4.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 295/74

A.

arvestades, et sadamateenuste turulepääsu küsimuse üle on Euroopa Parlamendis toimunud arutelud, mille tulemusel komisjon viis sidusrühmadega läbi laiaulatusliku konsulteerimise;

B.

arvestades, et komisjoni eelmainitud teatises Euroopa sadamapoliitika kohta ei nähta ette uusi meetmeid sadamateenuste turulepääsu küsimuses;

C.

arvestades, et ühenduse tasandil teostatav Euroopa sadamapoliitika, mis kasutab ära Euroopa sadamate geopoliitilisi eeliseid, on kõnealuse sektori jaoks sobiv selle rahvusvahelise mõõtme tõttu;

D.

arvestades, et sadamad on tähtsad mitte ainult mere-, jõe- ning teiste seotud transpordiliikide seisukohast Euroopas, vaid nad on ka tähtsad majanduslikud sõlmpunktid, töökohtade loojad ja rahvastiku integreerimise tegurid;

E.

arvestades, et Euroopa sadamapoliitika eesmärkide seisukohast, milleks on suurendada meretranspordi konkurentsivõimet ja pakkuda kvaliteetseid kaasaegseid teenuseid, tuleks kõnealuses valdkonnas edendada nelja järgmist põhimõtet: ohutus, kiire teenindus, madalad kulud ning keskkonnasäästlikkus;

F.

arvestades, et tulevikus seisavad Euroopa sadamad silmitsi mitmete väljakutsetega, eelkõige keskkonna, globaliseerumise, säästva arengu, tööhõive ja sotsiaalsete tingimuste, eriti ohutuse ja elukestva õppe, rahastamise, turulepääsu ja haldamise valdkonnas, samuti seoses konkurentsivastaste ja diskrimineerivate meetmetega, mida ELi mittekuuluvad riigid on oma geograafilistel turgudel võtnud;

G.

arvestades, et sadamate arendamiseks võimalike territooriumide puudus Euroopas ning looduslike elupaikade haruldus ja haavatavus rõhutavad vajadust, et seadusandja saavutaks tasakaalu ja õigusliku selguse seoses keskkonnaalaste, majanduslike ja sotsiaalsete kohustustega;

H.

arvestades, et Euroopa sadamasektoris valitseb märkimisväärne mitmekesisus ning järgmistel aastatel on oodata tugevat kasvu;

I.

arvestades, et Panama kanali laiendamisega kaasneb mõju, mis ilmselt tugevdab praegust laevade suuruse kasvamise tendentsi;

J.

arvestades, et sadamate jaoks on tähtsad kaasaegne infrastruktuur ning ühendused sisemaa ja saartega,

1.

tervitab komisjoni eelmainitud teatist Euroopa sadamapoliitika kohta;

2.

kiidab heaks lähenemisviisi, mida komisjon kasutas teatise väljatöötamisel, eelkõige laiaulatusliku konsultatsiooniprotsessi;

3.

tervitab, et komisjon keskendub õiguslikult mittesiduvatele meetmetele nagu suuniste avaldamine ja halduslike takistuste kõrvaldamine;

4.

rõhutab sadamasektori olulist tähtsust ELis nii majanduslikust, kaubanduslikust, sotsiaalsest, keskkonnaalasest kui ka strateegilisest vaatepunktist;

5.

usub, et komisjonil on oluline roll selle tagamisel, et kõik Euroopa sadamad saaksid oma potentsiaali täielikult ära kasutada;

6.

kiidab heaks komisjoni kavatsuse avaldada suunised ühenduse keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamise kohta sadamate arendustegevuse ja infrastruktuuride suhtes, mille peamine eesmärk oleks merekeskkonna ja sadamaid ümbritsevate alade kaitse; nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks nimetatud suunised enne 2008. aasta lõppu;

7.

on seisukohal, et sadamad ja loodus võivad eksisteerida koos jätkusuutlikult, kuna looduse hävitamine põhjustab tihti majanduslikku kahju ka teistes sektorites, näiteks turism, põllumajandus ja kalandus, ning kutsub seetõttu transpordivolinikku üles tegema sadamaid ja keskkonda käsitlevate ELi õigusaktide ja suuniste koostamise ja jõustamise alal tihedat koostööd keskkonnavolinikuga;

8.

on seisukohal, et suuniste eesmärk peab olema õigusliku ebaselguse käsitlemine, mis tuleneb teatavatest keskkonnaalastest direktiividest, ning keskkonnapoliitika tõeline analüüs, võttes arvesse sadamate eripärasid liidus;

9.

rõhutab vajadust kaasata sadamate valdajad ja kohalikud omavalitsused vesikondade ja meresadamate veekvaliteedi majandamiskavade koostamisse kooskõlas direktiiviga 2000/60/EÜ;

10.

pöörab tähelepanu piirkondlike ametiasutuste vajadusele toetada jõupingutusi laevade, maismaa- ja õhutranspordi süsinikdioksiidi heitmete õhkupaiskamise vähendamiseks õhukvaliteedi majandamiskavade kehtestamise kaudu ning kooskõlas Marpoli konventsiooni ja nõukogu 27. septembri 1996. aasta direktiiviga 96/62/EÜ välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta (7);

11.

rõhutab vajadust töötada välja Euroopa integreeritud poliitika, mis tugevdaks piirkondlikku konkurentsivõimet ja territoriaalset ühtekuuluvust, võttes arvesse sotsiaalseid, keskkonna-, majanduslikke ja julgeolekualaseid aspekte kõikidel territoriaalsetel tasanditel institutsioonidevaheliste, valdkondadevaheliste ja mitmeid territooriume hõlmavate partnerluste loomise kaudu;

12.

märgib, et komisjon tunneb muret transpordivoogude jaotumise pärast Euroopas ja märgib sadamasektori mitmekesisust ning väikeste ja keskmise suurusega sadamate kasvu Euroopas; on samuti seisukohal, et komisjon peaks võtma arvesse olulisi muutusi rahvusvahelises mereliikluses, mida võib oodata tehnoloogilise ja majandusliku arengu tõttu sadamasektoris ning Panama kanali laiendamise ja laevade suuruse ja võimsuse kasvu tõttu, mis avaldavad sektorile kahtlemata tugevat mõju;

13.

juhib tähelepanu Euroopa sadamate arengu territoriaalsele mõõtmele, eriti vajadusele edendada piiriäärsete sadamapiirkondade vahelist piiriülest koostööd ja koordineerimist; rõhutab Euroopa naabruspoliitika ning Vahemere, Läänemere ja Musta mere piirkondlike strateegiate tähtsust; tervitab komisjoni ettepanekut koostada ülevaade ELi sadamate ning ELi naaberriikide sadamate kitsaskohtadest;

14.

kutsub komisjoni üles süstemaatiliselt jälgima sadamates ja laevateenustes, prahtimises ning reisijateveo ja maanteetranspordi terminalides rahvusvaheliselt kasutatavate uute tehnoloogiate ja juhtimismeetodite arenguid, et edendada poliitikat ja algatusi ühenduse sadamate arendamiseks ning nende tõhusamaks ja kasumlikumaks muutmiseks, millest võidaksid nii sadamad kui ka kasutajad;

15.

on arvamusel, et tehnoloogilised muudatused, mida on vaja vahesadamate ees seisvate, üha suurenevast liiklusest tulenevate väljakutsetega tegelemiseks, toovad kaasa märkimisväärsed finantstagajärjed asjassepuutuvatele piirkondadele; on seisukohal, et nimetatud piirkondadel peaks olema võimalik kasutada struktuurifondide vahendeid, et rahastada eelkõige arenenud tehnoloogiliste vahendite ostmist, luua töökohti uuenduslikes valdkondades ja rehabiliteerida linnapiirkondi, mis on vabanenud sadamate tegevuse linnadest välja viimisel;

16.

on seisukohal, et rahvusvahelisel õiguslikul raamistikul põhineva ühenduse merenduse valdkonna õigusliku raamistiku õiguskindlus sõltub merenduspaketi Erika III kiirest heakskiitmisest;

17.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama Euroopa sadamate vahelist koostööd; rõhutab kõnealuses kontekstis sadamate rolli seoses sisemaiste piirkondade majandusega; rõhutab seoses sellega, et sadamate ühtlustatud areng on liidu integreeritud merenduspoliitika võtmeelement;

18.

rõhutab sadamate sotsiaalset ja kultuurilist rolli sisemaa elanike jaoks ning peab oluliseks tõsta üldist teadlikkust sadamate kui arengumootorite tähtsuse kohta;

19.

on seisukohal, et mere- ja jõetransporti ei saa vaadelda lahus maismaa- ja õhutranspordist ning ühendus sisemaaga on väga oluline sadama kaubandusedu seisukohast, ning et seepärast on vaja luua ühendusi sadamate, sisemaiste logistika platvormide ja „kuivsadamate” vahel; on sellega seoses samuti arvamusel, et nii üleeuroopaliste transpordivõrkude (TEN-T) kui ka ühenduse tulevaste roheliste koridoridega seoses oleks vaja sadamates kasutada eri transpordiliike, mis tagaks transpordivõimsuste parema ärakasutamise kabotaaži ja jõetranspordi vaatepunktist, ning nende ühendamist maismaa- ja õhutranspordiga, et tagada ühtne ja tõeline transpordipoliitika;

20.

toetab seetõttu komisjoni kavatsust hinnata seda, millised on sadamate ühendused sisemaaga ja millised on nende vajadused, samuti seda, milline on nende mõju transpordivoogude tasakaalustatud võrgustikule seoses TEN-T vahekokkuvõttega 2010. aastal (8).

21.

on seisukohal, et TEN-T 2010. aasta vahekokkuvõtte üks eesmärke peab olema mere- ja jõetranspordi integreerimine maismaatranspordiga Euroopa sadamate kaudu;

22.

kutsub asjaomaseid piirkondlikke ametiasutusi üles rakendama mitmeliigilisema transpordi poliitikat, mis võimaldab kiirteede kõrval arendada raudtee- ja veetransporti, sadamaalade tõhusat ühendamist TEN-Tdega ning sadamate tõhusamat ühendamist sisemaaga raudtee ja sisemaa veeteede kasutamise abil;

23.

täheldab, et ELi sadamad konkureerivad kolmandate riikide sadamatega, mille suhtes ei kehti sageli samad reeglid kui liidu sadamate suhtes, ning on silmitsi ka ELi naaberriikide diskrimineeriva majanduspoliitikaga, näiteks diskrimineeriva tariifipoliitika näol;

24.

kutsub komisjoni üles veel kord uurima sadamaohutuse küsimusi ja nende osa suurenenud kuludes, pidades silmas Euroopa sadamate konkurentsivõimet;

25.

tervitab komisjoni kavatsust anda ülevaade probleemidest, mida Euroopa sadamad selles valdkonnas on kohanud, ning kutsub komisjoni üles kaaluma loetelu koostamist nimetatud kitsaskohtade kohta, et käsitleda konkreetselt neid probleeme, mis tulenevad konkurentsist kolmandate riikide sadamatega ja ELi naaberriikide võetud konkurentsivastastest ja diskrimineerivatest meetmetest;

26.

rõhutab vajadust teha koostööd kolmandate riikidega, et koostada ja esitada programme naabersadamate vaheliseks oskusteabe arendamiseks, koordineerimiseks ja edastamiseks;

27.

on seisukohal, et komisjon peaks uurima võimalust luua ühenduse programm kaubalaevade, eelkõige kabotaažiks ja jõetranspordiks mõeldud laevade uuendamise kohta;

28.

on seisukohal, et uued tehnoloogiad, eelkõige infotehnoloogia, on olulise tähtsusega vahendid, mis võimaldavad Euroopa sadamatel tõsta tõhusust ja kasumlikkust olukorras, kus osa neist on juba kolmandate riikide sadamate konkurentsi ning mõned ka arenduseks puuduva ruumi tõttu surve all;

29.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kiirendaksid asjaomaste asutuste kaudu kauglootsimissüsteemide kasutuselevõtmist, et suurendada liikluskorralduse tõhusust ja ohutust sadamates ning reidil;

30.

kutsub komisjoni üles jätkama teadusuuringuid ja uuendustegevust kõnealuses sektoris liidu raamprogrammide kaudu ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama teadusuuringuid ohutuse valdkonnas, et vähendada õnnetuste arvu nii palju kui võimalik, ning logistika valdkonnas, et parandada ruumi- ja keskkonnakasutust sadamates, et vähendada muu hulgas CO2 heidet ja jäätmetest tingitud saaste määra;

31.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis ettepanekuid asendada 2020. aastaks praegune kütus diislikütusega ja võimalust kaasata merendussektor saastekvootidega kauplemise süsteemi;

32.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama aktiivselt otsingu- ja päästelaevastiku ning teiste sadamas asuvate otsingu- ja päästefunktsioonide pidevat täiustamist SOLAS konventsiooni (inimelude ohutusest merel) ning mereotsingute ja -pääste alaste rahvusvaheliste konventsioonide alusel ning parandama veelgi merepääste koordineerimiskeskuste vahelist koostööd;

33.

on seisukohal, et „puhta laeva” ja „puhta sadama” programme tuleb edasi arendada;

34.

kutsub komisjoni ja sektorit üles innustama laevandusettevõtjaid vähendama transporditavate tühjade konteinerite arvu ja kasutama seda võimsust täielikult ära ning toetama vastavaid algatusi (nt uurimisprogrammide kaudu), võttes arvesse klientide tegelikke ja konkreetseid vajadusi ning vähendades keskkonnamõju;

35.

tervitab komisjoni kavatsust esitada õigusloomega seotud ettepanek piirideta Euroopa meretranspordiruumi loomise kohta ning on arvamusel, et ettepaneku eesmärk peab olema õiglase konkurentsi tagamine mere- ja maismaatranspordi vahel liidus;

36.

soovitab seetõttu kaotada ühenduses deklareeritavate kaupade suhtes tollikontroll lähimerevedude puhul ühenduses; soovitab samuti võimaluse korral luua eraldi sadamaalad ühendusesisese ja rahvusvahelise liikluse jaoks ning lihtsustada sisetransporti ning erikonteinerite standardiseerimist ja identifitseerimist;

37.

kutsub komisjoni üles vaatama läbi ja parandama lähimerevedude arendamise ja toetamise poliitika;

38.

kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust koostada ühenduses konteinerite kohta ühtne transpordidokument, et lihtsustada haldusmenetlusi;

39.

kutsub komisjoni üles viima läbi uuringut ametiasutustelt Euroopa kaubasadamatele antavate rahaliste vahendite kohta, et teha kindlaks võimalikud konkurentsimoonutused ning selgitama riigiabi suunistes, millist sadama valdajatele antavat abi tuleks käsitleda riigiabina; on seisukohal, et ametiasutuste poolt sadamate arendamiseks tehtavaid võimalikke investeeringuid ei tuleks käsitleda riigiabina, kui nende otsene eesmärk on keskkonnanäitajate parandamine või ülekoormatuse ja kaupade maanteetranspordi vähendamine, eriti kui seda peetakse oluliseks majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tagamiseks (nt seoses saartega), välja arvatud juhul, kui sellest saab kasu üks konkreetne kasutaja või sadama valdaja;

40.

nõuab tungivalt, et komisjon avaldaks sadamatele antavat riigiabi käsitlevad suunised 2008. aastal ning usub, et need suunised peaksid hõlmama sadamaala kui sellist ja tegema vahet juurdepääsu- ja kaitseinfrastruktuuri, projektidega seotud infrastruktuuri ja tekiehitiste vahel ning mitte tegema vahet erinevate sadamakategooriate vahel;

41.

kiidab heaks komisjoni 16. novembri 2006. aasta direktiivis 2006/111/EÜ liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse ning teatavate ettevõtjate finantsläbipaistvuse kohta (9) sätestatud läbipaistvusnõuete laiendamise, ent kutsub komisjoni üles kaaluma minimaalse aastakäibe madalama piirmäära kehtestamist tingimusteta kohustuse kehtestamise asemel;

42.

märgib eelkõige komisjoni hinnangut sadamatele antavate kontsessioonide kohta ning kutsub komisjoni üles võtma arvesse asjaolu, et sadama valdajatele on oluline teatav paindlikkus selles valdkonnas, eelkõige seoses suuremahuliste investeeringute kontsessioonide uuendamisega, kuid on arvamusel, et paindlikkust ei tohi kasutada konkurentsi takistamiseks sadamasektoris;

43.

on seisukohal, et on äärmiselt oluline säilitada tasakaal teenuste osutamise vabaduse ja sadamate konkreetsete nõudmiste vahel, rõhutades samas avaliku ja erasektori koostöö vajalikkust sadamate kaasaegsemaks muutmisel;

44.

innustab kasutama ühtekuuluvuspoliitika raames Euroopa territoriaalse koostöö programmide ning ELi naabrus- ja laienemispoliitika raames koostööprogrammide võimalusi; julgustab samuti komisjoni, liikmesriike ja asjaomaseid piirkondlikke ametiasutusi rakendama olemasoleva võimsuse kasutamisel nii palju kui võimalik piiriülest strateegiat, kui nad kaasrahastavad sadamate infrastruktuuri;

45.

toetab tugevalt kohalikus omanduses olevate mittetulunduslike väikesadamate rolli ja nõuab tungivalt, et kohalikud, piirkondlikud, riigi- ja Euroopa tasandi ametiasutused võtaksid samme nende lagunemise ärahoidmiseks, sest nendest tulenev sotsiaalne, meelelahutuslik ja turismist saadav kasu ümbritsevate kogukondade jaoks on kaugelt suurem nende algsest majanduslikust funktsioonist;

46.

soovib tungivalt rõhutada, et igas Euroopa ja tema merenduspoliitika üle peetavas arutelus tuleks käsitleda Euroopa lõbusõidulaevanduse olulist rolli kohaliku majanduse arengus, kuna turismisadamad pole mitte ainult vaateaknaks sisemaale ning oluline vahend sadama ja selle ümbruse kasutamise edendamiseks, vaid need tagavad ka kohalikele ettevõtetele olulised teenuste osutamise võimalused;

47.

tervitab asjaolu, et sadamasektoris pannakse rõhku dialoogile; kutsub üles looma Euroopa sotsiaaldialoogi komiteed ning on seisukohal, et komitee peaks käsitlema sadamatega seotud küsimusi, kaasa arvatud töötajate õigusi, kontsessioone ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1979. aasta konventsiooni nr 152 sadamate tööohutuse ja -tervishoiu kohta;

48.

rõhutab sadamatöötajate kaitse ja kõrgeima tasemega koolituse tagamise tähtsust; toetab komisjoni tahet anda sadamatöötajatele vastastikku tunnustatav põhikvalifikatsioon, et suurendada paindlikkust selles valdkonnas; leiab, et sellega seoses peaks kõigepealt võrdlema erinevaid olemasolevaid sadamatöötajate kutseoskuste süsteeme; on siiski seisukohal, et kõnealune põhikvalifikatsioon ei tohi langetada liikmesriigi sadamatöötajate kvalifikatsiooni keskmist taset;

49.

teeb ettepaneku, et kusekvalifikatsiooni ja elukestva õppe küsimust käsitletaks koos sotsiaalpartneritega tulevases Euroopa sotsiaaldialoogi komitees;

50.

innustab komisjoni edendama heade tavade vahetamist sadamasektoris üldiselt ning eelkõige innovatsiooni ja töötajate koolituse vallas, et tõsta teenuste kvaliteeti, konkurentsivõimet ja investeerimise ligitõmbavust;

51.

tervitab 20. mai nimetamist Euroopa merenduspäevaks ja toetab eriti Euroopa sadamate avatud uste päeva kasutusele võtmist, mis võimaldaks üldsusel paremini mõista tööd sadamasektoris ja kõnealuse sektori tähtsust;

52.

nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks kooskõlas Euroopa Parlamendi 8. mai 2008. aasta resolutsiooniga Atlandi-ülese majandusnõukogu kohta (10) jõupingutusi, muutmaks USA õigusakti, millega nõutakse kõigi USAsse sisenevate kaupade skaneerimist, et tagada „volitatud ettevõtjate” ja Maailma Tolliorganisatsiooni raames kokku lepitud turvastandardite (C-TPAT, SAFE) vastastikusel tunnustamisel põhinev koostöö; kutsub komisjoni üles hindama, kui suur oleks kõigi meritsi USAsse suunduvate kaubakonteinerite 100 %-lise skaneerimise meetme potentsiaalne maksumus ettevõtlusele ja ELi majandusele ning selle võimalikku mõju tollitoimingutele;

53.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.