22.10.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 267/1

1.

Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle) (1) (edaspidi „ühinemismäärus”) artikli 6 lõikes 2 ja artikli 8 lõikes 2 on sõnaselgelt sätestatud, et komisjon võib pärast osaliste (2) ümberkujundamist kuulutada koondumise ühisturuga kokkusobivaks nii enne kui ka pärast menetluse algatamist. Selleks võib komisjon lisada oma otsusele tingimusi ja kohustusi, mille eesmärk on tagada, et asjaomased ettevõtjad täidavad komisjoni ees võetud kohustused, muutmaks koondumise ühisturuga kokkusobivaks (3).

2.

Käesoleva teatise eesmärk on anda suuniseid koondumistega seotud ümberkujunduste tegemiseks, eelkõige selliste ümberkujundustega seotud kohustuste võtmiseks asjaomaste ettevõtjate poolt. Selliseid ümberkujundusi nimetatakse tavaliselt parandusmeetmeteks, sest nende eesmärk on kõrvaldada komisjoni tuvastatud konkurentsiprobleemid (4). Käesolevas teatises sätestatud suunised kajastavad komisjoni kogemusi ühinemismääruse kohaselt võetud parandusmeetmete hindamisel, vastuvõtmisel ja rakendamisel alates määruse jõustumisest 21. septembril 1990. aastal. Pärast komisjoni 2001. aasta teatise (parandusmeetmete kohta) (5) läbivaatamist on jõustunud ümbersõnastatud ühinemismäärus (EÜ) nr 139/2004 (6) ja nõukogu 1. mai 2004. aasta määrus (EÜ) nr 802/2004 (7) (edaspidi „rakendusmäärus”), Euroopa Kohtu ja Esimese Astme Kohtu lahendid, komisjoni varasemate parandusmeetmeid käsitlevate juhtumite süstemaatilise järelhindamise põhjal tehtud järeldused (8) ning parandusmeetmetega seotud viimaste aastate juhtumeid käsitlevad komisjoni otsused. Komisjon kohaldab, arendab ja täiustab käesolevas teatises esitatud põhimõtteid üksikjuhtumeid käsitledes. Käesolevas teatises esitatud suunised ei piira Euroopa Kohtu või Esimese Astme Kohtu võimalikke tõlgendusi.

3.

Käesolevas teatises sätestatakse komisjonile vastuvõetavate parandusmeetmete suhtes kohaldatavad üldpõhimõtted, komisjoni poolt ühinemismäärusega hõlmatud juhtudel heakskiidetud kohustuste põhiliigid, erinõuded, millele kavandatud kohustused peavad menetluse mõlemas etapis vastama, ja kohustuste täitmise põhinõuded. Igal juhul võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse iga üksikjuhtumi asjaolusid.

4.

Ühinemismääruse kohaselt hindab komisjon teatatud koondumise kokkusobivust ühisturuga, lähtudes selle mõjust konkurentsi struktuurile ühenduses (9). Kokkusobivuse kontrollimisel ühinemismääruse artikli 2 lõigete 2 ja 3 alusel hinnatakse, kas koondumine takistaks märkimisväärselt konkurentsi ühisturul või selle olulises osas eelkõige turgu valitseva seisundi tekitamise või tugevdamise kaudu. Koondumine, mis vastavalt eelpool kirjeldatule takistab oluliselt konkurentsi, on ühisturuga kokkusobimatu ja komisjon peab selle ära keelama. Ühisettevõtte loomise puhul kontrollib komisjon koondumist vastavalt ühinemismääruse artikli 2 lõikele 4. Käesolevas teatises sätestatud põhimõtteid kohaldatakse üldiselt ka parandusmeetmete suhtes, mis on esitatud artikli 2 lõike 4 alusel tuvastatud konkurentsiprobleemide kõrvaldamiseks.

5.

Kui koondumine tekitab konkurentsiprobleeme, sest võib oluliselt takistada tõhusat konkurentsi, eelkõige turgu valitseva seisundi tekitamise või tugevdamise tulemusena, võivad osalised püüda teha selles ümberkujundusi, et lahendada konkurentsiprobleemid ja saada oma ühinemisele heakskiit. Ümberkujundusi võib täielikult rakendada enne, kui tehakse otsus heakskiitmise kohta. Tavaliselt esitavad osalised oma kohustused siiski selleks, et muuta koondumine ühisturuga kokkusobivaks, ning üldjuhul rakendatakse kõnealuseid kohustusi pärast heakskiitmist.

6.

Ühinemismääruse kohaselt on komisjoni kohustus tõendada, et koondumine takistab oluliselt konkurentsi (10). Komisjon teatab tuvastatud konkurentsiprobleemidest asjaomastele osalistele, et need saaksid sõnastada asjakohase ja nõuetele vastava parandusmeetmete ettepaneku (11). Seejärel peavad koondumise osalised võtma endale kohustused; komisjon ei saa heakskiitmisotsuse vastuvõtmiseks sätestada ühtegi tingimust ühepoolselt, vaid ainult osaliste kohustuste alusel (12). Komisjon teavitab osalisi oma esialgsest hinnangust parandusmeetmete ettepaneku kohta. Kui aga osalised ei esita nõuetekohaselt parandusmeetmeid, mis on piisavad konkurentsiprobleemide kõrvaldamiseks, ei jää komisjonil muud üle, kui võtta vastu koondumist keelav otsus (13).

7.

Komisjon peab hindama, kas kavandatud parandusmeetmete rakendamine aitab kõrvaldada tuvastatud konkurentsiprobleemid. Ainult juhtumi osalistel on olemas kõnealuseks hindamiseks vajalik teave, eelkõige teave kavandatud kohustuste teostatavuse ja loovutatavate varade konkurentsivõime kohta. Seetõttu on osalised kohustatud edastama kogu olemasoleva teabe, mida komisjon vajab kavandatud parandusmeetmete hindamiseks. Seetõttu kohustab rakendusmäärus teate esitanud osalisi edastama koos kohustustega üksikasjaliku teabe kavandatud kohustuste sisu, nende rakendamise tingimuste ja nende sobivuse kohta tõhusa konkurentsi ees seisvate oluliste takistuste kõrvaldamiseks, nagu on sätestatud rakendusmääruse lisas (vorm RM). Ettevõtte loovutamisega seotud kohustuste puhul peavad osalised üksikasjalikult kirjeldama, kuidas loovutatav ettevõte tegutseb. See teave võimaldab komisjonil hinnata ettevõtte elujõulisust, konkurentsivõimet ja turustatavust, võrreldes selle tegevust kohustustes kavandatuga. Komisjon võib iga üksiku juhtumi puhul kohandada vajalikule teabele esitatavaid täpseid nõudeid ning on valmis arutama osalistega vajaliku teabe ulatust enne vormi RM esitamist.

8.

Kuigi osalised peavad esitama kohustused, mis on piisavad konkurentsiprobleemide kõrvaldamiseks ja edastama nende hindamiseks vajaliku teabe, on komisjoni ülesanne teha kindlaks, kas nõuetekohaselt esitatud kohustuste abil ümberkujundatud koondumine tuleks kuulutada ühisturuga kokkusobimatuks, sest kohustustest hoolimata takistaks see oluliselt tõhusat konkurentsi. Seetõttu peab teatud kohustuste võtmisega ümberkujundatud koondumise keelamist või heakskiitmist tõendama samade kriteeriumide alusel nagu ümberkujundamata koondumistki (14).

9.

Ühinemismääruse kohaselt on komisjonil õigus heaks kiita üksnes need kohustused, mida peetakse piisavaks, et muuta koondumine ühisturuga kokkusobivaks, sest nendega välditakse tõhusa konkurentsi olulist takistamist. Kohustused peavad konkurentsiprobleemid täielikult kõrvaldama (15) ja olema igast vaatepunktist täielikud ning tõhusad (16). Lisaks peab saama kohustusi lühikese aja jooksul tõhusalt rakendada, sest turul valitsevad konkurentsitingimused ei jää samaks kuni kohustuste täitmiseni.

10.

Osaliste väljapakutud struktuurilised kohustused, eelkõige loovutamised, täidavad selle tingimuse üksnes siis, kui komisjon saab piisava kindlusega järeldada, et neid on võimalik täita ja et neist tulenevad uued äritegevuse struktuurid on tõenäoliselt piisavalt elujõulised ja kestvad selleks, et vältida tõhusa konkurentsi olulist takistamist (17).

11.

Kavandatud kohustuste rakendamisega seotud piisavat kindlustunnet võivad eelkõige mõjutada ohud, mis on seotud loovutatava ettevõtte üleandmisega, nagu tingimused, mis osalised on loovutamisele seadnud, kolmandate isikute õigused, mis on seotud ettevõttega, või oht, et ei leita sobivat ostjat ning samuti oht, et varade väärtus väheneb enne loovutamise toimumist. Osaliste kohustuseks on parandusmeetme rakendamisega seotud ebakindluse kõrvaldamine meetme komisjonile esitamisel (18).

12.

Teise tingimuse hindamisel, st hinnates, kas kavandatud kohustus tõenäoliselt kõrvaldab tuvastatud konkurentsiprobleemid, kaalub komisjon kõiki kavandatud parandusmeetme endaga seotud asjaolusid, sh kavandatud parandusmeetme liiki ja ulatust, võttes seejuures arvesse selle turu struktuuri ja eripära, kus konkurentsiprobleemid tekivad, sh koondumise osaliste ja teiste turuosaliste seisundit.

13.

Selleks et kohustused vastaksid nimetatud põhimõtetele, tuleb need tõhusalt täita ja seda peab olema võimalik kontrollida (19). Kuigi loovutamiste suhtes ei pea pärast nende rakendamist kontrollimeetmeid kohaldama, vajavad muud liiki kohustused tõhusaid kontrollimehhanisme, et tagada, et osalised ei vähenda või isegi ei kõrvalda nende mõju. Muul juhul oleks nimetatud kohustused lihtsalt osaliste tahteavaldused ega kujutaks endast siduvaid kohustusi, sest tõhusa kontrollimehhanismi puudumise tõttu ei saaks nende täitmata jätmise korral otsust vastavalt ühinemismääruse sätetele tühistada (20).

14.

Kui aga osaliste kavandatud parandusmeetmed on nii ulatuslikud ja keerukad, et komisjonil ei ole võimalik otsuse tegemise ajal piisava kindlusega järeldada, et neid rakendatakse täies ulatuses ja et need tagavad tõenäoliselt turul tõhusa konkurentsi, ei saa heakskiitmisotsust teha (21). Komisjon võib sellised parandusmeetmed tagasi lükata eelkõige põhjusel, et parandusmeetmete rakendamist ei saa tõhusalt kontrollida ja tõhusa kontrolli puudumine vähendab või isegi kõrvaldab kavandatud kohustuste mõju.

15.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt on kohustuste põhieesmärk tagada konkurentsivõimelised turustruktuurid (22). Järelikult tuleb struktuurilist laadi kohustusi, nagu äriüksuse müümise kohustus, üldjuhul ühinemismääruse eesmärgist lähtuvalt eelistada, kuna selliste kohustustega kõrvaldatakse püsivalt konkurentsiprobleemid, mida koondumine võib teatatud kujul kaasa tuua, ja lisaks ei eelda need keskmise tähtajaga või pikaajaliste järelevalvemeetmete rakendamist. Sellest hoolimata ei saa automaatselt välistada võimalust, et tõhusa konkurentsi olulist takistamist saab vältida ka muud liiki kohustustega (23).

16.

Komisjon rõhutab, et küsimust, kas parandusmeede ja täpsemalt, mis liiki parandusmeede on sobiv tuvastatud konkurentsiprobleemide kõrvaldamiseks, tuleb uurida iga üksikjuhtumi puhul eraldi.

17.

Sellest hoolimata saab eristada loovutamisi, muid struktuurilisi parandusmeetmeid (näiteks juurdepääsu võimaldamine peamistele infrastruktuuridele või tootmises kasutatavatele materjalidele mittediskrimineerivatel tingimustel) ja koondumise tulemusel tekkinud üksuse edaspidise käitumisega seotud kohustusi. Loovutamiskohustustega saab kõige paremini kõrvaldada horisontaalsest kattuvusest tulenevad konkurentsiprobleemid ja need võivad olla ka parim vahend vertikaalsetest või konglomeraatmõjudest tulenevate probleemide lahendamiseks (24). Muud struktuurilised kohustused võivad sobida igat liiki probleemide lahendamiseks, kui kõnealuste parandusmeetmete mõju on loovutamisega samaväärne, nagu on üksikasjalikumalt selgitatud allpool punktis 61 jj. Koondumise tulemusel tekkinud üksuse edaspidise käitumisega seotud kohustused on vastuvõetavad üksnes erandjuhul ja väga spetsiifilistel asjaoludel (25). Ettevõtjate kohustus mitte tõsta hindu, vähendada tootevalikut või kaotada kaubamärk jne ei kõrvalda üldiselt horisontaalsest kattuvusest tulenevaid konkurentsiprobleeme. Igal juhul võib seda liiki kohustused heaks kiita üksnes erandjuhul, siis kui nende toimimine on tagatud tõhusa rakendamise ja kontrolliga kooskõlas punktides 13–14, 66 ja 69 esitatud kaalutlustega ja puudub oht, et neil võib olla konkurentsi moonutav mõju (26).

18.

Komisjon võib kohustused heaks kiita menetluse mõlemas etapis (27). Võttes siiski arvesse asjaolu, et turgu uuritakse põhjalikult alles teises etapis, peavad komisjonile esimeses etapis esitatud kohustused olema piisavad, et välistada kindlalt „tõsised kahtlused” ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti c tähenduses (28). Ühinemismääruse artikli 10 lõike 2 kohaselt peab komisjon tegema heakskiitmisotsuse kohe, kui selgub, et artikli 6 lõike 1 punktis c osutatud tõsised kahtlused on asjaomaste ettevõtjate võetud kohustuste tulemusel kõrvaldatud. See nõue kehtib kohustuste suhtes, mis esitatakse menetluse teises etapis, enne kui komisjon esitab vastuväite (29). Kui komisjon asub esialgsele seisukohale, et ühinemise tagajärjel takistatakse märkimisväärselt tõhusat konkurentsi, ja esitab vastuväite, peavad kohustused olema piisavad, et kõrvaldada selline tõhusa konkurentsi oluline takistamine.

19.

Kuigi kohustuste võtmiseks peavad ettepaneku tegema koondumise osalised, peab komisjon tagama, et need täidetakse, kehtestades koondumise eelduseks kohustuste järgimise. Tuleb eristada tingimusi ja kohustusi. Tingimuseks on näiteks turu struktuuri muutmise nõue, näiteks ettevõtte loovutamise nõue. Selle saavutamiseks vajalikud rakendusmeetmed on tavaliselt osaliste kohustused, näiteks usaldusisiku määramise kohustus, kellel on tagasivõetamatu volitus ettevõtte müümiseks.

20.

Kui asjaomased äriühingud jätavad kohustuse täitmata, võib komisjon tühistada ühinemismääruse artikli 6 lõike 2 või artikli 8 lõike 2 kohaselt tehtud heakskiitmisotsuse, tegutsedes vastavalt kas artikli 6 lõike 3 või artikli 8 lõike 6 kohaselt. Kohustuse täitmata jätmise korral võib osalistele määrata vastavalt ühinemismääruse artikli 14 lõike 2 punktile d ja artikli 15 lõike 1 punktile c ka trahvi ja korrapärased karistusmaksed. Kui tingimust ei täideta, st ettevõtet ei loovutata kohustuses ette nähtud aja jooksul või see omandatakse hiljem uuesti, kokkusobivusotsus enam ei kehti. Sel juhul võib komisjon esiteks võtta ajutisi meetmeid tõhusa konkurentsi tingimuste säilitamiseks vastavalt ühinemismääruse artikli 8 lõike 5 punktile b. Teiseks võib ta artikli 8 lõike 4 punktis b nimetatud tingimuste täitmata jätmise korral anda korralduse võtta sobivaid meetmeid, tagamaks, et asjaomased äriühingud lõpetavad koondumise või võtta muid taastavaid meetmeid või vastavalt artikli 8 lõikele 7 teha otsuse lõigete 1–3 alusel. Lisaks võib osalistele määrata artikli 14 lõike 2 punktis d ette nähtud trahvi.

21.

Komisjoni talitused on välja andnud loovutamiskohustuste parimate tavade suunised, mis koosnevad loovutamiskohustuste näidistekstist ja usaldusisiku volituse näidistekstist (30). Kõnealuste näidistekstide eesmärk ei ole käsitleda ammendavalt kõiki küsimusi, mis võivad muutuda asjakohaseks kõikides juhtumites, ja need ei ole ka koondumise osalistele õiguslikult siduvad. Need täiendavad käesolevat teatist, sest neis on üldjoontes kirjeldatud loovutamiskohustuse võtmise tüüpilist korraldust vormi kujul, mida osalised võivad kasutada. Samas võib näidistekste kohandada vastavalt konkreetse juhtumi nõuetele.

22.

Kui kavandatud koondumine ähvardab oluliselt takistada tõhusat konkurentsi, on keelamise kõrval kõige kindlam tõhusa konkurentsi säilitamise viis luua tingimused uue konkurentsivõimelise üksuse tekkimiseks või olemasolevate konkurentide tugevdamiseks ühinevate osaliste poolse ettevõtte loovutamise teel.

23.

Loovutatava tegevuse puhul peab olema tegemist elujõulise ettevõttega, mis suudab sobiva ostja juhtimisel püsivalt ja tõhusalt konkureerida ühinemisel tekkiva üksusega ja mis loovutatakse eeldusel, et ettevõte jätkab oma tegevust (31). Selleks et ettevõte oleks elujõuline, võib osutuda vajalikuks hõlmata tegevusi, mis on seotud turgudega, kus komisjon konkurentsiprobleeme ei tuvastanud, kui see on vajalik tõhusa konkurendi loomiseks mõjutatud turgudel (32).

24.

Kui osalised teevad elujõulise ettevõtte loovutamise ettepaneku, tuleb arvesse võtta ebakindlust ja ohte, mis kaasnevad ettevõtte üleandmisega uuele omanikule. Kõnealused ohud võivad piirata loovutatava ettevõtte konkurentsivõimet ja seetõttu luua turuolukorra, kus tõstatatud konkurentsiprobleemid ei pruugi olla kõrvaldatud.

25.

Ettevõtte hulka peavad kuuluma kõik varad, mis toetavad selle praegust tegevust või on vajalikud selle elujõulisuse ja kogu palgatud personali säilitamiseks või ettevõtte elujõulisuse ja konkurentsivõime tagamiseks tulevikus (33).

26.

Samuti tuleb hõlmata personal ja varad, mida jagatakse loovutatava ettevõtte ja muude osalistele kuuluvate ettevõtete vahel, kuid mis toetavad ettevõtte tegevust või on vajalikud selle elujõulisuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Vastasel korral satuks ohtu loovutatava ettevõtte elujõulisus ja konkurentsivõime. Seetõttu peab loovutatav ettevõte hõlmama ka personali, kes täidavad ettevõtte seisukohalt olulisi ülesandeid, näiteks kontserni uurimis- ja arendustöötajad ja infotehnoloogiatöötajad, isegi juhul, kui nad töötavad mõnes muus osalistele kuuluvas ettevõtte osas ja seda vähemalt piisaval hulgal, et tagada loovutatava ettevõtte hetkevajaduste rahuldamine. Samuti tuleb hõlmata jagatud varad, isegi juhul, kui need kuuluvad mõnele muule ettevõtte osale või need asuvad mõnes muus ettevõtte osas.

27.

Selleks et komisjon saaks kindlaks teha loovutatava ettevõtte ulatuse, peavad osalised esitama kohustuste esitlemisel loovutatava ettevõtte ulatuse täpse määratluse (edaspidi „ettevõtte kirjeldus”). Ettevõtte kirjeldust tuleb kohandada vastavalt konkreetsele juhtumile ja see peaks sisaldama kõiki loovutatava ettevõtte elemente: materiaalsed varad (nt uurimis- ja arendustegevus, tootmis-, levitamis-, müügi- ja turustustegevus) ja immateriaalsed varad (nagu intellektuaalomandi õigused, oskusteave ja maineväärtus); litsentsid, valitsusasutuste poolt ettevõttele antud load, lepingud, üürilepingud ja loovutatava ettevõtte võetud kohustused (nt kokkulepped tarnijate ja klientidega); klientide nimekirjad, krediidiarvestus ja muud dokumendid. Ettevõtte kirjeldusele peavad osalised lisama üldtingimustel üle viidava personali nimekirja, sh lähetatud ja ajutised töötajad, ja põhitöötajate, st ettevõtte elujõulisuse ja konkurentsivõime tagamiseks esmavajalike töötajate nimekirja. Kõnealuste töötajate üleviimine ei piira kollektiivseid koondamisi käsitleva nõukogu direktiivi (34), ettevõtete üleminekul töötajate õiguste kaitsmist käsitleva nõukogu direktiivi (35) ja töötajate teavitamist ja nõustamist käsitleva nõukogu direktiivi (36) ega ka kõnealuseid direktiive rakendavate siseriiklike õigusaktide ja muude siseriiklike seaduste kohaldamist. Parandusmeede peab sisaldama osaliste kohustust, mis käsitleb võtmetöötajate töölevõtmist.

28.

Samuti peavad osalised ettevõtte kirjelduses märkima, kuidas korraldatakse toodete tarnimine ja teenuste osutamine neilt loovutatavale ettevõttele või loovutatavalt ettevõttelt neile. Selline jätkuv suhe loovutatava ettevõttega võib olla vajalik, et tagada loovutatava ettevõtte täielik majanduslik elujõulisus ja konkurentsivõime üleminekuperioodil. Komisjon aktsepteerib sellist korraldust üksnes siis, kui see ei mõjuta loovutatava ettevõtte sõltumatust osalistest.

29.

Vältimaks arusaamatusi seoses loovutatava ettevõttega, peavad osalised kohustuste tekstist selgelt välja jätma varad või personali, mida ettevõttes kasutatakse, kuid mida osaliste arvates loovutamisel üle viia ei tuleks. Komisjon saab sellist varade või personali väljajätmist aktsepteerida üksnes siis, kui osalised suudavad tõendada, et see ei mõjuta ettevõtte elujõulisust ja konkurentsivõimet.

30.

Loovutatav ettevõte peab olema elujõuline. Seetõttu ei võta komisjon parandusmeetme hindamise etapis arvesse võimaliku või isegi eeldatava tulevase ostja ressursse. Olukord on erinev, kui juba menetluse ajal sõlmitakse ostu-müügileping konkreetse ostjaga, kelle ressursse saab kohustuse hindamise ajal arvesse võtta. Sellist olukorda käsitletakse täpsemalt punktis 56 jj.

31.

Kui ostja on pärast heakskiitmisotsuse vastuvõtmist kindlaks tehtud, ei pruugi väljavalitud ostja vajada osa loovutatava ettevõtte hulka arvatud varadest või personalist. Ostja heakskiitmise käigus võib komisjon osaliste taotlusel heaks kiita ettevõtte loovutamise väljavalitud ostjale teatud varadeta või osa personalita, kui see ei mõjuta loovutatava ettevõtte elujõulisust ega konkurentsivõimet pärast müüki, võttes arvesse väljapakutud ostja ressursse.

32.

Elujõuline ettevõte on üldjuhul majandusüksus, mis suudab tootmisel kasutatavate materjalide tarnimise ja üleminekuperioodi väliste koostöövormide seisukohalt tegutseda iseseisvana, st ühinevatest osalistest sõltumatult.

33.

Komisjon eelistab selgelt olemasolevat iseseisvat ettevõtet. Selleks võib olla olemasolev ettevõte või ettevõtete grupp või allüksus, mis ei olnud varem õiguslikult sellisena registreeritud.

34.

Kui konkurentsiprobleem tuleneb horisontaalsest kattuvusest, võivad osalised valida kahe ettevõtte vahel. Kui tegemist on vaenuliku pakkumisega, võib sihtäriühingu tegevuse loovutamise kohustus olukorras, kus teate esitanud osaliste teadlikkus omandatavast ettevõttest on piiratum, suurendada ohtu, et ettevõte ei osutu elujõuliseks konkurendiks, kes suudab turul tõhusalt ja püsivalt konkureerida. Seetõttu võib sellises olukorras olla osaliste jaoks asjakohasem teha ettepanek loovutada omandava äriühingu tegevused.

35.

Kuigi tavaliselt nõutakse olemasoleva elujõulise iseseisva ettevõtte loovutamist, võib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet arvesse võttes kaaluda ka selliste ettevõtete loovutamist, mis on omavahel tihedalt seotud või mis on osaliselt integreeritud osalistele jäävatesse ettevõtetesse ja tuleb seetõttu neist eraldada. Selleks et viia sellises olukorras oht ettevõtte elujõulisusele ja konkurentsivõimele miinimumini, võivad osalised esitada kohustuse eraldada olemasoleva ettevõtte need osad, mida ei ole tingimata vaja loovutada. Tegelikult loovutatakse sellises olukorras olemasolev iseseisev ettevõte, kuigi vastupidise eraldamisega võivad osalised sellest eraldada piiratud osad, mille nad võivad endale jätta.

36.

Igal juhul saab komisjon ettevõtte eraldamist nõudvad kohustused heaks kiita üksnes siis, kui ta on kindel, et vähemalt ettevõtte ostjale üleandmise ajal loovutatakse elujõuline iseseisev ettevõte ja eraldamisest tulenev oht selle elujõulisusele ja konkurentsivõimele on seega viidud miinimumini. Seetõttu peavad osalised vastavalt allpool punktis 113 üksikasjalikult sätestatule tagama, et eraldamine algab vahepealsel perioodil, st komisjoni otsuse vastuvõtmise ja loovutamise lõpetamise (st ettevõtte õigusliku ja tegeliku ostjale üleandmise) vahele jääval ajavahemikul. Järelikult loovutatakse kõnealuse perioodi lõpus elujõuline iseseisev ettevõte. Kui see ei ole võimalik või eraldamine oleks eriti keeruline, võivad osalised anda komisjonile piisava kindlustunde, pakkudes välja eelnevalt heakskiidetud ostja, nagu on üksikasjalikumalt kirjeldatud punktis 55.

37.

Loovutamine, mis hõlmab teatud varasid, mis varem ei moodustanud terviklikku ja elujõulist ettevõtet, ohustab tekkiva ettevõtte elujõulisust ja konkurentsivõimet. See on nii eelkõige siis, kui on hõlmatud rohkem kui ühe osalise varad. Komisjon võib sellise lähenemisviisi heaks kiita üksnes siis, kui ettevõtte elujõulisus tagatakse hoolimata asjaolust, et varad ei moodustanud varem terviklikku ettevõtet. See võib nii olla juhul, kui üksikuid varasid saab juba käsitleda elujõulise ja konkurentsivõimelise ettevõttena (37). Samamoodi võib erandjuhtudel üksnes kaubamärke ja nende tootmiseks ja/või turustamiseks vajalikku varasid hõlmav loovutatav kogum olla piisav, et luua tingimused tõhusaks konkurentsiks (38). Sellises olukorras peab kaubamärkidest ja varadest koosnev kogum olema piisav, et komisjon saaks olla veendunud, et tekkiv ettevõte on sobivale ostjale üle andes kohe elujõuline.

38.

Üldiselt eelistatakse ettevõtte loovutamist litsentside andmisele intellektuaalomandi õigustele, sest litsentsi andmine on seotud suurema ebakindlusega, ei võimalda litsentsisaajal kohe turul konkureerida, nõuab osalistevaheliste suhete jätkumist, mis võimaldab litsentsiandjal mõjutada litsentsisaaja konkurentsikäitumist ja võib põhjustada litsentsiandja ja litsentsisaaja vahel vaidlusi litsentsi ulatuse ja tingimuste üle. Seetõttu ei peeta litsentsi andmist üldiselt sobivaks, kui ettevõtte loovutamine näib võimalik. Kui konkurentsiprobleemid tulenevad sellise tehnoloogia või taoliste intellektuaalomandi õigustega seotud turupositsioonist, on eelistatud parandusmeetmeks kõnealuse tehnoloogia või intellektuaalomandi õiguste loovutamine, sest sellega katkestatakse ühinemisel tekkiva üksuse ja tema konkurentide vahelised suhted (39). Komisjon võib siiski loovutamise alternatiivina litsentsilepingud heaks kiita, kui loovutamine takistaks näiteks tõhusat käimasolevat uurimistegevust või oleks ettevõtte laadi tõttu võimatu (40). Selline litsents peab võimaldama litsentsisaajal osalistega tõhusalt konkureerida samal viisil nagu siis, kui oleks toimunud loovutamine. Tavaliselt on tegemist ainulitsentsiga ja litsentsisaajale ei tohi seada mingeid kasutusvaldkonnaga seotud või geograafilisi piiranguid. Kui litsentsi ulatuses või tingimustes ei saa kindel olla, peavad osalised loovutama litsentsi aluseks olevad intellektuaalomandi õigused, kuid võivad litsentsi tagasi võtta. Kui ei ole kindel, kas litsents antakse tegelikult sobivale litsentsisaajale, võivad osalised kaaluda eelnevalt heakskiidetud litsentsisaaja väljapakkumist või nn fix-it-first lahendust vastavalt allpool punktis 56 kirjeldatud kaalutlustele, et komisjon saaks piisava kindlusega järeldada, et parandusmeedet rakendatakse (41).

39.

Komisjon on erandjuhtudel heaks kiitnud kohustuse anda kaubamärgile ajaliselt piiratud ainulitsents, et litsentsisaaja saaks ettenähtud aja jooksul toote uue kaubamärgi all turule viia. Pärast kõnealuse uue kaubamärgi turuletoomise kohustuse esimest litsentsietappi, kohustuvad osalised teises etapis loobuma kaubamärgi kasutamisest (nn blackout etapp). Sellise kohustuse eesmärk on võimaldada litsentsisaajal viia tarbijad litsentsitud kaubamärgilt üle enda kaubamärgile, et luua elujõuline konkurent, ilma litsentsitud kaubamärgi alalise loovutamiseta.

40.

Uue kaubamärgi turule toomise meede ohustab oluliselt rohkem tõhusa konkurentsi taastamist kui loovutamine, sh kaubamärgi loovutamine, sest ei ole üldse kindel, kas litsentsisaaja suudab uue kaubamärgi all turustatava tootega ennast turul aktiivse konkurendina kehtestada. Uue kaubamärgi turuletoomine võib olla vastuvõetav olukorras, kus kõnealune kaubamärk on laialt kasutatav ja suur osa käibest tekib turgudel, mis ei ole turud, kus tuvastati konkurentsiprobleemid (42). Sellises olukorras tuleb uue kaubamärgi turuletoomise meede määratleda nii, et oleks tagatud, et litsentsi andmine säilitab konkurentsi turul ja et litsentsisaajast saab pärast toodete uue kaubamärgi all turuletoomist tõhus konkurent.

41.

Kuna uue kaubamärgi turule toomise kohustuse edukus on oluliselt seotud litsentsitava kaubamärgi elujõulisusega, peab sellise kohustuse puhul olema täidetud mitu eeltingimust. Esiteks peab üleantav kaubamärk olema tuntud ja väga tugev, et tagada nii litsentsitud kaubamärgi kohene elujõulisus kui ka majanduslik püsimajäämine uue kaubamärgi turuletoomise perioodil. Teiseks võib parandusmeetme elujõulisuse tagamiseks olla vajalik osade litsentsitud kaubamärgi all turustatavate toodete tootmise või turustamisega seotud varade või oskusteabe üleandmine (43). Kolmandaks peab litsents olema ainulitsents ja tavaliselt terviklik, st ei piirduta vaid teatud tooteseeriaga konkreetsel turul, ning hõlmama intellektuaalomandi õigusi, tagamaks, et tarbijad võtavad uue kaubamärgi all turustatava toote omaks. Osalistel ei ole lubatud kasutada sarnaseid sõnu või tähiseid, sest see võib kahjustada uue kaubamärgi turuletoomise meetme mõju (44). Neljandaks peab nii litsents kui ka kaubamärgi kasutamisest loobumise aeg olema konkreetse juhtumi iseärasusi arvesse võttes piisavalt pikad, et uue kaubamärgi turuletoomise meetme mõju oleks sama mis loovutamisel (45).

42.

Võimaliku litsentsisaaja isik on kõige tähtsam tegur edu saavutamiseks sellise kohustuse rakendamisel. Kui on kahtlusi sobivate litsentsisaajate olemasolus, kes suudavad uue kaubamärgi turule tuua ja kel on selleks tugev stiimul, võivad osalised kaaluda eelnevalt heakskiidetud litsentsisaaja kasutamist või fix-it-first lahendust kooskõlas allpool punktis 53 esitatud kaalutlustega.

43.

Parandusmeetme struktuurilise tõhususe tagamiseks tuleb kohustustes ette näha, et ühinemisel tekkiv äriühing ei tohi pärast ühinemist omandada mõju loovutatud ettevõtte üle tervikuna või osaliselt (46). Kohustustes tuleb tavaliselt ette näha, et olulist mõju ei ole võimalik uuesti omandada pika aja jooksul, üldjuhul 10 aasta jooksul. Kohustuses võib siiski sätestada ka vabastuse, mis võimaldab komisjonil vabastada osalised kõnealusest kohustusest, kui ta leiab hiljem, et turu struktuur on niivõrd palju muutunud, et mõju puudumine loovutatud ettevõtte üle ei ole koondumise ühisturuga kokkusobivaks kuulutamiseks enam vajalik. Isegi sõnaselge klausli puudumisel oleks ettevõtte taasomandamine osaliste endastmõistetava kohustuse rikkumine, sest see mõjutaks parandusmeetme tõhusust.

44.

Teatud juhtudel võib osaliste eelistatav (konkurentsiprobleeme lahendav elujõulise ettevõtte) loovutamine olla ebakindel või raske, kuna eesõigus on kolmandatel isikutel või kuna olulise tähtsusega lepingute või intellektuaalomandi õiguste üleandmine või sobiva ostja leidmine on ebakindel. Osalised võivad siiski arvestada, et nad suudavad kõnealuse ettevõtte väga lühikese ajavahemiku jooksul sobivale ostjale loovutada.

45.

Sel juhul ei saa komisjon riskida sellega, et lõpptulemusena ei suudeta taastada tõhusat konkurentsi. Järelikult kiidab komisjon sellised loovutamiskohustused heaks ainult järgmistel tingimustel: a) puudub ebakindlus, esimene kohustuses kavandatud loovutamine on seotud elujõulise ettevõttega ja b) osalised peavad esitama teise, alternatiivse loovutamise ettepaneku, mille nad on kohustatud ellu viima, kui nad ei suuda täita esimest kohustust esimese loovutamise jaoks ette nähtud aja jooksul (47). Selline alternatiivne kohustus peab tavaliselt olema nn kroonijuveel (48), st olema pärast rakendamist elujõulise konkurendi tekkimise seisukohast vähemalt samaväärne esimese kavandatud loovutamisega, selle rakendamisega seoses ei tohi esineda ühtegi kahtlust ja seda peab saama kiiresti rakendada, et vältida tavapäraselt kõnealuse turu tingimustel vastuvõetavaks peetava üldise rakendusperioodi pikenemist. Et vältida ohtu vahepealsel ajal on hädavajalik, et kohaldatakse kõikide mõlema loovutamisega seotud varade suhtes ajutisi säilitamise ja eraldi hoidmise meetmeid. Lisaks tuleb kohustuses sätestada alternatiivse loovutamiskohustuse täitmise selged kriteeriumid ja range ajakava ning komisjon nõuab selle rakendamisel lühemate tähtaegade kasutamist.

46.

Kui on kahtlusi, kas loovutamine on kolmandate isikute õiguste tõttu rakendatav või kas leidub sobiv ostja, lahendab samad probleemid kroonijuveelikohustus või allpool punktis 54 käsitletud eelnevalt heakskiidetud ostjate väljapakkumine ja seega võivad osalised valida ükskõik kumma struktuuri.

47.

Loovutamise eesmärk saavutatakse üksnes juhul ja pärast seda, kui ettevõte antakse üle sobivale ostjale, kelle omandis sellest saab konkureeriv aktiivne turujõud. Kavandatud kohustuse asjakohasuse hindamisel peab komisjon seetõttu oluliseks, kas ettevõte on sobiva ostja jaoks huvipakkuv (49). Tagamaks, et ettevõte loovutatakse sobivale ostjale, peavad kohustused hõlmama kriteeriume, mille alusel hinnatakse ostja sobivust, mis võimaldab komisjonil veenduda, et ettevõtte loovutamine sellisele ostjale kõrvaldab tõenäoliselt tuvastatud konkurentsiprobleemid.

48.

Tavaliselt peab ostja vastama järgmistele tingimustele:

49.

Ostjale esitatavaid tavanõudeid võib juhtumipõhiselt täiendada. Näiteks võib vajadusel kehtestada nõude, et ostja peab olema tööstus-, mitte finantsettevõtja (50). Kohustused sisaldavad tavaliselt sellist klauslit, kui konkreetse juhtumi asjaolude tõttu finantsettevõtja ei suudaks arendada ettevõtet elujõulise ja konkurentsivõimelise turujõuna või ei oleks sellest huvitatud, isegi võttes arvesse, et ta võiks omandada vajalikud juhtimisteadmised (näiteks värvates juhte, kellel on kogemused kõnealuses sektoris) ja seetõttu ei kõrvaldaks finantsettevõtja konkurentsiprobleeme piisavalt kindlalt.

50.

Üldiselt on kolm võimalust, kuidas tagada ettevõtte üleandmine sobivale ostjale. Esimesel juhul antakse ettevõte pärast otsuse tegemist kindlaksmääratud aja jooksul üle ostjale, kelle komisjon on heaks kiitnud ostjale esitatavate nõuete alusel. Teisel juhul nähakse kohustustes lisaks esimeses kategoorias sätestatud tingimustele ette, et osalised ei tohi teatatud tehingut lõpetada enne, kui ettevõtte ostjaga on sõlmitud siduv leping, mille komisjon on heaks kiitnud (nn eelnevalt heakskiidetud ostja). Kolmandal juhul teevad osalised kindlaks ettevõtte ostja ja sõlmivad siduva lepingu juba komisjoni menetluse ajal (51) (nn fix-it-first parandusmeede (52)). Kahe viimase võimaluse vaheline peamine erinevus seisneb selles, et eelnevalt heakskiidetud ostja puhul ei ole ostja isik komisjonile enne heakskiitmisotsuse tegemist teada.

51.

Valik sõltub juhtumiga seotud ohtudest ja seega meetmetest, mis võimaldavad komisjonil piisava kindlusega järeldada, et kohustus täidetakse. See sõltub loovutatava ettevõtte laadist ja ulatusest, ohust, et ettevõtte väärtus väheneb loovutamiseni jäänud aja jooksul, ja üleandmise ning rakendamisega seotud ebakindlusest, eelkõige ohust, et ei leita sobivat ostjat.

52.

Esimese kategooria puhul võivad osalised müüa loovutatud ettevõtte ostjale esitatavate nõuete alusel kindlaksmääratud aja jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. Kõnealune menetlus on ilmselt sobilik enamikul juhtudest, tingimusel et on olemas mitu ostjat, kes suudavad tagada ettevõtte elujõulisuse, ja et konkreetsed probleemid ei muuda loovutamist keerukaks ega takista seda. Kui ostja peab omama spetsiifilist kvalifikatsiooni, võib kõnealune menetlus olla sobilik juhul, kui on piisaval hulgal potentsiaalseid huvitatud ostjaid, kes vastavad ostjale esitatavatele konkreetsetele nõuetele, mis tuleb sellisel juhul lisada kohustustele. Sellises olukorras saab komisjon järeldada, et loovutamine toimub ning puuduvad põhjused teatatud koondumise peatamiseks pärast komisjoni otsust.

53.

Teatud juhtudel võimaldab ainult eelnevalt heakskiidetud ostja väljapakkumine komisjonil piisava kindlusega järeldada, et ettevõte loovutatakse sobivale ostjale. Seetõttu peavad osalised kohustuma mitte lõpetama teatatud tehingut enne, kui loovutatava ettevõtte ostjaga on sõlmitud siduv leping, mille komisjon on heaks kiitnud (53).

54.

Esiteks on see seotud juhtumitega, kus loovutamisel on märkimisväärseid takistusi, näiteks kolmandate isikute õigused või kahtlused, kas leitakse sobiv ostja (54). Sellisel juhul võimaldab eelnevalt heakskiidetud ostja olemasolu komisjonil piisava kindlusega järeldada, et kohustused täidetakse, sest kõnealused kohustused annavad osalistele stiimuli loovutamine lõpule viia, et nad saaksid lõpetada omavahelise koondumise. Sellises olukorras võivad osalised valida eelnevalt heakskiidetud ostja või alternatiivse loovutamiskohustuse vahel, nagu on selgitatud eespool punktis 46.

55.

Teiseks võib eelnevalt heakskiidetud ostja olla vajalik juhtudel, mis ohustavad oluliselt loovutatava ettevõtte konkurentsivõime ja müügiväärtuse säilimist loovutamiseni jääval vahepealsel perioodil. Sellesse kategooriasse kuuluvad juhtumid, kus loovutatava ettevõtte väärtuse vähenemise oht on suur, eelkõige ettevõtte jaoks oluliste töötajate kaotamise ohu tõttu, või kui ajutine oht suureneb, sest osalised ei suuda ettevõtte osi vahepealsel perioodil eraldada, vaid saavad seda teha üksnes pärast ostjaga ostu-müügilepingu sõlmimist. Võttes arvesse osaliste suuremat stiimulit viia loovutamine lõplikult ellu, et nad saaksid lõpule viia koondumise, võib eelnevalt heakskiidetud ostja olemasolu tingimus loovutatava ettevõtte üleandmist kiirendada sel määral, et kohustused võimaldavad komisjonil piisava kindlusega järeldada, et kõnealused ohud on väikesed ja loovutamine viiakse tulemuslikult ellu (55).

56.

Kolmas kategooria hõlmab juhtumeid, kus osalised määravad komisjoni menetluse ajal kindlaks ostja ja sõlmivad temaga õiguslikult siduva lepingu, milles on sätestatud ostutehingu üksikasjad (56). Komisjon saab lõplikus otsuses järeldada, kas loovutatava ettevõtte üleandmine kindlaksmääratud ostjale kõrvaldab konkurentsiprobleemid. Kui komisjon annab teatatud koondumiseks loa, ei ole vaja täiendavat komisjoni otsust ostja heakskiitmiseks ja loovutatava ettevõtte müük võib toimuda kohe pärast seda.

57.

Komisjon eelistab fix-it-first parandusmeetmeid eelkõige juhtudel, kui ostja isik on kavandatud parandusmeetme tõhususe seisukohast äärmiselt oluline. Siia kuuluvad juhtumid, kus nende asjaolusid arvesse võttes saab sobivaks pidada väga väheseid potentsiaalseid ostjaid, ja seda eelkõige seetõttu, et loovutatav ettevõte ei ole iseenesest elujõuline ettevõte, vaid selle elujõulisuse tagavad ainult ostja konkreetsed varad, või kui ostjal peavad olema kindlad omadused, et parandusmeetmega lahendataks konkurentsiprobleemid (57). Kui osalised otsustavad sõlmida menetluse ajal sobiva ostjaga lepingu fix-it-first lahendusena, võib komisjon neil asjaoludel piisava kindlusega järeldada, et kohustused täidetakse müügiga sobivale ostjale. Sellises olukorras peetakse eelnevalt heakskiidetud ostja väljapakkumist, kes peab vastama esitatavatele tingimustele, tavaliselt samaväärseks ja vastuvõetavaks lahenduseks.

58.

Loovutamiskohustust võib kasutada ka osaliste ja konkurentide vaheliste sidemete katkestamiseks, kui sellised sidemed suurendavad ühinemisest tulenevaid konkurentsiprobleeme. Peamise konkurendiga struktuuriliste sidemete katkestamiseks võib olla vajalik loovutada vähemusosalus ühisettevõttes (58) või vähemusosalus konkureerivas ettevõttes (59).

59.

Kuigi selline osaluse loovutamine on eelistatud lahendus, võib komisjon erandkorras heaks kiita loobumise õigustest, mis on seotud vähemusosalusega konkureerivas ettevõttes, kui konkreetse juhtumi asjaolusid arvesse võttes saab välistada, et vähemusosalusest saadav rahaline tulu iseenesest tekitab konkurentsiprobleeme (60). Sel juhul peavad osalised loobuma kõikidest osalusega seotud õigustest, mis on konkurentsi seisukohast asjakohased, näiteks esindatus nõukogus, vetoõigused ja ka teabe saamise õigus (61). Komisjon saab konkurendiga sidemete katkestamise heaks kiita ainult juhul, kui kõnealustest õigustest loobutakse tervikuna ja alaliselt (62).

60.

Kui konkurentsiprobleemid tulenevad kokkulepetest ettevõtetega, kes tarnivad samu tooteid või osutavad samu teenuseid, võib sobivaks parandusmeetmeks olla vastava lepingu, nagu konkurentidega sõlmitud turustuslepingu (63) või teatud kaubandusliku käitumise kooskõlastamise kokkuleppe (64) lõpetamine. Turustuslepingu lõpetamine kõrvaldab siiski konkurentsiprobleemid ainult juhul, kui on tagatud, et konkurendi toodet turustatakse ka tulevikus ja et see avaldab osalistele tõhusat konkurentsisurvet.

61.

Ehkki loovutamine või konkurentidega sidemete katkestamine on eelistatud parandusmeetmed, ei ole need ainsad meetmed, mille abil on võimalik kõrvaldada teatud konkurentsiprobleeme. Loovutamine on siiski teiste meetmetega võrreldes tõhusam ja tulemuslikum. Seetõttu võib komisjon heaks kiita muud liiki kohustused, kuid üksnes olukorras, kus muu väljapakutud parandusmeede on loovutamisega vähemalt võrdväärse mõjuga (65).

62.

Komisjon on mitmel juhul heaks kiitnud parandusmeetmed, millega nähakse ette juurdepääsu tagamine peamistele infrastruktuuridele, tehnoloogiale, sh patentidele, oskusteabele ja muudele intellektuaalomandi õigustele ning esmatähtsatele tootmises kasutatavatele materjalidele. Tavaliselt annavad osalised kolmandatele isikutele sellised juurdepääsuõigused mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel.

63.

Infrastruktuurile ja võrgustikele juurdepääsu tagamise kohustuse võib esitada, et soodustada konkurentide turuletulekut. Komisjon võib sellise kohustuse heaks kiita olukorras, kus on piisavalt selge, et turule on tegelikult tulemas uus konkurent, kes kõrvaldaks kõik tõhusa konkurentsi ees seisvad olulised takistused (66). Muud juurdepääsukohustused on näiteks kohustus võimaldada juurdepääs tasulise televisiooni platvormidele (67) ja gaasisektori vabakslaskmise programmide kaudu energiale (68). Sageli ei saa turuletuleku takistusi piisavalt kõrvaldada üksikute meetmetega, vaid selleks on vaja meetmete kogumit, mis hõlmab loovutamismeetmeid ja juurdepääsu tagamise kohustusi või kohustuste kogumit, mille eesmärk on paljude eri meetmetega soodustada konkurentide turuletulekut. Kui kõnealused kohustused tegelikult aitavad piisaval arvul uutel konkurentidel õigel ajal ja tõenäoliselt turule siseneda, võib nende mõju konkurentsile pidada samaväärseks loovutamise mõjuga. Kui on vähetõenäoline, et turule sisenemise takistuste vähendamine toob turule uusi konkurente, lükkab komisjon sellise parandusmeetmete kogumi tagasi (69).

64.

Ühinevate osaliste kohustuse tagada mittediskrimineeriv juurdepääs infrastruktuurile või võrgustikele võib esitada ka selleks, et tagada, et turgude sulgemise tulemusel ei takistata oluliselt konkurentsi. Eelmistes komisjoni otsustes on ette nähtud kohustused tagada juurdepääs torujuhtmetele (70) ja telekommunikatsiooni- või muudele sarnastele võrgustikele (71). Komisjon kiidab sellised kohustused heaks üksnes siis, kui ta on veendunud, et kõnealused kohustused on tõhusad ja konkurendid kasutavad neid, nii et see kõrvaldab turgude sulgemisest tulenevad probleemid. Teatud juhtudel võib osutuda asjakohaseks sellise kohustuse sidumine eelnevalt heakskiidetud ostja ja fix-it-first tingimusega, et komisjon saaks piisava kindlusega järeldada, et kohustus täidetakse (72).

65.

Samuti võib kontroll olulise tähtsusega tehnoloogia või intellektuaalomandi õiguste üle tekitada olukorra, kus turg suletakse konkurentidele, kelle jaoks kõnealune tehnoloogia või intellektuaalomandi õigused on esmatähtsad järgneval turul tegutsemiseks. Siia hulka kuuluvad ka näiteks juhud, kus konkurentsiprobleemid tekivad seetõttu, et osalised võivad varjata teavet, mis on vajalik erinevate seadmete koostalitluseks. Sel juhul võib konkurentsiprobleemi kõrvaldada kohustus võimaldada konkurentidele juurdepääs vajalikule teabele (73). Samuti saab sektorites, kus ettevõtjad teevad tavaliselt koostööd üksteisele patendilitsentse andes, kõrvaldada kahtluse, et ühinenud ettevõte ei ole enam huvitatud varasemaga samas mahus ja samadel tingimustel litsentside andmisest, kui kohustutakse andma tulevikus litsentse samadel alustel (74). Sellistel juhtudel tuleks kohustustes ette näha ainulitsentside andmine või teabe avaldamine mittediskrimineerivatel alustel kõikidele kolmandatele isikutele, kelle tegevus sõltub intellektuaalomandi õigustest või teabest. Lisaks tuleb tagada, et litsentside andmise tingimused ei takista kõnealuse meetme tõhusat rakendamist. Kui asjaomasel turul ei ole litsentside andmise tingimused selgelt kindlaks määratud, peavad tingimused, sh hinnakujundus, olema kindlaks määratud kohustustes (nt hindade arvutamise valemid). Alternatiivseks lahenduseks võib olla kasutustasuta litsentside kasutamine. Lisaks võib olenevalt juhtumist litsentsi andmisega kaasneda järgneval turul aktiivselt konkureeriva litsentsisaaja konkurentsikäitumist käsitleva tundliku teabe (nt järgneval turul kasutatavate litsentside arv) edastamine litsentsiandjale. Sellisel juhul tuleb parandusmeetme sobivuse tagamiseks välistada kohustustes konfidentsiaalsusega seotud probleemid. Nagu eelmises punktis märgitud, kiidab komisjon üldjuhul sellised kohustused heaks üksnes siis, kui ta saab olla kindel, et need on tõhusad ja et konkurendid neid tõenäoliselt kasutavad.

66.

Juurdepääsu tagamise kohustused on sageli oma loomult keerukad ja sisaldavad üldtingimusi juurdepääsu tagamise tingimuste kindlaksmääramiseks. Selleks et kõnealused kohustused oleksid tõhusad, peavad need sisaldama nende kontrollimiseks vajalikke menetlusnõudeid, nagu infrastruktuuriga seotud kulutuste eraldi arvestus, et asjaomaseid kulutusi saaks hinnata (75), ja sobivaid kontrollivahendeid. Tavaliselt peavad kõnealust kontrolli teostama turuosalised ise, näiteks ettevõtjad, kes soovivad kohustusest kasu saada. Meetmed, mis võimaldavad kolmandatel isikutel ise kohustusi jõustada on eelkõige kiire vaidluste lahendamise mehhanismi kasutamise võimalus vahekohtumenetluses (koos usaldusisikutega) (76) või vahekohtumenetluses, millesse on kaasatud riiklikud reguleerivad asutused, kui need on asjaomastel turgudel olemas (77). Kui komisjon on veendunud, et kohustustes ette nähtud mehhanismid võimaldavad turuosalistel endil neid õigel ajal ja tõhusalt jõustada, ei pea komisjon kohustuste täitmist pidevalt kontrollima. Sellisel juhul on komisjoni sekkumine vajalik üksnes siis, kui osalised ei kasuta vaidluste lahendamise mehhanismi abil leitud lahendusi (78). Komisjon saab sellised kohustused siiski heaks kiita üksnes juhul, kui nende keerukus ei ohusta juba algusest peale nende tõhusust ja kavandatud kontrollivahendid tagavad kohustuste tõhusa rakendamise ning jõustamismeetmed annavad õigeaegseid tulemusi (79).

67.

Kavandatud koondumisest tuleneva turustruktuuri muutuse tõttu võivad olemasolevad lepingud hakata kahjustama tõhusat konkurentsi. See kehtib eelkõige pikaajaliste ainuõiguslike tarnelepingute kohta, kui kõnealused lepingud sulgevad kas eelnevad turud (konkurentidele materjalide tarnimine) või järgnevad turud (juurdepääs tarbijatele). Kui ühinenud ettevõte saab ja soovib konkurendid sel moel turult välja suruda, võib olemasolevatest ainulepingutest tulenev turgude sulgemine kahjustada märkimisväärselt tõhusat konkurentsi (80).

68.

Sellises olukorras võib konkurentsiprobleemide lahendamiseks osutuda asjakohaseks olemasolevate ainulepingute lõpetamine või muutmine (81). Komisjonil peab siiski olema võimalik olemasolevate tõendite alusel veenduda, et ainuõiguslikkust tegelikult ei säilitata. Lisaks on selline pikaajaliste lepingute muutmine piisav ainult tuvastatud konkurentsiprobleemide kõrvaldamiseks ettenähtud parandusmeetmete kogumi osana.

69.

Nagu eespool punktis 17 märgitud, ei kõrvalda mittestruktuurilist liiki parandusmeetmed, nagu osaliste lubadus hoiduda teatud ärikäitumisest (nt toodete sidumine), üldjuhul horisontaalsest kattuvusest tulenevaid konkurentsiprobleeme. Igal juhul võib sellise parandusmeetme nõutava tulemuslikkuse saavutamine osutuda keerukaks, sest selle rakendamist ei saa tõhusalt kontrollida, nagu on selgitatud juba eespool punktis 13 jj (82). Komisjonil võib olla võimatu kontrollida, kas kohustust täidetakse, ja isegi teised turuosalised, nagu konkurendid, ei saa kas üldse või piisava kindlusega kindlaks teha, kas osalised kohustustes ette nähtud tingimusi ka tegelikult täidavad. Lisaks võib konkurentidel puududa stiimul teatada sellest komisjonile, sest nad ei saa kohustusest otsest kasu. Seetõttu võib komisjon uurida muud liiki parandusmeetmeid, mis ei hõlma loovutamist, nagu käitumisega seotud lubadusi, üksnes erandina teatavatel asjaoludel, näiteks konglomeraatmõjust tulenevate konkurentsiprobleemide korral (83).

70.

Komisjon võib nõustuda sellega, et loovutamist mittehõlmavate parandusmeetmete kestus on piiratud. Ajalise piirangu ja kestuse vastuvõetavus sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest ja seda ei saa käesolevas teates ette määrata.

71.

Sõltumata parandusmeetme liigist, sisaldavad kohustused tavaliselt läbivaatamisklauslit (84). See võimaldab komisjonil osaliste piisavalt põhjendatud taotlusel pikendada tähtaegu või osalised erandkorras kohustustest vabastada, kohustusi muuta või asendada.

72.

Kohustuste muutmine tähtaegade pikendamise teel on asjakohane eelkõige loovutamiskohustuste puhul. Osalised peavad esitama pikendustaotluse ettenähtud tähtaja jooksul. Kui osalised taotlevad esimese loovutusperioodi pikendamist, aktsepteerib komisjon mõjuvaid põhjendusi ainult siis, kui osalised ei ole suutnud järgida tähtaegu neist sõltumatute asjaolude tõttu ja kui võib eeldada, et pärast tähtaja pikendamist suudavad osalised ettevõtte lühikese aja jooksul loovutada. Muul juhul võib sobivamaks osutuda määrata usaldusisik, kes viib loovutamise ellu ja täidab osaliste kohustused.

73.

Komisjon võib kohustustest vabastada või kohustuste muudatused või nende asendamise heaks kiita ainult erandkorras. Loovutamiskohustuste puhul on see väga harva asjakohane. Kuna loovutamiskohustus tuleb täita lühikese aja jooksul pärast otsuse vastuvõtmist, on väga ebatõenäoline, et turuolukord sellise lühikese aja jooksul muutub, ja tavaliselt ei kiida komisjon muudatusi heaks üldise läbivaatamisklausli alusel. Eriolukordade puhul on kohustustes tavaliselt ette nähtud täpsemad läbivaatamisklauslid (85).

74.

Kohustustest vabastamine, nende muutmine või asendamine võib olla asjakohasem kohustuste puhul, mis ei hõlma loovutamist, näiteks juurdepääsu tagamise kohustus, mis võib kesta mitu aastat ja mille puhul ei saa komisjoni otsuse vastuvõtmise ajal kõiki asjaolusid ette näha. Kohustustest vabastamist, nende muutmist või asendamist õigustavaid erakorralisi asjaolusid saab kohustuste puhul arvesse võtta esiteks siis, kui osalised tõendavad, et turuolukord on oluliselt muutunud ja muutused on püsivad. Selle tõendamiseks on vajalik, et komisjoni otsuse ja osaliste taotluse vahele jääks piisavalt pikk ajavahemik, tavaliselt vähemalt mitu aastat. Teiseks võib erakorraliste asjaoludega olla tegu siis, kui osalised tõendavad, et parandusmeetme kohaldamisel omandatud kogemused on näidanud, et parandusmeetme eesmärki saab paremini saavutada kohustuste üksikasjade muutmisega. Kohustustest vabastamise, nende muutmise või asendamise puhul võtab komisjon arvesse ka kolmandate isikute arvamust ja muudatuse võimalikku mõju kolmandate isikute seisundile ning seega kogu parandusmeetme tõhususele. Sellega seoses kaalub komisjon ka seda, kas muudatused mõjutavad kolmandate isikute õigusi, mis on omandatud pärast parandusmeetme rakendamist (86).

75.

Kui komisjon ei saa otsuse vastuvõtmise ajal mingil konkreetsel põhjusel kõiki kõnealuste kohustuste rakendamisega seotud asjaolusid ette näha, võivad osalised lisada kohustustele sellise klausli, mis võimaldab komisjonil teha kohustustesse väiksemaid muudatusi. Sellised muudatused võivad olla vajalikud, kui esialgsed kohustused ei saavuta kavandatud eesmärki ja seega ei kõrvalda tõhusalt konkurentsiprobleeme. Menetluslikult võib osalisi sellises olukorras kohustada esitama kohustuste muutmise ettepaneku, et saavutada kõnealustes kohustustes sätestatud tulemus, või võib komisjon ise pärast osaliste ärakuulamist tingimusi ja kohustusi sel eesmärgil muuta. Seda liiki klauslit kasutatakse tavaliselt ainult juhul, kui kohustuste tõhusat rakendamist võivad ohustada konkreetsed üksikasjad. Selliseid klausleid on kasutatud näiteks seoses gaasisektori vabakslaskmise programmi üksikasjadega (87).

76.

Komisjon võib taotluse korral võtta vastu ametliku otsuse kohustustest vabastamise, nende muutmise või asendamise kohta või võtta lihtsalt teadmiseks, et osalised teevad parandusmeetmesse rahuldavaid muudatusi, kui sellised muudatused muudavad parandusmeetme tõhusamaks ja nendega kaasnevad osaliste jaoks õiguslikult siduvad kohustused, näiteks lepingulised kohustused. Kohustuste muudatused kehtivad tavaliselt tagasiulatuva mõjuta. Järelikult ei heasta kohustuste muutmine tagasiulatuvalt ühtegi kohustuste rikkumist, mis on toime pandud enne muudatuse tegemist. Seega võib komisjon vajadusel käsitleda rikkumist vastavalt ühinemismääruse artiklitele 14 ja 15.

77.

Ühinemismääruse artikli 6 lõike 2 kohaselt võib komisjon kuulutada koondumise ühisturuga kokkusobivaks ka enne menetluse algatamist, kui ta on veendunud, et teatatud koondumine ei tekita pärast ümberkujunduste tegemist enam tõsiseid kahtlusi nimetatud artikli lõike 1 punkti c tähenduses.

78.

Osalised võivad esitada komisjonile kohustuste võtmise kohta mitteametlikud ettepanekud juba enne teavitamist. Osalised peavad esitama kohustused hiljemalt 20 päeva jooksul pärast teate saamise kuupäeva (88). Komisjon teatab osalistele oma tõsistest kahtlustest õigeaegselt enne nimetatud tähtpäeva (89). Kui osalised esitavad kohustused, pikeneb komisjonipoolse ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 kohase otsuse tegemise tähtaeg 25-lt tööpäevalt 35 tööpäevani (90).

79.

Selleks et saaks teha artikli 6 lõike 2 kohase otsuse, peavad kohustuste ettepanekud vastama järgmistele nõuetele:

80.

Osaliste nõuetekohaselt esitatud ettepanekuid hindab komisjon. Komisjon konsulteerib esitatud kohustuste küsimuses liikmesriikide asutustega ning vajaduse korral turu-uuringu kaudu ka kolmandate isikutega, eelkõige nende kolmandate isikutega ja nende töötajate tunnustatud esindajatega (92), kelle seisundit kavandatud parandusmeetmed otseselt mõjutavad. Riiklike reguleerivate asutustega turgudel võib komisjon vajadusel konsulteerida pädevate riiklike reguleerivate asutustega (93). Juhul kui on hõlmatud Euroopa Majanduspiirkonnast (EMP) suurem geograafiline turg või kui loovutatav ettevõte hõlmab selle elujõulisusega seotud põhjustel EMP territooriumist suuremat piirkonda, võib kavandatud parandusmeetmete osas konsulteerida ka konkurentsiküsimustega tegelevate EMP-väliste organitega vastavalt ühenduse ja kõnealuste riikide kahepoolsetele koostöölepingutele.

81.

I etapi kohustused kiidetakse heaks üksnes siis, kui konkurentsiprobleem on hõlpsalt tuvastatav ja lihtsalt lahendatav (94). Seetõttu peab konkurentsiprobleem olema nii ilmne ja parandusmeetmed nii selged, et põhjalikku uurimist pole tarvis alustada ja kohustused on piisavad, et täielikult välistada tõsised kahtlused ühinemismääruse artikli 6 lõike 1 punkti c tähenduses (95). Kui hindamine kinnitab, et kavandatud kohustused kõrvaldavad tõsiste kahtluste põhjused, kiidab komisjon ühinemise heaks I etapis.

82.

I etapi ajaliste piirangute tõttu on eriti oluline, et osalised esitaksid komisjonile rakendusmääruses nõutud teabe õigel ajal, et komisjon saaks nõuetekohaselt hinnata kohustuste sisu ja teostatavust ning nende sobivust tõhusa konkurentsi püsivaks säilitamiseks ühisturul. Kui osalised rakendusmääruses sätestatud kohustust ei täida, ei saa komisjon järeldada, et kavandatud kohustused kõrvaldavad tõsiste kahtluste põhjused.

83.

Kui hindamisel selgub, et pakutud kohustused ei ole koondumisest tingitud konkurentsiprobleemide kõrvaldamiseks piisavad, teavitatakse sellest osalisi. Kuna I etapi parandusmeetmed on mõeldud hõlpsalt tuvastatava konkurentsiprobleemi lihtsaks lahendamiseks, võib kavandatud kohustuste puhul teha ainult teatavaid ümberkujundusi. Konsultatsioonide vahetu tulemusena esitatavad ümberkujundused hõlmavad selgitusi, täpsustusi ja/või muid parandusi, mis tagavad kohustuste teostatavuse ja tõhususe. Ümberkujundused kiidetakse siiski heaks üksnes siis, kui on tagatud, et komisjon saab kõnealuseid kohustusi nõuetekohaselt hinnata (96).

84.

Kui juhtumi lõplik komisjonipoolne hindamine näitab, et ühel või mitmel turul puuduvad konkurentsiprobleemid, teatatakse sellest osalistele ja nad võivad loobuda kohustustest, mis ei ole kõnealustel turgudel vajalikud. Kui osalised kohustustest ei loobu, siis komisjon tavaliselt neid oma otsuses ei maini. Igal juhul ei ole selliste kohustuste ettepanekud heakskiitmise tingimuseks.

85.

Kui osalistele teatatakse, et komisjon kavatseb oma lõplikus otsuses jääda seisukohale, et tehing tekitab konkreetsel turul konkurentsiprobleeme, peavad osalised esitama kohustuste ettepaneku. Komisjon ei saa heakskiitmisotsuse vastuvõtmiseks sätestada ühtegi tingimust ühepoolselt, vaid ainult osaliste võetud kohustuste alusel (97). Tehes otsust selle kohta, kas käsitleda osaliste esitatud kohustusi oma lõplikus otsuses tingimuste või kohustustena, hindab komisjon siiski nende proportsionaalsust konkurentsiprobleemiga (98). Tuleb siiski rõhutada, et kohustuste ettepanek peab sisaldama kõiki elemente, mis on vajalikud, et oleks täidetud vastuvõetavate kohustuste põhitingimused, mida on kirjeldatud eespool punktis 9 jj. Käesolev ja ka eelmine punkt kehtivad ka II etapis esitatud kohustuste suhtes.

86.

Kui komisjon leiab, et osaliste pakutud kohustused ei kõrvalda tõsiseid kahtlusi, teeb ta artikli 6 lõike 1 punktis c nimetatud otsuse ja algatab menetluse.

87.

Ühinemismääruse artikli 8 lõike 2 kohaselt peab komisjon tunnistama koondumise ühisturuga kokkusobivaks, kui pärast ümberkujunduste tegemist ei takista teatatud koondumine enam märkimisväärselt tõhusat konkurentsi ühinemismääruse artikli 2 lõike 3 tähenduses.

88.

Artikli 8 lõike 2 kohaste kohustuste võtmise ettepanekud tuleb komisjonile esitada hiljemalt 65 tööpäeva jooksul pärast menetluse algatamise kuupäeva. Kui lõpliku otsuse tegemise tähtaega on vastavalt ühinemismääruse artikli 10 lõikele 3 pikendatud, pikeneb parandusmeetmete esitamise tähtaeg automaatselt sama arvu päevade võrra (99). Komisjon võib ainult erandkorras nõustuda kohustuste esmakordse esitamisega pärast kõnealuse ajavahemiku möödumist. Osalised peavad esitama tähtaja pikendamise taotluse nimetatud aja jooksul ja selles tuleb selgitada, millised erakorralised asjaolud õigustavad osaliste arvates tähtaja pikendamist. Lisaks erandlikele asjaoludele on pikendamine võimalik üksnes juhul, kui komisjonil jääb piisavalt aega ettepaneku nõuetekohaseks hindamiseks ja liikmesriikide ning kolmandate isikutega konsulteerimiseks (100).

89.

See, kas parandusmeetmete esitamine või esitamata jätmine pikendab komisjoni lõpliku otsuse tegemise tähtaega või mitte, sõltub kohustuste esitamise ajast. Kui osalised esitavad kohustused vähemalt 55 tööpäeva jooksul pärast menetluse algatamist, peab komisjon lõpliku otsuse vastu võtma hiljemalt 90 tööpäeva jooksul pärast menetluse algatamise kuupäeva (101). Kui osalised esitavad kohustused 55. tööpäeval või hiljem (isegi pärast 65. tööpäeva, kui kõnealused kohustused tuleks vastu võtta eespool punktis 88 kirjeldatud erakorraliste asjaolude tõttu), pikeneb aeg, mille jooksul komisjon peab tegema lõpliku otsuse, vastavalt artikli 10 lõike 3 teisele lõigule 105 tööpäevani. Kui osalised esitavad kohustused hiljemalt 55 tööpäeva jooksul, kuid esitavad nende muudetud versiooni 55. päeval või pärast seda, pikeneb lõpliku otsuse tegemise tähtaeg samuti 105 tööpäevani.

90.

Komisjon on valmis sobivaid kohustusi enne 65 tööpäeva pikkuse ajavahemiku lõppu eelnevalt arutama. Osalistel soovitatakse esitada esialgsed ettepanekud, kus käsitletakse kohustuste igakülgse tulemuslikkuse seisukohalt olulisi sisulisi ja korralduslikke tahke. Kui osaliste arvates on konkurentsiprobleemide uurimiseks ja asjakohaste kohustuste väljatöötamiseks vaja rohkem aega, võivad nad teha komisjonile ettepaneku pikendada lõpptähtaega vastavalt artikli 10 lõike 3 esimesele lõigule. Kõnealune taotlus tuleb esitada enne 65 tööpäeva pikkuse ajavahemiku möödumist. Komisjon ei pikenda tavaliselt lõpliku otsuse tegemise tähtaega vastavalt artikli 10 lõike 3 esimesele lõigule, kui pikendamise taotlus esitatakse pärast rakendusmääruses ette nähtud parandusmeetmete esitamise tähtaega, st pärast 65. tööpäeva (102).

91.

Selleks et saaks teha artikli 8 lõikes 2 ette nähtud otsuse, peavad kohustused vastama järgmistele tingimustele:

92.

Osaliste nõuetekohaselt esitatud ettepanekuid hindab komisjon. Kui hindamine kinnitab, et kavandatud kohustused kõrvaldavad tõsised kahtlused (kui komisjon ei ole veel esitanud ühtegi vastuväidet) või vastuväites nimetatud konkurentsiprobleemid, võtab komisjon pärast eespool punktis 80 nimetatud konsultatsioone vastu tingimusliku heakskiitmisotsuse.

93.

Kui aga hindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et kavandatud kohustused ei ole koondumisest tingitud konkurentsiprobleemide lahendamiseks piisavad, teatatakse sellest osalistele (104).

94.

Ühinemismäärus ei kohusta komisjoni kohustusi pärast parandusmeetmete esitamise seaduslikku tähtaega heaks kiitma, v.a juhul, kui komisjon nõustub vabatahtlikult kohustusi erandkorras hindama (105). Seega kui osalised teevad kavandatud kohustustes pärast 65 tööpäevase tähtaja möödumist ümberkujundusi, kiidab komisjon sellised ümberkujundatud kohustused heaks ainult siis, kui ta saab uurimise käigus juba esitatud teabe, sh eelnevate turu-uuringute alusel ja täiendavat turu-uuringut tegemata kindlaks teha, et kõnealuste kohustuste täitmisega kõrvaldatakse täielikult tuvastatud konkurentsiprobleemid, ja kui komisjonile jääb nõuetekohaseks hindamiseks ja liikmesriikidega konsulteerimiseks piisavalt aega (106)  (107). Ümberkujundatud kohustused, mis kõnealustele tingimustele ei vasta, lükkab komisjon tavaliselt tagasi (108).

95.

Kohustused võetakse heakskiitva otsuse tagamiseks ning need täidetakse tavaliselt pärast kõnealuse otsuse tegemist. Seega on kohustuste edukaks ja õigeaegseks täitmiseks vaja kaitsemeetmeid. Need kohustuste täitmist käsitlevad sätted moodustavad tavaliselt osa kohustustest, mille osalised komisjoni ees võtavad.

96.

Järgnevalt esitatakse loovutamiskohustuse, kui kõige tüüpilisema kohustuse täitmise üksikasjalikud suunised. Seejärel käsitletakse muud liiki kohustuste täitmise mõningaid tahke.

97.

Loovutamine peab toimuma osaliste ja komisjoni vahel kokku lepitud kindla ajavahemiku jooksul. Komisjon jagab kogu perioodi tavaliselt lõpliku lepingu sõlmimise perioodiks ja sellele järgnevaks tehingu sooritamise, st omandiõiguse üleandmise perioodiks. Siduva lepingu sõlmimise periood jagatakse tavaliselt omakorda esimeseks perioodiks, mille jooksul osalised saavad otsida sobivat ostjat (esimene loovutusperiood), ja ettevõtte loovutamise ebaõnnestumise korral teiseks perioodiks, mille jooksul loovutamise eest vastutav usaldusisik saab volituse ettevõte loovutada, kuid mitte miinimumhinna eest (usaldusisiku loovutusperiood).

98.

Komisjoni kogemused on näidanud, et lühike loovutusperiood aitab loovutamise edukusele palju kaasa, sest vastasel korral valitseb loovutatava ettevõtte suhtes pikka aega ebakindlus. Seetõttu peaksid tähtajad olema võimalikult lühikesed. Komisjon jätab tavaliselt esimeseks loovutusperioodiks umbes kuus kuud ja vajadusel veel kolm kuud usaldusisiku loovutusperioodiks. Tehingu lõpetamiseks on tavaliselt ette nähtud veel kolm kuud. Kõnealuseid ajavahemikke võib iga juhtumi puhul muuta. Neid võib eelkõige lühendada, kui tekib tõsine oht, et ettevõtte elujõulisus võib vahepeal väheneda.

99.

Loovutamise tähtaeg hakkab tavaliselt jooksma komisjoni otsuse vastuvõtmisest. Erandi võib teha avaliku pakkumisega tehingu puhul, kui osalised kohustuvad loovutama sihtäriühingu ettevõtte. Kui osalised ei suuda sellises olukorras sihtäriühingu ettevõtte loovutamist enne teatatud koondumise toimumist ette valmistada, võib komisjon nõustuda sellega, et loovutusperiood algab alles teatatud tehingu lõpetamise päeval. Samuti võib sellist lahendust kaaluda juhul, kui koondumise lõpetamise päev ei sõltu osalistest, sest selleks on näiteks vaja riigi heakskiitu (109). Samuti võib osutuda vajalikuks tähtaegade lühendamine, et vähendada aega, mil loovutatava ettevõtte suhtes valitseb ebakindlus.

100.

Kui eelnevalt heakskiidetud ostja puhul kohaldatakse eespool kirjeldatud menetlust, siis fix-it-first lahenduse puhul on see teistsugune. Üldiselt sõlmitakse ostjaga siduv leping juba menetluse käigus, nii et pärast otsuse tegemist tuleb sätestada üksnes tehingu lõpetamise aeg. Kui enne otsuse tegemist sõlmitakse ostjaga ainult raamleping, tuleb lõpliku lepingu sõlmimise ja sellele järgneva tehingu lõpetamise tähtajad määrata iga juhtumi puhul eraldi (110).

101.

Et tagada kohustuse tõhusus, peab komisjon müügi väljavalitud ostjale eelnevalt heaks kiitma. Kui osalised (või loovutamise eest vastutav usaldusisik) on jõudnud ostjaga lõplikule kokkuleppele, esitavad nad komisjonile põhjendatud ettepaneku koos vajalike dokumentidega. Osalised või usaldusisik peab komisjonile veenvalt tõendama, et väljavalitud ostja vastab ostjale esitatavatele nõuetele ja et ettevõte loovutatakse kooskõlas komisjoni otsuse ja kohustustega. Kui kohustused võimaldavad välja pakkuda kogumi eri osadele eri ostjad, kontrollib komisjon iga väljapakutud ostja vastuvõetavust ja seda, kas kohustuste kogum lahendab konkurentsiprobleemid.

102.

Väljapakutud ostja hindamisel tõlgendab komisjon ostjale esitatavaid nõudeid kohustuste eesmärgi seisukohast, s.o säilitada tõhus konkurents turgudel, kus on tuvastatud konkurentsiprobleemid, ja otsuses kirjeldatud turuolukorra seisukohast (111). Üldiselt hindab komisjon ostjale esitatavaid nõudeid osalistelt saadud teabe, järelevalve eest vastutava usaldusisiku hinnangu ja eelkõige väljavalitud ostjaga peetud arutelude ja tema äriplaani alusel. Seejärel analüüsib komisjon, kas ostja kavad on vastavas turuolukorras teostatavad.

103.

Nõue, et ostjal peavad olema vajalikud rahalised vahendid, laieneb eelkõige sellele, kuidas väljavalitud ostja rahastab omandamist. Komisjon ei aktsepteeri tavaliselt loovutamise rahastamist müüja poolt ega mitte mingisugust müüjapoolset rahastamist, kui see tagab müüjale tulevikus loovutatud ettevõttes kasumiosa.

104.

Komisjon teeb talle ostja heakskiitmise menetluses kättesaadava teabe alusel kindlaks, kas väljapakutud ostja võib esmapilgul tekitada konkurentsiprobleeme. Kui ostu tulemusel toimub ühenduse seisukohalt oluline koondumine, tuleb uuest tehingust ühinemismääruse kohaselt teatada ja see tavamenetluse kohaselt heaks kiita (112). Kui koondumine ei ole ühenduse seisukohalt oluline, ei piira komisjoni poolt väljapakutud ostjale antav heakskiit riiklike ametiasutuste volitusi ühinemise kontrollimisel. Lisaks peab väljapakutud ostja hankima asjaomastelt reguleerivatelt asutustelt kõik vajalikud kinnitused. Kui komisjoni käsutuses oleva teabe alusel võib oletada, et ühinemise kontrolli heakskiidu või muude kinnituste hankimisel esinevate raskuste tõttu võib kohustuse õigeaegne täitmine põhjendamatult hilineda, siis peetakse väljapakutud ostjat nõuetele mittevastavaks. Vastasel juhul ei saaks komisjoni poolt tuvastatud konkurentsiprobleeme nõuetekohase aja jooksul kõrvaldada.

105.

Komisjoni heakskiidu nõue laieneb tavaliselt mitte ainult ostja isikule, vaid ka ostu-müügilepingule ning muudele osaliste ja väljavalitud ostja vahel sõlmitavatele lepingutele, sh ajutistele lepingutele. Komisjon kontrollib, kas lepingutes sätestatud loovutamine on kohustustega kooskõlas (113).

106.

Komisjon edastab osalistele oma seisukoha väljapakutud ostja sobivuse kohta. Kui komisjon leiab, et väljapakutud ostja ei vasta nõuetele, võtab ta vastu otsuse, et väljapakutud ostja ei sobi ostjaks vastavalt kohustustele (114). Kui komisjon leiab, et ostu-müügilepingus (või kõrvallepingutes) ei ole loovutamine sätestatud kooskõlas kohustustega, teatab ta sellest osalistele, kuid ei tarvitse ostjat kui sellist tagasi lükata. Kui komisjon leiab, et ostja on vastavalt kohustustele sobiv ja lepingutes on loovutamine ette nähtud kooskõlas kohustustega, kiidab ta heaks loovutamise väljapakutud ostjale (115). Komisjon annab vajaliku kinnituse välja nii kiiresti kui võimalik.

107.

Osalised peavad (eespool punktis 36 määratletud) vahepealsel perioodil täitma teatud kohustusi. Seetõttu peaksid kohustused tavaliselt hõlmama järgmist: i) kaitsemeetmed ettevõtte elujõulisuse säilitamiseks vahepealsel perioodil; ii) vajadusel ettevõtte osade eraldamiseks vajalikud toimingud ja iii) ettevõtte loovutamise ettevalmistamiseks vajalikud toimingud.

108.

Osalised on kohustatud viima miinimumini ohu, et loovutatav ettevõte kaotab üleminekust tuleneva ebakindluse tõttu konkurentsivõime. Komisjon nõuab osalistelt, et nad kohustuksid säilitama ettevõtte sõltumatuse, majandusliku elujõulisuse, müügiväärtuse ja konkurentsivõime kuni ettevõtte ostjale üleandmiseni. Ainult selliste kohustuste olemasolul saab komisjon piisava kindlusega järeldada, et ettevõtte loovutamine toimub osaliste võetud kohustustes kavandatud viisil.

109.

Üldiselt peaks kõnealuste kohustuste eesmärk olema hoida ettevõte osalistele jäävast ettevõttest lahus ja tagada selle haldamine eraldiseisva ja müügikõlbliku ettevõttena selle huvides selleks, et tagada ettevõtte jätkuv majanduslik elujõulisus, müügiväärtus ja konkurentsivõime ning sõltumatus osalistele jäävatest ettevõtetest.

110.

Kooskõlas hea äritavaga peavad osalised tavapärase äritegevuse käigus tagama ettevõtte varade säilimise ning teha ei tohi midagi, mis võiks ettevõtet märkimisväärselt kahjustada. See on seotud eelkõige põhivarade, oskusteabe või konfidentsiaalse või omandiõigusega seotud äriteabe, klientuuri ja töötajate tehnilise ning ärialase pädevuse säilitamisega. Lisaks peavad osalised säilitama ettevõtte koondumiseelse seisundi, eelkõige tagama piisavalt vahendeid, näiteks kapitali või krediiti, vastavalt olemasolevatele ja jätkuvatele äriplaanidele, samadele haldus- ja juhtumisfunktsioonidele või muudele konkreetses sektoris konkurentsi säilitamiseks vajalikele teguritele. Samuti tuleb kohustustes ette näha, et osalised peavad tegema kõik endast oleneva, sh kasutades asjakohaseid ergutusmeetmeid, et hoida alles ettevõtte jaoks olulisi töötajaid, ning ei tohi töötajaid meelitada või üle viia endale jäänud ettevõtetesse.

111.

Samuti peaksid osalised hoidma ettevõtte lahus neile jäävast ettevõttest ja tagama, et loovutatava ettevõtte olulised töötajad ei oleks seotud neile jäävate ettevõtetega ja vastupidi. Kui loovutatav ettevõte on korporatsioon ja vajalikuks osutub korporatiivse struktuuri range lahus hoidmine, teostatakse osaliste õigusi aktsionäridena, eelkõige hääleõigust, usaldusisiku järelevalve all, kellel peaks olema ka volitus asendada osaliste määratud juhatuse liikmeid. Seoses teabega peavad osalised kaitsma loovutatavat ettevõtet ja võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et osaliste käsutusse ei satu ärisaladused või muu konfidentsiaalne teave. Kõik ettevõtet käsitlevad konfidentsiaalsed dokumendid või kogu ettevõtet käsitlev konfidentsiaalne teave, mis oli osaliste käsutuses enne otsuse vastuvõtmist, tuleb ettevõttele tagastada või hävitada.

112.

Lisaks on kehtestatud üldnõue, et osalised peavad ametisse määrama tegevuse lahususe eest vastutava juhi, kellel on vajalikud teadmised ja kes vastutab ettevõtte juhtimise eest ning täidab tegevuste lahus hoidmise ja kaitsmise kohustusi. Tegevuste lahususe eest vastutav juht peaks tegutsema järelevalve eest vastutava usaldusisiku järelevalve all, kes võib talle juhiseid anda. Kohustustes tuleb sätestada, et nimetatud juht määratakse ametisse kohe pärast otsuse vastuvõtmist ja isegi enne seda, kui osalised võivad teatatud koondumise lõpule viia. Kuigi osalised võivad ise määrata tegevuse lahususe eest vastutava juhi, tuleb kohustustes ette näha, et järelevalve eest vastutav usaldusisik võib tegevuse lahususe eest vastutava juhi taandada, kui viimane ei tegutse kooskõlas kohustustega või ohustab nende õigeaegset ja nõuetekohast täitmist. Uus tegevuse lahususe eest vastutav juht määratakse ametisse järelevalve eest vastutava usaldusisiku heakskiidul.

113.

Nagu eespool punktis 35 kirjeldatud, võib komisjon sobival juhul aktsepteerida sobiva parandusmeetmena ettevõtte loovutamist, mis tuleb osalistele jäävatest ettevõtetest eraldada. Ka sellises olukorras kõrvaldab komisjoni poolt tuvastatud konkurentsiprobleemid ainult elujõulise ettevõtte üleandmine ostjale, kes suudab kõnealuse ettevõtte turul säilitada ja seda aktiivse konkureeriva turujõuna edasi arendada. Seetõttu peavad osalised võtma tulemustele orienteeritud kohustuse eraldada vahepealsel perioodil varad, mis aitavad kaasa loovutatava ettevõtte toimimisele. Eesmärk on anda sõltumatu ja osaliste teistest ettevõtetest eraldiseisev elujõuline ja konkurentsivõimeline ettevõte vahepealse perioodi lõpus üle sobivale ostjale. Vahepealsel perioodil kannavad osalised sellise eraldamisega seotud kulud ja riskid.

114.

Osalised peavad ettevõtte eraldama usaldusisiku järelevalve all ja koostöös tegevuste lahususe eest vastutava juhiga. Esiteks viiakse loovutatava ettevõtte ja osaliste ülejäänud ettevõtete ühised varad ja töötajad ettevõttesse üle sellises ulatuses, nagu see on kohustustes ette nähtud (116). Varade ja töötajate üleandmist kontrollib ja selle kiidab heaks järelevalve eest vastutav usaldusisik. Teiseks võib eraldamisel osutuda vajalikuks varade või funktsioonide dubleerimine, kui see on vajalik loovutatava ettevõtte elujõulisuse ja konkurentsivõime tagamiseks. Näiteks võib tuua ettevõtte eraldamise kesksest arvutivõrgust ja ettevõtte jaoks eraldi arvutivõrgu paigaldamise. Üldiselt tuleb põhitoimingute üle, nagu eraldamise protsess ja dubleeritavad funktsioonid, otsustada juhtumipõhiselt ja neid tuleb kirjeldada kohustustes.

115.

Samas tuleb tagada, et sellised meetmed ei mõjutaks loovutatava ettevõtte elujõulisust ja konkurentsivõimet. Seetõttu peavad osalised jätkama vahepealsel perioodil ühiste varade kasutamist ja ettevõttele teenuste osutamist varasemaga samas mahus, sest ettevõte ei ole veel elujõuline ega sõltumatu.

116.

Loovutamise puhul tuleb kohustustes ette näha, et võimalikud ostjad võivad kontrollida loovutamise nõuetelevastavust ja sõltuvalt menetluse etapist saada loovutatava ettevõtte kohta piisavalt teavet, mis võimaldab ostjal täielikult hinnata ettevõtte väärtust, ulatust ja äripotentsiaali, ning pöörduda otse töötajate poole. Lisaks peavad osalised koostama potentsiaalsete ostjatega läbirääkimiste käigu kohta regulaarseid aruandeid. Loovutamine on toimunud alles siis, kui tehing on lõppenud, st omandiõigus on heakskiidetud ostjale üle läinud ja varad tegelikult üle antud. Protsessi lõpus peavad osalised esitama tehingu lõpetamist ja varade üleandmist kinnitava lõpparuande.

117.

Kuna komisjonil ei ole võimalik pidevalt otseselt tegeleda järelevalvega kohustuste täitmise üle, peavad osalised tegema ettepaneku määrata usaldusisik, kes kontrollib, kuidas osalised täidavad oma kohustusi, eelkõige vahepealse perioodi ja loovutamisega seotud kohustusi (nn järelevalve eest vastutava usaldusisiku). Sellega kindlustavad osalised esitatud kohustuste tõhususe ja võimaldavad komisjonil tagada, et ümberkujundused, mida osalised on teatatud koondumise puhul kavandanud, tehakse piisava kindlusega.

118.

Järelevalve eest vastutav usaldusisik täidab ülesandeid komisjoni järelevalve all ja teda peetakse komisjoni „silmadeks ja kõrvadeks”. Ta kannab hoolt selle eest, et ettevõtet juhitakse vahepealsel perioodil nõuetekohaselt ja sõltumatult. Seetõttu võib komisjon anda järelevalve eest vastutavale usaldusisikule korraldusi ja juhiseid, et tagada kohustuste täitmine, ja järelevalve eest vastutav usaldusisik võib teha osalistele ettepanekuid meetmete võtmiseks, mida ta peab oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Osalised aga järelevalve eest vastutavale usaldusisikule ilma komisjoni heakskiiduta juhiseid anda ei saa.

119.

Tavaliselt on järelevalve eest vastutava usaldusisiku ülesanded määratletud kohustustes. Tema ülesanded ja kohustused sätestatakse üksikasjalikult usaldusisiku volitustes, mis lepitakse kokku osaliste ja usaldusisiku vahel, ning tema ülesandeid on üksikasjalikult kirjeldatud tööplaanis. Järelevalve eest vastutava usaldusisiku tegevus algab tavaliselt kohe pärast komisjoni otsuse vastuvõtmist ja kestab kuni ettevõtte õigusliku ja tegeliku üleandmiseni heakskiidetud ostjale. Eristada saab viit ülesannet, mida järelevalve eest vastutav usaldusisik peaks komisjoni järelevalve all täitma, kuid need ei ole ainsad:

120.

Samuti tuleb kohustustes terviklikult sätestada, millist tuge osalised peavad järelevalve eest vastutavale usaldusisikule andma ja kuidas toimub nendevaheline koostöö; komisjon kontrollib ka osaliste ja usaldusisiku vahelisi suhteid selles vallas. Oma ülesannete täitmiseks peab usaldusisikul olema juurdepääs osaliste ja loovutatava ettevõtte raamatupidamisarvestusele ja dokumentidele sellises ulatuses ja nii kaua kui see on vajalik kohustuse täitmise seisukohast; ta võib paluda osalistelt juhtimis- ja haldusalast tuge, teda teavitatakse võimalikest ostjatest ja loovutamisprotsessi käigust ning talle jagatakse võimalike ostjate esitatud teavet. Lisaks vabastavad osalised usaldusisiku vastutusest ja võimaldavad tal määrata nõustajaid, kui see on vajalik tema kohustustes ette nähtud ülesannete täitmiseks. Kohustustes nähakse ka ette, et komisjon võib jagada osalisi käsitlevat teavet järelevalve eest vastutava usaldusisikuga, et viimane saaks oma ülesandeid täita. Järelevalve eest vastutav usaldusisik peab hoidma teabe konfidentsiaalsena.

121.

Nii nagu ka järelevalve eest vastutava usaldusisiku puhul peavad osalised loovutamise eest vastutava usaldusisiku puhul tegema ametisse määramise ettepaneku, et tagada esitatud kohustuste täitmine ja võimaldada komisjonil kontrollida, et nende poolt väljapakutud teatatud koondumise ümberkujundused viiakse ellu. Kui osalised ei suuda esimese loovutusperioodi jooksul sobivat ostjat leida, siis usaldusisiku loovutusperioodil antakse usaldusisikule tagasivõtmatu ainuvolitus ettevõtte müümiseks komisjoni järelevalve all sobivale ostjale, kuid mitte miinimumhinnaga. Kohustuses nähakse ette, et loovutamise eest vastutaval usaldusisikul on õigus lisada ostu-müügilepingusse tingimusi, mida ta peab müügi seisukohalt otstarbekaks, eelkõige tavapäraseid kinnitusi, tagatisi ja vastutusest vabastusi. Kui ettevõtte müüb loovutamise eest vastutav usaldusisik, peab komisjon müügi heaks kiitma samamoodi nagu siis, kui müüjaks on osalised.

122.

Kohustustes sätestatakse, et osalised toetavad ja teavitavad loovutamise eest vastutavat usaldusisikut ja teevad temaga koostööd samamoodi, nagu on ette nähtud järelevalve eest vastutava usaldusisiku puhul. Loovutamise korral peavad osalised andma loovutamise eest vastutavale usaldusisikule tervikliku volikirja, mis hõlmab kõiki loovutamise etappe.

123.

Olenevalt kohustusest võib järelevalve eest vastutav usaldusisik ja loovutamise eest vastutav usaldusisik olla sama isik või institutsioon. Osalised esitavad komisjonile ühe või mitme võimaliku usaldusisiku kohta ettepaneku ja tema volituste täielikud tingimused ning tööplaani kava. On oluline, et järelevalve eest vastutav usaldusisik määratakse kohe pärast komisjoni otsuse vastuvõtmist. Seetõttu peaksid osalised esitama sobiva usaldusisiku ettepaneku kohe pärast komisjoni otsuse vastuvõtmist (117) ja kohustustes tuleb tavaliselt ette näha, et teatatud koondumine saab toimuda alles siis, kui ametisse on määratud järelevalve eest vastutav usaldusisik, kelle komisjon on heaks kiitnud (118). Olukord on erinev loovutamise eest vastutava usaldusisiku puhul, kes tuleks määrata piisavalt varem enne esimese loovutusperioodi lõppemist (119), et tema volitused hakkaksid kehtima usaldusisiku loovutusperioodi alguses.

124.

Osalised määravad mõlemat liiki usaldusisikud ametisse osaliste ja usaldusisiku vahel kokku lepitud usaldusisiku volituste alusel. Ametisse määramise ja volitused kiidab heaks komisjon, kellel on õigus valida usaldusisikut ja kes kontrollib, kas kandidaat on konkreetse juhtumiga seotud ülesannete täitmiseks sobiv. Usaldusisik on osalistest sõltumatu ja omab ülesannete täitmiseks vajalikke oskusi ning tema määramine ei tohi ei esialgu ega ka hiljem põhjustada huvide konflikti.

125.

Komisjon hindab vajalikke oskusi, võttes arvesse konkreetse juhtumi asjaolusid, sh geograafilist piirkonda ja asjaomast sektorit. Komisjoni kogemuste järgi on auditeerimis- ja muud konsultatsiooniettevõtted eriti sobivad täitma järelevalve eest vastutava usaldusisiku ülesandeid. Samuti võivad sobivateks kandidaatideks olla konkreetses tööstusharus töötanud üksikisikud, kui neil on vajalikud ressursid kõnealuste ülesannete täitmiseks. Investeerimispangad näivat olevat eriti sobivad loovutamise eest vastutava usaldusisikuna. Usaldusisiku sõltumatus on väga oluline, et võimaldada tal täita komisjoni nimel osaliste nõuetelevastavuse üle järelevalvet teostades oma ülesandeid nõuetekohaselt ning et oleks tagatud tema usaldusväärsus kolmandate isikute silmis. Komisjon ei aktsepteeri loovutamise eest vastutava usaldusisikuna eelkõige isikuid või asutusi, kes on samal ajal ka osaliste audiitorid või investeerimisnõustajad. Usaldusisiku suhted osalistega ei põhjusta aga huvide konflikti, kui kõnealused suhted ei kahjusta usaldusisiku erapooletust ja sõltumatust ülesannete täitmisel. Osalised peavad esitama komisjonile piisavalt teavet, mille alusel viimane saaks kontrollida usaldusisiku vastavust nõuetele. Usaldusisiku ametisse määramine pärast tema heakskiitmist on tagasivõetamatu, v.a juhul, kui usaldusisik vahetatakse välja komisjoni heakskiidul või taotlusel.

126.

Usaldusisiku volitustes määratakse kindlaks tema ülesanded, mis on sätestatud kohustustes, ja need peavad sisaldama kõiki vajalikke sätteid, mis võimaldavad usaldusisikul täita komisjoni poolt heakskiidetud kohustustes sisalduvaid ülesandeid. Osalised vastutavad töötasu maksmise eest usaldusisikule vastavalt tema volitustele ning töötasu struktuur ei tohi takistada usaldusisiku sõltumatust ja tulemuslikku tegevust volituste täitmisel. Komisjon kiidab usaldusisiku heaks üksnes koos sobivate volitustega. Vajadusel võib ta avaldada usaldusisiku isiku ja tema ülesannete kokkuvõtte.

127.

Kui usaldusisikule antud konkreetsed kohustused on täidetud, st pärast seda, kui loovutatava ettevõtte omandiõigus on üle läinud, varad on ostjale tegelikult üle antud ja loovutamise järel jätkunud kohustused on täidetud, taotleb usaldusisik volituse kohaselt komisjonilt vabastust täiendavate ülesannete täitmisest. Usaldusisikule ülesannete täitmisest antud vabastusest hoolimata on komisjonil siiski õigus nõuda tema tagasinimetamist, kui hiljem selgub, et asjakohased kohustused ei ole täielikult ja nõuetekohaselt täidetud.

128.

Kohustustes tuleb ka ette näha, et komisjon võib nõuda osalistelt teavet kümne aasta jooksul pärast kohustuste heakskiitmise otsuse vastuvõtmist. See võimaldab komisjonil kontrollida parandusmeetme tõhusat rakendamist.

129.

Paljusid eespool käsitletud loovutamiskohustuse täitmise põhimõtteid võib kohaldada ka muud liiki kohustuste suhtes, kui kõnealused kohustused tuleb täita pärast komisjoni otsuse vastuvõtmist. Näiteks kui on ette nähtud, et komisjon peab litsentsisaaja heaks kiitma, siis võib kohaldada ostja heakskiitmisega seotud põhimõtteid. Võttes arvesse loovutamist mittehõlmavate kohustuste suurt hulka, ei saa nende suhtes kehtestada üldisi ja kõikehõlmavaid nõudeid.

130.

Võttes arvesse, et loovutamist mittehõlmavate kohustuste täitmine on pikaajaline ja sageli keerukas protsess, on tihti vaja väga põhjalikku järelevalvet ja konkreetseid järelevalvemeetodeid, et komisjon saaks olla veendunud nende tõhusas täitmises. Seetõttu nõuab komisjon sageli kõnealuste kohustuste täitmise üle teostatava järelevalve puhul usaldusisiku kaasamist ja kiire vahekohtumenetluse sätestamist, et tagada vaidluste lahendamise mehhanism ja võimaldada turuosalistel ise kohustusi jõustada. Varasemates juhtumites on komisjon sageli nõudnud nii usaldusisiku määramist kui ka vahekohtuklausli lisamist (120). Sel juhul teostab usaldusisik järelevalvet kohustuste täitmise üle, kuid võib ka abistada vahekohtumenetluses, et selle saaks ellu viia lühikese aja jooksul.