3.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/88

a)

käsitledes lühiajalises perspektiivis neid teemasid, mis nõuavad viivitamatut reageerimist, sealhulgas õigusaktide vastuvõtmine liikmesriikides, et muuta kohaldatavaks ja tõhusaks kodanike õigusi kaitsev ELi mittediskrimineerimise õigustik;

b)

algatades eelkõige liikmesriigi tasandil ja/või piirkondlikul ja kohalikul tasandil pikaajalise, aastakümneid kestva protsessi, nagu näiteks parem kooliharidus romi lastele ja noortele või romi keele ja kultuuripärandi toetamine jms.

1.

õiguslikku alust meetmetele, mis põhinevad ELi õigustikul ning avatud kooskõlastusmeetodi olulistel valdkondadel (haridus, tööhõive, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus);

2.

järjepidevat ja pikaajalist üldist Euroopa Komisjoni poliitilist raamstrateegiat;

3.

struktureeritud, läbipaistvat ja jätkusuutlikku koostööd kõigi organiseeritud kodanikuühiskonna osalejate vahel ja valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamist;

4.

romide esindajate aktiivset vastutustundlikku kaasamist protsessi ning

5.

vastutava institutsioonilise platvormi loomist konkreetsete meetmete praktilise rakendamise jaoks,

6.

positiivse tegevuskava arendamist hariduse, koolituse ja tööhõive, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise valdkonnas.

1.1

27. oktoobri 2006. aasta kirjas esitas Euroopa Komisjoni asepresident ja ning institutsiooniliste suhete ja kommunikatsioonistrateegia volinik Margot Wallström komiteele 2007. aasta raames, mis oli kuulutatud Euroopa aastaks „Võrdsed võimalused kõigile”, taotluse koostada ettevalmistav arvamus, milles käsitletakse seda, kuidas edendada ühiseid jõupingutusi, et maksimeerida kõigi asjaomaste vahendite mõju ja tõhusust diskrimineerimise vastu võitlemisel ning vähemuste, eelkõige romide integratsiooni edendamisel.

1.2

Kuna komitee on juba mitmetes arvamustes (2) käsitlenud vähemuste diskrimineerimist eri valdkondades, juhib komitee esmalt tähelepanu arvamustes väljendatud seisukohtadele ning arvamuste olulisusele romide seisukohast ning keskendub käesolevas arvamuses selle rahvusvähemuse erilisele olukorrale kõigis eluvaldkondades. Komitee loodab, et tema ettepanekud aitavad kõnealust teemat laiemalt käsitleda ja rõhutab järjepideva üldise strateegia olulisust romide kaasamisel Euroopa integratsiooniprotsessi.

2.1

Romid ja nende ajalugu. Kuna teatud vähemuse ajalooline päritolu mõjutab selle ühiskondlikku ja poliitilist identiteeti ning sellega seonduvate konfliktide võimalikkust on oma ajaloo tundmine väga oluline nii vähemuse kui enamuse jaoks.

Romid on elanud Euroopas üle seitsme sajandi. Erinevate romi rahvusrühmade esindajaid elas peaaegu kõigis Euroopa riikides alates 15. sajandi lõpust, asjaolu, mis on sama hästi dokumenteeritud kui nende diskrimineerimiseks, tõrjumiseks ja tagakiusamiseks rakendatavad meetmed. Mõnedes riikides langesid romid orjuse ja 20. sajandil eriti jõhkra riiklikult toetatava tagakiusamise ohvriks: natsismi ajal rassilise tagakiusamise ja genotsiidi ohvriks langenud romide arv ületab üldise hinnangu järgi pool miljonit.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et romide ajalugu Euroopas iseloomustab tagakiusamine ja jätkuv diskrimineerimine sajandite jooksul, mille tagajärjel on paljud neist traumeeritud.

Seetõttu tuleks rakendada kõiki vahendeid, et aidata romidel ohvri rollist vabaneda ning muutuda passiivsest objektist, kelle suhtes näidatakse üles suuremal või vähemal määral usaldamatust, aktiivseteks osalejateks, kes on valmis ning võimelised aktiivselt ja vastutustundlikult osalema ühiskonnaelus, eelkõige romidega seonduvates poliitikavaldkondades.

2.2

Romid ja nende demograafiline areng. Usaldusväärsete statistiliste andmete puudumine tähendab, et romide kohta puuduvad asjakohased demograafilised andmed. Seega on nende eeldatav arv Euroopas 10–12 miljonit (7–9 miljonit ELis) Kõigi eelduste kohaselt elab 60 % neist äärmises vaesuses ühiskonnast tõrjutuna (3). Tõrjutuse viis ja ulatus on sarnased kõigis liikmesriikides, kuigi võib esineda ka erinevusi, mis tulenevad ajaloolistest ja ühiskondlik-poliitilistest teguritest.

Romide demograafilised suundumused erinevad enamusrahvuse demograafilistest suundumustest: vaatamata kõrgele imikute surevusele ja madalale keskmisele elueale on romide pikas perspektiivis suurenev arv rahvastiku koguarvuga võrreldes oluline väljakutse kõigis sotsiaal- ja hariduspoliitika valdkondades. Romide haridus- ja oskustaseme olulise tõstmiseta kasvab liikmesriikides pidevalt vähese koolituse ja väheste kutseoskustega elanike arv, kes pidurdavad majandusarengut ja koormavad sotsiaalabisüsteemi. Sel põhjusel on vajalik selline haridus- ja tööhõivepoliitika, mille puhul võetakse arvesse romide traditsioone ja sotsiaalmajanduslikke elutingimusi. Üksnes siis kui romidele pakutakse koolitusvõimalusi, mille nad ka vastu võtavad, võivad romid anda neilt igati õigustatult oodatud aktiivse panuse ühiskonda, kuhu nad kuuluvad.

2.2.1

Romid ja nende keel. Romi keel on indo-euroopa keel, mille arvukaid eri vorme räägitakse Euroopa erinevates romi kogukondades. Leidub romi keele variante ja murdeid, kuid suurem osa romisid kogu Euroopas saab siiski aru rikkalikkust ühisest sõnavarast. Romi keel on paljudes kogukondades emakeel. Erandi moodustavad sellised riigid nagu näiteks Hispaania, kus romi keel oli keelatud ja seetõttu osaliselt hävinud. Romi keele tähtsuse ning standardimise ja selle õpetamise tunnustamine on eriti oluline nii vähemuse kui ümbritseva maailma jaoks. Lisaks Pariisis asuvale Institut des langues et des civilisations orientales'ile õpetatakse romi keelt ka Bukaresti ülikooli võõrkeelte kateedris. Praha Charles'i Ülikoolis uuritakse kohalikku romi keele murret ja Budapesti Eötvösi Ülikoolis on algatus kõnealuse keele kursuseks vastavalt Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartale. Ka Manchesteri Ülikoolis tegeletakse asjaomase uurimistööga.

Ühine keel loob ühise identiteedi. Romi keele edendamine on seetõttu eriti oluline romide sotsiaalse tunnustamise ja kultuuriidentiteedi seisukohast.

Lisaks sellele kutsub komitee üles looma Jean Monnet õppetooli romi keele ja kultuuri jaoks.

3.1

Romid kui diskrimineerimise ohvrid. Tänapäeval esineb ühiskonnapoolset ja institutsionaalset diskrimineerimist, sealhulgas romivaenulikkust peaaegu igapäevaselt ning see kajastub sageli meedias, mis on ELi õigustiku raames täiesti vastuvõetamatu. Romid on laienenud Euroopa kodanikud ning neil on ratifitseeritud EÜ asutamislepingus, eelkõige selle artiklis 13 sätestatud õigused. Kui neid õigusi ei tagata, siis on tegemist (sealhulgas isegi institutsioonilise) diskrimineerimisega.

3.1.1

Enne ja pärast sündi. Sotsiaalsetes süsteemides kinnistunud diskrimineerimise tulemusel kasvab üles palju vaeseid, alatoitunud, hariduseta romi tüdrukuid, kellest saavad alatoitunud emad alakaalulistele lastele. Sünnituseelne hooldus vähemuste kogukondades üldiselt puudub, mille tagajärjel kannatavad nii ema kui laps alatoitumuse all. Sünnitusega seonduvad tervishoiuteenused on piiratud, samuti nagu juurdepääs ämmaemanda ja medõe teenustele ning juurdepääs haiglateenustele sõltub transpordi- ja majanduslikest võimalustest. Selle tagajärjel jääb laps ametlikult rahvastikuregistrisse kandmata või esimeste eluaastate jooksul vaktsineerimata. Negatiivse tervisearengu pidurdamiseks ei piisa romide kaasamisest olemasolevasse tervishoiusüsteemi. Tuleks rakendada kultuuriliselt tundlikke erakorralisi meetmeid, sealhulgas tervishoiualane teavitamine ja pereplaneerimine, ulatuslikud vaktsineerimised ja tuberkuloosi kontroll kogukondadele terviklikult. Seda tuleks toetada romi naiste ning romi tervisenõustajate ja tugiisikute aktiivse kaasamise teel (koolituse kaudu), liikuvate tervishoiu üksuste ning romi kogukondade jaoks arusaadava ja kättesaadava teabe kaudu. Liikmesriigid peaksid tagama, et iga romi laps kantakse rahvastikuregistrisse ning lapsele väljastatakse sünnitunnistus.

3.1.2

Varajase lapsepõlve jooksul toimuv areng on esmase tähtsusega eduka kooliskäimise ja kaasatuse jaoks, sest esimesed aastad jätavad jälje kogu eluks. Sellest seisukohast tähendavad emade-laste programmid ja laste mängurühmad tuge emadele, samuti nagu vanematele suunatud koolitusprogrammid, ning loovad aluse igas mõttes integreeritud lähenemisviisile, võttes seejuures arvesse perekondade vajadusi. Programm Sure Start, mis käivitati Ühendkuningriigis ning levis paljudesse ELi riikidesse, on hea näide emade ja väikeste laste kaasamise kohta ning pakub ka lapsehoidmisteenuseid. Peaaegu kõigis ELi riikides napib Barcelona eesmärkidele vastavaid kvaliteetseid lapsehoidmisteenuseid ning sageli ei võimaldata romi lastele juurdepääsu lapsehoiuteenustele.

3.1.3

Kooliiga (6–14). Romi laste osalemine koolitöös on nõrk. Puudulik registreerimine, vanemate vastumeelsus oma lapsi (eriti tüdrukuid) kooli saata, segregatsioon ja nõuetele mittevastav haridus kujutavad endast lisategureid, mida rõhutatakse paljudes aruannetes (4). Vahendid kooliskäigu tõhustamiseks ja segregatsiooni ületamiseks on esmatähtsad hariduseta romide põlvkondade väldanud tsükli murdmiseks. Mõnedes riikides viidi kooliskäimise toetamiseks sisse süsteem CCT (Conditional Cash Transfer), mille puhul toetus ühendatakse teatud tingimuste täitmisega, nn peavad vanemad suutma tõendada, et lapsed on kantud rahvastikuregistrisse ja neil on sünnitunnistus. Võib eeldada, et lapsed hakkavad koolis käima, kui nad on ühiskonda kaasatud ning kui neil on juurdepääs kõigile teenustele ja haridusmeetoditele, mis on vajalikud tingimuste täitmiseks (keel, tähtajad jms). Tasuta koolilõuna (sissetulekute alusel) ja õppematerjalid tuleks taas sisse viia kõigi laste jaoks algkoolis. Valitsused peaksid seda arvestama, kui haridus kuulub pikaajaliste prioriteetide hulka.

Segregatsioon hariduses tekib esiteks sellest, et romid on enamusrahvusest geograafiliselt eraldatud. Pealegi juhtub tihti, et vanemad, kes ei kuulu romi kogukonda, võtavad oma lapsed koolist ära, kui romi laste osakaal klassis tõuseb liiga suureks, mis omakorda loob romi lastele segregeeritud koolid või klassid. Need koolid ei vasta mitmel põhjusel nõutud standarditele, mistõttu saadetakse täiesti võimekad romi lapsed erikoolidesse ja nii on nende jaoks enamasti võimatu jätkata haridusteed kõrgemal haridusastmel.

Eriti problemaatiline on romi laste paigutamine õppimisraskustega lastele mõeldud erikoolidesse. See tava on levinud diskrimineerivate sisseastumiseksamite, kuid vahel ka kahjulike stiimulite tõttu (tasuta transport või koolilõuna). Põhjendamatu erikoolidesse paigutamise tavaga rikutakse jõhkralt põhiõigusi ning selle vastu peab astuma õiguslike ja halduslike meetmetega.

Tuleb mainida ka, et üks koolist väljalangemise põhjus on vaesus, kuna vanemad kas ei saa (või ei taha) maksta koolis käimisega seotud kulusid või panevad nad lapsed tööle, et lapsed aitaksid perekonda ülal pidada või hoolitseksid nooremate õdede-vendade eest. See kehtib eelkõige tüdrukute puhul.

3.1.4.1

Romide eluasemed on viletsate elutingimustega ja toimub pidev segregatsioon. Vaestes linnaosades, kus on puuduliku korrashoiuga vilets infrastruktuur ja kus ei ole vahel elektrit, gaasi või vett ning kus hügieenitingimused on saastatud keskkonnas viletsad, elavad inimesed, kellel puuduvad omandiõigused ja püsiv aadress, kuhu end registreerida, et kasutada oma õigusi sotsiaalabi, töökoha, hariduse ja tervishoiuteenuste saamiseks. Paljud neist probleemidest on tekkinud ühiskonnapoolse diskrimineerimise ja romivaenulikkuse tõttu. Tuleb rõhutada ka seda, et romide rändav elustiil on eelkõige nende tõrjutuse tagajärg ning mitte põhjus. Kuigi suurel enamusel on püsiv elukoht, tuuakse sellele vaatamata romide tõrjutuse selgituseks ikka veel rändavat elustiili.

3.1.4.2

Haridus on üks olulisemaid investeeringuid tulevikku. Romide kõrge kirjaoskamatuse määr ja madal haridustase ei tekita tuleviku suhtes optimismi. Liikmesriigid peavad tagama, et nende haridussüsteemides ei diskrimineerita romisid ja nähakse täiskasvanutele ette programme lugemise, kirjutamise ja arvutamise õppimiseks ning elukestvaks õppeks.

Romidel on väga raske saavutada kõrget haridustaset ja saada head koolitust. Lisaks püüetele integreerida romid tavaharidus- ja koolitussüsteemi, peaksid liikmesriigid võtma kasutusele ka omandatud oskuste mitteametlikud tunnistused ning olema palju paindlikumad teises riigis omandatud kvalifikatsioonide tunnustamisel.

Komisjoni kavandatud integreerimisele suunatud keeleõppepoliitikat, mille üks eesmärk on edendada vähemuskeelte õpet, peaks kasutama ka romide puhul.

3.1.4.3

Majanduslikuks integratsiooniks peavad vähemused ületama mitmeid takistusi, mis omavahel kombineerudes muutuvad veelgi suuremaks takistuseks (5). Vähemusi diskrimineeritakse hariduse puudumise, väga madala haridustaseme, kvalifikatsiooni puudumise või selle mittetunnustamise tõttu. Takistusi suurendab veelgi romivaenulikkus. Kümnetest dokumenteeritud juhtumitest tuleb välja, et romide töötus on tihtipeale rassilise diskrimineerimise tulemus. Vähemusrahvustel ei ole praktiliselt mingit juurdepääsu elukestvat õpet edendavatele meetmetele.

Romid võivad olla nii mõtlemise kui ka tegude poolest väga ettevõtlikud, mistõttu peaks otsima viise ja vahendeid, kuidas neid varimajandusest välja tuua ja võimaldada neil osaleda seaduslikus majandustegevuses, näiteks andes väikelaene ja luues ettevõtte loomise toetusmehhanismid, mis aitavad väljakutsete ja takistustega toime tulla.

Paljude romide sissetulekud sõltuvad suurel määral sotsiaalabist ja teistest riigitoetustest (nt pensionid ja lastetoetused), samas kui osalus seaduslikus majanduses on suhteliselt piiratud. Seega on romide osalus sotsiaalkaitsesüsteemis ebavõrdne (s.t rühmana saavad nad rohkem kui maksavad). See ebavõrdsus põhjustab palju sotsiaalset pinget ja eelarvamusi ning lõppkokkuvõttes tõrjutust.

Vastavalt põhimõttele, mille kohaselt antakse sotsiaalabi neile, kes on andnud oma panuse, võiks seega eraldada lisavahendeid, et muuta ametlik töötamine atraktiivsemaks. Vastasel korral jääb peamine rassilise tõrjutuse põhjus püsima. Avaliku ja erasektori organisatsioonidega koostöös võiks algatada programme, mis on suunatud tööturule naasmisele.

Diskrimineerimist töökohal ja töökohale kandideerimisel on korduvalt dokumenteeritud ja kõnealuse tava vastu peab võtma õiguslikke meetmeid. Samas tuleb kvalifitseerimata või madala kvalifikatsiooniga romidele tagada juurdepääs koolitusele, et toimuks täielik kultuuriline läbimurre.

3.1.4.4

Tervishoid. madal elatustase (ebapiisavad sissetulekud) ja kehvad elutingimused (mustus, ebasanitaarsed tingimused, puhta vee puudus) on suur oht tervisele. Romi kogukondades on juurdepääs tervishoiuteenustele piiratud, eelkõige seetõttu, et enamiku romisid ei registreerita sünnil ja seetõttu on nad ka tervishoiusüsteemis registreerimata. Kui nad võetakse vastu tavatervishoiuasutusse, siis pannakse romid tihtipeale eraldi ruumi. See on diskrimineerimine. Juurdepääs kvaliteetsetele teenustele on kõigi Euroopa kodanike põhiõigus.

3.1.4.5

Romi naistel on üldiselt perekonna hierarhias madalam seisund. Nende haridustase on madal või ei olegi nad koolis käinud, mistõttu on viletsad töö leidmise võimalused. Tihti abielluvad nad noorelt ja on sageli rasedad. Alahinnata ei tohiks ka koduvägivalda, millest tihtipeale ei teatata. Eriti tekitab muret see, et sellega kaasneb nüüd ka prostitutsioon ja inimkaubandus.

Samas on oluline rõhutada, et kuigi seda ei ole väljastpoolt alati näha, aitavad just romi naised kogukonnas muutusi läbi viia, eelkõige oskuste arendamisel ja kultuuriliste muutuste läbiviimisel, näiteks laste (eelkõige tüdrukute) hariduse tähtsustamisel. Emade kuulumine lapsevanemate ühendustesse ning vastutuse võtmine ühenduse tegevuses avaldab laste kooliskäimisele väga positiivset mõju.

3.1.4.6

Ühiskonnapoolne tõrjutus ja romivaenulikkus, mis avalduvad rahvusvähemuste, eelkõige romide suhtes kehtivate stereotüüpide ja eelarvamuste näol, on põlvkondade pikkuse teadmatuse ja kultuuriliste erinevuste tagajärjel mõtteviisi sügavalt juurdunud. Laialt on levinud eelarvamus, et romi kogukonnad on ühiskonnas vähemväärtuslikud. See viib veelgi suurema isoleerituse, vaesuse, vägivalla ja lõppkokkuvõttes tõrjutuseni.

3.2.1

Integratsioon ei ole ühesuunaline protsess ning selleks peavad tegema pingutusi nii vähemus kui ka enamus. Kuna paljud romid kardavad integreerumisel kaotada oma põhimõtted, traditsioonid ja identiteedi, siis on nad integratsioonimeetmete suhtes väga kahtleval seisukohal. Samamoodi on põlvkondade jooksul kinnistunud diskrimineerimise tõttu mitteromidel raske eelarvamustest loobuda ja romi kultuuri positiivselt suhtuda.

3.2.2

Samas 40 % romisid ei ela vaesuses, vaid — vahel küll tagasihoidlikkus — heaolus. Nad ei pruugi kuuluda kõige silmatorkavamatesse romi rühmadesse, aga nad on tõestuseks, et romid on põhimõtteliselt võimelised oma identiteeti kaotamata integreeruma ühiskonda, kus nad elavad.

3.2.3

Romide organisatsioonid on nähtavuse ja ühiskonnas aktiivse osalemise suurendamiseks ja teadlikkuse parandamiseks avaldanud mitmeid väljaandeid, mis on õige samm edasi (6). Rohkem võib ära teha, investeerides kogukondadesse, kus ollakse valmis omapoolseks kohustuste, omandiõiguse ja vastutuse võtmiseks. Infrastruktuuri ja haridussüsteemide toetamisele tõuke andmiseks võiks kasutada väikelaenude süsteemi, mida tavaliselt kasutatakse ettevõtluse puhul. Rahastada võiks väikeste summadega, kui vastutasuks peetakse kinni sellistest kohustustest, nagu laste saatmine kooli või regulaarsed tervisekontrollid (7).

3.2.4

Vähemuste võrdne osalus ühiskonnas eeldab tõhusaid, pikaajalisi ja kogukonnale kohandatud meetmeid. Meetmed peaksid olema küll ühele rühmale suunatud, kuid teisi rühmi ei tohi kõrvale jätta. Selleks peaksid poliitikud, ettevõtjad ja ühiskond tervikuna soovima rakendada mittediskrimineerimise põhimõtet, edendada võrdseid võimalusi ja juhtida mitmekesisust. Siinkohal võiks kasutada programmide toetuseks Euroopa struktuurifonde.

Tuleb teha kõik selleks, et vabaneda reservatsioonidest ja eelarvamustest nii romide kui ka mitteromide seas, kuid mitte ainult vajalikke praktilisi meetmeid võttes, vaid ka toetudes abile, mida pakuvad mõlema poole juhid ja vahendajad, kes koostavad tulevikuks ühise strateegia. Romi kogukondadest pärit eeskujudel on siinkohal eriline roll.

4.1.1

Komisjon on pikka aega integratsiooniprobleemi lahendada püüdnud. Tänu talituste vahelise romi küsimustega tegeleva rühma loomisele paar aastat tagasi on komisjoni talituste vahel teavet paremini jagatud ning saavutatud eri algatuste vahel teatud kooskõlastatuse tase.

4.1.2

2006. aasta jaanuaris komisjoni poolt asutatud rahvusvähemuste sotsiaalse integreerimisega tegelev kõrgetasemeline rühm koostas 2007. aasta detsembris kriitilise aruande (8), milles tehakse soovitusi, et parandada romide olukorda hariduse, tööhõive, tervishoiu ja eluaseme valdkonnas. Ekspertrühm tegi aruandes selgeks, et ainult õigete poliitikameetmete kombineerimise ja pragmaatilise lähenemisega saab saavutada püsivaid tulemusi.

4.1.3

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet tegeleb kõnealuse küsimusega põhjalikumalt (9). Mainida tuleks ka põhiõiguste ameti eelkäija Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse laiaulatuslikke uuringuid, aruandeid ja üritusi.

4.2.1

Euroopa Parlament on juba pikka aega sihikindlalt fraktsioonide koostöös tegelenud vähemuste küsimustega, romide integratsiooni ja nende diskrimineerimise vastu võitlemisega. Kõnealuse küsimuse kohta on vastu võetud mitmeid aruandeid ja resolutsioone, millest viimane võeti vastu 31. jaanuaril 2008 (10).

4.3.1

Euroopa Ülemkogu tegeles viimati kõnealuse küsimusega 14. detsembril 2007 seoses Euroopa aastaga „Võrdsed võimalused kõigile” (11).

4.5

Euroopa Inimõiguste Kohus on vastu võtnud mitmeid läbimurdelisi kohtuotsuseid, mis on romide õiguste teostamisel olulised nurgakivid (12).

4.6

ÜRO on edendanud romide integratsiooni juba aastaid, eelkõige arenguprogrammi, UNICEFi ja UNESCO raames.

4.7.1

Avatud Ühiskonna Instituut on Maailmapanga toetusel algatanud romide kaasamise aastakümne (2005–2015) (13).

4.7.2

Hiljuti loodud EU Roma Policy Coalition (ERPC)  (14) kaitseb kaasatuse põhimõtet läbi osaluse ja „soovib edendada romide osalemist kõikides protsessides”.

4.7.3

Eraldi tasub mainida Euroopa romide ja rändajate foorumit ( European Roma and Travellers Forum — ERTF ) (15). See loodi Soome presidendi Tarja Haloneni algatusel ning tänu partnerluslepingule Euroopa Nõukoguga on foorumil Euroopa Nõukogus privilegeeritud seisund ning võimalus osaleda selle töös.

4.7.4

Kuna üks romide integreerimise prioriteetsetest valdkondadest on tööhõive, siis on siinkohal oluline ülesanne ka tööturu osapooltel, kuna tööhõive kuulub nende pädevusvaldkonda. Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni, liikmesriikide ametiühingute ning Euroopa ja liikmesriikide tööandjate organisatsioonide kogemus võib anda olulise panuse algatatavasse protsessi.

5.1

Kõnealuse valdkonna kohta tehtud analüüsides jõutakse järeldusele, et kõik senised püüded romide kaasamiseks ja nende õiguste teostamiseks ei ole rahuldavad.

5.2

Vajalike meetmete vastuvõtmise pädevus kuulub nii Euroopa Liidule kui ka liikmesriikidele. Kooskõlas Amsterdami lepingu artikliga 13 võeti 2000. aastal vastu mittediskrimineerimise direktiivid, mis on romide diskrimineerimise vastu võitlemisele suur tõuge ja institutsiooniline raamistik. Komisjon peaks uurima, kuidas saaks romide küsimusega tegelemiseks ühenduse õigusakte edasi arendada, näiteks võttes vastu segregatsiooni kaotamise direktiivi. Lisaks peaks romide integratsioon olema prioriteet struktuurifondide kasutamisel.

5.3

Kui romide küsimus kuulub liikmesriigi pädevusse, siis võiks võimalik tõhus lahendus olla 1990. aastal välja töötatud avatud kooskõlastusmeetod  (16). Komitee teeb seetõttu ettepaneku toetuda avatud kooskõlastusmeetodile ja kasutada seda ka vähemuste küsimuste, eelkõige romide integratsiooni puhul. Esimese sammuna soovitame arutada romide olukorda avatud kooskõlastusmeetodi erinevates protsessides (eelkõige tööhõive, sotsiaalne kaasatus ja haridus). Avatud kooskõlastusmeetodit ja selle vahendeid võib liikmesriikide vahel jagada, et hinnata parimate tavade näiteid, uurides samas ka üldisi näiteid või kogukonnapõhiseid projekte. Selleks, et projektid oleksid edukad ja jätkusuutlikud, peavad nad olema sektoritevahelised projektid, milles tegevuskava koostatakse koos kõigi huvitatud pooltega, eelkõige romide organisatsioonidega. Tegevuskavades peavad olema kohustused, meetmed, hinnangud, tagasiside ja juhised levitamiseks, mida toetavad vastavad rahastamisvahendid, sealhulgas struktuurifondid. Komitee on veendunud, et avatud kooskõlastusmeetod on kõige sobivam ja tõhusam meetod paljude vähemuste, eelkõige romide õiguslike, sotsiaalsete ja traditsiooniliselt emotsionaalsete probleemidega tegelemiseks.

5.4

Kõnealuste algatuste edu sõltub sellest, kas suudetakse luua toimiv koostöövõrgustik kõigi asjaosaliste vahel. Komitee on korduvalt tõestanud, et ta annab lisaväärtuse sillana organiseeritud kodanikuühiskonna vahel (17) ja et ta on pühendunud vähemuste, eelkõige romide integratsiooniprobleemi lahendamisele tänu institutsioonilisele ning seega ka jätkusuutlikule koostööle.

5.5

Romide kaasatust käsitlev kõrgetasemeline konverents, mis komisjonil on kavas septembris korraldada, pakuks sobiva raamistiku, et avalikult arutada komisjoni ettepanekuid Euroopa Liidu ja liikmesriikide poliitika tõhusamaks muutmiseks ning et astuda kõnealuses protsessis esimesed konkreetsed sammud.

Komitee võiks sel puhul tutvustada kõnealuse arvamuse järelmeetmetena kavandatud konkreetseid meetmeid. Samuti tuleks kaaluda meediaga selliseid koostööviise, millel oleksid pikaajalised eesmärgid ja mis ei piirduks vaid asetleidnud vahejuhtumitest teadaandmisega.

6.1

Komitee alustas oma tööd võrdsete võimaluste aasta raames, kuid siis kohandas selle komisjoniga kooskõlas kultuuridevahelise dialoogi aastale.

Kultuur on komitee arusaama järgi protsess, mis mõjutab kõiki eluvaldkondi. Kultuur tähendab jagatud väärtusi ja ühist elustiili ning peamist kommunikatsioonivahendit püüetes kõikides valdkondades parema integratsiooni poole, kuna kultuur ühendab ratsionaalsuse tunnetega ning pakub seetõttu probleemide lahendamiseks tervikliku lähenemisviisi. Kultuuri sotsiaalne mõõde aitab kasutada kultuuridevahelist dialoogi vahendina, millega saavutada nii sisemiselt kui ka väliselt rahu ja stabiilsus. Vähemuste, eelkõige romide puhul tähendab see, et kultuuridevaheline dialoog on parim viis sajandite jooksul juurdunud stereotüüpide, eelarvamuste ja mõistmatuse järk-järguliseks kaotamiseks, et jõuda koos vastastikkuse mõistmise õhustikus mõlemale poolele sobiva integratsioonini, mida toetatakse tugeva õigusliku raamistikuga.

6.2

Komitee loodab, et esimesed konkreetsed sammud komitee ettepanekute elluviimiseks tehakse enne kultuuridevahelise dialoogi aasta lõppu ning edasised sammud 2009. aastal, mis on loomingulisuse ja uuendustegevuse Euroopa aasta, ning samuti 2010. aastal, mis on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta.

„The Situation of Roma in an Enlarged Europe”, Euroopa Komisjoni aruanne, 2004

(http://ec.europa.eu/employment_social/fundamental_rights/roma/);

„Avoiding the Dependency Trap”, UNDP, 2003

(http://roma.undp.sk/);

„Final Report on the Human Rights Situation of Roma, Sinti and Travellers in Europe”, Euroopa Nõukogu, 2006, koostanud inimõiguste ülemkomissari Alvaro Gil Robles

(http://www.coe.int/t/dg3/romatravellers/documentation/default_en.asp);

„Action Plan on Improving the Situation of Roma and Sinti Within the OSCE Area”

(www.osce.org/odihr/);

„Analysis of the Anti-Segregation Policies in the Countries Participating in the Decade of Roma Inclusion”

(www.romadecade.org).