3.2.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 27/12


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia””

KOM(2007) 621 lõplik

(2009/C 27/03)

19. oktoobril 2007. aastal otsustas komisjon vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia””.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsiooni arvamus võeti vastu 13. juunil 2008. Raportöör oli Juan Mendoza Castro.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 446. istungjärgul 9.–10. juulil 2008 (10. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 108, erapooletuks jäi 5.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab ja hindab positiivselt komisjoni teatist „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia” ning toetab komisjoni võetud ülesannet selgelt tugevdada oma tegevust ja turismipoliitikat järgmistel aastatel kõnealuse turismistrateegiaga, mille abil nimetatud tegevust ja poliitikat igapäevaselt ellu viia. Kõnealust uut poliitikat on juba kirjeldatud komisjoni teatises „ELi uuendatud turismipoliitika: partnerluse edendamiseks Euroopa turismis”.

1.2

Komitee tunnustab komisjoni püüdlusi võtta lühidalt kokku paljud olulised dokumendid, seisukohad ja arutelud. Selle tulemusena edastatakse ühiskonnale selgelt jätkusuutliku turismi töörühma, aruande koostanud ekspertide ja seejärel üldsusega korraldatud konsultatsiooni tulemused.

1.3

Komitee leiab, et õiged on nii selle uue poliitika sidumine Lissaboni uuendatud strateegiaga kui ka seatud üldised konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamise eesmärgid ja konkreetsemad majandusõitsengu, sotsiaalse õigluse ja ühtekuuluvuse, looduskeskkonna ja kultuuri kaitse eesmärgid.

1.4

Komitee peab komisjoni teatises määratletud ülesandeid ja nende täitmiseks kavandatud viisi sobivaks. Teatises välja pakutud meetod on kõigi sidusrühmade kaasamine erinevate koostöövormide ja nn konkurentsikoostöö kaudu. Sellist kaasamist peetakse uue turismipoliitika ja selle rakendusstrateegia nurgakiviks. Komisjoni teatises nimetatud ülesannete olulisus on ilmselge ning selle mõju pidev uurimine, mida kasvuhoonegaasid säästvusele avaldavad, peab olema tulevikus üks turismistrateegia peamine osa.

1.5

Komitee peab sobivaks, et komisjon võtab endale kohustuse rakendada kõnealust uut poliitikat dialoogi, koostöö, toetusmeetmete käivitamise ja sidusrühmadevahelise kooskõlastamise kaudu. Teatises „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia” arendatakse edasi Euroopa turismi iga sidusrühma jaoks kavandatud konkreetset lähenemist ja rakendamisvahendeid. Siiski saab komisjon ettevõtluse peadirektoraadi kaudu etendada aktiivsemat rolli ning ka peab seda tegema ja juhtima paljude üleeuroopaliste algatuste rakendamist, näiteks sotsiaalturism, turism kõigile, turismikoolitus. Eelkõige peavad nii komisjon kui ka teised institutsioonid tegema suuremaid jõupingutusi, kaasamaks väikesi, keskmise suurusega ja mikroettevõtteid turismi jätkusuutlikkuse edendamisse ning turismistrateegia kohaldamisse ja eesmärkide saavutamisse. Komitee tervitab komisjoni käivitatud algatust „Euroopa turismi tippsihtkohad” kui head tava ja eeskuju.

1.6

Komitee teeb veel kord ettepaneku ja soovitab hoogustada Euroopa turismifoorumit ning teha edusamme aruteludes ja uurimustes Euroopa Turismiameti ja Euroopa Turismiagentuuri asutamise kohta. Mõlemad nimetatud organid võiksid vahest pakkuda koha, kus turismiasutused ja turismivaldkonna eri sidusrühmad saaksid kokku tulla, et parandada ja levitada teavet jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise turismi kohta, jälgida poliitikameetmete ja Euroopa turismistrateegia järgimist ning eelkõige püüda tunnetada turismisektoris valitsevaid suundi ja kavandada meetmeid, mida tuleks võtta. Mõlema organi eesmärk võiks olla eelkõige kliimamuutuste ja nende tagajärgede jälgimine turismivaldkonnas ning vajalike meetmete võtmine.

1.7

Komitee kiidab väga heaks komisjoni kavatsuse parandada olemasolevate rahaliste vahendite kasutamist. Sotsiaalturismi valdkonna konkreetse näite varal on komitee seisukohal, et juba on olemas piisavad võimalused kogemuste piiriülese kogumise algatamiseks katseprojekti vormis. Algatusi võiks käivitada näiteks järgmistest valdkondades: sotsiaalturism, turism kõigile, inimressursside arendamine, tootearendus ja turule sisenemine. Komitee leiab, et nimetatud valdkondades on juba olemas piisav võimalus koondada piiriüleseid kogemusi katseprojekti vormis.

1.8

Komitee tervitab Euroopa turismistrateegia Agenda 21 raames tehtavat ja haripunkti jõudnud tööd, mille komisjoni teatises „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia” avaldatud tulemused täiendavad ja täpsustavad Euroopa turismivaldkonna üldist jätkusuutlikkuse poliitikat. Selleks tarbeks moodustatud töörühma tehniline dokument on Euroopa Komisjoni teatise alus ja täiendab seda. Seepärast tuleb mõlemat dokumenti vaadelda koos.

1.9

Statistikaga seoses tervitab komitee komisjoni väljastatud konkursikutset (mida omal ajal taotles ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee) turismi seirekeskuste võrgustiku moodustamise kohta, mis ei annaks ainuüksi kõnealuse sektori kohta teavet, vaid ka strateegilise ja tulevikku vaatava visiooni, prognoosides ja kujundades tulevikus võetavaid meetmeid.

1.10

Komitee on valmis jätkama turismialast tööd vastavalt turismistrateegiat käsitlevas komisjoni teatises sätestatule ning kutsub teisi Euroopa Liidu institutsioone, liikmesriike, kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, sektori sidusrühmi (äriühinguid ja ametiühinguid) ning üldsust mõistma ja toetama turismi kui üleüldist õigust ja Euroopa tuleviku jaoks strateegilise tähtsusega majandustegevust. Samuti on vaja, et kõik sidusrühmad ja tarbijad võtaksid vastutuse, et muuta turism jätkusuutlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks.

1.11

Kuigi komisjoni teatises arvestatakse turismialase tegevuse kavandamisel sotsiaalseid kriteeriume ja tegureid, on komitee arvates puudu viited Euroopa kodakondsuse mõistele ja olukorrale. Turism on ja võib veelgi enam olla eri kultuure ja sotsiaalolukorda ühendav tegur, mis pöörleb Euroopa kodakondsuse mõiste ümber, mida me kõik oleme kutsutud edendama ja arendama. Euroopa riikide kultuuride, keelte ning loodus- ja kultuuripärandi mitmekesisus on suur rikkus, mida võib ja tulebki kasutada ja nautida, et mõista üksteist ja olla teadlikud oma õigustest Euroopa kodanikena. Veel üks aspekt, millele tuleb Euroopa turismi käsitlevates aruteludes ja dokumentides pöörata suurt tähelepanu, on kultuur, arvestades turismi ja kultuuri vahel tekkida võiva koosmõjuga, nagu märgiti ka juba ühes teises komitee arvamuses.

1.12

Turismi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamiseks on vaja arvestada sihtkohtade eripäraga. Komitee soovitab võtta arvesse suures ulatuses turismist sõltuvate liikmesriikide eriomadusi. Samuti tuleb piisavalt arvestada eri piirkondade vajadustega poliitika kujundamisel ja turismivaldkonna ettepanekute tegemisel. Soovitav oleks, et komisjoni koostatavates mõjuanalüüsides võetaks arvesse võimaliku mõju ebaproportsionaalsust eri piirkondades ja sektorites, näiteks sihtkohtade puhul, mis sõltuvad suurel määral õhutranspordist ja millel ei ole ühtegi muud transpordiliiki või mis sõltuvad peaaegu eranditult õhutranspordist, nt saared.

1.13

Komitee leiab, et komisjoni teatises käsitletud põhimõtted ja väärtused (jätkusuutlikkus, sotsiaalne heaolu, konkurentsivõime, koostöö, partnerlus, kasumlikkus, turvalisus, töökoha kvaliteet jne) moodustavad tegelikult Euroopa turismimudeli, mis ei ole eeskirjade kogum, vaid kõnealuste põhimõtete ja väärtuste üldise, kõigil Euroopa aladel kohaldamise tulemus.

1.14

Komitee julgustab komisjoni tegema edusamme turismialaste teadmiste ja oskuste tunnustamisel Euroopa tasandil, et parandada kõnealuse sektori töökohtade kvantiteeti ja kvaliteeti. Edendada tuleks Europassi, mille abil on võimalik esitada tööd otsivate ja kogu Euroopas ametialaselt liikuvate töötajate isiklikud oskused ja kvalifikatsioonid lihtsas vormis, mis on hästi arusaadav kogu Euroopas (Euroopa Liit, EFTA/EMP ja kandidaatriigid).

2.   Komisjoni teatis

Et paremini hinnata ja mõista seda, mida komisjon soovib kõigile Euroopa sidusrühmadele ja institutsioonidele teada anda, teeme teatisest ja selle põhipunktidest lühikese kokkuvõtte.

2.1   Teatise sissejuhatus

2.1.1

Jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime vahelise tasakaalu probleem. Komisjoni teatise esimeses, sissejuhatavas osas tunnistatakse kõigepealt turismi keskset ja strateegilist rolli Euroopa majanduses, mis ei põhine ainult kvantitatiivsetel andmetel, vaid ka turismi võimel luua töökohti ja järgida seeläbi uuendatud Lissaboni strateegia eesmärke. Siinkohal väärib mainimist üle 3 %-line prognoositud majanduskasvu määr, mis on kahtlemata hea panus tööhõive eesmärkide saavutamisse, kuid teatud juhtudel ja pikaajalises perspektiivis võib tekkida oht, et ületatakse jätkusuutlikkuse piirid.

2.1.2

Konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus: kaks ühilduvat tingimust. Komisjoni teatises sedastatakse selgelt, et konkurentsivõime sõltub jätkusuutlikkusest ja reisijate kogemuse kvaliteedist, ning viidatakse sõnaselgelt kliimamuutuste tõttu turismisektorile esitatavatele nõudmistele. Ettevõtete sotsiaalne vastutus võib olla suureks abiks meetmete võtmisel kliimamuutustega kohanemiseks ja nende vastu võitlemiseks ning aidata uuendada ja väärtustada turismiteenuseid suurte globaalsete väljakutsetega maailmas.

2.2

Turismistrateegia sisu. Komisjon teeb teatises ettepaneku luua uus tasakaal turistide heaolu, keskkonnakaitse ning ettevõtete ja sihtkohtade konkurentsivõime vahel. Selle tasakaalu saavutamisele peavad kõik kaasa aitama.

2.2.1

Eesmärgid ja ülesanded. Komisjoni teatises esitatakse tegevusjuhisena kõigile sidusrühmadele kolm turismistrateegia peamist eesmärki: majandusõitseng, sotsiaalne õiglus ja ühtekuuluvus ning looduskeskkonna kaitse.

Teatises tehakse ettepanek täita nimetatud eesmärkide saavutamiseks väga olulisi ülesandeid:

loodus- ja kultuurivarade säästev haldamine,

ressursside kasutamise ja saaste minimeerimine,

muutuste juhtimine kohaliku elanikkonna heaolu suurendamiseks,

nõudluse hooajalisuse vähendamine,

transpordi poolt loodusele avaldatava mõju vähendamine,

turismikogemuse võimaldamine kõigile,

turismisektori töökohtade kvaliteedi parandamine,

turistide ja sihtkoha elanikkonna turvalisuse tagamine.

See ülesannete loetelu on avatud ja muutuv. Turismisektori sidusrühmad võivad seda koostöö vaimus igal ajal ajakohastada, muuta selle prioriteete ja korraldust.

2.2.2

Tegevusraamistik. Komisjoni teatises sedastatakse, et eesmärkide saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks vajaliku sidusa tegevuse jaoks on vaja sihtkohtade, ettevõtete ja turistide koostööd ja vastutustundlikku juhtimist, ning töötatakse välja tingimused, mille alusel seda sidusust saavutada.

2.2.3

Põhimõtted. Komisjoni teatises esitatakse kokku üheksa põhimõtet, mida tuleb järgida jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise turismi saavutamiseks. Komitee soovib rõhutada neist kolme:

neist piiridest kinni pidamine, mida võidakse kehtestada sihtkohtade vastuvõtutaluvusele, ehitistele või turistide voolule,

sellise arengutempo saavutamine, mis oleks sobiv igal ajahetkel kättesaadavate loodus-, kultuuri- ja sotsiaalsete ressursside eraldamiseks,

pikaajaline kavandamine, mis on hädavajalik tingimus tasakaalu saavutamiseks jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime vahel.

2.3

Üheskoos edasi. Selles osas käsitleb komisjon vajadust, et kõik kõnealust sektorit mõjutavad sidusrühmad koondaksid oma jõud ning teeksid tööd vabatahtlikult ja pidevalt. Kavandatud mudeli puhul järgitakse subsidiaarsuse printsiipi, tegutsedes eelistatult sihtkoha tasandil, mida toetatakse liikmesriigi ja ELi tasandilt. Komisjoni teatises määratletakse seega nii turismisektori eri sidusrühmade kui ka Euroopa Komisjoni roll asutamislepingu valguses.

2.3.1

Sidusrühmade roll. Teatises kehtestatakse jätkusuutliku turismi töörühma järeldustele toetudes ulatuslikud kohustused ja konkreetsed ülesanded kolmele tegevusvaldkonnale: sihtkohad, ettevõtted ja turistid. Eriti viidatakse vajadusele levitada mikroettevõtete seas sõnumit, et jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime on vaja hoida tasakaalus.

2.3.2

Euroopa Komisjoni roll. Komisjon teadvustab oma asutamislepingu järgseid kohustusi ja võtab endale ülesandeks käivitada ja edendada turismistrateegia raames ja seda arendades erinevaid ELi tasandi algatusi. Nimetatud algatuste seas väärivad eritähelepanu neli meetmete rühma:

sidusrühmade kaasamine teadmiste kogumiseks ja levitamiseks, mida tuleb alati teha jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime vahelise tasakaalu raames. Euroopa turismifoorum on hea näide ideede ja kogemuste üksteisele tutvustamisest;

Euroopa tippsihtkohtade edendamine ja toetamine heade tavade näidetena ning nende levitamine võrgustike kaudu, kuhu kuuluvad sihtkohad, mis on suunatud jätkusuutlikkusele ja konkurentsivõimele;

Euroopa Liidu väga erinevate rahaliste vahendite kasutamine, mille puhul komisjon võtab endale ülesandeks levitada teavet nende vahendite paremaks kasutamiseks turismivaldkonnas;

jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime integreerimine komisjoni poliitikasse ning selle kohaldamine mitmesugustele piirkondadele, mille kitsaskohad ja vajadused on väga erinevad: ranniku-, mägi-, maa- ja linnapiirkonnad.

2.4   Kokkuvõte teatisest

Komisjoni teatis lõpeb üleskutsega teha turismistrateegia vastuvõtmisel ja praktilisel rakendamisel kõigi avaliku ja erasektori osalejate vahel tihedat koostööd. Veel kord tuleb märkida, et kõikidel tasanditel koostöö rajamise soovitus on eeltingimus konkurentsivõime parandamiseks, mis tagab pikemas perspektiivis Euroopa ligitõmbava ja jätkusuutliku turismisektori. Komisjon soovitab turismistrateegia hindamise tähtajaks seada 2011. aasta. Komisjoni eesmärk teatise esitlemisel on seega üsna selge.

3.   Üldised märkused

3.1

Turismi ja selle strateegilist tähtsust Euroopa majanduses on nii ametlikes kui ka mitteametlikes sõnavõttudes tunnustanud kõik Euroopa institutsioonid, andes sel moel turismile olulisema rolli. Seda sõnumit edastatakse kõigile sidusrühmadele, andes seeläbi turismisektorile suurema tõuke. Turismi roll ületab üksnes majanduslikud kaalutlused, kuna tal on ka sotsiaalne mõõde kodanike Euroopa kujundamisel. Kuigi komitee tunnustab teatisega antud tõuget, jääb siiski veel nii praegu kui ka tulevikus palju teha, et tagada turismile keskne osa Euroopa poliitikas.

3.2

Eriti oluline on märkida, et uues Lissaboni lepingus tunnistatakse turismi olulisust Euroopa jaoks ning antakse Euroopa Liidule rohkem võimalusi turismi arengule kaasa aidata. Lissaboni lepinguga antakse Euroopa Liidule pädevus ja ülesanne toetada, kooskõlastada või täiendada liikmesriikide tegevust ning talle seatakse eesmärgiks innustada ettevõtete arengule soodsa keskkonna loomist ja toetada heade tavade tutvustamist.

3.3

Euroopa Liidu institutsioonid on turismiga seoses teinud järgmist:

Euroopa Parlament on võtnud vastu rea väga erinevaid resolutsioone turismi ning selle mõju kohta tööhõivele ja majandusele, näiteks resolutsioon turismi ja arengu kohta ning resolutsioon Euroopa säästva turismi uute väljavaadete ja sõlmküsimuste kohta.

Euroopa Liidu Nõukogu on käsitlenud turismi mitmes järelduses ja tegevuskavas, peamiselt selleks, et rõhutada vajadust jätkusuutlikkuse, konkurentsi ja töökohtade loomise järele turismis. Eriti väärivad märkimist nõukogu 7. juuli 2006. aasta järeldused, mis puudutavad komisjoni teatist ELi uuendatud turismipoliitika kohta ja milles tervitatakse teatist ning kutsutakse komisjoni üles võtma aktiivse rolli eri poliitikavaldkondade kooskõlastamisel.

Euroopa Komisjon on avaldanud mitu teatist (eelkõige 2006. aasta märtsi teatis, millega määratletakse ELi uus turismipoliitika), kutsunud kokku, tugevdanud ja juhtinud Euroopa turismifoorumeid, korraldanud konverentse mitmesugustel teemadel, nagu sotsiaalturism ja turismi tegevusstrateegia Agenda 21, ning korraldanud paljusid muid algatusi, nagu Euroopa turismi tippsihtkohtade katseprojekt, millega tunnustatakse ja edendatakse ELi liikmesriikide ja kandidaatriikide häid tavasid.

Regioonide Komitee on koostanud arvamusi, näiteks komisjoni teatiste kohta „Koostöö Euroopa turismi tuleviku nimel” ja „Euroopa turismi jätkusuutlikkuse põhisuunad”.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on alati huvitunud ja huvitub jätkuvalt turismiga seotud küsimustest, nagu tõendavad alates 1999. aastast vastu võetud 11 arvamust ning komitee aktiivne osalemine erinevatel komisjoni poolt kokku kutsutud Euroopa turismifoorumitel ja turismi erinevaid aspekte käsitlevatel arvukatel üritustel ning niisuguste ürituste propageerimine. Erilist tähelepanu tasub pöörata Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja teiste organite koostööle kõikide algatuste puhul, mida mõni neist on seoses turismiga käivitanud.

3.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee käesoleva arvamuse eesmärk on hinnata komisjoni panust kõnealusesse poliitikasse ja vaadata, kuidas seda poliitikat korraldatakse. Arvamuse eesmärk on ka teha soovitusi, mis rikastaksid vähemalt teatise üle käivat arutelu, kui mitte teatist ennast.

3.5

Sarnaselt komitee arvamusele INT/317 ELi uuendatud turismipoliitikat käsitleva komisjoni teatise kohta soovitakse käesoleva arvamusega taas rõhutada järgmist:

turism on iga kodaniku õigus, nagu on sätestatud ülemaailmses turismieetika koodeksis, ja see eeldab heade tavadega vastavuses olemise kohustust;

see on õigus, mis loob samuti otsest ja kaudset jõukust ja kasu, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, ning on seega Euroopa jaoks strateegiline tegevusala, mis on osutunud usaldusväärseks;

kõnealuse sektori ettevõtjate pakutavate teenuste kvaliteet ning tarbijate vastutus kohalike kogukondade ees on väärtused, mille peame sektori jätkuva olemasolu huvides säilitama;

turismil on või peaks olema positiivne mõju kohalikule ja piirkondlikule majandusele, sotsiaal- ja keskkonnatingimustele ning linnakeskkonnale. Seega on turism teiste kultuuride ja erinevate olemis- ja tegutsemisviiside mõistmise ja piirkondliku koostöö vahend;

turism on dünaamiline sektor ja oluline tööhõiveallikas nüüd ja tulevikus, millel on potentsiaal luua kvaliteetseid, stabiilseid töökohti, millega kaasnevad sotsiaalsed õigused;

turism ei jää puutumata sellistest probleemidest nagu ülerahvastatus või hooajalisus, mis viivad konkurentsivõime vähenemiseni;

usume, et vajadus „Jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise Euroopa turismi strateegia” järele on selge ja selle eesmärgid on ambitsioonikad;

Euroopa turismimudel on sisemine vajadus ja võiks moodustada globaalse võrdlusaluse juhul, kui see ei põhine mitte reeglitel, vaid kvaliteedi, jätkusuutlikkuse ja ligipääsetavuse väärtustel, mida võtavad vabatahtlikult arvesse nii turismi sihtkohad kui ka kõik sidusrühmad;

Euroopa turismimudeli alus on ning seda täiendavad sihtkohtade mitmekesisus, erinevad lähenemisviisid turismile ning turismi erivormid;

Euroopa turismimudel, mida me toetame, on tõhus vahend rahu ja inimestevahelise mõistmise edendamiseks.

4.   Konkreetsed märkused

4.1

Komisjoni teatises tehakse selge ettepanek vajaduse kohta tasakaalu järele jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime vahel ning selgitatakse, kuidas seda konkreetselt saavutada. Kõige selle koondamine üsna lühikesse teatisesse hõlmas kindlasti palju tööd, et kogu materjal kokku võtta, ning nõudis paljude dokumentide, arvamuste ja arutelude analüüsi. Tuleb rõhutada, et on saavutatud lõppeesmärk selgelt teavitada ühiskonda komisjoni peamistest turismi tuleviku alastest seisukohtadest ning meetmetest, mida on selles keerulises valdkonnas vaja võtta.

4.2

Turismistrateegia toetuseks teatises esitatud argumendid näivad kohased, kuivõrd nendega väärtustatakse ühelt poolt turismi majanduslikku mõju ja võimet noortele töökohti luua, kuid ka vajadust leida tasakaal jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime vahel, mis on pikemas perspektiivis mõlemale kasulik. Mõjuhinnangud sellistel teemadel nagu eri tegevuste ja piirkondade keskkonnamõju või taluvus- ja vastuvõtuvõime piirid on peamised tegurid nende näitajate kokkusobitamiseks ja nende vahel tasakaalu leidmiseks. Jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime vahelise tasakaalu leidmiseks on oluline tunnistada, et turismil on nii mahulised kui ka hooajalised piirangud.

4.3

Võib-olla olnuks kasulik komisjoni teatises analüüsida täpsemalt uut Lissaboni lepingut, püüdes näha, kuidas turismistrateegia on Lissaboni lepinguga seotud ja milline on lepingu tähtsus Euroopa uuendatud turismipoliitika elluviimisel. Ei tohiks unustada, et liikmesriigid ja piirkonnad on korduvalt osutanud, et nad soovivad säilitada oma vastutuse turismi eest, kuid lubavad Euroopa Liidul võtta siiski kiirendava ja kooskõlastava rolli teatavates ühist huvi pakkuvates valdkondades, et parandada Euroopa turismisektori konkurentsivõimet. Üks juba praegu rakendatav väärtuslik vahend on näiteks Euroopat turismi sihtkohana propageeriva Internetiportaali loomine ja haldamine. Internetiportaaliga saab tutvustada kõiki Euroopa riike koos kui mitmekesist ja erilist turismisihtkohta.

4.4

Komisjoni teatises mainitud ülesanded ja eesmärgid on kahtlemata kõige olulisemad, millega turismi lähikümnenditel silmitsi tuleb seista. Peamised ülesanded — jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime parandamine — on piisavalt laiad, et olla aluseks teiste oluliste ülesannete käsitlemisele, nagu näiteks kvaliteedi tõstmine, hooajalisuse vähendamine või turismitööstuses tegutsevate inimeste oskuste parandamine. Neid ülesandeid on ka turismistrateegias nimetatud.

4.5

Komisjoni teatises kutsutakse korduvalt üles koostööle, sest kooskõlas uue turismipoliitikaga on partnerluse tugevdamine tähtis element ja tunnus. Eriti oluline on rõhutada partnerluskokkulepetesse kaasatavate ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide rolli ning paluda neil osaleda kõigis aruteludes ja kõigil foorumitel ning turismisektori täiustamise üldmeetmete rakendamisel. Samamoodi oleks kasulik edendada turismi sihtkohtade ja linnade alalisi võrgustikke, mida ajendab tegutsema ühine eesmärk parandada konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust. Komitee tervitab Euroopa tippsihtkohtade edendamist ning nõuab tungivalt, et nimetatud idee hõlmaks sotsiaal- ja töösuhete asjakohast haldamist ning ametiühingute ja tööandjate organisatsioonide osalemist valitud sihtkohas, et parandada turismisihtkohtade jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.

Siinkohal tuleb rõhutada tarbijaorganisatsioonide rolli, mida nad oma pädevuste piires etendavad.

4.6

Komisjon võtab enda kohustuseks rakendada kõnealust uut poliitikat koostöö, toetusmeetmete käivitamise ja sidusrühmadevahelise kooskõlastamise kaudu. Turismistrateegias soovitakse ka selgelt suurendada kõigi sektori asjaosaliste vastutust. Komitee arvates etendab ettevõtluse peadirektoraat põhirolli kõigi nende poliitikavaldkondade kooskõlastamisel, mis mõjutavad otseselt või kaudselt Euroopa turismi ja kõikvõimalikke turismisihtkohti, millel on samuti igaühel oma eripära.

4.7

Samuti on komitee arvamusel, et komisjonil peaks olema aktiivsem roll üleeuroopaliste algatuste, sh piiriülese sotsiaalturismi kasutuselevõtmisel Euroopas. Just siinkohal on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee mitmel juhul teinud ettepaneku edendada Euroopa turismifoorumit ning kaaluda ja uurida võimalusi asutada Euroopa Turismiamet ja Euroopa Turismiagentuur, mis pakuksid Euroopa turismipoliitika ja -meetmete kohta teavet ja järelmeetmeid. Samuti tehakse ettepanek, et komisjon algataks uurimuse selliste tehnoloogiaplatvormide loomiseks turismisektoris, mis parandaksid turismiteenuste turustamist, eelkõige arvestades Euroopa siseturismi suurenemise võimalusega ja potentsiaalsete lähtepiirkondadega (Hiina, India, Venemaa jne).

4.8

Komitee on seisukohal, et komisjoni teatises ei pöörata piisavat tähelepanu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate rollile turismi uues arengustsenaariumis tarbijate, ettevõtete ja sektoris osalejate seisukohast. Uurimis- ja arendustegevus selliste tehnoloogiate kasutamise parandamiseks turismisektoris peab olema järgmisel paaril aastal prioriteet. Nii saaks kahtlemata sihtkohti, ettevõtteid ja turiste paremini hallata, saavutades järk-järgult soovitud tasakaalu.

4.9

Ilmne valmisolek võtta konkreetseid meetmeid ja eelkõige parandada kättesaadavate Euroopa fondide kasutamist on oluline, kuid teatises täpselt määratletud Euroopa peamiste turismialaste eesmärkide rakendamiseks tuleks esitada programm. Tuleb tagada, et turismile otse või kaudselt eraldatavaid vahendeid kasutatakse tõhusalt ja tulemuslikult eesmärkide saavutamiseks.

4.10

Komisjoni teatise mõistmiseks peab arvestama jätkusuutliku turismi töörühma aruande olulise panusega, kuna see aruanne pakkus turismistrateegia koostamiseks palju ideid, eelkõige sektori sidusrühmadele ülesannete määramisel. Tunnustatud ekspertide tehtud kuudepikkune töö on olnud kahtlemata väga tulemuslik ning sellega pakutakse täiendavaid ja konkreetseid lähenemisviise mitmele jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõimega seotud küsimustele.

4.11

Komisjoni teatises ei öelda selgelt, milline tähtsus on turismistatistikal. Komitee leiab, et turismistatistika peab selgelt toetama turismistrateegia rakendamise jälgimist. Turismistatistikas tuleb eelkõige pöörata rohkem tähelepanu jätkusuutlikkuse, konkurentsivõime ja tööhõivenäitajatele.

4.12

Komisjoni teatises sätestatakse selgelt vajadus kohandada jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet toetav turismipoliitika komisjoni ja kogu ELi ülejäänud poliitikaga, et tagada turismistrateegias sätestatud eesmärkide täitmine.

4.13

Nagu juba täheldatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses „Katowice deklaratsioon”, arvamuses „Turism ja kultuur: kaks majanduskasvu tõukejõudu”, arvamuses uuendatud turismipoliitika kohta ning teistes komitee dokumentides, on vaja ka teabekampaaniaid kõigi Euroopa kodanike, eelkõige noorte teavitamiseks ja motiveerimiseks.

4.14

Komitee arvates on väga oluline, et nii formaalne kui ka ametikohal antav koolitus vastaks ettevõtete vajadustele ning parandaks inimeste tööalast konkurentsivõimet. Euroopa sertifikaatidega ning teadmiste ja oskuste tunnustamisega saaks lihtsustada rohkemate ja paremate töötingimuste loomist turismisektoris.

4.15

Turismi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamiseks on vaja arvestada sihtkohtade eripära. Komitee soovitab, et poliitika kujundamisel ja ettepanekute koostamisel võetaks arvesse suurel määral turismist sõltuvate liikmesriikide omapära ning eri piirkondade vajadusi. Samas tuleb märkida, et kaugetesse sihtkohtadesse reisimine võib kliimamuutusi eriti tugevalt mõjutada pikamaareisiga kaasnevate mõjude ja heitkoguste tõttu. Võimalik, et tulevikus tuleb enam rõhutada eeliseid, mis on reisimisel lähemal asuvatesse sihtpunktidesse, kuhu jõuab väiksemate heitkogustega.

Brüssel, 10. juuli 2008

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Dimitris DIMITRIADIS


LISA

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusele

Sektsiooni arvamuse punkti 4.15 poolt hääletas rohkem kui veerand hääletanutest, kuid punkti muudeti täiskogu istungjärgul vastu võetud muudatusettepanekuga:

„4.15

Turismi konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse parandamiseks on vaja arvestada sihtkohtade eripära. Komitee soovitab, et poliitika kujundamisel ja ettepanekute koostamisel võetaks arvesse suurel määral turismist sõltuvate liikmesriikide omapära ning eri piirkondade vajadusi.”

Hääletuse tulemus

Uue lause lisamise poolt: 48 Vastu: 43 Erapooletud: 16