15.2.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 48/14


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Keskkonnahoidlikud töökohad”

2011/C 48/04

Raportöör: Edgardo Maria IOZIA

Asepeaminister ning tööhõive ja võrdsete võimaluste minister, migratsiooni ja varjupaigapoliitika eest vastutav Joëlle Milquet palus oma 7. juuni 2010. aasta kirjas Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Belgia nimel ja vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada ettevalmistav arvamus teemal

Keskkonnahoidlikud töökohad”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 2. septembril 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 465. istungjärgul 15.–16. septembril 2010. aastal (16. septembril 2010 istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 142, vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 8.

1.   Ettepanekud ja soovitused

1.1

Kuna kõiki sektoreid kutsutakse üles andma märkimisväärset panust kasvuhoonegaaside vähendamisse, juhib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kõigepealt tähelepanu sellele, et parem oleks rääkida töökohtade keskkonnahoidlikumaks muutmisest, mitte keskkonnahoidlikest töökohtadest.

1.2

EL seab sageli endale ambitsioonikaid eesmärke, kuid ei suuda määrata kindlaks vajalikke ressursse ega meetmeid. Ka töökohtade keskkonnahoidlikuks muutmisest on palju räägitud, kuid konkreetseid algatusi on tehtud vähe. Komisjon, nõukogu ja parlament peaksid koostama Euroopa tasandi kava keskkonnahoidlike töökohtade edendamiseks. Komitee tervitab eesistujariigi Belgia algatust seada see küsimus üheks prioriteediks. Tegemist on äärmiselt olulise vastusega kogu Euroopat haaranud tööhõivekriisile.

1.3

Komitee soovitab komisjonil koostada Euroopa Sotsiaalfondi komitee tehtava andmeanalüüsi ja tööhõive peadirektoraadi töödokumendi põhjal eraldi teatis töökohtade keskkonnahoidlikuks muutmise edendamise kohta. Küsimuse strateegilist tähtsust arvestades on pikaajaline põhjalik arutelu õigustatud.

1.4

Komitee on veendunud, et EL suudab anda olulise panuse, määratledes ühised eesmärgid ja vahendid ning aidates väiksema majandusliku ja tehnoloogilise potentsiaaliga liikmesriikidel saavutada seatud eesmärgid koos teiste liikmesriikidega. Keskkonnahoidlikumate töökohtade loomine tuleks seada kesksele kohale kõigis ELi poliitikavaldkondades.

1.5

Struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide kasutamine sellel eesmärgil – pärast seda, kui on määratletud tegelikud võimalused nende kasutamiseks ja ülekandmiseks – annab kindlasti oma panuse tohutu hulga vajaminevate vahendite hankimisel. Selge poliitika selles küsimuses aitaks muuta keskkonnahoidlike töökohtade loomise väljavaated realistlikumateks. Järgmise finantsplaneerimise perioodi (2014–2020) puhul tuleb seda kiireloomulist vajadust arvesse võtta ning kohandada eri struktuurifondides saadaval olevaid vahendeid, kasutades terviklikku lähenemisviisi ning seades prioriteediks kavade tõhususe ja tulemuslikkuse.

1.6

Euroopa Sotsiaalfondil (ESF) on siinkohal oluline roll. Euroopa 2020. aasta strateegia ja selle eesmärgi – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu – toetamiseks tuleb ESFi roll uuesti määratleda ja suunata fond suuremal määral praktilistele prioriteetidele, mis on kooskõlas uue strateegiaga. Käesoleva aasta juunis avaldas Euroopa Sotsiaalfondi komitee arvamuse ESFi tuleviku kohta, milles kinnitati vajadust kaasata ESF tööhõive suurendamisse ning mainiti selgesõnaliselt keskkonnahoidlikke töökohti. Komitee ei pea vajalikuks ESFi kuuenda, keskkonnahoidlikele töökohtadele pühendatud samba loomist, vaid pigem vahendite eraldamist eelkõige kõikide meetmete jaoks, mis aitavad vähendada CO2-jalajälge.

1.7

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond oleks kasulik vahend kutsealast ümberõpet toetavate programmide finantsvajaduste katmiseks, ehkki see tuleks muuta kättesaadavamaks. Praegu on see kättesaadav ainult vähemalt 500 töötajaga ettevõtetele ning seda miinimumi tuleks vähendada 50-le töötajale.

1.8

Komitee arvates on Euroopa tasandil tööhõive ja oskustega tegelevad sektorilised nõuandekogud suurepärane idee, mis väärib toetust. Nad „võiksid pakkuda olulist tuge valdkondlike muutuste haldamisel, eelkõige tööhõive ja nõutavate oskuste … prognoosimisel ning oskuste ühitamisel pakkumise ja nõudlusega”. Sektorilised nõuandekogud peaksid põhinema mitmesuguste algatuste, nagu Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF), Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi (ECTS), Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi (ECVET), Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistiku (EQARF) ja Europassi tulemustel ning aitama kaasa nende edasisele arengule (1).

1.9

Euroopa suveräänse fondi loomine – mida haldab EIB, kes juba teeb suurepärast tööd energiatõhususe algatuste toetamisel, sh aitab rahastada linnapeade pakti raames käivitatud algatusi – võiks olla üks lahendusi praegu peaaegu lahenduseta probleemidele, mis on seotud suurte raskustega turgudel kapitali leidmisel.

1.10

Komitee arvates on keskkonnaalaseks ja sotsiaalseks jätkusuutlikkuseks vaja uut Marshalli plaani, et saavutada uus areng, mis ei mõjuta planeedi võimet oma entroopiataset (nn vananemise taset) võimalikult muutumatuna hoida. Erakorralises Euroopa plaanis peaks tegelikult väljenduma radikaalse ülemineku idee, millega tuleb viivitamatult tegeleda, et luua teistsugust majanduskasvu, mis austab keskkonda, on jätkusuutlik ja mis teeb edusamme kooskõlas lepingute eesmärkidega. See võiks anda ainest aruteludele, mis toimuvad SKP-st kaugemale minevate näitajate leidmiseks.

1.11

Äärmiselt oluline on teadvustada üldsusele vajadust jätkusuutliku majanduspoliitika järele, pakkudes täpset ja õigeaegset teavet. Hea näide toetusest avalikkuse teavitamisele on Life+ programm. Komitee kutsub üles laiendama seda programmi ka järgmises finantsraamistikus (aastateks 2014–2020).

1.12

Suurim ülesanne on kindlasti vanalt arengumudelilt uuele ülemineku haldamine, millesse tuleb kaasata riigiasutused ja sotsiaalpartnerid Euroopa, riiklikul ja kohalikul tasandil. Sotsiaaldialoog konföderatsioonide ja sektorite vahel peaks hõlmama eriprojekte, et prognoosida ülemineku mõju asjaomaste eri sektorite tootmissüsteemidele. Ettevõtted peavad pidama pidevat dialoogi sotsiaalpartneritega ning seadma selged eesmärgid vajalike oskuste, kvalifikatsiooni tõstmise ja arengute prognoosimise osas. Vaja on korralikku mõjuhindamise poliitikat energia ja kliimaplaanide hindamiseks seoses ELi ja liikmesriikide õigusaktidega.

1.13

Vähe süsinikdioksiidiheiteid tekitavate tegevuste arendamise poliitika annab palju uusi tööhõivevõimalusi, kuid teisest küljest võib see kaasa tuua paljude töökohtade kadumise üleminekuprotsessis. Seega tuleks varakult välja töötada piisav sissetulekutoetus ja kvalifikatsiooni tõstmise vahendid. Siinkohal on äärmiselt oluline sotsiaalpartnerite ja kohalike omavalitsuste roll. Peale selle on vaja edendada teadus- ja arendustegevust, et näha, millises suunas tehniline areng liigub ja kus tekivad uued tööhõivevaldkonnad.

1.14

Eelarvepoliitika on järsult kärpinud stiimuleid ja rahastamist, põhjustades tööhõive vähenemist, nagu juhtus Hispaanias tuule- ja päikeseenergia sektoris. Avalikud investeeringud ja õigusraamistik peavad jääma stabiilseks, nende muutused peavad olema prognoositavad ja võimalusel rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud, et võimaldada eraettevõtete stabiilne planeerimine.

1.15

Teadus- ja arendustegevus on jätkuvalt ELi kasvustrateegia olulised alustalad. Euroopa 2020. aasta programm arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks majanduskasvuks sisaldab taas eesmärki investeerida vähemalt 10 % SKPst teadus- ja arendustegevusse.

1.16

Heitkogustega kauplemise süsteemist saadud tulust vähemalt 50 % tuleks investeerida energiatõhususe ja keskkonnasäästliku majanduse edendamisse. Vahendid tuleks palju heitkoguseid tekitavatelt ettevõtetelt kanda üle ettevõtetele, kes aitavad heitkoguseid vähendada. Sektorite puhul, mis ei kuulu heitkogustega kauplemise süsteemi, nagu näiteks maantee- ja meretransport, tuleks võtta alternatiivseid meetmeid.

1.17

Keskkonnahoidlike töökohtade edendamine – komitee eelistab väljendusviisi „säästlikud töökohad säästlikuks majanduseks” – peab hõlmama kombinatsiooni piitsa ja prääniku meetmetest heitkogustega kauplemise süsteemi raames ning tagama vajalikud vahendid, lootmata liialt juba niigi tühjale riigikassale. Rahastamisvahendite küsimus on määrava tähtsusega ja nõuab, et kõik osalised mängiksid kaasa, sest ELi 2020. aasta strateegia ja abiprogrammid ei saa toimida, kui liikmesriikidel ei ole enam eelarvelist manööverdamisruumi. Ettevõtteid, mis kohustuvad looma kvaliteetsemaid töökohti ja tootma säästvamalt, tuleb julgustada ja toetada. Nad nõuavad selget, stabiilset õigusraamistikku, millel ideaaljuhul oleksid rahvusvaheliselt kokkulepitud eeskirjad. Kiire konsensuslik resolutsioon Euroopa patendiküsimuses oleks loomulikult samm õiges suunas.

1.18

Avalikud vahendid tuleks eeskätt suunata toetuseks neile, kes kaotavad oma töö nn mustade töökohtade sektoris – töökohad, mis toodavad palju kasvuhoonegaase ja saastet. Suur osa neist vahenditest tuleb eraldada asjaomasele elukestvale kutseõppele.

1.19

Komitee arvates oleks kasulik võtta kasutusele ESTÜ mudel, mida kasutati sama olulise – söelt toornaftale – ülemineku haldamiseks, võttes muidugi arvesse vahepeal toimunud arenguid. Seda mudelit iseloomustas sotsiaalpartnerite tihe kaasamine, mis peaks komitee arvates olema tulevases radikaalses üleminekus olulise tähtsusega, samuti nähti mudelis ette jätkusuutlikud abikavad.

1.20

Erilist rõhku tuleb panna naiste võrdsetele võimalustele nii hariduse ja koolituse valdkonnas kui ka töötasu ja kvalifikatsioonitaseme osas. Eelkõige tuleks ellu viia ideed keskkonnahoidliku majanduse valdkonna baasharidusest ja hariduse muutmisest keskkonnahoidlikumaks. Sotsiaaldialoogist peab saama keskkonnahoidliku majanduse teemalise elukestva õppe jaoks suunav vahend.

1.21

Näiteks taastuvenergia valdkonnas töötab administratsioonis enam-vähem ühepalju naisi ja mehi, kuid spetsialistioskusi ning tehnilist seadistamist ja haldamist nõudvate töökohtade puhul väheneb naiste osakaal järsult.

1.22

Komitee on ühes varasemas arvamuses rõhutanud hariduse ja koolituste rolli madalate CO2 heitkogustega ühiskonnas. Sellel eesmärgil on komitee allkirjastanud koostöölepingu Carlo Collodi fondiga Itaalias seoses Pinocchio projektiga, et kasutada puunukku sümbolina ELi energia- ja keskkonnateemalistes koolituskampaaniates (2).

1.23

Nimetatud koolitusi peavad pakkuma koolid ja avalikud tööturutalitused.

1.24

Vajaminevate oskuste ja pakutavate koolituste vahelist lõhet tuleb vähendada, luues kõigi asjaomaste vahel tihedamad sidemed. Vaja on pidevalt tegutsevaid, laiaulatuslikke konsultatsiooninõukogusid, mis toovad kokku sotsiaalpartnerite kutseõppeeksperdid, tööturuteenuste eest vastutavad riigiasutused ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad, kes peavad tegema koostööd, et teha piisavalt varakult kindlaks, milliseid oskusi ja koolitusi on vaja.

1.25

Oskuste sertifitseerimise Euroopa süsteem innustaks noori veelgi enam tegelema säästvate tegevustega, sillutades teed Euroopa tööturule ja kasutades õigust vabale liikumisele, mille näol on tegemist hea näitega õigusest, mida haridus- ja koolitussüsteemide ebapiisavuse ja ebaühtluse tõttu tegelikult ei tagata. Oskusi, pädevusi ja elukutseid käsitleva Euroopa taksonoomia (ESCO) projekt on oluline vahend nõudluse ja pakkumise ühitamisel, eriti nn uute töökohtade puhul. Samuti oleks kasulik kaasata EURESe võrgustik (Euroopa-sisene liikuvus).

1.26

Ettevõtted ja ametiühingud vastutavad koolitustegevuse suunamise ning pideva koostöö eest parimate tulemuste saavutamiseks. Paljudes Euroopa riikides on see koostöö võtnud institutsioonilise vormi kahepoolsete asutuste või pidevat koostööd tegevate eraldi kutseõppeasutuste näol. Neid algatusi tuleks levitada eriprogrammi abil Euroopa 2020. aasta strateegia raames, mille kolmest prioriteedist üks on teadmised.

1.27

Sotsiaaldialoog ja kodanikuühiskonna dialoog on olulised. Ühtegi sellist radikaalset programmi ei saa rakendada ilma kodanikuühiskonda kaasamata. Sotsiaalpartnerid saavad võtta ülesandeks kõikide töökohtade muutmise keskkonnahoidlikuks. Energiatõhususe ja -säästmise eesmärgid saab lisada kokkulepetesse, mille üle sotsiaalpartnerid läbirääkimisi peavad, et jaotada osa tegelikest säästudest kollektiivsete boonuste vormis. Selle kohta on juba mitmeid näiteid Ühendkuningriigist ja mujaltki.

1.28

Selged eesmärgid, laiemalt levitatav teave, kaasnev sotsiaalne ja poliitiline ühtekuuluvus ning üksmeel kasutatavate vahendite osas peavad suunama kogu ühiskonna säästva majanduse poole. ELil on äärmiselt oluline roll nii õigustiku – kliimapakett on tegelikkuses sellisena toiminud – kui ka eelkõige riiklikul ja kohalikul tasandil rakendatava sidusa dialoogi- ja arutelumeetodi toetamisel. Vajadus tugeva ühise energia- ja keskkonnapoliitika järele muutub üha põletavamaks. Komitee on juba väljendanud toetust nn Euroopa avalikule energiateenusele (3). Arvestades sellega seotud suuri raskusi, on kõigepealt vaja süsteemi liikmesriikide tihedamaks koostööks energia valdkonnas. Võib-olla tuleks alustada võrgustike loomisega ja arukate energiavõrkude järk-järgulise kasutuselevõtuga, mis saab energiajaotuse haldamise küsimuses palju aidata. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Itaalia riiklik majandus- ja töönõukogu (CNEL) ning Prantsusmaa ja Hispaania majandus- ja sotsiaalnõukogud koostavad selles küsimuses ühisettepanekut. Taastuvenergia suurema kasutamise jaoks on lisaks võrkude väljaehitamisele vaja eelkõige lahendada salvestamise küsimus.

1.29

Üldsust tuleb veenda, et nad võidavad palju sellest ettepanekust, mis nõuab energia ja vahendite rakendamist, mis on sama erakordsed nagu praegune aeg, milles me elame; samuti nõuab see järkjärgulist liikumist praeguste tarbija- ja arengumudelite juurest teiste, tagasihoidlikumate mudelite juurde, mis on keskkonnasäästlikumad ja inimsõbralikumad.

1.30

Üldsuse ja ühenduste teavitamisel ja kaasamisel on siinkohal võtmeroll. Selgete ja läbipaistvate eesmärkide korral võib korrektne teavitamine anda märkimisväärseid tulemusi.

1.31

Kohandamismeetmed peavad olema suunatud nii ettevõtetele ja riigiasutustele kui ka üksikisikutele, töövõtjatele ja juhtidele. Me peame vähemate vahenditega saavutama rohkem. Energia osas tähendab see energiaintensiivsuse (energiaühik SKP ühiku kohta) vähendamist ja EROEI (toodetud energia ja tootmiseks kasutatud energia suhte) suurendamist.

1.32

Eelkõige piirkondlikel äriühendustel on võtmeroll, kuna nemad saavad levitada teavet ja säästvat ettevõtluskultuuri. Jätkusuutlike ja integreeritud energiapiirkondade loomine, kus saab arendada olulist koosmõju, nt koostootmist, nõuab kodanikuühiskonna poolset kooskõlastamist ja abi nii ettevõtete kui ka riigiasutuste jaoks.

1.33

Asjakohane näide on geoterminiline energia. Rootsis tegi geotermilise energia arengu ja seda hõlbustava korra võimalikuks ärimaailma otsustav panus ja riigiasutuste arukas otsus toetada soojuspumpade laialdast kasutamist. Itaalias Lombardias on sarnane olukord, kus õigusaktides julgustatakse ettevõtteid kasutama suletud süsteeme, mis ei ole keskkonnale kahjulikud ja tagavad väga kõrge EROEI.

1.34

Põllumajandussektori roll keskkonnahoidlike töökohtade arendamisel on võtmetähtsusega. Kohalik energiatootmine, biomassi kasutamine ning biotsiidide ja pestitsiidide vähendamine on sektori peamised väljakutsed.

1.35

Stabiilne õigusraamistik, kodanikuühiskonna laiaulatuslik kaasatus, kapitali ja intellektuaalsete ressursside ulatuslik rakendamine, teadus- ja arendustegevuse toetamine, selged ülemineku, hariduse ja koolituse toetamise kavad vähese süsinikdioksiidiheitega ühiskonna loomiseks, toetus keskkonnahoidliku liikuvuse poliitikale nii linnades kui ka väljaspool linnu, säästva majanduse ulatusliku kava rakendamine piisava toetusega Euroopa fondidest, uut tüüpi majanduskasvuks vajalike tingimuste loomine – need on säästva majanduse ja Euroopa Ülemkogu poolt juba 2007. aasta märtsis sõnastatud hea töö euroopalikele kriteeriumitele vastavate keskkonnahoidlike töökohtade toetamisele ja edendamisele suunatud Euroopa algatuse põhisambad.

2.   Sissejuhatus

2.1

Eesistujariik Belgia palus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada arvamuse kasuliku tööhõivepoliitika kohta, et hõlbustada liikumist vähese süsinikdioksiidheitega majanduse poole, kuna see teema on eesistujariigi üks prioriteete.

2.2

Komitee on võtnud vastu omaalgatusliku arvamuse sarnasel teemal „Keskkonnahoidlike töökohtade edendamine ELi kliima- ja energiapaketi jaoks” (4). Käesolev arvamus täiendab eelmist arvamust ja selles esitatakse täiendavaid üksikasju.

2.3

Üldsus on mõistnud, et praegu on hädavajalik viia meie arengumudelis läbi suured muutused.

2.4

Selleks, et vastata praegustele väljakutsetele, nagu

energiatõhususe kavad,

kliimamuutused,

olemasolevate süsivesinike pidev vähenemine,

vajadus suurendada energiasõltumatust,

vajadus järk-järgult asendada vananenud, saastavad elektrijaamad,

sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnasäästlikkus,

on vaja koostada pikaajaline strateegiline kava, kus käsitletakse kõiki selle radikaalse üleminekuga seotud küsimusi.

2.5

Neil poliitikameetmetel on tööturule märkimisväärne mõju. Kõige rohkem mõjutavad need ehitus-, transpordi- ja energiasektorit ning võrgustikke üldiselt, mis peavad oma praegusi tootmismudeleid radikaalselt muutma.

2.6

Muutused põhjustavad tõsiseid probleeme kohanemise, ümberõppe ning tööalase ja geograafilise liikuvuse valdkonnas, eelkõige neis riikides, mis sõltuvad rohkem suure süsinikdioksiidiheitega energiaallikatest (nt toornafta, süsi), kus asuvad palju energiat tarbivad tööstused (nt tsemenditööstus, alumiiniumitööstus), kus jätkusuutlike hindadega energia kättesaadavus on peamine tegur olemasoleva tehase majanduslikul püsimajäämisel.

2.7

Eeldatavasti on 2030. aastaks ELis loodud rohkem kui miljon töökohta, kuid prognoose tuleb ajakohastada, võttes arvesse majanduse elavdamist takistava riigieelarve puudujäägi stabiliseerimisele suunatud poliitikameetmete negatiivset mõju majanduskasvule. Siiani on eelkõige energiavaldkonna keskkonnahoidlike töökohtade arengut toetatud poliitikaga, mis edendab taastuvenergiat, eelkõige päikese-, soojus- ja tuuleenergiat, ning maanteetranspordi sektoris on saanud sellest kasu hübriidsõidukid, samuti elektri ja gaasi jõul liikuvad sõidukid.

2.8

Stiimulid nii uute hoonete ehitamiseks kui ka olemasolevate renoveerimiseks on etendanud väga olulist rolli säästva tööstuse arendamisel, millel on nüüd selge ettekujutus nii oma tulevastest ülesannetest kui ka töövõimalustest, mida pakuvad riigi ja eraomandis olevate hoonete renoveerimine ning riigi omandis olevate haldus- ja teenindusotstarbeliste ehitiste, kontoriruumide ja tööstusrajatiste energiatõhususe suurendamine renoveerimisel.

2.9

Vaja on püüelda uue konkurentsivõime vormi poole ja seda tuleb soodustada. Uuenduslikud, keskkonnahoidlikud tooted, puhtamad tootmisprotsessid ja mõõdukam tarbimine on tee uude arengu ja progressi ajajärku. Euroopa soovib ikka veel olla nullilähedase heitega majanduse poole liikumisel esirinnas. Selleks peab ta aitama tööstusel säilitada konkurentsivõimet, keskendudes eriti VKEdele, kuna just neid ohustab turuosa kaotamine kõige rohkem. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” tuleb ellu viia, eriti innovatsiooni valdkonnas.

2.10

Esmajoones tuleks tähelepanu pöörata ettevõtete ja töötajate vajadustele ja nõudmistele (altpoolt lähtuv lähenemisviis). Ettekirjutava (ülaltpoolt lähtuva lähenemisviisi) poliitika kavandamise asemel peaks Euroopa Komisjon eelnimetatut rohkem arvesse võtma ning suunama ELi strateegiaid nende nõudmiste suunas. Üldine eesmärk peaks olema selliste tingimuste loomine, mis soodustaksid uut tüüpi jätkusuutlikku majanduskasvu, mis austab keskkonda, kuid pakub samas rohkelt töökohti ja võimalusi edusammudeks.

2.11

Kolmandate riikidega, nagu Hiina, India ja Brasiilia, tuleks kahepoolsete ja mitmepoolsete suhete raames luua teabe- ja vahetusprogrammid (juba kasutatavate või kasutusse võetavate) parimate tavade kohta.

3.   Säästev majandus, keskkonnahoidlike töökohtade edendamine

3.1

Kui Euroopa soovib ka edaspidi rahvusvahelisel majandusareenil figureerida, peab ta jääma taastuvenergia arendamisel juhtivale kohale, ehkki talle esitab juba väljakutse Aasia järsk majanduskasv, eelkõige Hiinas ja Taiwanis. USA uus valitsus soovib seda lõhet kaotada ning tugevdada oma tohutut potentsiaali teha suuri investeeringuid energiasektorisse. Hiljutised sündmused Mehhiko lahel, kus naftaplatvormil Deepwater Horizon toimus looduskatastroof – iroonilisel kombel juhtus see just Maa päeval (Earth Day) –, avaldavad survet langetada kiiresti otsus minna üle säästvale majandusele.

3.2

Kliima- ja keskkonnapoliitika meetmete väljakutsetele vastamiseks on hädasti vaja kutseoskusi. Need poliitikameetmed võivad puudutada kõiki sektoreid ja tegevusvaldkondi. Kavandamiseks, kooskõlastamiseks, prioriteetide määratlemiseks ja vajalike rahastajate leidmiseks on vaja palju tööd teha. Eelkõige on vaja siiski head poliitikat, millele lisanduvad head tehnilised oskused ning heatasemelised inimressursid.

3.3

Tööturg peab selle üleminekuga seotud väljakutsetega tegelema ning leidma samal ajal uued töökohad iganenud sektorites töötavatele inimestele ja pakkuma koolitust uute vajalike kutseoskuste alal.

3.4

Riiklikud tööhõiveteenuste pakkujad peavad pingutama, et sadu tuhandeid töötajaid puudutava üleminekuga toime tulla. Vaja on kvaliteetseid kutseõppeprogramme, mis tagavad naistele ja meestele võrdsed võimalused. Avalikud teenused etendavad olulist rolli edukate koolituste, võrdsete võimaluste austamise ja esmase töökoha leidmise tagamisel.

3.5

Eraettevõtted peavad samamoodi andma endast kõik tehnoloogilise hüppe toetamiseks, mis on vajalik selleks, et liikuda majandusest, mille peamine energiaallikas on süsivesinikud, väikese süsinikdioksiidiheitega, säästva majanduse poole.

3.6

Eriti just VKEd vajavad abi ja toetust. Pankade headest otsustest hoolimata on laenu üha raskem ja kulukam saada ning kapitalituru olukord ei ennusta lähitulevikuks kindlasti rohkeid laenusaamisvõimalusi.

3.7

Keskkonnahoidlikus majanduses loodavad töökohad peavad juba määratluse kohaselt olema kvaliteetsed ja piisavalt tasustatud. Kuidas me saame seda tagada? See saab toimuda ainult sotsiaalpartnerite ja riigiasutuste vahelise pideva, jätkuva dialoogi abil. Näiteks saab maksustamine aidata säilitada tasakaalu süsteemis, mis seisab silmitsi tiheda konkurentsiga nende ettevõtete poolt, kes kontrollivad praegusi energiaallikaid ning kes ei soovi kaotada turgu ega kasumit.

3.8

Ülemineku kogumaksumuse lisamine lõpphindadele on mõeldamatu, nagu ka kogukulude tasumise jätmine maksumaksjale. Vähemalt selles sektoris on vaja ühtlustada maksustamist liikmesriikides. Praegune eurokriis tõendab taas, et makse ja maksusüsteeme on vaja rohkem ühtlustada.

4.   Euroopa Liidu roll: struktuurifondid

4.1

Tööhõive peadirektoraat on andnud mõned huvitavad hinnangud vastusena komitee esitatud küsimustele. Kokkuvõte nendest esitatakse allpool.

4.2

Struktuurifondide üldmääruse artiklis 3 sätestatakse säästev areng ühena ühenduse prioriteetidest ning kutsutakse liikmesriike üles kaasama see oma programmidesse meetmete abil, mille eesmärk on suurendada majanduskasvu, konkurentsivõimet, tööhõivet ja sotsiaalset kaasatust ning kaitsta ja parandada keskkonda.

4.3

Euroopa Sotsiaalfondi käsitleva määruse artiklis 3 sätestatakse, et fond peab võtma meetmeid töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemisvõime suurendamiseks, eelkõige edendades kvalifikatsiooni ja pädevuste arengut ja keskkonnahoidlike tehnoloogiate levitamist.

4.4

Ei ole võimalik määratleda ESFi arvukate meetmete hulka, mis hõlmavad keskkonnahoidlikke töökohti ja pädevuste arengut, kuna nad ei ole prioriteet ega ka ESFi määruse artikli 2 kohaselt kulukategooria. Meenutades, et keskkonnahoidlike töökohtade määratlus on äärmiselt lai (kõiki töökohti saab muuta keskkonnahoidlikumaks), leiab komitee, et keskkonnahoidlike töökohtade jaoks ei ole vaja luua eraldi kuuendat kategooriat. Selle asemel palub komitee komisjonil laiendada suuniseid ümberõppe- ja kohanemisprogrammidele.

4.5

Keeruline on kujutleda olemasolevate rakenduskavade muutmist praegusel finantsplaneerimise perioodil selleks, et tagada ELi fondide abil omamoodi ELi Marshalli plaan. Siiski võiks kavandada erimeetmeid järgmiseks planeerimisperioodiks, mis võiks Euroopa 2020. aasta strateegia raames juhtida erinevaid struktuurifonde sobivas suunas (Euroopa Regionaalarengu Fond ja ühtekuuluvusfond infrastruktuuri ja eluasemete jaoks, ESF kutseõppe- ja ümberõppe-programmide toetamiseks).

4.6

Järgmisel finantsplaneerimise perioodil (2014–2020) võiks töökohtade keskkonnahoidlikuks muutmist määratleda eri prioriteedina ESFi strateegiate raames lisaks säästva arengu horisontaalsele põhimõttele, lihtsustades sel viisil asjaomaste projektide konkreetsemat edendamist ja nende rakendamise tähelepanelikumat jälgimist. See ei ole tingimata kõige tõhusam variant. Komitee arvates peaksid kõik meetmed, mis on kavandatud vähendama keskkonnamõju ja CO2-jalajälge, saama ulatuslikku toetust. Kogu tootmistegevus ning kõik avalikud ja erateenused peavad andma oma panuse süsinikdioksiidiheite vähendamisse ja inimtegevusest tingitud saaste viimisesse säästlikumale tasemele.

4.7

Komisjon on aktiivselt kaasatud teadus- ja arendustegevusse kooskõlas ELi võetud kohustustega. Tööhõive peadirektoraat käivitas hiljuti uuringu ESFi rahastatavaid, pädevusi ja töökohtade keskkonnahoidlikuks muutmist puudutavaid projekte haldavate ametiasutuste kohta, millega koos korraldatakse uuring ESFi ja säästva arengu kohta. Dokumente levitatakse ja arutatakse ESFi komitee siseselt. Komitee loodab, et need avalikustatakse ning koondatakse komisjoni ajutisse teatisesse, kus tulevad vaatluse alla eri võimalused seoses keskkonnahoidlike töökohtade edendamisega, et teha ettevalmistusi sellega seotud otsusteks järgmisel finantsplaneerimise perioodil.

5.   Mustad töökohad ja keskkonnahoidlikud töökohad

5.1

Üleminekuga seoses kaovad ka paljud töökohad. ELi uus sotsiaalne turumajandus ei saa hooletusse jätta töötajaid, keda see puudutab. Vaja on mitmesuguseid algatusi, nagu ümberõppe korraldamine, sissetulekutoetuse meetmed ja vahendid geograafilise liikuvuse toetamiseks. Euroopa tasandi sotsiaaldialoog riikliku ja piirkondliku tasandi ühenduste ja sektorite vahel peab keskenduma tulevaste muutuste suunamisele kaasava arengumudeli poole.

5.2

Tööstussuhete jaoks on vaja koostööl põhinevat osalusmudelit, mis peab seadma kõrged konsensuslikud eesmärgid tugevdada majandussüsteemi ning suurendada selle sotsiaalset ja keskkonnaalast tõhusust.

5.3

Lisaks uutele töökohtadele tuleb vanu töökohti põhjalikult muuta ja teha need veidi keskkonnahoidlikumaks, teisisõnu säästvaks. Energiatõhususe programmid tuleb sisse viia kõigis ettevõtetes ja töökohtades, nii riiklikus kui ka erasektoris. Uus teadlikkus vajadusest tagasihoidlikuma tarbimise järele vabastab ressursid, mida saab seejärel kasutada muuks otstarbeks. Ametiühingute kokkulepped mõõdetavate eesmärkide kohta ning tulude jaotamise kohta ettevõtete ja töötajate vahel võiksid olla kasulikud teadlikkuse tõstmiseks energia säästmise tähtsusest.

6.   Liikuvus linnades ja väljaspool linnu

6.1

Süsinikdioksiidiheite vähendamise poliitika raames tuleks prioriseerida ühistransporti – tramme, busse, metrood ja rongiühendusi transpordiks väljaspool linnu. Kui inimesi saab veenda autode kasutamisest loobuma, eelkõige suurlinnades ja linnades, tekib ühistranspordi sektoris rohkem töökohti, mida tuleb muuta üha keskkonnahoidlikumaks. Elektribussid ning keskkonnahoidlikul vesinikul või väikeste heitkogustega süsivesinikel, nagu näiteks metaanil, sõitvad bussid on Euroopa pealinnades juba kasutusel. Ametiasutused on kohustatud eelistama riigihangetes just neid transpordivahendeid, edendades seeläbi keskkonnahoidliku transpordi levikut.

6.2

Liikuvuse koordineerijatega tehtud katsed ettevõtetes on mõnel juhul andnud märkimisväärseid tulemusi – neid tavasid tuleks levitada ja jätkuvalt tõhustada. Innustada tuleks ka nn keskkonnakoordineerija rolli, kelle ülesandeks on vähendada ettevõtte keskkonnamõju ja heitkoguseid nii tootmistsükli raames kui ka kontorites, toodetud kaupade transpordil ning töötlemata või osaliselt töödeldud materjalide hankimisel, valides võimalusel kohaliku tasandi lahendused.

6.3

Samuti võib Euroopa Komisjoni esitatud uus digitaalarengu tegevuskava aidata märkimisväärselt kaasa keskkonnahoidlikule kasvule, keskkonnahoidlikule majandusele ja töökohtade keskkonnahoidlikuks muutmisele. Paljudel juhtudel muudaks töökohad keskkonnahoidlikumaks kaugtöö, mis vähendab märkimisväärselt tööle ja töölt koju sõitmiseks kulutatud energiat. Euroopa sotsiaalpartnerid sõlmisid kaua aega tagasi selleteemalise raamlepingu. Komisjon peaks kaugtööd ja selle levikut edendavaid algatusi tõhusalt toetama. Teavituskampaaniad, konverentsid ning uuringud arendavate tegevuste ja heade tavade kohta tuleks lisada heitkoguste vähendamise meetmete hulka. Kui kaasaegne tehnoloogia peaks viima selleni, et suurt osa ametialasest tegevusest viiakse läbi töötajate kodus, keskendudes töö kvantiteedi asemel töö kvaliteedile, siis tuleks uurida ka nende inimeste töö eritingimusi.

7.   Kodanikuühiskond ja keskkonnahoidlike töökohtade edendamine

7.1

Kodanikuühiskonnal on kahtlemata äärmiselt oluline roll edukal reageerimisel meie ees seisvale väljakutsele. Komitee on kindlalt veendunud, et kui riigiasutused – alates Euroopa Liidu tasandist – ei tee kõik neist oleneva kaasamaks sotsiaalpartnerid, andmaks neile aktiivse ja proaktiivse rolli, kaasamaks nad algatustesse ja projektidesse ning toetamaks neid säästva majanduse edendamise korraldamisel, ei vasta tulemused ootustele ning Euroopa laseb lõplikult käest võimaluse minna arenguga kaasa.

Brüssel, 16. september 2010

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Mario SEPI


(1)  ELT C 347, 18.12.2010, lk 1

(2)  ELT C 277, 17.11.2009, lk 15–19.

(3)  ELT C, 175, 28.7.2009, lk 43, ja ELT C, 128, 18.5.2010, lk. 65-68, ELT C 306, 16.12.2009, lk. 51-55.

(4)  Vt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. juuli 2010. aasta arvamust teemal „Keskkonnahoidlike töökohtade edendamine ELi kliima- ja energiapaketi jaoks”, raportöör: Edgardo Maria Iozia), vastu võetud täiskogu 14.–15. juuli 2010. aasta istungjärgul.