30.9.2010   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 265/15


Neljapäev, 22. oktoobri 2009
Atlandiülese majandusnõukogu koosoleku ja EL-USA tippkohtumise ettevalmistamine (2.-3. november 2009)

P7_TA(2009)0058

Euroopa Parlamendi 22. oktoobri 2009. aasta resolutsioon eelseisva ELi ja USA tippkohtumise ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumise kohta

2010/C 265 E/04

Euroopa Parlament,

võttes arvesse oma 8. mai 2008. aasta resolutsiooni Atlandi-ülese majandusnõukogu kohta (1), 5. juuni 2008. aasta resolutsiooni ELi ja USA tippkohtumise kohta (2) ning 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni Atlandi-üleste suhete olukorra kohta pärast valimisi Ameerika Ühendriikides (3);

võttes arvesse 5. aprillil 2009. aastal Prahas toimunud ELi ja USA tippkohtumise tulemusi;

võttes arvesse Atlandi-ülese majandusnõukogu (AMN) kolmandal kohtumisel 12. detsembril 2008. aastal vastu võetud eduaruannet ning 2009. aasta aprillis Prahas toimunud Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi kohtumisel vastu võetud ühisavaldust;

võttes arvesse Justice Goldstone'i juhitud ÜRO Gaza konflikti teabekogumismissiooni aruannet, mis avaldati 15. septembril 2009;

võttes arvesse oma 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni kavandatava rahvusvahelise lepingu kohta, mis käsitleb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete Ameerika Ühendriikide Rahandusministeeriumile kättesaadavaks tegemist terrorismi ja selle rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemise eesmärgil (4);

võttes arvesse oma 8. oktoobri 2009. aasta resolutsiooni 24. ja 25. septembril 2009 Pittsburghis toimunud G20 tippkohtumise kohta (5);

võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 4,

A.

arvestades, et Euroopa Liit tunneb heameelt USA administratsiooni koostöövalmiduse üle rahvusvahelistes küsimustes ning ELi välispoliitika nurgakiviks olevate ELi ja USA suhete tugevdamise üle;

B.

arvestades, et ELil ja USA-l on strateegiline roll ülemaailmsete majandusprobleemide lahendamisel, kuna nende sisemajanduse koguprodukt (SKP) moodustab üle poole kogu maailma SKPst ning nende kahe partneri kahepoolsete kaubandus- ja investeeringusuhete maht on maailma suurim – peaaegu 40 % maailmakaubandusest;

C.

arvestades, et ELil ja USA-l on ka ühised poliitilised huvid ning ühine vastutus maailma poliitilisel areenil rahu, inimõiguste austamise ja stabiilsuse edendamise eest ning mitmesuguste ülemaailmsete ohtude ja probleemidega tegelemise eest, nagu tuumarelva levik, terrorism, kliimamuutus, energiajulgeolek, vähem süsihappegaasiheiteid tekitava majanduse arendamine, vaesuse kaotamine ning muude aastatuhande arengueesmärkide täitmine;

D.

arvestades, et AMNi töö peab jätkuma eesmärgi suunas luua kaubandustõkete vähendamise abil 2015. aastaks tõeline, integreeritud Atlandi-ülene turg, mille saavutamine on oluline majanduskasvu ja majanduse taastamise seisukohalt;

E.

arvestades, et lisaks on ELi ja USA ühist juhtimist vaja Doha arenguvooru edukaks lõpuleviimiseks;

F.

arvestades, et on oluline, et AMNi protsessis kajastuks nõuetekohaselt õigusloojate roll ja Euroopa Parlamendi prioriteete võetaks piisavalt arvesse;

G.

arvestades, et EL ja USA peavad tegelema kasvava energiatarbimisega ülemaailmsel tasandil ning vajadusega täita kliimamuutusega võitlemise ülemaailmseid kohustusi, milles lepitakse kokku Kopenhaagenis, ning arvestades, et energiatõhususe suurendamise uued standardid ja meetmed ei tohiks luua uusi takistusi Atlandi-ülesele kaubandusele ega vähendada lõhustuvate materjalide kaitstust ja ohutust;

H.

arvestades, et Lissaboni lepingu välispoliitilised vahendid võimaldavad ELil esineda rahvusvahelisel areenil tugevama ja ühtsemana;

I.

arvestades, et finants- ja majanduskriis on kiiresti muutunud tõsiste sotsiaalsete tagajärgedega tööhõivekriisiks, ning arvestades, et Atlandi-ülestel partneritel lasub majanduskriisi sotsiaalse mõõtmega tegelemise eest ühine vastutus;

J.

arvestades, et hiljutised uuringud, näiteks German Marshalli fondi uuring suundumuste kohta Atlandi-ülestes suhetes 2009. aastal, näitavad ELi kodanike enneolematult suurt toetust USA administratsioonile ning arvestades, et see on ELi ja USA vaheliste suhete taaselavdamise alus,

ELi ja USA tippkohtumine

1.

kinnitab veel kord, et ELi ja USA suhted on ELi jaoks kõige tähtsam strateegiline partnerlus, ning rõhutab, kui tähtis on, et ELi ja USA administratsioon tugevdaksid strateegilist dialoogi, koostööd ja kooskõlastamist tegelemisel ülemaailmsete probleemide ja piirkondlike konfliktidega; palub komisjonil esitada pärast eelseisvat tippkohtumist teatise ELi ja USA strateegilise partnerluse kohta;

2.

kutsub mõlemat partnerit üles edendama inimõiguste austamist maailmas oma poliitika põhielemendina; rõhutab vajadust ennetava ja kriisidiplomaatia tõhusa kooskõlastamise järele; kutsub USA administratsiooni üles Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti ratifitseerima ja sellega ühinema; kordab oma üleskutset kaotada surmanuhtlus; palub USA valitsusel taas täielikult täita rahvusvahelisi õigusriigi nõudeid ning sulgeda kõik salajased vanglad, peatada kõik kohtuvälised meetmed ja lõpetada karistamatus seoses inimõiguste rikkumisega;

3.

peab vajalikuks, et mõlemad partnerid võtaksid ELi ja USA tippkohtumisel G20 kohustuste täitmisel juhtrolli; nõuab seetõttu USA finantssektori reformipaketi ja ELi praeguste õigusloomereformide kooskõlastamist, sealhulgas finantsjärelevalve struktuuri osas, ning palub mõlemal partneril tugevdada koostööd Rahvusvahelise Valuutafondi ajakohastamisel;

4.

rõhutab, kui tähtis on ELi ja USA koostöö, et saavutada Kopenhaagenis 2009. aasta detsembris toimuval ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP 15) teaduslike tõendite alusel selline rahvusvaheline kokkulepe, mis hõlmab sobivat rahvusvahelist abi kliimamuutuse leevendamise ning sellega kohanemise meetmete rahastamiseks arengumaades; nõuab tungivalt, et ELi eesistuja püüaks ELi ja USA tippkohtumisel saavutada, et USA võtaks endale Kyoto kliimaprotokolli järgset perioodi puudutavaid ambitsioonikaid rahvusvahelisi kohustusi ning teeks koostööd ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja USA piirkondlike või föderaalsete kauplemissüsteemide vaheliste seoste edendamisel;

5.

rõhutab, et seoses Lissaboni lepingu jõustumisega tuleb ELi ja USA vaheliste suhete institutsioonilist süsteemi tugevdada kooskõlas oma eespool nimetatud 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooniga;

6.

kutsub ELi ja USAd üles leppima eelseisval tippkohtumisel kokku tugevdatud Atlandi-üleses partnerluses, et tegeleda ühiste ülemaailmsete probleemidega, eriti tuumarelva leviku tõkestamise ja desarmeerimise, terrorismivastase võitluse, kliimamuutuse, inimõiguste austamise, pandeemiatega toimetuleku ning aastatuhande arengueesmärkide saavutamise valdkonnas; rõhutab, et arengumaad ei põhjustanud ülemaailmset finants- ja majanduskriisi, kuid see mõjutab neid ebaproportsionaalselt;

7.

rõhutab NATO olulisust Atlandi-ülese julgeoleku nurgakivina; on seisukohal, et kõnealuse laiema julgeolekustruktuuri asjakohaseid arenguid tuleks käsitleda dialoogis Venemaaga ja ELi mittekuuluvate OSCE liikmesriikidega, et uuendada Atlandi-ülest julgeolekukonsensust; toonitab EJKP tähtsust ja Euroopa kaitsevõime suurendamise olulisust Atlandi-ülese julgeoleku tugevdamise seisukohalt;

8.

tunneb sellega seoses heameelt Venemaa Föderatsiooni ja USA otsuse üle pidada läbirääkimisi, et sõlmida uus kõikehõlmav õiguslikult siduv kokkulepe, millega asendatakse 2009. aasta detsembris lõppev strateegilise relvastuse vähendamise leping (START), ning selle üle, et presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedjev kirjutasid 6. juulil 2009 Moskvas alla START 1 lepingu järellepingu vastastikuse mõistmise memorandumile;

9.

tunneb heameelt USA presidendi avalduse üle, mille kohaselt ta kavatseb edendada üldise tuumakatsetuste keelustamise lepingu (CTBT) ratifitseerimist; kutsub nõukogu üles aitama tihedas koostöös USA ja Venemaaga positiivselt ja ennetavalt kaasa järgmise, 2010. aastal toimuva tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamise konverentsi ettevalmistustele;

10.

rõhutab, et teadmatus Iraani tuumaprogrammi laadi suhtes ohustab tuumarelva leviku tõkestamise süsteemi ning nimetatud piirkonna ja kogu maailma stabiilsust; toetab eesmärki leida lahendus Iraaniga läbirääkimiste teel dialoogi, järgides dialoogi ja sanktsioonide kahetist strateegiat ning kooskõlastades tegevust teiste Julgeolekunõukogu liikmetega ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuriga;

11.

on mures Korea Rahvademokraatliku Vabariigi viimaste tuumakatsetuste pärast ja ÜRO julgeolekunõukogu 24. septembri 2009. aasta resolutsiooni 1887 (2009) tagasilükkamise pärast nimetatud riigi poolt; toetab sellest hoolimata USA kahepoolsel dialoogil põhinevat lähenemisviisi kuue osalise kõneluste raames, millega püütakse muuta Korea poolsaar tuumarelvavabaks;

12.

võtab teadmiseks, et USA on loobunud oma esialgsest kavast ehitada Euroopasse raketitõrjekilp ja võtab teadmiseks, et tal on uued plaanid; nõuab uut ülemaailmset julgeolekukorraldust, millesse oleksid eelkõige kaasatud EL, USA, Venemaa ja Hiina;

13.

palub, et mõlemad partnerid soodustaksid triloogi Ladina-Ameerikaga, sest see on piirkond, mis järgib sama seisukohta demokraatia, inimõiguste ja mitmepoolsuse põhimõtte suhtes;

14.

kordab, kui tähtis on, et mõlemad partnerid edendaksid usalduse ja läbipaistvuse vaimus kooskõlastatud lähenemisviisi poliitikas Iraani, Iraagi, Afganistani ja Pakistani suhtes; nõuab tungivalt, et EL, USA, NATO ja ÜRO töötaksid välja uue ühise strateegilise käsituse, mis ühendab ulatuslikult rahvusvahelised kohustused ning kutsub kõiki naabreid üles jõupingutustes osalema, et piirkond stabiliseerida;

15.

on seisukohal, et president Obama poolt 23. septembril 2009 korraldatud esimene kohtumine Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu ja Palestiina liidri Mahmoud Abbasi vahel ei vastanud ootustele; kinnitab veel kord, et Lähis-Ida rahuprotsessi edu on ELi ja USA jaoks üks kõige olulisemaid prioriteete, ning kutsub ELi ja USAd üles soodustama ühiselt neliku aktiivset sekkumist ühise aluse otsimisel eesmärgiga leida rahumeelne lahendus, mis näeb ette kahe riigi rajamise ning sõltumatu ja elujõulise Palestiina riigi; kutsub tippkohtumisel osalejaid üles uurima võimalikke viise kontaktide loomiseks araabia maailmaga; nõuab Gaza sektoris valitseva äärmiselt raske humanitaarolukorra lõpetamist; mõistab hukka Hamase rolli isikuvabaduse ja inimõiguste piiramisel;

16.

loodab, et kaks osalist lepivad tippkohtumisel kokku selles, et Doha vooru edukas lõpetamine peaks sisaldama meetmeid põllumajandustoodete hindade kõikumise ja toidupuuduse vältimiseks; kutsub juhte üles mitte unustama selle vooru peamist arengueesmärki ja täitma võetud kohustust kulutada 0,7 % oma SKPst arengukoostööle; rõhutab vajadust võtta arvesse hiljutisi ühise põllumajanduspoliitikareforme ja loodab, et sarnaseid kohandusi tehakse ka USA põllumajandusseaduses; tuletab meelde arengut varasemates vastuolulistes küsimustes, näiteks hormoone sisaldav veiseliha, kloriidi sisaldav kanaliha ja mõnedele geneetiliselt muundatud toodetele loa andmine; on veendunud, et pideva dialoogi kaudu on võimalik lahendada vastastikust põllumajandustoodetega kauplemist mõjutavad küsimused enne WTO vaidluste lahendamise organiteni jõudmist;

17.

võtab teadmiseks mõtte luua Atlandi-ülene energianõukogu; rõhutab kindlalt, et energianõukogu peaks tegelema ainult küsimuse selgelt välis- ja julgeolekupoliitiliste aspektidega ning see tuleks tulevikus ühendada Atlandi-ülese poliitikanõukoguga ja AMN peaks tegelema üldise energiapoliitikaga;

18.

tunneb heameelt viisanõudest loobumise programmi hiljutise laiendamise üle veel seitsmele ELi liikmesriigile; nõuab siiski tungivalt, et USA tühistaks viisarežiimi ka ELi ülejäänud liikmesriikide suhtes ning kohtleks kõiki ELi kodanikke võrdselt ja täieliku vastastikkuse alusel; mõistab hukka kavatsuse võtta kasutusele halduslõiv elektroonilise reisiloa taotlemise süsteemi (ESTA) loa andmise eest ELi kodanikele, mis on tagurlik samm, ja palub komisjonil arutada seda koos USA administratsiooniga esmatähtsa küsimusena ning arutada ka võimalust sarnase lõivu kehtestamiseks USA kodanike jaoks;

19.

kutsub USAd üles võimaldama täielikult ja tõhusalt rakendada ELi ja USA esimese etapi lennunduskokkulepet ning ELi ja USA lennuohutuskokkulepet; tuletab nii komisjonile kui ka USA ametiasutustele meelde, et teise etapi kokkuleppe sõlmimata jätmine võib tuua kaasa esimese etapi kokkuleppe tühistamise mõne liikmesriigi poolt; kutsub USAd üles vältima meetmeid, mis takistavad tugevdatud koostööd, näiteks USA Kongressi resolutsioonis 915 nimetatud väljaspool USAd asuvad remondijaamad, monopolidevastased erandid ja lennuettevõtja kodakondsus;

Atlandi-ülese majandusnõukogu kohtumine ja AMNi tugevdamine

20.

rõhutab, et tihedam Atlandi-ülene partnerlus sotsiaalse turumajanduse põhimõttel rajaneva Atlandi-ülese turu väljakujundamiseks 2015. aastaks on oluline vahend globaliseerumise kujundamisel ning ülemaailmsete majandus- ja sotsiaalkriisidega tegelemisel; juhib tähelepanu sellele, et paljud kaubanduse ja investeerimise mittetariifsetest tõketest, mille AMN peab eemaldama, tulenevad õigusloomeorganite teadlikust tegevusest sotsiaalsete, tervishoiuga seotud, kultuuriliste ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks ning neid ei tohi seetõttu kõrvaldada ilma vastavasisulise õigusaktita;

21.

nõuab, et komisjon koostaks üksikasjaliku tegevuskava selle eesmärgi saavutamist takistavate olemasolevate tegurite kohta; tuletab meelde 2007. aasta eelarve raames Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud ja rahastatud uurimust; soovib teada, miks komisjon ei ole Euroopa Parlamendi korduvatele taotlustele vaatamata veel kumbagi dokumenti esitanud; määrab dokumentide avaldamise jaoks esitamise lõpptähtajaks 15. novembri 2009;

22.

on seisukohal, et AMNi raames saab tegeleda Atlandi-ülese koostööga energiatõhususe ja -tehnoloogia (sealhulgas nn rohelise energia) valdkonnas ning energiaga seotud reguleerimise valdkonnas; nõuab, et energiajulgeolekualane Atlandi-ülene koostöö oleks üks kesksetest küsimustest, millega tegeleks regulaarselt Atlandi-ülene poliitikanõukogu, mille loomise ettepaneku tegi Euroopa Parlament oma eespool nimetatud 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonis;

23.

usub, et tuleb suurendada Atlandi-ülese majanduskoostöö aruandekohustust, läbipaistvust ja ettearvatavust ning koosolekute ajakavad, päevakorrad, tegevuskavad ja eduaruanded tuleks korrapäraselt avaldada ja panna kohe üles veebisaidile; teeb ettepaneku korraldada igal aastal arutelu AMNis käsitletud küsimustes tehtud edusammude ja selle organisatsiooni struktuuri teemal;

24.

usub siiski, et AMN ei tohiks jätta tähelepanuta mõju, mida avaldavad äritegevusele valitsuste poolt kõnealuses kontekstis võetud meetmed sellistes küsimustes nagu eraelu puutumatus ja andmekaitsestandardid, biomeetrilised spetsifikatsioonid, lennundusjulgestus, reisidokumendid ja reisijatega seotud teabe andmevahetus,

25.

kutsub USA ametivõime ja Euroopa Komisjoni üles läbirääkimisi veelgi intensiivistama, et leida tasakaalustatud lahendused, mis muu hulgas käsitlevad lennuohutuse tagamise vajadust ja broneeringuinfoga seotud andmekaitset, turvakontrolli ülevaatamist lennujaamades ning selliste meetmete tõhusamat lülitamist Kopenhaageni läbirääkimistesse ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni kokkulepetesse, millega vähendataks Atlandi-ülese ja rahvusvahelise lennunduse mõju kliimamuutusele,

Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi roll AMNis

26.

kordab oma üleskutset ELi ja USA juhtidele ning AMNi kaasesimeestele võtta Atlandi-ülese majandusnõukogu edu nimel arvesse õigusloojate otsustavat rolli; nõuab tungivalt, et nad kaasaksid Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi esindajad täielikult ja vahetult AMNi, kuna õigusloojad vastutavad koos vastavate täitevvõimuorganitega ühiselt paljude AMNi otsuste jõustamise ja järelevalve eest;

27.

usub, et on oluline tagada USA Kongressi ja Euroopa Parlamendi kõige sobivamate liikmete kaasamine õigusloojate dialoogi ja AMNi protsessi, et vältida õigusaktide soovimatut mõju Atlandi-ülesele kaubandusele ja investeeringutele; loodab, et uue lepinguga muudetakse praegune Atlandi-ülene õigusloojate dialoog Atlandi-üleseks parlamentidevaheliseks assambleeks Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 26. märtsi 2009. aasta resolutsioonis esitatud soovituste alusel,

AMN ning majandus- ja finantskriisid

28.

peab kiiduväärseks, et Atlandi-ülest majandusnõukogu nõustab hulk sidusrühmi, sealhulgas äriringkondade esindajad, ja nõuab, et sotsiaalse mõõtme täielikuks hõlmamiseks antaks võrreldav roll ka ametiühinguliikumise esindajatele mõlemal pool Atlandi ookeani; kutsub üles lisama Atlandi-ülese töövõtjate dialoogi ja tulevase Atlandi-ülese energiadialoogi juhid nõuanderühma koosseisu; on siiski seisukohal, et nende nõuandvat rolli tuleb eristada USA Kongressi ning Euroopa Parlamendi õigusloomealasest rollist;

29.

rõhutab AMNi rolli USA ja ELi reguleerivate organite koordineeritud reageerimise edendamisel ja tagamisel kriisiolukordades, eelkõige seoses alternatiivsete investeerimisfondide, finantsturu infrastruktuuri (eriti seoses börsiväliste tuletisväärtpaberite turgudega), kapitalinõuete, maksuparadiiside ja piiriüleste maksejõuetuse juhtude lahendamisega; kutsub AMNi üles uurima finantsinstitutsioonide töötasupoliitika koordineerimist ja selle valdkonna parimaid tavasid, tagades tasu baseerumise pikaajalistele tulemustele ja vähendades seega riskiohtu;

30.

rõhutab, et laenukriisi oht ei ole veel möödas; rõhutab sellega seoses, et kooskõlastatud makromajanduspoliitika on jätkusuutliku maailmamajanduse taastumise ning kasvava töötuse taseme probleemi lahendamise jaoks ülioluline;

31.

kutsub AMNi üles nõudma, et USA ametivõimud võtaksid Basel II raamistiku rakendamisel arvesse ELi kapitalinõuete direktiivide muudatusi; tervitab USA valitsuse ettepanekut reguleerida kõiki börsiväliseid tuletisväärtpabereid ning tema tegevust seoses keeruka ülesehitusega toodetele mõeldud keskse arvelduskojaga ning kutsub AMNi üles uurima, kuidas edendada koordineeritud lähenemisviisi varaliikide ja ettevõtete käsitlemisele, aga ka infrastruktuuri samaväärsust;

32.

kutsub AMNi üles tagama, et USA ametivõimud kooskõlastaksid oma tegevust ELi alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid käsitleva direktiivi ettepanekuga (direktiiv alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta), et vältida regulatiivset meelevaldsust;

33.

nõuab tungivalt, et AMN käsitleks nende institutsioonide probleemi, mis on „pankrotti minemiseks liiga suured”, ning toetab G20 ettepanekuid, mis pooldavad süsteemselt oluliste piiriüleste institutsioonide puhul nn elutestamentide ehk situatsiooniplaanide koostamist; on seisukohal, et süsteemselt oluliste finantsasutuste suhtes võiks kohaldada rangemaid andmete avalikustamise nõudeid, näiteks ärisaladuste piiranguid, samal viisil nagu seda võib teha turgu valitsevate ettevõtjate suhtes vastavalt ELi konkurentsipoliitikale;

34.

toetab G20 üleskutset kiirendada raamatupidamisstandardite lähendamist; nõuab tungivalt, et AMN kutsuks raamatupidamisstandardite nõukogu (FASB) ja rahvusvahelist raamatupidamisstandardite nõukogu (IASB) üles leppima kokku kvaliteetsete ülemaailmsete raamatupidamisstandardite ühtses kogumis ja viima oma lähendamisprojekti lõpule 2011. aasta juuniks; rõhutab, et IASB peaks jätkama oma juhtimisalaseid reforme;

35.

nõuab tungivalt, et AMN nõuaks USA ametivõimudelt kindlaksjäämist oma tegevuskavale, mille kohaselt USA omamaistelt kasutajatelt nõutakse rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kohaldamist; tuletab meelde oma nõuet, et selle ajani, mil USA võtab vastu rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid, peaks USA väärtpaberi- ja börsikomisjon (SEC) tunnustama rahvusvahelisi finantsaruandlusstandardeid – mis on vastu võetud ELi poolt ning kuni tehakse otsus, millega nõutakse USA kasutajatelt rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaldamist – kui USA üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega samaväärseid; nõuab tungivalt, et AMN edendaks rahvusvaheliste kontsernide aruandluses riigipõhise lähenemisviisi väljatöötamist;

36.

loodab, et AMN nõuab tungivalt selliste muudatuste tegemist USA kindlustusjärelevalves, mis lubaksid ELil USA kindlustusjärelvalve režiimi tunnustada Solvency II direktiiviga seatud tingimuste suhtes samaväärsena; on seisukohal, et riikliku kindlustusameti asutamise algatus võiks ELi ja USA koostööd parandada; palub AMNil tagada, et USA ametivõimud arendaksid kindlustusjärelvalvet föderaaltasandil sellega, et eraldavad vajaduse korral maksu- ja muud küsimused puhtalt järelevalve alastest küsimustest;

37.

tervitab läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmse foorumi (GFTEI) laiendamist ja peab paljutõotavaks asjaolu, et kõik 87 GFTEIs osalevat riiki on nõustunud võtma maksundusalase teabe jagamise aluseks OECD standardi; nõuab AMNilt tungivalt selle tagamist, et EL ja USA väljendaksid oma ühist ülemaailmse liidri rolli sellega, et tagavad 2010. aasta märtsiks vajalike stiimulite, sealhulgas karistuste kehtestamise, ning edasimineku hindamiseks vastastikuste eksperthinnangute programmi kiiret rakendamist kõikide pooltega, kuid on arvamusel, et võitluseks maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidmise vastu tuleb kõnealust raamistikku tugevdada; rõhutab, et kõigis rahvusvahelistes maksustamisküsimustes peaks olema normiks automaatne teabe saamine;

38.

on veendunud, et ettevõtete sotsiaalse vastutuse parimate tavade vahetusel USA ja ELi vahel on märkimisvääne mõju ettevõtete suhtumisele ettevõtete sotsiaalsesse vastutusse ja nende positiivsele tegevusele sotsiaal- ja keskkonnaküsimuste valdkonnas; on seisukohal, et eeskirju käsitleva koostöö raames tuleks võtta arvesse ELi reguleeriva raamistiku tugevdamist, pidades silmas kapitalinõuete direktiivi, eelkõige finantsteenuste sektori tasustamispoliitikat;

39.

tervitab G20 juhtide lõppjäreldusi;

AMN ja intellektuaalomand

40.

palub eelseisval AMNi kohtumisel edendada Atlandi-ülest strateegilist koostööd intellektuaalomandi kaitseks, järgides seejuures kõigiti kodanike põhi- ja tsiviilõigusi; rõhutab, et tehnoloogiate levik ei tohi moonutada intellektuaalomandi kaitse süsteemi, mis tagab uuendusprotsessile omase võime võtta rahalisi ja äririske;

41.

tuletab AMNile meelde, et infoühiskond on oluline tugisammas Atlandi-ülesele majanduspiirkonnale, mis põhineb juurdepääsul teadmistele ja uuel digitaalse infosisu kaitse ja jagamise mudelil, kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega;

AMN ja tarbijakaitse

42.

kutsub AMNi üles edendama ühismeetmeid, tagamaks, et kolmandad riigid ja eriti Hiina tõstaksid oma tootmisstandardeid ning viiksid need kooskõlla ELi ja USA ohutusnõuetega, eriti mänguasjade osas, ning tagama, et mõlemal pool Atlandi ookeani täidetaks rangelt toodete ja eriti mänguasjade ohutust käsitlevate seaduste nõudeid ja tugevdataks riiklikku kontrolli;

43.

kutsub komisjoni arendama AMNis tugevamaid ja tulemuslikumaid piiriülese jõustamisalase koostöö mehhanisme eesmärgiga ühitada omavahel ELi kiirhoiatussüsteem RAPEX (tarbijale tõsist ohtu kujutavad tarbekaubad) ja USA tarbekaupade ohutuse komisjoni kiirhoiatussüsteem ning liita kokku ELi tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku ja USA ametivõimude tegevus;

44.

teeb ettepaneku, et AMN kiidaks heaks koostööd käsitleva siduva õigusakti vastuvõtmise, mis struktureeriks ja soodustaks tooteohutuse alase teabe vahetust ning koostöömeetmete ühisprogrammi väljatöötamist;

45.

kutsub lähenevat AMNi nõupidamist ning ELi ja USA tippkohtumist silmas pidades komisjoni üles kiirendama juba niigi hilinenud kahepoolse jõustamisalase koostöö lepingu väljatöötamist, millega USA-le laieneksid ELi tarbijakaitsealase koostöö määruse (6) ja USA turvalise võrgu seaduse (Safe Web Act) raames ettenähtud jõustamismeetmed;

46.

palub komisjonil teha USA osapooltega koostööd, mis võimaldaks AMNil uurida võimalusi tugevdada tarbijakaitset, pöörates vajalikku tähelepanu tarbijate digitaalõigustele, ning teha koostööd defektseid kaupu käsitlevate eeskirjade osas;

Kahepoolne kaubandus – tolliküsimused, turujärelevalve ja turvaline kaubandus

47.

kutsub AMNi üles edendama ELi ja USA tolli- ja turujärelevalveasutuste vahelise koostöö tugevdamist, et hoida ära ohtlike toodete, eelkõige ohtlike mänguasjade jõudmist tarbijateni;

48.

kutsub AMNi üles väljendama ELi muret seoses USA Kongressi vastu võetud USA ühepoolse õigusliku meetmega USAsse saabuvate merekonteinerite 100 %-lise läbivalgustamise kohta; arvab, et AMN võiks täieliku läbivalgustamise teemal korraldada Brüsselis ja Washingtonis seminare eesmärgiga süvendada USA ja ELi õigusloojate vahelist vastastikust mõistmist ning soodustada kõnealusele probleemile varase ja mõlemale poolele vastuvõetava lahenduse leidmist; kutsub komisjoni üles andma eelseisvaks AMNi nõupidamiseks omapoolse hinnangu, milline võib olla kõnealuse meetme maksumus ettevõtlusele ja ELi majandusele ning milline selle võimalik mõju tolli tegevusele;

49.

on otsustanud kutsuda USA seadusandjat jätkuvalt üles (ning palub komisjonil teha sama AMNi raames) konteinerite 100 %-lise läbivalgustamise kohustust uuesti läbi vaatama ning teha USA-ga koostööd riskijuhtimise põhjal, kaasa arvatud ELi ja USA kaubanduspartnerluse programmide vastastikune tunnustamine, ning kooskõlas Maailma Tolliorganisatsiooni SAFE (ülemaailmse kaubavahetuse lihtsustamine ja turvalisemaks muutmine) normide raamistikuga;

Vastastikune tunnustamine ja standardimine

50.

kutsub tulevast AMNi nõupidamist silmas pidades komisjoni üles jätkama pingutusi kolmanda osapoole kohustusliku kontrolli alla kuuluvate toodete vastavusdeklaratsioonide tunnustamise korra ametlikuks vastuvõtmiseks, eriti info- ja sidetehnoloogia ning elektriseadmete osas, nõudma ametlike mõõtühikute vastastikust tunnustamist, eelkõige USA nõustumist EList pärit toodete märgistamisega üksnes meetermõõdustikus, uurima standardimisküsimusi koostöös USA ametivõimudega, korraldama standardimise ümarlaudu, mis keskenduksid uuenduslikele lahendustele, ja kooskõlastama tegevust rahvusvahelisel tasandil;

Keskkonna ja rahvatervisega seotud küsimused

51.

peab ülimalt oluliseks dialoogi pidamist AMNis uuendtoidu ning uute tehnoloogiate toiduainetetööstuses kasutamise teemal; rõhutab muresid, mis on seotud kloonimisega tõuaretuses;

52.

tervitab asjaolu, et USA valitsus on tunnistanud vajadust muuta oma mürgiste ainete kontrolli seadust; kutsub ELi ja USAd koostööle, et kehtestada USAs reguleerimissüsteem, mis võimaldaks kemikaalimäärusega REACH võrreldavat kaitsetaset;

Energeetika, tööstus ja teadustegevus

53.

kutsub AMNi raames tegema koostööd kõigis tööstusharude õiguskeskkonda puudutavates küsimustes, järgides Atlandi-ülese mõjuga õigusaktide koostamisel ELi väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” lähenemisviisi: esmalt mõtle väikestele;

54.

soovitab AMNil arendada koostööd ühise energiastrateegia väljatöötamiseks, mis varustuskindluse suurendamiseks toetab mitmekesistamist ja edendab keskkonnatõhusat majandust, ning soovitab AMNil aidata otsida biokütuste säästlikkuskriteeriumide ühildamise võimalusi;

55.

nõuab AMNilt tungivalt teaduskoostöö ergutamist, et ELi ja USA laiendatud teadus- ja tehnoloogiaalase koostöölepingu potentsiaali paremini ära kasutada;

Rahvusvaheline kaubandus

56.

on seisukohal, et pääs kolmandate riikide turgudele on nii ELi kui ka USA ühine mureküsimus ja huvi; on veendunud, et AMN võib etendada olulist osa ELi ja USA ühise lähenemisviisi tugevdamisel nende kaubandussuhetes kolmandate riikidega; kutsub AMNi üles välja töötama ühtsemat lähenemisviisi USA ja ELi sõlmitavatele uutele vabakaubanduslepingutele, seades eesmärgiks selliste lepingute, sh sotsiaalsete ja keskkonnastandardite ühtlustamise;

57.

kutsub AMNi üles ebaselgete õiguslike tingimuste muutmiseks tegelema õigusraamistiku ja tehniliste normidega, ning sellega seoses arutama USAs sõlmitavate lepingute, sealsete kohustuste ja õiguskindluse küsimusi;

Õigusalane ja politseikoostöö, viisaküsimused

58.

loodab, et 28. oktoobril 2009. aastal Washingtonis toimuval ELi ja USA ministrite kohtumisel võetakse vastu ühisdeklaratsioon õigusalase ja politseikoostöö kohta, mis hõlmaks eelkõige küberjulgeolekut;

59.

rõhutab taas oma otsusekindlust võidelda terrorismi vastu ja oma kindlat veendumust, et on vaja leida õige tasakaal julgeolekumeetmete ning kodanikuvabaduste ja põhiõiguste kaitse vahel, tagades seejuures eraelu ja andmekaitse igakülgse austamise; kinnitab veel kord, et hädavajalikkus ja proportsionaalsus on kesksed põhimõtted, mida järgimata ei anna võitlus terrorismi vastu kunagi tulemusi;

60.

usub, et ELi ja USA vahelise tugeva koostöö jaoks õiguse, vabaduse ja turvalisuse küsimustes on vaja soliidset poliitilist ja õigusraamistikku ning et parlamentaarse ja demokraatliku mõõtmega senisest tugevam partnerlus on vajalik selliste ühiste probleemide tulemuslikuks lahendamiseks nagu võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu viisil, mis on kooskõlas põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtetega, õigusalane koostöö kriminaalasjades ja politseikoostöö, rände juhtimine ja varjupaiga taotlemise õiguse kaitse ning kõigi heausksete kodanike viisavaba liikumine nende kahe piirkonna vahel;

61.

tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa Liidu aluseks on õigusriigi põhimõte ning et igasugusel julgeoleku eesmärgil toimuval eurooplaste isikuandmete edastamisel kolmandatesse riikidesse tuleks tunnustada õigust kaitsele ja menetluslikke tagatisi ning järgida riiklike ja üleeuroopaliste andmekaitse alaste õigusaktide nõudeid;

62.

tuletab meelde, et 1. jaanuaril 2010. aastal jõustuva ELi ja USA vahelise õigusabilepingu Atlandi-üleses raamistikus nähakse artiklis 4 ette liikmesriikide riigiasutuste kaudu esitatava taotluse korral juurdepääsu andmine teatavatele finantsandmetele ning see võiks olla SWIFT andmete edastamisele usaldusväärsemaks õiguslikuks aluseks kui kavandatav vaheleping;

63.

märgib, et EL ja USA peavad läbirääkimisi selliste andmete edastamist käsitleva vahelepingu üle, mis sõlmitakse aegumisklausliga piiratud ajavahemikuks, mis ei ületa 12 kuud, ning et uus leping, mille üle peetavad läbirääkimised ei piira Lissaboni lepingu alusel järgitava menetluse kohaldamist, peab täiel määral kaasama Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamendid ning tagama Euroopa Parlamendi eespool nimetatud 17. septembri 2009. aasta resolutsiooni lõikes 3 sätestatud tingimused;

*

* *

64.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, USA Kongressile, Atlandi-ülese õigusloojate dialoogi kaasesimeestele ning Atlandi-ülese majandusnõukogu kaasesimeestele ja sekretariaadile.


(1)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0192.

(2)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2008)0256.

(3)  Vastuvõetud tekstid, P6_TA(2009)0193.

(4)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0016.

(5)  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2009)0028.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 2006/2004 tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (ELT L 364, 9.12.2004, lk 1).