3.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/95

1.1

Euroopa Komisjon taotles asepresidentide Franco Frattini ja Margot Wallströmi kaudu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt ettevalmistava arvamuse koostamist teemal „Platvorm kodanikuühiskonna kaasatuse suurendamiseks kolmandate riikide kodanikele suunatud integratsioonipoliitika edendamisel ELi tasandil: struktuur, korraldus ja toimimine”.

1.2

Komitee on viimastel aastatel koostanud mitu arvamust (1) rõhutamaks, et integratsioon moodustab ELi sisserände- ja varjupaigapoliitika olulise osa, ning on selle poliitika edendamisel teinud aktiivselt koostööd komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

1.3

Komitee on julgustanud kodanikuühiskonna organisatsioone osalema arvamuste koostamisel, sest komitee leiab, et nad on integratsioonipoliitika ühed peamised osalejad. Juba 2002. aastal kutsusid komitee ja Euroopa Komisjon liikmesriikide sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid kokku tähtsale konverentsile (2), mis oli esimene samm Euroopa ühise lähenemisviisi suunas integratsioonipoliitikale: konverentsi järeldustes tehti ettepanek koostada ELi integratsioonikava ja luua fond eesmärkide rahastamiseks.

2.1

Komitee 21. märtsi 2002. aasta arvamuses „Sisseränne, integratsioon ja organiseeritud kodanikuühiskonna roll” (3) märkis komitee vajadust töötada Euroopa Liidu raamprogrammis välja selged ja tõhusad integratsioonipoliitika meetmed. Ühtse raamistiku loomine sisserändajate integratsiooni jaoks ei ole toimunud raskusteta, kuid Euroopa Liidul on pärast Lissaboni lepingu ratifitseerimist paremad poliitilised ja õiguslikud vahendid selle rakendamiseks.

2.2

Haagi programmis (4) ELi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala tugevdamiseks märgiti, et kolmandate riikide kodanike integratsioon on poliitiline strateegia, mis on võtmetähtsusega vabaduse tugevdamisel ELis 2005.–2009. aastal (5).

2.3

Euroopa Ülemkogu viitas vajadusele edendada kooskõlastamist liikmesriikide integratsioonipoliitika ja ELi algatuste vahel. See toimuks ühiste aluspõhimõtete kaudu, mis moodustavad ühise raamistiku sisserändajate integreerimisele ning mille justiits- ja siseküsimuste nõukogu võttis vastu 19. novembril 2004 (6). Vajadust kooskõlastamise järele kinnitas ka Euroopa Komisjon teatises „Haagi programm: viie järgneva aasta kümme prioriteeti” (7), kus viidati vajadusele luua ühistel aluspõhimõtetel põhinev ELi integratsiooniraamistik, mis tagaks ELi väärtuste ja põhiõiguste kaitse ning toetaks mittediskrimineerimist.

2.4

Ühised aluspõhimõtted annavad sidusa lähenemisviisi kolmandate riikide kodanike integratsiooni mõistele Euroopa Liidus, toetudes ühiskonda integreerimise eesmärgile, mis komitee sõnul (8)„põhineb sisserändajate õiguste ja kohustuste, kaupadele ja teenustele juurdepääsu ning ühiskonnas osalemise võimaluste järkjärgulisel võrdsustamisel muu elanikkonnaga võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise olukorras”. Ühiste aluspõhimõtete olemus on kahesuunaline, sest integratsioon tähendab sissrändajate ja vastuvõtva elanikkonna vastastikust kohanemist ja kohustusi.

2.5

Euroopa Komisjon pakkus 1. septembri 2005. aasta teatises „Ühine integratsioonikava: raamistik kolmandate riikide kodanike integreerimiseks Euroopa Liidus” (9) välja konkreetsed meetmed, mille eesmärk on viia ellu ja tugevdada ühiste aluspõhimõtete rakendamist liikmesriikide ja ELi tasandil. Komisjon tunnistas samuti vajadust tagada kõigi asjaomaste sidusrühmade osalemine, et kindlustada integratsiooni edu ning viia ELi raamistikus ellu üldine ja sidus lähenemisviis.

2.6

Selleks tehti muude algatuste seas ettepanek luua koostöös riiklike kontaktpunktide võrguga veebileht, koostada käsiraamatuid ning aastaaruandeid rände ja integratsiooni kohta ning luua Euroopa Integratsioonifoorum.

2.7

2007. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustes sedastatakse: „Euroopa Ülemkogu tervitab samuti jõupingutusi, mis on tehtud jätkuva ja süvenenud koostöö parandamiseks ELi tasandil ja liikmesriikide vahel integratsiooni ja kultuuridevahelise dialoogi valdkonnas. Eelkõige tervitab Euroopa Ülemkogu nõukogu 12. juuni järeldusi ELi integratsioonipoliitika tugevdamise kohta põhimõtte” ühtsus mitmekesisuses „edendamise teel. Ta rõhutab, et tähtis on teha täiendavaid algatusi, mis hõlbustaksid kogemuste vahetamist liikmesriikide integratsioonipoliitika vallas” (10).

2.8

Komitee toetab terviklikku lähenemisviisi, nagu seda hiljuti kirjeldas Euroopa Ülemkogu, sest ELi sisserändepoliitika üks oluline osa peab olema integratsioon ja kultuuridevaheline dialoog.

2.9

Integratsiooni ja sisserände üksteist täiendavat ja lahutamatut seost tunnustati justiits- ja siseküsimuste nõukogu 12.–13. juuni 2007. aasta järeldustes (11). Järgides integratsiooni eest vastutavate ministrite mitteametlikul koosolekul 10.–11. mail Potsdamis (kus osales ka komitee) kokkulepitud soovitusi, rõhutas nõukogu vajadust muuta poliitilisel tasandil ELi integratsiooniraamistiku ja liikmesriikide integratsioonipoliitika tugevdamisele suunatud uute algatuste ulatust.

2.10

Kodanikuühiskonna organisatsioonidel ja sotsiaalpartneritel on eriti tähtis osa sisserändajate integratsiooniprotsesside sidususe ja tõhususe tagamisel, poliitikameetmete määratlemisel ja nende hindamisel Euroopa Liidus. Komitee leidis oma 13. septembri 2006. aasta arvamuses „Sisseränne Euroopa Liitu ja integratsioonipoliitika: koostöö piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel” (12), et aktiivne koostöö kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartneritega on oluline element Euroopa sisserändepoliitika edendamisel. Eelkõige rõhutas komitee selle rolli olulisust, mis on sotsiaalpartneritel, inimõiguste organisatsioonidel, sisserändajate organisatsioonidel, kultuuri- ja spordiühingutel, usukogukondadel, naabrite ühendustel, hariduskogukondadel, koolidel ja ülikoolidel, meedial jne integratsiooniprotsessis riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning vajadust edendada nimetatud organisatsioonide arengut, tugevamaks muutumist ja tunnustamist Euroopa tasandil, uuendades ELi sisserändajate integratsiooni raamistikku.

2.11

Sisserändajate vastuvõtmise ja integratsiooni poliitika ja programmide käivitamisega peab kaasnema ühiskondlike organisatsioonide ja sisserändajate ühenduste ulatuslik osalemine ja otsene kaasamine. Seda kinnitati ka Euroopa Komisjoni kolmandas rände ja integratsiooni aastaaruandes, mis avaldati 11. septembril 2007 (13). Aastaaruandes korratakse ettepanekut luua Euroopa Integratsioonifoorum, kus asjast huvitatud isikud, kes töötavad Euroopa Liidus integratsiooni valdkonnas, saaksid vastastikku tutvustada oma kogemusi ja teha soovitusi (14).

2.12

Integratsioonipoliitika edendamine ja kogemuste tutvustamine saaksid teisalt palju kasu kindla ja ambitsioonika finantsraamistiku vastuvõtmisest. Programmi „Solidaarsus ja sisserändevoogude juhtimine, 2007–2013” raames lihtsustab kolmandate riikide kodanike integratsiooni Euroopa fond (15) ühiseid aluspõhimõtteid järgivate riiklike poliitikameetmete väljatöötamist ning ELi sisserändajate integratsiooni poliitika uuendamist.

2.13

Euroopa ühine sisserändajate integreerimise poliitika on ametlikult tunnistatud ELi jaoks võtmetähtsusega poliitikavaldkonnaks ka reformilepingus, mis võeti vastu 18. oktoobril 2007 Lissabonis (Lissaboni leping). Esimest korda antakse Euroopa Liidu toimimise lepingu uue, V jaotisega ELile õiguslik alus (artikli 63 esimese lõigu punkt 4, uue artikli 79 lõik 4), töötamaks välja ühiseid õiguslikke meetmeid, millega edendada ja toetada liikmesriike kolmandate riikide kodanike integratsiooni soodustamisel (16).

3.1

Komitee leiab, et tuleb parandada ELi poliitikameetmete sidusust, eriti kuna juba on käivitatud palju eri vahendeid: ühine integratsioonikava, Euroopa integratsioonifond, integratsiooni riiklikud kontaktpunktid, integratsiooni käsiraamatud, rände ja integratsiooni aastaaruanded, veebileht jne. Komitee arvates tuleks algatada taas arutelu avatud kooskõlastusmeetodi üle. Euroopa Komisjon peaks tegema nõukogule ettepaneku kasutada integratsiooni puhul avatud kooskõlastusmeetodit, mida nõukogu mõni aasta tagasi heaks ei kiitnud.

3.2

Kõnealuse poliitika ja selle vahendite sidususe tugevdamiseks tuleb käivitada kodanikuühiskonna kaasamise platvorm. Seepärast tervitab komitee Euroopa Komisjoni taotlust käesoleva ettevalmistava arvamuse koostamiseks.

3.3

Arvestades teiste olemasolevate platvormidega (seoses ELi teiste poliitikavaldkondadega) ja liikmesriikide kogemustega, teeb komitee komisjoni eeskujul (17) ettepaneku nimetada kõnealune Euroopa platvorm Euroopa Integratsioonifoorumiks.

3.4

Komitee leiab, et foorum tuleks moodustada järkjärgult. Esimene koosolek peaks toimuma 2008. aasta sügisel, et koostada tööprogramm ja kujundada foorumi lõplik struktuur.

3.5.1

Komitee on mitmes arvamuses (18) märkinud, et vaja on terviklikku lähenemisviisi integratsioonile. Selleks on vaja kaasata sellesse kõik sidusrühmad, eelkõige sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid.

3.5.2

Komisjon leiab teatises ühise integratsioonikava kohta (19), et foorumi ülesanded võiksid olla „konsulteerimine, teadmiste vahetamine ja soovituste koostamine”.

3.5.3

Komitee on sellega nõus ning on seisukohal, et seda ülesannet saaks täita integratsioonipoliitika meetmete kohta aruannete koostamise kaudu (mis võivad sisaldada ka suuniseid).

3.5.4

Komisjon, parlament ja nõukogu võivad pidada foorumiga nõu Euroopa integratsioonipoliitika üle.

3.5.5

Foorum võiks koostada ELi institutsioonide jaoks omaalgatuslikke aruandeid, et parandada kolmandate riikide kodanike integratsiooni.

3.5.6

Üks foorumi väga oluline ülesanne peab olema tehniliste teadmiste ja heade tavade vastastikune tutvustamine koostöös riiklike kontaktpunktide võrguga.

3.5.7

Foorum võib anda oma panuse integratsiooni käsiraamatut käsitlevatesse konverentsidesse ja riiklike kontaktpunktide koosolekutesse.

3.5.8

Foorumi tegevus, aruanded ja järeldused avaldatakse komitee veebilehel ja komisjoni integratsioonile pühendatud veebilehel, mille kaudu saavad kõnealuse foorumi tegevuses osaleda Euroopa kodanikud ja kolmandate riikide kodanikud (virtuaalne foorum).

3.6.1

Foorum koosneks maksimaalselt 100 inimesest ja see tuleks kokku kaks korda aastas.

3.6.2

Komisjon leiab, et „selle lisandväärtuseks oleks integratsiooni alal tegutsevate sidusrühmade koondamine ELi tasandil. Sellisteks sidusrühmadeks oleksid näiteks ELi katusorganisatsioonid, millel on liikmeid paljudes liikmesriikides” (20). Komitee pooldab komisjoni ettepanekut ja leiab, et üks prioriteet on tööalane integratsioon võrdse kohtlemise tingimustes. Seepärast peavad foorumis osalema ka sotsiaalpartnerid.

3.6.3

On väga oluline, et foorum töötaks Euroopa lähenemisviisi kasutades ning kogemuste ja riiklike tavade põhjal. Seepärast teeb komitee ettepaneku, et foorumis osaleksid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandi organisatsioonide esindajad.

3.6.4

Üks kolmandik foorumis osalejatest esindaksid neid ELi tasandi organisatsioone, mis töötavad sisserändajate integratsiooni valdkonnas, sh sotsiaalpartnerid.

3.6.5

Ülejäänud osalejad pärineksid liikmesriikide nõuandeorganitest (üks kuni neli esindajat). Nii oleksid Euroopa foorumis esindatud liikmesriikides olemasolevad foorumid, platvormid, nõukogud või muud sarnased institutsioonid, eelkõige kui neis osalevad ka sisserändajate organisatsioonid. Liikmesriikide puhul, kus selliseid institutsioone ei ole, võivad osaleda majandus- ja sotsiaalnõukogud (või muud sarnased institutsioonid).

3.6.6

Komitee leiab, et väga oluline on lihtsustada sisserändajate organisatsioonide osalemist Euroopa Integratsioonifoorumis. Enamik neist on organiseeritud vaid riiklikul tasandil ja neil ei ole üleeuroopalisi võrgustikke. Seepärast peaksid liikmesriikide foorumid, platvormid, nõukogud ning majandus- ja sotsiaalnõukogud määrama esindajad sisserändajate organisatsioonidest, mis on kõige representatiivsemad.

3.7

Organisatsioonid peavad osalejate määramisel silmas pidama soolist tasakaalu.

3.7.1

Foorum võiks kutsuda oma koosolekutel osalema vaatlejaid ja eksperte, eriti spetsiaalsetest Euroopa asutustest, teadlasi ja uurijaid ning samuti kohalike omavalitsuste Euroopa võrgustikke.

3.7.2

Võimalikult suure osalejaskonna saavutamiseks peab Euroopa Integratsioonifoorum töötama koos kodanikuühiskonna organisatsioonidega (kohalikud, piirkondlikud, riiklikud ja Euroopa tasandi organisatsioonid).

3.7.3

Foorumi koosolekutel osaleks vastavalt punktis 3.7 sätestatule ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee. Samuti võivad osaleda komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Regioonide Komitee esindajad.

3.8.1

Komitee võtab endale ülesande osaleda aktiivselt foorumi tegevuses ja moodustab selleks SOCi sektsioonis integratsiooni alalise uurimisrühma, kuhu kuulub 15 liiget. Selle alalise rühma kaudu teeb foorum komiteega koostööd arvamuste koostamisel.

3.8.2

Alalise uurimisrühma liikmed osalevad foorumi täiskogu istungitel.

3.8.3

Võttes arvesse Lissaboni lepinguga kehtestatavat uut õiguslikku alust, koostab komitee uued arvamused poliitiliste ettepanekute ja soovitustega, mille abil edendada ja toetada liikmesriikide tegevust integratsiooni valdkonnas.

3.9.1

Komitee teeb ettepaneku, et foorumi struktuur oleks väga lihtne:

3.10.1

Foorumi tegevuse suuna ja seega ka tegevuskava määravad kindlaks ühised aluspõhimõtted.

3.10.2

Tööprogrammi koostab foorumi juhatus, arvestades sealjuures ELi institutsioonide ning kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevuskavadega.

3.10.3

Foorumis võib hinnata Euroopa Integratsioonifondi eesmärke ja programme ning samuti teisi Euroopa integratsioonipoliitikas kehtestatud vahendeid.

3.11.1

Komitee teeb ettepaneku, et Euroopa Komisjon kiidaks komitee esildisel heaks foorumi kodukorra.

3.11.2

Komitee teeb ettepaneku, et Euroopa Komisjon määraks komitee esildisel foorumis osalejad.

3.12.1

Foorumit rahastatakse ELi institutsioonide poolt eraldatud rahaliste vahenditega.