28.5.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/56


Regioonide Komitee arvamus „EMASi ja ökomärgise läbivaatamine”

2009/C 120/11

REGIOONIDE KOMITEE

leiab, et organisatsioonide keskkonnajuhtimissüsteemid ja toodete ökomärgised on hea turunduslik viis ühiskonna eri osapoolte keskkonnaalase vastutustunde suurendamiseks ja keskkonnakaitse taseme tõstmiseks;

peab EMASi süsteemi heaks töövahendiks mitmesuguste organisatsioonide jaoks, kuna selle kasutusele võtmisel võib organisatsioon saada väga erinevat kasu: vähem keskkonnamõjusid, (energia- ja jäätme)kulude sääst, tõendus keskkonnaga seotud õigusaktide järgimise kohta, tõhusam tegevus jne;

leiab, et tuleks määratleda ka EMASi süsteemi kuuluvate organisatsioonide keskkonnategevuse hindamise kohaldamisala ning asjakohased nõudmised keskkonnaaudititele eri tasanditel, milleks on primaarne (tootmine), sekundaarne (tarnimine) ja tertsiaarne (muu) analüüsitasand. Mitte kõigil väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ning kohalikel ja piirkondlikel organisatsioonidel ei ole endal keskkonnaauditiks vajalikku teavet, oskusi või ekspertteadmisi ning nad on sunnitud kasutama välist konsultatsiooni;

peab eelhindamismenetluse säilitamist oluliseks nii märgise usutavuse kui ka usaldusväärsuse seisukohast. ISO standardile vastamine eeldab, et märgise eest vastutav organ kontrollib nii enne kui ka pärast, et märgist taotlev toode vastab märgise kriteeriumidele. Ettepanek muuta taotluse kontrollimine registreerimiseks ja tagantjärele kontrollimiseks seab tõsiselt ohtu märgise usutavuse ja usaldusväärsuse.

Pearaportöör

:

Britt Lundberg (FI/ALDE), Ahvenamaa saarte piirkondliku valitsuse liige

Viitedokumendid:

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühenduse ökomärgise kava kohta” KOM(2008) 401 lõplik – 2008/0152 (COD)

ja

„Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis (EMAS)” KOM(2008) 402 lõplik – 2008/0154 (COD)

I.   POLIITILISED SOOVITUSED

REGIOONIDE KOMITEE

Üldised soovitused (EMAS ja ökomärgis)

1.

leiab, et EMASi süsteemi ja ELi ökomärgise uuendamine on eriti vajalik ning toetab jõuliselt säästva tootmis- ja tarbimispoliitika edendamiseks seatud ELi eesmärke, mis on muu hulgas määratletud Lissaboni lepingus ja ELi säästva arengu strateegias. Samuti on nimetatud tegevus vajalik ELi kliimapoliitika eesmärkide saavutamiseks;

2.

on arvamusel, et uuendused on eriti vajalikud seetõttu, et kumbki süsteem ei ole saavutanud sellist edu ja mõju, mida sellelt algselt oodati;

3.

leiab, et organisatsioonide keskkonnajuhtimissüsteemid ja toodete ökomärgised on hea turunduslik viis ühiskonna eri osapoolte keskkonnaalase vastutustunde suurendamiseks ja keskkonnakaitse taseme tõstmiseks;

4.

on seisukohal, et ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võiksid kõnealuseid süsteeme senisest enam kasutada ning et muudetud õigusaktides ja liikmesriikide toetusmeetmetes tuleb tähelepanu pöörata avaliku sektori väikeste ja ka suurte organisatsioonide võimalustele nende süsteemide kasutamiseks;

5.

leiab, et ehkki EMASi süsteemi käsitlevas ettepanekus on võrdlemisi üksikasjalikke eeskirju, menetlusi ja nõudeid, vastab see endiselt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele (rakendamine jäetakse liikmesriikide või kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusse). Ökomärgise süsteem ei ole välistav, vaid võib toimida riiklike ja piirkondlike süsteemide kõrval tingimusel, et need põhinevad rangetel kriteeriumidel;

6.

leiab, et kumbki vabatahtlikkusele tuginev süsteem ei too kaasa tarbetut koormust; ökomärgise süsteemi kriteeriumide väljatöötamine ja kontrollimine on paindlik ning EMASi süsteemi ettepanek jätab võimaluse paindlikeks eeskirjadeks;

7.

leiab, et ettepanekud on kooskõlas Euroopa Komisjoni parema õigusloome strateegiaga (õigusaktide lihtsustamine, ettevõtete ja riigiasutuste halduskoormuse vähendamine);

EMASi määruse läbivaatamise eesmärgid

8.

peab EMASi süsteemi heaks töövahendiks mitmesuguste organisatsioonide jaoks, kuna selle kasutusele võtmisel võib organisatsioon saada väga erinevat kasu: vähem keskkonnamõjusid, (energia- ja jäätme)kulude sääst, keskkonnasõbralikuma ettevõtte maine, tõendus keskkonnaga seotud õigusaktide järgimise kohta, tõhusam tegevus jne;

9.

pooldab arvuliste ja mõõdetavate eesmärkide kehtestamist EMASi kohaselt registreeritud organisatsioonide hulgale viieks ja kümneks aastaks pärast määruse jõustumist;

10.

leiab, et nimetatud eesmärgi saavutamist toetaks see, kui ka liikmesriikidelt eeldataks oma eesmärkide seadmist EMASi kohaselt registreeritud organisatsioonide arvu kasvatamiseks;

11.

peab EMASi nähtavuse suurendamist mis tahes viisil väga oluliseks, kuna näiteks Põhjamaade avalikus sektoris EMASi süsteemi eriti ei tunta ega kasutata;

12.

leiab, et määruse teksti struktuuris võiks arvesse võtta EMASi kasutuselevõttu kavandavate organisatsioonide nägemust. Nende organisatsioonide jaoks on keskseks teemaks EMASi süsteemi ülesehitus, mis on peidetud ettepaneku II lisasse. Kõige lihtsam viis selle puuduse parandamiseks oleks muuta II lisa eraldi artikliks, mille pealkiri oleks „EMASi süsteemi ülesehitus ja nõuded”;

13.

suhtub toetavalt ettepanekusse, mille kohaselt riiklikud või piirkondlikud keskkonnajuhtimissüsteemid saaksid EMASi kohaselt registreeritud või osaliselt EMASi kohaselt registreeritud tunnustuse, mis rakendumise korral aitaks organisatsioonidel liikuda nimetatud süsteemidelt üle EMASi süsteemile. Sel viisil saaks EMASi süsteem juurde suure hulga võimalikke EMASi süsteemi registreerimist taotlevaid organisatsioone, kes on juba poolel teel nõuetele vastavuse suunas. Teisalt aitaks EMASi süsteemi osaks muutmine tõsta kohalike süsteemide usaldusväärsust;

14.

leiab, et komisjon võiks määratleda miinimumnõuded osaliselt EMASi nõuetele vastavate süsteemide kohta, nii et taotlusi ei esitataks keskkonnajuhtimissüsteemi üksikute osade kohta, mida ei saa veel iseenesest keskkonnajuhtimissüsteemiks nimetada;

15.

leiab, et miinimumnõuded võiksid olla näiteks järgmised: keskkonnapoliitika, milles võetakse kohustus jätkuvaks parandamiseks; keskkonnaülevaade, milles määratletakse organisatsiooni märkimisväärset keskkonnamõju avaldavad keskkonnaaspektid; keskkonnaalaste õigusaktide nõudmiste täitmine; keskkonnaeesmärgid, mis hõlmavad märkimisväärseid keskkonnaaspekte; keskkonnakava või tegevuskava, milles määratletakse vastutus, meetmed ja ajakava keskkonnaeesmärkide saavutamiseks; keskkonnakava elluviimiseks vajalikud ressursid, keskkonnajuhtimissüsteemist teavitamine eri tasanditel organisatsiooni sees; keskkonnajuhtimissüsteemi välisaudit;

16.

leiab, et ettepaneku IV lisas esitatud keskkonnaalase aruandluse suuniseid tuleks veel täiendada. Teatud näitajaid, nagu näiteks materjalitõhusust on eelkõige teenindussektori väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning näiteks kohalike ettevõtete puhul võimatu hinnata. Kasutatavate materjalide hulk on nii suur, et tihti käib üle jõu andmete kogumine ka kõige enam kasutusel olevate materjalide kohta. Samuti on organisatsioonide mõju bioloogilisele mitmekesisusele enamike väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning väikeste avaliku sektori organisatsioonide puhul niivõrd vähene, et seepärast ei tasuks vastavat aruandluse nõuet esitada;

17.

leiab, et tuleks määratleda ka EMASi süsteemi kuuluvate organisatsioonide keskkonnategevuse hindamise kohaldamisala ning asjakohased nõudmised keskkonnaaudititele eri tasanditel, milleks on primaarne (tootmine), sekundaarne (tarnimine) ja tertsiaarne (muu) analüüsitasand. Mitte kõigil väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel ning kohalikel ja piirkondlikel organisatsioonidel ei ole endal keskkonnaauditiks vajalikku teavet, oskusi või ekspertteadmisi ning nad on sunnitud kasutama välist konsultatsiooni;

18.

seab kahtluse alla kulud, mis kaasnevad EMASi süsteemi ja ökomärgise kava rakendamisega riigiasutustele ja eraettevõtetele. Komitee leiab, et mõlemas süsteemis osalemist saaks laiendada, kui maksud puuduksid või oleksid väiksemad. Samas tuleb eristada ühelt poolt EMASi süsteemi ja teiselt poolt ökomärgise kava, sest osalevatele organisatsioonidele kohaldatakse eri kulustruktuure;

19.

leiab, et EMASi süsteemi rakendamisel tuleb vähendada ettevõtete halduskoormust, kuigi bürokraatia vähendamine ei tohi kunagi viia EMASi süsteemi usaldusväärsuse vähenemiseni riigiasutuste, tarbijate või süsteemiga liituda võivate organisatsioonide silmis;

Ökomärgis

20.

leiab, et seatud eesmärgid liiguvad õiges suunas, eelkõige ökomärgise kriteeriumide koostamise avamine eri osapooltele ning vastuvõtmismenetluse paindlikumaks muutmine, kuna sel viisil võidakse kiirendada uute toodete ülevõtmist ökomärgise kavasse;

21.

kutsub üles lisama märgisele nimi „EL”, selgitamaks üldsusele, et ökomärgis on Euroopa Liidu algatus;

22.

leiab, et kiirem kriteeriumide väljatöötamine muudes ökomärgise kavades heakskiidetud tooterühmadele võib olla kasulik, kuna näiteks Põhjamaade luigemärk ja Saksa sinine ingel on vastavates riikides juba nii tuntud kaubamärgid, et need võivad ELi ökomärgisele tuntust lisada;

23.

toetab ettepanekus esitatud mõtet kaotada ökomärgistusega toodete aastamaks, kuna sellega kõrvaldataks paljude väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rahaline takistus kavaga liitumiseks;

24.

toetab ettepanekut, et asjaomased sidusrühmad koostavad riigihankeid korraldavatele ametiasutustele suunised. See aitab riigihangete korraldajatel lisada hankemenetlustesse ökomärgise kriteeriume. Käsiraamat oleks tervitatav toetus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tööle;

25.

peab eelhindamismenetluse säilitamist oluliseks nii märgise usutavuse kui ka usaldusväärsuse seisukohast. Euroopa ökomärgis on standardile ISO 14024 vastav elutsüklil põhinev märgise kava, mille mida tõendavad kolmandad osapooled. ISO standardile vastamine eeldab, et märgise eest vastutav organ kontrollib nii enne kui ka pärast, et märgist taotlev toode vastab märgise kriteeriumidele. Ettepanek muuta taotluse kontrollimine registreerimiseks ja tagantjärele kontrollimiseks seab tõsiselt ohtu märgise usutavuse ja usaldusväärsuse;

26.

ei toeta ettepanekut, millega soovitakse muuta riiklike/piirkondlike märgise kavade kriteeriumid vähemalt sama rangeks kui ELi ökomärgise kriteeriumid nendes tooterühmades, milles ELi ökomärgise kriteeriumid juba olemas on. Eri märgise kavades kohaldatavate kriteeriumide rangust tuleb hinnata asjakohases tegevuspiirkonnas ning vastavalt keskkonna- ja turutingimustele. Märgistuse teatud kesksed tegurid, näiteks keskkonna olukord, keskkonnale avaldatav surve ja keskkonna vastupidamisvõime on eri piirkondades märkimisväärselt erinevad;

27.

peab eriti oluliseks liikmesriikide ja komisjoni teavitamis- ja teabevahetustegevuse tõhustamist. Siinkohal võib kõige tõhusam olla koostöö kaubandusettevõtjatega, kuna tarbijate seisukohast on kauplused kohad, kus toodete ostu- ja valikuotsuseid kõige sagedamini tehakse, ja seega on kauplustel palju võimalusi nende otsuste mõjutamiseks;

28.

leiab, et üks prioriteetne eesmärk peaks olema järk-järgult suurendada selliste toodete ja teenuste pakkumist, mis vastavad ühenduse ökomärgise saamise kriteeriumidele. Seda kasvu tuleb edendada, toetades disainimeetodite väljatöötamist toodetele, mis vastavad asjaomasele tooterühmale kehtestatud kriteeriumidele kogu nende olelusringi vältel. Seepärast soovitab komitee pädevatel asutustel rakendada programme ökodisaini edendamiseks (põhinevad muu hulgas kehtivatel ökomärgise keskkonnakriteeriumidel) ning piirkonna ettevõtete ja katseprojektide toetamiseks.

II.   SOOVITUSED MUUDATUSETTEPANEKUTEKS

Muudatusettepanek 1

EMASi määrus

artikkel 7

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 7 –   Väikesi organisatsioone käsitlev erand

1.

Pädevad asutused pikendavad väikese organisatsiooni taotlusel artikli 6 lõikes 1 osutatud kolmeaastast ajavahemikku kuni viie aastani ja/või artikli 6 lõikes 2 osutatud aastast ajavahemikku kuni kahe aastani, tingimusel et on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

puudub keskkonnaoht,

b)

organisatsioon ei kavanda muudatusi oma keskkonnajuhtimissüsteemi toimimises ning

c)

puuduvad märkimisväärsed kohalikud keskkonnaprobleemid.

2.

Lõikes 1 osutatud pikenduse saamiseks esitab asjaomane organisatsioon taotluse pädevale asutusele, kes on organisatsiooni registreerinud, koos tõenditega selle kohta, et erandi tegemiseks vajalikud tingimused on täidetud.

3.

Organisatsioonid, kes kasutavad lõikes 1 osutatud pikendust kuni kahe aastani, esitavad pädevale asutusele kinnitamata keskkonnategevuse tulemuslikkuse aruande nendel aastatel, mil nad on vabastatud kohustusest esitada kinnitatud keskkonnategevuse tulemuslikkuse aruanne.

Artikkel 7 –   Väikesi organisatsioone käsitlev erand

1.

Pädevad asutused pikendavad väikese organisatsiooni taotlusel artikli 6 lõikes 1 osutatud kolmeaastast ajavahemikku kuni viie aastani ja/või artikli 6 lõikes 2 osutatud aastast ajavahemikku kuni kahe aastani, tingimusel et on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

puudub keskkonnaoht,

b)

organisatsioon ei kavanda muudatusi oma keskkonnajuhtimissüsteemi toimimises ning

c)

puuduvad märkimisväärsed kohalikud keskkonnaprobleemid.

2.

Lõikes 1 osutatud pikenduse saamiseks esitab asjaomane organisatsioon taotluse pädevale asutusele, kes on organisatsiooni registreerinud, koos tõenditega selle kohta, et erandi tegemiseks vajalikud tingimused on täidetud.

3.

Organisatsioonid, kes kasutavad lõikes 1 osutatud pikendust kuni kahe aastani, esitavad pädevale asutusele kinnitamata keskkonnategevuse tulemuslikkuse aruande nendel aastatel, mil nad on vabastatud kohustusest esitada kinnitatud keskkonnategevuse tulemuslikkuse aruanne.

4.

Organisatsioonides, mille tõendamistsüklit on pikendatud vastavalt artikli 7 lõikele 1 kuni viie aastani, kohandatakse auditeerimise tsükkel sellele vastavaks.

Motivatsioon

Siinkohal ohustatakse EMASi kolmanda määruse eesmärki, milleks on vähendada eelkõige VKEde halduskoormust, kuna ühelt poolt muudetakse võimalikuks tõendamistsükli pikendamine kuni viiele aastale, teiselt poolt aga säilib kohustuslikult ette nähtud kolmeaastane auditeerimise tsükkel. Need tsüklid peaksid olema teineteisega vastavuses.

Muudatusettepanek 2

Ökomärgise kava

artikli 9 lõige 4

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

4.

Kahe kuu jooksul pärast registreerimistaotluse saamist kontrollib asjaomane pädev asutus lõikes 2 osutatud dokumendid.

Kui esitatud dokumentatsioon on täielik, omistab pädev asutus igale tootele registreerimisnumbri.

4.

Kahe kuu jooksul pärast registreerimistaotluse saamist kontrollib asjaomane pädev asutus lõikes 2 osutatud dokumendid.

Kui esitatud dokumentatsioon on täielik ja pädeva asutuse poolt kontrollitud, omistab pädev asutus igale tootele registreerimisnumbri.

Motivatsioon

ISO standardile vastamine nõuab pädevalt asutuselt eelnevat kontrollimist, et toode, millele ökomärgist taotletakse, vastab ökomärgise kriteeriumidele. Ettepanek hakata hindamise asemel kasutama registreerumist ja tagantjärele teostatavat järelevalvet kujutab tõsist ohtu märgise usaldatavusele ja usaldusväärsusele (vaid pistelisest kontrollist ei piisa).

Muudatusettepanek 3

EMASi määrus

artikli 43 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

2.

Komisjon peab:

a)

tõendajate ja EMASi kohaselt registreeritud organisatsioonide registrit,

b)

elektrooniliste keskkonnaaruannete ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse aruannete andmebaasi ning teeb need üldsusele kättesaadavaks

2.

Komisjon peab:

a)

tõendajate ja EMASi kohaselt registreeritud organisatsioonide registrit,

b)

elektrooniliste keskkonnaaruannete ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse aruannete andmebaasi

c)

andmebaasi EMASi kasutamise heade tavade kohta eri keskkonnavaldkondades (nt energia, jäätmed, hanked, teabevahetus jne)

Motivatsioon

EMASi süsteemi kasutuselevõtu mõjusust lisaks see, kui oleks olemas lihtsasti kasutatav käsiraamat, milles tutvustataks EMASi kohaselt registreeritud organisatsioonide saavutusi keskkonnakaitse valdkondades (jäätmed, energia, hanked jne). Heade tavade ja sealhulgas kulude kokkuhoiu tutvustamine võiks samuti innustada organisatsioone EMASi süsteemiga liituma.

Muudatusettepanek 4

EMASi määrus

artikli 39 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

2.

Ilma et see piiraks ühenduse õigusaktide, eelkõige konkurentsi, maksustamist ja riigiabi käsitlevate õigusaktide kohaldamist, võtavad liikmesriigid vajaduse korral meetmeid, et hõlbustada organisatsioonide EMASi kohast registreerimist või registreeringu säilitamist. Kõnealuste meetmete vorm on üks järgmistest:

a)

regulatiivse koormuse vähendamine, nii et EMASi kohaselt registreeritud organisatsiooni käsitatakse teatavatele teistes pädevate asutuste poolt identifitseeritud õigusaktides sätestatud keskkonnaalastele nõuetele vastavana;

2.

Ilma et see piiraks ühenduse õigusaktide, eelkõige konkurentsi, maksustamist ja riigiabi käsitlevate õigusaktide kohaldamist, võtavad liikmesriigid vajaduse korral meetmeid, et hõlbustada organisatsioonide EMASi kohast registreerimist või registreeringu säilitamist. Kõnealuste meetmete vorm on üks järgmistest:

a)

regulatiivse koormuse vähendamine, nt pikema kehtivusega keskkonnaload ning loaga kaasneva aruandluse vähendamine, nii et EMASi kohaselt registreeritud organisatsiooni käsitatakse teatavatele teistes pädevate asutuste poolt identifitseeritud õigusaktides sätestatud keskkonnaalastele nõuetele vastavana;

Motivatsioon

Õigusaktides peaks olema selgelt väljendatud, et EMASi kohaselt registreeritud organisatsioonid saavad administratiivset abi, muu hulgas keskkonnalubadega seotud küsimustes.

Muudatusettepanek 5

EMASi määrus

artikli 45 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1.

Liikmesriigid võivad esitada komisjonile kirjaliku taotluse, et tunnistada käesoleva määruse nõuetele vastavaks kehtivad keskkonnajuhtimissüsteemid või nende osad, mis on sertifitseeritud vastavalt asjakohastele riigi või piirkonna tasandil tunnustatud sertifitseerimismenetlustele.

1.

Liikmesriigid ning riiklikke või piirkondlikke EMASi süsteeme koordineerivad organisatsioonid võivad esitada komisjonile kirjaliku taotluse, et tunnistada käesoleva määruse nõuetele vastavaks kehtivad keskkonnajuhtimissüsteemid või nende osad, mis on sertifitseeritud vastavalt asjakohastele riigi või piirkonna tasandil tunnustatud sertifitseerimismenetlustele.

Motivatsioon

Õigust artiklis 39 nimetatud taotluse esitamiseks ei tasuks jätta vaid liikmesriikidele, kuna piirkondlikke keskkonnajuhtimissüsteeme haldavad organid tunnevad nimetatud süsteeme kõige paremini ja võivad seega teha põhjendatud ettepanekuid EMASi nõuetele vastavuse kohta.

Muudatusettepanek 6

EMASi määrus

artikli 4 lõige 5

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 4 –   Registreerimise ettevalmistamine

5.

Organisatsioonid esitavad materjalid või dokumendid, mis tõendavad, et organisatsioon vastab kõikide kindlaks tehtud ja kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele.

Organisatsioonid võivad taotleda vastavustunnistust pädeva(te)lt täitevasutus(t)elt vastavalt artikli 33 lõikele 5.

Väljaspool ühendust asuvad organisatsioonid viitavad samuti keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele, mida kohaldatakse sarnaste organisatsioonide suhtes liikmesriikides, kus organisatsioonid kavatsevad oma taotluse esitada.

Artikkel 4 –   Registreerimise ettevalmistamine

5.

Organisatsioonid esitavad materjalid või dokumendid, mis tõendavad, et organisatsioon vastab kõikide kindlaks tehtud ja kehtivate keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele.

Organisatsioonid võivad taotleda vastavustunnistust pädeva(te)lt täitevasutus(t)elt vastavalt artikli 33 lõikele 5.

Väljaspool ühendust asuvad organisatsioonid viitavad samuti keskkonnaalaste õigusaktide nõuetele, mida kohaldatakse sarnaste organisatsioonide suhtes liikmesriikides, kus organisatsioonid kavatsevad oma taotluse esitada.

Motivatsioon

Ametkondliku vastavustunnistuse taotlemise võimalus on tõsine järjekindlusetus ja läheb vastuollu EMASi kui kontrollitud omavastutussüsteemi põhimõttega. Samuti õõnestatakse sellega EMASi peamist eelist ametiasutuste jaoks. EMAS tooks kaasa mitte bürokraatia ja ametkondliku koormuse vähenemise, vaid – vastupidi – suurendaks seda. EMASis registreeritud organisatsioonide soodustamist iseregulatsiooniga õigusaktide asemel ja maksusoodustustega ei oleks enam võimalik õigustada ja sellega kaoks üks oluline stiimul organisatsiooni registreerimiseks EMASis.

Muudatusettepanek 7

EMASi määrus

artikli 7 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 7 –   Väikesi organisatsioone käsitlev erand

1.

Pädevad asutused pikendavad väikese organisatsiooni taotlusel artikli 6 lõikes 1 osutatud kolmeaastast ajavahemikku kuni viie aastani ja/või artikli 6 lõikes 2 osutatud aastast ajavahemikku kuni kahe aastani, tingimusel et on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

puudub keskkonnaoht,

b)

organisatsioon ei kavanda muudatusi oma keskkonnajuhtimissüsteemi toimimises ning

c)

puuduvad märkimisväärsed kohalikud keskkonnaprobleemid.

Artikkel 7 –   Väikesi organisatsioone käsitlev erand

1.

Pädevad asutused Tõendaja pikendab vad väikese organisatsiooni taotlusel artikli 6 lõikes 1 osutatud kolmeaastast ajavahemikku kuni viie aastani ja/või artikli 6 lõikes 2 osutatud aastast ajavahemikku kuni kahe aastani, tingimusel et on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)

puudub keskkonnaoht,

b)

organisatsioon ei kavanda muudatusi oma keskkonnajuhtimissüsteemi toimimises ning

c)

puuduvad märkimisväärsed kohalikud keskkonnaprobleemid.

Motivatsioon

Ametliku menetluse läbiviimine tõendamistsükli pikendamiseks pädevas asutuses tekitab ebavajalikku bürokraatiat ja on VKEde jaoks kahjulik. Seni toimub tõendamistsükli pikendamine tõendaja ja ettevõtte vahetu kokkuleppe alusel ilma spetsiaalset taotlust esitamata. Senine menetlus on end õigustanud ja selles arvestatakse ka asjaolu, et tõendajal on parim ülevaade ettevõtte olukorrast.

Muudatusettepanek 8

EMASi määrus

artikli 28 lõige 1

Komisjoni ettepaneku tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 28

Akrediteerimisasutuste toimimine

1.

Liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 4 kohaselt määratud akrediteerimisasutused vastutavad tõendajate akrediteerimise eest ning tõendajate poolt käesoleva määruse alusel tehtavate toimingute järelevalve eest.

Artikkel 28

Akrediteerimisasutuste toimimine

1.

Liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 4 kohaselt ja liikmesriikide volituste jaotust austades määratud akrediteerimisasutused vastutavad tõendajate akrediteerimise eest ning tõendajate poolt käesoleva määruse alusel tehtavate toimingute järelevalve eest.

Motivatsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93, põhjendustes öeldakse:

(11)

Ühtse riikliku akrediteerimisasutuse loomine ei tohiks piirata liikmesriikide-sisest ülesannete jaotust.

Muudatusettepanek 9

EMASi määrus

artikli 12 lõige 2

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 12 –   Kohustused registreerimisprotsessi käigus

2.

Pädevad asutused koostavad registri oma liikmesriigis registreeritud organisatsioonidest, sealhulgas nende keskkonnaaruannetest või keskkonnategevuse tulemuslikkuse aruannetest elektroonilisel kujul, hooldavad seda ja ajakohastavad seda üks kord kuus.

Register on üldsusele kättesaadav veebisaidil.

Artikkel 12 –   Kohustused registreerimisprotsessi käigus

2.

Pädevad asutused koostavad registri oma liikmesriigis registreeritud organisatsioonidest, sealhulgas nende värskeimatest keskkonnaaruannetest või keskkonnategevuse tulemuslikkuse aruannetest elektroonilisel kujul, hooldavad seda ja ajakohastavad seda üks kord kuus.

Register on üldsusele kättesaadav veebisaidil.

Motivatsioon

Keskkonnaaruannetest või keskkonnategevuse tulemuslikkuse aruannetest rääkides tuleks täpsustada, kas tegu on värskeima keskkonnaaruande või keskkonnategevuse tulemuslikkuse aruandega.

Lisaks on organisatsioone, kes võimaldavad keskkonnaaruandele juurdepääsu taotluse alusel (nagu on sätestatud artikli 6 lõikes 3) eesmärgiga pidada huvitatud isikute registrit. Nad ei kiida heaks, et aruanne oleks üldsusele kättesaadav ilma eelnevat taotlust esitamata.

Seetõttu ei tuleks teha organisatsioonidele kohustuseks panna üles veebisaidile keskkonnaaruanne või keskkonnategevuse tulemuslikkuse aruanne, et nendega saaks tutvuda ilma eelnevat taotlust esitamata. Pigem võiksid pädevad asutused pakkuda sarnase teenuse, mille kohaselt saaks taotluse alusel tutvuda mistahes organisatsiooni kõnealuste dokumentidega. Asjaomasele organisatsioonile võiks siis taotluse alusel edastada dokumentidega tutvumist taotlenud isikute registri.

Muudatusettepanek 10

EMASi määrus

artikli 14 lõige 3

Komisjoni ettepaneku tekst

Muudatusettepanek

Artikkel 14 –   Organisatsiooni registreeringu peatamine või registrist kustutamine

3.

Registreeritud organisatsiooni registreering peatatakse või vastavalt olukorrale kustutatakse organisatsioon registrist, kui ta ei esita pädevale asutusele ühe kuu jooksul pärast sellekohase nõude saamist kõiki järgmisi dokumente:

a)

keskkonnaaruande, keskkonnategevuse tulemuslikkuse aruande või artikli 24 lõikes 9 osutatud allkirjastatud deklaratsiooni ajakohastatud ja kinnitatud versioonid;

b)

vorm, mis sisaldab vähemalt VI lisas ettenähtud miinimumteavet.

Artikkel 14 –   Organisatsiooni registreeringu peatamine või registrist kustutamine

3.

Registreeritud organisatsiooni registreering peatatakse või vastavalt olukorrale kustutatakse organisatsioon registrist, kui ta ei esita pädevale asutusele ühe kolme kuu jooksul pärast sellekohase nõude saamist kõiki järgmisi dokumente:

a)

keskkonnaaruande, keskkonnategevuse tulemuslikkuse aruande või artikli 24 lõikes 9 osutatud allkirjastatud deklaratsiooni ajakohastatud ja kinnitatud versioonid;

b)

vorm, mis sisaldab vähemalt VI lisas ettenähtud miinimumteavet.

Motivatsioon

Puuduvate dokumentide esitamise tähtaega tuleks pikendada kolmele kuule alates nõude saamise hetkest, et anda organisatsioonidele piisavalt aega dokumentide koostamiseks ja – vajadusel – kinnitamiseks, kuna viimane oleneb ka tõendaja ajalistest võimalustest.

Brüssel, 12. veebruar 2009

Regioonide Komitee

president

Luc VAN DEN BRANDE