1.4.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 87/23

A.

arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt märkinud, et ELi õigusaktidel on mõte üksnes juhul, kui liikmesriigid neid järgivad, ja arvestades, et seetõttu tuleks parandada järelevalvet ELi õigusaktide ülevõtmise ja kohaldamise üle liikmesriikides; arvestades, et Euroopa Parlament on teinud ettepaneku, et pärast direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumist teavitaks vastutav raportöör parlamenti asjade seisust;

B.

arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 17. mail 2006. aastal vastu direktiivi 2006/43/EÜ (edaspidi „direktiiv”) ning liikmesriikidele selle ülevõtmiseks antud ajavahemik lõppes 29. juunil 2008. aastal, ja arvestades, et tuleb uurida, kas kõnealune ülevõtmine on toimunud korrektselt;

C.

arvestades, et komisjoni avaldatud tulemustabelis küll märgitakse, milline liikmesriik milliseid artikleid rakendanud on, aga ei esitata mingit teavet selle kohta, kuidas rakendamine on edenenud või kas liikmesriikide õigusnormid vastavad direktiiviga seatud minimaalsele standardile;

D.

arvestades, et direktiivi eesmärk on esiteks raamatupidamise aastaaruannete auditite kvaliteedi optimeerimine kogu ELis, suurendades seeläbi sellise aruandluse usaldusväärsust ja parandades olukorda finantsturgudel, ning teiseks raamatupidamissektorile võrdsete võimaluste loomine siseturul;

E.

arvestades, et direktiivi rakendamist liikmesriikides tuleb kontrollida nimetatud kahe eesmärgi osas,

1.

märgib, et direktiiv võeti vastu reageeringuna kriisile, mis järgnes Enroni kokkuvarisemisele; rõhutab, et praegune finantskriis näitab ilmekalt kõrge kvaliteediga raamatupidamis- ja auditeerimistavade tähtsust; taunib asjaolu, et ainult 12 liikmesriiki on direktiivi täielikult üle võtnud; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks direktiivi kohese ülevõtmise ja täitmise tagamise;

2.

märgib murega, et selliste oluliste mõistete nagu „avaliku huvi üksused” (6) ja „võrgustik” (7) ülevõtmine viib liikmesriikide lõikes erinevate tõlgendusteni; rõhutab sellega seoses, et avaliku huvi üksusena määratletud ettevõtja jaoks (ja ka sellist ettevõtjat auditeeriva raamatupidaja jaoks) kehtestatakse direktiiviga mitmed kaugeleulatuvad kohustused; märgib ühtlasi, et direktiiviga kehtestatakse ka mitmed täiendavad kohustused võrgustiku mõistega hõlmatud audiitorühingutele; märgib, et vaja on täiendavalt kaaluda, milline mõju on võrgustiku mõistel ja asjaolul, et puudub õiguslik selgus ettevõtjate vastutuse osas samasse võrgustikku kuuluvate teiste ettevõtjate tegevuse eest; on üldiselt mures, et ebaühtlased mõisted võivad õõnestada õiguskindlust ja täitmisega seotud suuri kulusid ning seega lõppkokkuvõttes takistada direktiivi eesmärgi saavutamist; kutsub seetõttu komisjoni üles mõistete rakendamist ja nende kasutuselevõtmise tajutavat mõju põhjalikult läbi vaatama ning suurendama liikmesriikidega konsulteerimise kaudu selgust ELi pikaajaliste poliitiliste prioriteetide osas asjaomases valdkonnas ning selle osas, kuidas nimetatud prioriteete oleks kõige paremini võimalik saavutada;

3.

märgib, et paljud liikmesriigid ei ole veel rakendanud direktiivi artiklit 41, mille kohaselt liikmesriigid peavad nõudma avaliku huvi üksustelt auditikomitee või võrdväärse organi loomist; on seisukohal, et nimetatud nõue on oluline vahend avaliku huvi üksuste raamatupidamise aastaaruannete kohustuslike auditite sõltumatuse tagamiseks;

4.

rõhutab, et hiljutised kogemused näitavad vajadust sagedase ja kvaliteetse teabevahetuse järele auditikomiteedes ning sõltumatute direktorite, nõukogude ja audiitorite vahel ning juhatusse mittekuuluvad nõukogu liikmed peaksid tõsiselt kaaluma võimalust korraldada koosolekuid, kus ei osale juhatuse liikmed;

5.

järeldab, et teatavad liikmesriigid on rakendanud direktiivi nõuet audiitorite maksimaalse 7-aastase rotatsiooniperioodi kohta nii lühikese rotatsiooniperioodiga nagu 2 või 3 aastat; kahtleb, kas nii lühikesed rotatsiooniperioodid parandavad avalike huvi üksuste kohustuslike auditite kvaliteeti ja järjepidevust, ning juhib tähelepanu, et lühikesed rotatsiooniperioodid takistavad audiitorite ja audiitorühingute head arusaamist auditeeritavast üksusest;

6.

väljendab kahetsust, et kõik liikmesriigid ei ole kehtestanud direktiivis nõutud avaliku järelevalve süsteemi; märgib ühtlasi, et teatud kujul avaliku järelevalve kehtestanud liikmesriikides esineb kõnealuse süsteemi osas märkimisväärseid erinevusi; märgib, et avalik järelevalve direktiivi raames tuleb korraldada selliselt, et välditakse huvide konflikte; eespool öeldut arvesse võttes kahtleb, kas liikmesriikide valitsustega otseselt seotud järelevalveasutused sellele nõudele vastavad;

7.

peab väga oluliseks direktiiviga nõutava avalike järelevalveasutuste vahelise koostöö tegelikku toimumist, kuna intensiivne koostöö järelevalveasutuste vahel soodustab liikmesriikidevahelist lähenemist ning võib aidata vältida mitmesugustest siseriiklikest menetlustest ja nõuetest tulenevaid lisahalduskulusid;

8.

rõhutab, et börsil noteeritud tütarettevõtjate suhtes kehtib kohustusliku auditi nõue; soovitab nõuda siseriikliku õigusega selliste tütarettevõtjatega emaettevõtjate suhtes sellise kohustusliku auditi nõude kohaldamist, mille viivad läbi direktiivi kohaselt tunnustatud audiitorid;

9.

on seisukohal, et auditi töödokumente käsitleva direktiivi artikli 47 rakendamise osas on märkimisväärselt palju ebaselgust; juhib tähelepanu, et kuigi liikmesriigid võivad lubada anda kolmanda riigi pädevatele asutustele üle nende poolt tunnustatud vannutatud audiitorite või audiitorühingute käes olevad auditi töödokumendid või muud dokumendid, tuleb lahendada õiguslikud ja andmekaitsega seotud probleemid, et tagada see, et teave, mille ELi audiitorid oma kliendiks olevalt ettevõtjalt saavad, püsib konfidentsiaalsena ning ei pääse avalikkuse ette kolmandates riikides, kus need ettevõtjad on noteeritud või kus emaettevõtja on registreeritud;

10.

kutsub komisjoni üles hoolikalt hindama kõiki kõnealuse direktiivi ülevõtmisega seotud siseriiklikke õigusakte, otsustavalt lahendama lõigetes 1–9 viidatud probleemid ja andma Euroopa Parlamendile selle kohta tagasisidet kahe aasta jooksul; kahtleb, kas valitud minimaalse ühtlustamise meetod on tõepoolest õige viis kõnealuse direktiivi ja teiste siseturuga seotud direktiivide eesmärkide teostamiseks, kuna direktiiviga lubatav suur hulk erandeid toob kaasa raamatupidamisturu täiendava killustumise; kutsub komisjoni üles kasutama ühtlustamise käigus selgeid mõisteid;

11.

juhib tähelepanu, et liigne viivitamine rahvusvaheliste auditeerimisstandardite (ISA) heakskiitmisel võib õiguslikku keskkonda ebasoodsalt mõjutada, põhjustades täiendavat killustumist, mis on vastuolus direktiivi üldeesmärgiga; palub, et komisjon väldiks seetõttu ebavajalikke viivitusi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite vastuvõtmisel ja algataks kõnealuste standardite vastuvõtmise küsimuses laiaulatusliku avaliku arutelu;

12.

on seisukohal, et hoolikas järelevalve ja kontroll ELi õigusaktide korrektse ja õigeaegse rakendamise üle on olulised vahendid ELi õigusaktide parema kohaldamise saavutamiseks ning ülemääraste nõuete kehtestamise vältimiseks, mis võib juhtuda näiteks direktiivi artikli 40 alusel, millega sätestatakse mittetäielik loetelu läbipaistvusaruande koostamise nõuete kohta;

13.

toetab asjaolu, et komisjon juhendab liikmesriike ja teeb nendega tihedat koostööd korrektse ja õigeaegse rakendamise tagamiseks, näiteks kasutades ülevõtmist käsitlevaid seminare foorumina konsensuse saavutamiseks ühenduse õigusaktide teatavate sätete rakendamise osas; toetab rakendamisprotsessi käigus vastavustabelite kasutamist, et saavutada maksimaalne lähenemine; on siiski arvamusel, et liikmesriikidele rakendamise käigus selgete suuniste andmiseks ja liikmesriikide juhtimiseks ühenduse õigusaktide ühemõttelise rakendamise suunas on vaja teha enamat;

14.

rõhutab tungivalt, et pooleldi õiguslikke meetmeid kõnealuse direktiivi reguleerimisala raames saab vastu võtta üksnes kontrolliga regulatiivmenetlust kohaldades, teostades vajaduse korral lisaks mõjuhinnangu;

15.

väljendab heameelt komisjoni 6. mai 2008. aasta soovituse 2008/362/EÜ (avaliku huvi üksusi auditeerivate vannutatud audiitorite ja audiitorühingute töö välise kvaliteeditagamise kohta) (8) üle; nõustub väljakujunenud arvamusega, mille kohaselt on oluline, et sõltumatud välised kvaliteedikontrollid oleksid kooskõlas direktiivi eesmärgiga parandada auditite kvaliteeti ja avaldatud finantsteabe usaldusväärsust; toetab ka väljakujunenud arvamust, et kontrollide ja kontrollijate täielik sõltumatus ja erapooletus on ülimalt tähtsad;

16.

nõuab tungivalt, et komisjon edendaks tihedas koostöös liikmesriikidega riiklikke kvaliteedikontrolli struktuure, millega tagatakse raamatupidamisettevõtete sõltumatu väline kvaliteedikontroll; rõhutab, et sellega seoses peab ühenduse õiguslooja jääma kõnealuses direktiivis ja soovituses esitatud üldiste raamsätete piiridesse ja vastavate eeskirjade konkreetsemaks muutmine tuleb jätta asjaomase kutseala ülesandeks;

17.

võtab teadmiseks komisjoni 29. juuli 2008. aasta otsuse 2008/627/EÜ, mis käsitleb teatavate kolmandate riikide audiitorite ja auditeerivate üksuste auditeerimistegevuse üleminekuaega (9); palub komisjonil Euroopa Parlamenti teavitada kolmandate riikide audiitorite registreerimise küsimusega seotud järelmeetmetest;

18.

märgib, et liikmesriikide erinevused tsiviilvastutust reguleerivates normides võivad viia õigusnormide meelevaldse rakendamiseni ja õõnestada siseturgu, kuid on teadlik auditeerimisühingute ja nende auditeeritavate äriühingute suurusest tulenevast erinevast riskitasemest; rõhutab, et vastutusega seotud nõuded tulevad sageli kolmandatest riikidest ja sellisel juhul on kohtuvaidlused suuresti ajendatud tingimuslike tasude süsteemist; ei soovi näha sellist kohtuvaidluste kultuuri ELis ja nõuab suuremat otsustavust tasust ajendatud tavade vastakate mõjudega tegelemisel;

19.

võtab teadmiseks komisjoni 5. juuni 2008. aasta soovituse 2008/473/EÜ kutseliste audiitorite ja audiitorühingute tsiviilvastutuse piiramise kohta (10), milles kutsutakse liikmeriike üles piirama raamatupidajate vastutust, võttes nõuetekohaselt arvesse siseriiklikke õigusakte ja asjaolusid; võtab ühtlasi teadmiseks soovituse eesmärgi toetada liikmesriikide suurema lähenemise kaudu kõnealuses valdkonnas võrdsete võimaluste loomist ettevõtjatele ja raamatupidamisettevõtetele; rõhutab, et komisjoni soovituses sisalduva audiitorite ja audiitorühingute vastutuse piiramise eesmärgiga seoses ei tohi rikkuda teatud liikmesriikides tsiviilvastutust reguleerivaid õiguslikke põhimõtteid, näiteks põhimõtet, mille kohaselt kannatanul on õigus saada kompensatsiooni; rõhutab, et praeguse majandus- ja finantskriisi tingimustes ei tohiks selle soovitusega seada kahtluse alla kohustusliku auditi kvaliteeti ega usaldust kohustusliku auditi suhtes; kutsub komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti hiljemalt 2010. aastal soovituse mõjust ja järelmeetmetest; oluline küsimus siinkohal on eelkõige see, kas ja millisel määral aitab kõnealune soovitus kooskõlas direktiivi eesmärgiga saavutada suuremat lähenemist liikmesriikide vahel; rõhutab, et kui täiendavad meetmed osutuvad vajalikuks, peab komisjon tegema mõju-uuringu ja hindama audiitorite ja audiitorühingute tsiviilvastutuse piiramise võimalikku mõju auditeerimise kvaliteedile, finantsilisele kindlusele ja audiitorteenuste turu kontsentreerumisele;

20.

tervitab komisjoni algatatud konsultatsioone omandiõiguse üle raamatupidamisettevõtetes ja ootab huviga sidusrühmade vastuseid;

21.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.