[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 2.4.2009

KOM(2009) 158 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Uus partnerlus ülikoolide moderniseerimiseks: ELi foorum ÜLIKOOLIDE ja ETTEVÕTJATE dialoogiks {SEC(2009) 423SEC(2009) 424SEC(2009) 425}

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Uus partnerlus ülikoolide moderniseerimiseks: ELi foorum ÜLIKOOLIDE ja ETTEVÕTJATE dialoogiks(EMPs kohaldatav tekst)

1. Üha suureneva tähtsusega teema

Ülikoolid,[1] millel on kolmikroll – tagada kõige kõrgemal tasemel haridus, teha kõrgetasemelisi teadusuuringuid ja olla teedrajavate uuenduste pakkuja – on Euroopa teadmiste kolmnurga keskmes. Neil on potentsiaali olla peamine edasiviiv jõud, mis aitab Euroopal saavutada ambitsioonikat eesmärki saada maailma juhtivaks teadmistepõhiseks majanduseks ja ühiskonnaks. Seda on tunnistatud ELi tasandil poliitika kujundamisel alates 2005. aasta oktoobris Hampton Court’is toimunud tippkohtumisest; samas on selgelt vaja teha muudatusi, et nad saaksid oma potentsiaali rakendada. Komisjoni 2006. aasta mai teatises „Ülikoolide uuendamiskava täitmine: haridus, teadus ja innovatsioon”[2] on esitatud üheksa tegevusvaldkonda. Sellest alates on uuendamiskava olnud osa ulatuslikust tegevuspõhimõtete vahetusest, mille edusamme vaatab korrapäraselt läbi Euroopa Liidu Nõukogu[3]. Komisjon on teinud lisaettepaneku käsitleda Lissaboni strateegia raames ülikoolide moderniseerimist uue haridus- ja koolituspoliitikaalase koostöö raamistiku ühe prioriteetse teemana[4].

2006. aasta kavas esitatud peamine põhimõte on, et ülikoolid peavad arendama struktureeritud partnerlussuhteid äriringkondadega, et muutuda majanduses üha olulisemaks, suuta turunõudlusele paremini ja kiiremini reageerida ning arendada välja partnerlussuhted, millega rakendatakse ellu teadus- ja tehnikaalaseid teadmisi. Teatises märgiti, et äriühingud võiksid aidata ülikoolidel kujundada ümber õppekavu ja juhtimisstruktuure ning osaleda nende rahastamises.

Komisjon algatas eespool esitatu põhjal ülikoolide ja ettevõtjate vahelise foorumi, et luua Euroopas alus nende kahe valdkonna vaheliseks dialoogiks. Foorumi esimene koosolek toimus 2008. aasta veebruaris, mille järgselt toimusid 2008. aastal kolm temaatilist õpikoda[5]. Foorumi teisele koosolekule 2009. aasta veebruaris kogunes ligikaudu 400 osalejat ning see hõlmas lisaks eri teemadel korraldatud õpikodadele ka kokkuvõtete tegemist saadud õppetundidest ja mõttevahetust foorumi töö võimalike uute suundade üle.

2009. aasta veebruaris toimunud ürituse väga kõrge osalusmäär näitab, kui oluliseks sidusrühmad foorumit peavad. Osalejad osutasid tihti majanduslangusele, mille tingimustes üritus toimus, ning märkisid, et on tekkinud veelgi teravam vajadus edendada ettevõtjate ja ülikoolide koostööd Euroopa teadmiste kolmnurga tugevdamise vahendina. Käesoleva teatise eesmärk on leida lahendusi sellele teravale probleemile.

2. Kokkuvõtete tegemine ja edasiliikumine: teatise eesmärk

Ülikoolide ja ettevõtjate koostöö hõlmab kahte valdkonda, mis erinevad oluliselt kultuuri, väärtuste ja eesmärkide poolest. Kogu Euroopas on näiteid eduka koostöö kohta nende kahe poole vahel ja ELi programmide eesmärgiks on olnud luua nende vahel partnerlussuhteid, keskendudes tavapäraselt partnerlusele konkreetsetes valdkondades nagu teadusuuringud või üliõpilaste liikuvus[6]. Koostöö tase on siiski riigiti, ülikooliti ja akadeemiliste erialade kaupa väga ebaühtlane. Lisaks sellele on sellise koostöö mõju juhtimisele või organisatsioonikultuurile olnud kahes asjaomases sektoris vähene. Neid ülikoole, kes rakendavad institutsiooniülest äriühinguid hõlmavat koostööstrateegiat, on vähe ja väga vähestes liikmesriikides. Paljude riikide õiguslik ja finantsraamistik ei toeta seni või isegi takistab ülikoolide jõupingutusi teha ettevõtjatega koostööd.

Käesoleva teatise eesmärk on:

- teha kokkuvõtteid esimesel aastal foorumi ning muu asjakohase Euroopa tasandi tegevuse käigus saadud õppetundidest ülikoolide ja ettevõtjate koostöö probleemide ja takistuste ning käsitlemist vajavate teemade kohta ning heade tavade ja lähenemisviiside kohta, mida võiks ulatuslikumalt rakendada; komisjoni talituste töödokumendis käsitletakse tegevuse kõnealust aspekti põhjalikumalt;

- teha ettepanekuid foorumi edasise tegevuse kohta;

- esitada konkreetsed järelmeetmed, mille eesmärk on tugevdada ülikoolide ja ettevõtjate koostööd.

3. Küsimused ja probleemid

Foorumi seni tehtud järeldused saab võtta kokku kuue peamise teema alla. Igas jaos on tekstikast, milles tuuakse näide hea tava kohta.

3.1. Uus tööalast konkurentsivõimet edendav õppekava

Majanduse konkurentsivõime sõltub üha enam kvalifitseeritud ja ettevõtliku tööjõu olemasolust. Algatuses „Uute töökohtade jaoks uued oskused” [7] kinnitatakse, et ELi vajadus kõrge kvalifikatsiooniga ja ettevõtlike ülikoolilõpetajate järele kasvab lähiaastatel jätkuvalt. Samas märgivad foorumis osalevad ettevõtjad, et ülikooli lõpetanute oskused ei vasta nendele, mida vajavad tööandjad.

Tööalane konkurentsivõime on kindlasti olnud foorumi põhiteema, mille juurde jõuti ikka ja jälle.

Üksmeelselt leiti, et õppekavu ja õppemeetodeid on vaja ulatuslikult muuta, ning et

- kõikide kvalifikatsioonitasemete õppekavadesse on vaja lisada valdkonnaülesed ja ülekantavad oskused ning majandus- ja tehnoloogiaalased põhiteadmised. Õppekava ülesehitus peaks olema „T-kujuline”, st kasvab välja konkreetsest akadeemilisest erialast, kuid on samas seotud teiste valdkondade ja sektoritega;

- vaja on paremaid eksamineerimismeetodeid, millega saaks tõhusamalt hinnata õpinguid ja oskusi;

- vaja on mitmekesistada sisseastumiskatseid ja lähenemisviise õppimisele, et leida ülikoolidesse andekaid ebatraditsioonilise taustaga inimesi, sealhulgas uuesti õppima hakkavaid täiskasvanuid;

- vaja on tugevdada haridust ja teadusuuringuid käsitlevate kavade inter- ja transdistsiplinaarsust. Foorumis osalejad juhtisid sellele mitmel korral tähelepanu ning osutasid viisile kuidas Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut hakkab kõnealust lähenemisviisi oma tegevuses rakendama; leiti, et selle instituudi näide aitab tagada kõnealuse lähenemisviisi laialdasema rakendamise kõrgharidusvaldkonnas.

Õppekavu on võimalik muuta eesmärgiks seatud ulatuses ja ajaraamis ainult siis, kui ülikoolide sisestruktuuri abil tagatakse selleks tõhus ja toetav raamistik. Organisatsioonisisesed kvaliteeditagamissüsteemid ja välised akrediteerimissüsteemid peaksid rohkem tähelepanu pöörama õppekavade sotsiaalsele ja majanduslikule asjakohasusele. Akrediteerimisasutused peaksid kaasama nii üliõpilaste kui ka ettevõtjate ja muude rühmade esindajaid.

Mitmed akrediteerimisasutused, näiteks ACQUIN Saksamaal, HETAC Iirimaal või CTI Prantsusmaal, on kaasanud otsustusprotsessi äriringkondade esindajaid. CTI vastutab insenerikoolituse õppekavade eest ning hõlmab võrdse arvu liikmeid nii akadeemilisest kui ka tööstusringkonnast; valdkonnaülesed oskused ning üliõpilaste ja tööstusringkonna koostöö on akrediteerimise põhitingimused. (Komisjoni talituste töödokument, osa 5.2.4.)

3.2. Ettevõtluse edendamine

Ettevõtluse suhteliselt madal tase ELis [8] seab küsimuse alla Euroopa suutlikkuse edendada majanduskasvu ja tööhõivet. Kõrgharidussüsteemide ees seisab ülesanne luua õpikeskkonnad, mis edendavad iseseisvust, loovust ja ettevõtlusele keskenduvat lähenemisviisi teadmiste rakendamiseks. Üliõpilaste ja teaduskondade liikmete püsiv liikumine ettevõtetesse ja äriringkonna esindajate pidev kohalolek ülikoolilinnakus aitaks õpikultuuri vajalikul viisil muuta. Selle kohta on häid näiteid ülikoolijärgse õppe programmides, mida rahastab ettevõtlusalastele oskustele keskenduv Marie Curie nimeline esmase koolituse võrgustik.

Äriringkondadega koostöö tegemiseks tuleks laiendada juba kasutatavaid viise, nagu konverentsid, õppepraktika ja projektipõhine töö (individuaalselt või valdkondadevahelistes töörühmades). Oluliseks peetakse ka õppekavavälist tegevust, nt üliõpilaste loodud nõustamisettevõtted (junior consultancy companies) või üliõpilastele ja ülikooli personalile ettevõtlusalast väljaõpet pakkuvad ettevõtjad, kes annavad konkreetseid ideid uuteks ettevõtlusalasteks algatusteks (uute ja kõrvalettevõtete loomine). Kõik selline tegevus peaks olema üliõpilastele kättesaadav õppe algetapis ja seda tuleks paremini integreerida õppekavadesse.

Eriti oluliseks peeti seda, et uute õpetajate ja koolitajate väljaõpe looks positiivseid hoiakuid ja avatust ettevõtluse kui arengu, tööhõive ja heaolu allika suhtes.

Peamised järeldused on järgmised.

- Ettevõtluskultuuri arendamine ülikoolides nõuab põhjalikke muudatusi ülikoolide juhtimissüsteemis.

- Ettevõtlusharidus peaks olema laiaulatuslik ja kättesaadav kõikidele sellest huvitatud üliõpilastele ning kõikidel akadeemilistel erialadel ja võtma asjakohaselt arvesse soolist aspekti.

- Ülikooli ettevõtluskoolitusse tuleks kaasata ettevõtjaid ja muid äriringkondade inimesi, nt pakkuda silmapaistvatele ettevõtjatele võimalust töötada ülikoolis külalisprofessorina.

- Ka professoritel ja õpetajatel peaks olema juurdepääs ettevõtlusõpetaja koolitusele ning äriringkondadele.

Taani rahvusvahelise ettevõtlusakadeemia (International Danish Entrepreneurship Academy) võrgustiku kaudu julgustatakse nii ülikoolides kui ka täiendõppes õppijate ettevõtlustegevust, pakkudes selleks rahalist abi, juhendamist, koolitust ja koostöövõrgustike loomise võimalust. Taani rahvusvahelist ettevõtlusakadeemiat rahastatakse riigi, maakondade ja valdade vahenditest ning eraallikatest. (Komisjoni talituste töödokument, osa 5.5.3.)

3.3. Teadmussiire: teadmiste kasutamine

Euroopa on teadmiste loomisel edukas. Riiklikult rahastatud teadus- ja arendustegevuse rakendamise parandamine on siiski probleem. Kuigi on loodud mitmeid programme, et rajada teed avalik-õiguslike kõrgharidus- ja teadusasutuste ning ettevõtjate koostööst sündinud uuenduste turuleviimiseks, tehakse nende kahe sektori vahel püsivat strateegilist koostööd endiselt liiga vähe.

Ülikoolid peavad välja töötama strateegia intellektuaalse omandi professionaalseks haldamiseks. Nii on neil võimalik saavutada oma põhieesmärgi mitut aspekti, nt luua ühiskonnale sotsiaal-majanduslikke hüvesid ja tõmmata ligi parimaid üliõpilasi ja teadlasi. Komisjon on ülikoolide toetamiseks ja ühtse teadmussiirde raamistiku loomiseks võtnud vastu soovituse, mis käsitleb intellektuaalomandi haldamist teadmussiirde käigus, ning ülikoolide ja muude riiklike teadusorganisatsioonide tegevusjuhise[9]. Ka vastutustundliku partnerluse algatuses[10] antakse juhiseid paremate tavade kohta teaduskoostöö ning ülikoolide ja tööstussektori vahelise teadmussiirde kohta.

Kokkuvõte

- Teadmussiire ülikoolide ja ettevõtjate vahel toimib kõige paremini siis, kui on olemas üldine koostöö- ja vastastikuse arusaamise raamistik, mis hõlmab partnerlust, ühiseid projekte ja inimeste vahetust.

- Ülikoolid peaksid tagama interdistsiplinaarsuse; monodistsiplinaarsed lahendused ei sobi enamasti reaalmaailma probleemide lahendamiseks.

- Ülikoolidel ja avalik-õiguslikel teadusasutustel peaks olema selge pikaajaline strateegia intellektuaalomandi õiguste haldamiseks.

- Lahendada tuleks konkreetsed probleemid, mis on VKEdel ülikoolidega koostöö tegemisel. Ülikoolid peaksid VKEdega kontakte looma. Koostööd ülikoolide ja VKEde vahel hõlbustaks ülikooli juurdepääs teadmussiirde osakonnale või selle olemasolu ülikoolis, sest see on ülikoolide ja erasektori ühenduslüli.

Twente Ülikoolil (Madalmaad) on teadmuskeskus (knowledge park) ja ettevõtluse edendamise üksused (business accelerators), mis toovad kokku ülikoolis loodud teadmised ja piirkondliku äriringkonna. Ettevõtlustegevust alustada soovijatele pakutakse konkreetselt nende vajaduste kohast abi ülikooli TOP-programmi (Temporary Entrepreneurial Positions) kaudu. Ülikool pakub ka äriühingute omanikele kavandatud majanduskasvuprogramme. Mõlemad sisaldavad koolitusmooduleid ja koostöövõrgustike loomist. (Komisjoni talituste töödokument, osa 5.6.1.)

3.4. Liikuvus: piiriülene ning ettevõtjate ja akadeemiliste ringkondade koostöö

Olenemata mitmest eduloost üliõpilaste ettevõtetesse stažeerima suunamise, seitsmenda raamprogrammi aluse tööstus- ja akadeemiliste ringkondade vahelise liikuvuse ning ülikoolide ja tööstusringkondade koostööprojektide kohta, ei ole nende kahe sektori vahelised kontaktid, koostöö ja liikuvus veel kaugeltki heal järjel. Õppeparktika, teadusvaldkonda käsitlevad liikuvusprogrammid ja koostööprojektid, mille alusel on üliõpilastel üksi või valdkondadevaheliste rühmade raames võimalik teha ettevõtjaga koostööd või ettevõttes töötada, peaksid saama õppekavade lahutamatuks osaks kõikidel erialadel ning peaksid andma Euroopa ainepunktide ülekandmise süsteemi kohaseid ainepunkte.

Liikuvus peaks hõlmama ka akadeemilist ja ülikooli halduspersonali, võimaldades ülikoolidel seega luua koostöövõrgustikke, mille alusel saab tulevikus arendada õppepraktikat, tööhõivet ja üliõpilaste projektipõhist tööd. Personali otsesed tegeliku ärielu kogemused aitavad mõista muutusi tööstusringkondade koolitus- ja innovatsioonivajadustes ning nendeks ette valmistuda. Siiski esineb ülikooli personali liikumisel ettevõtetesse olulisi õiguslikke ja halduslikke takistusi, nt sotsiaalne kaitse ja pension[11].

Samas saaks ülikoolide õppetööd, teadusuuringuid ning innovatsioonialast tegevust oluliselt parandada, kui ettevõtjaid kaasataks rohkem ülikoolide komisjonidesse, teadustöökavadesse, sisseastumiskomisjonidesse, õppekava kujundamisse, koolituste korraldamisse ja kvaliteedisüsteemidesse. Paljudes riikides tehakse seda jällegi üsna vähe, kas õiguslikel või kultuurilistel põhjustel.

Selleks, et edu saavutada, on oluline

- edendada teadlikkust liikuvusest saadava kasu kohta ning seda ülikoolide ja ettevõtjate poolt tunnustada selle kõikides vormides ja kõikidel tasanditel; kaasata eelkõige VKEsid õppepraktikasse;

- kohandada õiguslikku raamistikku, et see toetaks ja hõlbustaks ülikoolide ja ettevõtete vahelist liikuvust;

- tunnustada ja akrediteerida õppejõudude, teadlaste või üliõpilaste liikumist ettevõtetesse.

Valencias asuva organisatsiooni ADEIT[12] eesmärk on luua seoseid ülikooli ja selle sotsiaalse keskkonna vahel. Organisatsioon keskendub üliõpilaste õppepraktikale organisatsioonides ja ettevõtetes. ADEIT leiab aastas praktikandikoha 1500 üliõpilasele ning koolitab juhendajaid nii ülikoolides kui ka ettevõtetes. See korraldab ka õppejõudude õppepraktikat, mille raames nad töötavad ettevõtetes kuni 100 tundi. (Komisjoni talituste töödokument, osa 5.4.4.)

3.5. Elukestva õppe edendamine ülikoolides

Parandada tuleb mitte ainult tööturule sisenejate tööalast konkurentsivõimet, sama oluline või isegi olulisem ülesanne on täiendada ka juba tööturul olevate inimeste oskusi, [13] sest üha enam inimesi kaotab praeguse majanduslanguse tingimustes töö. Hariduse ja koolituse valdkonna 2010. aasta tööprogrammi saavutuste läbivaatamisel selgus, et täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr[14] tõuseb liiga aeglaselt ja ainult teatavates liikmesriikides.

Ajal, mil üliõpilaste arv võib hakata demograafilistel põhjustel vähenema, kätkeb jätkuharidus endas ülikoolide jaoks olulist potentsiaali. Sellest olenemata avavad ülikoolid ennast ainult väga väikesele osale jätkuharidusturust. Vaja on ulatuslikult ümber orienteeruda elukestva õppe pakkumise suunas.

Foorumil esitleti ja arutati Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni (European Association of Universities) välja antud Euroopa ülikoolide hartat elukestva õppe kohta[15]. Dokumendis on esitatud kümme ülikoolide kohustust, sealhulgas kohustused tagada ulatuslikum juurdepääs haridusele, mitmekesistada üliõpilaskonda, muuta õppetöö atraktiivsemaks, tagada elukestev õpe kvaliteetses keskkonnas ning tugevdada kohalikku, piirkondlikku, riiklikku ning rahvusvahelist tasandit.

Jätkuharidus eeldab, et ülikoolide ja ettevõtjate vahel on tihedad kontaktid, mis võimaldavad kõigepealt teha kindlaks nõudluse uute/täiendatud oskuste järele kohalikul ja piirkondlikul tasandil ja seejärel sellele nõudlusele vastata. Kõige olulisem on, et:

- elukestev õpe integreeritakse täielikult ülikoolide eesmärkidesse ja strateegiatesse;

- tööturul väärtustatakse ja tunnustatakse oskuste ajakohastamist ja täiendamist;

- elukestvat õpet arendatakse koostöös ettevõtjatega, sest ülikoolid ei saa seda üksi kavandada ja korraldada.

Lääne-Rootsis on kolm ülikooli välja töötanud VKEde töötajate vajadustele kohandatud kaugõppekursused, et tõsta nende ja kogu piirkonna konkurentsivõimet. Kõnealustel kursustel käsitletakse VKEde jaoks äärmiselt olulisi küsimusi, nagu paremad tootmismeetodid, majandus, logistika, tootearendus ja tootmisprotsessijuhtimine (Total Production Management). Enamik töötajatest, kes sellistel kursustel osalevad, on neljakümnendates eluaastates ning ei ole varem ülikoolis õppinud. (Komisjoni talituste töödokument, osa 5.3.2.)

3.6. Ülikoolide parem juhtimine

Foorum keskendus juhtimisele riiklikul, piirkondlikul ja institutsioonilisel tasandil, mis on tõhusa ülikooli ja ettevõtja koostöö eeltingimus.

Riiklikul tasandil sooviti muuta õigusakte, rahastamist ja stiimuleid, mida peeti kas ülikoolide ja ettevõtjate koostööd mittesoodustavaks või seda takistavaks. Selline koostöö peaks olema osa ülikoolide üldstrateegiast ning see peaks sisalduma arengukavades ja eesmärkides. Koostööd tööstusringkondadega peaks tunnustama karjääri edendamise ja teenitavate hüvede seisukohalt sama olulisena kui akadeemilisi ülesandeid, nagu kirjastamine.

Olulised on vahendavad organisatsioonid või ettevõtjate ühendused, kuna need on head ühenduslülid ülikoolide ja ettevõtjate, eelkõige VKEde jaoks. Lisaks selle on veel mitu Euroopa, riiklikku ja piirkondlikku asutust, mis samuti soodustavad koostööd ülikoolide ja ettevõtjate vahel. Need võivad olla tõhusad struktuurid koostöö edendamiseks kõnealuses valdkonnas.

Ühendkuningriigis käsitleb asutus Council for Higher Education and Industry riigi konkurentsivõimet ja sotsiaalset ühtekuuluvust mõjutavaid koolitusega seotud küsimusi ning püüab edendada tihedat koostööd ja üksteisemõistmist ettevõtjate ja kõrgkoolide vahel. Saksamaal on asutus Stifterverband für die Deutsche Wissenschaft tööstusringkonna ühine algatus, mille eesmärk on toetada teadustegevust ja kõrgharidust. See loob kontakte ülikoolide ja mitteakadeemiliste teadusasutuste vahel, ühendab teadust ja tööstust ning julgustab ühtse Euroopa haridus- ja teadusruumi loomist. Hispaanias on asutuse Foundation Conocimiento y Desarrollo eesmärk parandada ülikoolide vastutussuutlikkust ning juhtimis- ja haldussüsteeme, tugevdada sidemeid ülikoolide väljundsüsteemide ja ühiskonna vahel ning edendada õppejõudude ja üliõpilaste ettevõtluskultuuri ja innovatiivsust. (Komisjoni talituste töödokument, osa 5.1.1.)

Ülikoolide ja ettevõtjate tõhusat koostööd peetakse eriti oluliseks piirkondliku arengu seisukohalt[16]. USAs ja Euroopas on paljude innovatiivsete piirkondade edu põhinenud kolmepoolsetel poliitika kujundamist ja rahastamist hõlmavatel partnerlussuhetel, mis kaasavad ülikoole, ettevõtjaid ja valitsusasutusi.

Soome e-Tampere programmis on Tampere linna visioon aastaks 2012 seotud mitme VKE ja suurema äriühingu ning kahe ülikooliga. Selle raames on algatatud ligikaudu 400 kohalikku, piirkondlikku, riiklikku ja rahvusvahelist projekti, mis toetuvad laiaulatuslikule koostööle ülikoolide teadusasutuste, ettevõtjate ja valitsusasutuste vahel valdkondades, nagu tehnoloogia, majandus ja ühiskond. (Komisjoni talituste töödokument, osa 6.1)

Peamised järeldused on järgmised.

- Riiklikud ja piirkondlikud raamtingimused peavad looma ülikoolidele ettevõtjatega koostöö tegemiseks soodsa keskkonna.

- Ülikoolide ja ettevõtjate koostöö tuleb põimida institutsioonilistesse strateegiatesse; rakendamise seisukohalt on juhtimine ja inimressursi tõhus haldamine väga oluline.

- Juhtimissüsteemid peavad tagama, et kehtestatakse asjakohased ning ülikooli eesmärkide, ülesannete ja strateegiaga kooskõlas olevad stimuleerimis- ja hindamissüsteemid.

4. Edasised sammud

Foorumi töö on juba ühe aasta jooksul andnud olulisi tulemusi. Komisjon tervitab ideede rohkust ja arutelu kvaliteeti. Komisjon toetub Euroopa ülikoolide edasisel moderniseerimisel foorumi tehtud tööle nii poliitilise koostöö kui ka oma programmide raames võetavate meetmete kaudu.

Komisjon teeb ettepaneku kahte tüüpi järelmeetmete kohta. Esiteks kavandatakse tulevane tööprogramm vastusena foorumis osalejate kindlale soovile tööd jätkata ja laiendada. Teiseks tuleks nii kiiresti kui võimalik pöörata tähelepanu mitmele foorumil osutatud probleemile ja võimalikule tegevussuunale, pidades eelkõige silmas majanduslangust, et parandada ülikoolide ja ettevõtjate koostööd tööalase konkurentsivõime nimel. Tehakse ettepanek võtta mitmeid konkreetseid meetmeid.

Dialoogi jätkamine

- Foorum jätkab plenaaristungeid ja temaatilisi seminare. Lisaks sellele töötatakse välja veebilahendus kogemuste ja teabe vahetamiseks ja levitamiseks.

- Foorum on seni tõhusalt aktiviseerinud kahe kõnealuse valdkonna – ülikoolide ja ettevõtjate – esindajaid, sealhulgas vahendavaid organisatsioone ja ettevõtjate ühendusi. Partnerlussuhete toimimiseks on vaja ka aktiivset riikide valitsuste ja piirkondlike ametiasutuste kaasatust. Järgmises etapis tuleks seega paremini kaasata asjakohaseid avaliku sektori esindajaid.

- Toetudes senisele dialoogile ja muudes valdkondades tehtavale tööle, tuleks arutada järgmisi küsimusi:

- kuidas tagada, et ülikoolid reageeriksid tõhusalt tegevuskavale „Uute töökohtade jaoks uued oskused” ning majanduslangusest tulenevatele probleemidele;

- piirkondlikku arengut edendavad partnerlussuhted;

- partnerlused VKEdega;

- õppimist käsitlevate lähenemisviiside mitmekesistamine ning ühendavate struktuuride loomine kõrghariduse eri vormide vahel;

- kvaliteeditagamissüsteemid ja akrediteerimine ülikoolide ja ettevõtjate koostöö soodustamise vahenditena;

- Foorumi töö vastu on väljastpoolt ELi tihti huvi tuntud. Foorum peaks olema rohkem avatud väljastpoolt ELi pärit osalejatele (tegelikult on juba mitu rahvusvahelist ettevõtet foorumil osalenud) ja peaks tulevikus keskenduma rohkem sellele, mida on võimalik õppida partnerriikidelt. Komisjon avaldab kontaktide kaudu, mis tal on partnerriikide asjakohaste ametiasutustega, teavet foorumi töö kohta ning kutsub neid foorumil osalema.

Uute partnerlussuhete arendamine

- Foorumil on tehtud ettepanekuid luua ettevõtjate ja ülikoolide vahel struktuursete partnerlussuhete uusi vorme koolituskursuste väljatöötamiseks ja korraldamiseks . Sellised partnerlussuhted järgiksid struktuure, mis on välja arendatud seitsmenda raamprogrammi kohaselt tehnoloogiaplatvormide töös, Marie Curie nimelises tööstuse ja akadeemiliste ringkondade partnerlusprogrammis (Industry-Academia Partnerships and Pathways – IAPP) ning Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukondade (Knowledge and Innovation Communities – KICs) raames. Komisjon teeb ettepaneku uurida viivitamata, kuidas saaks selliseid partnerlussuhteid asjakohaste ELi programmide kaudu toetada, pidades silmas võimalust avaldada konkursikutsed uurimuslike meetmete võtmiseks elukestva õppe programmi raames 2010. aastal.

- Foorumil osalevad ettevõtlusringkondade esindajad on tihti juhtinud tähelepanu dialoogi laiendamisele muudesse haridus- ja koolitusvaldkondadesse, et hõlmata eelkõige keskkoole ning kutseharidus- ja -koolitusasutusi. Ettevõtjatel on selgelt suur potentsiaal aidata kaasa ettevõtluskoolitusele[17]. Komisjon uurib, kuidas oleks võimalik kasutada olemasolevaid programme, nagu Leonardo da Vinci ja Comenius, ning algatusi, nagu Euroopa Koolivõrk, et luua haridusalaseid partnerlussuhteid ettevõtjate ja koolide vahel, ning kuidas edendada koostööd Euroopa koordineerimisorgani kaudu. Komisjonil on kavas kutsuda sidusrühmi üles arutama edasisi ettevõtjate, koolide ning kutseharidus- ja -koolitusasutuste koostöövõimalusi sügisel korraldataval konverentsil või seminaril.

- ELi tasandil ülikoolide ja ettevõtjate vahel peetav dialoog peaks andma tõuke sarnaste dialoogide pidamiseks riiklikel ja piirkondlikel tasanditel. Komisjon julgustab liikmesriikidega tehtava haridust ja koolitust käsitleva poliitilise koostöö raames riikide ametiasutusi kehtestama sarnaseid riikliku tasandi dialoogistruktuure. Komisjon uurib, kuidas saaks struktuurifonde kasutada selliste piirkondlike algatuste toetamiseks.

- Komisjon algatab uuringu, et teha kindlaks olemasolevad parimad tavad ülikoolide ja ettevõtjate koostöö valdkonnas.

Praegu on õige aeg anda uut hoogu ülikoolide ja ettevõtjate koostööle. Majanduslanguse tingimustes, kui ülikoolilõpetajatel on raskem tööd leida ja ettevõtjate konkurentsisurve on suurem, on ülikoolide ja ettevõtjate koostöö sellest tuleneva loodetava lisandväärtuse tõttu veelgi suurema tähtsusega.

[1] Mõiste „ülikool“ tähendab käesolevas dokumendis kokkuleppeliselt kõiki kõrgkoole, sõltumata nende nimest ja staatusest liikmesriikides.

[2] KOM(2006) 208 (lõplik).

[3] Käsitletud teemade ja võetud meetmete kokkuvõte: KOM(2008) 680, 30. oktoober 2008, komisjoni aruanne nõukogule, mis käsitleb nõukogu 23. novembri 2007. aasta resolutsiooni ülikoolide moderniseerimise kohta Euroopa konkurentsivõime nimel ülemaailmses teadmistepõhises majanduses.

[4] KOM(2008) 865, 16. detsember 2008, „Ajakohastatud strateegiline raamistik üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal”.

[5] Jätkuharidus ja elukestev õpe (Continuing Education and Lifelong Learning, Brüssel, 30. juuni 2008), õppekava arendamine ja ettevõtlus (Curriculum Development and Entrepreneurship, Tenerife, 30. ja 31. oktoober 2008), teadmiste siire (Knowledge Transfer, Brüssel, 7. november 2008).

[6] ELi kõrgharidus- ja ettevõtlusvaldkonna koostööd edendavate programmide kirjeldus on esitatud komisjoni talituste töödokumendis 3. jaos.

[7] KOM(2008) 868.

[8] Vt komisjoni talituste töödokument, punkt 2.3: Global Entrepreneurship Monitor 2007 näitab, et ettevõtluse määr on Hiinas 2–5 korda kõrgem kui ELi liikmesriikides.

[9] KOM(2008) 1329.

[10] http://www.responsible-partnering.org/; väljatöötanud juhtivad ülikooli ja tööstusühendused (EUA, EARTO, EIRMA ja ProTon Europe)

[11] KOM(2008) 317 (lõplik): „Paremad tööalased võimalused ja rohkem liikuvust: Euroopa partnerlus teadlaste jaoks”.

[12] http://www.adeit.uv.es

[13] KOM(2008)868 (lõplik): „Uute töökohtade jaoks uued oskused”.

[14] Progress towards the Lisbon objectives in Education and Training – indicators and benchmarks 2008 (Edusammud Lissaboni eesmärkide saavutamiseks hariduses ja koolituses: 2008. aasta näitajad ja piirmäärad), Euroopa Komisjoni talituste töödokument, SEK(2008)2293.

[15] European Universities' Charter on Lifelong Learning, 2008, ISBN: 9789078997009, EUA, www.eua.be

[16] Higher Education and Regions: Globally Competitive, Locally Engaged; OECD 2007.

[17] Komisjon loob praegu kõrgel tasemel Euroopa komiteed, mille ülesandeks on arutada ettevõtluskoolituse teemadel ning mis hõlmab kõikide liikmesriikide ja Euroopa Majanduspiirkonna riikide esindajaid, et toetada ühtsemate lähenemisviiside väljatöötamist.