52009DC0682




[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 10.12.2009

KOM(2009)682 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE

2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andvate otsuste järelmeetmete kohta(kokkuvõte) – EÜ asutamislepingu artikli 276, EURATOMi asutamislepingu artikli 180b, üldeelarvet käsitleva finantsmääruse artikli 147 ja EAFi finantsmääruse artikli 119 lõike 5 kohaselt esitatud nõukogu soovitused{SEK(2009)1700}

SISUKORD

EESSÕNA 3

I. Nõukogu soovitus üldeelarve kohta 4

A) Sissejuhatus (komisjoni talituste töödokument, punktid 1–2) 4

B) 1. peatükk – Kinnitav avaldus ja selle aluseks olev teave (komisjoni talituste töödokument, punktid 3–4) 4

C) 2. peatükk – Komisjoni sisekontroll (komisjoni talituste töödokument, punktid 5–12) 4

D) 3. peatükk – Eelarve haldamine (komisjoni talituste töödokument, punktid 13–20) 5

E) 4. peatükk – Tulud (komisjoni talituste töödokument, punkt 21) 5

G) 6. peatükk – Ühtekuuluvus (komisjoni talituste töödokument, punktid 26–29) 6

H) 7. peatükk – Teadusuuringud, energeetika ja transport (komisjoni talituste töödokument, punktid 30–35) 6

I) 8. peatükk – Välisabi, arenguabi ja laienemispoliitika (komisjoni talituste töödokument, punktid 36–47) 7

J) 9. peatükk – Haridus ja kodakondsus (komisjoni talituste töödokument, punktid 48–53) 7

K) 10. peatükk – Majandus ja rahandus (komisjoni talituste töödokument, punktid 54–58) 7

L) 11. peatükk – Haldus- ja muud kulud (komisjoni talituste töödokument, punktid 59–65) 8

II. Euroopa Kontrollikoja eriaruanded (komisjoni talituste töödokument, punktid 66–85) 8

III. Euroopa Arengufond (EAF) (komisjoni talituste töödokument, punktid 86–88) 8

IV. Taotlused ametite kohta (komisjoni talituste töödokument, punktid 89–90) 8

EESSÕNA

Komisjon on koostanud asutamislepingute ja finantsmääruste kohaselt aruanded 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andvate otsuste järelmeetmete kohta. Kõnealused aruanded on seotud nõukogu 10. veebruari 2009. aasta soovitusega ja Euroopa Parlamendis 23. aprillil 2009 hääletamisele pandud resolutsioonidega. Käesolev järelmeetmete aruanne on seotud nõukogu taotlustega. Parlamendi taotlusi käsitletakse eraldi järelmeetmete aruandes.

2007. aasta eelarve täitmise aruande kinnitamise raames esitas nõukogu komisjonile 90 taotlust. Komisjon leiab, et 44 taotluse puhul on nõutud meetmeid juba rakendatud, kuigi mõnel juhul tuleb meetmete tulemusi veel kontrollida. Veel 46 taotluse puhul nõustub komisjon võtma nõukogu taotletud meetmeid.

Kokkuvõtlikke järelmeetmete aruandeid, mis avaldatakse kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes, täiendavad komisjoni talituste töödokumendid, milles antakse üksikasjalikud vastused igale konkreetsele taotlusele. Vastustes on esitatud meetmed, mida komisjon kavatseb võtta või on juba võtnud, ning taotlused, mille suhtes komisjon järelmeetmeid ei võta või ei suuda võtta. Piiratud tõlkevõimaluste tõttu avaldatakse üksikasjalikud talituste töödokumendid inglise, prantsuse ja saksa keeles. Kokkuvõtlike aruannete iga peatükk sisaldab viiteid asjaomastele punktidele talituste töödokumentides.

I. NÕUKOGU SOOVITUS ÜLDEELARVE KOHTA

A) Sissejuhatus (komisjoni talituste töödokument, punktid 1–2)

KOMISJON NÕUSTUB, ET ÜKS PÕHILISI ELI POLIITIKA RAKENDAMISVIGADE VÄHENDAMISE VAHENDEID ON LIHTSUSTAMINE. SAMAL AJAL ON EESKIRJADE JA ABIKÕLBLIKKUSKRITEERIUMIDE TEATAV KEERUKUS VÄLTIMATU, KUNA NEED ON SAGELI KINDLAKS MÄÄRATUD SOOVITUD POLIITIKAEESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS. KÕNEALUSED EESKIRJAD JA KRITEERIUMID SÜNNIVAD KEERUKA ÕIGUSMENETLUSE TULEMUSENA. PARANDUSED ON INKORPOREERITUD 2007.–2013. AASTA ÕIGUSLIKESSE ALUSTESSE. MAIS 2009 TEHTI OTSUS TÄIENDAVATE LIHTSUSTUSMEETMETE KOHTA STRUKTUURIFONDIDE JAOKS, NÄITEKS VÕIMALUS DEKLAREERIDA KULUSID KINDLAKSMÄÄRATUD PROTSENDIMÄÄRADE, ÜHIKU MAKSUMUSE JA ÜHEKORDSETE SUMMADE ALUSEL. ABIKÕLBLIKKUSEESKIRJADE LIHTSUSTAMISE MÕJU VIGADE MÄÄRALE HAKKAB EELDATAVASTI AVALDUMA KESKPIKAS KUNI PIKAS PERSPEKTIIVIS. KA 2008. AASTA NOVEMBRIS KOKKU LEPITUD PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA LÄBIVAATAMINE ON LIHTSUSTANUD MUU HULGAS NÕUDEID KÄSITLEVAID EESKIRJU. PEALE SELLE ESITAS KOMISJON 2009. AASTA OKTOOBRIS ARUANDE SEISUKOHTADEGA 39 LIHTSUSTUSETTEPANEKU KOHTA, MILLE LIIKMESRIIGID ESITASID ÜHISELT KOMISJONILE APRILLIS. ARUANNET HAKATAKSE ARUTAMA 2009. AASTA DETSEMBRIS PÕLLUMAJANDUSNÕUKOGUS.

Komisjon teeb tööd, et tuvastada võimalikke täiendavaid lihtsustusvaldkondi seoses ettevalmistustega finantsmääruse iga kolme aasta järel toimuvaks läbivaatamiseks. See võiks keskenduda eriti toetustele, eelkõige abikõlblikkuseeskirjadele; juhtimismeetoditele, mille sätted on muutunud järjest keerukamaks ja mis on üliolulised eelkõige välisabi tõhususe ja kättetoimetamise täiustamiseks; ning kontrollimeetmetele. Samuti uurib komisjon valdkondlike õigusaktide täiendava lihtsustamise põhimõtteid järgmise vooru põhiõigusaktide jaoks, mis jõustuvad 2014. aastal.

Abikõlblikkuseeskirjade keerukus on otseselt seotud tehingute seaduslikkuses ja korrektsuses piisava kindluse saavutamiseks vajalike kontrollide ulatuse ja maksumusega. Kui abikõlblikkuseeskirju otsustatakse lihtsustada ning need tulemuslikult rakendatakse (näiteks ühekordsete summade ja kindlate protsendimäärade suurem kasutamine, nõustumine riiklike abikõlblikkuseeskirjade kasutamisega liikmesriigi poolse kaasrahastuse puhul), saab tehingute käigus vähem vigu tekkida, mis võimaldaks kärpida kontrollimise ulatust (kontroll võib keskenduda rohkem väljundile kui sisendile) ja seega vähendada kontrollikulusid.

B) 1. peatükk – Kinnitav avaldus ja selle aluseks olev teave (komisjoni talituste töödokument, punktid 3–4)

RAAMATUPIDAMISARVESTUSE PUHUL VÕTAB KOMISJON ALATI ARVESSE KONTROLLIKOJA MÄRKUSI JA SOOVITUSI SÜSTEEMIDE TÄIUSTAMISEKS. TAGASINÕUTUD SUMMADE ÜLE ARVEPIDAMISEKS VÕETI 2008. AASTAL KASUTUSELE UUS TARKVARA, MIS AITAB SUURENDADA VIGADE, SEALHULGAS KA VARASEMATE AASTATE MAKSETEGA SEOTUD VIGADE PARANDAMIST KÄSITLEVA TEABE USALDUSVÄÄRSUST JA TÄIELIKKUST. KOMISJON ON LAIENDANUD MEETMEID STRUKTUURIFONDIDE TEGEVUSKAVA RAAMES, ET TAGADA USALDUSVÄÄRSE TEAVE SAAMINE LIIKMESRIIKIDELT FINANTSKORREKTSIOONIDE JA KOOSTÖÖS HALLATAVATE VAHENDITE TAGASINÕUDMISE KOHTA.

C) 2. peatükk – Komisjoni sisekontroll (komisjoni talituste töödokument, punktid 5–12)

2009. AASTA ALGUSES VÕTTIS KOMISJON VASTU ÜHTSE SISEKONTROLLI RAAMISTIKU LOOMISE TEGEVUSKAVA MÕJUARUANDE (KOM(2009) 43). 2008. AASTA LÕPU SEISUGA ON LÕPULE VIIDUD 13 ALGSET MEEDET 16ST. ÜLEJÄÄNUD KOLME EI OLE SAADUD RAKENDADA VÕI ON VÕETUD MUUL VIISIL.

Komisjoni talituste 2008. aasta tegevusaruanded sisaldavad samuti konkreetsete sisekontrollisüsteemide tõhususe suurendamise tegevuskavu. Täites 2007. aasta koondaruandes võetud kohustusi, astus komisjon täiendavaid samme tagamaks, et aruanded ja deklaratsioonid annaks järelevalve- ja kontrollisüsteemidele järjekindla hinnangu koos selgitustega põhjuste ja juhtimisprotsesside kohta, mis põhjustavad reservatsioonide olemasolu, puudumist või kõrvaldamist.

Vahendite puhul, mida hallatakse koostöös liikmesriikidega, jätkab komisjon koos liikmesriikidega tööd iga-aastaste kokkuvõtete täiustamiseks. 2008. eelarveaastal suutsid kõik liikmesriigid oma õiguslikud kohustused täita. Seitse liikmesriiki[1] järgisid komisjoni juhistes antud soovitust lisada kinnitav avaldus struktuurimeetmeid käsitlevale iga-aastasele kokkuvõttele. Selliseid lisaväärtuselemente nagu nimetatud avaldus, võib lugeda kasulikuks, sest need suurendavad kindlust süsteemide tulemusliku toimimise suhtes. Komisjon on juhiseid taas täiendanud, laiendades üldanalüüsi käsitlevat osa ja selgitades selle võimaluse kasutamise stiimuleid.

Komisjon on seisukohal, et aktsepteeritava veaohu mõiste annab selge pildi üldise kontrollisüsteemi tasuvuse kohta, ning arendab seda, arvestades positiivset reaktsiooni 2007. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise resolutsioonile. Vajalike meetmete olemus ja ajastus erineb poliitikavaldkonniti ja nende mitmeaastasest rakendamisest: ühtekuuluvuspoliitika puhul on eesmärk keskenduda 2010. aastale, mis on esimene, mil enamikku kuludest hallatakse 2007.–2013. aasta õigusaktide tugevdatud kontrollisätete alusel. Komisjon kavatseb kahe järgmise aasta jooksul, kui saab kättesaadavaks käesoleva programmiperioodi kontrollikulude statistika, avaldada eri poliitikavaldkondade aktsepteeritava veaohu ajas progresseeruvad analüüsid kuni 2012. aasta lõpuni. Komisjon teeb konkreetseid ettepanekuid aktsepteeritava riski kohta teadusuuringute, energeetika ja transpordi ning maaelu arendamise valdkonnas 2010. aasta esimesel poolel ja välisabi, arenguabi ja laienemispoliitika ning halduskulude valdkonnas 2010. aasta teisel poolel.

D) 3. peatükk – Eelarve haldamine (komisjoni talituste töödokument, punktid 13–20)

KOMISJON PÜÜDLEB JUBA ESIALGSE EELARVEPROJEKTI ETAPIS JÄTKUVALT REALISTLIKU JA PIISAVA EELARVESTAMISE POOLE. SEE HÕLMAB LIIKMESRIIKIDE KULUPROGNOOSIDE HOOLIKAT ANALÜÜSI, ET PARANDADA NENDE KASUTATAVUST EELARVESTAMISEKS. ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA VALDKONNAS UURIB KOMISJON ENNE, KUI VAHEMAKSEID SAAB TEHA, VAJALIKU RANGUSEGA KA LIIKMESRIIKIDE 2007.-2013. AASTA JUHTIMIS- JA KONTROLLISÜSTEEMIDE KIRJELDUSI, MILLELE ON LISATUD SÕLTUMATU AUDITIASUTUSE KOOSTATUD VASTAVUSHINNANG.

Komisjon on veelgi täiustanud oma aruandlust ühenduse programmide rakendamise ja täitmata kulukohustuste kohta. 2008. aasta aruandes esitati täielikumad ja usaldusväärsemad andmed tagasinõudmiste kohta.

E) 4. peatükk – Tulud (komisjoni talituste töödokument, punkt 21)

KOMISJON VÕTTIS HILJUTI TIHEDAS KOOSTÖÖS LIIKMESRIIKIDEGA KASUTUSELE HALDUSKÜLASKÄIGUD, ET VAADATA LÄBI PIKAAJALISED RESERVATSIOONID SEOSES KÄIBEMAKSU-OMAVAHENDITEGA. NEED SIHTOTSTARBELISED MEETMED ON JUBA AIDANUD KÕRVALDADA MITU RESERVATSIOONI, SEALHULGAS MÕNED VANIMATEST.

F) 5. peatükk – Põllumajandus ja loodusvarad (komisjoni talituste töödokument, punktid 22–25)

Maaelu arendamise valdkonnas peavad liikmesriigid tagama kõigi meetmete tõendatavuse ja kontrollitavuse, kindlustades sealjuures abikõlblikkuse eeskirjade järgimise. Pärast 2007. aastat on kulude juhtimis- ja kontrollisüsteem viidud vastavusse EAGFi ühise põllumajanduspoliitika esimese samba süsteemiga[2]. Seega hõlmavad EAGFi süsteemi tunnustatud eelised ka maaelu arendamise kulusid.

Seoses ühtse juhtimis- ja kontrollisüsteemiga on Kreeka täitnud oma tegevuskava ja loonud uue toimiva maatükkide identifitseerimissüsteemi. Kreeka ametiasutused hakkavad uut süsteemi esmakordselt kasutama 2009. aasta toetuste taotlemise menetluse ajal. Ühendus jätkab ühtse juhtimis- ja kontrollisüsteemi menetluse tähelepanelikku jälgimist Kreekas.

Liikmesriikidelt nõutakse ka selliste maksete tagasinõudmist lõplikelt abisaajatelt, mille puhul on tuvastatud eeskirjade eiramine. Lõplikelt abisaajatelt raha tagasisaamine ei ole aga sageli võimalik, sest tuvastatud probleemid on seotud liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemide puudustega. Sellistel juhtudel on vastavuse kontrollimehhanismi kaudu liikmesriikidele määratavad finantskorrektsioonid neile oluliseks stiimuliks, et täiustada oma süsteeme ning hoida ära või tuvastada ja nõuda tagasi lõplikele abisaajatele eeskirju eirates tehtud makseid. Vastavuse kontroll aitab seega kaasa ka tehingute seaduslikkusele ja korrektsusele lõppsaaja tasandil.

Komisjon tervitab nõukogu toetust 50/50 põhimõtte rakendamisele, mis on lõplikele abisaajatele eeskirju eirates tehtud maksete kiire ja tulemuslikuks tagasinõudmise seisukohast liikmesriikide jaoks tugev stiimul ning vastavuse kontrolli tugi, sest see vahend kaitseb ühenduse eelarvet kulude eest, mida ei peaks sealt tegema. Komisjon tervitab ka nõukogu tunnustust makseagentuuride aruandluse täiustamisele ja saavutatud edule.

G) 6. peatükk – Ühtekuuluvus (komisjoni talituste töödokument, punktid 26–29)

ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA KONTROLLISÜSTEEMI TÕHUSTAMINE JÄTKUB NII ENNETAVATE KUI KA PARANDUSMEETMETE KAUDU. 2000.–2006. AASTA PROGRAMMIDE SULGEMISEL KESKENDUTAKSE EESKIRJU EIRATES TEHTUD KULUDE KÕRVALDAMISELE FINANTSKORREKTSIOONIDE ABIL JA PROGRAMMIDE SULGEMISE EEST VASTUTAVATE ASUTUSTE TÖÖLE TAGAMAKS, ET EESKIRJU EIRATES TEHTUD KULUTUSTE JÄÄKRISK OLEKS SELLISTE PROGRAMMIDE PUHUL MADAL. 2007.-2013. AASTA PUHUL JÄTKUB ENNETAV FAAS UUTE PROGRAMMIDE VASTAVUSE HINDAMISE MENETLUSE LÕPULEVIIMISEGA, SUUNISTE JA VÄLJAÕPPE PAKKUMISE NING TEGEVUSTINGIMUSTE LIHTSUSTAMISEGA.

Tehtud on hulk lihtsustusi, näiteks tulusate projektide ning teatavate väljundite kindlate protsendimäärade ja ühekordsete summade puhul. Täiendavaid lihtsustusi tehti võimaldamaks Ühtekuuluvusfondi vahendite kiiremat väljamaksmist vastuseks majanduslangusele (määrus nr 284/2009) Kui vajalik, annab komisjon juhiseid, kuidas kohaldada lihtsustatud eeskirju, näiteks kindlate protsendimäärade või tulusate investeeringute puhul.

Komisjon on järelevalverolli tugevdamise tegevuskava raames võtnud meetmeid oma menetluste kiirendamiseks ja liigsete viivituste vähendamiseks maksete peatamisel ja finantskorrektsioonide kohaldamisel, kui auditite ajal avastatakse märkimisväärseid puudusi. Tänu sellele oli 2008. aastal peatamisotsuste arv ja finantskorrektsioonide maht märkimisväärselt suuremad kui 2007. aastal.

H) 7. peatükk – Teadusuuringud, energeetika ja transport (komisjoni talituste töödokument, punktid 30–35)

KOMISJON ON KOOSTANUD KONTROLLI- JA AUDITISTRATEEGIA, MIS ON SUUNATUD TEADUSUURINGUTE MITMEAASTASTE RAAMPROGRAMMIDE RAAMES TEHTAVATE KULUTUSTE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTSUSE TAGAMISELE. STRATEEGIA TUGINEB VIGADE OTSIMISELE JA PARANDAMISELE, MIDA EI SAA ENNE MAKSE TEGEMIST TUVASTADA. SEE SAAVUTATAKSE JÄRELAUDITEERIMISE JA ÜLEMAKSTUD SUMMADE TAGASINÕUDMISEGA, SEALHULGAS SAMADE ABISAAJATE AUDITEERIMATA LEPINGUTE PUHUL, MILLE PUHUL TUVASTATAKSE SAMU PROBLEEME.

Seitsmes raamprogramm on toonud kaasa hulga olulisi lihtsustusi. Osalejate tagatisfondi kasutuselevõtmine on aidanud hoomatavalt vähendada eelfinantskontrollide arvu ja kaitsemeetmete kasutamist. Tagatisfond vahetab välja kuuenda raamprogrammis sätestatud osalejate ühise finantsvastutuse. Metoodika sertifitseerimise kasutuselevõtmine seitsmendas raamprogrammis aitab vähendada nõutavaid sertifikaate ja piirab järelkontrollide arvu. e-FP7 algatusega võetakse järk-järgult kasutusele täielikult elektroonilised ettepanekute ja toetuste haldussüsteemid. Võetud on ka meetmeid maksete tegemiseks kuluva aja lühendamiseks.

Komisjon nõustub üldise vajadusega põhjalikumate lihtsustuste järele ning palub seadusandjal toetada kaheksanda raamprogrammi ettevalmistamiseks õigusliku aluse vajalikke kohandusi (finantsmääruse, raamprogrammis osalemise eeskirjade läbivaatamist).

I) 8. peatükk – Välisabi, arenguabi ja laienemispoliitika (komisjoni talituste töödokument, punktid 36–47)

KOMISJON ON ALUSTANUD MEETMETE ARENDAMIST EÜ VÄLISABI RAKENDUSORGANISATSIOONIDE JA ABISAAJATE TOETAMISEKS, SEALHULGAS TÖÖTADES VÄLJA EÜ VÄLISABI PROJEKTIDE ABISAAJATELE MÕELDUD FINANTSHALDUSE ABIVAHENDI. 2009. AASTA APRILLIS LEPPISID ÜRO JA KOMISJON KOKKU KONTROLLKÄIKUDE VOLITUSTES NING KOMISJON USUB, ET ÜROGA SÕLMITUD KULUDE HÜVITAMISE LEPINGUTES SISALDUVA KONTROLLIKLAUSLI TOIMIMISE SELGITAMISEKS TEHTUD JÕUPINGUTUSED, KAASA ARVATUD VÄLJAÕPE, AITAVAD TAGADA ARUSAAMATUSTE VÄLTIMISE ÜRO RIIKLIKES BÜROODES JA DELEGATSIOONIDES.

Finants- ja süsteemiauditite standardsuuniste kättesaadavus alates 1. oktoobrist 2007 on suur samm edasi auditite kvaliteedi tõstmisel. 2008. aasta novembris said kättesaadavaks auditeerimisülesannete haldamise suunised ja samal aastal töötati välja koolitusmoodul, mille alusel toimus kaks koolitust.

Praegu vaadatakse läbi eelarvetoetuse suuniseid, et täiustada abikõlblikkuse tingimuste ja konkreetsetele tulemustele orienteeritud näitajate kehtestamist ja hindamist eesmärgiga töötada välja senisest enam tulemustele orienteeritud lähenemisviis.

Laienemispoliitika valdkonnas on liikmesriikide ametiasutused taganud vajaliku ülesannete lahususe ja töökohtade täidetuse tase on oluliselt suurenenud. Süsteemide pidev seire ja järelkontroll on jätkuvalt komisjoni üks peamiseid prioriteete. Sulgemisauditite järelmeetmete puhul tuleb aeg-ajalt leppida viivitustega, sest järelduste tegemine on keerukas ja võimalikke finantskorrektsioone on vaja rakendada täpselt.

J) 9. peatükk – Haridus ja kodakondsus (komisjoni talituste töödokument, punktid 48–53)

UUTE PROGRAMMIDE (AASTATEKS 2007–2013) KAVANDAMISEL ON ARVESSE VÕETUD EELMISTE AASTATE SOOVITUSI LIHTSUSTADA EESKIRJU JA VÕIMALDADA KASUTADA ULATUSLIKULT ÜHEKORDSEID VÄLJAMAKSEID.

Kõik riiklike ametiasutuste eel- ja järeldeklaratsioonid on kätte saadud ja analüüsitud ning lahendamata reservatsioonide suhtes on rakendatud süstemaatilist järelkontrolli. Avaldatud on iga-aastaste deklaratsioonide koostamise täpsemad suunised ja korraldatud erikohtumised riiklike ametiasutuste esindajatega.

Pärast 2008. aasta algust algatatud auditite tulemused on sisestatud jälgimissüsteemi ABAC, mis hõlbustab audititulemuste jagamist. Võetud on täiendavad meetmed maksete tegemiseks kuluva aja hoolikaks jälgimiseks ja lühendamiseks.

Astutud on vajalikud sammud sidekulude eelkontrolli täiustamiseks, sealhulgas on välja töötatud asjakohased kontrollnimekirjad.

K) 10. peatükk – Majandus ja rahandus (komisjoni talituste töödokument, punktid 54–58)

ENAMIK KONTROLLIKOJA TÄHELEPANEKUID JA JÄRELDUSI SELLES VALDKONNAS ON SEOTUD TEADUSUURINGUTE RAAMPROGRAMMIDEGA JA KUULUVAD SEEPÄRAST KOMISJONI KONTROLLISTRATEEGIA ALLA, MIS ON SUUNATUD MITMEAASTASTE RAAMPROGRAMMIDE KULUDE SEADUSLIKKUSE JA KORREKTS use tagamisele; vt üksikasju 7. peatükis.

L) 11. peatükk – Haldus- ja muud kulud (komisjoni talituste töödokument, punktid 59–65)

Tulles vastu nõukogu taotlusele, annab komisjon igal aastal koos esialgse eelarveprojektiga üksikasjalikku teavet ühenduste pensionikulude, uute hoonete vajaduse ja ametite eelarve kohta.

Komisjon pakub detsentraliseeritud ametitele laialdast abi mitmes valdkonnas, näiteks finantsjuhtimine, raamatupidamisarvestus ja väljaõpe, ning ameteid kutsutakse üles sõlmima komisjoni horisontaalsete peadirektoraatidega teenusetasandi kokkuleppeid tugiteenuste saamiseks. Komisjon võtab abi edasisel kohandamisel arvesse institutsioonidevahelise töörühma töö tulemusi. ELi detsentraliseeritud ametite hindamises osalevad võrdlusrühma kaudu ka nõukogu ja Euroopa Parlament. Hindamise tulemused peaks olema kättesaadavad 2009. aasta lõpuks.

II. E UROOPA K ONTROLLIKOJA ERIARUANDED (komisjoni talituste töödokument, punktid 66– 85)

Nõukogu on andnud komisjonile mitmeid taotlusi seoses kontrollikoja eriaruannetega, mis avaldati 2007. ja 2008. aastal. Komisjoni vastused nendele ettepanekutele leiab komisjoni talituste töödokumendist (punktid 66–85).

III. E UROOPA A RENGUFOND (EAF) (komisjoni talituste töödokument, punktid 86–88)

EAFI RAAMATUPIDAMISARVESTUSE SÕLTUMATU UURING NÄITAS, ET EELDUSED, MILLELE TOETUVAD KOMISJONI PROGNOOSID SAABUVATE ARVETE ARVU KOHTA, ON VALDAVALT ÕIGED, KUID MÕNEL JUHUL ON SOOVITATUD KASUTADA ERINEVAT LÄHENEMISVIISI. KOMISJON RAKENDAB SAADUD SOOVITUSED 2009. AASTA ARUANDLUSES.

Eelarvetoetuse osas on komisjon täielikult nõus, et on vaja rangelt järgida Cotonou lepingus ja rahastamislepingutes sätestatud tingimusi. Lisaks teabele, mida juba praegu regulaarselt avaldatakse üleüldiselt EAFi ja täpsemalt eelarvetoetuse kohta, kavatseb komisjon anda järgmistes aastaaruannetes Euroopa Ühenduse arengu- ja välisabipoliitika ning selle rakendamise kohta põhjalikuma ülevaate eelarvetoetusega seonduvates küsimustest. See annaks teavet tulemuste, analüüsi ja riski hindamise kohta ning lähtuks olemasolevast riigi rahanduse juhtimise diagnostikast.

IV. T AOTLUSED AMETITE KOHTA (komisjoni talituste töödokument, punktid 89–90)

NÕUKOGU ON ESITANUD KOMISJONILE TAOTLUSE SEOSES EUROOPA ÜLESEHITUSAMETI JA GNSSI JÄRELEVALVEAMETI TEGEVUSE ÜLEANDMISEGA KOMISJONILE. KOMISJONI VASTUSED NENDELE ETTEPANEKUTELE LEIAB KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENDIST (PUNKTID 89–90).

* * *

[1] Bulgaaria, Küpros, Leedu, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi, Ungari.

[2] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1290/2005.