Komisjoni teatis riski hindamise tulemuste ja riski vähendamise strateegia kohta järgmiste ainete puhul: piperasiin; tsükloheksaan; metüleendifenüüldiisotsüanaat; but-2-üün-1,4-diool; metüüloksiraan; aniliin; 2-etüülheksüülakrülaat; 1,4-diklorobenseen; 3,5-dinitro-2,6-dimetüül-4-tert-butüülatsetofenoon; di-(2-etüülheksüül)ftalaat; fenool; 5-tert-butüül-2,4,6-trinitro-m-ksüleen

Nõukogu 23. märtsi 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 793/93 olemasolevate ainete riski hindamise ja kontrolli kohta (1) on ette nähtud andmete teatamine, erinimekirja kandmine, riski hindamine ja vajaduse korral strateegia väljatöötamine olemasolevatest ainetest tingitud riski vähendamiseks.

Määruse (EMÜ) nr 793/93 alusel on järgmised ained loetud eritähelepanu nõudvateks aineteks vastavalt komisjoni määrustele (EÜ) nr 1179/94, (2) (EÜ) nr 2268/95 (3) ja (EÜ) nr 143/97, (4) milles käsitletakse vastavalt eritähelepanu nõudvate ainete esimest, teist ja kolmandat nimekirja, mida tuleb hinnata määruse (EMÜ) nr 793/93 kohaselt:

Osundatud määrustega referendiks määratud liikmesriigid on lõpetanud kõnealustest ainetest inimesele ja keskkonnale tuleneva riski hindamise vastavalt komisjoni 28. juuni 1994. aasta määrusele (EÜ) nr 1488/94, milles kehtestatakse olemasolevate ainete poolt inimesele ja keskkonnale põhjustatava riski hindamise põhimõtted, (5) ja on vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 793/93 soovitanud riski vähendamise strateegia.

Toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomiteega (SCTEE) või tervise- ja keskkonnariskide teaduskomiteega (SCHER) on konsulteeritud ja asjaomane komitee on esitanud arvamuse referentide läbiviidud riskihindamise kohta. Kõnealused arvamused on avaldatud teaduskomiteede veebilehel.

Määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 11 lõikega 2 nähakse ette, et riskihindamise tulemused ja riski vähendamiseks soovitatud strateegia kinnitatakse ühenduse tasandil ja avaldatakse komisjoni poolt. Käesolevas teatises ja komisjoni asjaomases soovituses (6) esitatakse riskihindamise tulemused (7) ja strateegia eespool nimetatud ainetest tingitud riski vähendamiseks.

Käesolevas teatises esitatud riskihindamise tulemused ja riski vähendamise strateegia on kooskõlas määruse (EMÜ) nr 793/93 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega.

(7) Põhjaliku riskihindamisaruande ja selle kokkuvõtte võib leida Euroopa Kemikaalide Büroo veebilehelt: http://ecb.jrc.it/existing-substances/

LISA

1. OSA

CASi nr 110-85-0	EINECSi nr 203-808-3
Struktuurivalem:
EINECSi nimetus:	piperasiin
IUPACi nimetus:	piperasiin
Referent:	Rootsi
Klassifikatsioon (1):	C; R34
	R42/43
	R52/53
	Soovitatav klassifikatsioon (millega asendada 22. ATP järgne klassifikatsioon ja märgistus pärast 30. ATP avaldamist) (2)
	Reproduktiivtoksiline, kategooria 3; R62-63
	C; R34
	R42/43

Riskihinnang põhineb Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud aine elutsükliga seotud praegusel kasutamispraktikal, nagu on kirjeldatud referentliikmesriigi poolt komisjonile edastatud riskihinnangus (3).

Riski hindamisel kättesaadava teabe põhjal on leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse piperasiini kas puhtal kujul või soolades peamiselt vaheainena keemiatööstuses, sealhulgas ka ravimite tootmises. Samuti kasutatakse piperasiini kas puhtal kujul või soolades ka inim- ja veterinaarravimites, valmistisena gaasipuhastites (skraberites) ja katalüsaatorina uretaani tootmisel. Kirjeldatud viisid on piperasiini peamised kasutusalad.

Märkus.

Käesolevas õigusaktis ei käsitleta piperasiini kasutamist veterinaarravimites; see on hõlmatud nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2377/90 (4) (milles sätestatakse ühenduse menetlus veterinaarravimijääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes).

RISKI HINDAMINE

A) INIMESE TERVIS

TÖÖTAJAD

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	piperasiinisoolade käitlemisel võib aine nahaga kokkupuutel põhjustada ülitundlikkust (st lõppkäitlus tootmisel ja laadimine valmististe koostamisel);

—	kõigil kutsealastel kasutamistel võib aine sissehingamisel põhjustada astmat;

—	korduval kokkupuutel piperasiinisooladega tootmise lõppkäitluses ja valmististe koostamisega seotud laadimisel võib aine avaldada neurotoksilist ja reproduktiivtoksilist toimet.

TARBIJAD

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESED KESKKONNA KAUDU

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESE TERVIS

riski (füüsikalis-keemiliste omaduste) hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selline järeldus arvestab järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B) KESKKOND

ATMOSFÄÄR

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

VEEÖKOSÜSTEEM

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	ühest tootmiskohast ja ühest valmististe koostamise kohast ning 21 kohast, kus piperasiini sisaldavaid gaasipesurivalmistisi kasutatakse tööstuslikult, võib aine sattuda veeökosüsteemi.

MAISMAAÖKOSÜSTEEM

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISMID

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	enamiku kohalike gaasipesurite kasutamisviiside puhul võivad reoveepuhastis kasutatavad mikroorganismid ainega kokku puutuda.

RISKI VÄHENDAMISE STRATEEGIA

TÖÖTAJATE puhul:

—	kaaluda piperasiinisoolade ühtset klassifikatsiooni ühenduse tasemel vastavalt nõukogu direktiivile 67/548/EMÜ (5).

Ühenduses praegu kehtivad töötajate kaitset käsitlevad õigusaktid loovad üldise arvamuse kohaselt piisava raamistiku selle aine riski vähendamiseks vajalikul määral ning neid õigusakte tuleb kohaldada.

Selles raamistikus soovitatakse:

—	kehtestada ühenduses piperasiinisoolade töökeskkonna piirnormid vastavalt direktiivile nõukogu 98/24/EÜ (6).

2. OSA

CASi nr 110-82-7	EINECSi nr 203-806-2
Struktuurivalem:
EINECSi nimetus:	tsükloheksaan
IUPACi nimetus:
Referent:	Prantsusmaa
Klassifikatsioon (7):	F; R11
	Xn; R65
	Xi; R38
	R67
	N; R50/53

Riski hindamisel kättesaadava teabe põhjal on leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt keemiatööstuses vaheainena. Muud teatavaks tehtud kasutusalad on lahustina kasutamine kemikaalide tootmisprotsessis ning liimides ja pinnakatetes.

Riskihinnangus on kindlaks tehtud muud allikad, mille kaudu inimesed ja keskkond selle ainega kokku puutuvad, eeskätt toornafta ja tööstusettevõtted, põlemissaadused (tubakasuits, vulkaaniheited) ning naftast saadud kütused (bensiiniaurud), mis ei ole põhjustatud Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud aine elutsüklist. Sellistest kokkupuudetest tulenevat riski ei ole riskihindamisel arvesse võetud. Referentliikmesriigi poolt komisjonile saadetud põhjalik riskihindamisaruanne (8) sisaldab siiski teavet, mida saab selliste riskide hindamiseks kasutada.

RISKI HINDAMINE

A) INIMESE TERVIS

TÖÖTAJAD

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	kõnealuse aine sissehingamisel seda ainet sisaldavate toodete valmistamisel või tööstuslikul kasutamisel ning ka ainet sisaldavate toodete kasutamisel käsitöönduses võib avalduda aine akuutne toksilisus (neuroloogilised käitumishäired) ning üldine süsteemne toksilisus (maksakahjustused).

TARBIJAD

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	kõnealuse ainega kokkupuutumisel seda ainet sisaldavate toodete kasutamisel võib avalduda aine akuutne toksilisus (neuroloogilised käitumishäired).

INIMESED KESKKONNA KAUDU

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESE TERVIS

riski (füüsikalis-keemiliste omaduste) hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B) KESKKOND

ATMOSFÄÄR, VEEÖKOSÜSTEEM JA MAISMAAÖKOSÜSTEEM

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISMID

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

RISKI VÄHENDAMISE STRATEEGIA

TÖÖTAJATE puhul:

ühenduses praegu kehtivad töötajate kaitset käsitlevad õigusaktid loovad üldise arvamuse kohaselt piisava raamistiku selle aine riski vähendamiseks vajalikul määral ning neid õigusakte tuleb kohaldada.

TARBIJATE puhul:

kaaluda nõukogu direktiivis 76/769/EMÜ (9) (ohtlike ainete turustamist ja kasutamist käsitlev direktiiv) käsitletud turustamis- ja kasutamispiirangute kehtestamist ühenduse tasandil tsükloheksaani kasutamisele neopreenil põhinevates liimides.

3. OSA

CASi nr 26447-40-5	EINECSi nr 247-714-0
Struktuurivalem:
EINECSi nimetus:	1,1'-metüleenbis-(isotsüanatobenseen)
IUPACi nimetus:	metüleendifenüüldiisotsüanaat metüleenbis-(fenüülisotsüanaat)
Referent:	Belgia
Klassifikatsioon:	Xn; R20
	Xi; R36/37/38
	R42/43
	Soovitatav klassifikatsioon (millega asendada 28. ATP järgne liigitus ja märgistus pärast 30. ATP avaldamist) (10)
	Kantserogeenne, kategooria 3; R40
	Xn; R20-48/20
	Xi; R36/37/38
	R42/43

Riski hindamisel kättesaadava teabe põhjal on leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt jäiga vahtpolüuretaani tööstuslikul tootmisel. Palju muud kasutust leiab aine puiduliimides ning pinnakatetes, liimides, tihendussegudes ja elastomeerides, (pool)painduvates ja termoplast-vahtpolüuretaanides ning -kiududes. Piiratud, kuid mitte ebaoluline on aine kasutus tarbekaupades nagu liimid ja ühekomponendilised vahud.

RISKI HINDAMINE

A) INIMESE TERVIS

TÖÖTAJAD

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et on vaja lisateavet ja/või lisakatseid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—

vaja on põhjalikumat teavet sigivust kahjustava toksilisusega seotud riski piisavaks iseloomustamiseks, kuna praegune andmebaas ei kata seda aspekti piisavalt. Samas ei tohi lisateabe kogumine takistada nende asjakohaste meetmete rakendamist, mis on vajalikud muude aspektidega seotud probleemidega tegelemiseks;

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	ehitustöötajatel võib aine põhjustada naha ja silmade ärritust, kuna tööhügieeni nõuded on puudulikud ega kanta isikukaitsevahendeid;

—	kõigi kutsealadega seotud kokkupuutestsenaariumite korral, mida on uuritud, võib aine sissehingamisel põhjustada hingamisteede ärritust;

—	kõigi kutsealadega seotud kokkupuutestsenaariumite korral, mida on uuritud, võib aine sissehingamisel või kokkupuutel nahaga põhjustada naha ja hingamisteede ülitundlikkust;

—	kõigi kutsealadega seotud kokkupuutestsenaariumite korral, mida on uuritud, võib aine korduval sissehingamisel olla toksiline hingamiselunditele.

TARBIJAD

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et on vaja lisateavet ja/või lisakatseid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	MDI-d sisaldavate igat tüüpi tarbekaupade kasutamisest tuleneval kokkupuutel võib aine põhjustada naha ja silmade ärritust;

—	MDI-d sisaldavate ühekomponendiliste vahtude ja kuumade sulaliimide kasutamisel võib aine sissehingamisel põhjustada hingamisteede ärritust;

—	MDI-d sisaldavate igat tüüpi tarbekaupade kasutamisest tuleneval sissehingamisel või nahaga kokkupuutel võib aine põhjustada naha ja hingamisteede ülitundlikkust;

—	MDI-d sisaldavate ühekomponendiliste vahtude ja kuumade sulaliimide kasutamisel võib aine korduval lühiajalisel sissehingamisel kahjustada kopse.

INIMESED KESKKONNA KAUDU

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESE TERVIS

riski (füüsikalis-keemiliste omaduste) hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B) KESKKOND

TOIDUAHELALE ATMOSFÄÄRI, VEEÖKOSÜSTEEMI, MAISMAAÖKOSÜSTEEMI, REOVEEPUHASTI MIKROORGANISMIDE ja MITTE-ÖKOSÜSTEEMISPETSIIFILISTE MÕJUDE KAUDU

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

RISKI VÄHENDAMISE STRATEEGIA

TÖÖTAJATE puhul:

Selles raamistikus soovitatakse:

—	kehtestada ühenduse tasandil MDI kohta töökeskkonna piirnormid vastavalt nõukogu direktiivile 98/24/EÜ (12).

TARBIJATE puhul:

kaaluda nõukogu direktiivis 76/769/EMÜ (13) käsitletud turustamis- ja kasutamispiirangute kehtestamist ühenduse tasandil MDI kasutamisele tarbekaupades.

4. OSA

CASi nr 110-65-6	EINECSi nr 203-788-6
Struktuurivalem:
EINECSi nimetus:	but-2-üün-1,4-diool
IUPACi nimetus:	but-2-üün-1,4-diool
Referent:	Saksamaa
Klassifikatsioon:	C; R34
	T; R23/25
	Xn; R21-48/22
	R43

Riski hindamisel kättesaadava teabe põhjal on leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt keemiatööstuses vaheainena butaandiooli ja buteendiooli tootmisel. Muud kutsealased kasutamised hõlmavad aine kasutamist vaheainena polüoolide sünteesimisel ning insektitsiidide ja ravimite valmistamisel ning abiainena värvi- ja tekstiilitööstuses. Ainet kasutatakse otseselt korrosioonitõrjeainena söövituslahustena tehnilistes puhastusvahendites metallide pindade töötlemiseks, nagu näiteks valgendina tsinkimisvannides ja orgaanilistes värvieemaldajates. Tarbekaupade puhul kasutatakse ainet puhastus- ja desinfitseerimisvahendites.

RISKI HINDAMINE

A) INIMESE TERVIS

TÖÖTAJAD

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	aine suuremahulisel tootmisel ja tahke aine edasisel töötlemisel (helbed) keemiatööstuses võib aine ühekordsel sissehingamisel põhjustada hingamisteede paikset ärritust;

—	tahke aine suuremahulisel tootmisel ja edasisel töötlemisel (helbed) keemiatööstuses ning valmististe koostamisel (ilma koht-väljatõmbeventilatsioonita) võib aine korduval kokkupuutel põhjustada hingamisteede paikset ärritust;

—	aine suuremahulisel tootmisel ja edasisel töötlemisel keemiatööstuses ning valmististe koostamisel ja aine kasutamisel orgaanilistes värvieemaldajates võib aine kokkupuutel nahaga põhjustada naha ülitundlikkust.

TARBIJAD

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESED KESKKONNA KAUDU

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESE TERVIS

riski (füüsikalis-keemiliste omaduste) hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B) KESKKOND

ATMOSFÄÄR, VEEÖKOSÜSTEEM ja MAISMAAÖKOSÜSTEEM

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt eespool nimetatud keskkonnakomponentidele riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISMID

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt eespool nimetatud keskkonnakomponentidele riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

RISKI VÄHENDAMISE STRATEEGIA

TÖÖTAJATE puhul:

5. OSA

CASi nr 75-56-9	EINECSi nr 200-879-2
Struktuurivalem:
EINECSi nimetus:	metüüloksiraan
IUPACi nimetus:	propüleenoksiid
Referent:	Ühendkuningriik
Klassifikatsioon:	F+; R12
	kantserogeenne, kategooria 2; R45
	mutageenne, kategooria 2; R46
	Xn; R20/21/22
	Xi; R36/37/38

Riskihinnang põhineb Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud aine elutsükliga seotud praegusel kasutamisel, nagu on kirjeldatud referentliikmesriigi poolt komisjonile edastatud põhjalikes riskihindamisaruannetes (15).

Riski hindamisel kättesaadava teabe põhjal on leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt monomeerina polümeeri tootmises ja vaheainena muude ainete sünteesil. Muud kasutust leiab aine diklorometaani stabilisaatorina ja korrosioonivastase lisandina. Kogu Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud kasutamiskoguse kohta ei olnud teavet võimalik saada, seepärast võib kõnealusel ainel olla muid kasutusalasid, mida käesolevas riskihinnangus ei arvestata.

Ainet ei ole ülitundlikkuse põhjustamise suhtes piisavalt katsetatud ning seetõttu ei hinnata riskihinnangus selle aspektiga seotud riski ühelegi kokkupuuterühmale. Seda katset ei ole nõutud, kuna aine on liigitatud künniseta kantserogeenide hulka.

RISKI HINDAMINE

A) INIMESE TERVIS

TÖÖTAJAD, TARBIJAD ja INIMESED KESKKONNA KAUDU

riski hindamisel leiti,

et riskihinnangu kohaselt ei saa riski kõigi kokkupuutestsenaariumite puhul välistada, kuna aine on liigitatud künniseta kantserogeenide hulka, aga riskihinnangus peetakse riski siiski juba küllalt madalaks. Seda tuleb arvestada olemasolevate kontrollimeetmete piisavuse ning edasiste riski vähendamise erimeetmete teostatavuse ja rakendatavuse kaalumisel.

INIMESE TERVIS

riski (füüsikalis-keemiliste omaduste) hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B) KESKKOND

ATMOSFÄÄR, VEEÖKOSÜSTEEM ja MAISMAAÖKOSÜSTEEM

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt eespool nimetatud keskkonnakomponentidele riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISMID

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt eespool nimetatud keskkonnakomponentidele riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

RISKI VÄHENDAMISE STRATEEGIA

TÖÖTAJATE puhul:

ühenduses praegu kehtivad töötajate kaitset käsitlevad õigusaktid loovad üldise arvamuse kohaselt piisava raamistiku selle aine riski vähendamiseks vajalikul määral.

TARBIJATE JA KESKKONNA KAUDU KOKKUPUUTUVATE INIMESTE puhul:

tarbijaid ja keskkonna kaudu kokkupuutuvate inimeste kaitset käsitlevad olemasolevaid õiguslikke meetmeid, eelkõige nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ (16) (ohtlike ainete turustamist ja kasutamist käsitlev direktiiv) sätteid kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete (CMR) kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ (17) (üldise tooteohutuse kohta) sätteid toodete kohta ning nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (18) (saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta) sätteid, peetakse väljaselgitatud riski ohjamisel piisavaks.

6. OSA

CASi nr 62-53-3	EINECSi nr 200-539-3
Struktuurivalem:	C6H7N
Struktuurivalem:
EINECSi nimetus:	aniliin
IUPACi nimetus:	aminobenseen
Referent:	Saksamaa
Klassifikatsioon (19):	Kantserogeenne, kategooria 3; R40
	Mutageenne, kategooria 3; R68
	T; R23/24/25-48/23/24/25
	Xi; R41 R43
	N; R50

Riski hindamisel kättesaadava teabe põhjal on leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt vaheainena keemiatööstuses metüleendianiliini või kummi tootmisel. Muud kasutust leiab aine värvainete, pestitsiidide, ravimite, kiudude jms tootmisel.

Sellisel tootmisel ja töötlemisel võib eralduda aniliini. Lisaks esineb aniliini jääke värvainetes ja liimides.

Riskihinnangus on inimeste ja keskkonna puhul selgitatud välja ka muud ainega kokkupuute allikad, eeskätt nitrobenseeni mikroobse lagundamise ning kivisöe- ja naftatööstuse kaudu. Kõnealustest kokkupuudetest tulenevat riski ei ole käesolevas riskihinnangus arvesse võetud, kuna need ei tulene Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud aine elutsüklist. Referentliikmesriigi poolt komisjonile saadetud põhjalikud riskihindamisaruanded sisaldavad siiski teavet, mida saab kasutada sellise riski hindamiseks.

RISKI HINDAMINE

A) INIMESE TERVIS

TÖÖTAJAD

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—

järgmiste kokkupuudestsenaariumite tagajärjel võib aine põhjustada akuutset toksilisust:

—	sissehingamine ja/või kokkupuude nahaga, juhul kui keemiatööstuses kantakse aine suuremahulisel tootmisel või edasisel töötlemisel ebasobivaid kindaid;

—	sissehingamine plastide termilisel lagunemisel raua-, terase- ja alumiiniumivalu puhul;

—	aniliinijääkide kokkupuude nahaga aniliini sisaldavate värvainete kasutamisel;

—	aine kokkupuude nahaga selle suuremahulisel tootmisel ja edasisel töötlemisel keemiatööstuses (kui kantakse ebasobivaid kindaid) ning aniliinijääkide kokkupuude nahaga aniliini sisaldavate värvainete kasutamisel võib põhjustada naha ülitundlikkust;

—

järgmiste kokkupuudestsenaariumite tagajärjel võib aine põhjustada süsteemset toksilisust:

—	sissehingamine ja/või kokkupuude nahaga juhul, kui aine suuremahulisel tootmisel või edasisel töötlemisel keemiatööstuses kantakse ebasobivaid kindaid;

—	kummi vulkaniseerimisel ning raua-, terase- ja alumiiniumivalu puhul plastide termilisel lagunemisel tekkivate aurude sissehingamine;

—	kokkupuude nahaga aniliinijääke sisaldavate värvainete kasutamisel;

—

kõigi tööalaste kokkupuutestsenaariumite puhul võib avalduda aine mutageensus ja kantserogeensus, kuna aine on liigitatud künniseta kantserogeenide hulka. Siiski on risk järgmiste tööalaste kokkupuutestsenaariumite puhul madal:

—	aniliini eraldumine lagunemissaadusena erinevates tööstussektorites (nt plastide töötlemisel, elektrotehnikas);

—	aniliinijääke sisaldavate toodete kasutamine (nt liimid, ehitusvaldkond, masinaehitustehased).

Seda tuleb arvestada olemasolevate kontrollimeetmete piisavuse ning edasiste riski vähendamise erimeetmete teostatavuse ja rakendatavuse kaalumisel.

—	Kui keemiatööstuses kantakse aine suuremahulisel tootmisel või edasisel töötlemisel ebasobivaid kindaid, võib aine kokkupuutel nahaga avalduda arenguhäireid põhjustav toksilisus.

TARBIJAD

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	ainet sisaldavate toodete kasutamisel võib avalduda aine mutageensus ja kantserogeensus, kuna aniliin on liigitatud künniseta kantserogeenide hulka.

INIMESED KESKKONNA KAUDU

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	punktreostusallikatest tuleneval kokkupuutel võib avalduda aine süsteemne toksilisus, arengu häireid põhjustav toksilisus, mutageensus ja kantserogeensus;

—

võimalikul kokkupuutel piirkondlikul tasandil võib avalduda aine mutageensus ja kantserogeensus, kuna aniliin on liigitatud künniseta kantserogeenide hulka. Siiski on kokkupuute mõju juba praegu vähene ning seda tuleb arvestada olemasolevate kontrollimeetmete piisavuse ning edasiste riski vähendamise erimeetmete teostatavuse ja rakendatavuse kaalumisel.

INIMESE TERVIS

riski (füüsikalis-keemiliste omaduste) hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B) KESKKOND

VEEÖKOSÜSTEEM ja REOVEEPUHASTI MIKROORGANISMID

riski hindamisel jõuti järeldusele, et:

on vaja lisateavet ja/või lisakatseid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	vaja on põhjalikumat teavet, et iseloomustada piisavalt kummitooteid valmistavatest tehastest lähtuva kokkupuutevõimaluse tõttu riski veeökosüsteemile.

Teavet ja/või katseid käsitlevad nõuded on järgmised:

—	Euroopa kummitööstust iseloomustavad andmed aniliini vabanemise kohta kummi valmistamisel, eraldumine reovette ning reoveepuhastusprotsessid;

riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid; arvesse võetakse ka praegu kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	aniliini tootmise ja edasise töötlemise (4,4'-metüleendianiliini ja kummikemikaalid) kohtadest võib aine sattuda vesikeskkonda, sealhulgas ka põhjasetetesse.

ATMOSFÄÄR

riski hindamisel jõuti järeldusele, et:

on vaja lisateavet ja/või lisakatseid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	vaja on põhjalikumat teavet, et piisavalt iseloomustada riski atmosfäärile.

Teavet ja/või katseid käsitlevad nõuded on järgmised:

—	Euroopa kummitööstust iseloomustavad andmed aine atmosfääri eraldumise ja heitõhu puhastamise meetodite kohta;

riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid; arvesse võetakse ka praegu kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	aniliini tootmise kohast eralduva ainega võivad õhu kaudu puutuda kokku taimed.

MAISMAAÖKOSÜSTEEM

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et on vaja lisateavet ja/või lisakatseid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	vaja on põhjalikumat teavet, et piisavalt iseloomustada riski põllumajandusmaadele seoses aniliini kui taimekaitsevahenditena kasutatavate fenüülkarbamiidi ja karbamaadi derivaatide lagunemissaadusega.

Teavet ja/või katseid käsitlevad nõuded on järgmised:

—	pikaajalised katsed taimede, vihmausside ja mikroorganismidega.

Kuna aga nõukogu määrusega (EMÜ) nr 793/93 (21) ei hõlmata taimekaitsevahendite lagunemisest mullastikule tulenevat riski, tehakse ettepanek kaaluda seda nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (22) raamistikus.

RISKI VÄHENDAMISE STRATEEGIA

TÖÖTAJATE puhul:

Selles raamistikus soovitatakse:

—	kehtestada ühenduses aniliini töökeskkonna piirnormid vastavalt nõukogu direktiivile 98/24/EÜ, (23) võttes arvesse imendumist naha kaudu.

7. OSA

CASi nr 103-11-7	EINECSi nr 203-080-7
STRUKTUURIVALEM:
EINECSi nimetus:	2-etüülheksüülakrülaat
IUPACi nimetus:	2-etüülheksüülakrülaat
Referent:	Saksamaa
Klassifikatsioon (24):	Xi; R37/38 R43

Riski hindamisel kättesaadava teabe põhjal on leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt keemiatööstuses monomeerina polümeeride ja kopolümeeride tootmisel, mis enamasti töödeldakse edasi polümeeri vesidispersioonideks. Polümeere ja polümeeri vesidispersioone kasutatakse liimides ja värvide sideainena. Lisaks kasutatakse neid pinnakatete lähtematerjalina ning plastides ja tekstiilitööstuses. Lisaks kasutatakse 2-etüülheksüülakrülaati ka monomeerina ehitusmaterjalitööstuses, kemikaalides (nt põrandakatted, teemärgistusmaterjalid).

RISKI HINDAMINE

A) INIMESE TERVIS

TÖÖTAJAD

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	aine korduval sissehingamisel 2-etüülheksüülakrülaati sisaldavate valmististe koostamisel võib aine põhjustada hingamisteede paikset ärritust;

—	nahaga kokkupuutel 2-etüülheksüülakrülaadiga selle tootmisel ja polümeerimisel, valmististe koostamisel ja monomeerset 2-etüülheksüülakrülaati sisaldavate valmististe kasutamisel ehitustegevusel võib aine põhjustada naha ülitundlikkust.

TARBIJAD ja INIMESED KESKKONNA KAUDU

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESE TERVIS

riski (füüsikalis-keemiliste omaduste) hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B) KESKKOND

ATMOSFÄÄR, VEEÖKOSÜSTEEM ja MAISMAAÖKOSÜSTEEM

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISMID

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

RISKI VÄHENDAMISE STRATEEGIA

TÖÖTAJATE puhul:

Selles raamistikus soovitatakse:

—	kehtestada ühenduse tasandil 2-etüülheksüülakrülaadi töökeskkonna piirnormid vastavalt nõukogu direktiivile 98/24/EÜ (26).

Olemasolevaid kontrollimeetmeid naha ülitundlikkust põhjustava riski piiramiseks peetakse piisavaks.

8. OSA

CASi nr 106-46-7	EINECSi nr 203-400-5
Struktuurivalem:
EINECSi nimetus:	1,4-diklorobenseen
IUPACi nimetus:	1,4-diklorobenseen
Referent:	Prantsusmaa
Klassifikatsioon (27):	kantserogeenne, kategooria 3; R40
	Xi; R36;
	R 50/53

Riski hindamisel kättesaadava teabe põhjal on leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt vaheainena keemiatööstuses ning koitõrjevahendite, õhu- ja tualetivärskendajate valmistamisel. Lisaks leiab aine kasutust abiainena lihvketaste tootmisel ning tekstiili värvifiksaatorina.

RISKI HINDAMINE

A) INIMESE TERVIS

TÖÖTAJAD

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	aine sissehingamisel ja kokkupuutel nahaga tootmise ja kasutamise käigus (vaheainena, ainet sisaldavate toodete koostamisel ja lihvketaste tootmisel) võib avalduda aine üldine süsteemne toksilisus, kantserogeensus ning reproduktiivtoksilisus;

—	aine aurudega kokkupuutumisel ainet sisaldavate valmististe kasutamisel ja lihvketaste tootmisel võib aine põhjustada silmade ja nina limaskestade ärritust.

TARBIJAD

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	aine sissehingamisel koitõrjevahendite, õhu- ja tualetivärskendajate kasutamisel võib avalduda aine kantserogeensus.

INIMESED KESKKONNA KAUDU

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESE TERVIS

riski (füüsikalis-keemiliste omaduste) hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B) KESKKOND

TOIDUAHELALE ATMOSFÄÄRI, VEEÖKOSÜSTEEMI, MAISMAAÖKOSÜSTEEMI, REOVEEPUHASTI MIKROORGANISMIDE ja MITTE-ÖKOSÜSTEEMISPETSIIFILISTE MÕJUDE KAUDU

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt eespool nimetatud keskkonnakomponentidele riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

RISKI VÄHENDAMISE STRATEEGIA

TÖÖTAJATE puhul:

Selles raamistikus soovitatakse:

—

et komisjoni juures asuv töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (Scientific Committee for occupational exposure limits to chemical agents – SCOEL) vaataks üle riskihindamisaruandes sisalduva uue teabe ja soovitaks, kas on vajadus vaadata üle ühenduse praegused ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas.

TARBIJATE puhul

soovitatakse järgmist:

—	kaaluda nõukogu direktiiviga 76/769/EMÜ (29) ühenduse tasandil turustamis- ja kasutamispiirangute kehtestamist 1,4-diklorobenseeni kasutamisele koitõrjevahendites ning õhu- ja tualetivärskendajates.

9. OSA

CASi nr 81-14-1	EINECSi nr 201-328-9
STRUKTUURIVALEM:
EINECSi nimetus:	4-tert-butüül-2,6-dimetüül-3,5-dinitroatsetofenoon
IUPACi nimetus:	3,5-dinitro-2,6-dimetüül-4-tert-butüülatsetofenoon
Referent:	Madalmaad
Klassifikatsioon (30):	2002. aasta juuni keskkonnakoosolekul ning 2003. aasta kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete koosolekul lepiti kokku järgmine klassifikatsioon: kantserogeenne, kategooria 3; R40 N; R50/53.

Riski hindamisel kättesaadava teabe põhjal on leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt kosmeetikatoodete lõhnaainete koostises.

Lisaks kasutatakse ainet pesuainetes, pesupehmendajates, kodustes puhastusvahendites ning muudes lõhnaaineid sisaldavates toodetes.

RISKI HINDAMINE

A) INIMESE TERVIS

TÖÖTAJAD, TARBIJAD ja INIMESED KESKKONNA KAUDU

riski hindamisel leiti,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

KOMBINEERITUD KOKKUPUUDE

riski hindamisel leiti,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESE TERVIS

riski (füüsikalis-keemiliste omaduste) hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	füüsikalis-keemilisi andmeid silmas pidades arvatakse, et muskusketoon ei põhjusta riski ei süttivuse, plahvatusohtlikkuse ega oksüdeerivate omaduste poolest.

B) KESKKOND

ATMOSFÄÄR, VEEÖKOSÜSTEEM ja MAISMAAÖKOSÜSTEEM

riski hindamisel leiti,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISMID

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

10. OSA

CASi nr 117-81-7	EINECSi nr 204-211-0
STRUKTUURIVALEM:
EINECSi nimetus:	di-(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP)
IUPACi nimetus:	bis(2-etüülheksüül)ftalaat
Referent:	Rootsi
Klassifikatsioon (31):	reproduktiivtoksiline, kategooria 2; R60-61

Riski hindamisel kättesaadava teabe põhjal on leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt (97 %) plastifikaatorina (polümeermaterjali painduvuse ja töödeldavuse parandajana) polümeertoodetes, enamasti polüvinüülkloriidis.

Painduvat polüvinüülkloriidi kasutatakse paljudes kaupades, nt mänguasjades, ehitusmaterjalides (põrandakatted, profiilliistud, katused) ja ka meditsiinitoodetes nagu verekotid, dialüüsiseadmed jms. DEHP leiab kasutust ka muudes polümeertoodetes, nt muud vinüülvaigud ja tselluloosesterplastid.

Muud kasutused (3 %) hõlmavad muid kui polümeeridega seotud rakendusi, nagu näiteks liimides ja tihendussegudes, lakkides ja värvides, paberile, plastile, tekstiilile, kummile ja elektroonikas kasutatavale keraamikale trükkimiseks ettenähtud printeritintides. Lisaks kasutatakse ainet dielektrilise vedelikuna kondensaatorites.

RISKI HINDAMINE

A) INIMESE TERVIS

TÖÖTAJAD

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—

korduval kokkupuutel ainega võib avalduda selle munandeid, sigivust ja neere kahjustav toksilisus ning aine sissehingamisel või kokkupuutel nahaga selle tootmise, töötlemise ja DEHP-d sisaldavate valmististe või materjalide tööstuslikul lõppkasutusel võib avalduda arengu häireid põhjustav toksilisus.

TARBIJAD

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	laste puhul võib korduval kokkupuutel, näiteks allaneelamisel, mänguasjadega mängimisel või imikutarvete kasutamisel, avalduda munandeid, sigivust ja neere kahjustav toksilisus;

—	pika aja jooksul vereülekandeid vajavate laste ja lahuste ülekandeid vajavate vastsündinute puhul võib kokkupuutel meditsiiniseadmete materjalis sisalduva DEHPga avalduda aine munandeid ja sigivust kahjustav toksilisus;

—

pika aja jooksul hemodialüüsi vajavate täiskasvanute puhul võib korduval kokkupuutel meditsiiniseadmete materjalis sisalduva DEHPga avalduda aine munandeid, sigivust ja neere kahjustav toksilisus, samuti võib korduval kokkupuutel meditsiiniseadmete materjalis sisalduva DEHPga avalduda arengu häireid põhjustav toksilisus.

INIMESED KESKKONNA KAUDU

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid; arvesse võetakse ka praegu kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—

laste puhul võib DEHPd sisaldavate polümeeride töötlemise kohtade või tihendussegude ja/või liimide, värvide ja lakkide või printeritintide tootmise kohtade lähedal kasvatatud toidu kaudu korduval kokkupuutel selle ainega avalduda munandeid, sigivust ja neere kahjustav toksilisus. Muret tekitavad selle aine tüüpilised eraldumisviisid, mille kohta on olemas vaikimisi eeldatavad andmed. Need vähesed tootmiskohad, kus on mõõdetud selle aine heitmeid ja selle kohta on esitatud aruanne, on osutunud ohutuks;

—	laste puhul võib paberitöötlemisvabrikute või kohaliku reoveepuhasti lähedal kasvatatud toiduainete kaudu ainega kokkupuutumisel avalduda selle munandeid kahjustav toksilisus. Muret tekitavad selle aine tüüpilised eraldumisviisid, mille kohta on olemas vaikimisi eeldatavad andmed.

INIMESE TERVIS

riski (füüsikalis-keemiliste omaduste) hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B) KESKKOND

ATMOSFÄÄR

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

VEEÖKOSÜSTEEM

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski on vaja vähendada; arvesse võetakse ka praegu kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—

linnud võivad DEHPd sisaldavate polümeeride töötlemise koha või DEHPd sisaldavate tihendussegude ja/või liimide tootmise koha lähedal süüa DEHPga saastunud rannakarpe. Muret tekitavad selle aine tüüpilised eraldumisviisid, mille kohta on olemas vaikimisi eeldatavad andmed. Need vähesed tootmiskohad, kus on mõõdetud selle aine heitmeid ja selle kohta on esitatud aruanne, on osutunud ohutuks.

Vaja on lisateavet ja/või lisakatseid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—

põhjasetetes elavad organismid võivad DEHPd sisaldavate polümeeride töötlemise kohtade või lakkide, värvide, printeritintide, tihendussegude ja/või liimide tootmiskohtade lähedal DEHPga saastuda. Muret tekitavad selle aine tüüpilised eraldumisviisid, mille kohta on olemas vaikimisi eeldatavad andmed. Need vähesed tootmiskohad, kus on mõõdetud selle aine heitmeid ja selle kohta on esitatud aruanne, on osutunud ohutuks.

Hinnangu edasisel täiustamisel võivad mõned küsimused ära langeda. Kui rakendatakse meetmeid, et vähendada väljaselgitatud riski muudele keskkonnakomponentidele, siis ei ole enam vaja koguda lisateavet põhjasetetes elavate organismide kohta.

MAISMAAÖKOSÜSTEEM

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski on vaja vähendada; arvesse võetakse ka praegu kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—

imetajad võivad DEHPd sisaldavate polümeeride töötlemise kohtade või lakkide, värvide, printeritintide, tihendussegude ja/või liimide tootmise kohtade lähedal süüa DEHPga saastunud vihmausse. Muret tekitavad selle aine tüüpilised eraldumisviisid, mille kohta on olemas vaikimisi eeldatavad andmed. Need vähesed tootmiskohad, kus on mõõdetud selle aine heitmeid ja selle kohta on esitatud aruanne, on osutunud ohutuks.

Vaja on lisateavet ja/või lisakatseid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—

mullaorganismid võivad DEHPd sisaldavate polümeeride töötlemise koha või printeritintide, tihendussegude ja/või liimide tootmise kohtade lähedal DEHPga saastuda. Muret tekitavad selle aine tüüpilised eraldumisviisid, mille kohta on olemas vaikimisi eeldatavad andmed. Need vähesed tootmiskohad, kus on mõõdetud selle aine heitmeid ja selle kohta on esitatud aruanne, on osutunud ohutuks.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISMID

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

RISKI VÄHENDAMISE STRATEEGIA

A) INIMESE TERVIS

TÖÖTAJATE puhul:

—	kehtestada ühenduses DEHP töökeskkonna piirnormid vastavalt nõukogu direktiivile 98/24/EÜ (33).

TARBIJATE puhul

soovitatakse järgmist:

—	piirata DEHP kasutamist toidupakkematerjalides (direktiiv 2002/72/EÜ (34) toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide kohta);

—	kaaluda DEHP kasutamise piiramist meditsiiniseadmetes, kuna nende kaudu võivad selle ainega kokku puutuda vastsündinud ja probleemrühmad, vastavalt nõukogu meditsiiniseadmeid käsitlevas direktiivis 93/42/EÜ (35) ettenähtud korrale, kui on ohutumaid alternatiive.

DEHP tarbijakasutusega seoses peetakse riski puhul tarbijatele piisavaks olemasolevaid õiguslikke tarbijakaitsemeetmeid, eeskätt nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ (36) (ohtlike ainete turustamist ja kasutamist käsitlev direktiiv) sätteid kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/84/EÜ (37) sätteid ftalaatide kohta mänguasjades ja lapsehooldusvahendites.

KESKKONNA KAUDU kaudselt OHUSTATUD INIMESED

Nõukogu direktiivi 76/769/EMÜ (ohtlike ainete turustamist ja kasutamist käsitlev direktiiv) olemasolevate õiguslike meetmete raames soovitatakse järgmist:

—

kaaluda ühenduses piirangute kehtestamist DEHP kasutamisele DEHPd sisaldavaid polümeere töötlevates (ekstrudeerimine, kalandreerimine, pinnakatmine) ning DEHPd sisaldavaid tihendussegusid ja/või liime, värve, lakke või printeritinte tootvates ettevõtetes, välja arvatud ettevõtted, millest DEHPd keskkonda ei satu, ja ettevõtted, mille DEHP-heitmed on piisava kontrolli all. Piisavat kontrolli on võimalik saavutada nt heitõhku ja kasutatud vett tõhusalt puhastades. Heitmete vähendamise tõhusus peab olema dokumenteeritud, nii et liikmesriikide asutused saaksid edaspidi olukorda jälgida;

—	kaaluda vajadust hakata mõistliku aja pärast rakendama ühenduse tasandil piiranguid, arvestades DEHP sattumist vette seda ainet sisaldavatest toodetest, ja võtta seejuures arvesse kõiki täiendavaid andmeid.

11. OSA

CASi nr 108-95-2	EINECSi nr 203-632-7
STRUKTUURIVALEM:
EINECSi nimetus:	fenool
IUPACi nimetus:	fenool
Referent:	Saksamaa
Klassifikatsioon (38):	T; R23/24/25
	C; R34
	Xn; R48/20/21/22
	Mutageenne, kategooria 3; R68

Riski hindamisel kättesaadava teabe põhjal on leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt vaheainena bisfenooli A, fenoolvaikude, alküülfenoolide, kaprolaktaami, salitsüülhappe, nitrofenoolide, difenüüleetrite, halogenofenoolide ja muude kemikaalide tootmisel.

Lisaks kasutatakse ainet ka kosmeetika- ja meditsiinivalmististes ja mittepõllumajanduslikes biotsiidides, liimides ja immutusvahendites.

Riskihinnangus on kindlaks tehtud muud kokkupuuteallikad, mille kaudu inimesed ja keskkond selle ainega kokku puutuvad, eeskätt fenooli eraldumine inimeste ja kariloomade ainevahetusproduktina, kivisöe töötlemisel ja tselluloosimassi valmistamisel ning prügilatest; selline eraldumine ei tulene Euroopa Ühenduses toodetud või sinna imporditud aine elutsüklist. Sellisest kokkupuutest tulenevat riski ei ole riski hindamisel arvesse võetud. Referentliikmesriigi poolt komisjonile saadetud põhjalik riskihindamisaruanne sisaldab siiski teavet, mida saab sellise riski hindamiseks kasutada.

RISKI HINDAMINE

A) INIMESE TERVIS

TÖÖTAJAD

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	aine sissehingamisel fenoolvaikude segamisel võib avalduda aine akuutne (süsteemne) toksilisus;

—	aine kokkupuutel nahaga fenoolvaikude pihustamisel võib avalduda aine akuutne (süsteemne) toksilisus;

—	aine kokkupuutel nahaga ja silma sattumisel kõigi nahaga kokkupuute stsenaariumite puhul (fenoolvaikude tootmine ja edasine töötlemine, valmististe koostamine ja kasutamine) võib aine olla söövitav;

—	aine korduval sissehingamisel kõigi kokkupuutestsenaariumite puhul (fenoolvaikude tootmine ja edasine töötlemine, valmististe koostamine ja kasutamine) võib avalduda selle süsteemne toksilisus;

—	aine korduval kokkupuutel nahaga fenoolvaikude tootmisel ja pihustamisel võib avalduda selle süsteemne toksilisus.

TARBIJAD

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	ainega kokkupuutel fenooli sisaldavate desinfitseerimisvahendite kasutamisel võib aine põhjustada nahaärritust;

—	aine korduval sissehingamisel fenooli sisaldava poonimisvaha kasutamisel võib avalduda aine süsteemne toksilisus;

—	aine korduval kokkupuutel nahaga fenooli sisaldavate desinfitseerimisvahendite kasutamisel võib avalduda aine süsteemne toksilisus.

INIMESED KESKKONNA KAUDU

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	aine korduval allaneelamisel kaudsel kohalikul kokkupuutel taimevõrsete kaudu võib avalduda aine süsteemne toksilisus.

INIMESE TERVIS

riski (füüsikalis-keemiliste omaduste) hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid risk vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

B) KESKKOND

ATMOSFÄÄR, VEEÖKOSÜSTEEM ja MAISMAAÖKOSÜSTEEM

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

REOVEEPUHASTI MIKROORGANISMID

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et riski vähendamiseks on vaja erimeetmeid. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	mikroorganismid võivad ainega kokku puutuda kaheksa tootmis- ja töötlemiskoha või ainult töötlemiskoha reoveepuhastites.

RISKI VÄHENDAMISE STRATEEGIA

TÖÖTAJATE puhul:

KESKKONNA JA KESKKONNA KAUDU KOKKUPUUTUVATE INIMESTE PUHUL:

Riskihinnangus on selgitatud välja ka muud aine eraldumise allikad (fenool segus muude ainetega, mis eraldub nt kivisöe koksistamisel, gaasistamisel ja vedeldamisel, rafineerimistehastest ja tselluloosi tootmisest, inimeste ja kariloomade ainevahetusproduktina või prügilatest), mis ei tulene toodetud või imporditud kemikaalidest. Vajadust täiendava riskijuhtimise järele on kõige parem kaaluda Euroopa Parlamendi ja nõukogu, direktiivi 2000/60/EÜ (40) (vee raamdirektiiv) ja tulevaste mullastikukaitsega seotud ELi õigusaktide raames, kasutades ka põhjalikus riskihindamisaruandes toodud teavet.

Olemasolevaid õiguslikke keskkonnakaitsemeetmeid peetakse piisavaks nõrgvee kogumissüsteemideta prügilatest lähtuva riski piiramiseks (nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ (41)).

12. OSA

CASi nr 81-15-2	EINECSi nr 201-329-4
STRUKTUURIVALEM:
EINECSi nimetus:	5-tert-butüül-2,4,6-trinitro-m-ksüleen.
IUPACi nimetus:	1-tert-butüül-3,5-dimetüül-2,4,6-trinitrobenseen
Referent:	Madalmaad
Klassifikatsioon (42):	kantserogeense toksilisuse kategooria 3; R40 E; R2 N; R50/53

Riski hindamisel kättesaadava teabe põhjal on leitud, et Euroopa Ühenduses kasutatakse ainet peamiselt kosmeetikatoodete lõhnaainete koostises.

Lisaks kasutatakse ainet pesuainetes, pesupehmendajates, kodustes puhastusvahendites ning muudes lõhnaaineid sisaldavates toodetes.

RISKI HINDAMINE

A) INIMESE TERVIS

TÖÖTAJAD, TARBIJAD ja INIMESED KESKKONNA KAUDU

riski hindamisel leiti,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

KOMBINEERITUD KOKKUPUUDE

riski hindamisel leiti,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	riskihinnangu kohaselt riski ei eeldata; kohaldatavaid riski vähendamise meetmeid peetakse piisavateks.

INIMESE TERVIS

riski (füüsikalis-keemiliste omaduste) hindamisel jõuti järeldusele,

et praegu ei ole vaja lisateavet ja/või lisakatseid ega täiendavaid riski vähendamise meetmeid lisaks juba kohaldatavatele meetmetele. Selles järelduses arvestatakse järgmist:

—	füüsikalis-keemilisi andmeid silmas pidades arvatakse, et 5-tert-butüül-2,4,6-trinitro-m-ksüleeni (muskusksüleen) oksüdeerivatest omadustest ei tulene riski.

—

On märgitud, et muskusksüleen on tule- ja plahvatusohtlik põrutuse või kuumuse mõjul ning peaks olema märgistatud vastavalt sellekohasele teabele. Seetõttu viidatakse ka vajadusele võtta süttimist ja plahvatamist ennetavaid meetmeid. Kui täidetakse asjakohaseid käitlemis- ja hoidmistingimusi, ei tulene muskusksüleeni füüsikalis-keemilistest omadustest riski inimese tervisele.

B) KESKKOND

KESKKOND

riski hindamisel jõuti järeldusele,

et on vaja lisateavet ja/või lisakatseid. Selles järelduses arvestatakse asjaolu, et kaalutakse aine klassifitseerimist potentsiaalselt püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ainete (PBT) hulka. On soovitatud täiendavate katsete strateegia, et kontrollida selle aine kuulumist PBT-ainete hulka.

(1) Komisjoni 6. augusti 2001. aasta direktiiv 2001/59/EÜ, millega kahekümne kaheksandat korda kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 21.8.2001).

(2) Komisjoni direktiiv, millega kolmekümnendat korda kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Põhjaliku riskihindamisaruande ja selle kokkuvõtte võib leida Euroopa Kemikaalide Büroo veebilehelt: http://ecb.jrc.it/existing-substances/

(4) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 1.

(5) EÜT 196, 16.8.1967, lk 1.

(6) EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(7) Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 152, 30.4.2004).

(8) Põhjaliku riskihindamisaruande ja selle kokkuvõtte võib leida Euroopa Kemikaalide Büroo veebilehelt: http://ecb.jrc.it/existing-substances/

(9) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201.

(10) Komisjoni direktiiv, millega kolmekümnendat korda kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(11) Põhjaliku riskihindamisaruande ja selle kokkuvõtte võib leida Euroopa Kemikaalide Büroo veebilehelt: http://ecb.jrc.it/existing-substances/

(12) EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(13) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201.

(14) Põhjaliku riskihindamisaruande ja selle kokkuvõtte võib leida Euroopa Kemikaalide Büroo veebilehelt: http://ecb.jrc.it/existing-substances/

(15) Põhjaliku riskihindamisaruande ja selle kokkuvõtte võib leida Euroopa Kemikaalide Büroo veebilehelt: http://ecb.jrc.it/existing-substances/

(16) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201.

(17) EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4.

(18) EÜT L 257, 10.10.1996, lk 26.

(19) Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 152, 30.4.2004).

(20) Põhjaliku riskihindamisaruande võib leida Euroopa Kemikaalide Büroo veebilehelt: http://ecb.jrc.it/existing-substances/

(21) EÜT L 84, 5.4.1993.

(22) EÜT L 230, 19.8.1991.

(23) EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(24) Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 152, 30.4.2004).

(25) Põhjaliku riskihindamisaruande ja selle kokkuvõtte võib leida Euroopa Kemikaalide Büroo veebilehelt: http://ecb.jrc.it/existing-substances/

(26) EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(27) Aine liigitus on kehtestatud komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 152, 30.4.2004).

(28) Põhjaliku riskihindamisaruande ja selle kokkuvõtte võib leida Euroopa Kemikaalide Büroo veebilehelt: http://ecb.jrc.it/existing-substances/

(29) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201.

(30) Aine klassifikatsioon on kehtestatud komisjoni direktiiviga [avaldatakse 31. kohandamises tehnika arenguga], millega kohandatakse kolmekümne esimest korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta, viimati muudetud aasta direktiiviga 2004/73/EÜ.

(31) Aine klassifikatsioon on kehtestatud komisjoni 6. augusti 2001. aasta direktiiviga 2001/59/EÜ, millega kahekümne kaheksandat korda kohandatakse tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 225, 21.8.2001).

(32) Põhjaliku riskihindamisaruande ja selle kokkuvõtte võib leida Euroopa Kemikaalide Büroo veebilehelt: http://ecb.jrc.it/existing-substances/

(33) EÜT L 131, 5.5.1998, lk 11.

(34) EÜT L 220, 15.8.2002, lk 18.

(35) EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1.

(36) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201.

(37) EÜT L 344, 27.12.2005, lk 40.

(38) Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 152, 30.4.2004).

(39) Põhjaliku riskihindamisaruande ja selle kokkuvõtte võib leida Euroopa Kemikaalide Büroo veebilehelt: http://ecb.jrc.it/existing-substances/

(40) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(41) EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1

(42) Aine klassifikatsioon on kehtestatud komisjoni 29. aprilli 2004. aasta direktiiviga 2004/73/EÜ, millega kohandatakse kahekümne üheksandat korda tehnika arenguga nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ ohtlike ainete klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigusnormide ühtlustamise kohta (ELT L 152, 30.4.2004).

(43) Põhjaliku riskihindamisaruande võib leida Euroopa Kemikaalide Büroo veebilehelt: http://ecb.jrc.it/existing-substances/