23.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/101

1.1

Komitee jagab komisjoni seisukohta, et üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) suuniste põhjalik läbivaatamine on vajalik, kuna pärast 1996. aastat on ELiga liitunud suur hulk liikmesriike. Seoses sellega ja ka seoses rõhuasetuse nihkumisega poliitilistes prioriteetides, eelkõige on suurenenud tähelepanu keskkonnale ja kliimale, on hädavajalik ühenduse transpordiinfrastruktuurivõrgu läbivaatamine.

1.2

Süsinikdioksiidiheite suurenemise ja kaubavedu puudutavate infrastruktuurialaste ja organisatoorsete vajakajäämiste osas jagab komitee komisjoni ideed otsida kaubaveole integreeritud intermodaalseid lahendusi, et luua kasutajate jaoks sünergiat.

1.3

Uue TEN-T väljatöötamisel soovib komitee, et kindlasti arvestataks nn naabruspoliitikat, ELi ühendusi itta ja lõunasse, kusjuures komisjon ja liikmesriigid peaksid keskenduma eelkõige võrgule ja mitte individuaalsetele infrastruktuuritöödele. Sellega edendatakse ka liikmesriikidevahelist solidaarsust.

1.4

Tulevase TEN-T osas pakub komisjon välja kolm valikuvõimalust. Komitee jagab nõukogu seisukohta, et selleks peaks olema kahetasandiline struktuur, mis koosneb üldisest võrgust ja põhivõrgust, hõlmates geograafiliselt määratletud prioriteetset võrku ja kontseptuaalset alust, et hõlbustada transpordipoliitika ja transpordi infrastruktuure käsitlevate erinevate tegurite ühendamist. Komitee arvates on seeläbi võimalik ELi rahalisi vahendeid kasutada tõhusamalt ja tulemuslikumalt kui senini. Tuleks luua organ, mis hoolitseks vahendite kasutamise koordineerimise eest.

1.5

Komitee soovib veenda komisjoni selles, et prioriteetse võrgu ning ka koostalitusvõimeliste liiklusjuhtimissüsteemide rajamisele loodaks siduvam realiseerimisraamistik, mis sisaldaks ka vastavaid karistusmeetmeid.

1.6

TEN-T tulevase kavandamise osas nõustub komitee komisjoni rohelises raamatus sisalduva lähenemisviisiga mille kohaselt kasutatakse iga transpordiliiki vastavalt selle suhtelistele eelistele tõhusas intermodaalses transpordiahelas, ja see mängib olulist rolli kliimamuutusega seotud eesmärkide saavutamisel ühenduses. Eesmärgiks peab jääma üleminek kõige keskkonnasõbralikumatele transpordiliikidele.

2.1

4. veebruaril 2009 esitles komisjon rohelist raamatut „Üleeuroopaline transpordivõrk: poliitika läbivaatamine. Paremini integreeritud üleeuroopaline transpordivõrk ühise transpordipoliitika teenistuses”, mis sisaldab komisjoni poliitika läbivaatamist üleeuroopalise transpordivõrgu osas.

2.2

Et oleks võimalik kasutada olemasolevaid teadmisi, kogemusi ja seisukohti, soovib komisjon kaasata läbivaatamisse nii palju huvitatud osapooli kui võimalik. Selleks avas komisjon avaliku arutelu, mis lõppes 30. aprillil 2009.

2.3

Komisjonil on kavas analüüsida avaliku arutelu tulemusi ja kasutada neid üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika arendamise töödes. Ootuste kohaselt tegeletakse rohelise raamatu kohta esitatud reageeringute läbitöötamise ja vajalike uuringute teostamisega 2009. aasta lõpuni. 2010. aasta alguses on komisjonil kavas esitleda kõnealuse poliitika metodoloogiat ja seejärel 2010. aasta lõpus seadusandlike ettepanekute kava, mis sisaldab TEN-T suuniste ja võimalik, et ka TEN-T määruse läbivaatamist.

2.4

EÜ asutamislepingus (artiklid 154–156) on TEN-T poliitika määratletud kui panus, mis aitab saavutada siseturul majanduskasvu ja töökohtade loomise valdkonnas seatud eesmärke ning panna aluse ka sotsiaalsele, majanduslikule ja geograafilisele ühtekuuluvusele, mis peaks olema kõigi kodanike ja ettevõtjate huvides.

2.5

Lisaks tuleb tagada säästev areng, andes selleks kõnealuses poliitikas tähtsa koha keskkonnakaitset puudutatavatele nõudmistele. TEN-T poliitika peab olema tulevikus suunatud sellele, et anda oluline panus ühenduse kliimaalaste eesmärkide (20/20/20) saavutamisele.

2.6

ELi poliitika TEN-T osas töötati välja aastatel 1990–1995 ning kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega 1996. aastal. Sellest ajast alates on üleühenduselise tähtsusega transpordiinfrastruktuuriprojektidesse investeeritud 400 miljardit eurot, seejuures tuleb märkida, et paljude projektide lõpuleviimisel on esinenud märkimisväärseid viivitusi. Eelkõige TENi esimese perioodi vältel (1996–2003) teostasid liikmesriigid, võrreldes prioriteetsete projektide koguarvuga, enamasti tee-ehitusprojekte. Mõningates ilmselgetes situatsioonides vajavad keskkonnasõbralikumad transpordiliigid kiirelt täiendavaid infrastruktuuriehitisi.

2.7

Umbes 30 % investeeritud 400 miljardist eurost on pärit ühenduse allikatest, nagu TEN-T eelarve, ühtekuuluvusfond, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ja Euroopa Investeerimispank. Hinnanguliselt tuleks veel investeerida 500 miljardit eurot. Ette on nähtud, et 80 % TEN-T prioriteetsete projektide jaoks reserveeritud summadest tuleks suunata raudteesektorisse.

2.8

Kogemused on näidanud, et Euroopa kodanikul on raske näha TEN-T poliitika tulemusi ja selle lisandväärtust. Käsitletavas rohelises raamatus püütakse seda viga parandada komisjoni poolt väljapakutud lähenemisviisi abil ning komisjon asetab oma tulevases TEN-T poliitikas kesksele kohale kliimamuutusi puudutavad eesmärgid.

2.9

Komisjon jõuab ise järeldusele, et TEN-T poliitika põhjalik läbivaatamine on hädavajalik. Protsessiga, millesse on integreeritud majanduslikud ja kliimaalased eesmärgid ning mis on selgelt suunatud tõhusa reisijate- ja kaubaveo vajadustele, võttes aluseks intermodaalsuse ja kasutades uuenduslikke tehnoloogiaid, soovitakse luua tugev alus, et anda tõhus panus ühenduse kliimaalastesse eesmärkidesse.

2.10

Kuna läbivaatamine on nii laiaulatuslik – see puudutab nii poliitilisi kui ka sotsiaal-majanduslikke, keskkonnaalaseid, institutsionaalseid, geograafilisi ja tehnilisi aspekte –, siis kasutas komisjon rohelise raamatu avaldamise võimalust. Selles on üles täheldatud komisjoni kaalutlused ja sellega pakuti huvitatutele võimalus mõelda aktiivselt kaasa avaliku arutelu raames ja teha ettepanekuid uue TEN-T poliitika tarvis.

2.11

Tulevast TEN-T poliitikat puudutava rohelise raamatu osas märkis Euroopa Parlament oma 22. aprilli 2009. aasta resolutsioonis, et parlament toetab küll suhteliselt ebamäärast TEN-T kontseptuaalse samba põhimõtet, ent näeb samuti kasu konkreetsetes projektides, mille puhul enamik prioriteetsetest projektidest peaks teenima keskkonnasõbralike transpordiliikide huve.

2.12

Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu võttis 11. ja 12. juunil 2009 toimunud koosolekul seisukoha, et kõik praegused TEN-T prioriteetsed projektid peaksid olema ühtse prioriteetse võrgu lahutamatu osa, mis koondab juba valminud või ehitusjärgus infrastruktuuri ja ühist huvi pakkuvaid projekte. Need projektid peavad olema mitmeliigilised, pöörates piisavalt tähelepanu sõlmedele ja transpordiliikide vahelistele ühendustele.

2.13

Lisaks märgib nõukogu, et TEN-T poliitika peab olulisel määral kaasa aitama kliimamuutuste ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele. Kõikide transpordiliikide (nii füüsilised kui ka arukad transpordisüsteemid) optimaalne integreerimine ja omavaheline ühendamine peab tagama tõhusad intermodaalsed transporditeenused ja looma tugeva aluse transpordisektori jõupingutustele süsinikdioksiidi ja teiste saasteainete heite vähendamiseks.

3.1

Komitee on arvamusel, et komisjon on teinud asjakohaseid samme, et panna rohelise raamatuga kaasneva avaliku aruteluga alus TEN-T poliitika põhjalikule läbivaatamisele pärast seda, kui ta oli tõdenud, et Euroopa parlamendi ja nõukogu 1996. aasta otsuse (ühenduse jaoks olulise üleeuroopalise infrastruktuurivõrgu loomise kohta) täitmine ei kulge plaanipäraselt. Viimatinimetatu nähtub ka komisjoni teatisest „Üleeuroopalised võrgud: ühtse lähenemisviisi suunas” (KOM(2007) 135 lõplik).

3.2

TEN-T suuniste põhjalik läbivaatamine on komitee arvates vajalik ka seetõttu, et pärast 1996. aastat on ELiga liitunud suur hulk liikmesriike. See muudab hädavajalikuks ühenduse transpordiinfrastruktuurivõrgu ajakohastamise.

3.3

Komisjoni poolt läbi viidud TEN-T suuniste poliitika hindamine näitab, et seoses ELi laienemisega on löögijõudu kaotanud algselt kavandatud võrgustiku planeerimine, mille puhul oli eesmärk liita liikmesriikide transpordivõrgu erinevaid transpordiliike teenindavad osad ja ühendada need omavahel liikmesriikide piiril.

3.4

Arvestades asjaoluga, et uue TEN-T elluviimiseks on vaja ülisuuri summasid, peab komitee vajalikuks, et õigete ja vastutustundlike valikute tegemisel arvestataks nii paljude oluliste tegurite ja elementidega kui võimalik. Lähtepunktis soovitab komitee võtta selle, et rahalised vahendid peavad peegeldama ambitsioone ja mitte vastupidi.

3.5

Tulevase TEN-T poliitika alus on sätestatud EÜ asutamislepingus. Selle artiklites 154–156 määratletakse elemendid, millega tuleb arvestada. Minevikus ei pööratud säästvale arengule ja sellega seoses ka kliimamuutustele piisavalt tähelepanu, ent komitee jagab komisoni seisukohta, et see on üleüldiselt transpordipoliitika oluline osa ning peab seega olema ka TEN-T osa. Komitee on juba viidanud sellele oma 13. märtsi 2008. aasta arvamuses (TEN/298-CESE 488/2008), kus ta rõhutab ka ühtse lähenemisviisi tähtsust.

3.6

Lepingu sätete rakendamiseks loodi nn TEN-T suunised, mis sisaldavad tingimusi ühist huvi pakkuvate ja liikmesriikide poolt toetatavate projektide valimiseks. Nende suuniste lõplik eesmärk on mitmeliigilise võrgu rajamine, et muuta uuenduslikul viisil võimalikuks ohutu ja tõhus transport.

3.7

Komitee jagab komisjoni ideed otsida kaubaveole intermodaalseid lahendusi, et lahendada probleeme, mis on seotud süsinikdioksiidiheite suurenemise ning infrastruktuuri alaste ja organisatsiooniliste vajakajäämistega. Sarnaselt komisjonile peab komitee näiteks TEN-T tulevase arengu seisukohast väga oluliseks merekiirteede arendamist.

3.8

Komisjon on arvamusel, et läbivaadatud TEN-T poliitikat tuleks edasi arendada seni saavutatud tulemusele tuginedes ja hoolitseda tuleks selle eest, et valitseks järjepidevus varem kokkulepitud lähenemisviisiga. Komitee küsib, kas selline lähenemisviis on kooskõlas TEN-T poliitika põhimõttelise läbivaatamisega. Praeguste prioriteetsete projektide hindamine TEN-suuniste lisas 3, mis põhineb objektiivsetel kriteeriumitel, peaks komitee arvates viima selle lisa kohandamiseni, mis võib loogiliselt võttes tuua kaasa ka selle, et osad projektid võivad sellest nimekirjast ka kaduda.

3.9

Uue TEN-T poliitika ülesehituse osas jagab komitee komisjoni arvamust, et see peab põhinema kahesel eesmärgil, millesse tuleb integreerida majandus ja elukeskkond. Komitee hinnangul loob ühtne lähenemisviis sünergia, eelkõige kui tegu on projektidega, mis puudutavad ELi laienemist. Seepärast on oluline, et võrgu valikul arvestataks ka keskkonnale põhjustatavate tagajärgedega (k.a kliimamuutused). Niisiis tuleb otsida tasakaalu majanduslike huvide ja keskkonna eest hoolitsemise vahel, edendades intermodaalsuse põhimõttele tuginevat säästvat ja tõhusat transpordisüsteemi.

3.10

Selle näitena tahab komitee viidata turu poolt stimuleeritud õhutranspordi ja raudteetranspordi integreerimisele vahemaade puhul, mis on lühemad kui 500 km. Reisijateveos on väga oluline roll kiirrongiühendustel, ent lennuväljade ühendamine Euroopa raudteevõrguga pakub huvitavaid võimalusi ka kaubaveole.

3.11

Komitee on seisukohal, et uus TEN-T peaks keskenduma eelkõige võrgule, nii füüsilisele kui ka mitte-füüsilisele, kusjuures rõhk tuleks asetada nn naabrusele, näiteks ELi lääneosast itta ja põhjast lõunasse viivale infrastruktuurile (Via Baltica, Helsinki-Ateena). Nn naabrusel põhinev lähenemine avaldab komitee arvates soodsat mõju ELi elanike solidaarsusele.

3.12

Komisjon soovitab, et Euroopa lisandväärtuse määratlemiseks tuleks kõigi väljavalitud ühist huvi pakkuvate projektide puhul rakendada ühtlustatud multikriteeriumite ning kulude ja tulude analüüsi. Seeläbi on võimalik arvestada kõigi teguritega, ka nendega, mis ei ole rahas mõõdetavad. Sel viisil oleks võimalik ühenduse eelarvest makstavaid toetusi jaotada õiglaselt ja objektiivselt ning piirduda projektidega, millel on ELi jaoks tõepoolest lisandväärtus. Komitee on seisukohal, et kasutada tuleb igasugust metoodikat, mis viib ühenduse raha tõhusama ja tulemuslikuma kasutamiseni.

3.13

Eelkõige võiks sellisest ühtlustatud viisist olla kasu tegelemisel piiriüleste infrastruktuurialaste kitsaskohtadega, mille puhul probleemid on tihti seotud kulude jagamisega. Selline tööviis võib tuua kaasa TEN-T programmi ratsionaliseerimise ja samas on võimalik enam keskenduda majanduse ja keskkonna huvide ühendamisele.

3.14

Rohelises raamatus palub komisjon valida tulevase TEN-T vormi jaoks välja üks alljärgnevatest võimalustest:

3.15

Komitee eelistab viimast valikuvõimalust. Komitee hinnangul tuleb ELi rahalisi vahendeid kasutada senisest tõhusamalt ning arvab, et nende vahendite koondamine põhivõrgule pakub selleks parimaid võimalusi. Üldist võrku, milles praeguse TEN-T võrgu ulatusele lisati aastate jooksul osa ühenduse transpordialaste õigusaktide rakendamine, ei saa tänu sellele seosele lihtsalt niisama kõrvale jätta ja see peab niisiis püsima jääma. TEN-T eelarvest need projektid enam toetusi ei saaks, samas on võimalik neid rahastada regionaalfondide ja ühtekuuluvusfondi vahenditest.

3.16

ELi vahendite tõhusamaks ja tulemuslikumaks kasutamiseks tuleks komitee arvates luua organ, mis hoolitseks nende vahendite kasutamise koordineerimise eest.

3.17

Geograafiliselt määratletud prioriteetne võrk peaks komitee arvates koosnema tõeliselt mitmeliigilistest telgedest, mis ühendavad kõige olulisemaid majanduslikke ja rahvastiku keskuseid ning ühendavad need keskused omakorda peamiste sõlmpunktidega nagu mere- ja siseveesadamad ning lennuväljad. See võrk peab vastama keskkonnakaitse ning sotsiaalse ja säästva arengu nõudmistele.

4.1

Säästev areng ja eelkõige 2008. aasta detsembris ELi poolt sõnastatud ambitsioonikad kliimaeesmärgid tingivad komisjoni arvates muutusi üleeuroopalistele võrkudele lähenemises. Komitee jagab komisjoni seisukohta, et juba ainuüksi kliimaga seotud kaalutlused oleks piisav põhjus läbivaatamise teostamiseks, ent viitab sellele, et läbivaatamist tingivad ka lõpule viimata kavandatud projektid ja ELi laienemine.

4.2

Kui komisjon tõestab, et kõigi ühist huvi pakkuvate projektide suhtes tuleb läbi viia kulude ja tulude analüüs, siis võib komitee sellega nõustuda, olgugi et komitee soovib anda võimaluse ka teistele metoodikatele, millel on sama tulemus. Komitee viitab aga siiski vajadusele määrata välismõjud kindlaks ja hinnata neid palju ühtsemal viisil.

4.3

Komitee nõustub komisjoni seisukohaga, et TEN-T läbivaatamise käigus tuleks üksteisega ühendatud suurtest infrastruktuuriprojektidest koosnevat võrku täiendada sellist liiki projektidest koosneva kontseptuaalse võrguga. Samas soovib komitee rõhutada, et komisjon peaks suunama märkimisväärse osa koordineerimisega seotud pingutustest seda liiki projektide elluviimisele.

4.4

Komitee viitab sellele, et süsteemsed investeeringud Euroopa teadustöösse ja tehnoloogia arengusse on toonud endaga kaasa uued võimalused Euroopa transpordipoliitika eesmärkide realiseerimiseks teiste vahenditega kui üksnes investeeringutega füüsilisse infrastruktuuri.

4.5

Nii on komisjon käsitlenud neid võimalusi ja poliitilisi kavasid erinevates teatistes, nagu näiteks neis, mille teema on kaubaveologistika tegevuskava ja arukate transpordisüsteemide tegevuskava. Nende uute tehnoloogiate rakendamisel tuleb igal juhul vältida negatiivseid mõjusid töötingimustele ja andmekaitsele.

4.6

Lisaks võib nimetada energiasäästlike autode algatust (green car initiative), mis moodustab osa Euroopa majanduse elavdamise kavast ning milles tuuakse esile, kuidas puhta käivitustehnoloogia ja aruka logistika abil on võimalik suurendada Euroopa transpordisüsteemi tõhusust ja tulemuslikkust. Uuendustegevuse valguses ei saa mainimata ei saa jätta ka Euroopa tegevuskava NAIADES, mis on laias mõttes siseveelaevanduse stimuleerimisele suunatud tegevuskava.

4.7

Punktis 4.5 mainitud kaubalogistika tegevuskavas on mõistet rohelised transpordikoridorid kirjeldatud väga napisõnaliselt. Komitee hindaks selle täpsustamist, kuna rohelised transpordikoridorid hõlmavad komitee arvates ka seda, et sõlmpunktidevaheliseks transpordiks on kasutada alternatiivsed transpordiliigid, võimaldades teha kulutõhusamaid valikuid.

4.8

Siiani on oldud seisukohal, et TEN-T elluviimise nimel on kohustatud pingutusi tegema asjaomased liikmesriigid. Kui iseenesest ongi infrastruktuuri rajamine riiklikus pädevuses, soovib komitee siiski komisjonile rõhutada, et prioriteetse võrgu rajamise jaoks loodaks realiseerimisele siduvam raamistik, mis sisaldaks ka vastavaid karistusmeetmeid. Viimast võiks rakendada ka koostalitusvõimeliste transpordijuhtimissüsteemide puhul.

4.9

Kujundades ideid prioriteetsest võrgust, peaks komitee arvates nendes olema rõhutatult keskne roll merekiirteede väljatöötamisel ning seejuures tuleb enam keskenduda laiemale logistilisele võrgule, et muuta ELi meresadamad hästi ligipääsetavaks ja tagada nendele vastavad sisemaaühendused, pidades seejuures silmas asjaolu, et mingil juhul ei tohi olla tegu konkurentsi moonutamisega.

4.10

Lõpetuseks nõustub komitee mõningate komisjoni poolt rohelises raamatus nimetatud küsimustega, millega tuleb arvestada TEN-T tulevasel kavandamisel. Siinkohal võib välja tuua küsimused nagu reisijate- ja kaubaveo vajadused, lennujaamade tundlikkus lennukikütuse hindade suhtes, majanduslik areng ja keskkonnakaitse, punktis 4.9 nimetatud meresadamate problemaatika ja kaubaveologistika, mis lähtub põhimõttest, et iga transpordiliiki kasutatakse vastavalt selle suhtelistele eelistele tõhusas intermodaalses transpordiahelas, ning see mängib olulist rolli kliimamuutusega seotud eesmärkide saavutamisel ühenduses. Eesmärgiks peab jääma üleminek kõige keskkonnasõbralikumatele transpordiliikidele.