[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 3.12.2008 KOM(2008) 809 lõplik 2008/0240 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (uuestisõnastamine) {SEK(2008) 2930}{SEK(2008) 2931} ⎢ . SELETUSKIRI Ettepaneku taust | 110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Direktiivis 2002/95/EÜ (edaspidi „ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv”) on seatud eesmärk piirata teatavate ohtlike ainete kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes, et kaitsta inimeste tervist ning aidata kaasa keskkonnakaitse seisukohalt mõistlikule elektri- ja elektroonikaseadmete taaskasutamisele ja kõrvaldamisele. Direktiiv vaadatakse läbi kahel peamisel põhjusel: 1. Komisjon on seadnud endale eesmärgi kujundada parem õiguskeskkond, mis oleks lihtne, arusaadav, tõhus ja jõustatav. Õiguskeskkond, milles ettevõtjad tegutsevad, mõjutab nende konkurentsivõimet, samuti võimet laiendada ettevõtet ja luua töökohti. Parema õigusloome eesmärk on oluline osa ELi majanduskasvu- ja tööhõivepartnerluses (Lissaboni strateegia). Direktiivi rakendamist, jõustamist ja kooskõla muude õigusaktidega võimalik parandada. 2. Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivis on kutsutud komisjoni üles läbi vaatama direktiiviga ettenähtud meetmed eriti seoses direktiivi reguleerimisala laiendamisega kahele täiendavale seadmete kategooriale (kategooriad 8 ja 9: meditsiiniseadmed ning seire- ja kontrolliseadmed) ning piiratud kasutusega ainete loetelu kohandamisega. Ettepanekuga soovitakse saavutada, et direktiiv oleks selgemini sõnastatud, lihtsamini rakendatav, liikmesriikides tõhusamalt jõustatav, kooskõlas teaduse ja tehnika arenguga ning muude ühenduse õigusaktidega. | 120 | Üldine taust Reguleerimisala ebamäärasus, sätete ja mõistete ebaselgus ning liikmesriikide erinevad arusaamad toodete vastavusest nõuetele ja menetluskorra võimalik kattumine muudes ELi õigusaktides nagu REACH-määruses sätestatud menetluskorraga põhjustavad tarbetuid halduskulusid. Kui ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi mitte läbi vaadata, jääks selle õigusakti soodne keskkonnamõju poolikuks; tootjatele oleks endiselt ebaselge, millised on juriidilised nõuded seoses nimetatud direktiivi täitmise tõendamisega ning selle jõustamise meetodid 27 liikmesriigis, mistõttu halduskoormus säiliks või koguni suureneks . | 130 | Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Käesoleva ettepanekuga on seotud ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv ise. | 140 | Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Tänu ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi läbivaatamisele täiendatakse muid asjakohaseid ühenduse õigusakte ja parandatakse kooskõla osutatud õigusaktidega, mis on järgmised: toodete turustamist käsitlevate õigusaktide pakett[1] (mõistete ja jõustamise osas), REACH-määrus[2] (ainete kasutamise osas), ökodisaini direktiiv[3] (elektri- ja elektroonikaseadmete projekteerimise osas) ning osutatud seadmete jäätmete käitlemisega seotud õigusaktid. Läbivaatamise eesmärk on vähendada halduskoormust ja muuta ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiiv kulutõhusamaks. | Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine | Konsulteerimine huvitatud isikutega | 211 | Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus EUROPA veebisaidi kaudu on algatatud kaks konsulteerimist sidusrühmadega. Esimesel sidusrühmadega konsulteerimisel (22. märts – 22. mai 2007) paluti neil esitada arvamusi ja teavet selle kohta, milliseid teemasid tuleks käsitleda ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi võimalikul läbivaatamisel. Teise sidusrühmadega konsulteerimise (13. detsember 2007 – 13. veebruar 2008) peamine eesmärk oli saada tagasisidet ja teavet esimeses sidusrühmadega konsulteerimise voorus esitatud võimalike poliitikavalikute kohta. | 212 | Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Konsultatsioonide käigus esitasid oma arvamusi paljud eri sidusrühmad paljudest geograafilistest piirkondadest ning vastuste ulatus ja kvaliteet erinesid suuresti. Esimese konsultatsiooni käigus (saadi 49 vastust) keskendusid tööstusharu sidusrühmad vajadusele tagada lihtne ja ühtlustatud rakendamine (eriti seoses reguleerimisalaga ja vastavuse tõendamisega) ning kiirendada erandite tegemise menetlust. Valitsusvälised organisatsioonid kutsusid üles suurendama direktiivist saadavat kasu keskkonnale ja inimeste tervisele. Teise konsultatsiooni käigus (saadi 62 vastust) vastasid sidusrühmad üksikasjalikult ja andsid selge ülevaate, milliseid poliitikavalikuid nad eelistaksid ja milline võiks olla ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi üldine suunitlus tulevikus. Mõned soovitasid ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi rakendamisest järk-järgult loobuda ja viia kogu ohtlike ainete kasutamise reguleerimine REACH-määruse alla, kuid suur enamik sidusrühmi ei pooldanud seda seisukohta. Üldiselt andsid sidusrühmad ideid, kuidas selgemini sõnastada põhimõtteid ja vähendada ebamäärasust. | 213 | Konsultatsioonide tulemused on esitatud veebisaidil http://ec.europa.eu/environment/waste/weee/events_rohs2_en.htm. | Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine | 221 | Asjaomased teadus- ja erialavaldkonnad Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi artikliga 6 nõutud uuring selle kohta, kas direktiivi reguleerimisala peaks hõlmama ka meditsiiniseadmeid ning seire- ja kontrolliseadmeid, viidi läbi 2006. aastal[4]. Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi artikli 4 lõikega 3 ja artikliga 6 nõutud uuring selle kohta, kas direktiivi reguleerimisalaga tuleks ja saaks hõlmata ka täiendavate ohtlike ainete reguleerimist, lõpetati 2008. aasta juunis. Tööd, millega komisjoni talitustele anti teeninduslepingu kohaselt tehnilist abi mõju hindamisel, viidi lõpule 2008. aasta juulis. Elektri- ja elektroonikaseadmete romude direktiivi ja ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi läbivaatamise innovaatiliste ja konkurentsiaspektide uuring viidi lõpule 2008. aasta aprillis[5]. Ainus aine, mille puhul ajakohastatud teaduslikud andmed õigustasid kahtlust, kas ei tuleks see keelu alt välja jätta, oli dekabromodifenüüleeter (dekaBDE). Dekabromodifenüüleetri kasutamine elektri- ja elektroonikaseadmetes on alates 2002. aastast piiratud vastavalt ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivile. 2005. aastal jäeti dekabromodifenüüleeter piirangu alt välja vastavalt komisjoni otsusele 2005/717/EÜ[6]. Euroopa Kohus tühistas 1. aprillil 2008 erandi tegemise otsuse selle osa, kuid säilitas selle toime kuni 30. juunini 2008 (kaasa arvatud)[7]. Alates 1. juulist 2008 kehtib dekabromodifenüüleetri kasutamise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes taas esialgne piirang. Käesolevas ettepanekus on dekabromodifenüüleeter jäetud keelatud ainete nimekirja (IV lisa). Seni on ebaselge, kuivõrd toksiline on kõnealune aine ja kas see laguneb muudeks keelatud aineteks (debromeerimine sellisteks aineteks nagu PBT/vPvB). Riskihindamisel tehti järeldus, et ei ole vaja võtta täiendavaid riskivähendusmeetmeid lisaks nendele, mida juba kohaldatakse tarbijate puhul, inimeste tervise (füüsikalis-keemilised omadused) puhul ning välisõhu puhul ja reoveepuhastusjaama mikroorganismide puhul avalduvate riskide vähendamiseks, ning et on vaja täiendavat teavet ja/või katseid, et teha kindlaks töötajate puhul, keskkonna kaudu kõnealuse ainega kokkupuutuvate inimeste puhul ning vee- ja maismaaökosüsteemide puhul avalduvad riskid ning õigesti iseloomustada ohtusid, mis on seotud kõnealuse aine püsivusega, bioakumuleerumise ja toksilisusega[8]. Komisjoni määrusega (EÜ) nr 565/2006 nõuti riskide, sealhulgas loote arengus avalduva neurotoksilisuse hindamiseks vajalike täiendavate uuringute, inimese bioseire ja keskkonnaseire kavade läbiviimist[9]. Dekabromodifenüüleetri kasutamisega elektri- ja elektroonikaseadmetes seotud riske suurendavad hiljutised andmed,[10] et ELis esineb jäätmete kontrollimatut ladustamist ning et elektroonikaromusid veetakse ebaseaduslikult välja halbade jäätmekäitlustingimustega riikidesse. Kõnealust ainet kasutavad ettevõtjad võivad taotleda erandi tegemist keelust, järgides käesoleva ettepaneku artikli 5 lõike 1 punktis b esitatud kriteeriume. Vastavalt käesoleva ettepaneku 7. põhjendusele kuulub praegune piirang läbivaatamisele ja vajaduse korral kohandamisele, et võtta arvesse uusi teaduslik-tehnilisi andmeid. | 222 | Kasutatud metoodika Eespool nimetatud uuringutes kasutati ülevaateid, tutvuti erialakirjandusega, vesteldi tööstusharu ettevõtjatega ja liikmesriikides direktiivi jõustamise eest vastutavate asutustega ning ettevõtjate esindajatega. Lisaks korraldati tehnilisi seminare sidusrühmadega. | 223 | Peamised organisatsioonid / eksperdid, kellega konsulteeriti Ettevõtjate ühendused ja üksikud äriühingud, valitsusvälised organisatsioonid ja liikmesriigid. | 2249 | Saadud ja kasutatud nõuannete kokkuvõte | 225 | Saadud ja kasutatud nõuannete põhipunktid olid järgmised: nõuete ühtlustamine, direktiivi muutmine selgemaks ja lihtsamaks, erandite tegemise menetluse täiustamine ja reguleerimisala laiendamine meditsiiniseadmetele ning seire- ja kontrolliseadmetele. | 226 | Eksperdiarvamuste avalikustamiseks kasutatud vahendid Lõpparuannete avaldamine EUROPA veebisaidil. | 230 | Mõju hindamine Vaadeldi järgmisi poliitikavalikuid: mitte muuta direktiivi selgemaks, mitte laiendada selle reguleerimisala ega lisada mõisteid; tunnistada direktiiv hoopis kehtetuks; jätta üks aine (dekaBDE) keelu alt välja ja laiendada piiratud kasutusega ainete loetelu. Need võimalused lükati tagasi, kuna mõju hindamine näitas, et nende tulemusel saadaks direktiivi läbivaatamisest vähem kasu või ületaksid võimalikud kulud saadava kasu. On soovitatud lisada selgitusi ja jõustamisega seotud klausleid, kooskõlastada sätteid võimaluse korral ühenduse muude õigusaktidega nagu REACH-määrus, kohandada erandite tegemise mehhanismi ja lisada uusi seadmekategooriaid. Oodatud kasu on keskkonnaalane (meditsiiniseadmetest ning seire- ja kontrolliseadmetest keskkonda sattuvate ohtlike ainete koguste vähendamine, direktiivi nõuetele mittevastavate toodete hulga vähendamine turul) ja majanduslik (halduskoormuse vähendamine, menetluste dubleerimise vältimine ja õiguskindluse suurendamine). | 231 | Ettepaneku kohta on koostatud komisjoni õigusloome- ja tööprogrammis loetletud mõjuhinnang. | Ettepaneku õiguslik külg | 305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Tuleb märkida, et direktiivi peamisi eesmärke ja toimemehhanisme ei ole muudetud. Lõppeesmärk on teatavate ohtlike ainete kõrvaldamine elektri- ja elektroonikaseadmetest; kui see ei ole ajutiselt võimalik, tehakse erandeid. Ei tehta ettepanekut täiendavate ainete keelustamiseks. Peamised kavandatud muudatused on järgmised: Artikkel 2 (reguleerimisala): lisatakse kaks uut lisa, milles kirjeldatakse direktiivi reguleerimisala, esimene neist kirjeldab laiu tootekategooriaid ja teises, mida komisjon saab muuta, on esitatud siduvad tooteloendid iga kategooria kohta. Ühtlustatud reguleerimisala hõlbustab direktiivi rakendamist ja vähendab halduskoormust. Reguleerimisalasse lisatakse meditsiiniseadmed ning seire- ja kontrolliseadmed, et ohtlike ainete kasutamise vähendamisega sellistes seadmetes saada kasu keskkonnale ja inimeste tervisele; kahjuliku sotsiaal-majandusliku mõju vältimiseks toimub vähendamine järk-järgult. Artikkel 3 (mõisted): „ettevõtja” mõiste kooskõlastatakse toodete turustamist käsitlevate õigusaktide paketis esitatud mõistetega ja lisatakse uued mõisted nagu „meditsiiniseadmed” ja „homogeenne materjal”. Tänu ühtlustatud ja muude asjakohaste ühenduse õigusaktidega kooskõlas olevatele mõistetele suureneb juriidiline selgus ja vähenevad halduskulud. Artikkel 4 (ainete kasutamise keeld): esitatakse keelatud ainete maksimaalne sisaldus (millega direktiivi võetakse sisse komisjoni otsus) ja laiendatakse luba kasutada nõuetele mittevastavaid varuosi seadmetele, mis turule viimise ajal kuulusid erandi alla, et hoida ära seadmete enneaegset kasutusest kõrvaldamist; lisatakse uus lisa uute tootekategooriatega (meditsiiniseadmed ning seire- ja kontrolliseadmed) seotud erandite kohta, mille puhul asendamine ei ole praegu veel teostatav; lisatakse REACH-määruse kohane mehhanism uute ainetega seotud keeldude kehtestamiseks, et tagada kooskõla muude kemikaale käsitlevate õigusaktidega ja suurendada soodsat vastastikust koostoimet nende alusel tehtud tööga. Kõnealuse protsessi üksikasjalikud eeskirjad töötatakse välja komiteemenetlusega. Nimetatud üksikasjalike eeskirjade väljatöötamisel peab komisjon esmatähtsaks Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) kogemuste kasutamist. Komisjon kutsub kemikaaliametit üles hindama asjaomaseid eritähelepanu nõudvaid aineid. Artikkel 5 (erandite tegemise mehhanism): eranditele on kehtestatud kehtivusaeg kuni neli aastat, et soodustada asendusvõimaluste otsimist, tagada õiguskindlus ja viia – kooskõlas REACH-määrusega – tõendamiskohustus üle taotlejale. Erandite tegemisel võetakse kasutusele uued kriteeriumid nagu kättesaadavus ja usaldusväärsus, et võtta arvesse laiemaid sotsiaal-majanduslikke aspekte; komisjonile antakse ülesanne kehtestada taotlejatele üksikasjalikud eeskirjad, mida nad peavad järgima erandi taotlemisel, et menetlust hõlbustada ja taotluste läbivaatamist kiirendada. Artiklid 6–8 on uued ja nendega nähakse ette toote vastavuse hindamise nõuded ja toodete turustamist käsitlevate õigusaktide paketiga kooskõlas olevad turujärelevalve mehhanismid. Nõuetele mittevastavate toodete arvu vähendamine tugevdatud ja ühtlustatud turujärelevalve kaudu on kulutõhus viis direktiivist saadava keskkonnakasu suurendamiseks; vastavushindamise ühtlustatud nõuded suurendavad nii liikmesriikide kui ka tootjate jaoks õiguskindlust ja vähendavad nende halduskulusid. | 310 | Õiguslik alus EÜ asutamislepingu artikkel 95. | 320 | Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse ettepaneku selles osas, mis ei kuulu ühenduse ainupädevusse. | Liikmesriigid ei suuda ettepaneku eesmärke täielikult saavutada järgmistel põhjustel. | 321 | Elektri- ja elektroonikatoodete keskkonnamõju ning nende toodete vaba ringlus siseturul kuulub ühenduse ja liikmesriikide jagatud pädevusse. | 323 | Liikmesriikide eraldi algatuse korral võiksid tulemuseks olla keskkonnakaitse nõrgenemine ja raskused siseturul. | Ettepaneku eesmärke on ühenduse meetmega võimalik paremini täita järgmistel põhjustel. | 324 | Kuna probleemid on piiriülest laadi, on neid sobiv lahendada ühenduse tasandil; tootjatele ja riigiasutustele esitatavate nõuete ühtlustamine kogu ühenduses suurendab kulutõhusust ja aitab kaasa lihtsustamisele. | 325 | Ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi nõudeid on täielikumalt võimalik ühtlustada ainult direktiivi uuestisõnastamisega; ELi õigusakte on võimalik lihtsustada ainult ühenduse tasandil. | 326 | Kui iga liikmesriik kehtestaks ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi alusel oma haldusnõuded, suurendaks see tootjate kulusid, mis on seotud toodete nõuetele vastavuse tagamisega. | 327 | Käesolev uuestisõnastamine on osa parema regulatiivse keskkonna arendamisest ühenduse tasandil. | Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. | Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. | 331 | Kavandatav meede on kehtiva direktiivi uuestisõnastamine vastavalt nõukogu ja Euroopa Parlamendi osutatud punktidele. Samas on see osa lihtsustamisest ja suurendab kooskõla ja kasulikku koostoimet muude asjaomaste ühenduse õigusaktidega, milles on käsitletud samu tooteid. | 332 | Reguleerimisala ja mõistete täpsustamine, ühtlustatud jõustamisklauslite lisamine ja piirangutest erandite tegemise mehhanismi täiustamine suurendab õiguskindlust ja vähendab halduskoormust. | Vahendi valik | 341 | Kavandatav vahend: direktiiv. | 342 | Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmistel põhjustel. Kavandatav meede on kehtiva direktiivi uuestisõnastamine; sellega võetakse vastavalt vajadustele arvesse punkte, mida on käsitletud juhenddokumentides, mille ühtlustavat toimet peeti ebapiisavaks. Piirdumine üksnes isereguleerimisega ei oleks piisav meetme eesmärkide saavutamiseks; direktiivi kehtetuks tunnistamise võimalust kaaluti ja sellest loobuti mõju hindamise põhjal. | Mõju eelarvele | 409 | Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. | Täiendav teave | 510 | Lihtsustamine | 511 | Uuestisõnastamise ettepanekuga lihtsustatakse õigusakte: avalik-õiguslike (ELi ja liikmesriikide) asutuste jaoks haldusmenetluste lihtsustamine; eraõiguslike osaliste haldusmenetluste lihtsustamine. | 512 | Sellega muudetakse selgemaks mõisteid ja reguleerimisala; ühtlustatakse toodete vastavushindamist ja turujärelevalvet; kohandatakse erandite tegemise mehhanismi teaduse ja tehnika arengule ning täiustatakse kõnealust mehhanismi. | 513 | Turujärelevalvega tegelevate asutuste ja nende töö (kaasa arvatud teabevahetus) struktuurne kooskõlastamine, reguleerimisala ja mõistete täpsustamine ning erandite tegemise mehhanismi lihtsustamine hõlbustavad asutuste tööd direktiivi rakendamisel ja jõustamisel. | 514 | Reguleerimisala ja mõistete täpsustamine hõlbustab otsustamist, kas konkreetne toode kuulub direktiivi reguleerimisalasse ja milliseid meetmeid on vaja võtta nõuetele vastavuse saavutamiseks; vastavushindamismenetluste ühtlustamine annab tootjatele õiguskindluse, millised vastavustõendid tuleb esitada pädevatele asutustele kogu ühenduses. | 515 | Ettepanek on osa komisjoni käimasolevast tööprogrammist ühenduse õigustiku ajakohastamiseks ja lihtsustamiseks ning kuulub komisjoni töö- ja õigusloomekavas viite 2008/ENV/001 alla. | 520 | Kehtivate õigusaktide uuestisõnastamine Ettepaneku vastuvõtmise tulemuseks on kehtiva õigusakti, täpsemalt direktiivi 2002/95/EÜ uuestisõnastamine. Kuna V lisa, milles on loetletud erandid ohtlike ainete kasutamise piiramise direktiivi artikli 4 lõikes 1 sätestatud ainete kasutamise keelust, ajakohastatakse korrapäraselt komiteemenetlusega vastavalt teaduse ja tehnika arengule, ei hõlma käesolev kaasotsustamismenetluse ettepanek nimetatud lisa. | Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel | 531 | Ettepanek ei sisalda ülevaatamisklauslit. Kuid komisjon jälgib tähelepanelikult, kas määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 138 lõikes 6 osutatud ülevaatuse tulemusi arvestades ei teki vajadust läbivaatamise järele. | 550 | Vastavustabel Liikmesriigid peavad komisjonile edastama direktiivi ülevõtmiseks vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti ning nende õigusnormide ja käesoleva direktiivi vastavustabeli. | 560 | Euroopa Majanduspiirkond Kavandatavas õigusaktis käsitletakse Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust, seepärast tuleks seda kohaldada ka Euroopa Majanduspiirkonnas. | ê 2002/95/EÜ (kohandatud) 2008/0240(COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (uuestisõnastamine) (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95, võttes arvesse komisjoni ettepanekut[11], võttes arvesse Mmajandus- ja Ssotsiaalkomitee arvamust[12], võttes arvesse Rregioonide Kkomitee arvamust[13], toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras ja võttes arvesse lepituskomisjonis 8. novembril 2002 heakskiidetud ühisteksti[14] ning arvestades järgmist: ò uus 1. 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2002/95/EÜ teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes[15] tuleb teha mitmeid olulisi muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealune direktiiv uuesti sõnastada. ê2002/95/EÜ (21) Ohtlike ainete kasutamise piiramist elektri- ja elektroonikaseadmetes käsitlevate liikmesriikide õigusnormide või haldusmeetmete vahelised erinevused võivad tekitada ühenduses kaubandustõkkeid ja moonutada konkurentsi, mistõttu võib neil olla otsene mõju siseturu rajamisele ja toimimisele. Seetõttu on osutunud vajalikuks liikmesriikide õigusakte selles valdkonnas ühtlustada ja kaasa aidata inimeste tervise kaitsele ning elektri- ja elektroonikaseadmete keskkonnaohutule taaskasutamisele ja kõrvaldamisele. ê 2002/95/EÜ (kohandatud) ð uus (3)(2) Euroopa Ülemkogu kinnitas 7.–9. detsembril 2000 Nice'is toimunud kohtumisel ð Direktiiviga 2002/95/EÜ on ette nähtud, et komisjon vaatab läbi kõnealuse direktiivi sätted eelkõige selleks, et lisada selle reguleerimisalasse teatavate kategooriate seadmed ja uurida vajadust kohandada ainete loetelu teaduse arenguga, võttes arvesse ettevaatuspõhimõtet, nagu on kinnitatud ï nõukogu 4. detsembri 2000. aasta resolutsioonisettevaatusprintsiibi kohta. (3) Komisjoni 30. juuli 1996. aasta teatises ühenduse jäätmehoolduskava läbivaatamise kohta rõhutatakse vajadust vähendada ohtlike ainete sisaldust jäätmetes ning osutatakse, et oleks kasulik kehtestada kogu ühendust hõlmavad eeskirjad, mis piiraksid niisuguste ainete kasutamist toodetes ja tootmisprotsessides. (4) Nõukogu 25. jaanuari 1988. aasta resolutsioonis kaadmiumist tuleneva keskkonnareostuse likvideerimist käsitleva ühenduse tegevusprogrammi kohta[16] kutsub komisjon viivitamata välja töötama erimeetmeid selle programmi jaoks. Ka inimeste tervist tuleb kaitsta ja seetõttu tuleks ellu viia üldstrateegia, millega piiratakse eelkõige kaadmiumi kasutamist ja soodustatakse asendusainete uuringuid. Resolutsioonis rõhutatakse, et kaadmiumi kasutamine peaks piirnema juhtudega, kui muid sobivamaid ja ohutumaid võimalusi ei ole. (4)(5) KättesaadavadOlemasolevad tõendid näitavad, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivis 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta[17] sätestatud elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeteromude (edaspidi „elektroonikaromud”) kogumist, töötlemist, ringlussevõttu ja kõrvaldamist käsitlevad meetmed on vajalikud selliste jäätmekäitlushooldusprobleemide vähendamiseks, mis on seotud asjaomaste raskmetallide ja asjaomaste leegiaeglustitega. Nendele meetmetele vaatamata kõrvaldatakse jõuab ka tulevikus suur osa elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetest elektroonikaromudest praegustesse jäätmekõrvaldamisviiside kohaseltjäätmete kõrvaldamise süsteemidesse. Isegi kui elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeidelektroonikaromusid kogutakse eraldi ja võetakse ringlusprotsessi, võivad nendes sisalduvad elavhõbe, kaadmium, plii, kroom(VI), PBB- ja PBDE-ühendid ohustada tervist ja keskkonda. (5)(6) Arvestades tehnilist ja majanduslikku teostatavust, ð sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi „VKEd”) poolt, ï on kõige tõhusam viis tagada nende ainetega seotud tervise- ja keskkonnariskide olulist vähendamist, millega võib saavutada kaitse soovitud taset ühenduses, nende ainete asendamine elektri- ja elektroonikaseadmetes ohutute või ohutumate materjalidega. KõnealusteNende ohtlike ainete kasutamise piiramine suurendab tõenäoliselt elektroonikaromude elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ringlussevõtu võimalusi ja majanduslikku tasuvust ning vähendab negatiivset mõju ringlussevõtukäitiste taaskasutusettevõtete töötajate tervisele. (6)(7) Käesoleva direktiivi reguleerimiskohaldamisalasse kuuluvad aineid on teaduslikult põhjalikult uuritud ja hinnatud ning ühenduse ja siseriiklikul tasandil on nende suhtes eri meetmeid rakendatud. (7)(8) Käesolevas direktiivisga ettenähtud meetmetes on arvesse võetud olemasolevaid rahvusvahelisi juhiseid ja soovitusi ning nende aluseks on hinnang, mis põhineb olemasoleval teaduslikul ja tehnilisel teabel. Need meetmed on vajalikud inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kaitse soovitud taseme saavutamiseks, arvestades riskeohte, mida meetmete puudumine ühenduses tõenäoliselt põhjustaks. Need meetmed tuleks korduvalt läbi vaadata ja vajaduse korral kohandada, võttes arvesse olemasolevaid tehnilisi ja teaduslikke andmeid. ò uus (8) Käesoleva direktiiviga täiendatakse ühenduse jäätmekäitlusalaseid õigusakte, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/[…]/EÜ jäätmete kohta. (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiiv 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks,[18] võimaldab vastu võtta konkreetsed ökodisaininõuded selliste energiat tarbivate toodete kohta, mis võivad kuuluda ka käesoleva direktiivi reguleerimisalasse. Direktiiv 2005/32/EÜ ja selle alusel vastu võetud rakendusmeetmed ei piira ühenduse jäätmekäitlusalaste õigusaktide kohaldamist. ê 2002/95/EÜ (kohandatud) ð uus (10)(9) Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada, ilma et see piiraks ühenduse ohutus- ja tervishoiunõudeid käsitlevate õigusaktide ja ühenduse konkreetsete jäätmekäitlusalaste jäätmehooldust käsitlevate eriõigusaktide, eelkõige √ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiivi 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid, ∏ teatavaid ohtlikke aineid sisaldavate patareisid ja akusid käsitleva nõukogu 18. märtsi 1991. aasta direktiivi 91/157/EMÜ[19] ð ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 850/2004 (püsivate orgaaniliste saasteainete kohta)[20] ï kohaldamist. ê 2002/95/EÜ (kohandatud) ð uus (11)(10) Tuleks arvesse võtta selliste elektri- ja elektroonikaseadmete tehnilist arendamistarengut, mis ei sisalda raskmetalle, PBDE- ja PBB-ühendeid. (12) Niipea kui on saadud teaduslikud tõendid on kättesaadavad ja võttes arvesse ettevaatuspõhimõtetprintsiipi, tuleks uurida muude ohtlike ainete keelamist ja nende asendamist keskkonnasõbralikumate võimalustega, mis tagavad vähemalt sama tasemega tarbijakaitse ð , ning pöörata tähelepanu sidususele muude ühenduse õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusega (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)[21]. Eriti tuleks arvesse võtta võimalikku mõju VKEdele. ï (13)(11) Tuleks lubada erandeid asendamisnõudest, kui asendamine ei ole teaduslikult ja tehniliselt võimalik ð , arvestades eelkõige VKEde olukorda, ï või kui asendamise negatiivne keskkonna-, või tervise- ð või sotsiaalmajanduslik ï mõju on tõenäoliselt suurem kui sellest tulenev inimeste tervise-le, ja keskkonna-le ð või sotsiaalmajanduslik ï tekkiv kasu., ð või kui asendusainete kättesaadavus ja usaldusväärsus ei ole tagatud. ï Ohtlike ainete asendamist elektri- ja elektroonikaseadmetes tuleb alati teha ka viisil, mis on kooskõlas elektri- ja elektroonikaseadmete kasutajate tervise- ja ohutusnõuetega. ð Meditsiiniseadmete turuleviimiseks on vaja kohaldada direktiivide 93/42/EÜ ja 98/79/EÜ kohast vastavushindamismenetlust, mis võib nõuda liikmesriikide pädevate asutuste määratud teavitatud asutuse osalemist. Kui selline teavitatud asutus teeb kindlaks, et meditsiiniseadmetes või in vitro medtsiiniseadmetes kasutamiseks mõeldud võimaliku asendusaine ohutus ei ole tõendatud, käsitatakse kõnealust juhtu selge sotsiaalmajandusliku, tervise- ja tarbija ohutusega seotud negatiivse mõjuna. ï ð Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate seadmete suhtes peaks olema võimalik kohaldada erandeid alates direktiivi jõustumise kuupäevast isegi juhul, kui direktiiv jõustub enne, kui kõnealused seadmed tegelikult lisatakse selle reguleerimisalasse. ï ò uus (14) Erandid teatavate konkreetsete materjalide ja osade keelust peaksid olema kehtivusulatuse poolest piiratud, et järk-järgult suudetaks lõpetada ohtlike ainete kasutamine elektri- ja elektroonikaseadmetes, eeldusel et nende ainete kasutamist sellistes seadmetes peaks olema võimalik vältida. ê 2002/95/EÜ (15)(12) Kuna toodete korduskasutamine, taasvarustamine ja eluea pikendamine on kasulik, peavad varuosad olema kättesaadavad. ò uus (16) Käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete vastavushindamise menetlused peaksid olema kooskõlas asjakohaste ühenduse õigusaktidega ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsusega nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ[22]. Vastavushindamise menetluste ühtlustamine peaks andma tootjatele õiguskindluse, millised vastavustõendid tuleb esitada pädevatele asutustele kogu ühenduses. (17) Toodete suhtes ühenduse tasandil kohaldatavat vastavusmärgist, s.t CE-vastavusmärgist, tuleks kohaldada ka käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes. (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93,[23] sätestatud turujärelevalvemehhanismid tagaksid käesoleva direktiivi järgimise kontrollimiseks vajalikud kaitsemehhanismid. ò uus (13) Komisjon peaks kooskõlas komiteemenetlusega kohandama ohtlike ainete kasutuselt kõrvaldamise ja keelamisega seotud nõudeid teadusliku ja tehnilise arenguga. ê 2002/95/EÜ (19)(14) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[24]., ò uus (20) Eelkõige tuleks komisjoni volitada kohandama II, III, IV, V ja VI lisa vastavalt tehnika ja teaduse arengule ning võtma vastu muid vajalikke rakendusmeetmeid. Kuna kõnealused meetmed on üldmeetmed, mille eesmärk on muuta direktiivi 2002/95/EÜ vähem olulisi sätteid, tuleb need võtta vastu otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. (21) Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustus peaks piirduma nende sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist. (22) Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud VIII lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega. (23) Kuna kavandatavate meetmete eesmärki, nimelt kehtestada piirangud ohtlike ainete kasutamisele elektri- ja elektroonikaseadmetes, ei suuda liikmesriigid eraldi saavutada, siis – arvestades probleemi ulatust ja selle seost muude ühenduse õigusaktidega, mis käsitlevad jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist, ning ühist huvi pakkuvaid valdkondi, nagu inimeste tervise kaitse – on parem tegutseda ühenduse tasandil ning seepärast võib ühendus võtta meetmeid, arvestades asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale, ê 2002/95/EÜ (kohandatud) ð uus ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: Artikkel 1 √ Sisu ∏ Eesmärgid Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigusakte, millega reguleeritakse ohtlike ainete kasutamise piiramist elektri- ja elektroonikaseadmetes, ja ð Käesoleva direktiiviga kehtestatakse eeskirjad ohtlike ainete kasutamise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes, et ï kaasa aidata inimeste tervise kaitsele ning elektri- ja elektroonikaromudeseadmete keskkonnaohutule taaskasutamisele ja kõrvaldamisele. Artikkel 2 Reguleerimisala 1. Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, kohaldatakse kKäesolevat direktiivi kohaldatakse ð II lisas kindlaksmääratud ï elektri- ja elektroonikaseadmete suhtes, mis kuuluvad direktiivi nr 2002/96/EÜ IA lisas nimetatud kategooriatesse 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10, ning elektripirnide ja kodumajapidamiste valgustite suhtes. ê 2002/95/EÜ ð uus 2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks ühenduse ohutust,- ja tervishoiudunõudeid ð ning kemikaale ï käsitlevate ühenduse õigusaktide ð nõuete, eelkõige määruse (EÜ) nr 1907/2006 ning ï ja ühenduse konkreetsete jäätmekäitlusalaste jäätmehooldust käsitlevate eriõigusaktide kohaldamist. 3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste seadmete suhtes: elektri- ja elektroonikaseadmete remondiks ettenähtud varuosade ja elektri- ja elektroonikaseadmete korduskasutamise suhtes, mis on turule viidud enne 1. juulit 2006. 2. ð seadmed, mis on vajalikud liikmesriikide esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitsmiseks, sealhulgas konkreetselt sõjaliseks otstarbeks ettenähtud relvad, laskemoon ja sõjatarvikud; ï 3. ð seadmed, mis on konkreetselt projekteeritud käesoleva direktiivi reguleerimisalasse mittekuuluva muud liiki seadme osana ja mis toimivad üksnes kõnealuse seadme osana; ï 4. ð seadmed, mida ei kavatseta turule viia iseseisva toimiva või kaubaüksusena. ï Artikkel 3 Mõisted Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „elektri- ja elektroonikaseadmed” – seadmed, mis nõuetekohaseks toimimiseks vajavad elektrivoolu või elektromagnetvälja, ja seadmed, mida kasutatakse nimetatud voolu ja väljade loomisekstootmiseks, ülekandmiseks ja mõõtmiseks ning mis kuuluvad direktiivi 2002/96/EÜ IA lisas loetletud kategooriatesse ning on kavandatud kasutamiseks kuni 1000 V vahelduvvooluga ja 1500 V alalisvooluga; b) tootja — isik, kes müügiviisist olenemata, sealhulgas müük sidevahendite abil kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 1997. aasta direktiiviga 97/7/EÜ (tarbijakaitse kohta sidevahendi abil sõlmitud lepingute korral)[25]: i) valmistab ja müüb oma kaubamärgiga elektri- ja elektroonikaseadmeid; ii) müüb muude tarnijate toodetud seadmeid oma kaubamärgiga all edasi, kuid edasimüüjat ei loeta tootjaks, kui tootja kaubamärk esineb seadmel alapunkti i kohaselt või iii) impordib või ekspordib elektri- ja elektroonikaseadmeid liikmesriiki kaubanduslikel alustel. Isikut, kes üksnes rahastab rahastamislepingu alusel, ei loeta tootjaks, kui ta ei tegutse ka tootjana alapunktide i–iii kohaselt. ò uus b) „tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab elektri- või elektroonikaseadet või kes on projekteerinud või tootnud elektri- ja elektroonikaseadme oma nime või kaubamärgi all; c) „turustaja” – tarneahelas osalev füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud tootja või importija, kes teeb elektri- või elektroonikaseadme turul kättesaadavaks; d) „importija” – ühenduse territooriumil tegutsev füüsiline või juriidiline isik, kes toob elektri- või elektroonikaseadme kolmandast riigist ühenduse turule; e) „turul kättesaadavaks tegemine” – elektri- või elektroonikaseadme tasu eest või tasuta tarnimine ühenduse turule seal kaubandustegevuse käigus turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks; f) „turuleviimine” – elektri- või elektroonikaseadme esmakordne ühenduse turul kättesaadavaks tegemine; g) „ühtlustatud standard” – standard, mille on vastu võtnud üks direktiivi 98/34/EÜ I lisas loetletud Euroopa standardimisasutustest komisjoni esitatud taotluse alusel kooskõlas direktiivi 98/34/EÜ artikliga 6; h) „volitatud esindaja” – ühenduses asuv füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda tema nimel seoses kindlaksmääratud ülesannetega; i) „CE-vastavusmärgis” – märgis, millega tootja näitab, et toode vastab märgise tootele paigaldamist sätestavate ühenduse ühtlustamisõigusaktide alusel kohaldatavatele nõuetele; j) „vastavushindamine” – menetlus, millega tõendatakse, kas elektri- või elektroonikaseadet käsitlevad käesoleva direktiivi nõuded on täidetud; k) „turujärelevalve” – ametiasutuste tegevus ja meetmed selle tagamiseks, et elektri- ja elektroonikaseadmed vastaksid käesoleva direktiiviga kehtestatud nõuetele ega ohustaks inimeste tervist, ohutust või muid avaliku huvi kaitsega seotud aspekte; l) „homogeenne materjal” – läbini ühtse koostisega materjal, mida ei ole võimalik mehaaniliselt lahutada eri materjalideks, s.t et materjale ei ole põhimõtteliselt võimalik üksteisest kruvides, lõigates, purustades, jahvatades ega lihvides eraldada; m) „meditsiiniseade” – direktiivi 93/42/EÜ artikli 1 lõike 2 punkti a kohane meditsiiniseade; n) „meditsiiniline in vitro diagnostikaseade” – direktiivi 98/79/EÜ artikli 1 lõike 2 punkti b kohane meditsiiniline in vitro diagnostikaseade; o) „aktiivne siirdatav meditsiiniseade” – direktiivi 90/385/EMÜ artikli 1 lõike 2 punkti c kohane aktiivne siirdatav meditsiiniseade; (p) „tööstuslikud seire- ja kontrolliseadmed” – üksnes tööstuslikuks või erialaseks kasutamiseks ettenähtud seire- ja kontrolliseadmed. ê 2002/95/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 4 Ennetamine 1. Liikmesriigid tagavad, et alates 1. juulist 2006 turule viidud uued ð turuleviidavad ï elektri- ja elektroonikaseadmed ð , sealhulgas nende remondiks või taaskasutuseks ettenähtud tagavaraosad, ï ei sisalda ð IV lisas loetletud aineid. ï pliid, elavhõbedat, kaadmiumi, kuuevalentset kroomi, polübroomitud bifenüüle (PBB) ega polübroomitud difenüüleetreid (PBDE). Siseriiklikud meetmed, millega piiratakse või keelatakse nende ainete kasutamine elektri- ja elektroonikaseadmetes ja mis võeti vastu kooskõlas ühenduse õigusaktidega enne käesoleva direktiivi vastuvõtmist, võivad kehtima jääda 1. juulini 2006. ê 2002/95/EÜ, lisa punkt 29 ð uus 2. Vastavalt artikli 5 lõike 1 punktile a ð Käesoleva direktiivi kohaldamisel ï võib ð on lubatud IV lisas kindlaksmääratud ï plii, elavhõbeda, kuuevalentse kroomi, polübroomitud bifenüülide (PBB) ja polübroomitud difenüüleetrite (PBDE) maksimaalne sisaldusð, mida väljendatakse massiprotsendina ï homogeenses materjalis olla 0,1 massiprotsenti ning kaadmiumi maksimaalne sisaldus 0,01 massiprotsenti. ò uus 3. Lõiget 1 kohaldatakse meditsiiniseadmete ning tööstuslike seire- ja kontrolliseadmete suhtes, mis viiakse turule alates 1. jaanuarist 2014, in vitro meditsiiniseadmete suhtes, mis viiakse turule alates 1. jaanuarist 2016, ning tööstuslike seire- ja kontrolliseadmete suhtes, mis viiakse turule alates 1. jaanuarist 2017. 4. Lõiget 1 ei kohaldata järgmiste seadmete remondiks või taaskasutuseks ettenähtud tagavaraosade suhtes: a) enne 1. juulit 2006 turule viidud elektri-ja elektroonikaseadmed; b) enne 1. jaanuari 2014 turule viidud meditsiiniseadmed; c) enne 1. jaanuari 2016 turule viidud meditsiinilised in vitro diagnostikaseadmed; d) enne 1. jaanuari 2014 turule viidud seire- ja kontrolliseadmed; e) enne 1. jaanuari 2017 turule viidud tööstuslikud seire- ja kontrolliseadmed; f) elektri- ja elektroonikaseadmed, mille suhtes on tehtud erand ja mis on viidud turule enne kõnealuse erandi kehtivusaja lõppu. 5. Lõiget 1 ei kohaldata aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete suhtes. Komisjon vaatab aastaks 2020 läbi aktiivsete siirdatavate meditsiiniseadmete käesoleva direktiivi reguleerimisalast väljajätmise, et teha ettepanek nende lisamise kohta. ê 2002/95/EÜ (kohandatud) ð uus 26. Lõiget 1 ei kohaldata lisas ð V ja VI lisas ï loetletud kasutamisviiside suhtes. 3. Komisjoni ettepaneku põhjal teevad Euroopa Parlament ja nõukogu niipea, kui teaduslikud tõendid on kättesaadavad ja kooskõlas kuuendas keskkonnaalases tegevusprogrammis sätestatud kemikaalipoliitika põhimõtetega, otsuse muude ohtlike ainete keelamise kohta ja nende asendamise kohta keskkonnasõbralikumate alternatiividega, mis tagavad tarbijatele vähemalt samal tasemel kaitse. ò uus 7. Kui ainete, eelkõige III lisas loetletud ainete kasutamisega kaasneb selline vastuvõetamatu risk inimeste tervisele või keskkonnale, mida peab käsitlema ühenduse tasandil, kasutatakse IV lisas esitatud keelatud ainete loetelu läbivaatamisel meetodeid, mis põhinevad määruse (EÜ) nr 1907/2006 artiklites 69–72 sätestatud menetlustel. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. ê 2002/95/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 5 √ Lisade ∏ Kkohandamine teaduse ja tehnika arenguga ê 2008/35/EÜ artikli 1 punkti 1 alapunkt a (kohandatud) ð uus ð 1. Komisjon võtab lisade kohandamisel teaduse ja tehnika arenguga vastu järgmised meetmed: ï 1.a) Vvõetakse vastu kõik ð II lisa ï √ vajalikud ∏ muudatused, mis on vaja teha lisa kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga järgmiste toimingute tegemiseks:; a) vajaduse korral artikli 4 lõikes 1 nimetatud ainete maksimaalse lubatava sisalduse kindlaksmääramine elektri- ja elektroonikaseadmete konkreetsetes materjalides ja komponentides; b) teatavate elektri- ja elektroonikaseadmete materjalide ja komponendidtide ð lisatakse V ja VI lisasse, ï väljajätmine artikli 4 lõike 1 kohaldamisalast, ð kui üks järgmistest tingimustest on täidetud: ï - nende kõrvaldamine või asendamine konstruktsioonimuutuste või materjalide ja komponentidega, mis ei nõua artikli 4 lõikes 1 osutatud selles nimetatud materjalide või ainete kasutamist, on √ teaduslikult või tehniliselt ∏ võimatu; - ð asendusainete kättesaadavus ja usaldusväärsus ei ole tagatud, ï - kui asendamise negatiivne mõju keskkonnale, tervisele, ja/või tarbijaohutusele ð või sotsiaalmajanduslikule olukorrale ï on tõenäoliselt suurem kui sellest tulenev keskkonna-le, tervise-,le ja tarbijaohutusealanele ð ja/või sotsiaalmajanduslik ï tekkiv kasu; c) iga lisas nimetatud erandi läbivaatus iga nelja aasta tagant või nelja aasta möödumisel punkti lisamisest loetelusse, mille eesmärk on kaaluda elektri- ja elektroonikaseadmete materjalide ja komponentide väljajätmist lisast, kui kõrvaldamine või asendamine konstruktsioonimuutuste või materjalide ja komponentidega, mis ei nõua artikli 4 lõikes 1 nimetatud materjalide või ainete kasutamist, on tehniliselt või teaduslikult võimatu või kui asendamise negatiivne mõju keskkonnale, tervisele ja/või tarbijaohutusele on tõenäoliselt suurem kui sellest keskkonnale, tervisele ja tarbijaohutusele tekkiv kasu. ê 2008/35/EÜ artikli 1 punkti alapunkt b Esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, võetakse vastu vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. ò uus c) elektri- ja elektroonikaseadmete materjalid ja osad jäetakse V ja VI lisast välja, kui punktis b sätestatud tingimusi enam ei täideta. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. 2. Lõike 1 punkti b kohaselt vastuvõetud meetmed kehtivad kuni neli aastat ja neid võib uuendada. Komisjon teeb ettenähtud ajal otsuse kõikide uuendustaotluste kohta, mis esitatakse hiljemalt 18 kuud enne erandi kehtivusaja lõppu. ê 2002/95/EÜ (kohandatud) ð uus 32. Enne lisa ð lisade ï muutmist lõike 1 kohaselt konsulteerib komisjon muuteiste hulgas elektri- ja elektroonikaseadmete tootjate, ringlussevõtjate, töötlemisega tegelevate ettevõtjate, keskkonnaorganisatsioonide ning töövõtjate ja tarbijaühingutega. Märkused edastatakse artikli 7 lõikes 1 nimetatud komiteele. Komisjon koostab saadud teabe kohta aruande. ð 4. Seni kuni materjalid ja komponendid sisalduvad käesoleva direktiivi V ja VI lisas vastavalt käesoleva direktiivi artikli 5 lõike 1 punktile b, vabastatakse nende kasutus määruse(EÜ) nr 1907/2006 artikli 58 lõikes 2 sätestatud loanõuetest. ï ò uus Artikkel 6 Rakendusmeetmed Komisjon võtab vastu üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad järgmist: - eranditaotlused, sealhulgas kõnealuste taotluste esitamisel nõutava teabe vorming ja liigid, kaasa arvatud alternatiivvõimaluste analüüs ning varuvõimaluste olemasolu korral ka määruses (EÜ) nr 1907/2006 osutatud asenduskavad; - vastavus artikli 4 lõikes 2 esitatud maksimaalsele lubatud sisaldusele; - artikli 5 lõike 2 rakendamine, võttes arvesse ettevõtjate vajadust õiguskindluse järele seni, kuni komisjon võtab vastu otsuse erandite uuendamise kohta. Kõnealused meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähem olulisi sätteid, võetakse vastu artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrolliga regulatiivmenetluse kohaselt. ê 2002/95/EÜ Artikkel 6 Läbivaatamine Enne 13. veebruari 2005 vaatab komisjon käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmed läbi, et vajaduse korral arvesse võtta uusi teaduslikke tõendeid. Eelkõige esitab komisjon selleks kuupäevaks ettepanekud direktiivi 2002/96/EÜ IA lisa kategooriatesse 8 ja 9 kuuluvate seadmete lisamiseks käesoleva direktiivi reguleerimisalasse. Komisjon uurib teaduslike andmete alusel ja võttes arvesse ettevaatuspõhimõtet samuti vajadust kohandada artikli 4 lõikes 1 nimetatud loetelu ning esitab vajaduse korral muutmisettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Läbivaatuse ajal pööratakse erilist tähelepanu muude elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutatavate ohtlike ainete mõjudele keskkonnale ja inimeste tervisele. Komisjon uurib niisuguste ainete ja materjalide asendamise tasuvust ning saadab vajaduse korral artikli 4 kohaldamisala laiendamisega seotud ettepanekud Euroopa Parlamendile ja nõukogule. ò uus Artikkel 7 Tootjate kohustused 1. Tootjad tagavad oma toodete turuleviimisel, et need on projekteeritud ja toodetud kooskõlas artiklis 4 sätestatud nõuetega. 2. Tootjad koostavad nõutava tehnilise dokumentatsiooni ja viivad läbi tootmise sisekontrolli vastavalt otsuse nr 768/2008/EÜ II lisa A moodulis sätestatud menetlusele. Kui kõnealuse menetlusega on tõendatud elektri- või elektroonikaseadme vastavus kohaldatavatele nõuetele, koostavad tootjad EÜ vastavusdeklaratsiooni ning kinnitavad tootele CE-vastavusmärgise. 3. Tootjad säilitavad tehnilist dokumentatsiooni ja EÜ vastavusdeklaratsiooni kümme aastat pärast elektri- ja elektrooonikaseadmete turuleviimist. 4. Tootjad tagavad menetluste olemasolu seeriatoodangu vastavuse säilimiseks. Nõuetekohaselt võetakse arvesse muudatusi elektri- või elektroonikaseadme konstruktsioonis/disainis või omadustes ja muudatusi neis ühtlustatud standardites või tehnospetsifikaatides, mille alusel kõnealuse seadme vastavus on kinnitatud. 5. Tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks kontrollivad tootjad turustatavaid elektri- ja elektroonikaseadmeid pisteliselt, uurivad kaebusi, nõuetele mittevastavaid seadmeid ja seadmete tagasivõtmisi ning vajaduse korral peavad sellekohast tegistrit ja teavitavad turustajaid sellisest järelevalvest, kui seda peetakse asjakohaseks elektri- ja elektroonikaseadmetest tulenevaid riske silmas pidades. 6. Tootjad tagavad, et nende elektri- ja elektroonikaseadmed kannavad tüübi-, partii- või seerianumbrit või muud märget, mis võimaldab neid tuvastada, või kui elektri- ja elektroonikaseadmete suurus või olemus seda ei võimalda, tagavad tootjad, et nõutud teave on elektri- ja elektroonikaseadmete pakendil või tootega kaasasolevas dokumendis. 7. Tootjad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas elektri- ja elektroonikaseadmetele või, kui see ei ole võimalik, nende pakendile või kõnealuste seadmetega kaasasolevasse dokumenti. Aadress peab osutama ühele kohale, kus tootjaga ühendust saab võtta. 8. Tootjad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et elektri- või elektroonikaseade, mille nad on turule viinud, ei vasta kohaldatavatele ühenduse ühtlustamisaktidele, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt vajadusele viia kõnealune seade nõuetega vastavusse, kõrvaldada see turult või võtta tagasi. Kui elektri- ja elektroonikaseadmetega kaasneb risk, teavitavad tootjad ka viivitamata nende liikmesriikide pädevaid ametiasutusi, kus nad seadmed kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta. 9. Liikmesriigi pädeva asutuse põhjendatud nõudmisel esitavad tootjad talle elektri-ja elektroonikaseadmete vastavuse tõendamiseks vajaliku teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Kõnealuse asutuse nõudmisel teevad nad temaga koostööd kõigis nende poolt turuleviidud elektri- ja elektroonikaseadmetega kaasnevate riskide ärahoidmiseks võetavates meetmetes. Artikkel 8 Volitatud esindajad 1. Tootja võib kirjaliku volituse alusel määrata volitatud esindaja. Artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustused ja tehnilise dokumentatsiooni koostamine ei kuulu volitatud esindaja ülesannete hulka. 2. Volitatud esindaja täidab ülesandeid tootjalt saadud volituste piires. Volitus võimaldab volitatud esindajal teha vähemalt järgmist: a) hoida EÜ vastavusdeklaratsiooni ja tehnilist dokumentatsiooni riikliku järelevalveasutuse jaoks kättesaadavana kümme aastat; b) esitada liikmesriikide pädevate asutuse põhjendatud nõudmisel neile kogu vajalik teave ja dokumentatsioon, mis tõendab elektri- või elektroonikaseadme vastavust; c) teha liikmesriikide pädevate asutuste nõudmisel nendega koostööd kõigis nende volitustega hõlmatud elektri- ja elektroonikaseadmetega kaasnevate riskide ärahoidmiseks võetavates meetmetes. Artikkel 9 Importijate kohustused 1. Importijad viivad ühenduse turule üksnes nõuetele vastavaid tooteid. 2. Enne elektri- või elektroonikaseadme turuleviimist tagavad importijad, et tootja on asjakohaselt hinnanud kõnealuse seadme vastavust. Nad tagavad, et tootja on koostanud tehnilise dokumentatsiooni, et elektri- ja elektroonikaseadmed kannavad nõutud CE-vastavusmärgist, ning et seadmetega on kaasas nõutud dokumendid ning et tootja on täitnud artikli 7 lõigetes 5 ja 6 sätestatud nõuded. Kui importija arvab või tal on põhjust uskuda, et elektri- või elektroonikaseade ei ole kooskõlas artiklis 4 sätestatud nõuetega, ei vii ta kõnealust seadet turule enne, kui see on nõuetega kooskõlla viidud. Lisaks teavitab importija tootjat ja turujärelevalveasutusi, kui elektri- või elektroonikaseadmega kaasneb risk. 3. Importijad märgivad oma nime, registreeritud kaubanime või registreeritud kaubamärgi ja kontaktaadressi kas elektri- või elektroonikaseadme või, kui see ei ole võimalik, selle pakendile või kõnealuse seadmega kaasasolevasse dokumenti. 4. Importijad tagavad, et sel ajal, kui elektri- või elektroonikaseade on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine või transportimine seadme vastavust artiklis 4 sätestatud nõuetele. 5. Tarbijate tervise ja ohutuse kaitsmiseks kontrollivad importijad turustatavaid elektri- ja elektroonikaseadmeid pisteliselt, uurivad kaebusi, nõuetele mittevastavaid seadmeid ja seadmete tagasivõtmisi ning vajaduse korral peavad sellekohast registrit ja teavitavad turustajaid sellisest järelevalvest, kui seda peetakse asjakohaseks elektri- või elektroonikaseadmest tulenevaid riske silmas pidades. 6. Importijad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et elektri- või elektroonikaseade, mille nad on turule viinud, ei vasta käesolevale direktiivile, võtavad viivitamata vajalikud parandusmeetmed, et vajaduse korral viia kõnealune seade nõuetega vastavusse, kõrvaldada see turult või võtta tagasi. Kui elektri- ja elektroonikaseadmetega kaasneb risk, teavitavad importijad ka viivitamata nende liikmesriikide pädevaid ametiasutusi, kus nad seadmed kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta. 7. Importijad hoiavad EÜ vastavusdeklaratsiooni koopiat turujärelevalveasutuste jaoks kättesaadavana kümme aastat ning tagavad, et tehniline dokumentatsioon on kõnealuste asutuste nõudmisel neile kättesaadav. 8. Liikmesriigi pädeva asutuse põhjendatud nõudmisel esitavad importijad talle elektri- või elektroonikaseadme vastavuse tõendamiseks vajaliku teabe ja dokumentatsiooni keeles, mis on kõnealusele asutusele kergesti arusaadav. Kõnealuse asutuse nõudmisel teevad nad temaga koostööd kõigis nende poolt turuleviidud elektri- ja elektroonikaseadmetega kaasnevate riskide ärahoidmiseks võetud meetmetes. Artikkel 10 Turustajate kohustused 1. Elektri- või elektroonikaseadet turul kättesaadavaks tehes peavad turustajad arvestama kohaldatavate nõuetega. 2. Enne elektri- või elektroonikaseadme kättesaadavaks tegemist turul kontrollivad turustajad, et seade kannab CE-vastavusmärgist, et sellega oleks kaasas nõutud dokumendid keeles, millest saavad kergesti aru selle liikmesriigi tarbijad ja lõppkasutajad, mille turul kõnealune elektri- või elektroonikaseade kättesaavaks tehakse, ning et tootja ja importija on täitnud artikli 7 lõigetes 5 ja 6 ning artikli 9 lõikes 3 sätestatud nõuded. Kui turustaja arvab või tal on põhjust uskuda, et elektri- või elektroonikaseade ei ole kooskõlas artiklis 4 sätestatud nõuetega, ei vii ta kõnealust seadet turule enne, kui see on nõuetega kooskõlla viidud. Lisaks teavitab turustaja tootjat, importijat ja turujärelevalveasutusi, kui elektri- ja elektroonikaseadmetega kaasneb risk. 3. Turustajad tagavad, et sel ajal, kui elektri- või elektroonikaseade on nende vastutusel, ei ohusta selle ladustamine või transportimine seadme vastavust artiklis 4 sätestatud nõuetele. 4. Turustajad, kes arvavad või kellel on põhjust uskuda, et elektri- või elektroonikaseade, mille nad on turule viinud, ei vasta käesolevale direktiivile, veenduvad selles, et võetakse vajalikud parandusmeetmed, et vastavalt vajadusele viia kõnealune seade nõuetega vastavusse, kõrvaldada see turult või võtta tagasi. Kui elektri- ja elektroonikaseadmetega kaasneb risk, teavitavad turustajad ka viivitamata nende liikmesriikide pädevaid ametiasutusi, kus nad seadmed kättesaadavaks tegid, esitades eelkõige üksikasjad mittevastavuse ja kõikide võetud parandusmeetmete kohta. 5. Liikmesriigi pädeva asutuse põhjendatud nõudmisel esitavad turustajad talle elektri- või elektroonikaseadme vastavuse tõendamiseks vajaliku teabe ja dokumentatsiooni. Kõnealuse asutuse nõudmisel teevad nad temaga koostööd kõigis nende poolt turuleviidud elektri- ja elektroonikaseadmetega kaasnevate riskide ärahoidmiseks võetavates meetmetes. Artikkel 11 Juhtumid, millal importijate ja turustajate suhtes kohaldatakse tootjate kohustusi Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse importijat või turustajat, kes viib elektri- või elektroonikaseadme turule oma nime või kaubamärgi all või kes muudab juba turule viidud seadet viisil, mis võib mõjutada vastavust kohaldatavatele nõuetele, tootjana ja tema suhtes kohaldatakse artiklis 7 tulenevaid tootja kohustusi. Artikkel 12 Ettevõtjate tuvastamine Ettevõtjad esitavad turujärelevalveasutustele nõudmise korral kümne aasta kohta teabe, mille alusel on võimalik tuvastada järgmist: a) kõik ettevõtjad, kes on neid elektri- või elektroonikaseadmega varustanud; b) kõik ettevõtjad, keda nemad on elektri- või elektroonikaseadmega varustanud. Artikkel 13 EÜ vastavusdeklaratsioon 1. EÜ vastavusdeklaratsioonis kinnitatakse, et artiklis 4 sätestatud nõuded on täidetud. 2. EÜ vastavusdeklaratsioon järgib näidisülesehitust, sisaldab VII lisas sätestatud elemente ja seda ajakohastatakse. 3. EÜ vastavusdeklaratsiooni koostamisega võtab tootja endale vastutuse elektri- või elektroonikaseadme vastavuse eest. Artikkel 14 CE-vastavusmärgise üldpõhimõtted CE-vastavusmärgise suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklis 30 sätestatud üldpõhimõtteid. Artikkel 15 CE-vastavusmärgise kinnitamise eeskirjad ja tingimused 1. CE-vastavusmärgis tuleb kinnitada nähtaval, loetaval ja kustutamatul viisil elektri- või elektroonikaseadmele või selle andmeplaadile. Kui elektri- või elektroonikaseadme olemusest tingituna ei ole võimalik märgist sellele kinnitada või märgise püsimist seal ei ole võimalik tagada, kinnitatakse märgis pakendile ja seadmega kaasas olevatesse dokumentidesse, kui asjaomased õigusaktid sätestavad selliste dokumentide olemasolu. 2. CE-vastavusmärgis tuleb kinnitada elektri- või elektroonikaseadmele enne selle turuleviimist. Lisaks vastavusmärgisele võib pakendil olla piktogramm või muu märgis, mis osutab erilisele ohule või kasutusviisile. 3. CE-vastavusmärgise järel märgitakse teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, kui kõnealune asutus on kaasatud tootmise kontrollietappi. Teavitatud asutuse identifitseerimisnumbri kinnitab kas asutus ise või tema juhiste järgi tootja või tema volitatud esindaja. 4. Liikmesriigid tuginevad olemasolevatele mehhanismidele, et tagada CE-vastavusmärgist käsitleva korra nõuetekohane kohaldamine, ning võtavad asjakohaseid meetmeid vastavusmärgise väärkasutuse korral. Liikmesriigid sätestavad ka rikkumiste korral kohaldatavad karistused, mis võivad hõlmata kriminaalkaristusi raskete rikkumiste eest. Kõnealused karistused vastavad rikkumise raskusastmele ning pakuvad tõhusat kaitset väärkasutuse eest. Artikkel 16 Vastavuse eeldus Liikmesriigid käsitavad CE-vastavusmärgist kandvaid elektri- ja elektroonikaseadmeid käesoleva direktiivi nõuetele vastavana. Elektri- ja elektroonikaseadmeid, mida on katsetatud ja mõõdetud kooskõlas ühtlustatud standarditega, mille viiteandmed on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas , käsitatakse vastavana kõikidele käesoleva direktiivi asjakohastele nõuetele, millega on seotud kõnealused standardid. ò uus Artikkel 17 Turujärelevalve ja ühenduse turule saabuvate elektri- ja elektroonikaseadmete kontroll Liikmesriigid teostavad turujärelevalvet kooskõlas määruse (EÜ) nr 765/2008 artiklitega 15–29. ê 2008/35/EÜ artikli 1 punkt 2 (kohandatud) Artikkel 187 Komitee 1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 1975. aasta √ 5. aprilli 2006. aasta ∏ direktiivi 75/442/EMÜ 2006/12/EÜ (jäätmete kohta)[26] artikli 18 alusel loodud komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1–4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artiklis 8 sätestatut. ê 2002/95/EÜ (kohandatud) Artikkel 198 Karistused Sanktsioonid Liikmesriigid määravad kindlaks sanktsioonid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise puhul. Kehtestatavad karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. √ Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike normide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriik teatab need normid komisjonile hiljemalt artiklis 12 nimetatud kuupäevaks ning teatab viivitamata ka kõikidest neid mõjutavatest edasistest muudatustest. ∏ Artikkel 209 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 13. augusti 2004. Nad teatavad sellest viivitamata komisjonile. ⎢ . 1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [18 kuud pärast käesoleva direktiivi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile. Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates […]. ê 2002/95/EÜ (kohandatud) Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid √ Liikmesriigid määravad kindlaks viitamiskorra ∏. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile kõik käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas √ vastuvõetavate siseriiklike põhinormide teksti ∏ vastuvõetud õigus- ja haldusnormid. ⎢ . Artikkel 21 Kehtetuks tunnistamine Direktiiv 2002/95/EMÜ, mida on muudetud VIII lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates artikli 20 lõike 1 esimeses lõigus nimetatud kuupäevale järgnevast päevast, ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis seonduvad VIII lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega. Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt IX lisa vastavustabelile. ê 2002/95/EÜ (kohandatud) ð uus Artikkel 2210 Jõustumine Käesolev direktiiv jõustub √ kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist ∏ selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Artikkel 2311 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. ò uus I LISA Käesoleva direktiiviga hõlmatud elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriad 1. Suured kodumasinad 2. Väiksemad kodumasinad 3. Infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed 4. Tavatarbijatele ettenähtud seadmed 5. Valgustusseadmed 6. Elektri- ja elektroonilised tööriistad (välja arvatud suured paiksed tööstuslikud tööriistad) 7. Mänguasjad, vaba aja veetmise ja spordivahendid 8. Meditsiiniseadmed 9. Seire- ja kontrolliseadmed, kaasa arvatud tööstuslikud seire- ja kontrolliseadmed 10. Automaatsed väljastusseadmed II LISA I lisas loetletud kategooriatesse kuuluvate toodete siduv loetelu: 1. Suured kodumasinad, sealhulgas: pesumasinad, riidekuivatid, nõudepesumasinad; muud suured kodumasinad, mida kasutatakse toiduainete külmutamiseks, säilitamiseks ja hoidmiseks, nagu: suured jahutusseadmed, külmikud, sügavkülmikud; suured kodumasinad, mida kasutatakse toidu keetmiseks ja muuks töötluseks, nagu: pliidid, elektriahjud, elektrikeeduplaadid, mikrolaineahjud; suured seadmed tubade, voodite ja istmete soojendamiseks nagu: elektrikütteseadmed, elektriradiaatorid; ventilaatorid, tõmbeventilatsiooni- ja konditsioneerimisseadmed, nagu: elektriventilaatorid, kliimaseadmed. 2. Väikesed kodumasinad, sealhulgas: puhastusseadmed, nagu tolmuimejad, vaibaharjad, õmblus-, kangakudumis- ja silmkudumismasinad ning muud tekstiilmaterjali töötlemise masinad, triikrauad ja muud seadmed triikimiseks, pesu rullimiseks ning muuks rõivaste hoolduseks, leivaröstrid, fritterid, kohviveskid, kohvimasinad ja seadmed mahutite või pakendite avamiseks või sulgemiseks, elektrinoad, juukselõikusmasinad, föönid, hambaharjad, habemeajamisaparaadid, massaažiaparaadid ja muud kehahooldusseadmed, kellad, käekellad ja seadmed aja mõõtmiseks, näitamiseks või registreerimiseks, kaalud. 3. Infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed, sealhulgas: tooted ja seadmed andmete elektrooniliseks kogumiseks, salvestamiseks, töötlemiseks, esitamiseks või edastamiseks, nagu: tsentraliseeritud andmetöötluse seadmed (suurarvutid, väikearvutid, printerid) ja personaalarvutid (keskseade, hiir, ekraan ja klaviatuur kaasa arvatud), sülearvutid (keskseade, hiir, ekraan ja klaviatuur kaasa arvatud), väiksemad sülearvutid, märkmikarvutid, printerid, koopiamasinad, elektrilised ja elektroonilised kirjutusmasinad, tasku- ja lauakalkulaatorid; tooted või seadmed heli, kujutise või muu teabe ülekandmiseks telekommunikatsioonivahenditega, nagu kasutajaterminalid ja -süsteemid, faks, teleks, telefon, taksofon, traadita telefon, mobiiltelefon, automaatvastajad. 4. Tavatarbijatele ettenähtud seadmed, kaasa arvatud tooted või seadmed, mis on ette nähtud selleks, et salvestada või taasesitada heli või kujutist, kaasa arvatud signaale, ning muud kui telekommunikatsioonitehnoloogiavahendid heli ja kujutise ülekandeks, nagu raadiod, televiisorid, videokaamerad, videomagnetofonid, kõrgekvaliteedilise heliga salvestusseadmed, valjuhääldid, muusikainstrumendid (välja arvatud kirikute vileorelid). 5. Valgustusseadmed, kaasa arvatud: valgustid või seadmed valguse levitamiseks või juhtimiseks, nagu luminofoorlampvalgustid, sirged luminofoorlambid, kompaktlambid, suure valgustugevusega lahenduslambid, kaasa arvatud kõrgrõhunaatriumlambid ja metallhaliidlambid, madalrõhunaatriumlambid. 6. Elektri- ja elektroonilised tööriistad (välja arvatud suured paiksed tööstuslikud tööriistad), kaasa arvatud: puurid, saed, õmblusmasinad, seadmed puu, metalli või muu materjali treimiseks, freesimiseks, lihvimiseks, saagimiseks, lõikamiseks, puurimiseks, augustamiseks, mulgustamiseks, kantimiseks, painutamiseks või muuks töötlemiseks, tööriistad neetimiseks, naelutamiseks, kruvimiseks või neetide, naelte, kruvide eemaldamiseks või sarnaseks otstarbeks, tööriistad keevitamiseks, jootmiseks või sarnaseks otstarbeks, seadmed vedelike või gaasiliste ainete pihustamiseks, nendega katmiseks, pritsimiseks või nende muul viisil käsitlemiseks, niidukid või muud aiatööriistad. 7. Mänguasjad, vaba aja veetmise ja spordivahendid, kaasa arvatud: elektriraudtee- või autovõidusõidukomplektid, käeshoitavad videomängupuldid, videomängud, arvutid jalgrattasõidu, sukeldumise, jooksmise, sõudmise jm tegevuse jaoks, elektriliste või elektrooniliste komponentidega spordivahendid, müntidega mänguautomaadid. 8. Meditsiiniseadmed: – direktiivi 93/42/EMÜ reguleerimisalasse kuuluvad elektriseadmed, – direktiivi 98/79/EÜ reguleerimisalasse kuuluvad elektriseadmed. 9. Seire- ja kontrolliseadmed, kaasa arvatud: suitsuandurid, kütteregulaatorid, termostaadid, kodumajapidamises või laboratooriumis kasutatavad mõõtmis-, kaalumis- või reguleerimisseadmed, tööstuses kasutatavad seire- ja kontrolliseadmed. 10. Automaatsed väljastusseadmed, kaasa arvatud kõik seadmed, mis väljastavad eri liiki tooteid, nagu soojade jookide müügiautomaadid, soojade või külmade joogipudelite või -purkide müügiautomaadid; tahkeid tooteid väljastavad automaadid, sularahaautomaadid. III LISA. Artikli 4 lõikes 7 osutatud ained 1. Heksabromotsüklododekaan (HBCDD) 2. Bis(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP) 3. Butüülbensüülftalaat (BBP) 4. Dibutüülftalaat (DBP) IV LISA Artikli 4 lõikes 7 osutatud keelatud ained ja nende ainete kõrgeim lubatav massiprotsent homogeensetes materjalides Plii (0,1 %) Elavhõbe (0,1 %) Kaadmium (0,01%) Kuuevalentne kroom (0,1 %) Polübromobifenüülid (PBB) (0,1 %) Polübromodifenüüleetrid (PBDE) (0,1 %) ê 2005/717/EÜ ainus artikkel ja lisa punkt 1 (kohandatud) V II LISA Plii, elavhõbeda, kaadmiumi, kuuevalentse kroomi, polübroomitud bifenüülide (PBB) või polübroomitud difenüüleetrite (PBDE) Kkasutusviisid, mille puhul √ on tehtud erand ∏ võib teha erandi artikli 4 lõikes 1 esitatud √ keelust ∏ nõudmistest ê 2002/95/EÜ 1. Elavhõbe kompaktlampides kuni 5 mg lambi kohta. 2. Elavhõbe üldkasutatavates sirgetes luminofoorlampides, milles järgmiste ainete sisaldus on järgmisi aineid alla näidatud väärtuse: halofosfaati | 10 mg | tavalise elueaga trifosfaati tavalise elueaga | 5 mg | pika elueaga trifosfaati pika elueaga | 8 mg | 3. Elavhõbe eriotstarbelistes sirgetes luminofoorlampides. 4. Elavhõbe muudes käesolevas lisas eraldi nimetamata lampides. 5. Plii elektronkiiretoru klaasis, elektroonilistes komponentides ja luminestsentslampides. 6. Plii legeeriva lisandina elemendina terases kuni sisalduseni , mis sisaldab kuni 0,35 massiprotsenti pliid, alumiiniumis kuni sisalduseni , mis sisaldab kuni 0,4 massiprotsenti pliid, ja vasesulamina, mis sisaldab kuni 4 massiprotsenti pliid. ê 2005/747/EÜ artikkel 1 ja lisa punkt 1 - 7. Plii kõrge sulamistemperatuuriga joodises (nt pliisulamid, mis sisaldavad pliid 85 % massist või üle selle), - plii serverite, salvestiste ja salvestimaatriksite ning kommuteerimiseks, signaalimiseks, edastamiseks ettenähtud võrgu infrastruktuuri seadmete ja telekommunikatsioonivõrgu haldamisseadmete joodises, - plii elektroonilistes keraamilistes osades (nt piesoelektroonilistes seadmetes). ê 2005/747/EÜ artikkel 1 ja lisa punkt 2 8. Kaadmium ja selle ühendid elektrikontaktides ning kaadmiumiga katmine, välja arvatud direktiiviga 91/338/EMÜ (millega muudetakse direktiivi 76/769/EMÜ ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piiramise kohta[27])[28] keelatud otstarbel. ê 2002/95/EÜ 9. Kuuevalentne kroom absorptsioonikülmiku süsinikterasest jahutussüsteemi korrosioonitõrjevahendina. ê 2005/717/EÜ ainus artikkel ja lisa punkt, Euroopa Kohtu otsus (ühendatud kohtuasjades C-14/06 ja C-295/06) (kohandatud) 9a. 10-BDE polümeersetes kasutusviisides. ê 2005/717/EÜ ainus artikkel ja lisa punkt 3 109b. Plii pliist/pronksist laagriliudades ja puksides. ê 2002/95/EÜ (kohandatud) 10. Komisjon hindab artikli 7 lõike 2 punktis b ettenähtud menetluse raames järgmiste ainete ja seadmete kasutamist: - dekabromodifenüüleetrid, - elavhõbe eriotstarbelistes sirgetes luminofoorlampides. - plii serverite, salvestite ja salvestimaatriksite ning kommuteerimiseks, signaalimiseks, edastamiseks mõeldud võrgu infrastruktuuri seadmete ja telekommunikatsioonivõrgu haldamisseadmete joodises (seoses sellele erandile konkreetse tähtaja kehtestamisega) ja - elektripirnid, esmatähtsa küsimusena, et võimalikult kiiresti kindlaks teha, kas neid punkte vastavalt muuta. ê 2005/747/EÜ artikkel 1 ja lisa punkt 3 11. Plii pin-sõrmpistik-ühendussüsteemides. 12. Plii soojusjuhtimismooduli soojust juhtiva c-ringi mooduli vooluringi kattematerjalina. 13. Plii ja kaadmium optilises ja filterklaasis. 14. Plii enam kui kaht üle kahe komponenti elemendi sisaldava joodise koostises pin-sõrmpistik-ühenduskontaktide ja mikroprotsessoriümbrisete pakkimiste vahelises ühenduseks, kusjuures pliisisaldus on üle 80 % ja vähem kui 85 % segu massist kaalust. 15. Plii joodise koostises, millega luuakse stabiilne elektriühendus pooljuhtkiibi viigu ja aluse voolukandja vahel pöördkiibi ( Flip Chip ) integraallülituspaketis integreeritud Flip Chip lülituste pakkimiste sees. ê 2006/310/EÜ artikkel 1 ja lisa 16. Plii silikaadiga kaetud sisepinnaga silindrilistes hõõglampides. 17. Pliihalogeniidid kiirgusainetena suure valgustugevusega lahenduslampides (HID), mida kasutatakse tööstuslikus professionaalses reprograafias. 18. Plii aktivaatorina lahenduslampide fluorestseeruvas pulbris (kuni 1 massiprotsent pliid) lampide puhul, mida kasutatakse solaariumilampidena ja mis sisaldavad selliseid luminofoore fosfoore nagu BSP (BaSi2O5:Pb), samuti lampide puhul, mida kasutatakse erilampidena diasomenetlusel, reprograafias, litograafias, putukapüünistes, fotokeemilistes ja kõvastamisprotsessides konserveerimisprotsessides ja mis sisaldavad selliseid luminofoore fosfoore nagu SMS ((Sr,Ba)2MgSi2O7:Pb). 19. Plii koos ühenditega PbBiSn-Hg ja PbInSn-Hg-ga põhiamalgaamina eriühendites ja koos ühendiga PbSn-Hg-ga lisaamalgaamina väga kompaktsetes säästulampides (ESL). 20. Pliioksiid vedelkristallekraanides (LCD) kasutatavate lamedate luminestsentslampide esi- ja tagakülje põhimike ühendamiseks sidumiseks kasutatavas klaasis. ê 2006/691/EÜ artikkel 1 ja lisa 21. Plii ja kaadmium trükivärvides, emailide kandmiseks boorsilikaatklaasile. 22. Plii võõrlisandina haruldaste muldmetallide ja rauaga legeeritud granaati (RIG) sisaldavates Faraday rotaatorites, mida kasutatakse kiudoptilistes sidesüsteemides. 23. Plii muude tiheda sammuga komponentide kui kuni 0,65-millimeetrise sammuga raudniklist korpusega konnektorite viimistluses ning plii muude tiheda sammuga osade kui kuni 0,65-millimeetrise sammuga vasest korpusega konnektorite viimistluses. 24. Plii joodistes, läbi augu metallitatud (PTH) ketas- ja planaarmaatriksiga mitmekihiliste keraamiliste kondensaatorite jootmiseks. 25. Pliioksiid struktuurelementides kasutatavates plasmanäidikutes (PDP) ja pindjuhtivates elektronemiteerivates kuvarites (SED); eelkõige esi- ja tagaklaasi dielektrilises kihis, siinielektroodis, tahmaribal, aadressielektroodis, tõkkeribadel, fritt-tihendil, fritt-rõngastel ja trükipastas. 26. Pliioksiid mustklaaslampide (BLB-lampide) klaasümbristes. 27. Pliisulamid joodisena suure võimsusega (mitu tundi helivõimsuse tasemel 125 dB ja üle selle töötamiseks ettenähtud) valjuhääldite muundurites andurites. ê 2006/692/EÜ artikkel 1 (kohandatud) 28. Värvimata metall-lehtede ja kinnitite korrosioonikindlas kihis korrosioonikaitseks kasutatav kuuevalentne kroom ning direktiivi 2002/96/EÜ (infotehnoloogia- ja telekommunikatsiooniseadmed) kolmanda kategooria alla kuuluvate seadmete elektromagnethäirekaitse kihis kasutatav kuuevalentne kroom. Erand on antud kuni 1. juulini 2007. ê 2006/690/EÜ artikkel 1 29. Kristallklaasis sisalduv plii, nagu on määratletud nõukogu direktiivi 69/493/EMÜ I lisas (kategooriad 1, 2, 3 ja 4)[29]. ê 2005/618/EÜ artikkel 1 (kohandatud) Vastavalt artikli 5 lõike 1 punktile a võib plii, elavhõbeda, kuuevalentse kroomi, polübroomitud bifenüülide (PBB) ja polübroomitud difenüüleetrite (PBDE) maksimaalne sisaldus homogeenses materjalis olla 0,1 massiprotsenti ning kaadmiumi maksimaalne sisaldus 0,01 massiprotsenti. ê 2008/385/EÜ artikkel 1 ja lisa 30. Kaadmiumisulamid elektrilis-mehaanilistes joodisühendustes elektrijuhtidega, mis asuvad otse võnkepoolil muundurites, mida kasutatakse võimsates valjuhääldajates helirõhu väärtustega 100 dB (A) või enam. 31. Plii jootematerjalides elavhõbedavabade tasapinnaliste fluorestsentslampide (mida kasutatakse näiteks vedelkristallekraanides, dekoratiiv- või tööstuslikes valgustites) valmistamisel. 32. Pliioksiid paagutatud tihendis, mida kasutatakse argoon- ja krüptoonlaserseadmete akende valmistamisel. ò uus VI LISA 8. ja 9. kategooriasse kuuluvad kasutusviisid, mille puhul on tehtud erand artikli 4 lõikes 1 esitatud keelust Seadmed, milles kasutatakse või mille abil määratakse ioniseerivat kiirgust 1 Plii, kaadmium ja elavhõbe ioniseeriva kiirguse andurites 2 Pliilaagrid röntgenkiiretorudes 3 Plii elektromagnetilist kiirgust võimendavates seadmetes: mikrokanalplaat ja kapillaarplaat 4 Plii röntgenkiiretorude ja kujutisevõimendajate klaasfritis ning plii klaasfrittühendustes, mida kasutatakse gaaslaserite koostemontaažil ning vaakuumtorudes, millega muudetakse elektromagnetilist kiirgust elektronideks 5 Plii ioniseeriva kiirguse eest kaitsvates ekraanides 6 Plii röntgenkiirte katsekehades 7 Pliistearaat röntgenkiirte difraktsiooni tekitavates kristallides 8 Kaadmiumi radioaktiivse isotoobi allikas kantavates röntgenfluorestsentsspektromeetrites Andurid, detektorid ja elektroodid (pluss punkt 1) 1a Plii ja kaadmium ioonselektiivsetes elektroodides, kaasa arvatud pH-elektroodide klaas 1b Pliianoodid elektrokeemilistes hapnikuandurites 1c Plii, kaadmium ja elavhõbe infrapunase valguse andurites 1d Elavhõbe võrdluselektroodides: madala kloriidisisaldusega elavhõbekloriid, elavhõbesulfaat ja elavhõbeoksiid Muud 9 Kaadmium heelium-kaadmiumlaserites 10 Plii ja kaadmium aatomabsorptsioonspektroskoopialampides 11 Plii sulamites, mida kasutatakse ülijuhi ja soojusjuhina tuumamagnetresonantstomograafias 12 Plii ja kaadmium metallühendustes ülijuhtiva materjaliga, mida kasutatakse tuumamagnetresonantstomograafias ja ülijuhtivate kvantinterferentsseadmete (SQUID) andurites 13 Plii vastukaaludes 14 Plii piesoelektrilistes üksikkristallmaterjalides, mida kasutatakse ultrahelimuundurites 15 Plii ultrahelimuundurites kasutatavates joodistes 16 Elavhõbe ülitäpsetes mahtuvuse ja kaoteguri mõõtmise sildades ning seire- ja kontrollaparatuuri kõrgsageduslikes raadiosageduslülitites ja -releedes, milles ei ole rohkem kui 20 mg elavhõbedat lüliti või relee kohta 17 Plii kantavates kiirabidefibrillatsiooniseadmetes kasutatavates joodistes 18 Plii infrapunakujutise saamiseks kasutatavate kõrge lahutusvõimega seadmete joodistes, mille andur töötab vahemikus 8–14 µm 19 Plii vedelkristall-räniekraanides 20 Kaadmium röntgenkiirguse mõõtmise filtrites VII LISA EÜ VASTAVUSDEKLARATSIOON 1. Nr … (elektri- või elektroonikaseadme kordumatu identifitseerimisnumber): 2. Tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress: 3. Käesolev vastavusdeklaratsioon on välja antud tootja (või paigaldaja) ainuvastutusel: 4. Deklareeritav ese (elektri- või elektroonikaseadme eritunnused, mis võimaldavad seadet jälgida. Vajaduse korral võib olla lisatud foto): 5. Eespool kirjeldatud deklareeritav ese on kooskõlas direktiiviga … teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes. 6. Vajaduse korral viited kasutatud asjakohastele ühtlustatud standarditele või viited spetsifikatsioonidele, millega seoses vastavust kinnitatakse: 7. Teavitatud asutus vajaduse korral: … (nimi, number)… teostas … (tegevuse kirjeldus)… ja andis välja tõendi: …. … 8. Lisateave: (Kelle nimel ja poolt) alla kirjutatud: ………………………………… (väljaandmise koht ja kuupäev): (nimi, ametinimetus) (allkiri): 〉 VIII LISA A osa Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega (viidatud artiklis 12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/95/EÜ | (ELT L 37, 13.2.2003, lk 19) | Komisjoni otsus 2005/618/EÜ | (ELT L 214, 19.8.2005, lk 65) | Komisjoni otsus 2005/717/EÜ | (ELT L 271, 15.10.2005, lk 219) | Komisjoni otsus 2005/747/EÜ | (ELT L 280, 25.10.2005, lk 18) | Komisjoni otsus 2006/310/EÜ | (ELT L 115, 28.4.2006, lk 38) | Komisjoni otsus 2006/690/EÜ | (ELT L 283, 14.10.2006, lk 47) | Komisjoni otsus 2006/691/EÜ | (ELT L 283, 14.10.2006, lk 48) | Komisjoni otsus 2006/692/EÜ | (ELT L 283, 14.10.2006, lk 50) | Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/35/EÜ | (ELT L 81, 20.3.2008, lk 67) | Komisjoni otsus 2008/385/EÜ | (ELT L 136, 24.5.2008, lk 9) | B osa Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad (viidatud artiklis 13) Direktiiv | Ülevõtmistähtaeg | 2002/95/EÜ | 12. august 2004 | 2008/35/EÜ | - | IX LISA Vastavustabel Direktiiv 2002/95/EÜ | Käesolev direktiiv | Artikkel 1 | Artikkel 1 | Artikli 2 lõige 1 | Artikli 2 lõige 1 | Artikli 2 lõige 2 | Artikli 2 lõige 2 | Artikli 2 lõige 3 | Artikli 2 lõike 3 sissejuhatav osa | – | Artikli 2 lõike 3 punktid a ja b | Artikli 3 punkt a | Artikli 3 punkt a | Artikli 3 punkt b | – | – | Artikli 3 punktid b–o | Artikli 4 lõige 1 | Artikli 4 lõige 1 | – | Artikli 4 lõiked 3–6 | Artikli 4 lõige 2 | Artikli 4 lõige 7 | Artikli 4 lõige 3 | – | – | Artikli 4 lõige 8 | – | Artikli 5 lõike 1 sissejuhatav osa | Artikli 5 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa | Artikli 5 lõike 1 punkt a | Artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punkt a | – | Artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punkt b | Artikli 5 lõike 1 punkti b sissejuhatav osa ning esimene ja kolmas taane | – | Artikli 5 lõike 1 punkti b teine taane | Artikli 5 lõike 1 esimese lõigu punkt c | – | Artikli 5 lõike 1 teine lõik | – | Artikli 5 lõige 2 | Artikli 5 lõige 2 | – | Artikli 5 lõige 3 | Artikkel 6 | – | – | Artiklid 6–17 | Artikkel 7 | Artikkel 18 | Artikkel 8 | Artikkel 19 | Artikkel 9 | Artikkel 20 | – | Artikkel 21 | Artikkel 10 | Artikkel 22 | Artikkel 11 | Artikkel 23 | – | I–IV lisa | Lisa punktid 1–28 | V lisa punktid 1–28 | Lisa punkti 29 esimene lõik | V lisa punkti 29 esimene lõik | Lisa punkti 29 teine lõik | Artikli 4 lõige 2 | Lisa punktid 30–32 | Lisa punktid 30–32 | – | VI–IX lisa | FINANTSSELGITUS ETTEPANEKUTE KOHTA, MILLE MÕJU EELARVELE PIIRDUB AINULT TULUDE POOLEGA 1. ETTEPANEKU NIMETUS: Direktiiv, mis käsitleb teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramist elektri- ja elektroonikaseadmetes ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/95/EÜ 2. EELARVEREAD: Peatükk ja artikkel: Asjaomaseks aastaks eelarves ette nähtud summa: 3. FINANTSMÕJU (x Ettepanekul puudub finantsmõju ( Ettepanekul puudub finantsmõju kuludele, kuid sellel on finantsmõju tuludele; mõju tuludele on järgmine: (miljonit eurot ühe kümnendkoha täpsusega) Eelarverida | Tulud[30] | 12-kuuline periood alates kk.pp.aaaa | [aasta n] | Artikkel ... | Mõju omavahenditele | Artikkel ... | Mõju omavahenditele | Olukord pärast meetme rakendamist | [n+1] | [n+2] | [n+3] | [n+4] | [n+5] | Artikkel ... | Artikkel ... | 4. PETTUSEVASTASED MEETMED … 5. MUUD MÄRKUSED … [1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 768/2008/EÜ, 9. juuli 2008, toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.8.2008, lk 82), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, 9. juuli 2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30). [2] ELT L 396, 30.12.2006, lk. 1. [3] ELT L 191, 22.7.2005, lk 29. [4] Lõpparuanne on aadressil http://ec.europa.eu/environment/waste/pdf/era_study_final_report.pdf. [5] Lõpparuanne on aadressil at http://ec.europa.eu/enterprise/environment/reports_studies/index.htm. [6] ELT L 271/48, 15.10.2005. [7] Liidetud kohtuasjad C-14/06 ja C-295/06. Kohus leidis, et otsus ei vasta erandi tegemise kriteeriumidele (artikkel 5). Esiteks ei tuginenud otsus „teaduse või tehnika arengule”, kuna riskihindamise järelduste kavand, mida kasutati erandi tegemisel, oli koostatud 2002. aastal ja järeldused ei olnud hiljem muutunud; teiseks ei hinnanud komisjon, kas on olemas asendusained ja milline on asendusainete mõju võrreldes dekabromodifenüüleetriga; kolmandaks oli erand liiga laialdane. [8] ELT C131/7, 29.5.2008. [9] ELT L 99/3, 7.4.2006. [10] Vt komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud järgmisele dokumendile: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta, lk 99. [11] ELT Öð , , lk Õð 365 E, 19.12.2000, lk. 195 ja EÜT C 240 E, 28.8.2001, lk. 303 [12] ELT C Öð , , lk Õð . 116, 20.4.2001,√ , , lk ∏ 365 E, 19.12.2000, lk. 195 ja EÜT C 240 E, 28.8.2001, lk. 303 [13] ELT C √ , , lk ∏ . 116, 20.4.2001, lk. 38. [14] ELT C √ , , lk ; ∏ 148, 18.5.2001, lk. 1. [15] √ ELT C , , lk ∏ Euroopa Parlamendi arvamus, 15. mai 2001 (EÜT C 34, 7.2.2002, lk 109), nõukogu ühine seisukoht, 4. detsember 2001 (EÜT C 90 E, 16.4.2002, lk 12) ja Euroopa Parlamendi otsus, 10. aprill 2002 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi otsus, 18. detsember 2002, ja nõukogu otsus, 16. detsember 2002. [16] ELT L 37, 13.2.2003, lk 19. [17] EÜT C 30, 4.2.1988, lk 1. [18] Vt ELT L 37, 13.2.2003, lk 24. [19] ELT L 191, 22.7.2005, lk 29–58. [20] 7 ELT L √ 266, 26.9.2006, lk 1. ∏ 78, 26.3.1991, lk 38.. Direktiivi on muudetud komisjoni direktiiviga 98/101/EÜ (EÜT L 1, 5.1.1999, lk 1). [21] ELT L 229, 30.4.2004, lk 5, millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ [22] ELT L 396, 30.12.2006, lk 1–849. [23] ELT L 218, 13.8.2008, lk 82–128. [24] ELT L 218, 13.8.2008, lk 30–47. [25] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. [26] EÜT L 144, 4.6.1997, lk 19. Direktiivi on muudetud direktiiviga 2002/65/EÜ (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 16). [27] ELT L √ 114, 27.4.2006, lk 9 ∏.194, 25.7.1975, lk 39. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). [28] EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201. [29] EÜT L 186, 12.7.1991, lk 59. [30] EÜT L 326, 29.12.1969, lk 36. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga. [31] Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste tollimaksud, suhkru- ja tollimaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist