1.4.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 87/30

A.

arvestades, et online-hasartmängud, mille maht oli 2004. aastal 2–3 miljardit eurot, (brutotulu mängudest) moodustavad praegu ligikaudu 5 % kogu ELi hasartmänguturust, nagu eespool nimetatud SICL-i uuringust selgub, ning kiire kasv tundub paratamatu;

B.

arvestades, et riiklikest või riiklikult heakskiidetud hasartmängudest laekuvad tulud on spordiorganisatsioonide jaoks vaieldamatult kõige olulisem tuluallikas paljudes liikmesriikides;

C.

arvestades, et hasartmänge, sealhulgas online-hasartmänge, on kõigis liikmesriikides tavapäraselt reguleeritud rangelt subsidiaarsuse põhimõtte alusel, et kaitsta tarbijaid sõltuvuse ja pettuste eest, vältida rahapesu ja maksukuritegusid, samuti kokkulepitud tulemustega mänge ning tagada avalik kord; arvestades, et Euroopa Kohus aktsepteerib piiranguid asutamis- ja teenuste osutamise vabadusele kõnealuste üldist huvi pakkuvate eesmärkide kontekstis, kui need on proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad;

D.

arvestades, et kõik liikmesriigid on kõnealused piirangud liigitanud vastavalt asjaomase hasartmänguteenuse liigile, näiteks kasiinomängud, spordikihlveod, loteriid või kihlvedude sõlmimine hobuste võiduajamistel; arvestades, et enamik liikmesriike on keelanud online-kasiinomängude korraldamise, sealhulgas kohalike ettevõtjate poolt, ning suur hulk liikmesriike on keelanud samal viisil online-spordikihlvedude ja online-loteriide korraldamise;

E.

arvestades, et hasartmängud jäeti välja direktiivide 2006/123/EÜ, 2007/65/EÜ ja 2000/31/EÜ reguleerimisalast ning Euroopa Parlament väljendas muret hasartmängude turu võimaliku avamise pärast oma resolutsioonis spordi valge raamatu kohta;

F.

arvestades, et liikmesriigid on reguleerinud oma traditsioonilisi hasartmänguturge, et kaitsta tarbijaid sõltuvuse, pettuste, rahapesu ja kokkulepitud tulemustega mängude eest; arvestades, et kõnealuseid poliitilisi eesmärke on online-hasartmängude sektoris keerulisem saavutada;

G.

arvestades, et komisjon on algatanud kümne liikmesriigi vastu rikkumismenetlused, et kontrollida online-hasartmänguteenuste, peamiselt spordikihlvedude, piiriülest osutamist piiravate siseriiklike meetmete kooskõla ühenduse õigusaktidega; arvestades, et kõnealused menetlused, nagu komisjon on rõhutanud, ei käsitle monopolide ega riiklike loteriide olemasolu, samuti ei mõjuta need hasartmänguturu avamist üldisemas plaanis;

H.

arvestades, et Euroopa Kohtule esitatakse üha enam eelotsusetaotlusi hasartmängudega seotud kohtuasjades, mis osutab selgelt sellele, et puudub selgus, kuidas hasartmänge käsitlevaid ühenduse õigusakte tõlgendada ja kohaldada;

I.

arvestades, et ausus tähendab käesoleva online-hasartmänge käsitleva resolutsiooni kontekstis kohustust hoida ära mitte ainult pettusi ja kuritegevust, vaid ka mängusõltuvust ja alaealiste juurdepääsu hasartmängudele tarbijakaitse- ja kriminaalseaduste järgimise ning spordivõistluste kaitsmisega mis tahes lubamatu mõju eest, mis kaasneb spordikihlvedudega;

J.

arvestades, et online-hasartmängud kätkevad mitmeid mängusõltuvusega seotud riskitegureid, muu hulgas näiteks lihtne juurdepääs hasartmängudele, eri mängude kättesaadavus ja vähesed sotsiaalsed piirangud (7);

K.

arvestades, et spordikihlveod ja muud online-mängud on arenenud kiiresti ja kontrollimatult (eriti piiriüleselt Internetis) ning pidev mängude tulemustes kokkuleppimise oht ja spordivõistluste konkreetsetele üritustele panuste tegemise nähtus teeb spordi eriti haavatavaks ebaseaduslike kihlvedude sõlmimise suhtes,

1.

rõhutab, et vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele ja Euroopa Kohtu kohtupraktikale on liikmesriikidel huvi ja õigus reguleerida ja kontrollida oma hasartmänguturge vastavalt oma traditsioonidele ja kultuurile, et kaitsta tarbijaid sõltuvuse, pettuste, rahapesu ja kokkulepitud tulemustega mängude eest spordi valdkonnas ning kaitsta kultuurilistel alustel põhinevaid struktuure, et rahastada sporti ja sotsiaalset tegevust liikmesriikides; rõhutab, et kõik muud sidusrühmad tunnevad samuti huvi hästi kontrollitud ja reguleeritud hasartmänguturu vastu; rõhutab, et online-hasartmängude korraldajad peavad järgima õigusakte, mis kehtivad selles liikmesriigis, kus nad oma teenuseid osutavad ning kus tarbija elab;

2.

rõhutab, et hasartmänguteenuseid tuleb pidada väga erilist laadi majandustegevuseks, kuna sellega on seotud ühiskondlik ja avalik kord ning tervishoiuaspektid, mille puhul konkurents ei too endaga kaasa vahendite paremat jaotamist, mistõttu vajavad hasartmängud mitmel sambal põhinevat lähenemisviisi; rõhutab, et kõnealuses väga tundlikus valdkonnas ei piisa pelgalt siseturupõhisest lähenemisviisist, ning palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu Euroopa Kohtu seisukohtadele kõnealuses küsimuses;

3.

toetab nõukogus Prantsusmaa eesistumise ajal alanud tööd, mis käsitleb online- ja traditsiooniliste hasartmängude ja kihlvedude valdkonnaga seotud küsimusi; kutsub nõukogu üles jätkama ametlikke arutelusid võimaliku poliitilise lahenduse leidmiseks selles osas, kuidas online-hasartmängudest tulenevaid probleeme püstitada ja lahendada, ning palub komisjonil seda protsessi toetada ja viia läbi uuringud ning esitada asjakohased ettepanekud, mida nõukogu soovitavaks peab, et saavutada ühised eesmärgid online-hasartmängude valdkonnas;

4.

kutsub liikmesriike üles tegema tihedat koostööd, et lahendada piiriülestest online-hasartmängudest tulenevad ühiskondlikud ja avaliku korra probleemid, näiteks hasartmängusõltuvus ja isikuandmete või krediitkaartide kuritarvitamine; kutsub ELi institutsioone üles tegema liikmesriikidega tihedat koostööd võitluses loata ja ebaseadusliku online-hasartmänguteenuste osutamise vastu ning kaitsma tarbijaid ja hoidma ära pettusi; rõhutab, et on vaja ühist seisukohta, kuidas seda teha;

5.

rõhutab, et reguleerivad astutused ja ettevõtjad peaksid tegema tihedad koostööd online-hasartmängude valdkonnas tegutsevate muude sidusrühmadega, näiteks hasartmängude korraldajad, reguleerivad asutused, tarbijaorganisatsioonid, spordiorganisatsioonid, ametiliidud ja meedia, kes vastutavad ühiselt selle eest, et online-hasartmängud oleksid usaldusväärsed ning et tarbijaid teavitataks online-hasartmängude võimalikest negatiivsetest tagajärgedest;

6.

märgib, et kuritegevust, nagu rahapesu ja varimajandus, võib seostada hasartmängudega ning see mõjutab spordiürituste ausust; on seisukohal, et oht spordi ja spordivõistluse aususele mõjutab tugevalt kohalikul tasandil osalust, mis edendab märkimisväärselt rahvatervist ja sotsiaalset integratsiooni; on seisukohal, et kui sporti tajutakse manipuleerimisobjektina mängijate, ametnike ja kolmandate isikute tulu teenimise vahendina, mitte sporditegemisena, mis järgib spordile omaseid väärtusi ja reegleid, ning poolehoidjatele naudingu pakkumisena, võib selle tulemuseks olla rahva usalduse kadumine;

7.

on seisukohal, et online-hasartmängude arvu kasv annab rohkem võimalusi korruptiivseks tegevuseks, näiteks pettused, kokkulepitud tulemustega mängud, ebaseaduslikud kihlveokartellid ja rahapesu, kuna online-mänge saab väga kiirelt üles panna ja maha võtta ning kuna offshore-ettevõtjate arv suureneb; kutsub komisjoni, Europoli ja teisi riiklikke ja rahvusvahelisi institutsioone üles jälgima hoolikalt ja teatama tähelepanekutest kõnealuses valdkonnas;

8.

on seisukohal, et spordiürituste ja -võistluste aususe kaitsmine nõuab spordiõiguste omanike, online-hasartmängude korraldajate ja riigiasutuste vahelist koostööd siseriiklikul, samuti ELi ja rahvusvahelisel tasandil;

9.

kutsub liikmesriike üles tagama, et spordivõistluste korraldajad, kihlvedude korraldajad ja reguleerivad asutused teeksid koostööd meetmete alal, et võidelda ohtude vastu, mis on seotud ebaseaduslike kihlvedude sõlmimisega ja kokkulepitud tulemustega mängudega spordi valdkonnas, ning uuriksid võimalusi toimiva, õiglase ja püsiva reguleeriva raamistiku kehtestamiseks, et kaitsta spordi ausust;

10.

rõhutab, et spordikihlveod on spordivõistluste kaubanduslikel eesmärkidel kasutamise üks liikidest ning soovitab liikmesriikidel kaitsta spordivõistlusi nende loata kaubanduslikel eesmärkidel kasutamise eest, nimelt spordiürituste korraldajate õigusi tunnustades ja kehtestades korra õiglase rahalise tulu tagamiseks elukutselise ja harrastusspordi kõigil tasanditel; palub komisjonil uurida võimalust anda võistluste korraldajatele võistluste eest intellektuaalomandiõigus (nagu kujutise kasutamise õigus (8));

11.

on arvamusel, et Internetis pidevalt pakutav võimalus mängida online-hasartmänge privaatselt, saada koheselt tulemusi ning mängida suurte rahasummadega, loob uue ohu mängusõltuvuse kujunemiseks; märgib siiski, et teatavat liiki online-hasartmänguteenuste täielik mõju tarbijatele ei ole veel teada ning seda tuleks põhjalikumalt uurida;

12.

juhib tähelepanu suurenevale murele noorte juurdepääsuvõimaluste pärast online-hasartmängudele, nii seaduslikult kui ka ebaseaduslikult, ning rõhutab vajadust kontrollida tõhusamalt vanust ja takistada alaealistel mängijatel tasuta prooviversioonide mängimist veebisaitidel;

13.

juhib tähelepanu, et eriti noorte jaoks võib valmistada probleeme vahe tegemine selliste mõistete vahel nagu õnn, saatus, juhus ja tõenäosus; nõuab tungivalt, et liikmesriigid käsitleksid peamisi riskitegureid, mis võivad suurendada (noorte) inimeste mängusõltuvuse tekkimise tõenäosust, ning leiaksid vahendid kõnealuste teguritega tegelemiseks;

14.

tunneb muret interaktiivse televisiooni, mobiiltelefonide ja veebisaitide vahelise tihedama ühendatavuse pärast, mis toimub kaug- ja online-hasartmängude, eriti alaealistele suunatud hasartmängude puhul; on seisukohal, et selline areng toob kaasa uusi reguleerimis- ja sotsiaalkaitse probleeme;

15.

on seisukohal, et online-hasartmängude korraldamine seab tõenäoliselt tarbijaid ohtu ning liikmesriikidel peaks seetõttu olema tarbijate kaitsmise eesmärgil õigus piirata vabadust osutada online-hasartmänguteenuseid;

16.

rõhutab, et lapsevanemad vastutavad alaealiste hasartmängimise ja alaealiste mängusõltuvuse ärahoidmise eest;

17.

kutsub samas liikmesriike üles eraldama piisavaid vahendeid, et rahastada online-hasartmängudega seotud probleeme käsitlevat teadustegevust, probleemide ennetamist ja nendega tegelemist;

18.

on seisukohal, et hasartmängudest saadavat tulu tuleks kasutada avalikes huvides, sealhulgas jätkata hariduse, tervishoiu, elukutselise ja harrastusspordi ning kultuuri rahastamist;

19.

toetab online-hasartmängudele esitatavate nõuete väljatöötamist, mis hõlmavad ohustatud hasartmängijate kaitsmiseks seatud vanusepiiranguid, krediidikeelde ja preemiasüsteeme, teavet hasartmängude võimalike tagajärgede kohta, teavet selle kohta, kust sõltuvuse korral abi saada, teatavate mängude puhul kujunevat võimalikku sõltuvust jne;

20.

kutsub kõiki sidusrühmi üles käsitlema sotsiaalse eraldatuse ohtu, mida põhjustab online-hasartmängusõltuvus;

21.

on arvamusel, et online-mängude reklaamimise, edendamise ja pakkumise vallas ei ole isereguleerimine piisavalt tõhus ning rõhutab seetõttu vajadust valdkonna ja ametiasutuste vahelise reguleerimise ja koostöö järele;

22.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid teeksid ELi tasandil koostööd, et võtta meetmeid online-hasartmängude agressiivse reklaami ja turustamise, sh tasuta näidismängude, vastu mis tahes riigi- või eraettevõtja poolt, et kaitsta eriti mängusõltlasi ja ohustatud tarbijaid, nagu lapsed ja noored;

23.

soovitab uurida võimalusi võtta kasutusele maksimaalne summa, mida üks inimene võib hasartmängudele ühes kuus kulutada, või kohustada online-hasartmängude korraldajaid kasutama online-hasartmängude puhul ettemaksekaarte, mida hakatakse müüma kauplustes;

24.

märgib, et käitumisjuhend võib endiselt olla kasulik lisavahend selleks, et saavutada teatavad avalikud (ja erasektori) eesmärgid ning arvestada tehnoloogilise arenguga, muutustega tarbijaeelistustes või turustruktuuride arenguga;

25.

rõhutab, et käitumisjuhend on lõpuks siiski tööstusharu algatusel toimuva isereguleerimise vahend ning võib seetõttu õigusakte ainult täiendada, mitte neid asendada;

26.

rõhutab samuti, et käitumisjuhendi tulemuslikkus sõltub suurel määral sellest, kas liikmesriikide reguleerivad asutused ja tarbijad seda tunnustavad ning kuidas selle täitmist tagatakse;

27.

palub liikmesriikidel dokumenteerida online-hasartmängude turu ulatuse ja kasvu ning online-hasartmängudest tulenevad probleemid;

28.

palub komisjonil algatada online-hasartmänge ja hasartmängusõltuvuse kujunemise ohtu käsitlevaid uuringuid, näiteks selle kohta, kuidas reklaam mõjutab hasartmängusõltuvust, kas on võimalik luua mängude kohta kogu ELi ulatuses ühtne liigitus, milles lähtutakse sõltuvuse kujunemise potentsiaalist, ning võimalikud ennetus- ja ravimeetmed;

29.

kutsub komisjoni üles eelkõige uurima, kuidas reklaam ja turustamine (sealhulgas tasuta online-näidismängud) ergutavad otseselt või kaudselt alaealisi noori hasartmänge mängima;

30.

palub komisjonil, Europolil ja liikmesriikide ametiasutustel koguda ning jagada teavet online-hasartmängude valdkonnas, näiteks seal tegutsevate ettevõtjate seas, aset leidvate pettuste ja muu kuritegeliku käitumise ulatuse kohta;

31.

palub komisjonil uurida tihedas koostöös liikmesriikide valitsustega online-hasartmänguteenuste piiriülese osutamise majanduslikke ja mittemajanduslikke mõjusid seoses aususe, sotsiaalse vastutuse, tarbijakaitse ja maksunduse küsimusega;

32.

rõhutab, et on oluline, et tarbija elukohajärgne liikmesriik suudaks tõhusalt kontrollida ja piirata tema territooriumil hasartmänguteenuste osutamist ning teostada selle üle järelevalvet;

33.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles täpsustama online-hasartmängude maksustamise kohta;

34.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.