[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 13.6.2008

KOM(2008) 356 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse välishindamise kohta

SISUKORD

1. Sissejuhatus 3

2. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus 3

2.1. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskust käsitlev taustteave 3

2.2. Prioriteedid ja tegevus 3

2.3. Varasemad hindamised, uuringud ja läbivaatamised 4

2.4. Rahastamine 4

3. Välishindamise ülevaade 5

4. Järeldused peamiste hindamisküsimuste kohta 5

4.1. Asjakohasus ja täiendavus 5

4.2. Tõhusus 6

4.3. Tulemuslikkus 7

4.4. Lisandväärtus ja mõju 7

5. VÄLISHINDAMISE PEAMISED SOOVITUSED 8

5.1. Strateegilised küsimused 8

5.2. Rakenduslikud küsimused 8

5.3. Sisejuhtimisega seotud küsimused 9

6. Kokkuvõte 9

1. SISSEJUHATUS

Käesolev aruanne käsitleb nõukogu 10. veebruari 1975. aasta määruse 337/75 alusel loodud ühenduse agentuuri Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus[1] välishindamist. Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse[2] artikli 27 lõikes 4 ja rakenduseeskirjade[3] artikli 21 lõike 2 punktis b on täpsustatud, et komisjon hindab niisugust tegevust korrapäraselt ning edastab hindamise tulemused kulude eest vastutavatele, seadusandlikele ja eelarvepädevatele institutsioonidele.

Välishindamine leidis aset ajavahemikul 2006–2007 ning hõlmas aastaid 2001–2006.

Käesolev aruanne põhineb hindaja esitatud lõpparuande tulemustel, järeldustel ja soovitustel, mis on täielikult, sealhulgas lisad, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/dgs/education_culture/evalreports/index_en.htm.

2. EUROOPA KUTSEÕPPE ARENDUSKESKUS

2.1. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskust käsitlev taustteave

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus[4] on kutseõppe ja -koolitusega tegelev Euroopa Liidu agentuur, mis asub Thessalonikis[5], Kreekas. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus toetab Euroopa Komisjoni, liikmesriike ja sotsiaalpartnereid Euroopa kutseõppe ja -koolituse poliitika arendamisel ja rakendamisel.

Keskust haldab neljapoolne juhatus, kuhu kuuluvad liikmesriikide valitsuste, tööandjate ja töötajate organisatsioonide ning Euroopa Komisjoni esindajad. Keskust juhib direktoraat, mis koosneb direktorist ja asedirektorist ning ligikaudu 130 töötajast (erialatöötajad ja abipersonal). Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse üldeelarve on ligikaudu 17 miljonit eurot aastas. Üksikasjalik teave Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse kohta on kättesaadav keskuse veebilehel (joonealune märkus 4).

2.2. Prioriteedid ja tegevus

Kooskõlas asutamismäärusega on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse prioriteedid ja tegevus määratletud keskmise tähtajaga prioriteetide all (kehtivad 3 aastat) ning iga-aastastes tööprogrammides[6].

Alates 2000. aastast on Lissaboni strateegia ergutanud kiiresti arenevat ja ulatuslikku Euroopa kutseõppe ja -koolituse tegevuskava. Kõnealusel perioodil kavandas Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus oma strateegia ümber, et keskenduda Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite toetamisele Euroopa kutseõppe ja -koolituse poliitika arendamisel.

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse strateegiline ümberkavandamine peegeldub tema prioriteetides:

1. teadusuuringute tulemuste, statistiliste andmete ja poliitiliste analüüside esitamine, et toetada kutseõppe ja -koolituse valdkonnas poliitiliste otsuste tegemist;

2. kutseõppe ja -koolituse poliitikat ja praktikat käsitlevate teadmiste ja vastastikku õppimise edendamine liikmesriikides, esitades aruandeid arengute ja poliitikavalikute kohta;

3. Euroopa tasandil koostöö tugevdamine kutseõppe ja -koolituse poliitika arendamisel, andes erialast nõu, et aidata kujundada ja toetada ühiseid Euroopa kutseõppe ja -koolituse algatusi ja vahendeid;

4. kutseõppe ja -koolitusega seotud küsimuste nähtavuse ja nendest arusaamise suurendamine tõhusa teabevahetuse abil.

Nende eesmärkide saavutamiseks kasutab Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus oma eksperte, teadustöö ja poliitiliste analüüside alaseid oskusi, võrgustikuga seotud kogemusi, andmeressursse ja teabelevitamisvahendeid, et:

5. toetada teabe ja kogemuste vahetamist ning jagada head poliitikat õppelähetuste, võrgustike, konverentside ja seminaride kaudu;

6. anda sidusrühmadele ja kodanikele asjaomast teavet põhiküsimuste kohta elektrooniliste väljaannete ja trükiste abil;

7. kaasata kandidaatriigid ELi kutseõppe ja -koolituse poliitika raamistikku, tehes tihedat koostööd Euroopa Koolitusfondiga.

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse tegevust kirjeldatakse üksikasjalikult selle iga-aastastes tööprogrammides.

2.3. Varasemad hindamised, uuringud ja läbivaatamised

Eelmine välishindamine viidi lõpule 2001. aastal[7] ning selle põhjal avaldati komisjoni seisukohavõtt[8] ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse tegevuskava[9].

2.4. Rahastamine

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse üldeelarve ja selle jagamine erinevate jaotiste vahel:

Aasta | Üldeelarve eurodes | 1. jaotis Personalikulud eurodes | 2. jaotis Halduskulud eurodes | 3. jaotis Tegevuskulud eurodes |

2008 | 17 604 322 | 10 603 000 | 1 409 000 | 5 592 322 |

2007 | 17 374 402 | 9 881 740 | 1 928 260 | 5 564 402 |

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse hindamisperioodi 2001–2006 eelarve ülevaade on esitatud 2. lisas; üksikasjalikku teavet selle kohta saab keskuse raamatupidamise aastaaruandest, mis on kättesaadav keskuse veebilehel (joonealune märkus 4).

3. VÄLISHINDAMISE ÜLEVAADE

Hariduse ja kultuuri peadirektoraat sõlmis lepingu äriühinguga Ecotec Research and Consulting Ltd,[10] et viia läbi Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse välishindamine. Töövõtja töö kontrollimiseks loodi korralduskomitee, mida juhtis hariduse ja kultuuri peadirektoraat ning kuhu kuulus üks esindaja igast Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse juhatuse eri rühmast ning kaks keskuse personali liiget.

Hindamise üldeesmärgid lepiti kokku järgmiselt:

- Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse tegevuse ja korralduse asjakohasuse, täiendavuse, tõhususe, tulemuslikkuse, lisandväärtuse ja mõju hindamine seoses peamiste eesmärkide, prioriteetide ja ülesannete täitmisega, mida on kirjeldatud keskuse aastateks 2001–2006 koostatud suunavates poliitikadokumentides, näiteks keskmise tähtajaga prioriteedid ja iga-aastased tööprogrammid jne);

- kasulike õppetundide ja soovituste andmine, et võimaldada Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusel tulla toime järgmiste aastate väljakutsetega. Eriti olulised on soovitused, mis aitavad Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusel parandada oma toodete ja teenuste programmeerimist, juhtimist, tulemuslikkust ja mõju ning oma vastutust eelarvepädevate institutsioonide ja avalikkuse ees üldiselt. Hindamine peaks olema formatiivse iseloomuga.

Välishindajad järgisid eelarve peadirektoraadi suunistes[11] kirjeldatud hindamismeetodit ja terminoloogiat ning kasutasid mitmeid metodoloogilisi vahendeid. Nad kogusid ulatuslikku tõendusmaterjali kirjandusest, poliitikadokumentidest, veebiotsingute ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse tegevuse uurimise kaudu ning neljast põhjalikust juhtumiuuringust. Analüüsi toetamiseks koguti arvamusi rohkem kui sajalt võtmeisikult, keda intervjueeriti või kes osalesid töörühmades ning rohkem kui 650 isikult, kes vastasid kahe veebiuuringu küsimustele (üksikasjalik teave on esitatud aruande 3. lisas).

4. JÄRELDUSED PEAMISTE HINDAMISKÜSIMUSTE KOHTA

Käesolevas jaotises tehakse kokkuvõte hindajate peamiste analüüside ja järelduste kohta. Üldiselt järeldavad hindajad, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus on asjakohane ja tõhus organisatsioon, mis annab ilmset lisandväärtust. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus võib olla tõhus ka võttes arvesse tema tegevuste suurt hulka ning sisendite ja väljundite vahelist suhet.

4.1. Asjakohasus ja täiendavus

Hindamises tehakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse asjakohasuse ja täiendavuse kohta väga positiivne järeldus. Märgitakse, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus vastab ELi kutseõppe ja -koolituse poliitika kavale ning aitab lisaks mõjutada selle arengut. Keskusest on saanud ELi kutseõppe ja -koolituse poliitika aktiivne organisaator kõrgeimal tasemel. Hindajad on arvamusel, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusel on alates selle asutamisest olnud oluline roll kõigi kutseõppe ja -koolituse valdkonna sidusrühmade avatud teabeallikana ning ta on saavutanud kõnealuses valdkonnas väga hea maine ja nähtavuse kogu Euroopas.

Hindamises rõhutatakse, et kuigi Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse roll olla kõigi kutseõppe ja -koolituse valdkonna sidusrühmade jaoks avatud teabeallikaks oli edukas, võib praegu olla aeg keskenduda rohkem keskuse otseste sidusrühmade huvidele, eriti poliitika kujundamise valdkonnas. Hindamises märgitakse põhjendatult, et kõnealused kaks tegevust (avatud teabeallikaks olemine ja poliitika kujundamise toetamine) ei ole vastuolus. Kuigi praegu toetab Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus rohkem poliitika kujundamist, on paljud tegevused suunatud kõigile kutseõppe ja -koolituse valdkonna sidusrühmadele. Küsimus ei seisne vastuolus, vaid tasakaalus, mis tuleb keskuse strateegia puhul saavutada.

Hindajad olid samuti seisukohal, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusel on võrreldes teiste agentuuridega täiendav roll, ning märkisid, et keskus on teadlik vajadusest vältida kattuvat tööd ja on teinud aktiivseid samme iga töötaja funktsioonide täpseks määratlemiseks. Tulevikku vaadates ja võttes arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse kaksikrolli (poliitika kujundamise toetamine ja avatud teabeallikaks olemine) olulisuse suurenemist, vajab keskuse ja teiste asutuste vaheliste tegevuste eraldamine jätkuvalt aktiivset juhtimist.

4.2. Tõhusus

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus teeb kvaliteetset tööd, mis rahuldab suurema osa selle kasutajatest, ning omab Euroopa kutseõppe ja -koolituse valdkonnas väga head mainet ja tugevat märgilist kuvandit. Keskus on väärtuslik allikas Euroopa tasandil aruannete esitamiseks ning kutseõpet ja -koolitust käsitleva teabe kogumiseks ja analüüsimiseks ning on tunnustatud oma olulisuse poolest seoses kutseõppe ja -koolituse valdkonna teadusuuringute ja valdkonda käsitleva teabe levitamisega. Hindajad leidsid, et keskuse tegevus on saanud kõikjalt head tagasisidet.

Hindamises rõhutatakse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse teatavaid tugevaid ja nõrku külgi. Tugevad küljed hõlmavad võrkude loomist, vastastikku õppimise julgustamist ja võrreldava teabe jagamist. Keskus annab kõige rohkem lisandväärtust poliitika ja teadusuuringute sidumises, eriti rakendades uuringutulemusi poliitikaküsimuste puhul. Sel viisil on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus andnud tõhusa panuse „Kopenhaageni protsessi” järgimisele kutseõppe ja -koolituse alase Euroopa koostöö valdkonnas[12], mis kujutab endast keerukat ja märkimisväärset ülesannet, mis täideti edukalt väheste vahenditega. Lisaks täidab Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse prognoosimise alane tegevus teadmistes esineva lünga Euroopa tasandil.

Nõrgad küljed on seotud keskuse kommunikatsioonistrateegiaga, eriti seoses veebilehega, ning hästi väljakujundatud hindamiskultuuri puudumisega. Tähelepanu tuleks pöörata ka keskuse ReferNetil (keskuse peamine teabevõrgustik) põhineva tegevuse teatavatele aspektidele, eriti ReferNeti suutlikkusele esitada riiklike asutuste kinnitatud teavet, mis peegeldaks täpselt arenguid kutseõppe ja -koolituse valdkonnas ning võrgustiku nähtavust liikmesriikides.

4.3. Tulemuslikkus

Keskuse tulemuslikkuse hindamine osutus palju keerulisemaks. Tulemuslikkuse mõõtmisel on vaja vaadelda, kuidas sisendatud vahendid (personal ja raha) muudetakse tegevuste väljundiks, et hinnata kulutustele vastavat tulu ja võrreldavaid kulusid. Kättesaadavad finantsandmed ja projekti aruandlusega seotud andmed ei võimaldanud hindajatel tulemuslikkust teaduslikult mõõta. Hindajad leiavad, et tegevuspõhist eelarvestamist hakati rakendama hindamisperioodi lõpus ning et mõõdetud tulemuslikkuse näitajad olid ulatuslikult kättesaadavad esmakordselt alles 2005. aastal, mis võimaldas teha 2005. ja 2006. aastal osaliselt võrreldavaid vaatlusi.

Teaduslike andmete puudumise tõttu kasutasid hindajad Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse tulemuslikkuse hindamiseks mitmeid kaudseid meetmeid. Nad järeldasid, et tegevusskaala on olnud tohutu ning võttes arvesse sisendite ja väljundite vahelist suhet (suur hulk tegevusi ja tooteid), võib tuua väga head põhjendused Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse määratlemiseks tulemusliku keskusena.

Hindajad teatasid, et mõningaid küsimusi on praegune juhatus juba arvesse võtnud, kuigi käesoleva hindamise puhul toimus see liiga hilja. Tegevuspõhise eelarvestamise täielik rakendamine Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuses 2008. aastal on oluline samm tulevaste hindamiste lihtsustamiseks.

4.4. Lisandväärtus ja mõju

Vastavalt hindajate aruandele on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus väga selge lisandväärtusega organisatsioon. Tema töö tegemiseks puuduvad asendajad ning paljude tema tegevuste puhul ei leidu talle võrdset. Ükski teine organisatsioon ei ole sel viisil keskendunud kutseõppe ja -koolituse valdkonnale ning ei oma kõnealuses valdkonnas Euroopa tasandil kogemusi ja volitusi.

Hindamises toodi välja mitmed valdkonnad, kus Euroopa Kutseõppe ja Arenduskeskusel on positiivne mõju ja kus ta annab lisandväärtust. Kõnealused tegevused, mis esindavad organisatsiooni peamisi tugevaid külgi, on järgmised:

- Kopenhaageni protsessi edu analüüsimine, et tugevdada kutseõppe ja -koolituse alast Euroopa koostööd teavitatud alusel ning koostades aruandeid ministrite kohtumisteks; Selle tulemusena on Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusele antud suuremad volitused, et tagada Euroopa kutseõppe ja -koolituse poliitika rakendamisel liikmesriikides tehtud edusammude seire ja nendest teavitamine;

- asjaomaste kutseõppe ja -koolitusega seotud uuringute kokku kogumine, et tõlgendada praeguseid suundumusi ja julgustada kõnealuse valdkonna küsimustega tegelemisel Euroopa lähenemisviisi kasutamist;

- teadmistes esinevate lünkade täitmine, analüüsides praeguseid ja tulevasi oskustega seotud Euroopa vajadusi;

- Euroopa koostöö tugevdamisele kaasa aitamine, andes erialast nõu, et aidata kujundada, välja töötada ja rakendada Euroopa töövahendeid, nagu Europass, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF) ja Euroopa kutseõppe ja -koolituse ainepunktide süsteem;

- mõistmise ja vastastikku õppimise edendamine, tuues kokku erialainimesi, uurijaid ja eriti sotsiaalpartnereid; 2006. aastal kutsus Euroopa Komisjon Euroopa Kutseõppe Arenduskeskust koordineerima elukestva õppe programmi[13] uut konsolideeritud õppelähetuste programmi aastateks 2008–2013.

5. VÄLISHINDAMISE PEAMISED SOOVITUSED

Käesolevas jaotises antakse ülevaade hindamise 16 soovituse kohta. Soovitused on koondatud kolme rubriigi alla: strateegilised, rakenduslikud ja sisejuhtimisega seotud küsimused.

5.1. Strateegilised küsimused

- Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus peaks jätkama uute viiside otsimist oma tegevuse kitsendamiseks. Ta peaks koondama oma vahendid piiratud arvule põhitegevustele ning konsolideerima oma juhtimist, et maksimeerida oma juhtrolli neil tegevusaladel. Aastateks 2009–2011 ette nähtud keskmise tähtajaga prioriteedid, mida Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus praegu koostab, on hea võimalus tegeleda keskuse tegevuse strateegilise tasakaaluga avatud teabeallikaks olemise ning ELi kutseõppe ja -koolituse poliitika prioriteetide soodustamise ja toetamise vahel. Parandatud kommunikatsioonipoliitika peaks võimaldama keskusel tagada, et tema sidusrühmad ja kasutajad toetaksid võimalikke strateegilisi kohandusi (soovitused 2, 3, 4 ja 5)

- Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus peaks kasutama paremini oma selgeid ja ühtseid strateegilisi eesmärke, et muuta oma eesmärkidel põhineva juhtimise kultuur igapäevaseks tegelikkuseks, mida laiendataks kogu personalile (soovitus 1)

- Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus peaks astuma samme, et asutada investeerimis/ümberkorraldusfond (lubatud eeskirjade piires), mis võimaldaks keskusel jaotada arenguvahendid uute algatuste vahel ja tulla välja praegusest olukorrast, kus eelarvet ei suurendata (soovitus 6).

Kõnealuses rubriigis teeb hindaja ka kaks konkreetset soovitust komisjonile:

- aidata Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusel leida võimalusi, et vastata paindlikumalt talle esitatud strateegilistele nõudmistele (soovitus 7);

- leida koos asjaomaste Euroopa talituste ja institutsioonidega võimalus anda eeskirjade piires Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusele selle tegevuseks pikemaajaline kavandamisperiood (soovitus 8).

5.2. Rakenduslikud küsimused

- Teadusuuringud, nõustamine ja poliitika toetamine: rohkem tuleks pöörata tähelepanu selgete, õigeaegsete ja sihipäraste väljundite andmisele poliitikakujundajate jaoks. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus asub poliitika ja teadusuuringute ristumiskohal. Seda peab paremini selgitama keskuse kasutajate kogukonnale laias tähenduses ning sidusrühmadele, et laiendada keskuse ainulaadset rolli kõige uuemate teadusuuringute tulemuste rakendamisel ELi kutseõppe ja -koolituse valdkonna probleemide puhul ning teadmistega seotud lünkade täitmisel. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus peaks algatama prognoosimise, et leida pärast 2010. aastat tekkivad kutseõppe ja -koolitusega seotud probleemid ning toetada ELi kutseõppe ja -koolituse ajakava väljatöötamist (soovitused 12, 13 ja 14).

- Kommunikatsioon, teavitamine ja teabelevitamine: Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse kommunikatsioonistrateegia tuleks läbi vaadata, et võtta paremini arvesse sidusrühmade ja sihtrühmade vajadusi. Tuleks võtta meetmeid, et viia ellu ReferNeti kogu potentsiaal ning kasutada täielikult ära mudeli omadused (soovitused 9 ja 10).

- Teabevahetus ja koostöö: õppelähetuste programmi tuleks laiendada ja arendada ning muuta see kutseõppe ja -koolituse hea tava kindlaks tegemise, levitamise ja vahetamise platvormiks kogu Euroopas (soovitus 11).

5.3. Sisejuhtimisega seotud küsimused

- Tegevuspõhist eelarvestamist peaks täiendama tegevuspõhine finantsaruandlus. See võimaldab Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusel hinnata täpselt oma tegevuseks kasutatavaid tegelikke vahendeid (võrreldes eelarveliste vahenditega). Iga tegevuse alternatiivkulu teadmine aitab ka strateegiliste valikute tegemisel (soovitus 15).

- Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse hindamiskultuuri tugevdamiseks tuleb võtta kulutustele vastavat tulu ja tõhusust (ühikukulud, võrdlev kuluanalüüs) käsitlevaid meetmeid, et koostada perioodiliselt tulemuslikkuse ülevaade. Keskus peab olema võimeline aru andma nii oma tegevuse mõju kui ka nähtavuse kohta (soovitus 16).

Komisjon ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus kiidavad kõik hindajate soovitused heaks. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse vahendid on piiratud ja seega on oluline kasutada neid parimal viisil. Võttes arvesse peamiste sidusrühmade mitmekesisust (valitsused, tööandjate organisatsioonid, ametiühingud; Euroopa Komisjon) ja keskuse kasutajate kogukonda (poliitikakujundajatest erialainimesteni), on oluline leida õige vahekord ja tasakaal poliitika väljatöötamise ja rakendamisega seotud tegevuste ning kutseõpet ja -koolitust käsitlevate küsimuste puhul avatud teabeallikaks olemisega seotud tegevuste vahel. Komisjon ja Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus koostavad üksikasjalikud tegevuskavad, et järgida välishindamise tulemusi ja soovitusi.

6. KOKKUVÕTE

Komisjon toetab hindajate üldist positiivset hinnangut Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse tööle. Komisjon leiab, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus on andnud väärtusliku panuse ühenduse tegevusse kutseõppe ja -koolituse valdkonnas. Alates 2000. aastast on Lissaboni strateegia, programm „Haridus ja koolitus 2010”, Kopenhaageni protsess ja ELi laienemine mõjutanud tunduvalt kutseõppe ja -koolituse Euroopa maastikku. Hindamises tunnistatakse, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse keskkond on viimase kuue aasta jooksul muutunud üha keerulisemaks ja nõudlikumaks. Järeldatakse, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus on sellele hästi reageerinud, tegutsedes paindlikumalt ning andes paremat mõju ja suuremat lisandväärtust.

Eriti toetas Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus poliitika väljatöötamist, aidates rakendada tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010” ning kontrollides liikmesriikide edusamme Kopenhaageni protsessis kokku lepitud Euroopa kutseõppe ja -koolituse prioriteetide rakendamisel ja esitades selle kohta aruandeid. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus andis panuse Euroopa koostöö tugevdamiseks, aidates välja töötada Euroopa töövahendeid, nagu Europass ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, ning stimuleerides teabevahetust ja vastastikku õppimist õppelähetuste programmi abil.

Hindamises järeldatakse, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskusel on tugev märgiline kuvand, ta annab väga selget lisandväärtust ning paljude tema tegevuste puhul ei leidu talle konkreetset asendajat. „Ükski teine organisatsioon ei ole sel viisil keskendunud kutseõppe ja -koolituse valdkonnale ning ei oma kõnealuses valdkonnas Euroopa tasandil kogemusi ja volitusi. Tõepoolest, mitmed argumendid veenavad, et kui Euroopa Kutseõppe Arenduskeskust ei eksisteeriks, tuleks tõenäoliselt asutada sellega sarnane struktuur.”

Hindamisperioodi ajal (2001–2006) liikus Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus kaugemale oma traditsioonilisest rollist avatud teabeallikana, mis on kättesaadav kogu kutseõppe ja -koolituse sidusrühmadele, et toetada aktiivsemalt ELi kutseõppe ja -koolituse poliitikat. See strateegiline üleminek algas 2002. aastal Kopenhaageni deklaratsiooniga, mida kiirendasid Maastrichti ja Helsinki ametlikud teadaanded, ning eeldatavasti see jätkub.

Hindamises leiti, et juhatus toetab ulatuslikult Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse strateegilist ümberkavandamist. Siiski on selle edukaks saavutamiseks vaja määratleda tegevuse prioriteedid ja eraldada selleks tõhusad vahendid, praegu jätkab Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus avatud teabeallika rolli täitmisega Euroopa kutseõppe ja -koolituse valdkonnas, toetades paralleelselt poliitika väljatöötamist. Hindajad leiavad, et see ei tekita probleeme, kuni vahendite tase on piisav ning organisatsiooni pädevus hõlmab mõlemaid valdkondi.

Siiski, kuna Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuselt oodatakse isegi suuremat poliitika väljatöötamise ja rakendamise toetamist ja et vahendid on piiratud, on oluline suunata kättesaadavad vahendid piiratud hulgale põhitegevustele. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus peab liikuma teatavas ulatuses kaugemale oma avatud teabeallika rollist. Selleks tuleb teha raskeid valikuid ja lõpetada tegevus, mis on iseenesest küll väärtuslik, kuid ei anna lisandväärtust peamistele sidusrühmadele.

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus peab vaatama läbi oma teavitamis- ja kommunikatsioonistrateegia ning teenused teabe jagamiseks konkreetsetele sidusrühmadele, kes vajavad erinevat ja eri vormis teavet. On oluline, et Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus kaasaks kõik kutseõppe ja -koolituse sidusrühmad ning selgitaks neile oma strateegilist ümberkavandamist poliitikaga seotud toetustegevuseks.

Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse tegevuspõhise eelarvestamise täielik rakendamine 2008. aastal on oluline samm, et muuta nähtavaks ja paremini mõistetavaks erinevate tegevustega seotud investeeringute ja tulemuste vaheline seos ning seega kõnealuste tegevuste strateegiline väärtus keskuse ja selle sidusrühmade jaoks. Vastavalt hindajate soovitustele peaks Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus uurima, kuidas kasutada kõnealust süsteemi finantskontrolli ja finantsaruandluse tegemiseks, et hinnata täpselt tegevusteks kasutatavaid tegelikke vahendeid (võrreldes eelarveliste vahenditega). Seda tuleks täiendada asjaomaste mõõdetavate näitajatega, et muuta eesmärkide täitmine lihtsamaks ja aidata hinnata keskuse mõju selle tegevusvaldkondades.

Keskuse juhatus peab jätkama jõupingutusi, et määratleda selgelt oma ambitsioonid ning tutvustada oma strateegilist missiooni kogu personalile.

Välishinnangu aruandes esitatakse kasulikud tulemused ja soovitused Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse edasiarendamiseks ELi kutseõppe ja -koolituse agentuurina. Hindamistulemuste ja soovituste konkreetne järgimine tagatakse kahel tasandil:

- tegevuskava, mille Euroopa Kutseõppe Agentuur esitab oma juhatusele ning kus rõhutatakse analüüsi ja kavandatud meetmeid hindamise soovituste järgimiseks; tegevuskava rakendamist kontrollib juhatus;

- hariduse ja kultuuri peadirektoraadi koostatud tegevuskava, milles võetakse arvesse Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse tegevuskava, kuid käsitletakse eriti komisjonile mõeldud hindamise tulemusi ja soovitusi väljaspool Euroopa Kutseõppe ja Arenduskeskuse pädevust.

[pic]

2. lisa

EELARVE MUUTUMINE 2001–2006

Ühenduse toetus | Tulu (kirjendatud lõplikku eelarvesse ja tegelikult sissenõutud) | Kuluassigneeringud (kirjendatud lõplikku eelarvesse) jaotiste kaupa | Kuluassigneeringud (võetud ja makstud) | Inimressursid |

Aasta | |Kirjendatud tulu

tuhandetes eurodes | Sissenõutud tulu

tuhandetes eurodes | Personal

(1. jaotis)

tuhandetes eurodes | Haldus- ja infrastruktuur

(2. jaotis)

tuhandetes eurodes | Käitamine

(3. jaotis)

tuhandetes eurodes | Võetud kohustused

tuhandetes eurodes | Tehtud maksed

tuhandetes eurodes | Ametikohad

| Töötajate arv kokku (iga aasta 31. detsembril) | | 2001 | B3-1030: 8,5 miljonit eurot

B3-1031: 4,7 miljonit eurot

Total: 13,2 miljonit eurot | 13 600 |13 500 |7 500 |1 000 |5 000 |13 500 |10 600 |81 kohta |127 | | 2002 | B3-1030: 9,2miljonit eurot

B3-1031: 4,5 miljonit eurot

Total: 13,7 miljonit eurot |14 200 |12 600 |8 100 |1 100 |5 000 |13 900 |10 900 |83 kohta |123 | | 2003 | B3-1030: 9,4 miljonit eurot

B3-1031:5,1 miljonit eurot

Total: 14,5 miljonit eurot |14 700 |15 300 |8 000 |1 200 |5 500 |15 400 |11 300 |83 kohta |125 | | 2004 | 15 03 01 03:

10,638 miljonit eurot

15 03 01 04:

5,162 miljonit eurot

Total: 15,8 miljonit eurot | 16 546 |14 466 |9 243 |1 395 |5 958 |16 313 |12 270 |88 kohta |137 | | 2005 | 15 03 01 03:

10,662 miljonit eurot

15 03 01 04:

5,438 miljonit eurot

Total: 16,1 miljonit eurot | 17 093 |16 989 |9 468 |1 372 |5 578 |15 290 |14 381 |91 kohta |123 | | 2006 | 15 03 01 03:

10,962 miljonit eurot

15 03 01 04:

5,438 miljonit eurot

Total: 16,4 miljonit eurot | 17 563 |15 313 |9 443 |1 419 |5 978 |15 872 |13 475 |95 kohta |123 | |Tegevuspõhise eelarvestamise kasutuselevõtmisega 2004. aastal eelarvereaga 15 03 01 03 asendatakse eelarverida B3-1030; eelarvereaga 15 03 01 04 asendatakse eelarverida B3-1031.

[1] EÜT L 39, 13.2.1975, lk 1–4.

[2] Nõukogu 17. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1525/2007, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust.

[3] Komisjoni 23. aprilli 2007. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 478/2007, millega muudetakse 23. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2342/2002.

[4] Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse veebilehe aadress: http://www.cedefop.europa.eu/.

[5] Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus loodi 1975. aastal ning see asus algselt Berliinis, kuid 1995. aastal viidi see üle Thessalonikisse.

[6] Keskmise tähtajaga prioriteedid ja iga-aastased tööprogrammid on kättesaadavad Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse veebilehel (vt joonealune märkus 4).

[7] http://www.ec.europa.eu/education/programmes/evaluation/cedefop/final_report_pl_ramboll_en.pdf

[8] http://www.ec.europa.eu/education/programmes/evaluation/cedefop/annex_position_paper_en.pdf

[9] http://www.ec.europa.eu/education/programmes/evaluation/cedefop/actionpl_en.pdf

[10] Pärast pakkumismenetluse korraldamist sõlmiti äriühinguga Ecotec Research and Consulting Ltd raamleping hariduse ja kultuuri peadirektoraadi seotud tegevuste hindamiseks.

[11] „ELi meetmete hindamine: praktiline juhend komisjoni talitustele”, Euroopa Komisjon, eelarve peadirektoraat, juuli 2004.

[12] Teave Kopenhaageni protsessi kohta on saadaval aadressil: http://ec.europa.eu/education/policies/2010/vocational_en.html

[13] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse tegevusprogramm elukestva õppe alal (1720/2006/EÜ). ELT L 327, 24.11.2006, lk 45.