ET

Brüssel 21.10.2008

KOM(2008) 660 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE,

millega kehtestatakse 2009–2011. aasta tööplaan ökodisaini direktiivi raames

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE,

millega kehtestatakse 2009–2011. aasta tööplaan ökodisaini direktiivi raames

1. Sissejuhatus

Ökodisaini eesmärk on parandada toodete keskkonnatõhusust kogu nende elutsükli jooksul (toormaterjali valik ja kasutamine; tootmine; pakendamine; transport ja jaotamine; paigaldamine ja hooldus; kasutamine; kasutusest kõrvaldamine) integreerides süstemaatiliselt keskkonnaaspekte tootedisaini kõige varajasemas staadiumis.

Energiat tarbivad tooted sõltuvad energia tarbimisest (elektrienergia, fossiilkütused või taastuvad energiaallikad) või toodavad, kannavad üle või mõõdavad sellist energiat. Sellised tooted tarbivad suure osa ühenduse energiast ja muudest loodusressurssidest ning siin on suur võimalus kasvuhoonegaaside vähendamiseks.

Ökodisaini direktiiviga 2005/32/EÜ [1] on kehtestatud raamistik energiat tarbivate toodete ökodisaininõuete sätestamiseks. Seetõttu on kõnealune direktiiv olulisel kohal toodete ELi energia- ja keskkonnatõhususe parandamise poliitikas siseturul. Hiljuti vastuvõetud säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika tegevuskavas [2] rõhutati, et selle direktiiviga on võimalik hõlmata ka muud keskkonna seisukohalt olulised tooted, nimelt kõik energia tarbimist mõjutavad tooted; see ei mõjuta kehtivat tööplaani. Direktiiviga tagatakse toodete vaba liikumine kogu Euroopas ning ergutatakse ökodisaini integreerimist väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes (VKEd). Üldjoontes seisneb ökodisaini raamistiku kasu toodete paremas keskkonnatõhususes, mis hõlmab ka energiasäästmist.

Tööplaani eesmärk

Ökodisaini direktiivi artikli 16 lõikes 1 on kehtestatud, et komisjon avaldab tööplaani, milles sätestatakse järgmise kolme aasta jaoks soovituslik loetelu energiat tarbivate tooterühmade kohta, mida peetakse rakendusmeetmete vastuvõtmisel prioriteetseteks.

Tööplaan peaks põhinema tööl, mida on tehtud alates 2005. aasta keskpaigast seoses üleminekuperioodi prioriteetsete tooterühmadega, mis on loetletud kõnealuse direktiivi artikli 16 lõikes 2. Keskkonnaalased prioriteedid rakendusmeetmete vastuvõtmiseks jäävad samaks, eelkõige seetõttu, et rakendada energiat tarbivate toodete potentsiaali kulutõhusalt võitluses kliimamuutusega.

2. Ökodisaini direktiivi mehhansimid

Ökodisaini direktiiv on raamdirektiiv. See tähendab, et siduvad ökodisaini nõuded sätestatakse iga tooterühma jaoks konkreetsete rakendusmeetmetega. Direktiivis sätestatakse vaid rakendusmeetmete kehtestamise tingimused ja kriteeriumid: neid võib vastu võtta konkreetse toote kohta, tingimusel, et sellel on märkimisväärne mõju keskkonnale ning et seda toodet müüakse ja sellega kaubeldakse siseturul suurtes kogustes ning et selle toote puhul on selge potentsiaal keskkonnatõhususe parandamiseks ilma üleliigseid kulusid kaasa toomata.

Rakendusmeetmeid kaalutakse siis, kui tööstusharu ei ole teinud ühtegi kehtivat iseregulatsiooni algatust. Tööstusharu eneseregulatsioon, sealhulgas vabatahtlikud ja ühepoolselt võetud kohustused, võib tänu kiirele ja väheste kuludega rakendamisele tuua kaasa kiireid edusamme ning võimaldada paindlikku ja asjakohast kohandumist tehniliste lahenduste ja turu tundlikkusega.

Igale rakendusmeetmele eelnevad ettevalmistavad uuringud ning komisjoni ja välisekspertide tehtud mõjuhinnang, mille eesmärk on määratleda kulutõhusad lahendused toodete üldise keskkonnatõhususe parandamiseks, ning sellega kaasnevad osalusel rajanevad ja delegeeritud otsuste tegemise protsessid. Rakendusmeetmed võtab lõpuks vastu komisjon kontrolliga regulatiivmenetluse korras.

3. Üleminekuperioodil (2005–2008) hõlmatud tooterühmad

Üleminekuperioodil, mis on ökodisaini direktiivi jõustumise ja käesoleva tööplaani vastuvõtmise vahel, kehtestati direktiivi artikli 16 lõikes 2 nimetatud tooterühmade suhtes rakendusmeetmed. Kõnealuses artiklis on loetletud mitmed energiat tarbivad tooted, mis on Euroopa kliimamuutuste programmis määratletud prioriteetsetena, nagu näiteks kütteseadmed ja veeboilerid, elektrimootori süsteemid, valgustus nii koduses tarbimises kui ka teenindussektoris, kodumasinad, kontoriseadmed nii koduses tarbimises kui ka teenindussektoris, olmeelektroonika ning kütte- ventilatsiooni- ja kliimaseadmed. Lisaks kehtestati eraldiseisev horisontaalne rakendusmeede, mis vähendab teatava tooterühma elektrikadusid ooterežiimis.

Nende üleminekuperioodi prioriteetsete tooterühmade kohta algatati 19 ettevalmistavat uuringut koos kaasnevate huvirühmade koosolekutega; mõned neist uuringutest toimusid teatavate toodete kategooriate kohta. Igas uuringus analüüsiti, kas asjaomase tooterühma puhul tuleks kasutada ökodisaini nõudeid ning kui jah, siis milliseid. Neliteist ettevalmistavat uuringut on lõpetatud ning nende tulemuste alusel ja vastavate iseregulatsiooni meetmete puudumisel on komisjon hakanud teatavate energiat tarbivate toodete jaoks koostama rakendusmeetmeid ja sobival korral märgistamisnõudeid vastavalt energiamärgistuse direktiivile 92/75/EMÜ. Ülejäänud viis ettevalmistavat uuringut peaksid lõppema 2009. aastaks.

Järgmised sammud pärast iga tooterühma ettevalmistavat uuringut on konsulteerimine nõuandefoorumiga, võimaliku rakendusmeetme majandusliku, keskkonna- ja sotsiaalse mõju hinnang ning kontrolliga regulatiivmenetluse vastuvõtmine.

Lähikuude jooksul võtab komisjon vastu rakendusmeetmed järgmiste tooterühmade jaoks: teenindussektori valgustusseadmed (see hõlmab nii tänavavalgustust kui ka kontorite valgustust), elektrikaod ooterežiimil ja väljalülitatud olekus, välised toiteallikad ja lihtsad digiboksid televisioonisignaali digitaalseks vastuvõtmiseks 2009. aastal kavatseb komisjon esitada rakendusmeetmed ka televiisorite, kodumajapidamises kasutava valgustuse ning külmikute ja sügavkülmikute, pesumasinate, nõudepesumasinate, boilerite ja veekuumutite, arvutite, kujutusseadmete, kaubanduslike külmikute, elektrimootorite, pumpade, ventilaatorite, tsirkulatsioonipumpade ja koduste kliimaseadmete kohta.

II lisas on loetletud üleminekuperioodil hõlmatud tooterühmad.

4. Tooterühmade orienteeruv loetelu

Käesolevas tööplaanis sätestatakse tooterühmade orienteeruv loetelu, võttes arvesse üleminekuperioodil tehtud tööd. Loetletud tooterühmi käsitatakse soovituslikult prioriteetsena ettevalmistavate uuringute ja rakendusmeetmete jaoks järgmise kolme aasta jooksul.

Komisjoni uurimuses [3] tööplaani ettevalmistamiseks määrati kindlaks 57 tooterühma, mis kuuluvad ökodisaini direktiivi kohaldusalasse, kuid mida ei käsitletud üleminekuperioodil [4]. Tööplaani eeltingimuseks oli PRODCOMi [5] tootenimekirjal põhinev süstemaatiline tooterühmade määratlemine.

Uurimuses võrreldi 57 tooterühma peamise keskkonnamõju suhtes – primaarenergia tarbimine kasutusfaasis –, et teha kindlaks, millisel tooterühmal on kõige suurem potentsiaal kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Selle tulemusel valiti välja 25 tooterühma A-kategooriast ja 9 tooterühma B-kategooriast [6]. Edasi hindas komisjon neid 25 A-kategooria tooterühma, et neid prioriteerida ökodisaini direktiivi artiklis 15 sätestatud kriteeriumide alusel:

(1) tooterühm esindab märkimisväärset müügi- ja kaubandusmahtu ühenduses;

(2) tooterühmal on ühenduses keskkonnale märkimisväärne mõju, mida tekitavad energiat tarbivad tooted oma olelusringi jooksul;

(3) tooterühmal on märkimisväärne potentsiaal keskkonnatõhususe parandamiseks ilma liigsete kuludeta.

Artikli 15 kriteeriumide olulisuse määramiseks kasutati, kui see oli tooterühma puhul kohane, järgmisi hindamispõhimõtteid.

Kõige viimase (2005/2006) PRODCOM tootenimekirja kohaselt vastavad 10 komisjoni valitud prioriteetset tooterühma soovituslikule müügi- ja kaubandusmahule, mis on üle 200 000 ühiku aastas ühendusesiseselt. Siia on hõlmatud energiat tarbivad tooted kodumajapidamistest, teenindussektorist ja tööstusest. Esimene kriteerium on jah/ei küsimus, kuna ühikute arv tooterühma kohta mõjutab otseselt teise kriteeriumi hindamist.

Teise kriteeriumi (märkimisväärne keskkonnamõju) hindamise puhul võeti arvesse järgmisi aspekte: kõrge primaarenergia tarbimine määratletud tooterühma piires (orienteeruvalt > 1 000 PJ/aastas) ja sellega seotud heited, nagu kasvuhoonegaasid, hapestavad ained või raskemetallide ja jääkide teke. See on esimene näidustus prioriteerimiseks, kooskõlas uurimuses kasutatud sõelumisnäitajaga. Pikk tööaeg (väga kõrge: kuni 24 tundi päevas või kolm vahetust tootmises; või kõrge: umbes 8 tundi päevas või 8-tunnine soojenemis- või jahtumisperiood), seadme osad, mis kulutavad energiat või eeldatav energiatarbimise kasv järgmise kümne aasta jooksul kiiresti kasvava turu tõttu on täiendavad tõendid energiatarbimisega seotud keskkonnamõju suurusest. Järgmine tähelepanu vajav ressurss on veekasutus, arvestades vee nappuse kasvavat mõju ja põudasid Euroopas. Muud arvesse võetud keskkonnamõju vormid on muid ressursse tarbivad materjalid ja koostisosad, jäätmete teke või eriheited, nagu elektroonika, ekraanid, jahutusained, õlid, kaod kasutamisel või heitgaasid ja mikrotolm.

Prioriteetide kehtestamisel kaaluti ka kolmandat kriteeriumi – tooterühmade märkimisväärne potentsiaal keskkonnatõhususe parandamiseks. Ökodisainimeetmete märkimisväärne potentsiaal on näidustatud kõrge energiasäästmise potentsiaaliga kasutamise käigus (orienteeruvalt >20 %). Seoses muude ressurssidega võib teatavate vett kasutavate seadmete tehnilise lahenduse parandamine anda märkimisväärseid tulemusi vee säästmisel ja sellega seotud energia säästmisel. Muude oluliste ökodisainimeetmete hulka võivad kuuluda toote kaalu või mahu vähendamine, taaskasutatavate materjalide kasutamine, heidete vähendamine, toote vähima garanteeritud eluea pikendamine või selle täiendatavuse tagamine, parandamisvõimalus või lihtne taaskasutusse võtmine kasutatavate materjalide vähendamise teel, standardsete koostisosade kasutamine või väärtuslikele koostisosadele juurdepääsu lihtsustamine. Olemasolevad spetsifikatsioonid kolmandates riikides, nagu näiteks energiatõhususe miinimumstandardid Jaapanis või Energy Star süsteem USAs ning tehnoloogia areng võivad samuti anda teavet selliste toodete kindlakstegemise protsessi jaoks, millel on samasugused funktsioonid, kuid parem keskkonnatõhusus.

Hinnatud tooterühmade kohta ei ole olemas ühtegi teist ökodisainimeetmeid käsitlevat ühenduse õigusakti, kuid iga ettevalmistava uurimuse käigus tuleks kindlaks teha, kas uuritavate toodete konkreetsete keskkonnamõjude puhul tuleks arvestada mõne muu õigusaktiga, nt taaskasutust käsitlev elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete direktiiviga (WEEE direktiiv) [7]. Praeguses etapis eeldatakse, et nende tooterühmade märkimisväärne potentsiaal keskkonnatõhususe parandamiseks ei too kaasa liigseid kulusid ning et kohustuslike või vabatahtlike nõuete puudumisel ei tee turujõud sellesuunalisi edusamme. Ettevalmistavate uuringute käigus tuleks neid esialgseid oletusi uurida. Kulutõhususe tagamiseks peaksid kavandatavad keskkonnatõhususe parandused põhinema madalaimatel elutsükli kuludel.

Hindamise tulemusel koostati järgmine soovituslik tooterühmade loetelu. Täiendavad üksikasjad hindamise kohta on esitatud I lisas.

Käesolevas tööplaanis hõlmatud tooterühmade soovituslik loetelu [8]

– Kliima- ja ventilatsioonisüsteemid;

– Elektril ja fossiilkütustel põhinevad kütteseadmed;

– Toiduvalmistamisseadmed;

– Ahjud ja põletuskambrid tööstuslikuks ning laboratoorseks kasutuseks;

– Tööpingid;

– Võrgu- , andmetöötlus- ja andmesalvestusseadmed;

– Jahutus- ja külmutusseadmed;

– Heli- ja kujutusseadmed;

– Trafod;

– Vett kasutavad seadmed.

Käesoleva tööplaani ja soovitusliku tooterühmade loetelu koostamisel konsulteeris komisjon nõuandefoorumiga nagu on nõutud ökodisaini direktiivi artiklis 18, et võtta arvesse liikmesriikide esindajate ja huvirühmade märkusi [9].

Loetletud tooterühmad võib ettevalmistavate uuringute jaoks jagada mitmeks rühmaks, võttes arvesse üleminekuperioodil tehtud järeldusi: Ühesuguste tehniliste, majanduslike ja keskkonnanäitajatega tooteid tuleks põhimõtteliselt koos uurida, kasutades vajaduse korral turustruktuuri, kasutusviiside, keskkonna- ja majandusmõju või paranemispotentsiaali analüüside alajaotust. Ettevalmistavad uuringud tuleb kooskõlastada selliste toodete (nt jahutid või soojuspumbad) puhul, mis võidakse liigitada erinevatesse tooterühmadesse. Vajaduse korral tuleks kasutada protsesside analüüse ja keerukaid süsteeme käsitlevaid andmeid, mis on saadud saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi (IPPC direktiiv) [10] kohastest viitedokumentidest parima võimaliku tehnika kohta (BREF dokumendid) t ning eeskujuks tuleks võtta näide tööst, mida tehti üleminekuperioodil elektrimootori süsteemide ning kütte-, ventilatsiooni ja kliimaseadmete süsteemide tooterühmade puhul.

Komisjoni prioriteerimishinnang võib muutuda pärast ettevalmistava uuringu käigus läbi viidud täielikku kvantitatiivset hinnangut.

5. Prognoos

Tooterühma hõlmamine käesoleva tööplaani orienteeruvasse loetelusse näitab, et komisjon algatab ajavahemikul 2009–2011 asjaomase tooterühma ettevalmistava uuringu ja võtab võimaluse korral vastu rakendusmeetme; rakendusmeetme vastuvõtmine sõltub ettevalmistava uuringu tulemusest, soodsast mõjuhinnangust ja tingimusest, et ei ole vastu võetud kehtivaid iseregulatsiooni meetmeid.

Teavet iga tooterühma ettevalmistavate uuringute ja rakendusmeetmete kohta levitatakse kõigile sidusrühmadele peamiselt ökodisaini direktiivi eest vastutavate komisjoni osakondade [11] veebisaitide kaudu ja sidusrühmade koosolekutel ning ettevalmistavaid uuringuid läbiviivate töövõtjate organiseeritud veebisaitide kaudu.

Igas ettevalmistavas uuringus vaadeldakse võimalikke ökodisaini nõudeid tehniliste, majanduslike ja keskkonna analüüside alusel. Tuleb uurida ka võimalust volitada teatavate ökodisaini parameetrite standardiseerimist. Huvitatud pooled peaksid selles analüüsis tihedat koostööd tegema.

Lisaks kutsub komisjon märkimisväärse keskkonnamõjuga energiat tarbivaid tooteid valmistavaid tööstusharusid üles välja töötama iseregulatsiooni meetmeid, mille abil võiks poliitilisi eesmärke saavutada kiiremini või vähemkulukal viisil kui kohustuslike nõuetega. See on kooskõlas ökodisaini direktiiviga ning komisjoni parema õigusloome strateegia ja selle raames toimuva lihtsustamise programmiga. Komisjon jälgib selliseid algatusi järgmise kolme aasta jooksul ja hindab seejärel vajadust edasiste rakendusmeetmete järele, näiteks kui turg ei liigu vajalikus suunas või vastuvõetava kiirusega.

Kooskõlas direktiivi artikliga 16 peab komisjon pärast nõuandefoorumiga konsulteerimist tööplaani regulaarselt muutma.

Kui komisjoni ettepanek [12] laiendada ökodisaini direktiivi kohaldusala kõigile energia tarbimist mõjutavatele toodetele võetakse Euroopa Parlamendis ja nõukogus kiirelt vastu, muudab komisjon vastavalt tööplaani, et hõlmata sellesse laiendamisega lisatud tooterühmad.

I LISA

Tabel: Mittetäielik hinnang soovituslikus loetelus esitautd tooterühmade kohta käesoleva tööplaani jaoks

Tooterühmad on vabalt valitud järjekorras ning loetelust on välja jäetud üleminekuperioodil hõlmatud tooted.

Tooterühm | Tootenäited | Märkimisväärne mõju keskkonnale1 | Märkimisväärne potentsiaal keskkonnatõhususe parandamiseks |

Kliima- ja ventilatsioonisüsteemid | Suured kliimasüsteemid > 12 kW; Vesijahutusega kliimaseadmed; Ventilatsioonisüsteemid. | Suur energiatarve (> 1000 PJ/aastas) koos pika tööajaga (jahtumis-/kuumenemisaeg, kasvav ventilatsiooniaeg) ja kiiresti kasvav turg; Jõuelektroonika, ekraanide ja jahutusainete muu keskkonnamõju. | Suur potentsiaal energia säästmiseks (hinnanguline keskmine > 20 %); Potentsiaal keskkonnatõhususe parandamisteks muul viisil (nt jahutusainete asendamine, eluea pikendamine või lihtne taaskasutamine); Kolmandate riikide spetsifikatsioonid (energiamärgistus, Eco-märgistus, Energy Star, energiatõhususe miinimumstandardid) näitavad keskkonnatõhususe parandamise potentsiaali. |

Elektril ja fossiilsetel kütustel põhinevad kütteseadmed | Elektrilised soojusakumulaator-radiaatorid; Elektrilised kütteseadmed ruumide ja pinnase soojendamiseks; Gaasi- ja õliküttega süsteemid ruumide soojendamiseks; Soojuspumbad. | Suur energiatarve (> 1000 PJ/aastas) koos pika tööajaga (kuumenemisaeg); Jõuelektroonika, kasutatud materjalide ja heitgaaside muu keskkonnamõju. | Suur potentsiaal energia säästmiseks (hinnanguline keskmine > 20 %); Potentsiaal keskkonnatõhususe parandamisteks muul viisil (nt väiksemad heitkogused või lihtne taaskasutamine). |

Toiduvalmistusseadmed | Elektrilised, gaasiküttel ja mikrolaineahjud; Pliidiplaadid ja grillahjud; Kohvimasinad. | Suur energiatarve (> 1000 PJ/aastas) koos pika tööajaga teenindussektoris (umbes 8 tundi päevas) ja sisseehitatud mootori/ventilaatori energiatarve. | Suur potentsiaal energia säästmiseks (hinnanguliselt 10–30 %); Potentsiaal muudeks keskkonnatõhususte parandamiseks (nt lihtne taaskasutamine); Kolmandate riikide spetsifikatsioonid (energiamärgistus, Eco-märgistus, energiatõhususe miinimumstandardid ja liikmesriikide ökomärgistus) näitavad keskkonnatõhususe parandamise potentsiaali. |

Ahjud ja põletuskambrid tööstuslikuks ning laboratoorseks kasutuseks | Infrapunakiirgusega ahjud; Takistuskuumutusega ja elektrilised induktsioonahjud ja põletuskambrid tööstuslikuks ning laboratoorseks kasutuseks; Ahjude põletid. | Suur energiatarve (> 1000 PJ/aastas) koos pika tööajaga (umbes 8 tundi tööpäevas) ja sisseehitatud ventilaatori energiatarve; Kasutatud materjalide muu keskkonnamõju. | Suur potentsiaal energia säästmiseks (hinnanguline keskmine > 20 %); Potentsiaal muudeks keskkonnatõhususte parandamiseks (nt täiustatud soojusülekandesüsteemid või kaalu vähendamine); Kolmandate riikide spetsifikatsioonid (energiamärgistus, energiatõhususe miinimumstandardid) näitavad keskkonnatõhususe parandamise potentsiaali. |

Tööpingid | Vormimistööpingid; Sorteerimistööpingid; Füüsikalis-keemiliste protsesside tööpingid. | Suur energiatarve (> 1000 PJ/aastas) koos pika tööajaga (kuni kolm vahetust tootmises) ja sisseehitatud mootori energiatarve; Jõuelektroonika ja kasutuskadude muu keskkonnamõju. | Suur potentsiaal energia säästmiseks (madal võimsustegur 0,7-0,8, keskkonnatõhususe paranemispotentsiaal jõudeolekus ja erinevatel kiirustel); Potentsiaal muudeks keskkonnatõhususte parandamiseks (nt töövahendite eluea pikendamine, elektroonika lihtne taaskasutamine või suletud ahelaga taaskasutamine). |

Võrgu- , andmetöötlus- ja andmesalvestusseadmed | IT-serverid; Seadmed võrgu kaudu toimuvaks teabevahetuseks; Katkematu voolu allikad; Teatava tooterühma ooterežiimi elektrikaod võrgus. | Suur energiatarve (> 1000 PJ/aastas) koos pika tööajaga (24 tundi päevas) ja kiiresti kasvav turg; Elektroonika muu keskkonnamõju. | Väga suur potentsiaal energia säästmiseks (hinnanguliselt 5–30 % toodetest, 80 % süsteemidest, võrgu kaudu toimuv ooterežiimi ja võimsuse juhtimine); Potentsiaal muudeks keskkonnatõhususte parandamiseks (nt jääksoojuse ärakasutamine või lihtne taaskasutamine); Kolmanda riigi arendatav spetsifikatsioon (Energy Star) näitab keskkonnatõhususe parandamise potentsiaali. |

Jahutus- ja külmutusseadmed | Külmikud, sügavkülmikud; Külmkambrid; Jahutid; Jäävalmistajad; Jäätise- ja piimakokteilide masinad. | Suur energiatarve (> 1000 PJ/aastas) koos pika tööajaga (kuni 24 tundi päevas); Jahutusainete muu keskkonnamõju. | Suur potentsiaal energia säästmiseks (hinnanguliselt 10-60%); Potentsiaal muudeks keskkonnatõhususte parandamiseks (nt jahutusainete asendamine). |

Heli- ja kujutusseadmed | DVD/videomängijad ja salvestajad; Videoprojektorid; Videomängukonsoolid; Kodukino digitaalsed võimendid ja bassikõlarid. | Suur energiatarve (> 1000 PJ/aastas) koos kasvava turuga; Elektroonika ja ekraanide muu keskkonnamõju. | Suur potentsiaal energia säästmiseks (hinnanguline keskmine > 20 %); Potentsiaal muudeks keskkonnatõhususte parandamiseks (nt eluea pikendamine või lihtne taaskasutamine); Kolmandate riikide spetsifikatsioonid (energiamärgistus, Eco-märgistus, Energy Star) näitavad keskkonnatõhususe parandamise potentsiaali. |

Trafod | Jaotustrafod; Jõutrafod; Väikesed trafod. | Suur energiatarve (> 1000 PJ/aastas) koos pika tööajaga (24 tundi päevas); Kasutatud õlide, värvide jne muu keskkonnamõju. | Suur potentsiaal energia säästmiseks (võimalik umbes 30 %, mis vastab umbes 15 % kadudele elektrivõrgus, varud lähenevad oma 40-aastase eluea lõpule); Potentsiaal keskkonnatõhususe parandamiseks muul viisil(nt kasutatud materjalid); Kolmandate riikide spetsifikatsioonid (energiamärgistus, ökomärgistus, Energy Star, energiatõhususe miinimumstandardid) näitavad keskkonnatõhususe parandamise potentsiaali. |

Vett kasutavad seadmed | Veepuhastusseadmed. Niisutusseadmed. | Suured veekaod sobimatute seadmete või sobimatu varustuse tõttu (umbes 14 miljardit m3 aastas tööstuses, umbes 53 miljardit m3 aastas põllumajanduses ja umbes 24 miljardit m3 aastas kodumajapidamistes ja avalikes asutustes). | Suur potentsiaal vee säästmiseks (hinnanguline keskmine > 40 % tööstuses ja põllumajanduses ning > 30 % ühisveevärgis; nt vee voolamistugevuse ja surve individuaalne kohandamine või vihmutid ja tilgutid, mis toimivad madalal kuni keskmisel veesurvel). |

1 Energia tarbimine on esitatud primaarenergia tarbimisena 2006. aastal PJdes. „Primaarenergia” on fossiilsetes kütustes ja taastuvates energiaallikates sisalduv energia, mida ei ole muundatud ega transformeeritud. Elektri muundamisel riiklikust võrgust (teisene energia) primaarenergiaks kasutati tegurit 10,5 MJ/kWhe.

II LISA

Tabel: Üleminekuperioodil hõlmatud tooterühmad [13]

Meetmed, mis komisjon kavatseb vastu võtta 2008. aasta neljandas kvartalis või 2009. aasta esimeses kvartalis |

Teenindussektori valgustustootedElektrikaod ooterežiimil ja väljalülitatud olekusVälised toiteallikadLihtsad digiboksidKodused valgustusseadmed I (sealhulgas hõõglambid)Televiisorid |

Meetmed, mille üle komisjon hääletab 2008. ja 2009. aastal |

KatladVeeakuumutidPesumasinaid ja nõudepesumasinadKodumajapidamistes kasutatavad külmikud ja sügavkülmikudKaubanduslikud külmikudElektrimootorid Tsirkulatsioonipumbad (peamiselt elektrimootorite all asuvad)Arvutid Kujutusseadmed Elektripumbad (peamiselt elektrimootorite all asuvad)Mitteeluruumide ventilaatorid (peamiselt elektrimootorite all asuvad)Tubased kliimaseadmed Kodumajapidamistes kasutatavad ventilaatorid (peamiselt tubaste kliimaseadmete all asuvad) |

Muud meetmed (ettevalmistavad uuringud lõppevad 2009. aastal) |

Komplekssed digiboksidPesukuivatidTolmuimejadKodumajapidamistes kasutavad valgustusseadmed II (reflektorlambid ja valgustid)Tahkekütusekatlad |

[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/32/EÜ, 6. juuli 2005, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, ja millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ (ELT l 191, 22.7.2005, lk 29), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 11. märts 2008, millega komisjoni rakendusvolituste osas muudetakse direktiivi 2005/32/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks, ja samuti nõukogu direktiivi 92/42/EMÜ ning direktiive 96/57/EÜ ja 2000/55/EÜ (ELT L 81, 20.3.2008, lk 48).

[2] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele säästva tarbimise ja tootmise ning säästva tööstuspoliitika kohta Tegevuskava KOM(2008) 397 (lõplik).

[3] EPTA Ltd, Kreeka; PE International, Saksamaa; NTUA Ltd, Kreeka; Uurimus ökodisaini direktiivi tööplaani ettevalmistamiseks, pakkumise aruanne nr: ENTR/06/026, ülevaadatud lõpparuanne: 6.12.2007: http://ec.europa.eu/enterprise/eco_design/workingplan.htm.

[4] lk 29 [3].

[5] PRODCOM kaupade tootmise statistika kogumise ja levitamise süsteem. Nimetus tuleb prantsuskeelsest väljendist: „PRODuction COMmunautaire” (ühenduse toodang), mis tuleb allmaa- ja pealmaakaevandamisest ja töötlevast tööstusest: Euroopa Liidu majandustegevuse statistilise liigituse (NACE 2) jaod B ja C.

[6] lk 33 [3].

[7] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta (ELT L 37, 13.2.2003, lk 24).

[8] Tooterühmad on vabalt valitud järjekorras ning loetelust on välja jäetud üleminekuperioodil hõlmatud energiat tarbivad tooted.

[9] Nõuandefoorumi protokoll, 28. mai 2008.

- http://ec.europa.eu/enterprise/eco_design/workingplan.htm.

[10] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/1/EÜ, 15. jaanuar 2008, saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta, kodifitseeritud versioon (ELT L 24, 29.1.2008, lk 8). Viitedokumendid parima olemasoleva tehnika kohta : http://eippcb.jrc.es/pages/FActivities.htm.

[11] Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat: http://ec.europa.eu/enterprise/eco_design/index_en.htm.

- Energeetika ja transpordi peadirektoraat: http://ec.europa.eu/energy/demand/legislation/eco_design_en.htm.

[12] Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiivi 16. juuli 2008. aasta ettepanek, milles käsitletakse raamistiku kehtestamist energiakasutamisega seotud toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks. KOM(2008) 399 lõplik, 2008/0151 (COD).

[13] Vastuvõtmise graafik on ligikaudne ja seda võidakse muuta vastavalt ettevalmistava töö tegelikule edenemisele.

--------------------------------------------------