[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.5.2009

KOM(2009) 212 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine – Direktiivi 2003/98/EÜ läbivaatamine –

[SEC(2009) 597]

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE,NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELENING REGIOONIDE KOMITEELE

Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine – Direktiivi 2003/98/EÜ läbivaatamine –

1. SISSEJUHATUS

Teatise eesmärk on vaadata läbi avaliku sektori valduses oleva teabe direktiivi[1] kohaldamine ja esitada avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise võimalusi digitaalajastul. Avaliku sektori valduses olev teave on Euroopa suurim teabeallikas. See hõlmab kaarte ja satelliidikujutisi, õigusakte ja kohtupraktikat, statistikat ning äri-, rahvastiku- ja patendiregistreid. Avaliku sektori valduses olevat teavet kasutatakse Euroopa kodanikele iga päev pakutavate toodete ja teenuste algmaterjalina näiteks navigatsioonisüsteemide, ilmateadete, finants- ja kindlustusteenuste puhul.

ELi avaliku sektori valduses oleva teabe turu hinnanguline väärtus on 27 miljardit eurot,[2] mis on neli korda suurem ELi mobiilside rändlusteenuste turu väärtusest[3]. See näitab avaliku sektori teabe keskset rolli majandustegevuse tõukejõuna digitaalajastul. Kõnealuse teabe kasutamise suurenemine aitab seetõttu vahetult saavutada ELi eesmärke konkurentsi edendamise ja töökohtade loomise alal.

Avaliku sektori valduses oleva teabe direktiiviga kaotatakse teabe siseturul taaskasutamise suured takistused, nagu diskrimineerimine, monopoolsed turud ja läbipaistvuse puudumine. Alates direktiivi vastuvõtmisest on saavutatud edu, kuid liikmesriigid peavad võtma veel meetmeid, et ELi majandus saaks avaliku sektori valduses olevast teabest võimalikult suurt kasu.

Analüüsi ja järeldusi toetavad käesolevale teatisele lisatud komisjoni talituste töödokumendi andmed.

2. AVALIKU SEKTORI VALDUSES OLEVA TEABE TAASKASUTAMINE INNOVATSIOONI JA MAJANDUSKASVU SOODUSTAMISEKS

Internet on põhjalikult muutnud ettevõtjate ja kodanike ligipääsuvõimalusi avaliku sektori valduses olevale teabele ja selle taaskasutamist. Digitaalkujul infosisu kättesaadavus loob selle taaskasutamiseks uusi võimalusi, sest kombineeritakse erinevatest allikatest pärit teavet ja antakse sellele lisaväärtus. Näiteks võib tuua otse mobiiltelefonile saadetavad navigatsiooniteenused, reaalajas liiklusteabe ja ilmateated ning krediidireitingu teenused. Kõnealused tooted ja teenused, mis täielikult või osaliselt põhinevad avaliku sektori valduses oleval teabel, aitavad luua uusi ettevõtteid ja töökohti ning suurendavad tarbija valikuvõimalusi ja tagavad soodsaima hinna ja kvaliteedi suhte. Enamasti on sellisel juhul kaasatud mitu liikmesriiki, sest teabevajadus on piiriülene.

Teatavate avaliku sektori valduses olevat teavet kasutavate teenuste – näiteks personaalsete navigatsiooniseadmete – järele on nii suur vajadus, et võrreldes 2006. aastaga 2007. aastal müük kolmekordistus (müüdi 31 miljonit seadet) ning oodatakse, et see rohkem kui kahekordistub 2012. aastaks (ulatudes 68 miljoni seadmeni)[4]. Kõnealused seadmed moodustavad olmeelektroonika ühe kõige kiiremini kasvava valdkonna. Maailma suurim mobiiltelefonide tootja Nokia maksis peaaegu 6 miljardit eurot, et omandada maailma juhtiv digitaalkaartide tootja Navteq.

Turg areneb veelgi ja põhilistele navigatsioonifunktsioonidele antakse lisaväärtust tänu uutele andmekihtidele, nagu autojuhtidele antav teave liiklusummikute kohta, sihtkoha ilmateade ja teave parkimisvõimaluste või ühistranspordi kui alternatiivi kohta.

Kuigi avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine suureneb, ei kasutata kõiki selle võimalusi avaliku sektori asutuste teabekäitlusviisi tõttu veel täielikult. Üks põhjusi on see, et üldisema majandusliku kasu asemel on esiplaanil lühiajaline kulude katmine. See on sageli tingitud avaliku sektori asutustele avaldatavast survest rahastada ise osa oma tegevusest. Sellega omakorda võib kaasneda avaliku ja erasektori konkurents, liialt ranged litsentsinõuded ja maksutingimused ning ainuõiguste andmine.

Lisaks eespool mainitule on avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamisel praktilisi takistusi, nagu ebapiisav teave avaliku sektori valduses oleva teabe kättesaadavuse kohta. Mõnikord ei poolda avaliku sektori asutused nende teabe taaskasutamise ideed või ei mõista sellega kaasnevaid majanduslikke võimalusi.

Õiglase kaubanduse ameti uuringust[5] ilmneb, et viis, kuidas avaliku sektori asutused edastavad avaliku sektori valduses olevat teavet, tekitab kasutamata võimaluste tõttu igal aastal Ühendkuningriigi majandusele 500 miljonit naelsterlingit kahju.

Olukord ELis erinev väga olukorrast USAs, kus taaskasutamist tungivalt soovitatakse. Kodanikel ja ettevõtjatel on ulatuslikud õigused elektrooniliselt kättesaadava, avaliku sektori valduses oleva teabe kasutamiseks ning ulatuslikud võimalused selle taaskasutamiseks ärilisel eesmärgil. Föderaalne avaliku sektori valduses olev teave ei ole kaitstud autoriõigusega ja selle taaskasutamine ei ole piiratud. Taaskasutamise tasu ei ületa paljundamisest ja levitamisest tulenevat piirkulu.

3. AVALIKU SEKTORI VALDUSES OLEVA TEABE DIREKTIIVI RAKENDAMINE

Avaliku sektori valduses oleva teabe direktiiv võeti vastu novembris 2003. Sellega ühtlustatakse avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutajatele kättesaadavaks tegemise põhitingimused, et soodustada kõnealusel teabel põhinevate toodete ja teenuste pakkumist kogu ühenduses ning vältida konkurentsi moonutamist. Sellega reguleeritakse diskrimineerimisest hoidumist, tasu võtmist, ainuõiguste andmist, läbipaistvust, litsentsimist ja praktilisi vahendeid avalike dokumentide leidmise lihtsustamiseks ja taaskasutamiseks. Olemasolevate ainuõiguste kokkulepete lõpetamiseks oli ette nähtud üleminekuperiood, mis lõppes 31. detsembril 2008. Liikmesriigid võivad ületada käesoleva direktiiviga ettenähtud miinimumnõuete piire.

Kõik liikmesriigid on kõnealuse direktiivi rakendanud, kuid ainult neli pidas kinni tähtajast, mis oli 1. juuli 2005. Komisjon on liikmesriikide vastu algatanud 18 rikkumismenetlust[6] ja Euroopa Kohus on teinud neli otsust direktiivi rakendamata jätmise kohta[7]. Liikmesriigid on direktiivi rakendamiseks kasutanud erinevaid meetmeid:

1) 11 liikmesriiki on vastu võtnud avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise meetmed (Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Malta, Rumeenia, Ühendkuningriik).

2) neli liikmesriiki on ühendanud uued, taaskasutamist käsitlevad meetmed enne direktiivi vastuvõtmist kehtinud õigusaktidega (Taani, Austria, Sloveenia, Rootsi) ning kaheksa liikmesriiki on kohandanud oma dokumentidele juurdepääsu käsitleva õigusliku raamistiku, lisades sellesse sätted avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (Bulgaaria, Tšehhi, Soome, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Madalmaad, Portugal).

3) neli liikmesriiki on komisjoni teavitanud ainult meetmetest, ilma et nad oleksid edastanud konkreetseid taaskasutamist reguleerivaid sätteid (Eesti, Ungari, Poola, Slovakkia).

Komisjon jälgib direktiivi rakendamist ja kohaldamist ulatusliku vastavusanalüüsi abil. Lisaks sellele tehakse tihedat halduskoostööd. See on viinud kiire õigusaktide muutmiseni mitmes liikmesriigis, nagu Taani, Kreeka, Iirimaa, Malta ja Rootsi, kes alguses teatasid ebapiisavatest rakendusmeetmetest.

Komisjon kohaldab avaliku sektori valduses oleva teabe direktiivi põhimõtteid komisjoni taaskasutuspoliitika kaudu ka oma dokumentide suhtes. Komisjoni otsusega 2006/291/EÜ, Euratom[8] minnakse veelgi kaugemale direktiivis sätestatust ning kohaldatakse (maksimaalselt) piirkulul põhinevat tasu ja võimaldatakse taaskasutada kõiki dokumente. Näiteks võib tuua Euroopa Ühenduste Statistikaameti statistilised andmed, komisjoni tõlkemälud, EÜ õigusaktide andmebaasi EUR-Lex ja uuringud. Komisjoni teave on sageli kättesaadav 22 või isegi 23 keeles, mis muudab selle eriliselt väärtuslikuks, näiteks masintõlke jaoks.

4. AVALIKU SEKTORI VALDUSES OLEVA TEABE DIREKTIIVI MÕJU JA REGULEERIMISALA

4.1. Direktiiviga kaasnenud muudatused

Direktiivis selgitatakse õiguslikku raamistikku avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamiseks siseturul, sest see erineb märkimisväärselt seni liikmesriikides kohaldatud erinevatest eeskirjadest ja tavast. Direktiivi mõju illustreerivad järgmised näited.

1) Uued taaskasutamist soodustavad õigusaktid: Belgias muutus põhimõtteline lähenemine avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamisele ärilisel eesmärgil, mis varem oli keelatud ja mida nüüd soodustatakse.

2) Mitu liikmesriiki (nt Madalmaad; Rootsi, kus muudatuse põhjuseks olid komisjoni meetmed vastusena ühele kaebusele) on lõpetanud avaliku sektori asutuste sõlmitud ainuõiguste kokkulepped. Madalmaades ja Ühendkuningriigis on tehtud põhjalikud uuringud, et selgitada välja keskvalitsuse ja kohalike ametiasutuste sõlmitud ainuõiguste kokkulepped. Läti on kehtestanud korra, millega tagatakse, et kõik ainuõiguste kokkulepped on kooskõlas direktiiviga ja enne nende sõlmimist on küsitud konkurentsiameti arvamust.

3) Tasud: Vastavalt direktiivi preambulile, kus kõnealust lähenemist soovitatakse, on Madalmaad teatanud, et katta tuleb ainult piirkulu või veelgi vähem. Ka teistes liikmesriikides on mõned avaliku sektori asutused liikunud piirkulu kehtestamise suunas (nt Hispaania kataster) või oluliselt vähendanud võetavat tasu (nt Austria kaardistamisamet). Selline lähenemine on märkimisväärselt suurendanud taaskasutajate arvu ja lisanud uusi kasutajarühmi.

Austria kaardistamisamet (BEV) on teatavate andmekogumite hindu alandanud kuni 97 %. Selle tulemusena on teabe kasutamine teatavatel juhtudel suurenenud kuni 7 000 %. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hulgas on tekkinud uusi kasutajaid, samas on lisandunud kasutajaid täiesti uutest taaskasutusvaldkondadest (nt tervishoid ja põllumajandus). Hinnalangust tasakaalustab suur nõudluse kasv ja BEVi kogukäive on jäänud samaks.

4) Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamisega seotud vaidluste lahendamise mehhanismid on loodud muu hulgas Prantsusmaal, Sloveenias ja Ühendkuningriigis ning nende kasutamine näitab vajadust kiire ja odava vaidluste lahendamise ja vahenduse järele. 2007. aastal registreeriti Prantsusmaa haldusdokumentidele juurdepääsu komisjonis ( Commission d’accès aux documents administratifs ) 53 avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise juhtumit.

5) On loodud veebiportaalid olemasoleva, avaliku sektori valduses oleva teabe jaoks , et võimaldada leida, kasutada ja vahendada teavet (nt Sloveenias ja Ühendkuningriigis).

Ühendkuningriigis on avaliku sektori teabe amet ( Office of Public Sector Information ) juba aastaid soodustanud teabe taaskasutamist. Kõnealune amet on võtnud kasutusele asjaomased litsentsid (nn click-use licence ), mis on väljastatud 15 000 kasutajale, ning käivitanud teabe õiglase kaubanduse kava ( Information Fair Trader Scheme ), et tagada avaliku sektori asutuste vastavus õigluse ja läbipaistvusega seotud nõuetele. Ameti veebisait, kus antakse ulatuslikku teavet avaliku sektori valduses oleva teabe kohta ja võimaldatakse taaskasutamisel tekkivate probleemide lahendamiseks kasutada „avamisteenust” („ unlocking service ”), on külastatavuselt üheksas valitsuse veebisait.

4.2. Uuringud ja konsultatsioonid kinnitavad direktiivi mõju

Uuringus direktiivi mõju hindamiseks kolmes peamises avaliku sektori valduses oleva teabe valdkonnas – geograafia, meteoroloogia ja õigus/haldus – ilmestavad avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise tuvastamiseks kasutatud erinevad näitajad viimastel aastatel turu kasvu ning taaskasutuse suurenemist kõikides nimetatud sektorites[9].

Geograafilise teabe sektoris suurenes avaliku sektori valduses oleva teabe allalaadimise maht 2002. aastast 2007. aastani umbes 350 % ning ainuüksi Saksamaal oli turu hinnanguline väärtus 1,5 miljardit eurot, mis on 50 % rohkem kui 2000. aastal[10].

Riiklikud meteoroloogiaametid on teatanud, et ajavahemikul 2002–2007 kasvas allalaadimise maht 70 % ning ELi meteoroloogiateenuste turu hinnanguline väärtus oli 2006. aastal 530 miljonit eurot, mis on 60 % rohkem kui 1998. aastal.

Geograafilise ja meteoroloogilise teabe sektoris olid taaskasutajate peamised kaebused seotud kõrgete hindade, rangete litsentsinõuete ja diskrimineerimisega. Meteoroloogilise teabe sektoris kogusid taaskasutajad, kellel tekkis probleeme Euroopa avaliku sektori valduses oleva teabe saamisega, andmeid muudest allikatest (USA või erasektori teabeallikad) või loobusid üldse teatavate teenuste arendamisest.

Õigusalase ja haldusteabe sektoris on enamus teabevaldajaid teinud viimasel paaril aastal oma andmepoliitikas märkimisväärseid muudatusi ja pakuvad nüüd teavet Internetis tasuta. See muudatus aitab kaasa turu ulatuslikule kasvule. Teabevaldajate andmetel on turg võrreldes 2002. aastaga kasvanud 40 % ja ka taaskasutajad kinnitavad tulude pidevat suurenemist. Kõnealuses sektoris on taaskasutajate peamine probleem teabe puudumine selle kohta, milline avaliku sektori valduses olev teave on kättesaadav ja kust seda leida.

Prantsusmaal on õigusalase teabe sektor tänu märkimisväärsele lisaväärtuse loomisele üks dünaamilisemaid sektoreid professionaalse digitaalteabe turul ja selle turuosa kasvas 2007. aastal 17 %[11].

Käesoleva aruande koostamiseks konsulteeris komisjon liikmesriikide ja huvirühmadega[12]. Vastajad on seisukohal, et avaliku sektori valduses oleva teabe direktiivil on avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamisele positiivne mõju. Nii huvirühmad kui ka liikmesriigid märgivad aga, et avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kõiki võimalusi ei ole veel kasutatud. Avaliku sektori asutused ei ole piisavalt teadlikud oma kohustustest ja võimalustest ning eraettevõtjatel on liiga vähe teadmisi oma õiguste ja avaliku sektori valduses oleva teabe kättesaadavuse kohta.

Taaskasutajad teevad ettepaneku direktiivi muuta, et veelgi karmistada selle sätteid. On tehtud ettepanek laiendada direktiivi reguleerimisala, kohustada avaliku sektori asutusi lubama taaskasutamist, kehtestada piirkulu, luua sõltumatu reguleeriv asutus ja/või vaidluste lahendamise mehhanism, selgitada avalik-õiguslikke ülesandeid, luua riiklikud teabevarade nimekirjad/hoidlad ning kohustada liikmesriike igal aastal komisjonile aru andma. Lisaks sellele soovitakse teatavate direktiivis kasutatud ja mitmetähenduslikuks peetavate mõistete selgitamist. Kõnealuste mõistete hulka kuuluvad dokumendid, avalik-õiguslikud ülesanded, piirkulu tasumine ja mõistlik investeeringutulu.

Enamus konsultatsioonis osalenud liikmesriike usub, et direktiivi muutmine oleks ennatlik, ja eelistab lisaaega selle täielikuks rakendamiseks. Avaliku sektori asutused on seisukohal, et direktiiviga sätestatud raamistik toimib hästi.

4.3. Direktiivi reguleerimisala

Avaliku sektori valduses oleva teabe direktiivi artiklis 13 nõutakse komisjonilt direktiivi reguleerimisala läbivaatamist. See tähendab, et tuleb uurida, kas direktiivi reguleerimisalasse peaksid kuuluma ka praegu sellest välja jäävad kultuuri-, haridus- ja teadusasutused ning avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid.

Konsultatsioonis osalejad osutavad kultuuri- ja teadusasutuste ning avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide valduses oleva teabe taaskasutamise võimalustele. Mõned huvirühmad väljendavad toetust reguleerimisala laiendamisele, sest sellel oleks positiivne mõju Euroopa teabeturu arengule.

Reguleerimisalast väljajäävaid sektoreid esindavad liikmesriigid (välja arvatud Leedu ja Läti) ja huvirühmad on seisukohal, et praegu ei tuleks reguleerimisala laiendada, sest võimalik kasu ei kaalu üles kaasnevat halduskoormat ja kulusid. Nad juhivad tähelepanu sellele, et suur osa kõnealuste asutuste valduses olevast teabest on kaitstud kolmandate isikute intellektuaalomandi õigustega ega kuuluks seetõttu mitte mingil juhul kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse. Seda väidet toetavad hiljuti läbi viidud uuringu tulemused,[13] millest selgub, et praegu ei tuleks laiendada direktiivi reguleerimisala kultuurisektorile.

Komisjon julgustab liikmesriike teabeallikate taaskasutamise puhul reguleerimisalast välja jäävates sektorites kohaldama avaliku sektori valduses oleva teabe direktiivi põhimõtteid, eelkõige neid, mis käsitlevad läbipaistvust, mittediskrimineerimist ja ainuõiguste kokkulepete puudumist.

Eriti oluline on riiklikest vahenditest rahastatava teadusinfo kättesaadavus. Vastavalt komisjoni teatisele teadusinfo kohta digitaalajastul[14] peaks kõnealune teave olema laialt kättesaadav ja kõikidele kasutatav, et sellest oleks teadustegevuses ja innovatsioonis võimalikult palju kasu.

Teine probleemne valdkond on üldkasutatav teave. Hiljutises teatises „Euroopa kultuuripärand hiirekliki kaugusel”[15] rõhutas komisjon seda, kui tähtis on see, „et üldkasutatavad teosed jääksid juurdepääsetavaks ka pärast vormingu muutmist. Teiste sõnadega – kui üldkasutatavad teosed on digiteeritud ja neile sidusjuurdepääs tagatud, siis peaksid nad ka jääma üldkasutatavaks.” Kultuuriasutustel on siiski tihti tavaks küsida tasu digiteeritud üldkasutatavale teabele juurdepääsu või selle taaskasutamise eest. See võib viia üldkasutatava teabe erastamiseni digitaalajastul, selle asemel et võimaldada võimalikult ulatuslik juurdepääs ja kasutamine, millest saaksid kasu nii kodanikud kui ka ettevõtjad. Komisjon jälgib tähelepanelikult selle valdkonna edasist arengut.

5. JÄRGMISED MEETMED

Paljud liikmesriigid rakendasid avaliku sektori valduses oleva teabe direktiivi suure hilinemisega. Ainuõiguste kokkulepete keeldu hakati täies ulatuses kohaldama alles 1. jaanuaril 2009. Seetõttu ei ole direktiiv oma praegusel kujul jõudnud veel täielikku mõju saavutada.

Sel põhjusel ei kavatse komisjon praegu teha ettepanekut direktiivi muutmiseks. Komisjon teeb järgmise kokkuvõtte hiljemalt 2012. aastal , kui peaks olema rohkem andmeid direktiivi mõju, tagajärgede ja kohaldamise kohta, ning teavitab selle tulemustest Euroopa Parlamenti ja nõukogu. Seejärel kaalutakse õigusakti muutmist , kui võimalikku taaskasutamist ikka veel takistatakse.

Liikmesriikidel on vahepeal aga võimalik veel palju ära teha oma avaliku sektori valduses oleva teabe pakkumiseks turul. Komisjon juhib tähelepanu eelkõige järgmistele valdkondadele:

1) Avaliku sektori valduses oleva teabe direktiivi täielik rakendamine ja kohaldamine

See on esimene samm, et kõrvaldada avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise takistused, nagu monopoolsed turud ja diskrimineeriv kohtlemine. Komisjon jälgib, kas liikmesriigid täidavad oma kohustusi ja võtavad meetmeid direktiivi sätete rikkujate vastu.

2) Ainuõiguste kokkulepete lõpetamine

Kõik olemasolevad ainuõiguste kokkulepped tuli lõpetada 31. detsembriks 2008, välja arvatud juhul, kui erandina on võimalik tõestada kõnealuse kokkuleppe vajalikkust, et pakkuda teenust avalikkuse huvides[16]. Sellest hoolimata on tõendeid liikmesriikide kehtivate ainuõiguste kokkulepete kohta. Komisjon kontrollib hoolikalt kõnealuse kohustuse täitmist. 2009. aasta suvel kavatseb komisjon uurida kõnealuste kokkulepete leviku ulatust.

3) Tasud

Avaliku sektori asutused peaksid kohaldama läbipaistvat meetodit arvutamise aluse suhtes, mida nad kasutavad direktiivis sätestatud kulude ülempiirist kinnipidamiseks. Arvutused peaksid põhinema üksikutel andmebaasidel või asjaomastel teabeallikatel, mitte avaliku sektori asutuse kogukäibel.

Cambridge’i ülikooli hiljuti tehtud uuring on üks mitmest samalaadsest uuringust, milles väidetakse, et avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist on võimalik märkimisväärselt suurendada, kui see on tasuta või tuleb tasuda ainult piirkulu (dokumentide reprodutseerimise ja levitamise kulu), ning sotsiaalne ja majanduslik kasu kaalub üles kulutuste tasateenimisest saadava lühiajalise rahalise kasu[17]. Kõnealust lähenemist soovitatakse avaliku sektori valduses oleva teabe direktiivi preambulis. Piirkulu tasumine on ka üks hiljuti vastu võetud OECD soovituse (mis käsitleb avalikule teabele juurdepääsu parandamist ja kõnealuse teabe tõhusamat kasutamist)[18] keskseid põhimõtteid.

Tulevikus on komisjoni prioriteet piirkulu pidev majanduslik analüüs, mida tehakse koostöös liikmesriikide ja huvirühmadega.

4) Taaskasutamise lihtsustamine

Vastavalt direktiivi artiklile 3 peavad avaliku sektori asutused tagama, et taaskasutatavaid dokumente (st dokumente, millele on juurdepääs ükskõik millisel kasutuseesmärgil peale avalik-õiguslike ülesannete, mille täitmiseks dokument algselt loodi) saab taaskasutada ärilistel ja mitteärilistel eesmärkidel. Taaskasutamise lihtsustamisel peavad avaliku sektori asutused täielikult järgima andmekaitset käsitlevaid Euroopa Liidu ja riiklikke eeskirju.

Avaliku sektori asutustel soovitatakse kindlaks määrata oma teabeallikad ning muuta need püsivas vormingus lihtsalt ja kiiresti kättesaadavaks. Selles suhtes on tähtsad vahendid teabevarade registrid ja riiklikud avaliku sektori valduses oleva teabe portaalid. Oluline on avaliku ja erasektori koostöö ning soodustada tuleb partnerlust ja innovatsiooni.

Komisjon edendab taaskasutamise lihtsustamise meetmeid käsitlevate heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel, eelkõige avaliku sektori valduses oleva teabe eksperdirühma kaudu. Komisjon aitab muu hulgas erinevate projektide abil, nagu avaliku sektori valduses oleva teabe platvorm, suurendada teadlikkust ja annab oma panuse taaskasutamispoliitika elluviimisse.

5) Avaliku sektori asutuste ja taaskasutajate vahelise õiglase konkurentsi tagamine

Avaliku sektori asutused peavad tagama erasektori taaskasutajatele õiglased litsentsinõuded isegi siis, kui nad konkureerivad turul taaskasutajatega, ning vältima diskrimineerimist, ristsubsideerimist ja ainuõigusi.

Avaliku sektori asutuste avalik-õiguslike ülesannete kindlaksmääramine jääb direktiivi kohaselt liikmesriikide pädevusse. Alati ei ole piir avaliku sektori asutuste avalik-õiguslike ülesannete ja majandustegevuse vahel siiski selge. Mõnikord on avalik-õiguslikud ülesanded määratletud nii, et need hõlmavad väga paljusid tegevusi ja katavad peaaegu terve lisaväärtust omavate avaliku sektori valduses oleva teabe teenuste turu. Sellises olukorras võib esineda ristsubsideerimist, kui avaliku sektori asutus kasutab oma töötlemata teavet uute lisaväärtusega teenuste osutamiseks soodsamatel tingimustel kui need, mida pakutakse konkurentidele. Niisugustes tingimustes on erasektori taaskasutajal avaliku sektori asutusega väga raske konkureerida.

Kui avaliku sektori asutus taaskasutab oma dokumente lisaväärtusega teenuste pakkumiseks teiste taaskasutajatega konkureerides, peab ta vastavalt direktiivi artikli 10 lõikele 2 kohaldama kõikide kasutajate suhtes võrdseid tasusid ja muid tingimusi, et tagada õiglane konkurents ja mittediskrimineerimine. Kõnealust eesmärki aitab saavutada avaliku sektori asutuste avalik-õiguslike ülesannete ja majandustegevuse raamatupidamisarvestuste eristamine. Liikmesriigid peavad avaliku sektori asutuste avalik-õiguslike ülesannete määratlemisel arvestama teatavate piirangute ja kriteeriumidega, mis on sätestatud EÜ õiguses, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus[19]. Komisjon julgustab liikmesriike määratlema avalik-õiguslikud ülesanded nii, et avaliku sektori valduses olevat teavet oleks võimalik maksimaalselt taaskasutada, ning soodustab kõnealuses valdkonnas head tava ja jälgib selle valdkonna arengut.

Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise võimaluste suurendamisele võivad teatavates valdkondades oluliselt kaasa aidata ka konkurentsieeskirjad, millega tagatakse, et teavet võivad kooskõlas direktiivi sätetega diskrimineerimist välistaval viisil taaskasutada kõik potentsiaalsed turuosalised.

6) Vaidluste lahendamine

Taaskasutajad sõltuvad tihti oma teabeallikatest ja ei soovi esitada kaebust avaliku sektori asutuse peale, kes võivad olla nende ainsad avaliku sektori valduses oleva teabega varustajad. Ametlik kohtumenetlus võib olla pikk ja kulukas. Seetõttu tuleks luua tõhusad, odavad ja sõltumatud vaidluste lahendamise mehhanismid. Mõnes liikmesriigis (nt Prantsusmaal, Sloveenias ja Ühendkuningriigis) on kõnealune mehhanism juba loodud, mis omakorda on suurendanud kaebuste arvu. Direktiiviga nõutakse õiguskaitsevahendite olemasolu, kuid nendega seotud üksikasjad jäetakse liikmesriigi otsustada. Komisjon julgustab liikmesriike looma avaliku sektori valduses oleva teabega seotud kaebuste esitamise mehhanisme ning jälgib kõnealuse valdkonna arengut.

Peamiste meetmete kokkuvõte

Liikmesriigid:

- tagavad direktiivi täieliku ja nõuetekohase rakendamise ja kohaldamise;

- lõpetavad ainuõiguste kokkulepped , nagu direktiivis sätestatud;

- kohaldavad selliseid litsentsimise ja tasustamise meetodeid, millega lihtsustatakse avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist;

- tagavad õiglase konkurentsi avaliku sektori asutuste ja taaskasutajate vahel.

Liikmesriikidel soovitatakse aidata kaasa teabeallikate kindlakstegemisele ja kättesaadavusele ning luua kiired ja odavad vaidluste lahendamise mehhanismid .

Komisjon:

- jälgib tähelepanelikult direktiivi rakendamist ja kohaldamist;

- kontrollib ainuõiguste kokkulepete olemasolu (2009-10);

- teeb piirkulu majandusliku analüüsi ;

- julgustab heade tavade vahetamist (ennetav taaskasutuspoliitika, avalik-õiguslikud ülesanded, vaidluste lahendamine) ;

- vaatab direktiivi 2012. aastaks taas läbi ja teeb vajaduse korral ettepaneku selle muutmiseks.

6. JÄRELDUSED

Avaliku sektori valduses oleva teabe direktiivis esitatakse põhitingimused avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise lihtsustamiseks kogu ELis. Pärast direktiivi vastuvõtmist on tehtud edusamme. On lubatud avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine ärilisel eesmärgil, kaotatud monopolid, loodud õiglased kaubandustingimused, alandatud hindu ja suurendatud läbipaistvust. Tehtud edusammud ja direktiivi rakendamine erinevad siiski liikmesriigiti.

Kohati esineb veel suuri takistusi. Nende hulka kuuluvad avaliku sektori asutuste katsed võtta taaskasutamise eest võimalikult suurt tasu, mitte püüelda üldisema majandusliku kasu poole; avaliku ja erasektori konkurents; taaskasutamise praktilist laadi takistused, nagu ebapiisav teave avaliku sektori valduses oleva teabe kättesaadavuse kohta, ning avaliku sektori asutuste suutmatus mõista kõnealuse teabe taaskasutamise majanduslikku potentsiaali.

Enne kui komisjon hakkab kavandama avaliku sektori valduses oleva teabe direktiivi muutmist, tuleb jälgida ja hinnata kõnealuseid probleeme ja liikmesriikide edusamme.

Liikmesriigid peavad suunama oma jõupingutused direktiivi täielikule ja õigele rakendamisele ja kohaldamisele; ainuõiguse kokkulepete lõpetamisele; selliste litsentsimise ja tasustamise meetodite kohaldamisele, millega lihtsustatakse avaliku sektori valduses oleva teabe kättesaadavust ja taaskasutamist, ning kiirete ja odavate vaidluste lahendamise mehhanismide edendamisele.

Komisjon vaatab direktiivi kohaldamise taas läbi 2012. aastaks, kui peaks olema rohkem andmeid direktiivi mõju, tagajärgede ja kohaldamise kohta, ning kaalub siis ka direktiivi muutmist, arvestades vahepeal liikmesriikides tehtud edusamme.

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta, 17. november 2003, ELT L 345, 31.12.2003, lk 90.

[2] Euroopa avaliku sektori valduses oleva teabe hulga mõõtmise uuring ( Study on Measuring European Public Sector Information Resources ), Helm et al ., 6/2006.

[3] Hinnanguline väärtus 2007. aastal 6,5 miljardit eurot; komisjoni teatis, 23.9.2008, määruse (EÜ) nr 717/2007 läbivaatamise kohta, KOM(2008) 579 (lõplik).

[4] http://www.instat.com/press.asp?ID=2343&sku=IN0804074ID, 25.6.2008.

[5] Avaliku teabe kasutamine ärilisel eesmärgil ( The commercial use of public information ), OFT, 12/2006.

[6] Rakendamisest teatamata jätmine hõlmas algselt järgmisi liikmesriike: Belgia, Tšehhi, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal ja Ungari. Menetlus seoses siseriiklike rakendusmeetmete direktiivile mittevastavusega onn praegu pooleli Itaalia, Poola ja Rootsi vastu.

[7] Austria, Belgia, Hispaania ja Luksemburgi vastu.

[8] ELT L 107, 20.4.2006, lk 38.

[9] Hinnang avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamisele geograafilise, meteoroloogilise ja õigusalase teabe sektoris ( Assessment of the Re-use of Public Sector Information (PSI) in the Geographical Information, Meteorological Information and Legal Information sectors ), MICUS, 12/2008.

[10] Idem .

[11] Serda GFII pressiteade, 27.1.2009.

[12] Konsultatsioonide tulemused ja nendes osalejate seisukohad on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/information_society/policy/psi/index_en.htm.

[13] Hinnang üldkasutatava teabe majanduslikule ja sotsiaalsele mõjule infoühiskonnas ( Assessment of the Economic and Social Impact of the Public Domain in the Information Society ), Rightscom, 4/2009.

[14] KOM(2007) 56 (lõplik).

[15] KOM(2008) 513 (lõplik).

[16] Direktiivi artikli 11 lõiked 2 ja 3.

[17] Registripidajate vahendusel avaliku sektori valduses oleva teabe esitamise mudelid ( Models of Public Sector Information Provision via Trading Funds ), Newbery et al ., 2/2008.

[18] C(2008)36, 6/2008.

[19] Mõiste avalik-õiguslik ülesanne on tihedalt seotud avalike teenustega või üldist majandushuvi pakkuvate teenustega ning mõnes keeles on need sünonüümid (nt mission de service public prantsuse keeles). Euroopa Kohus on juhtumipõhiselt uurinud, kas teatav tegevus liikmesriikides võib kuuluda kõnealuste teenuste hulka, ja kehtestanud asjaomased kriteeriumid, nagu teenuse universaalsus ja järjepidevus, ühtsed tariifid ja võrdsed tingimused.