ET

Brüssel 16.2.2009

KOM(2009) 76 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE,

mis käsitleb nõupidamise alustamist Guineaga Cotonou lepingu artikli 96 alusel

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE,

mis käsitleb nõupidamise alustamist Guineaga Cotonou lepingu artikli 96 alusel

1. Taust

Demokraatia ja õigusriigi olukorra halvenemise tõttu Guineas alustas Euroopa Liit 20. märtsil 2004 Cotonou lepingu artikli 96 alusel kõnealuse riigiga nõupidamist. 14. aprillil 2005 lõpetatud nõupidamise tulemusena võttis Guinea endale teatavad kohustused. Nimetatud kohustuste elluviimiseks ette nähtud ajavahemikul toimus poliitiline dialoog, millega kaasnesid kontrollkäigud. Kõnealuse ajavahemiku pikkuseks kehtestati alguses kolm aastat, kuid seda pikendati nelja aastani (14. aprillini 2009), sest tekkis viivitusi kõige olulisema kohustuse täitmisega, milleks oli parlamendivalimiste korraldamine (muud kohustused loeti piisaval tasemel täidetuks).

23. detsembril 2008 teatati president Conté surmast ja rahvuskogu esimehe Aboubacar Somparé nimetamisest ajutiseks riigipeaks. Mõni tund pärast seda viis 26 sõjaväelasest ja 6 tsiviilisikust koosnev ning ennast Rahvuslikuks Demokraatia ja Arengu Kaitse Nõukoguks (Conseil National pour la Démocratie et le Développement – CNDD) nimetav hunta ellu riigipöörde. CNDD peatas põhiseaduse kehtivuse ning ametiühingu ja poliitilise tegevuse ning saatis laiali riigiorganid. Seejärel kehtestas ta erirežiimi, et hallata riiki kuni üleminekuvalitsuse moodustamiseni. CNDD, mille peakorter asub Conakrys Alpha Yaya sõjaväelaagris, valis oma esimeheks kapten Moussa Dadis Camara, kes kuulutas ennast vabariigi presidendiks. Riigipöörde põhjuseks tõi CNDD riigi vahendite väärkasutamise, üleüldise korruptsiooni, valitsuse ja rahvuskogu õiguspäratuse, valitsuse karistamatu tegevuse ning riigiorganites lokkava anarhia, mis on viinud riigi katastroofilisse olukorda. Selles on CNDD sõnul süüdi Souaré valitsuse liikmed ja riigiorganid. Guinea avalikkus, sealhulgas peamiste parteide, ametiühingute ja kodanikuühiskonna juhid, suhtusid CNDDsse pooldavalt, kuna Conté režiimist sooviti üldiselt eemalduda ja kardeti riigi destabiliseerimist.

Riigipöördega kaasnesid relvajõududesisesed ümberkorraldused, eelkõige kindralite errusaatmine. CNDD teatas oma kavatsusest korraldada enne 2010. aasta lõppu presidendi- ja parlamendivalimised ning kutsus parteisid ja kodanikuühiskonna esindajaid üles tegema ettepanekuid selle kohta, kuidas minna rahumeelselt üle põhiseaduslikule ja demokraatlikule korrale. Nimetatud jõud esitasid ettepaneku teekaartide kohta, mis käsitlevad valimiste korraldamist enne 2009. aasta lõppu.

31. detsembril 2008 nimetas CNDD esimees rahvusvahelise pangandusjuhi Kabiné Komara peaministriks, et moodustada üleminekuvalitsus. Enne seda oli juba ajutiselt nimetatud ametisse kolm ministrit: kindral Toto Camara (julgeoleku- ja kodanikukaitse minister), kolonel Sékouba Konaté (kaitseminister) ja kapten Claude Pivi [1] (presidendi julgeoleku minister). Need kolm isikut koos CNDD esimehega näivad moodustavat CNDD tuumiku. 14. jaanuaril teatas peaminister, et ametisse on nimetatud üleminekuvalitsus, mis koosneb 28 ministrist. Üleminekuvalitsusse, mida CNDD tutvustas oma esimestes avaldustes kui tsiviilvalitsust, kuulub tegelikkuses 10 sõjaväelast (enamik CNDD liikmed), [2] kellele on antud võtmetähtsusega justiits-, julgeoleku-, kaitse-, kaubandus- ja rahandusministri kohad. Neli olulist ministeeriumi (kes tegelevad riigikaitse, ehituse ja ruumilise planeerimise, rahanduse ning eriteenistuste ja uimastivastase võitlusega) [3] alluvad otse vabariigi presidendile. Ministrite hulka ei kuulu ühtegi parteide, ametiühingute ega kodanikuühiskonna esindajat. Valitsuse ametisse nimetamisega samal ajal esitas CNDD esimees programmkõne, milles ta teatas hulgalistest riigi majanduse taastamisele, ühiskondliku moraali parandamisele ja riigiorganite moderniseerimisele suunatud reformidest, mis hõlmavad eeskätt meetmeid veemajanduse, elektrienergia, tööhõive, rahapoliitika, maksunduse, toiduga kindlustatuse, riigi rahanduse, kaevandussektori haldamise ja korruptsioonivastase võitluse alal. Demokraatlikule korrale ülemineku korraldamist ei mainitud programmkõnes mitte kordagi. Seejärel lõi CNDD esimees õigusnõukogu ja riigile strateegiliselt oluliste majandussektorite auditi ja järelevalve komitee.

Euroopa Liit, Aafrika Liit, Lääne-Aafrika riikide majandusühendus (ECOWAS), Ameerika Ühendriigid ja Nigeeria mõistsid vägivaldse võimuhaaramise hukka ning nõudsid CNDD-lt põhiseadusliku korra taastamist. Guinea liikmesus Aafrika Liidus, ECOWASis ja Rahvusvahelises Frankofoonia Organisatsioonis peatati. Ameerika Ühendriigid peatasid riigiga koostöö, välja arvatud humanitaarabi ja üleminekut soodustavate meetmete valdkonnas, ning nõudsid üleminekuvalitsuselt valimiskuupäevade avaldamist. Liibüa, Senegal, Mauritaania ja Gambia seevastu tervitasid režiimi. ECOWAS võttis endale sõjaväelise režiimiga suhtlemisel vahendaja rolli, et kiirendada üleminekut. Riiki külastasid ka Aafrika Liidu, ÜRO, Prantsusmaa ja Euroopa Liidu esindajad, kes osutasid kõik vajadusele korraldada lähitulevikus valimised ja kaitsta demokraatia põhimõtteid.

2. 14.–16. jaanuaril 2009 artikli 96 alusel toimunud kontrollkäigu järeldused

Kõnealune kontrollkäik teostati Cotonou lepingu artikli 96 alusel juba varem alustatud nõupidamise raames teabekogumise eesmärgil. Selle käigus sooviti põhiliselt tutvuda sõjaväelise riigipöörde tulemusena tekkinud uue poliitilise olukorraga, et teha ettepanekuid asjakohaste meetmete võtmiseks, eeskätt uue nõupidamise raames, mida artikli 96 alusel võidakse alustada. Kontrollkäigu korraldamisel ja teostamisel osalesid ka Aafrika Liit ja ECOWAS. Selle tulemused võib kokku võtta järgmiselt:

· tuntakse muret selle pärast, millised on riigipöörde korraldajate kavatsused ja kas nad tegelikult soovivad üleminekut demokraatlikule korrale;

· kaheldakse CNDD ühtsuses ja osutatakse suurele ohule, et rühmituses tekivad siseprobleemid või toimub uus riigipööre;

· järk-järgult väheneb parteide, ametiühingute ja kodanikuühiskonna usk CNDD kavatsustesse ning möödub sobiv aeg demokraatlikule korrale ülemineku korraldamiseks;

· valijate registrisse kandmine toimub väga aeglaselt;

· on olemas oht, et inimõiguste olukord halveneb kiiresti (ametiühingu ja poliitilise tegevuse peatamine, relvajõudude liikmete vägivallaaktid ning „nõiajaht”) ja et riigi elanikkond reageerib sellele (meeleavaldused);

· üha kasvab hunta kontroll kõikide rahandusasutuste, keskpanga, rahandusministeeriumi ja tolli üle, mis võib tuua kaasa majandustegevuse aeglustumise või täieliku peatumise;

· tehnilised ja korralduslikud tingimused ülemineku toimumiseks on rasked ning selle teostamise viis ebaselge. Teatavates küsimustes ollakse siiski üksmeelel ja see võimaldab töötada välja võimaliku ülemineku kriteeriumid;

· tuleb jätkata survet CNDD-le ja korraldada võimalikult kiiresti kohtumised, et pidada Cotonou lepingu artikli 96 alusel nõu.

3. Komisjoni ettepanek

Komisjon toetab eesistujariigi 31. detsembri 2008. aasta avaldust, milles mõistetakse põhimõtteliselt hukka vägivaldne võimuhaaramine ja kutsutakse Guinead üles alustama üksmeele vaimus võimalikult kiiresti rahumeelset, organiseeritud ja demokraatlikku üleminekuprotsessi, et taastada eelkõige presidendi- ja parlamendivalimiste teel võimalikult lühikese ajaga riigiorganite normaalne toimimine. Komisjon teatab oma valmisolekust toetada ECOWASi ja Aafrika Liidu samme ülemineku kiirendamiseks, eeskätt aidates kaasa nimetatud valimiste korraldamisele.

Cotonous 23. juunil 2000 alla kirjutatud ja Luxembourgis 25. juunil 2005 läbi vaadatud AKV riikide ja ELi koostöölepingu artikli 9 lõikes 2 on sätestatud lepingu olulised osad. Demokraatia, õigusriigi ja inimõiguste põhimõtete austamine on lepinguosaliste sise- ja välispoliitika alus ning lepingu oluline osa. Võttes arvesse nimetatud artiklit ning olukorda, milles sõjaväeline hunta Guineas võimu haaras, leiab komisjon, et nimetatud olulist osa lepingust on eriti raskelt ja ilmselgelt rikutud ning et tegemist on kõnealuse lepingu artikli 96 lõike 2 punktis b sätestatud eriti pakilise juhtumiga. Seega peab komisjon vajalikuks alustada nõupidamist Guineas võimul olevate organitega, et uurida võimalusi kriisi lahendamiseks ja põhiseadusliku korra taastamiseks. Nõupidamine toimub vastavalt läbivaadatud Cotonou lepingu artiklile 96 ja selle peamine eesmärk on pidada asjaomaste organitega aru üleminekuks vajaliku teekaardi üle, milles oleks täpsustatud eelkõige järgmised küsimused:

· kokkuleppe saavutamine kõikide osapoolte (CNDD, valitsuse, parteide, ametiühingute ja kodanikuühiskonna) vahel selle üle, milliseid etappe üleminek hõlmab;

· konsensuse põhimõttel tegutseva riikliku üleminekunõukogu loomine, kellel oleksid asutava kogu volitused ja õigused;

· õigusraamistiku (põhiseaduse ja valimisseaduste) ajakohastamine [4];

· vabade ja läbipaistvate parlamendi- ja presidendivalimiste korraldamine enne 2009. aasta lõppu;

· teekaardi eri osade teostamise ajakava.

Ülemineku lahutamatuks osaks peetakse inimõiguste ja põhiõiguste austamist, sealhulgas kiireloomulisi meetmeid isikuvabaduste, üksikisikute julgeoleku ja sõnavabaduse tagamiseks ning piinamise ja muu ebainimliku või alandava kohtlemise vältimiseks.

Kõnealune dialoog võimaldab Guineas võimu haaranud sõjaväelisel huntal täpsustada oma kavatsusi ja ettepanekuid kriisist väljumiseks ning Euroopa Liidul hinnata, millisel viisil oleks sellest lähtuvalt võimalik toetada liikumist läbivaadatud Cotonou lepingu artikli 9 lõikes 2 sätestatud põhimõtete järgimise suunas.

Seepärast teeb komisjon nõukogule ettepaneku kutsuda Guinea Vabariik läbivaadatud Cotonou lepingu artiklis 96 sätestatud nõupidamisele vastavalt lisatud kirja kavandile.

---

LISA

Brüssel,

Guinea Vabariigi Üleminekuvalitsuse

Peaminister

Conakry

Guinea

KAVAND

Lugupeetud härra peaminister

31. detsembri 2008. aasta avalduses Guinea riigipöörde kohta mõistis Euroopa Liidu eesistujariik resoluutselt hukka mis tahes vägivaldse võimuhaaramise ja kutsus Guinead üles alustama üksmeele vaimus võimalikult kiiresti rahumeelset, organiseeritud ja demokraatlikku üleminekuprotsessi, et taastada eelkõige presidendi- ja parlamendivalimiste teel võimalikult lühikese ajaga riigiorganite normaalne toimimine.

Samas avalduses teatas Euroopa Liidu eesistujariik oma valmisolekust toetada ECOWASi ja Aafrika Liidu samme ülemineku kiirendamiseks, eeskätt aidates kaasa nimetatud valimiste korraldamisele.

Võttes arvesse Cotonou lepingu artikli 96 lõike 2 punkti b ning arvestades sama lepingu artiklis 9 sätestatud oluliste lepinguosade rasket ja ilmset rikkumist, on meil au kutsuda Teie riiki ühenduse ja ELi liikmesriikide nimel nõupidamisele, et olukorda vastavalt lepingule põhjalikult uurida ning vajaduse korral parandada. Nõupidamine toimub vastavalt läbivaadatud Cotonou lepingu artiklile 96 ja selle peamine eesmärk on pidada asjaomaste organitega aru üleminekuks vajaliku teekaardi üle, mis võiks muu hulga põhineda järgmistel etappidel ja nendega seotud ajakaval:

· kokkuleppe saavutamine kõikide osapoolte (CNDD, valitsuse, parteide, ametiühingute ja kodanikuühiskonna) vahel selle üle, milliseid etappe üleminek hõlmab;

· konsensuse põhimõttel tegutseva riikliku üleminekunõukogu loomine, millel oleksid asutava kogu volitused ja õigused;

· õigusraamistiku (põhiseaduse ja valimisseaduste) ajakohastamine [5];

· vabade ja läbipaistvate parlamendi- ja presidendivalimiste korraldamine enne 2009. aasta lõppu;

· teekaardi eri osade teostamise ajakava.

Ülemineku lahutamatuks osaks peetakse inimõiguste ja põhiõiguste austamist, sealhulgas kiireloomulisi meetmeid isikuvabaduste, üksikisikute julgeoleku ja sõnavabaduse tagamiseks ning piinamise ja muu ebainimliku või alandava kohtlemise vältimiseks.

Teeme ettepaneku, et nõupidamine toimuks peatselt pooltele sobival kuupäeval Euroopa Liidu Nõukogu hoones Brüsselis. Nõupidamise ülesanne on anda Guineale võimalus täpsustada, kuidas taastatakse kiiresti ja rahumeelselt demokraatlik kord, järgides olemasolevat õigusraamistikku ja pidades igati kinni põhiseadusest, ning kehtestada kirjeldatud ülemineku toetamiseks asjakohased meetmed.

Lugupidamisega

Nõukogu nimel Komisjoni nimel

Koopiad: AKV-EÜ ministrite nõukogu eesistuja

AKV suursaadikute komitee eesistuja

AKV riikide rühma peasekretär

[1] Nimetatud isikut peetakse üldiselt 2008. aasta mais sõjaväes toimunud mässu intellektuaalseks juhiks ja 2008. aasta detsembri riigipöörde peamiseks kavandajaks. Mitu allikat seostavad teda uimastikaubandusringkondadega.

[2] Väärib märkimist, et kindral Toto Camara ja kolonel Konaté on jäänud oma ametikohale; kapten Pivi, kes oli ministrite nimekirjast välja jäänud, on hiljuti määrusega uuesti ametisse kinnitatud.

[3] CNDD esimehe põhjenduse kohaselt kuulub rahandusministeerium presidendi alluvusse selleks, et vahetult kontrollida riigi kulutusi, ning ehitus- ja ruumilise planeerimise ministeerium selleks, et kontrollida riigi maade ostu ja ehitusalaste riigihankelepingute sõlmimist. Neid ministeeriume ei pea CNDD esimees praegu piisavalt usaldusväärseteks. Kummalisel kombel ei kuulu presidendi alluvusse aga kaevandusministeerium.

[4] Nimetatud punkt hõlmab valijate registreerimist ja kõikide sidusrühmade arvates usaldusväärse valijate registri loomist.

[5] Nimetatud punkt hõlmab valijate registreerimist ja kõikide sidusrühmade seisukohast usaldusväärse valijate registri loomist.

--------------------------------------------------