Ettepanek Nõukogu määrus, São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta /* KOM/2007/0085 lõplik - CNS 2007/0034 */
[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 7.3.2007 KOM(2007) 85 lõplik 2007/0034 (CNS) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS, São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta (komisjoni esitatud) SELETUSKIRI Ühendus ning São Tomé ja Príncipe Demokraatlik Vabariik pidasid läbirääkimisi ja parafeerisid 25. juunil 2006. aastal kalandusalase partnerluslepingu, mis avab ühenduse kaluritele São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis uued püügivõimalused. See partnerlusleping koos protokolli ja lisaga sõlmiti kestusega neli aastat alates selle jõustumisest ning seda on võimalik pikendada. Käesoleva lepinguga tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse jõustumise hetkest alates Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe vahelise São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise kokkulepe, mis jõustus 1984. aastal. Protokoll ja selle lisa, milles sätestatakse EÜ laevade püügitegevuse tehnilised ja finantstingimused, sõlmiti neljaks aastaks alates 1. juunist 2006. aastast. Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad enne uue lepingu jõustumist, alates kuupäevast, mil lepinguosalised teatavad selle rakendamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest. Neid kohaldatakse alates 1. juunist 2006. Uue partnerluslepingu peamine eesmärk on tugevdada Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelist koostööd, et seada sisse partnerlussuhted mõlema poole huvides oleva jätkusuutliku kalanduspoliitika arendamiseks ning São Tomé ja Príncipe kalastusvööndi kalavarude mõistlikuks kasutamiseks. Läbirääkimiste jaoks oma seisukohtade määratlemisel tugines komisjon muu hulgas sõltumatute ekspertide läbiviidud eel- ja järelhinnangute tulemustele. Lepinguosalised peavad vastastikust huvi pakkuvatel kalandusvaldkonna teemadel poliitilist dialoogi. Partnerluslepingu puhul võimaldavad São Tomé ja Príncipe kalanduspoliitika praegused prioriteedid määrata kindlaks poolte ühisel kokkuleppel püstitatavad eesmärgid ning koostada iga-aastased ja mitmeaastased kavad, selleks et tagada valdkonna jätkusuutlik ja vastutustundlik haldamine. Partnerluslepinguga nähakse samuti ette majandus-, teadus- ja tehnikaalase koostöö soodustamine kalandus- ja sellega seotud valdkondades. Rahalise toetuse summaks on määratud 663 000 eurot aastas. Sellest rahalisest toetusest suunatakse igal aastal 50% São Tomé ja Príncipe kalanduspoliitika arendamiseks ja ellurakendamiseks, et aidata kaasa säästva ja vastutustundliku kalapüügi väljaarendamisele. Rahalise toetuse maksmine põhineb iga-aastastel ja mitmeaastastel kavadel (vt eespool). Lepingus ette nähtud püügivõimalused on määratud kindlaks kahes kategoorias: 1) kalapüügilaevade kategooria „tuunikülmutusseinerid” jaoks – 24 laeva; 25 laeva; 2) kalapüügilaevade kategooria „triivõngejadaga püügilaevad” jaoks: 18 laeva. Iga laevakategooria jaoks on kindlaks määratud laevaomanike makstavad tasud, millest São Tomé ja Príncipe võib saada täiendavat tulu ligikaudu 165 900 eurot aastas. Sellest lähtuvalt teeb komisjon nõukogule ettepaneku Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimine määrusega heaks kiita. 2007/0034 (CNS) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS, São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut ja eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja lõike 3 esimese lõiguga, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ning arvestades järgmist: 1. Ühendus ning São Tomé ja Príncipe Demokraatlik Vabariik on pidanud läbirääkimisi ja parafeerinud partnerluslepingu kalanduse valdkonnas, mis annab ühenduse kaluritele uusi püügivõimalusi São Tomé ja Príncipe Vabariigi territoriaalvetes. 2. Ühenduse huvides on kõnealune protokoll heaks kiita. 3. Tuleks määrata kindlaks kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vaheline kalandusalane partnerlusleping kiidetakse ühenduse nimel heaks. Lepingu tekst on lisatud käesolevale määrusele. Artikkel 2 Lepingu protokollis kindlaksmääratud kalapüügivõimalused jagunevad liikmesriikide vahel järgmiselt: Kalapüügiliik | Laeva tüüp | Liikmesriik | Litsentsid või kvoot | Tuunipüük | Tuunikülmutusseinerid | Hispaania | 13 | Prantsusmaa | 12 | Tuunipüük | Triivõngejadaga kalapüügilaevad | Hispaania | 13 | Portugal | 5 | Kui loetletud liikmesriikide püügilitsentside taotlused ei ammenda protokolliga määratud kalapüügivõimalusi, võib komisjon võtta arvesse mis tahes teise liikmesriigi litsentsitaotlusi. Artikkel 3 Liikmesriigid, kelle laevad kalastavad lepingu alusel, teatavad komisjonile kõikide São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis püütud kalaliikide kogused komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 500/2001 (millega sätestatakse nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad)[1] ettenähtud korras. Artikkel 4 Nõukogu eesistujat volitatakse määrama isikud, kellel on õigus lepingule alla kirjutada, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta. Artikkel 5 Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja KALANDUSALANE PARTNERLUSLEPING São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahel SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE DEMOKRAATLIKU VABARIIK, edaspidi „São Tomé ja Príncipe” ja EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”, edaspidi „lepinguosalised”, VÕTTES ARVESSE tihedaid koostöösidemeid ühenduse ning São Tomé ja Príncipe vahel, eelkõige Cotonou lepingu raames, ning nende ühist soovi omavahelisi suhteid tihendada, VÕTTES ARVESSE mõlema lepinguosalise soovi oma kalavarusid tihedama koostöö kaudu vastutustundlikumalt kasutada, VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, OLLES OTSUSTANUD kohaldada Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni, edaspidi „ICCAT”, tehtud otsuseid ja soovitusi, OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest, OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine, OLLES VEENDUNUD, et kõnealune koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, millega tagatakse poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime, OLLES OTSUSTANUD algatada kõnealuste eesmärkide saavutamiseks dialoogi São Tomé ja Príncipe valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika üle, selleks et määrata asjaomased vahendid selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ning kaasata sellesse protsessi majandusettevõtjad ja kodanikuühiskond; SOOVIDES määrata kindlaks eeskirjad ja tingimused, mis reguleerivad ühenduse laevade kalapüüki São Tomé ja Príncipe vetes ning samuti need, mis käsitlevad ühenduse toetust vastutustundliku kalapüügi kehtestamiseks nimetatud vetes, OLLES OTSUSTANUD teha tihedamat majanduskoostööd kalatööstuses ja sellega seotud valdkondades, luues ja arendades selleks ühisettevõtteid, mis hõlmavad mõlema lepinguosalise ettevõtteid, ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES: Artikkel 1 – Sisu Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja kord, millega reguleeritakse: - majandus-, finants-, tehnika- ja teaduskoostööd kalandussektoris, et rakendada kalavarude kaitse ja säästva kasutamise eesmärgil São Tomé ja Príncipe vetes vastutustundlikku kalapüüki ning arendada São Tomé ja Príncipe kalandussektorit; - ühenduse kalalaevade São Tomé ja Príncipe kalastusvööndisse pääsemise tingimusi; - kalapüügi kontrollimise korraga seotud koostööd São Tomé ja Príncipe vetes, et tagada eespool nimetatud tingimuste järgimine, kalavarude säilitamise ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügiga; - äriühingute koostööd, mille eesmärk on arendada ühistest huvidest lähtudes majandustegevust kalandussektoris ja sellega seotud valdkondades. Artikkel 2 – Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: a) São Tomé ja Príncipe ametiasutused – São Tomé ja Príncipe valitsus; b) ühenduse ametiasutused – Euroopa Komisjon; c) São Tomé ja Príncipe kalastusvöönd – veed, mis kalanduse valdkonnas kuuluvad São Tomé ja Príncipe õiguste või jurisdiktsiooni alla; d) kalalaev – mis tahes laev, mis on varustatud seadmestikuga mere elusvarude kaubanduslikuks kasutamiseks; e) ühenduse laev – ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev; f) ühiskomisjon – komisjon, mis koosneb ühenduse ning São Tomé ja Príncipe esindajatest, kelle ülesanded on esitatud käesoleva lepingu artiklis 9; g) ümberlaadimine – püügisaagi osaline või täielik ümberpaigutamine sadamas või merel ühelt kalalaevalt teisele kalalaevale; h) erakorralised asjaolud – asjaolud, mis ei ole seotud loodusjõudude tegevusega, mis väljuvad ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja mis oma loomu poolest takistavad kalapüüki São Tomé ja Príncipe vetes; i) AKV meremees – mis tahes meremees, kes pärineb mitte-Euroopa riigist, mis on liitunud Cotonou lepinguga. Selles tähenduses on São Tomé ja Príncipe meremeeste puhul tegemist AKV meremeestega; j) kaaspüük – kõik Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni 1. lisas loetlemata liikide püütud kogused. Artikkel 3 – Käesoleva lepingu täitmisega seonduvad põhimõtted ja eesmärgid 1. Lepinguosalised kohustuvad edendama São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest ning võttes arvesse sama geograafilise piirkonna eri arenguriikide vahel sõlmitud kokkuleppeid, sealhulgas vastastikuseid kalanduskokkuleppeid. 2. Lepinguosalised teevad koostööd São Tomé ja Príncipe valitsuse kinnitatud valdkondliku kalanduspoliitika rakendamiseks ning algatavad vajalike reformide arutamiseks poliitilise dialoogi. Lepinguosalised kohustuvad enne kõnealuse valdkonna meetmete vastuvõtmist teineteisega konsulteerima. 3. Lepinguosalised teevad nii üheskoos kui ühepoolse algatuse korras koostööd käesoleva lepingu alusel rakendatud meetmete, programmide ja tegevuste eelhindamistel, jooksvatel hindamistel ja järelhindamisel. 4. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega, võttes arvesse kalavarude olukorda. 5. AKV meremeeste töötamist ühenduse laevadel reguleerib eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse täieõiguslikult asjaomaste lepingute ja üldiste töötingimuste suhtes. Eeskätt on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega. Artikkel 4 – Teaduskoostöö 1. Lepingu kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ning São Tomé ja Príncipe jälgida kalavarude seisundi arengut São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis. 2. Lepinguosalised peavad Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teaduslike arvamuste alusel vajaduse korral teaduskohtumise järgselt üksteisega lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomisjonis nõu. 3. Lepinguosalised kohustuvad pidama otseselt, Guinea lahe piirkondliku kalanduskomitee (COREP) ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide vahendusel nõu, et tagada Atlandi ookeani bioloogiliste ressursside haldamine ja säilimine ning teha koostööd nende ülesannetega seotud teadusuuringute alal. Artikkel 5 – Ühenduse laevade juurdepääs kalastusvööndile São Tomé ja Príncipe vetes 1. São Tomé ja Príncipe kohustub andma ühenduse laevadele oma kalastusvööndis püügiloa kooskõlas käesoleva lepingu ning selle protokolli ja lisaga. 2. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalapüük toimub vastavalt São Tomés ja Príncipes kehtivatele seadustele ja eeskirjadele. São Tomé ja Príncipe ametiasutused teatavad ühendusele kõikidest nimetatud õigusaktide muudatustest. 3. São Tomé ja Príncipe vastutab protokolliga ette nähtud kalapüügi kontrollimist käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad São Tomé ja Príncipe ametiasutustega koostööd kõnealuste kontrollide läbiviimiseks. 4. Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed eesmärgiga tagada, et tema laevad järgiksid käesoleva lepingu sätteid ning õigusakte, mis käsitlevad kalapüüki São Tomé ja Príncipe jurisdiktsiooni all olevates vetes. Artikkel 6 – Litsentsid 1. Ühenduse laevad võivad São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu ja sellele lisatud protokolli kohaselt väljastatud litsents. 2. Laevale püügilitsentsi saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks protokolli lisas. Artikkel 7 – Rahaline toetus 1. Ühendus annab São Toméle ja Príncipele rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisas sätestatud tingimustele. Rahaline toetus koosneb kahest osast: a) ühenduse laevade juurdepääsu eest São Tomé ja Príncipe vetele ja kalavarudele ning b) ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi edendamiseks ja kalavarude säästvaks kasutamiseks São Tomé ja Príncipe vetes. 2. Eelneva lõike 1 punktis a nimetatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks ning toetust kasutatakse kooskõlas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel protokolli kohaselt püstitatud eesmärkidega, mida tahetakse saavutada São Tomé ja Príncipe valitsuse kinnitatud valdkondliku kalanduspoliitika raames ning vastavalt selle elluviimiseks läbiviidavatele ühe- ja mitmeaastastele kavadele. 3. Ühenduse antav rahaline toetus makstakse iga aasta välja vastavalt protokollis sätestatud korrale, võttes arvesse käesoleva lepingu ja protokolli sätteid, millega nähakse ette toetussumma võimalik muutmine järgmistel juhtudel: a) erakorralised asjaolud; b) püügivõimaluste vähendamine ühenduse laevadele vastastikusel kokkuleppega, mille põhjuseks on asjaomaste kalavarude haldamismeetmed, mida on parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel peetud vajalikuks kohaldada, et tagada varude säilimine ja jätkusuutlik kasutamine; c) püügivõimaluste suurendamine ühenduste laevadele, kui parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete kohaselt kalavarude seisukord seda võimaldab; d) São Tomé ja Príncipe kalanduspoliitika elluviimiseks antava rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui lepinguosaliste tuvastatud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade tulemused selleks alust annavad; e) käesoleva lepingu lõpetamine artikli 13 sätete kohaselt; f) käesoleva lepingu kohaldamise peatamine vastavalt artiklile 12. Artikkel 8 – Ettevõtjate ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamine 1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja seonduvates sektorites. Lepinguosalised peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate eri meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu. 2. Lepinguosalised kohustuvad soodustama kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust. 3. Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi oma ettevõtete sidemete laiendamiseks tehnika-, majandus- ja ärivaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist. 4. Lepinguosalised kannustavad asutama eelkõige vastastikuseid huve teenivaid ühisettevõtteid, kooskõlas São Tomé ja Príncipe ning ühenduse kehtivate õigusaktidega. Artikkel 9 – Ühiskomisjon 1. Käesoleva lepingu kohaldamise jälgimiseks moodustatakse ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid: a) lepingu täitmise, tõlgendamise ja kohaldamise jälgimine, eriti artikli 7 lõikes 2 viidatud ühe- ja mitmeaastaste kavade koostamine ning nende elluviimise hindamine; b) vajalike sidemete loomine kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvate küsimuste, eelkõige püügiandmete statistilise analüüsi arutamiseks; c) tegutsemine käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina; d) vajaduse korral kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse muutmine; e) mis tahes muud ülesanded, mis lepinguosalised määravad kindlaks vastastikusel kokkuleppel. 2. Ühiskomisjon tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja São Tomés ja Príncipes ning kohtumise eesistujaks on kohtumist võõrustav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid. Artikkel 10 – Geograafiline kohaldamisala Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, kõnealuses asutamislepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt São Tomé ja Príncipe territooriumi suhtes. Artikkel 11 – Lepingu kestus Käesolevat lepingut kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel saab seda täiendavalt pikendada nelja aasta kaupa, kui lepingut ei lõpetata kooskõlas artikliga 13. Artikkel 12 – Lepingu peatamine 1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel. 2. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt peatamise kestusele. Artikkel 13 – Lepingu lõpetamine 1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada erakorraliste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele tagatud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega. 2. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingust taganeda vähemalt kuus kuud enne esialgse kehtivusaja või iga täiendava kehtivusaja möödumist. 3. Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone. 4. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel. Artikkel 14 – Protokoll ja lisa Protokoll ja lisa on käesoleva lepingu lahutamatud osad. Artikkel 15Riiklike õigusaktide kohaldamine Ühenduse laevad teostavad São Tomé ja Príncipe vetes kalapüüki kooskõlas São Tomés ja Príncipes kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega, kui lepingus, käesolevas. protokollis koos lisaga või selle liidetes ei ole teisiti ette nähtud. Artikkel 16 Kehtetuks tunnistamine Käesoleva lepinguga tunnistatakse kehtetuks ning asendatakse jõustumise hetkest alates Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe vahelise São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise leping, mis jõustus 25. veebruaril 1984. aastal. Seejuures kohaldatakse protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelises São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juunist 2006 kuni 31. maini 2010, ajavahemiku jooksul, mis on fikseeritud kõnealuse protokolli artikli 1 lõikes 1, ja see protokoll on käesoleva lepingu lahutamatu osa. Artikkel 17 – Jõustumine Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, saksa, slovaki, sloveeni, soome, rootsi, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest. Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelises São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus 1. juuni 2006 — 31. mai 2010 Artikkel 1 Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused 1. Lepingu artiklis 5 nimetatud kalapüügivõimalused neljaks aastaks alates 1. juunist 2006 on järgmised:Siirdekalade liigid (liigid, mis on loetletud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 1982. aasta konventsiooni lisas 1): ▪ tuunikülmutusseinerid 25 laeva. ▪ triivõngejadaga kalapüügilaevad: 18 laeva. 2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt. 3. Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad võivad São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli raames ja selle lisas toodud tingimustel väljastatud püügilitsents. Artikkel 2 Rahaline toetus – maksekord 1. Lepingu artiklis 7 ette nähtud rahaline toetus hõlmab artiklis 1 osutatud ajavahemikku, toetuse selle osa suuruseks on 552 500 eurot aastas, mis vastab võrdlusalusele 8500 tonni aastas, millele lisandub erisumma, mille suuruseks on 110 500 eurot aastas ja mis on määratud São Tomé ja Príncipe kalandussektori kalanduspoliitika raames tehtud algatuste elluviimiseks. See erisumma on lepingu artiklis 7 ette nähtud rahalise toetuse lahutamatuks osaks. 2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklites 4, 5 ja 7 toodud tingimustel. 3. Ühenduse poolt käesoleva protokolli kohaldamise ajal makstava lõikes 1 osutatud rahalise toetuse suurus on 663 000 eurot aastas. 4. Kui ühenduse laevad ületavad neile São Tomé ja Príncipe vetes kehtestatud püügikoguse, mis on 8500 tonni aastas, suurendatakse 552 500 euro suurust rahalist toetust 65 euro võrra iga püütud lisatonni eest. Ühenduse makstav aastane kogutoetus ei tohi siiski ületada võrdlusalusele vastavat summat kahekordselt (1 105 000 eurot). Kui ühenduse laevad ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse (17 000 tonni), makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal. 5. Lõikes 1 osutatud rahalise toetuse esimese aasta osamakse tasutakse hiljemalt 15. mail 2006 ning 31. juulil 2007., 2008., 2009. aastal. 6. Rahalise toetuse kasutamine on artiklis 6 toodud tingimustel São Tomé ja Principe ametiasutuste ainupädevuses. 7. Rahaline toetus makstakse São Tomé ja Príncipe ametiasutuste määratud rahandusasutuses São Tomé ja Príncipe riigikassa arveldusarvele. Artikkel 3 Koostöö vastutustundliku kalapüügi vallas – teaduskoostöö 1. Lepinguosalised kohustuvad edendama São Tomé ja Principe vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes kõnealustes vetes kalastavate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest. 2. Protokolli kehtivusaja jooksul püüavad ühendus ning São Tomé ja Príncipe jälgida kalavarude seisundi arengut São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis. 3. Lepinguosalised kohustuvad edendama piirkondlikku koostööd vastutustundliku kalapüügi valdkonnas, eeskätt Guinea lahe piirkondliku kalanduskomitee (COREP) raames. 4. Vastavalt lepingu artiklile 4 peavad lepinguosalised Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) soovituste ja resolutsioonide ning parimate olemasolevate teadusalaste nõuannete alusel vajaduse korral teaduskohtumise järgselt üksteisega lepingu artikliga 9 ettenähtud ühiskomisjonis allpiirkonna tasandil nõu ja võtavad vastastikusel kokkuleppel meetmeid, et tagada ühenduse laevade püügitegevusega seoses kalavarude säästev majandamine. Artikkel 4 Kalapüügivõimaluste kokkuleppeline läbivaatamine 1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada tingimusel, kui artikli 3 lõikes 4 nimetatud teaduskohtumise arvamuse kohaselt ei kahjusta see suurendamine São Tomé ja Príncipe ressursside säästlikku kasutamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 osutatud 552 500 euro suurust rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis. Euroopa Ühenduse poolt makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi siiski olla suurem kui 552 500 euro suuruse summa kahekordne väärtus. Kui ühenduse laevade püügikogused ületavad kahekordsele aastasele kogutoetusele vastava püügikoguse 8500 tonni (ehk 17 000 tonni), makstakse selle piirmäära ületamise eest määratud lisasummad järgmisel aastal. 2. Kui lepinguosalised lepivad kokku artiklis 1 osutatud kalapüügivõimaluste vähendamises, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis. 3. Kalapüügivõimaluste jaotamine eri laevakategooriate vahel võib samuti toimuda pärast nõupidamist vastastikusel kokkuleppel, tingimusel, et järgitakse artiklis 3 osutatud teaduskohtumise võimalikke soovitusi kalavarude haldamise osas, mida ümberjaotamine mõjutada võib. Kui kalapüügivõimaluste ümberjaotamisel on vajalik rahalist toetust kohandada, lepivad lepinguosalised selles kokku. Artikkel 5 Uued kalapüügivõimalused 1. Kui ühenduse laevad on huvitatud muust püügitegevusest kui artiklis 1 osutatud, peab ühendus nende uute tegevuste võimaliku lubamise osas São Tomé ja Príncipega nõu. Sellisel juhul lepivad lepinguosalised kokku uusi kalapüügivõimalusi reguleerivates tingimustes ja teevad vajadusel protokolli ja selle lisasse muudatusi. Artikkel 6Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamineerakorraliste asjaolude puhul 1. Erakorralistel asjaoludel, välja arvatud loodusjõududest tingitud asjaolude korral, mis takistavad kalapüüki São Tomé ja Príncipe majandusvööndis, võib Euroopa Ühendus peatada artikli 2 lõikes 1 ette nähtud rahalise toetuse maksmise. Otsus peatamise kohta tehakse kahe kuu jooksul pärast lepinguosaliste vahelisi nõupidamisi ühe poole nõudmisel ja tingimusel, et Euroopa Ühendus on maksmise peatamise hetkel välja maksnud kõik maksmisele kuulunud toetussummad. 2. Rahalise toetuse maksmine algab uuesti pärast seda, kui lepinguosalised on nõu pidanud ja kokku leppinud, et kalandustegevuse peatamise tinginud asjaolud on ära langenud ja olukord võimaldab tavapärast kalapüüki jätkata. 3. Rahalise toetuse peatamise ajal kehtinud ühenduse laevadele antud litsentside kehtivusaega pikendatakse ajavahemiku võrra, millal kalastustegevus oli peatatud. Artikkel 7Vastutustundliku kalapüügi edendamine São Tomé ja Príncipe vetes 1. Käesoleva protokolli artiklis 2 nimetatud rahalisest toetusest (663 000 eurost) 50% suunatakse igal aastal São Tomé ja Príncipe valitsuse kinnitatud kalanduspoliitika raames teostatavate algatuste toetamiseks. São Tomé ja Príncipe kasutab vastavat summat lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ja kalandussektori jätkusuutliku ja vastutustundliku haldamise tagamise eesmärgil São Tomé ja Príncipe poolt kinnitatud kalanduspoliitika prioriteetide alusel kindlaksmääratud eesmärkide täitmiseks ja sellega seotud iga-aastaste ja mitmeaastaste kavade koostamiseks vastavalt järgmisele lõikele 2. 2. Eelmise lõike sätete elluviimiseks lepivad lepinguosalised São Tomé ja Príncipe ettepanekul lepingu artikliga 9 ette nähtud ühiskomisjonis kohe pärast protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast käesoleva protokolli jõustumist kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja selle rakenduseeskirjades, sealhulgas järgmises: a) aastased ja mitmeaastased suunised, mille alusel ülaltoodud lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse protsendimäära ja selle toetusega seotud erisummasid igal aastal algatuste jaoks kasutatakse; b) aasta ja mitme aasta lõikes seatud eesmärgid, et edendada vastavalt tähtajale jätkusuutlikku ja vastutustundlikku kalapüüki ning arvestada São Tomé ja Príncipe riikliku kalanduspoliitika prioriteetide või muude poliitiliste suundadega, millel on seos vastutustundliku ja jätkusuutliku kalapüügi edendamisega või mis seda mõjutavad; c) kriteeriumid ja menetlused, mis võimaldavad anda aasta lõikes hinnangu saavutatud tulemustele; d) käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rahalise toetuse kogusumma protsendimäära võimalik muutmine, mida kohaldatakse käesoleva protokolli kohaldamise aastale järgnevatel aastatel. 3. Mis tahes mitmeaastase sektoripõhise programmi muudatusettepanek või erisummade kasutamine iga aasta algatuste jaoks peab ühiskomisjonis saama mõlema poole heakskiidu. 4. Igal aastal otsustab São Tomé ja Príncipe, kui suur summa lõikes 1 nimetatud rahalisest toetusest on vajalik mitmeaastase kava elluviimiseks. Esimesel protokolli jõustumise aastal tuleb selle summa suurus ühendusele teatada mitmeaastasele sektorisisesele programmile heakskiidu saamisel ühiskomisjoni poolt. Igal järgmise aasta puhul peab São Tomé ja Príncipe teatama selle summa ühendusele hiljemalt eelneva aasta 1. maiks. 5. Iga järgneva aasta kohta peab São Tomé ja Príncipe edastama ühendusele teabe eraldise kohta hiljemalt vastavale aastale eelneva aasta 1. maiks. Kui mitmeaastase valdkondliku kava elluviimise tulemuste iga-aastane hinnang seda nõuab, võib Euroopa Ühendus nõuda käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse ümberjaotamist, et viia kava elluviimiseks tegelikult eraldatavate rahaliste vahendite hulk kooskõlla saavutatud tulemustega. Artikkel 8 Erimeelsused – protokolli kohaldamise peatamine 1. Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artiklis 9 ette nähtud ühiskomisjonis, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt. 2. Ilma et see piiraks artikli 9 sätteid, võib protokolli kohaldamise ühe poole algatusel peatada, kui pooli vastandav erimeelsus on tõsine ja lõike 1 kohaselt kokku kutsutud ühiskomisjoni nõupidamisel vastastikust kokkulepet ei saavutatud. 3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud pool esitama vastava kirjaliku taotluse vähemalt kolm kuud enne taotletavat peatamise kuupäeva. 4. Peatamise korral jätkavad lepinguosalised konsultatsioone vaidluse lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel. Kokkuleppelise lahenduse leidmisel jätkatakse protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis ajavahemiku võrra, millal protokoll oli peatatud. Artikkel 9 Protokolli kohaldamise peatamine maksete mittesooritamise tõttu Kui ühendus ei soorita artiklis 2 ette nähtud makseid, võib artikli 6 sätteid arvesse võttes peatada käesoleva protokolli kohaldamise järgmistel tingimustel: a) Pädevad São Tomé ja Príncipe ametiasutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Komisjon viib läbi vastavad kontrollimenetlused ja sooritab vajadusel makse hiljemalt 60 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamise kuupäeva; b) Kui pädevad São Tomé ja Príncipe ametiasutused pole käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 5 ette nähtud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust selle puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamatult Euroopa Komisjoni; c) Protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud. Artikkel 10 Riiklike õigusaktide kohaldamine Ühenduse laevad teostavad São Tomé ja Príncipe vetes kalapüüki kooskõlas São Tomés ja Príncipes kohaldatavate siseriiklike õigusaktidega, kui lepingus, käesolevas. protokollis koos lisaga või selle liidetes ei ole teisiti ette nähtud. Artikkel 11Kehtetuks tunnistamine Euroopa Majandusühenduse ja São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise lepingu lisa tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse käesoleva protokolli lisaga. Artikkel 12Jõustumine 1. Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, millal lepinguosalised teatavad teineteisele selle jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest. 2. Neid kohaldatakse alates 1. juunist 2006. LISA ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜGI TINGIMUSED SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE KALASTUSVÖÖNDIS I PEATÜKK – LITSENTSIDE TAOTLEMISE JA VÄLJAANDMISE KORD 1. jagu Litsentside väljaandmine 1. Kalapüügilitsents São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis kalastamiseks antakse üksnes abikõlblikele ühenduse laevadele. 2. Laev on abikõlblik juhul, kui selle omaniku, kapteni ega laeva enda suhtes pole rakendatud kalapüügikeeldu São Tomé ja Príncipes. Kõnealustel isikutel ei tohi olla vastuolusid São Tomé ja Príncipe seadustega, st nad peavad olema täitnud kõik São Tomé ja Príncipe ning ühenduse vahelistest kalastuslepingust tulenevad varasemad kohustused. 3. Ühenduse pädevad asutused esitavad São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile elektroonilisel teel taotluse iga laeva kohta, kes soovib lepingu raames kala püüda; seda tuleb teha vähemalt 15 tööpäeva enne litsentsi soovitud alguskuupäeva. Taotlused esitatakse kalanduse eest vastutavale ministeeriumile vormidel, mille näidised on antud 1. liites. 4. Taotlused esitatakse kalanduse eest vastutavale ministeeriumile vormidel, mille näidised on antud 1. liites. São Tomé ja Príncipe ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed selleks, et litsentsitaotluste raames saadud andmete töötlemine toimuks konfidentsiaalselt. Neid andmeid kasutatakse üksnes kalastamise lepingu täitmiseks. 5. Litsentsitaotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid: - tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on kindlaksmääratud avanss tasutud; - (mis tahes muu dokument või tõend, mille esitamist näevad ette käesoleva protokolli erisätted teatavate laevaliikide kohta). 6. Litsentsitasu makstakse artikli 2 lõikes 7 osutatud São Tomé ja Príncipe ametiasutuste arveldusarvele. 7. Litsentsitasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud. 8. Kõikide laevade litsentsid väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Ühenduste Komisjoni Gabonis asuva delegatsiooni vahendusel 15 tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 5 osutatud dokumentide laekumisest kalanduse eest vastutavale São Tomé ja Príncipe ministeeriumile. 9. Litsents antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda. 10. Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Ühenduse taotlusel laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule protokolli artiklis 1 osutatud sama kategooria laevale antava uue litsentsiga ning viimase eest ei pea litsentsitasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvestamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramisel arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid. 11. Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel kalanduse eest vastutavale São Tomé ja Príncipe ministeeriumile. 12. Uus litsents jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud litsentsi kalanduse eest vastutavale São Tomé ja Príncipe ministeeriumile. Euroopa Komisjoni Gabonis asuvat delegatsiooni tuleb litsentsi asendamisest teavitada. 13. Litsents peab alati olema laeva pardal. Euroopa Ühendus ajakohastab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt kalapüügilitsentsi taotletud. Kõnealune nimekiri edastatakse São Tomé ja Príncipe ametiasutustele pärast selle koostamist ja edaspidi alati, kui seda on ajakohastatud. Pärast Euroopa Komisjoni poolt São Tomé ja Príncipe ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab São Tomé ja Príncipe pädev ametiasutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sellisel juhul võib laevaomanik saada selle nimekirja kinnitatud koopia, mida hoitakse laeva pardal litsentsi asemel kuni viimase väljas andmiseni. 2. jagu Litsentse reguleerivad tingimused – litsentsitasud ja ettemaksed 1. Litsentside kehtivusaeg on üks aasta. Neid saab pikendada. 2. Litsentsitasu on 35 eurot iga São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis püütud kalatonni kohta tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade puhul. 3. Litsentsid väljastatakse pärast seda, kui pädevatele siseriiklikele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad: - 5250 eurot iga tuunipüügiseineri kohta, mis vastab litsentsitasule 150 tonni eest aastas; - 1925 eurot triivõngejadaga kalapüügilaeva kohta, mis vastab kalalaevatunnistuse tasule 55 tonni aastas. 4. Liikmesriigid teatavad Euroopa Komisjonile hiljemalt iga aasta 15. juuniks, möödunud aasta püügikoguse tonnides, nagu on kindlaks määranud punktis 5 osutatud teadusinstituudid. 5. Euroopa Ühenduste Komisjon koostab aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse hiljemalt n + 1 aasta 31. juuliks, see arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel ning püügiandmete kinnitamisel liikmesriikides kontrolliks pädevate teadusasutuste poolt, nagu näiteks instituudid Institut de Recherche pour le Développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto de Instituto Português de Investigaçao Maritima (IPIMAR), ning see toimub Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel. 6. Nimetatud lõplik arvestus edastatakse samaaegselt São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile ja laevaomanikele. 7. Laevaomanikud maksavad tasumisele kuuluvad täiendavad summad (koguste eest, mis ületavad tuunipüügiseinerite puhul 150 tonni ja triivõngejadaga kalapüügilaevade puhul 55 tonni) São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele hiljemalt n + 1 aasta 31. augustiks arveldusarvele, millele on osutatud käesoleva peatüki 1. jao lõikes 6, summas 35 eurot tonni kohta. 8. Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise punktis 3 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta. II PEATÜKK – KALASTUSVÖÖNDID 1. Ühenduse laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade jaoks kehtestatud lähtejoontest. 2. Kogu kalastustegevus erandeid tegemata on keelatud São Tomé ja Príncipe ning Nigeeria ühiseks kasutamiseks määratud vööndis, mis on piiratud liites 3 esitatud koordinaatidega. III PEATÜKK – PÜÜGIARUANDED 1. Käesolevas lisas mõistetakse São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis toimuva ühenduse laeva püügireisi kestuse all: - ajavahemikku laeva São Tomé ja Príncipe kalastusvööndisse sisenemisest kuni sellest lahkumiseni; - ajavahemikku laeva São Tomé ja Príncipe kalastusvööndisse sisenemisest kuni ümberlaadimiseni ja/või lossimiseni. 2. Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel São Tomé ja Príncipe vetes kalastada, saadavad oma püügiaruanded São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile, et ametiasutustel oleks võimalik kontrollida väljapüütud koguseid, mille kinnitavad pädevad teadusinstituudid vastavalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 4 sätestatud menetlusele. Väljapüügist teatamise kord on järgmine: 2.1 Litsentsi aastase kehtivusaja jooksul käesoleva lisa I peatüki 2. jao tähenduses sisaldavad püügiaruanded andmeid igal püügireisil saadud saagikoguse kohta. Püügiaruannete originaalid füüsilisel kandjal saadetakse São Tomé ja Príncipe kalanduse eest vastutavale ministeeriumile hiljemalt 45 päeva pärast nimetatud ajavahemikul toimunud viimase püügireisi lõppu. 2.2 Laevad täidavad püügivormi vastavalt liites 2 esitatud püügipäeviku näidisele. Ajavahemike kohta, millal kõnealused laevad ei viibi São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis, tuleb teha püügipäevikusse kanne „väljaspool São Tomé ja Príncipe kalastusvööndit”. 2.3 Vormid tuleb täita loetavalt ja neile peab alla kirjutama laeva kapten või tema õiguslik esindaja. 3. Ühe lepinguosalise taotlusel võib ühiskomisjon koguneda kalastustegevust puudutavate andmete võrdlemiseks. 4. Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on São Tomé ja Príncipe valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva kalalaevatunnistus peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule São Tomé ja Príncipe kehtivate õigusaktidega ettenähtud karistus. Sellest teavitatakse lipuriiki ja Euroopa Komisjoni. IV PEATÜKK – ÜMBERLAADIMINE Lepingupooled teevad koostööd, et parandada ümberlaadimise võimalusi São Tomé ja Príncipe sadamates. 1. Ümberlaadimine: Ühenduse tuunipüügilaevadele, mis on omal algatusel otsustanud korraldada ümberlaadimise São Tomé ja Príncipe sadamas või reidil, kohaldatakse litsentsitasu puhul soodustust 5 eurot tonni kohta São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis püütud koguste puhul lisa I peatüki 2. jao lõikes 2 osutatud summast. Samasugust mehhanismi kohaldatakse ühenduse mis tahes laeva puhul kuni väljapüütud koguste lõpliku arvestuse 50% ulatuseni (nii nagu see on määratud käesoleva lisa III peatükis) alates käesoleva protokolli esimesest jõustumisaastast. 2. Ümberlaaditud koguste kontrollimise kord määratakse ühiskomisjoni esimese istungi käigus. 3. Hinnang: Rahaliste soodustuste ulatuse ja lõplikule püügikogusele kohaldatava maksimaalse protsendimäära määrab kindlaks ühiskomisjon lähtuvalt toimunud ümberlaadimiste sotsiaalmajanduslikust mõjust kõnealusel aastal. V PEATÜKK – MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE 1. Tuunipüügilaevade ja triivõngejadaga püügilaevade laevaomanikud kohustuvad kasutama AKV riikidest pärinevaid isikuid järgmistel tingimustel ja hulgal: - tuunipüügiseinerite laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20% AKV meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalastusvööndis; - triivõngejadaga püügilaevade laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20% AKV meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi kalastusvööndis. 2. Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt São Tomé ja Príncipe meremehi. 3. Ühenduse laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamise osas. 4. AKV riikide meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Lepingud tagavad meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse. 5. AKV riikide meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks laevaomanike või nende esindajate ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate kokkuleppel. Seejuures ei tohi AKV riikide meremeeste palgatingimused olla halvemad kui nende päritoluriikide teiste laevameeskondade puhul ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad. 6. Iga ühenduse laevadele tööle võetud meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta. 7. Kui aga AKV meremeeste töölevõtmisest keeldumiseks on muu kui eelmises punktis nimetatud põhjus, peavad asjaomased ühenduse laevaomanikud maksma iga São Tomé ja Príncipe vetes viibitud püügipäeva eest kindlaksmääratud summa, milleks on 20 dollarit päevas. Nimetatud summa tuleb tasuda hiljemalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 7 sätestatud tähtajal. VI PEATÜKK – TEHNILISED MEETMED 1. Ühenduse kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma ICCAT meetmetest ja soovitustest asjaomase vööndi kohta. 2. Tuunipüügiseinerid annavad kogu kaaspüügi São Tomé ja Príncipe kalandusdirektoraadi käsutusse, kes vastutab kaaspüügi vastuvõtmise ja lossimise eest. 3. Eelmise punkti tõhusa rakendamise vahendite või mõne alternatiivse lahenduse suhtes lepivad lepinguosalised ühiselt kokku lepingu artiklis 9 nimetatud ühiskomisjoni esimesel koosolekul. Ühiskomisjon analüüsib kõiki võimalusi, sealhulgas võimalust panna vastavatele seineritele kohustus tasuda väikesemahulise kalapüügi toetamiseks loodud São Tomé ja Príncipe kalandusdirektoraadi fondile iga-aastast tasu, mis vastab teatavale osale kaaspüügi väärtusest. VII PEATÜKK – VAATLEJAD 1. Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis kalastada, võtavad alltoodud korra kohaselt pardale pädeva piirkondliku kalastusorganisatsiooni määratud vaatlejad. 1.1 Pädeva asutuse taotlusel võtavad ühenduse laevad pardale selle asutuse määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida São Tomé ja Príncipe vetes välja püütud koguseid. 1.2 Pädev asutus koostab nimekirja laevadest, kes peavad vaatleja pardale võtma ning pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Neid nimekirju ajakohastatakse. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edaspidi edastatakse neid iga kolme kuu tagant vahetult pärast ajakohastamist. 1.3 Kalalaevatunnistuse väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab pädev asutus asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime. 2. Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Sõltuvalt konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest võib São Tomé ja Príncipe pädeva ametiasutuse põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus esitab vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel. 3. Laevaomanik või tema esindaja ja pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse. 4. Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese São Tomé ja Príncipe vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist. 5. Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes piirkonna sadamates vaatlejad pardale võetakse. 6. Kui vaatleja võetakse pardale väljaspool piirkonda, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub piirkondlikust kalastusvööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks kodumaale; vastavad kulud kannab laevaomanik. 7. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest. 8. Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva São Tomé ja Príncipe vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid: 8.1 vaatleb laevade püügitegevust; 8.2 kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta; 8.3 võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove; 8.4 märgib üles kasutatavad püügivahendid; 8.5 kontrollib São Tomé ja Príncipe kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid; 8.6 kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid; 8.7 edastab kohasel viisil oma pädevale asutusele kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused. 9. Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus. 10 Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd. 11. Pardal olles peab vaatleja: 11.1 tegema kõik selleks, et tema pardalevõtmine või pardalolek ei segaks ega piiraks püügitegevust, 11.2 suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust. 12. Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle pädevatele asutustele, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatleja kirjutab aruandele alla kapteni juuresolekul, kellel on õigus aruandele lisada mis tahes märkused, mida ta vajalikuks peab, kinnitades need oma allkirjaga. Kui teaduslik vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia. 13. Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused. 14. Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab pädev asutus. 15. Lepinguosalised peavad võimalikult peatselt nõu kolmandate asjaosaliste riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida piirkondlik pädev asutus kalanduse valdkonnas. Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad São Tomé ja Príncipe vetes püügilitsentsi omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale São Tomé ja Príncipe pädevate ametiasutuste poolt ülalkirjeldatud eeskirjade kohaselt määratud vaatlejaid. VIII PEATÜKK – KONTROLL 1. Kooskõlas käesoleva lisa I peatüki 1. jao punktiga 13 haldab ja ajakohastab Euroopa Ühendus nende laevade nimekirja, millele on käesoleva protokolli kohaselt püügilitsents välja antud. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele São Tomé ja Príncipe ametiasutustele vahetult pärast valmissaamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse. 2. Pärast Euroopa Komisjoni poolt São Tomé ja Príncipe ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise teate (millele osutatakse käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 3) kättesaamist lisab São Tomé ja Príncipe pädev ametiasutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sellisel juhul võib laevaomanik saada selle nimekirja kinnitatud koopia, mida hoitakse laeva pardal litsentsi asemel kuni viimase väljas andmiseni. 3. Vööndisse sisenemine ja sealt lahkumine 3.1 Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda São Tomé ja Príncipe kalastusvööndisse või sealt lahkuda, teatavad sellest kalanduse kontrollimise eest vastutavatele São Tomé ja Príncipe ametiasutustele vähemalt kolm tundi ette, teavitades ühtlasi oma pardal olevatest saagikogustest ja püütud liikidest. 3.2 Lahkumisest teatamisel edastavad laevad andmed oma asukoha kohta. Teatamine toimub faksi (++ 239 222 828) või e-posti teel(dpescas1@cstome.net), selle puudumisel raadio teel (kutsungikood hommikul kl 8.00 kuni 10.00, 12.00 Hz, pärastlõunal kl 14.00 kuni 17.00, 8.634 Hz). 3.3 Kui laev leitakse kalastamas, ilma et sellest oleks pädevat São Tomé ja Príncipe ametiasutust teavitatud, loetakse see püügiloata laevaks. 3.4 Laevadele teatatakse asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress ka püügiloa väljastamisel. 4. Kontrollimenetlused 4.1 São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad São Tomé ja Príncipe ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist. 4.2. Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks. 4.3. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend. 5. Laevaseire satelliitsüsteem 5.1 Kõiki käesoleva lepingu alusel kalastavaid ühenduse laevu jälgitakse 4. liites esitatud sätete kohaselt satelliidi abil. Kõnealused sätted jõustuvad kümnendal päeval pärast seda, kui São Tomé ja Príncipe valitsus on Euroopa Komisjoni Gabonis asuvat delegatsiooni teavitanud kalalaevade satelliitsüsteemiga laevaseirekeskuse töölehakkamisest São Tomé ja Príncipes. 6. Laeva peatamine 6.1 Pädevad São Tomé ja Príncipe ametiasutused teavitavad São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis ühenduse kalalaeva peatamisest ja viimase suhtes sanktsioonide kohaldamisest Euroopa Komisjoni ja laeva lipuriiki hiljemalt 24 tunni jooksul. 6.2 Lipuriigile ja komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta. 7. Laeva peatamise protokoll 7.1 Laeva kapten kirjutab São Tomé ja Príncipe pädeva asutuse koostatud protokollile pärast selle sisuga tutvumist alla. 7.2 See allkiri ei piira õigusi ega meetmeid, mis kapten võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta. Kui kapten dokumendi allkirjastamisest keeldub, peab ta seda kirjalikult põhjendama ning inspektor kannab protokolli märke "allkirjast keeldunud". 7.3 Kapten juhib laeva São Tomé ja Príncipe ametiasutuse osutatud sadamasse. Kui tegemist on kergekujulise rikkumisega, võib São Tomé ja Príncipe pädev ametiasutus lubada peatatud laeval püügitegevust jätkata. 8. Laeva peatamise tõttu peetav nõupidamine 8.1 Laeva kapteni, meeskonna, laeva lasti ega varustuse suhtes ei võeta meetmeid (välja arvatud võimalikku rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed) enne, kui on peetud nõupidamine, mis korraldatakse ühe tööpäeva jooksul pärast eespool nimetatud teabe saamist ja millest võtavad osa Euroopa Komisjon, São Tomé ja Príncipe pädevad ametiasutused ning soovi korral ka asjaomase liikmesriigi esindaja. 8.2 Koosolekul vahetavad lepinguosalised mis tahes dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Koosoleku tulemustest ja kõigist laeva peatamisega seotud meetmetest teatatakse laevaomanikule või tema esindajale. 9. Laeva peatamisele lahenduse leidmine 9.1. Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse teel. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt kolm tööpäeva pärast laeva peatamist. 9.2. Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse teel, määratakse trahvi suurus São Tomé ja Príncipe kalandusalaste õigusaktide alusel. 9.3. Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis pädevate São Tomé ja Príncipe ametiasutuste osutatud pangas, mille suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid. 9.4. Pangatagatist ei tagastata enne kohtuprotsessi lõppemist. See vabastatakse niipea, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Kui asjaomased isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad pädevad São Tomé ja Príncipe asutused neile ülejäänud summa. 9.5. Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda: - kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud, või - enne kohtumenetluse lõppemist juhul, kui eespool nimetatud punktis 9.3 osutatud pangatagatis on makstud, ja kui see on São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele vastuvõetav. 10. Ümberlaadimised 10.1 Kõik ühenduse laevad, mis soovivad püügikoguseid São Tomé ja Príncipe vetes ümber laadida, teevad seda São Tomé ja Príncipe sadamate reididel ja/või sadamates. 10.2. Kõnealuste laevade omanikud edastavad São Tomé ja Príncipe pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne toimingu läbiviimist järgmise teabe: - ümberlaadimist teostama hakkavate kalapüügilaevade nimed; - kaubalaeva nimi, IMO number ja lipuriik; - ümberlaaditav tonnaaž kalaliikide kaupa; - ümberlaadimise kuupäev ja koht. 10.3. Ümberlaadimist käsitatakse kui lahkumist São Tomé ja Príncipe kalastusvööndist. Laevade kaptenid peavad edastama São Tomé ja Príncipe pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või São Tomé ja Príncipe kalastusvööndist lahkuda. 10.4. São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis ümberlaadimine muul viisil, kui ülaltoodud punktides käsitletud, on keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse São Tomé ja Príncipe kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi. 11. São Tomé ja Príncipe sadamas ümberlaadivate või lossivate ühenduse laevade kaptenid võimaldavad São Tomé ja Príncipe inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend. LIITED 1 – Kalapüügiloa taotlusvorm 2 – ICCAt püügipäevik 3 – Kalastamise keeluala koordinaadid 4 – Sätted, mis on seotud laevade jälgimisega laevaseire satelliitsüsteemi (VMS) abil, ning São Tomé ja Príncipe kalandusvööndi koordinaadid. 1. liide SAO TOME JA PRINCIPE KALANDUSE EEST VASTUTAV MINISTEERIUM LITSENTSITAOTLUS TÖÖSTUSLIKU KALAPÜÜGIGA TEGELEVATELE VÄLISMAA LAEVADELE 1. Laevaomaniku nimi: 2. Laevaomaniku aadress: 3. Esindaja või voliniku nimi: 4. Laevaomaniku kohaliku esindaja või voliniku aadress: ……………………………………………………………………………………….. 5. Kapteni nimi: 6. Laeva nimi: 7. Registrinumber: 8. Faksi number: 9. E-posti aadress: 10. Raadiosidekood: 11. Ehitusaasta ja -koht: 12. Lipuriik: 13. Registreerimissadam: 14. Kodusadam 15. Kogupikkus: 16. Laeva laius: 17. Kogumahutavus: 18. Lastimahutavus: 19. Külmutus- ja jahutusvõimsus: 20. Masina tüüp ja võimsus: 21. Püügivarustus: 22. Meeskonnaliikmete arv: 23. Sideseadmed: 24. Raadiokutsung: 25. Tunnustähistus: 26. Kavandatavad kalapüügiviisid: 27. Lossimiskoht: 28. Kalastusvööndid: 29. Püütavad kalaliigid: 30. Kehtivusaeg: 31. Eritingimused: Kalanduse ja põllumajanduse peadirektoraadi arvamus: Kalanduse eest vastutava ministeeriumi märkused: 2. liide RAHVUSVAHELISE ATLANDI TUUNIKALA KAITSE KOMISJONI (ICCAT) TUUNIPÜÜGIPÄEVIK | Õngejada Elussööt Seinnoot Traalnoot (Muu) | Lipuriik: ……………………………………………………………………........................... | Mahutavus (tonnides): ……………………………………………........ | Registreerimisnumber: ………………………………………………………………................................... | Kapten: ……………………………………………………….... | Laevaomanik: ………………………………………………………….......................... | Meeskonnaliikmete arv: ….…………………………………………………........................ | Aadress: ………………………………………………………………………….... | Aruande kuupäev: ………………………………………………...... | (Aruande esitaja): ………………………………………………................................. | Merel oldud päevade arv: | Püügipäevade arv: Püügikordade arv: | Püügireisi nr: | Kuupäev | Kalastuspiirkond | Pinnavee temperatuur (ºC) | Püügi-koormus Kasutatud konksude arv | Capturas (Püük) | Isco usado na pesca (Kasutatud sööt) | 1 – Kasutada üks teabeleht kuu kohta ja üks rida päeva kohta. | 3 – „Päevaks” loetakse õngejada paigaldamise päeva. | 5 – Viimane rida (lossitud kogused) täidetakse pärast püügireisi lõppemist. Märkida tuleb tegelik kaal lossimise ajal. | Iga püügireisi lõpus saata püügipäeviku koopia korrespondendile või ICCATle aadressil Calle Corazón de María, 8, 28002 Madrid, Hispaania. | 4 – Kalastuspiirkond osutab laeva asukohale. Ümardada minutid ja registreerida laius- ja pikkuskraadid. Märkida N/S ja E/O | 6 – Kogu aruandes esitatud teave on rangelt salajane. | 3. liide [pic] 4. liide Protokoll (laevaseire satelliitsüsteem (VMS)) millega kinnitatakse sätted, mis on seotud ühenduse kalapüügilaevade satelliitseirega São Tomé ja Príncipe majandusvööndis 1. Käesoleva protokolli sätted täiendavad Euroopa Ühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise partnerluslepingu protokolli, millega määratakse kindlaks São Tomé ja Príncipe rannikuvete kalanduslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juunist 2006 kuni 31. maini 2010, sätteid ja neid kohaldatakse vastavalt selle lisa VIII peatüki „Kontroll” punktile 5. 2. Kõiki üle 15 meetri pikkuseid kalapüügilaevu, mis püüavad EÜ/São Tomé ja Príncipe lepingu raames, jälgitakse satelliitsüsteemi abil nende viibimise ajal São Tomé ja Príncipe majandusvööndis. Satelliitseire võimaldamiseks edastavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused ühenduse lepinguosalisele São Tomé ja Príncipe majandusvööndi koordinaadid (laius- ja pikkuskraadi). São Tomé ja Príncipe ametiasutused edastavad kõnealuse teabe, väljendatuna kümnendkraadides, elektrooniliselt WGS-84 andmesüsteemi. 3. Lepinguosalised vahetavad X.25-aadresside ja elektroonilise andmeedastuse spetsifikatsiooniga seotud teavet oma kontrollikeskuste vahel punktidega 5 ja 7 ettenähtud korras. Võimaluste piires edastatakse kontrollikeskuste omavaheliseks üldiseks sidepidamiseks mõeldud andmeid, nagu nimed, telefoni-, teleksi- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid (Internet või X.400). 4. Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga kuni 500 m ja usaldusvahemikuga 99%. 5. Kui lepingu alusel kalastav laev, millele on ühenduse õigusaktide kohaselt paigaldatud satelliidipõhine seiresüsteem, siseneb São Tomé ja Príncipe kalastusvööndisse, siis peab lipuliikmesriigi kontrollikeskus sisenemisele järgnevad asukohateated (laeva tunnusandmed, pikkuskraad, laiuskraad, kurss ja kiirus) viivitamata, vähemalt kolmetunniste ajavahemike tagant, saatma São Tomé ja Príncipe kalapüügi seirekeskusele (FMC). Sõnumid peavad olema asukohateadetena identifitseeritavad. 6. Punktis 5 osutatud sõnumid edastatakse elektroonilisel kujul X.25 vormingus või mõnes muus turvatud vormingus. Sõnumid edastatakse reaalajas II tabelis ettenähtud vormingus. 7. Kui kalalaeva pardal olevas asukoha pideva jälgimise satelliitsüsteemi seadmetes tekib rike või need lakkavad töötamast, edastab laeva kapten punktis 5 kindlaksmääratud teabe mõistliku aja jooksul faksi teel lipuliikmesriigi kontrollikeskusele ning São Tomé ja Príncipe kalapüügi seirekeskusele. Selliste asjaolude korral tuleb üldine asukohateade saata iga 9 tunni tagant. See üldine asukohateade hõlmab aruannet laeva asukoha kohta, nii nagu laeva kapten selle registreerinud on kolme tunni jooksul vastavalt punktis 5 esitatud tingimustele. Lipuriigi kontrollikeskus saadab need teated viivitamata São Tomé ja Príncipe seirekeskusele. Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja hiljemalt ühe kuu jooksul. Selle tähtaja ületamisel peab kõnealune laev São Tomé ja Príncipe majandusvööndist lahkuma. 8. Lipuriikide kontrollikeskused jälgivad oma laevade liikumist São Tomé ja Príncipe vetes. Kui laevade jälgimist pole võimalik nõuetekohaselt läbi viia, teavitatakse sellest viivitamata São Tomé ja Príncipe laevaseirekeskust ning toimitakse vastavalt punktile 7. 9. Kui São Tomé ja Príncipe laevaseirekeskus leiab, et lipuriik ei edasta punktis 5 ette nähtud teavet, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Komisjoni pädevaid talitusi. 10. Käesolevate sätete kohaselt teisele poolele edastatud andmeid kasutavad São Tomé ja Príncipe ametiasutused üksnes Euroopa Ühenduse ja São Tomé ja Príncipe vahel sõlmitud lepingu raames kalastavate ühenduse laevade kontrolliks ja järelevalveks. Andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada kolmandatele isikutele. 11. Satelliitseiresüsteemi tarkvara ja riistvara peavad olema töökindlad, mitte võimaldama asukohaandmete võltsimist; nad ei tohi olla käsitsi seadistatavad. Süsteem peab olema täiesti automaatne ja alati töökorras, sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest. Satelliitseiresüsteemi on keelatud hävitada, kahjustada, kasutuskõlbmatuks muuta ja segada. Laevakaptenid tagavad, et: - andmeid ei muudeta; - satelliitseiresüsteemi antenni või antennide ees ei ole takistatusi; - takistusi; satelliitseireseadme elektritoidet ei katkestata; - satelliitseireseade ei ole lahti ühendatud. 12. Lepinguosalised kohustuvad nõudmisel teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet andma, eesmärgiga veenduda, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise poole nõudmistele käesolevate sätete järgimiseks. 13. Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral peavad pooled nõu lepingu artiklis 9 ettenähtud ühiskomisjonis. 14. Lepinguosalised kohustuvad vajadusel kõnealused sätted üle vaatama. VMS-TEADETE EDASTAMINE SÃO TOMÉLE JA PRÍNCIPELE ASUKOHATEADE Andmed | Kood | Kohustuslik/ valikuline | Märkused | Teate algus | SR | K | Süsteemiga seotud teave – märgib teate algust | Saaja | AD | K | Teatega seotud teave – saaja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood | Saatja | ET | K | Teatega seotud teave – saatja. Riigi kolmetäheline (Alpha-3) ISO kood | Lipuriik | FS | V | Teate tüüp | TM | K | Teatega seotud teave – teate tüüp „POS” | Raadiokutsung | RC | K | Laevaga seotud teave – laeva rahvusvaheline raadiokutsung | Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber | IR | V | Laevaga seotud teave – lepinguosalise universaalnumber (lipuriigi ISO-3-kood, millele järgneb number) | Pardatähis | XR | K | Laevaga seotud teave – laeva küljele kantud number | Laiuskraad | LA | K | Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites N/S KK.mmm (WGS-84) | Pikkuskraad | LO | K | Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites E/W KKK.mmm (WGS-84) | Kurss | CO | K | Laeva suund 360° skaalal | Kiirus | SP | K | Laeva kiirus kümnendiksõlmedes | Kuupäev | DA | K | Laeva asukohaga seotud teave – (UTC) asukoha registreerimine (AAAAKKPP) | Kellaaeg | TI | K | Laeva asukohaga seotud teave – (UTC) asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM) | Teate lõpp | ER | K | Süsteemiga seotud teave – märgib teate lõppu | Märgistik: ISO 8859.1 Andmeedastuse struktuur on järgmine: - topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad andmeelemendi algust; - kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi. Vabatahtlikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „teate algus” ja „teate lõpp” vahel. SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE MAJANDUSVÖÖNDI PIIRID GABONI MAJANDUSVÖÖNDI KOORDINAADID SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE SEREKESKUSE ANDMED Seirekeskuse nimi: Laevaseiresüsteemi (VMS) tel: SSN faks: SSN e-post: Laevaseiresüsteemi (VMS) tel: DSPG faks: X25 aadress= Sisenemise/lahkumise teated: FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU NIMETUS: Nõukogu määruse ettepanek São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi ning Euroopa Ühenduse vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimise kohta neljaks aastaks lepingu jõustumisest arvates. 2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK (eelarve kasutamine/koostamine tegevuste kaupa) 11. Kalandus 1103. Rahvusvahelised kalastuslepingud 3. EELARVEREAD 3.1 Eelarveread: 110301 : Rahvusvahelised kalanduskokkulepped 11010404 : „Rahvusvahelised kalanduskokkulepped: halduskulud” 3.2 Meetme kestus ja finantsmõju: EÜ ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi kalanduslepingule lisatud protokolli kehtivus lõppes 31. mail 2006. Uus protokoll sõlmiti 4 aastaks alates 1 juunist 2006. Protokoll sätestab rahalise hüvitise, ühenduse laevade kalastustegevuse kategooriad ja tingimused São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis. 3.3 Eelarve tunnusjooned (lisage vajadusel ridu) : Eelarverida | Kulu liik | Uus | EFTA osamaks | Taotlejariikide osamaksud | Finantsperspektiivi rubriik[2] | 11.0301 | Kohustuslik | Liigendatud[3] | EI | EI | EI | Nr 2 | 11.010404 | Kohustuslik | Liigendamata[4] | EI | EI | EI | Nr 2 | 4. ÜLEVAADE VAHENDITEST 4.1 Rahalised vahendid 4.1.1 Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest miljonites eurodes Kulu liik | Jao nr | Aasta 2007[5] | 2008 | 2009 | Kokku | Tegevuskulud[6] | Kulu-kohustuste assig-neeringud[7] (CE) | 8.1 | a | 1,326 | 0,663 | 0,663 | 2,652 | Maksete assig-neeringud[8] | b | 1,326 | 0,663 | 0,663 | 2,652 | Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0.04 | 0.04 | VÕRDLUSSUMMA KOKKU | Kulu-kohustuste assigneeringudd | a+c | 1,326 | 0,663 | 0,703 | 2,692 | Maksete assig-neeringud | b+c | 1,326 | 0,663 | 0,703 | 2,692 | Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0,0594 | 0,0594 | 0,0594 | 0,1782 | Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a. personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0,0215 | 0,0215 | 0,0215 | 0,0645 | Meetme soovituslik kulu kokku KULUKOHUSTUSTE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) | Vähim Maks | 1,4069 | 0,7439 | 0,7839 | 2,9347 | MAKSETE ASSIGNEERINGUD (sh personalikulud) | Vähim Max | 1,4069 | 0,7439 | 0,7839 | 2,9347 | Kaasrahastamise andmed: kaasrahastamine puudub miljonites eurodes Kaasrahastav asutus | 2007 | 2008 | 2009 | Kokku | f | Kulukohustuste assigneeringud (kaasrahastamine) | a+c+d+e+f | 1,4069 | 0,7439 | 0,7839 | 2,9347 | 4.1.2 Kooskõla finantsplaneeringuga X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule. ( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine. ( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[9] sätete (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine. 4.1.3 Finantsmõju tuludele X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele ( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine: Märkus: Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas. miljonites eurodes Enne meetme rakendamist 2006 | Olukord pärast meetme rakendamist | Eelarverida | Tulud: | 2007 | 2008 | 2009 | a) Tulud absoluut-arvudes | b) tulude muutus | ( | (Kui mõju on seotud rohkem kui ühe eelarvega, täpsustage palun kõik seonduvad tulude eelarveread, lisades tabelile vajalikul arvul ridu.) 4.2 Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutine personal ja koosseisuväline personal), vt täpsemalt punktist 8.2.1. Aastane vajadus | Aasta 2007 | Aasta 2008 | Aasta 2009 | Personal kokku | 0.55 | 0.55 | 0.55 | 5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID 5.1 Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus Eelmise EÜ ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi kalanduslepingule lisatud protokolli kehtivus lõppes 31. mail 2006. Uus protokoll hõlmab perioodi 1.06.2006 kuni 41.05.2010. Uue partnerluslepingu peamine eesmärk on tugevdada ühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelist koostööd, et seada sisse partnerlussuhted säästva kalanduspoliitika arendamiseks ning São Tomé ja Príncipe kalastusvööndi kalavarude mõistlikuks kasutamiseks. Uus protokoll hõlmab peamiselt järgmisi valdkondi: - Kalapüügivõimalused: 25 tuunikülmutusseinerit (30,6% vähem kui eelmise protokolli kohaselt) ja 18 triivõngejadaga kalapüügilaeva (28% vähem kui eelmise protokolli kohaselt), mis jaotatakse järgmiselt (lähtudes liikmesriikide taotlustest ning väljakujunenud kasutamise tavadest liikmesriikide ja kategooriate kaupa): - tuunipüügiseinerid Prantsusmaa: 12, Hispaania: 13 - triivõngejadaga kalapüügilaevad: Hispaania: 13, Portugal: 5 - Aastane registertonnaaž: 8500 tonni tuunikala ja sarnaseid liike. - Iga-aastane rahaline toetus: 663.000 € - Laevaomanike ettemaksud ja tasud: 35 eurot (varem 25 eurot) ühe tonni São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis püütud tuunikala ja sarnaste liikide kohta. Ettemaksu suurus on 5250 eurot tuunipüügiseineri, 1925 eurot triivõngejadaga kalapüügilaeva kohta aastas (ehk +40% võrreldes varasema protokolliga). 5.2 Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime Uue partnerluslepingu puhul asendub ühenduse mittesekkumine eralepingutega, mis ei taga jätkusuutliku püügi jätkumist. Ühendus loodab samas, et selle partnerluslepingu raames teeb São Tomé ja Príncipe Demokraatlik Vabariik ühendusega tihedat koostööd piirkondlikes organisatsioonides nagu Rahvusvaheline Atlandi Tuunikaitse Komisjon (ICCAT) ebaseadusliku püügi vastase võitluse alal ja siirdekalade varude hea haldamise nimel. 5.3 Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames. Läbirääkimiste pidamine ja kalanduskokkulepete sõlmimine kolmandate riikidega vastab üldisele eesmärgile säilitada ja kaitsta ühenduse laevade, sh ka ookeanilaevastiku traditsioonilist kalapüügitegevust, ning arendada partnerlussuhteid, et tugevdada kalavarude säästvat kasutamist ühenduse vetest väljaspool, võttes samas arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja majandusküsimusi. Tegevuspõhise juhtimise kontekstis kasutatakse lepingu rakendamise jälgimiseks järgmisi indikaatoreid: ( püügivõimaluste täitmise taseme jälgimine; ( püügi ja lepingu kaubandusliku väärtuse kohta andmete kogumine ja analüüsimine; ( panustamine tööhõivesse ja lisandväärtusesse ühenduses; ( panustamine ühenduse turu stabiliseerimisse; ( panustamine üldistesse eesmärkidesse vähendada vaesust São Tomés ja Príncipes, sealhulgas panustamine tööhõivesse ja infrastruktuuride arendamisse, ning abi riigieelarvele; ( ühiskomisjoni ja tehniliste koosolekute arv. 5.4 Rakendusmeetod (soovituslik) Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id).[10] X Tsentraliseeritud haldamine X otse, haldajaks on komisjon ( kaudselt ( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös ( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage) 6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE 6.1 Järelevalvekord Komisjon (kalanduse peadirektoraat koos Libreville’is, Gabonis asuva EÜ esindusega, kes vastutab suhete eest São Tomé ja Príncipega) tagab korrapärase järelevalve partnerluslepingu rakendamise üle, eriti seoses ettevõtjatepoolse täitmise ja püügiandmetega. Ühiskomisjoni raames on võimalik pidada São Tomé ja Príncipega ka dialoogi ning analüüsida ja vaadata üle lepinguga ellu viidavat valdkonnastrateegiat. Libreville’i esindus kaasatakse tugevasti neisse koosolekutesse. 6.2 Hindamine 2004. aasta augustis viidi lõpule põhjalik hindamine kehtiva protokolli kohta, selles hindamises osales sõltumatute konsultantide konsortsium, et võimaldada läbirääkimiste alustamist uue protokolli sõlmimiseks. 6.2.1 Eelhindamine Alljärgnevalt on esitatud mõned eelmise protokolli (2002–2005, mida pikendati kuni 2006. aastani) hindamistulemused, mis esitati 2004. aasta augustis avaldatud uuringus. EÜ/São Tomé ja Príncipe kalanduslepingu täitmine (laevade arv): Laeva tüüp | Protokoll 2002-2004: täitmine | Kalapüügi-võimalused: | 2002/2003 | 2003/2004 | 2004/2005 | 2005/2006 | keskmine | 1. Tuunikülmutusseinerid | 36 | 72% 26 / aastas | 78% 28 / aastas | 67% 24 / aastas | 44% 16 / aastas | 65.25% | 2. Ritvõngelaevad | 2 | 0% | 0% | 0% | 0% | 0% | 3. Triivõngejadaga kalapüügilaevad | 25 | 64% 16 / aastas | 68% 17 / aastas | 40% 10 / aastas | 48% 12 / aastas | 55% | Ajavahemikul 2002–2005 on püügikogused suurenenud 2086 tonnilt 7456 tonnini aastas võrdlusaluseks määratud 8500 tonni koguse juures. Leping on selgelt kasulik nii kaua, kuni on ilmne, et kalasaagi väärtus ületab protokolli maksumuse. Tuunikala keskmine kaubanduslik väärtus on 800 kuni 1000 eurot tonni kohta. Lisaks asjaomaste laevade püütud saagi otsesele kaubanduslikule väärtusele annab leping ilmset kasu veel järgmistes valdkondades: - tööhõivetagatised kalalaevade pardal; - suur mõju tööhõivele sadamates, oksjonitel, töötlemistehastes, laevaehituses, teenindusettevõtetes jne; - nende tööhõivevõimaluste paigutamine piirkondadesse, kus muid töövõimalusi ei ole; - ühenduse kalaga varustamise parandamine. - ´Ühenduse sekkumise lisandväärtus: Ühenduse sõlmitud kalanduslepinguga tagatakse lepinguosaliste kohustuste raames hea varude haldamine, mis eraõiguslike kokkulepete puhul alati tagatud ei ole. Seejuures luuakse kalanduslepingu abil uusi töökohti EÜ riikidest ja kolmandatest riikidest pärinevate meremeeste jaoks. Lisaks sellele nähakse kõnealuse protokolliga ette finantssoodustus São Tomé ja Príncipe sadamates ümberlaadimise eest, et muuta sadamategevus dünaamilisemaks. Kalandusleping tagab samuti osa ressurssidest, millega rahastatakse São Tomé ja Príncipe kalandussektorisisest poliitikat. - Ohud ja alternatiivsed võimalused Kalandusprotokolli rakendamisega kaasneb mitmeid ohte, näiteks: kalanduspoliitika rahastamiseks ettenähtud summasid ja omanike litsentsitasusid ei kasutata nõuetekohaselt (pettus), samuti asjaolu, et välisriikide kalalaevad ei rakenda litsentse ega allu järelevalvemeetmetele. Nende ohtude vältimiseks oleks soovitatav tugevdada merekontrolli meetmeid, parandada laevade seiret satelliitseiresüsteemide abil (VMS), rahastada meetmeid, mis toetavad kohalikke kalureid jne. 6.2.2 Lepingu majandusliku väärtuse ja ühenduse rahalise panuse eelhinnang Kalandussektori uus partnerlusleping näeb ette ühenduse eraldised, mis moodustavad 2006.–2010. aastate protokolli kehtivuse ajal aastase rahalise toetuse summas 663 000 eurot. 6.2.3 Vahe- ja järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid) Uus leping ei hõlma enam sihttegevusi, vaid üldist rahalist toetust São Tomé ja Príncipe valitsuse koostatud kalandusvaldkonna poliitika raames tehtud algatuste rakendamiseks. Ühendus ning São Tomé ja Príncipe valitsus peaksid kokku leppima mitmeaastase valdkondliku kava osas, mis hõlmaks seda rahalist toetust (50% kogu toetussummast). 6.2.4 Edasise hindamise tingimused ja sagedus Jätkates 2004. aasta augustis esitatud uuringut ja selleks, et tagada piirkonnas säästlik kalapüük, teostatakse enne protokolli iga uuendamist majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõju hinnang. Järelhindamise läbiviimiseks kasutatakse punktis 5.3 loetletud näitajaid. 7. pettusevastased meetmed Ühenduse poolt lepingu raames makstava rahalise toetuse kasutamine on täielikult asjaomase kolmanda riigi vastutusalas. Seejuures on komisjon võtnud kohustuse püüda algatada pideva poliitilise dialoogi ja koostöö, et parandada protokolli pikendamise haldamist ja tugevdada ühenduse panust ressursside jätkusuutlikku majandamisse. Kõikide komisjoni poolt kalanduslepingu raames makstavate summade osas kasutatakse komisjoni tavalisi eelarvelisi ja finantsmenetlusi. See võimaldab eeskätt selgitada täpselt välja kolmandate riikide pangakontod, kuhu ühenduse rahaline toetus makstakse. 8. ANDMED VAHENDITE KOHTA Personali- ja haldusvajadused kaetakse juhtivale peadirektoraadile tehtud eraldise piires iga-aastase eraldusprotseduuri raames. 8.1 Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (Esitada eesmärkide, meetmete ja väljundite nimetused) | Väljundi liik aasta n | Turustusaasta 2006/07[11] | Kalastusaasta 2007/08[12] | Turustusaasta 2008/09[13] | Kalastusaasta 2009/10[14] | Kokku | Meede 1 ........ | Meede 2 ........ | Aasta 2007 | Aasta 2008 | Aasta 2009 | Ametnikud või ajutised töötajad[18] (11 01 01) | A*/AD | 0,25 | 0,25 | 0,25 | B*, C*/AST | 0,3 | 0,3 | 0,3 | Artikli 11 01 02 kohaselt rahastatud personal[19] | Art. 11 01 04 04 kohaselt rahastatud muu personal[20] | KOKKU | 0.55 | 0.55 | 0.55 | 8.2.2 Meetmetest tulenevate ülesannete kirjeldus - Abistada läbirääkijat kalanduslepingu läbirääkimiste ettevalmistamisel ja pidamisel: - osaleda kolmandate riikidega kalanduslepingu sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel; - voliniku jaoks hindamisaruannete ja läbirääkimiste strateegia dokumentide ettevalmistamine; - komisjoni seisukohtade esitamine ja kaitsmine nõukogu väliskalastuse töörühmas ; - osaleda kompromisslahenduse otsingul koos lepingu lõplikus tekstis loetletud liikmesriikidega. - Lepingute täitmise kontroll (monitooring): - kalanduslepingute igapäevane järelevalve; - kohustuste ja rahalise hüvitise maksete ning sihtmeetmete või ka vastutustundliku kalapüügi arendamise rahastamise ettevalmistamine ja kontrollimine; - lepingute rakendamise kohta korrapäraste aruannete koostamine; - lepingute hindamine: teaduslikud ja tehnilised aspektid; - valmistada ette nõukogu määruse ja otsuse eelnõu ning töötada läbi lepingu tekstid; - vastuvõtmismenetluse käivitamine ja jälgimine. - Tehniline abi: - komisjoni seisukoha ettevalmistamine ühiskomisjoni jaoks. - Institutsioonidevahelised suhted - esindada komisjoni nõukogus, Euroopa Parlamendis ja liikmesriikides läbirääkimiste protsessi käsitlevates küsimustes; - Euroopa Parlamendi suulistele ja kirjalikele küsimustele vastuste koostamine. - Teenistustevaheline konsulteerimine ja korraldus: - tagada side teiste peadirektoraatidega läbirääkimisi ja lepingute järelevalvet puudutavates küsimustes; - teenistustevaheliste konsultatsioonide korraldamine ja neis osalemine. - Hindamine - mõju hindamise ajakohastamises osalemine; - analüüsida saavutatud eesmärke ja hinnanguindikaatoreid. 8.2.3 Ametikohtade jaotus (koosseisuline personal) (Rohkem kui ühe allika nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga allika puhul). X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud ( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt 2006. aastaks ette nähtud ( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus ( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomases haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused) ( Ametikohad, mis on aastal n nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud. 8.2.4 Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (11 01 04/05 – Halduskorralduskulud) eurodes Eelarverida : 11010404 (number ja nimetus) | Aasta 2007 | Aasta 2008 | Aasta 2009 | KOKKU | 1. Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) | Täitevasutused[21] | Muu tehniline ja haldusabi | - sisene | - väline (1) | 40.000 | 40.000 | Tehniline ja haldusabi kokku | 40.000 | 40.000 | (1) kehtiva protokolli järel- ja tulevase protokolli eelhinnang 8.2.5 Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud eurodes Ametikoha liik | Aasta 2007 | Aasta 2008 | Aasta 2009 | KOKKU | Ametnikud ja tähtajalised töötajad (11 01 01) | 59.400 | 59.400 | 59.400 | 178.200 | Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepinguline personal jne) (täpsustada eelarverida) | Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 59.400 | 59.400 | 59.400 | 178.200 | Arvestus – Ametnikud ja ajutine personal Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1. - 1A = 108.000 eurot * 0.25 = 27.000 eurot 1B = 108.000 eurot*0.15 = 16 200 eurot 1C = 108.000 eurot*0.15 = 16 200 eurot Vahesumma: 59 400 eurot (0,0594 miljonit) eurot aastas Kokku: 59 400 eurot aastas (0,0594 miljonit eurot aastas) Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal Vajaduse korral tuleb viidata punktile 8.2.1. 8.2.6 8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud eurodes Aasta 2007 | Aasta 2008 | Aasta 2009 | KOKKU | 11 01 02 11 01 – Lähetused | 20.000 | 20.000 | 20.000 | 60.000 | 11 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 1.500 | 1.500 | 1.500 | 4.500 | XX 01 02 11 03 – Komiteed[22] | XX 01 02 11 04 - Uuringud ja konsultatsioonid | XX 01 02 11 05 - Infosüsteemid | 2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) | 3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viide eelarvereale) | Halduskulud kokku, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (jäävad võrdlussummadest VÄLJA) | 21.500 | 21.500 | 21.500 | 64.500 | [1] EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8. [2] Perioodi 01/01/2006 kuni 31/12/2006 osas 2000–2006 finantsperspektiivi rubriik nr 4 [3] Liigendatud assigneeringud [4] Liigendamata assigneeringud [5] Kalandusaastad 2006/07 ja 2007/08. [6] Kulud, mis ei kuulu asjaomase 11 jaotise 11 01 peatüki alla. [7] Rahaliste vahendite olemasolu korral võib aastast summat vastavalt võrdlustonnaaÛ[8]i kahekordistamiseomase 11 jaotise 11 01 peatüki alla. [9] Rahaliste vahendite olemasolu korral võib aastast summat vastavalt võrdlustonnaa˛i kahekordistamise klauslile suurendada maksimaalselt 552 500 euro võrra (2007. aastal kaks korda, sest tegemist on kahe kalandusaastaga) ( protokolli artiklid 2 ja 4). [10] Rahaliste vahendite olemasolu korral võib aastast summat vastavalt võrdlustonnaa˛i kahekordistamise klauslile suurendada maksimaalselt 552 500 euro võrra (protokolli artiklid 2 ja 4). [11] Vt institutsioonidevaheline kokkulepe punktid 19 ja 24. [12] Kui näidatud on mitu meetodit, siis esitage palun täiendavad üksikasjad käesolevas punktis "Asjakohaste märkuste" all. [13] Eelarveaasta 2007. [14] Eelarveaasta 2007. [15] Eelarveaasta 2008. [16] Eelarveaasta 2009. [17] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule [18] Võrdlustonnaa˛i saab kahekordistada (protokolli artiklid 2 ja 4). [19] Rahaliste vahendite olemasolu korral võib aastast summat vastavalt võrdlustonnaa˛i kahekordistamise klauslile suurendada maksimaalselt 552 500 euro võrra (protokolli artiklid 2 ja 4). [20] Mille kulu EI OLE kaetud võrdlussummast. [21] Mille kulu EI OLE kaetud võrdlussummast. [22] Mille kulu sisaldub võrdlussummast. [23] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele. [24] Täpsustage komitee liik ja rühm, millesse see kuulub