eesistuja;

f)

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse eesistuja ;

f a)

ühiskomitee ettepanekul haldusnõukogu liikmete poolt nimetatud kuus sõltumatut isikut, kellel on hääleõigus; kandidaadid ei tohi olla Euroopa järelevalveasutuste liikmed ning nende valimisel lähtutakse nende üldisest asjatundlikkusest, samuti nende mitmekesisest kogemusest akadeemilises valdkonnas või muudes valdkondades, eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, ametiühingutes või finantsteenuste osutaja või tarbijana. Ametisse nimetamise ajal peab ühiskomitee teatama, millised isikud hakkavad tegutsema ka juhtkomitees. Kohustuste täitmisel ei taotle ametisse nimetatud isikud juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, organilt, ametilt, üksuselt ega eraisikult ega võta selliseid juhiseid vastu. Nad hoiduvad kõigest, mis on kokkusobimatu nende kohustustega või nende ülesannete täitmisega.

2.   Haldusnõukogu hääleõiguseta liikmed on järgmised isikud:

a)

kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 igast liikmesriigist üks pädeva riikliku järelevalveasutuse kõrgetasemeline esindaja;

b)

majandus- ja rahanduskomitee eesistuja.

3.    Liikmesriikide järelevalveasutuste esindamisel vahetub asjaomane kõrgetasemeline esindaja vastavalt käsitlemisel olevale küsimusele, välja arvatud juhul, kui liikmesriikide järelevalveasutused on kokku leppinud ühise esindaja kasutamises .

4.   Haldusnõukogu kehtestab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökorra.

Artikkel 7

Erapooletus

1.   Haldusnõukogu ja juhtkomitee tegevuses osaledes või seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu mis tahes muu tegevusega täidavad selle liikmed oma ülesandeid erapooletult ning üksnes Euroopa Liidu kui terviku huvides. Nad ei taotle ega võta vastu juhiseid liikmesriikidelt , liidu institutsioonidelt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult või eraõiguslikult organilt .

1 a.     Haldusnõukogu liikmed, kes on ka Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed, tegutsevad oma kohustuste täitmisel sõltumatult.

2.   Liikmesriigid , Euroopa Liidu institutsioonid ega teised avalik-õiguslikud või eraõiguslikud organid ei püüa mõjutada Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmeid nende ülesannete täitmisel.

Artikkel 8

Ametisaladus

1.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu liikmed ja kõik teised isikud, kes töötavad või on töötanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus või selle jaoks (sealhulgas keskpankade, teadusliku nõuandekomitee, Euroopa järelevalveasutuste ja liikmesriikide pädevate riiklike järelevalveasutuste asjakohased töötajad) ei tohi avalikustada ametisaladusega kaitstud teavet isegi pärast oma ametiaja lõppu.

2.   Teavet, mille on saanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu liikmed, võib kasutada üksnes oma kohustuste ja artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülesannete täitmiseks.

3.   Ilma et see piiraks artikli 16 ja kriminaalõiguse kohaldamist, ei tohi lõikes 1 osutatud isikud avaldada ühelegi isikule ega ametiasutusele neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet, välja arvatud kokkuvõttena või üldistatuna, nii et üksikut finantseerimisasutust ei ole võimalik tuvastada.

4.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu lepib koos Euroopa järelevalveasutustega kokku ja kehtestab konkreetsed konfidentsiaalsusmenetlused, et kaitsta üksikuid finantseerimisasutusi käsitlevat teavet või teavet, mille puhul on võimalik finantseerimisasutust tuvastada.

Artikkel 9

Haldusnõukogu koosolekud

1.   Haldusnõukogu korralised täiskogu koosolekud kutsub kokku haldusnõukogu eesistuja ning need toimuvad vähemalt neli korda aastas. Erakorralised koosolekud võib kokku kutsuda haldusnõukogu eesistuja algatusel või hääleõigusega liikmetest vähemalt ühe kolmandiku taotlusel.

2.   Haldusnõukogu koosolekutel peavad kõik liikmed isiklikult osalema ja enda asemel ei või saata esindajat.

3.   Erandina lõikest 2 võib liige, kes ei saa koosolekutel osaleda pikema aja jooksul, nimetada asendusliikme. Kõnealuse liikme võib asendada ka isikuga, kes on ametlikult nimetatud asjaomase asutuse reeglite kohaselt, et esindaja ajutiselt asendada.

3 a.     Vajaduse korral võib kutsuda haldusnõukogu koosolekutele osalema kõrgetasemelisi esindajaid sarnastes valdkondades tegutsevatest rahvusvahelistest institutsioonidest.

3 b.     Vajaduse korral ja ad hoc põhimõttel võib vastavalt käsitlemisel olevale küsimusele kutsuda haldusnõukogu koosolekule osalema ühe kõrgetasemelise esindaja kolmandast riigist, eriti Euroopa Majanduspiirkonna või Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriigist.

4.   Koosoleku arutelu on konfidentsiaalne.

Artikkel 10

Haldusnõukogu hääletuskord

1.   Igal haldusnõukogu hääleõigusega liikmel on üks hääl.

2.    Ilma et sellega piirataks artikli 18 lõikes 1 sätestatud hääletuskorda, otsustab haldusnõukogu kohalolevate hääleõigusega liikmete lihthäälteenamuse alusel. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl.

3.   Haldusnõukogu võib hääletada, kui kohal viibib kaks kolmandikku hääleõiguslikest liikmetest. Kui kvoorumit ei ole, võib eesistuja kokku kutsuda erakorralise koosoleku, kus võib otsuseid vastu võtta , kui kohal viibib kolmandik hääleõiguslikest liikmetest . Töökorras määratakse kindlaks, kui kaua tuleb erakorralise koosoleku kokkukutsumisest ette teatada.

3 a.     Erandina lõikest 2 on hoiatuse või soovituse avalikustamiseks vajalik kahekolmandikuline häälteenamus.

Artikkel 11

Juhtkomitee

1.   Juhtkomiteesse kuuluvad järgmised liikmed:

a)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja;

b)

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja esimene asetäitja;

b a)

Euroopa Keskpanga asepresident;

c)

neli teist haldusnõukogu liiget, kes on samuti Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed , võttes arvesse liikmesriikide ning euroalasse kuuluvate ja euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide tasakaalustatud esindatust . Haldusnõukogu liikmed, kes on samuti Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmed, valivad nad kolmeks aastaks;

d)

Euroopa Komisjoni volinik;

e)

Euroopa järelevalveasutuse (pangandus) eesistuja;

f)

Euroopa järelevalveasutuse (kindlustus- ja tööandjapensionid) eesistuja;

g)

Euroopa järelevalveasutuse (väärtpaberiturg) eesistuja;

h a)

kolm artikli 6 lõike 1 punktis f a osutatud kuuest sõltumatust isikust.

Juhtkomitee valitud liikme täitmata koha täitmiseks valib uue liikme haldusnõukogu.

2.   Juhtkomitee koosolekud kutsub kokku eesistuja vähemalt kord kvartalis enne haldusnõukogu iga koosolekut. Eesistuja võib kokku kutsuda ka erakorralise koosoleku.

Artikkel 12

Teaduslik nõuandekomitee

1.    Teaduslikku nõuandekomiteesse kuuluvad järgmised liikmed:

a)

üheksa juhtkomitee poolt soovitatud, tunnustatud pädevusega ja garanteeritud sõltumatusega eksperti, kellel on laialdased kogemused ja oskused ning kelle kiidab nelja-aastaseks ametiajaks (mida on võimalik pikendada) heaks haldusnõukogu. Kohustuste täitmisel ei taotle ametisse nimetatud isikud juhiseid üheltki valitsuselt, institutsioonilt, organilt, ametilt, üksuselt ega eraisikult ega võta selliseid juhiseid vastu. Nad hoiduvad kõigest, mis on kokkusobimatu nende kohustustega või nende ülesannete täitmisega;

c)

üks Euroopa järelevalveasutuse (pangandus) esindaja;

d)

üks Euroopa järelevalveasutuse (kindlustus- ja tööandjapensionid) esindaja;

e)

üks Euroopa järelevalveasutuse (väärtpaberiturg) esindaja;

f)

kaks komisjoni esindajat;

g)

üks majandus- ja rahanduskomitee esindaja.

2.   Haldusnõukogu nimetab oma eesistuja ettepaneku alusel ametisse teadusliku nõuandekomitee eesistuja.

3.   Komitee täidab artikli 4 lõikes 5 osutatud ülesandeid haldusnõukogu eesistuja taotlusel.

4.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu sekretariaat toetab teadusliku nõuandekomitee tööd ja sekretariaadi juhataja osaleb selle koosolekutel.

4 a.     Vajaduse korral konsulteerib teaduslik nõuandekomitee varajases etapis ning avatud ja läbipaistval viisil sidusrühmadega, nagu turuosalised, tarbijaorganisatsioonid ja akadeemilised eksperdid, järgides seejuures konfidentsiaalsusnõuet.

4 b.     Teaduslikule nõuandekomiteele antakse ülesannete edukaks täitmiseks kõik vajalikud vahendid, eelkõige analüütilised ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendid.

Artikkel 13

Muud nõustajad

Vajaduse korral küsib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asjaomastelt era- või avaliku sektori sidusrühmadelt , teiste hulgas eelkõige Euroopa järelevalveasutuste liikmetelt, nende arvamust .

Artikkel 14

Juurdepääs dokumentidele

1.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2011. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (14).

2.   Haldusnõukogu võtab vastu tegutsemiskorra määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

3.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogus määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt tehtud otsuste kohta võib esitada kaebuse ombudsmanile või hagi Euroopa Kohtusse vastavalt ELi toimimise lepingu artiklite 228 ja 263 alusel.

III   PEATÜKK

ÜLESANDED

Artikkel 15

Teabe kogumine ja vahetus

1.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu varustab Euroopa järelevalveasutusi süsteemseid riske käsitleva teabega, mis on neile vajalik oma ülesannete täitmiseks.

2.   Euroopa järelevalveasutused, Euroopa Keskpankade Süsteem, komisjon, liikmesriikide järelevalveasutused ja liikmesriikide statistikaasutused teevad tihedat koostööd Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja esitavad talle kogu teabe, mida tal on vaja oma ülesannete täitmiseks vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele.

3.    Vastavalt määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus], määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus] ja määruse (EL) nr …/2010 [Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus] artikli 21 lõikele 2 võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ▐ taotleda teavet Euroopa järelevalveasutustelt reeglina kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, nii et üksikuid finantseerimisasutusi ei ole võimalik tuvastada. ▐

3 a.     Enne käesoleva artikli kohast teabe taotlemist võtab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu kõigepealt arvesse Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi koostatud, levitatud ja töödeldud olemasolevaid statistilisi andmeid.

3 b.     Kui taotletud andmed ei ole kõnealustele asutustele kättesaadavad või need ei ole tehtud kättesaadavaks õigeaegselt, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda andmeid Euroopa Keskpankade Süsteemilt, liikmesriikide järelevalveasutustelt või liikmesriikide statistikaasutustelt. Kui eelnimetatud asutustel ei ole andmeid, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleda andmeid asjaomastelt liikmesriikidelt.

3 c.     Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu taotleb selliste andmete esitamist, mis ei ole kokkuvõtlikud ega koondatud, tuuakse põhjendatud taotluses esile, miks konkreetset finantseerimisasutust käsitlevaid andmeid peetakse süsteemselt asjakohasteks ja vajalikeks, võttes arvesse turul valitsevat olukorda.

5.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu konsulteerib enne iga taotluse esitamist, mis käsitleb andmeid, mis ei ole esitatud kokkuvõtlikul kujul või koondatuna, asjaomase Euroopa järelevalveasutusega, et tagada taotluse põhjendatus ja proportsionaalsus. Kui asjaomane Euroopa järelevalveasutus on seisukohal, et taotlus ei ole põhjendatud ja proportsionaalne, saadab ta taotluse viivitamatult Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule tagasi ja palub esitada täiendavaid põhjendusi. Pärast seda, kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on asjaomasele Euroopa järelevalveasutusele esitanud sellised täiendavad põhjendused, edastab taotluse adressaat taotletud andmed Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule, tingimusel et adressaadil on õiguslikult tagatud juurdepääs asjaomastele andmetele.

Artikkel 16

Hoiatused ja soovitused

1.   Kui tuvastatakse märkimisväärsed riskid seoses artikli 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamisega, annab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja vajaduse korral annab välja soovitused parandusmeetmete võtmiseks , sealhulgas vajaduse korral seadusandlike algatuste tegemiseks .

2.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused, mis on antud välja vastavalt artikli 3 lõike 2 punktidele c ja d, võivad olla üldised või konkreetsed, suunatud eelkõige liidule tervikuna või ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele. Juhul kui hoiatus või soovitus on suunatud ühele või mitmele järelevalveasutusele, teavitatakse sellest asjaomast liikmesriiki. Soovitused sisaldavad kindlaksmääratud tähtaega sellele poliitiliselt reageerimiseks. Soovitused võivad seoses asjaomaste liidu õigusaktidega olla adresseeritud ka komisjonile.

3.   Hoiatused ja soovitused edastatakse ka Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, adressaatidele vastavalt lõikele 2 ning juhul, kui need on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, edastatakse need ka Euroopa järelevalveasutustele.

4.    Et suurendada teadlikkust Euroopa majanduses peituvatest riskidest ning seada sellised riskid tähtsuse järjekorda, töötab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tihedas koostöös Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemiga välja värvikoodide süsteemi, mis kajastab eri riskitasemeid.

Kui sellise klassifitseerimise kriteeriumid on välja töötatud, osutavad selle hoiatused ja soovitused igal üksikul juhul eraldi ja vajaduse korral, millisesse kategooriasse risk kuulub.

Artikkel 16 a

Tegevus eriolukordades

Kui tekivad ebasoodsad suundumused, mis võivad seada tõsisesse ohtu finantsturgude nõuetekohase toimimise ja terviklikkuse või kogu Euroopa Liidu finantssüsteemi või mõne selle osa stabiilsuse, võib Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu anda hoiatuse eriolukorra kohta.

Komisjon võib omal algatusel või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, asutuse, Euroopa Parlamendi või nõukogu taotlusel võtta vastu otsuse, mis adresseeritakse asutusele ja millega tehakse kindlaks eriolukorra olemasolu. Komisjon vaatab kõnealuse otsuse asjakohaste ajavahemike järel ja igal juhul üks kord kuus läbi ning kuulutab eriolukorra lõppenuks niipea, kui see on asjakohane.

Kui komisjon teeb kindlaks eriolukorra olemasolu, teatab ta sellest nõuetekohaselt ja viivitamata Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 17

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitustele reageerimine

1.   Kui artikli 3 lõike 2 punktis d osutatud soovitus on adresseeritud ühele või mitmele liikmesriigile, ühele või mitmele Euroopa järelevalveasutusele või ühele või mitmele liikmesriigi järelevalveasutusele, teatavad adressaadid soovituse alusel võetud meetmetest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule või põhjendavad, miks meetmeid ei võetud. Euroopa Parlamenti, nõukogu ja vajaduse korral Euroopa järelevalveasutusi teavitatakse.

2.   Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu otsustab, et mõne tema soovituse adressaat ei ole soovitust järginud või on järginud seda puudulikult ja adressaat ei ole seda tegematajätmist põhjendanud , teavitab ta Euroopa Parlamenti, nõukogu , komisjoni ja vajaduse korral asjaomaseid Euroopa järelevalveasutusi.

2 a.     Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on teinud otsuse vastavalt lõikele 2, võib Euroopa Parlament vajaduse korral kutsuda adressaadi arvamuste vahetuseks oma pädevasse parlamendikomisjoni. Selline arvamuste vahetus, millel on esindatud ka Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, on eriti tähtis siis, kui riiklikud otsused mõjutavad üht või mitut liikmesriiki (nn ülekandumisefekt).

Artikkel 18

Avalikud hoiatused ja soovitused

1.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu otsustab igal üksikul juhul eraldi, kas hoiatus või soovitus tuleks avaldada. Erandina artikli 10 lõikest 2 on hoiatuse või soovituse avaldamiseks vajalik kahekolmandikuline häälteenamus. Olenemata artikli 10 lõikest 3, on käesoleva lõike alusel vastuvõetud otsuste puhul alati vajalik kvoorum, milleks on kaks kolmandikku haldusnõukogu hääleõiguslikest liikmetest.

2.   Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu otsustab hoiatuse või soovituse avalikustada, teavitatakse sellest eelnevalt adressaate.

2 a.     Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu antud hoiatuste ja soovituste adressaatidele tuleks anda õigus väljendada avalikult oma seisukohti ja põhjendusi vastuseks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu avalikustatud hoiatustele ja soovitustele.

3.   Kui Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu otsustab hoiatust või soovitust mitte avalikustada, võtavad adressaat ning vajaduse korral nõukogu ja Euroopa järelevalveasutused kõik vajalikud meetmed, et kaitsta sellise hoiatuse või soovituse konfidentsiaalsust. ▐

3 a.     Andmed, millele Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu hoiatuse või soovituse andmisele eelnevas analüüsis tugineb, avalikustatakse asjakohases anonüümses vormis. Konfidentsiaalsete hoiatuste puhul tehakse teave kättesaadavaks asjakohase ajavahemiku jooksul, mis määratakse kindlaks Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu töökorras.

IV   PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 19

Vastutus ja aruandekohustus

1.   Vähemalt kord aastas , kuid oluliste finantsprobleemide korral sagedamini, kutsutakse Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja Euroopa Parlamenti iga-aastasele kuulamisele seoses Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatava Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu aruande avaldamisega . Kuulamised toimuvad Euroopa Parlamendi ja Euroopa Keskpanga presidendi vahelisest rahandusalasest dialoogist erinevas kontekstis.

1 a.     Käesolevas artiklis osutatud aruanded sisaldavad teavet, mille Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu haldusnõukogu otsustab vastavalt artiklile 18 avalikustada. Aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks.

2.   Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu uurib Euroopa Parlamendi, nõukogu või komisjoni palvel ka eriküsimusi.

2 a.     Euroopa Parlament võib paluda, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesistuja ja teised juhtkomitee liikmed osaleksid Euroopa Parlamendi pädevate komisjonide kuulamisel.

Artikkel 20

Läbivaatamisklausel

Hiljemalt … (15) vaatavad Euroopa Parlament ja nõukogu ▐ käesoleva määruse läbi komisjoni aruande alusel ▐ ning otsustavad pärast Euroopa Keskpanga arvamuse saamist, kas Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu eesmärgid ja struktuur on vaja läbi vaadata.

Aruandes hinnatakse eelkõige, kas

a)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi ülesehitust tuleks lihtsamaks muuta ja tugevdada, et suurendada makro- ja mikrotasandi ning Euroopa järelevalveasutuste sidusust;

b)

Euroopa järelevalveasutuste reguleerimisvolitusi tuleks suurendada;

c)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi areng on kooskõlas kõnealuse valdkonna ülemaailmse arenguga;

d)

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem on piisavalt mitmekülgne ja kvaliteetne;

e)

avalikustamisnõuetega seotud vastutus ja läbipaistvus on piisav.

Artikkel 21

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja


(1)  Seejärel saadeti see vastavalt kodukorra artikli 57 lõike 2 teisele lõigule vastutavale komisjonile uueks läbivaatamiseks (A7-0168/2010).

(2)  Poliitilised muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas , välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▐.

(3)  ELT C 270, 11.11.2009, lk 1.

(4)  22. jaanuari 2010. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(5)  Euroopa Parlamendi … seisukoht.

(6)   EÜT C 40, 7.2.2001, lk 453.

(7)  ELT C 25 E, 29.1.2004, lk 394.

(8)   ELT C 175 E, 10.7.2008, lk 392.

(9)   ELT C 8 E, 14.1.2010, lk 26.

(10)   ELT C 9 E, 15.1.2010, lk 48.

(11)   Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0251.

(12)   Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0279.

(13)   kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(14)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(15)   kolm aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.