[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 25.1.2007

KOM(2007) 25 lõplik

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud aegumise läbivaatamise ja osalise vahepealse läbivaatamise järgselt kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taist ja Taiwanist pärit teatava polüetüleentereflataadi impordi suhtes

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST |

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolev ettepanek käsitleb nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed), viimati muudetud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (edaspidi „algmäärus”) kohaldamist Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taist ja Taiwanist pärit teatava polüetüleentereftalaadi („PET”) impordiga seotud menetluses. |

Üldine taust Käesolev ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ning tuleneb uurimisest, mis viidi läbi kooskõlas algmäärusega kehtestatud sisuliste ja protseduuriliste nõuetega. |

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Ettepaneku valdkonnas praegu kehtivad õigusnormid puuduvad. |

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

Menetlusega seotud huvitatud isikutele on vastavalt algmääruse sätetele juba antud võimalus uurimise jooksul oma huvisid kaitsta. |

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine |

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada. |

Mõju hindamine Käesolev ettepanek on algmääruse rakendamise tulemus. Algmääruses ei ole ette nähtud üldist mõju hindamist, kuid see sisaldab hinnatavate tingimuste põhjalikku loetelu. |

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG |

Kavandatud meetme kokkuvõte 1. detsembril 2005. aastal teatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas[1] avaldatud teadaandes (edaspidi „algatamisteade“) dumpinguvastase menetluse algatamisest Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taist ja Taiwanist pärit teatava polüetüleentereftalaadi ühendusse importimise suhtes. Dumpinguvastane menetlus algatati 30. augustil 2005. aastal Euroopa plastitootjate liidu Plastics Europe polüetüleentereftalaadi komitee (edaspidi „taotluse esitaja") esitatud taotluse järgselt tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 90% ühenduse teatava polüetüleentereftalaadi kogutoodangust. Lisatud komisjoni ettepanek nõukogu määruse kohta sisaldab lõplikke järeldusi dumpingu, kahjude, põhjuslikkuse ja ühenduse huvide kohta. Liikmesriikidega konsulteeriti 16. jaanuaril peetud dumpinguvastaste komiteede istungi ajal. Ettepandud tegevuskava poolt oli 25 liikmesriiki ja vastu 2. Nõukogule tehakse ettepanek vastu võtta lisatud määruse ettepanek, mis tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 28. veebruaril 2007. aastal. |

Õiguslik alus Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 384/96 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed), viimati muudetud nõukogu 21. detsembri 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 2117/2005. |

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ühenduse ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Seetõttu subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel: |

Asjaomast meedet on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ning see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil. |

Ei kohaldata nõuet märkida, kuidas ühenduse, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ning kodanike rahalist ja halduskoormust hoitakse võimalikult väiksena ning proportsionaalsena ettepanekus seatud eesmärgiga. |

Õigusakti valik |

Kavandatud õigusakt – määrus. |

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel. Eespool nimetatud algmäärus ei näe ette muid võimalusi. |

MÕJU EELARVELE |

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. |

1. Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud aegumise läbivaatamise ja osalise vahepealse läbivaatamise järgselt kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taist ja Taiwanist pärit teatava polüetüleentereflataadi impordi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[2] (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõikeid 2 ja 3,

võttes arvesse ettepanekut, mille komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

2. 27. novembril 2000[3] kehtestas nõukogu Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taiwanist ja Taist (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit teatava polüetüleentereflataadi (edaspidi „PET”) suhtes lõplikud dumpinguvastased tollimaksud. Kehtestatud meetmed põhinesid dumpinguvastasel uurimisel (edaspidi „esialgne uurimine”), mis algatati vastavalt algmääruse artiklile 5.

3. 13. augustil 2004[4] kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Austraaliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit PETi impordi suhtes ja lõpetas Pakistanist pärit PETi importi käsitleva menetluse.

4. Põhjenduses 1 nimetatud nõukogu määrust 2604/2000 on muudetud nõukogu määrustega (EÜ) nr 496/2002,[5] nr 823/2004,[6] nr 83/2005[7] ja nr 1646/2005.[8] Muudatused tehti algmääruse artikli 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt algatatud läbivaatamistega seotud uurimiste tulemusena või algmääruse artikli 8 lõikes 1 sätestatud hinnakohustuste võtmise tulemusena.

2. Läbivaatamistaotlused

5. Pärast teadaande avaldamist meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta[9] sai komisjon 30. augustil 2005 algmääruse artikli 11 lõike 2 kohase taotluse kehtivate meetmete läbivaatamiseks (edaspidi „aegumise läbivaatamine”) ning algmääruse artikli 11 lõike 3 kohase taotluse Taiwanist ja kolmelt Korea eksportivalt tootjalt pärineva impordi osaliseks läbivaatamiseks (edaspidi „osaline vahepealne läbivaatamine”).

6. Taotluse esitas Euroopa plastitootjate liidu Plastics Europe polüetüleentereftalaadi komitee (edaspidi „taotluse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul rohkem kui 90% ühenduse PETi kogutoodangust.

7. Aegumise läbivaatamise taotluse aluseks oli väide, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ning ühenduse tootmisharule tekkiva kahju jätkumise või kordumise.

8. Taiwanist ja kolmelt Korea eksportivalt tootjalt (Daehan Synthetic Fiber Co. Ltd., SK Chemicals Co. Ltd. and KP Chemical Corp.) pärineva impordi suhtes kohaldatavate meetmete osalise vahepealse läbivaatamise taotluse aluseks oli väide, et meetmete tase ei olnud enam piisav kahjustava dumpingu vastu võitlemiseks.

9. Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et on piisavalt tõendusmaterjal kahe kõnealuse läbivaatamise algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 ning algatas 1. detsembril 2005[10] nimetatud läbivaatamised.

10. 2. juunil 2006 avaldati Euroopa Liidu Teatajas teadaanne vahepealse läbivaatamise kohta,[11] milles kinnitati, et osaline vahepealne läbivaatamine hõlmab ka kõiki seotud äriühinguid.

3. Paralleelne uurimine

11. 1. detsembril 2005 algatas komisjon nõukogu määruse (EÜ) nr 2026/97[12] artikli 18 kohaselt ka Indiast pärineva PETi impordi suhtes kohaldatavate tasakaalustusmeetmete läbivaatamise.

4. Uurimisega seotud isikud

12. Komisjon teavitas ametlikult aegumise läbivaatamise ja osalise vahepealse läbivaatamise algatamisest eksportivaid tootjaid, eksportivate riikide esindajaid, importijaid, ühenduse tootjaid ja kasutajaid. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul. Ära kuulati kõik huvitatud isikud, kes seda taotlesid ja oma ärakuulamistaotlust konkreetselt põhjendasid.

13. Pidades silmas aegumise läbivaatamise taotluses loetletud India, Indoneesia, Korea ja Taiwani eksportivate tootjate ning ühenduse tootjate ja importijate ilmset suurt hulka ning Taiwani eksportivate tootjate hulka vahepealse läbivaatamise taotluses esitanud loetelus, peeti kooskõlas algmääruse artikliga 17 asjakohaseks uurida väljavõttelise uuringu kasutamise otstarbekust. Selleks, et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, paluti eespool nimetatud isikutel vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 endast 15 päeva jooksul pärast läbivaatamiste algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

14. Pärast esitatud teabe läbivaatamist ning arvestades, et oma valmisolekust koostööd teha teatas vähe India, Indoneesia, Korea Vabariigi ja Taiwani eksportivaid tootjaid, otsustati, et kõnealuse nelja riigi eksportivate tootjate puhul ei ole väljavõttelise uuringu tegemine vajalik.

15. Pärast ühenduse tootjate ja importijate esitatud teabe läbivaatamist ja arvestades, et neid ei olnud liiga palju, otsustati nad kõik kaasata ning leiti, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

16. Seetõttu saadeti küsimustikud kõikidele asjaomaste riikide teadaolevatele eksportivatele tootjatele, importijatele, tarnijatele, ühenduse tootjatele ja kasutajatele.

17. Vastused saadi:

18. kolmelt India eksportivalt tootjalt,

19. kolmelt Indoneesia eksportivalt tootjalt (üksnes kaks nendest nõustusid kontrollkäiguga),

20. kahelt Malaisia eksportivalt tootjalt,

21. neljalt Korea Vabariigi eksportivalt tootjalt,

22. kolmelt Taiwani eksportivalt tootjalt (üksnes kaks nendest nõustusid kontrollkäiguga),

23. ühelt Tai eksportivalt tootjalt,

24. kahelt ühenduse tarnijalt,

25. kaheteistkümnelt ühenduse tootjalt,

26. kümnelt töötlejalt/kasutajalt.

Samuti selgus, et üks koostööst hoiduv Indoneesia eksportiv tootja muutis kehtivate meetmete avaldamise järgselt oma nime. Kõnealune ettevõte oli P.T. Bakrie Kasei Corp. to P.T. Mitsubishi Chemical Indonesia.

27. Komisjon otsis ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta oma analüüside jaoks vajalikuks pidas, ning tegi kontrollkäike järgmiste äriühingute valdustes:

a) India

Eksportivad tootjad

- Pearl Engineering Polymers Ltd., Delhi,

- SENPET, formerly Elque Polyesters Ltd., Calcutta,

- Futura Polyesters Ltd., Chennai;

Seotud eksportijad

- Plastosen Ltd., Calcutta, (seotud äriühinguga SENPET, endine Elque Polyesters Ltd.);

b) Indoneesia

Eksportivad tootjad

- P.T. Polypet Karyapersada, Jakarta,

- P.T. Petnesia Resindo, Tangerang;

c) Malaisia

Eksportivad tootjad

- MPI Polyester Industries Sdn. Bhd., Selangor,

- Hualon Corporation (M) Sdn. Bhd. Kuala Lumpur;

d) Korea Vabariik

Eksportivad tootjad

- SK Chemicals Co. Ltd., Söul,

- Huvis Corp., Söul (seotud äriühinguga SK Chemicals Co Ltd.),

- KP Chemicals Corp., Söul,

- Honam Petrochemicals Corp., Söul (seotud äriühinguga KP Chemicals Co Ltd);

Koreas asuvad seotud turustajad/importijad

- SK Networks Ltd., Söul (seotud äriühinguga SK Chemicals Co Ltd.),

- Lotte Trading Ltd., Söul, Korea Vabariik (seotud äriühinguga KP Chemicals Co Ltd),

- Lotte Daesan Ltd., Korea Vabariik (seotud äriühinguga KP Chemicals Co Ltd);

Ühenduses asuvad seotud turustajad/importijad

- SK Networks Deutschland GmbH, Frankfurt/Main, Saksamaa (seotud äriühinguga SK Chemicals Co Ltd.),

- SK Eurochem, Varssavi, Poola (seotud äriühinguga SK Chemicals Co Ltd.);

e) Taiwan

Eksportivad tootjad

- Shinkong Synthetic Fibers Corporation, Taipei,

- Far Eastern Textile Ltd., Taipei;

f) Tai

Eksportiv tootja

- Bangkok Polyester Public company Ltd, Bangkok, Tai;

g) Ühenduse tootjad

- Voridian BV (Madalmaad),

- M & G Polimeri Italia Spa (Itaalia),

- Equipolymers Srl (Itaalia),

- La Seda de Barcelona SA (Hispaania),

- Novapet SA (Hispaania),

- Selenis Industria de Polímeros SA (Portugal),

- Selenis Itália Spa (Itaalia);

h) Ühenduse tarnijad

- Interquisa SA (Hispaania);

i) Sõltumatud importijad ühenduses

- Global Service International SRL (Itaalia);

j) Ühenduse kasutajad

- Coca Cola Enterprises Europe Ltd (Belgia).

- Dumpingu ja kahju jätkumise ja/või kordumise tõenäosust käsitlev uurimine aegumise läbivaatamise menetluses hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2004 kuni 30. septembrini 2005 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamisega seotud suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2002 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”). Taiwanist ja kolmelt Korea Vabariigi eksportivalt tootjalt pärineva impordi suhtes kohaldatavate meetmete osaline vahepealne läbivaatamine vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 toimub sama uurimisperiood jooksul, mida kohaldatakse aegumise läbivaatamise puhul.

B. VAATLUSALUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

28. Vaatlusalune toode on sama, mis esialgses uurimises, st asjaomastest riikidest pärit PET, mille viskoossuskoefitsient vastavalt ISO standardile 1628-5 on 78 ml/g või kõrgem. Praeguse klassifikatsiooni kohaselt kuulub see CN-koodi 3907 60 20 alla.

2. Samasugune toode

29. Nii esialgse uurimise kui ka kordusuurimise käigus selgus, et vaatlusalusel tootel – PETil, mida toodetakse asjaomastes riikides ja müüakse sealsetel siseturgudel – ning PETil, mida toodavad ja müüvad ühenduse tootjad, on ühesugused füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning kasutusviisid. Seetõttu käsitletakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPINGU JÄTKUMISE JA/VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

1. Dumpinguhinnaga import uurimisperioodil – üldpõhimõtted

30. Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas dumping käesoleval ajal toimub ja kas meetmete aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumiseni.

Üldmeetodid

31. Järgnevalt sätestatud üldmeetodeid on rakendatud kõikide asjaomaste riikide eksportivate tootjate puhul ning need meetodid on samad, mida kasutati esialgsel uurimisel. Sellepärast kirjeldatakse dumpingu uurimise tulemuste esitamisel iga asjaomase riigi puhul ainult seda, mis on sellele eksportivale riigile eriomane.

Normaalväärtus

32. Normaalväärtuse määramiseks tehti esiteks iga eksportiva tootja puhul kindlaks, kas tema vaatlusaluse toote omamaine kogumüük oli tüüpiline võrreldes tema ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahuga. Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 2 loetakse omamaine müük tüüpiliseks, kui iga eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht moodustab vähemalt 5% tema ühendusse suunatud eksportmüügi kogumahust.

33. Seejärel tehti kindlaks vaatlusaluse toote liigid, mida müüsid tüüpilist omamaist kogumüüki omavad eksportivad tootjad siseturul ja mis olid ühendusse eksporditavate liikidega identsed või otseselt võrreldavad.

34. Iga eksportivate tootjate poolt siseturul müüdud ja ühendusse eksportimiseks müüdud PETi liikidega otseselt võrreldava tooteliigi puhul kontrolliti, kas omamaine müük on algmääruse artikli 2 lõike 2 kohaldamiseks piisavalt tüüpiline. Teatavat liiki PETi omamaist müüki käsitleti piisavalt tüüpilisena, kui selle liigi omamaise müügi kogumaht uurimisperioodi jooksul oli vähemalt 5% ühenduse turule eksporditud võrreldavate PETi liikide müügi kogumahust.

35. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4 kontrolliti ka seda, kas iga PETi liigi omamaine müük toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus. Selleks tehti asjaomaste riikide iga eksportiva tootja puhul kindlaks, kui suur osa vaatlusaluse eksporditava toote igast liigist müüdi uurimisperioodi jooksul kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul.

a) Nende tooteliikide puhul, mille siseturul müüdud kogusest rohkem kui 80% müüdi hinnaga, mis ei olnud ühiku tootmiskuludest madalam, st kõnealuse tooteliigi keskmine müügihind võrdus kõnealuse tooteliigi keskmise tootmiskuluga või oli sellest kõrgem, peeti normaalväärtuseks kõnealuse tooteliigi omamaise müügi keskmist hinda, hoolimata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte.

b) Nende tooteliikide puhul, mille siseturul müüdud kogusest vähemalt 10%, kuid mitte rohkem kui 80% müüdi hinnaga, mis ei olnud ühiku tootmiskuludest madalam, peeti normaalväärtuseks kõnealuse tooteliigi ühiku tootmiskuludega võrdse või neist kõrgema hinnaga toimunud tehingute kaalutud keskmist hinda.

c) Nende tooteliikide puhul, mille siseturul müüdud kogusest vähem kui 10% müüdi hinnaga, mis ei olnud ühiku tootmiskuludest madalam, otsustati, et kõnealust tooteliiki ei müüdud tavapärase kaubandustegevuse käigus ja seega tuli normaalväärtus arvutada vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

36. Nendel juhtudel, kui oli vaja arvutada normaalväärtused, arvutati need vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6, st kõnealuse tooteliigi tootmiskulude alusel, millele liideti müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal. Müügi-, üld- ja halduskulud on kulud, mida eksportiv tootja kannab samasuguse toote puhul ja kasum võrdub keskmise kasumiga, mida eksportiv tootja teenib samasuguse toote müügilt tavapärase kaubandustegevuse käigus.

Ekspordihind

37. Kõigil juhtudel, kui vaatlusaluseid tooteid eksporditi ühenduses asuvatele sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 ehk tegelikult makstud või makstavate ekspordihindade põhjal.

38. Kui ekspordimüük toimus seotud importija või turustaja kaudu, tuletati ekspordihind seotud importijalt sõltumatutele klientidele esitatud edasimüügi hinna põhjal. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 kohandati kõiki importimise ja edasimüügi vahelisel ajal kantud kulusid, kaasa arvatud müügikulud, üld- ja halduskulud ning mõistlik kasumimarginaal. Asjakohane kasumimarginaal määrati kindlaks ühenduse turul tegutsevate koostööd tegevate sõltumatute turustajate/importijate poolt edastatud andmete põhjal.

Võrdlus

39. Normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil. Et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti kohanduste näol vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 nõuetekohaselt arvesse neid tegurite erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Asjakohased kohandused tehti kõigil juhtudel, mil neid peeti põhjendatuks, korrektseks ja tõendatuks.

Dumpingumarginaal

40. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 ning artiklile 12 arvutati iga koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaal võrreldes kaalutud keskmisi ekspordihindu kaalutud keskmise normaalväärtusega.

41. Nende riikide puhul, kelle koostöö määra hinnati kõrgeks (üle 80% uurimisperioodi jooksul ühendusse imporditud kogumahust) ja kelle puhul ei olnud põhjust arvata, et mõni eksportiv tootja hoidus koostööst, kehtestati dumpingu jääkmarginaal koostööd tegevate ettevõtjate jaoks ettenähtud kõrgeima dumpingumarginaaliga samal tasemel, et tagada nende meetmete efektiivsus.

42. Nende riikide puhul, kelle koostöö taset hinnati madalaks (vähem kui 80% uurimisperioodi jooksul ühendusse imporditud kogumahust), kehtestati dumpingu jääkmarginaal vastavalt algmääruse artiklile 18, st kättesaadavate andmete põhjal.

2. Dumpinguhinnaga import uurimisperioodil – järeldused riikide lõikes

India

Sissejuhatavad märkused

43. Viiest teadaolevast eksportivat tootjast kolm tegi uurimises koostööd. Kahe koostööst hoiduva äriühingu toodang moodustab 80% kogu India PETi toodangust ning 25% India ekspordist ühendusse. India ekspordi osakaal ühendusse moodustas uurimisperioodil 0,3% ühenduse tarbimisest. Kahel kolmest koostööd tegevast eksportijast on hinnakohustused seoses PETi ekspordiga ühendusse, mis võeti esialgse uurimise käigus.

44. Kahe koostööd tegeva äriühingu puhul leiti, et nende ühendusse suunduva ekspordi hinnad olid vastavuses äriühingute poolt kehtestatud miinimumhindadega. Need hinnad ületasid oluliselt kolmandate riikide turgudele kehtestatud müügihinnad. Viimati nimetatud müük toimus palju suuremates kogustes kui eksport ühendusse. Sellest ilmneb, et hinnad ühenduse klientidele ei kajasta tavapärast India ettevõtjate hinnakujundust.

Dumpingumarginaal

45. Ühendusse suunduva ekspordi puhul leiti, et kolme koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaal on vahemikus 0–17%. Tuleb märkida, et selle eksportiva tootja suhtes, kelle puhul dumpingut ei tuvastatud, kehtib hinnakohustus ning tema eksport ühendusse moodustas väga väikse osa (10%) võrreldes tema ekspordiga kolmandatesse riikidesse. Esialgses uurimises ning sellele järgnevates kordusuurimistes olid dumpingumarginaalid vahemikus 14,7–51,5%.[13] Kuna imporditud kogused olid tõepoolest väga väiksed, keskendub analüüs dumpingu kordumise võimalikkusele.

Indoneesia

Sissejuhatavad märkused

46. Uurimine näitas, et Indoneesias oli uurimisperioodi jooksul viis PETi tootjat. Nagu märgitud põhjenduses 13 eespool, edastasid kolm äriühingut küsimustikud täidetuna, kuid vaid kaks nõustusid kontrollkäikudega oma äriühingu valdustesse. Kuna seega oli võimatu kontrollida, kas kolmanda äriühingu andmed küsimustikus olid õiged, jõuti järeldusele, et nimetatud äriühing ei tee uurimises nõuetekohast koostööd algmääruse artikli 18 tähenduses. Ettevõtet teavitati sellest ning talle anti võimalus esitada oma arvamus.

47. Ühe koostööd tegeva äriühingu müügi osakaal ELi turul oli väga väike, kuid müük toimus ühele konkreetsele meditsiinisektori kasutajale. Seetõttu ei peetud müügi mahtu ega ühiku hinda tüüpiliseks. Peale nimetatud väiksemahulise müügi Eurostati andmetel muud Indoneesia päritolu müüki ELi turul ei toimunud.

Normaalväärtus, ekspordihind ja dumpingumarginaal

48. Tulenevalt sellest, et kaks koostööd tegevat äriühingut uurimisperioodil ELi turul tüüpilist müüki ei teostanud ning Eurostati impordistatistika näitas, et rohkem importi Indoneesiast ei toimunud, ei olnud võimalik dumpingumarginaali kehtestada.

Malaisia

Sissejuhatavad märkused

49. Uurimises tegi koostööd kaks Malaisia PETi tootjat. Vaid üks neist eksportis oma toodangut ühendusse, hõlmates 100% Malaisia PETi ekspordist ühendusse. Terve ühenduse turuga võrreldes oli vaatlusaluse toote koguimport Malaisiast väike, st vahemikus 2000–4000 tonni.

Normaalväärtus

50. Uurimisperioodi jooksul ühendusse eksportiva tootja samasuguse toote omamaine müük oli tüüpiline. Normaalväärtuse aluseks võeti algmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt Malaisia sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad.

51. Uurimine näitas, et äriühingu esitatud tootmiskulud olid alahinnatud, sest uurimisperioodi jooksul tekkinud tootmise üldkulud (kaasa arvatud amortisatsioon, rendikulud, palgad ja hoolduskulud) klassifitseeriti müügi- üld- ja halduskuludeks. Äriühing väitis, et selle eesmärgiks oli näidata oma tootmisüksuste madalat tootmisvõimsuse rakendusastet. Tegelikud kulud sisaldavad siiski ka ümberklassifitseeritud tootmise üldkulusid. Asjaolu, et äriühing kasutas vaid murdosa tootmise täisvõimsusest, ei tähenda, et selliste rajatiste puhul kulusid ei teki. Nimelt olid need kulud kantud äriühingu raamatupidamise andmetesse ning kuna need olid otseselt seotud samasuguse toote tootmisega, tuli esitatud tootmiskulusid korrigeerida.

Ekspordihind

52. Kõnealuse eksportiva tootja puhul määrati vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 ekspordihinnad ühenduses sõltumatute ostjate poolt tegelikult makstud hindade alusel.

Võrdlus

53. Õiglase võrdluse tagamiseks võeti vajaduse korral ja õigustatud juhtudel arvesse erinevusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludes ning laenukuludes.

Dumpingumarginaal

54. Dumpingumarginaali arvutamiseks võrreldi vaatlusaluse toote kaalutud keskmisi normaalväärtusi kaalutud keskmise ekspordihinnaga ühendusse eksportimisel.

55. Kõnealune võrdlus näitas uurimisperioodi jooksul ühendusse eksportiva ainsa eksportiva tootja puhul ligikaudu 5%-list dumpingut. Arvestades siiski asjaoluga, et imporditud kogused olid tõepoolest väga väikesed, keskendub analüüs peamiselt dumpingu kordumise tõenäosusele.

Korea

Sissejuhatavad märkused

56. Tuletatakse meelde, et vahepealne läbivaatamine piirdub dumpinguga järgmiste äriühingute puhul: Daehan Synthetic Fiber Co Ltd., SK Chemicals Co Ltd. ja KP Chemicals Corp. Nendelt kolmelt äriühingult saadi vastused kõikidele küsimustikus esitatud küsimustele.

57. Lisaks sellele teatasid endast ühe eespool nimetatud eksportiva tootjaga seotud äriühingud. Seega edastasid vastused küsimustikele ka eksportivad tootjad Honam Petrochemicals ja Huvis Corp.

58. Enne kohapealset uurimist teavitas Daehan Synthetic Fiber Co Ltd. komisjoni oma otsusest Koreas PETi tootmine lõpetada. Sellest tulenevalt otsustas äriühing kavandatud kontrollkäigu ära jätta. Kuna seetõttu nimetatud äriühing ei teinud koostööd algmääruse artiklile 18 tähenduses, tuleks tema suhtes kehtestada dumpingu jääkmarginaal.

59. Vastavalt järelpärimisele on Koreas kümme tootjat, kellel on tootmisvõimsus PETi tootmiseks Viis nendest (sealhulgas Daehan Synthetic Fiber Co Ltd) on endast komisjonile teada andnud ning küsimustike vastused edastanud. Üks ülejäänud viiest koostööst hoiduvast tootjast tegi komisjoniga koostööd esialgses uurimises

60. Eurostati andmetel moodustas nelja koostööd tegeva eksportiva tootja ekspordimaht koos Daehan Synthetic Fiber Co Ltd. tõendamata eksporditud kogustega uurimisperioodi jooksul ligikaudu 100% kogu Korea ekspordist ühendusse.

61. Nagu märgitud põhjendustes 16 ja 17, olid need neli täielikult koostööd tegevat eksportivat tootjat järgmised:

62. SK Chemicals Co. Ltd, Söul

63. Huvis Corp., Söul (seotud äriühinguga SK Chemicals Co Ltd.),

64. KP Chemicals Corp., Söul,

65. Honam Petrochemicals Corp., Söul (seotud äriühinguga KP Chemicals Co Ltd).

66. Igasuguse kõrvalehoidmise vältimiseks tulevikus on dumpingumarginaalid arvutatud kontserni tasandil.

Normaalväärtus

67. Kõikide Korea eksportivate tootjate eksporditud PETi liikide puhul oli vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1 võimalik normaalväärtust kindlaks määrata tavalise kaubandustegevuse käigus sõltumatute klientide poolt siseturul makstud või makstavate hindade põhjal.

Ekspordihind

68. Kaks Korea eksportivat tootjat teostasid eksportmüüki ühendusse otse sõltumatutele klientidele, Koreas asuvate seotud äriühingute ning ühenduses asuvate seotud importijate kaudu. Seetõttu määrati eespool kirjeldatud olukorda arvestades tuletatud ekspordihind kindlaks algmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt.

Võrdlus

69. Transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, komisjonitasude, krediidi, pakkimise, tollimaksude (tollimaksude tagastamine) ning pangakulude erinevuste arvessevõtmiseks tehti kohandusi, kui seda peeti õigustatuks ja piisavalt põhjendatuks.

Tollimaksu tagastamise ja krediidikuludega seotud kohandused

70. Kaks Korea eksportivat tootjat esitasid tollimaksu tagastamise nõude põhjendusega, et samasuguse tootega kaasnesid impordimaksud, kui toode oli mõeldud tarbimiseks ekspordiriigis, kuid kõnealused impordimaksud maksti tagasi, kui kõnealust toodet müüdi ekspordiks ühendusse. Mõlemal juhul tuvastati, et taotletav summa oli suurem kui samasuguse toote suhtes kehtiv tollimaks Korea siseturul, ning seetõttu korrigeeriti seda vastavalt. Käesolevas uurimises kasutatud meetod oli kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 10 punktis b sätestatud tingimustega, sest kajastas täpselt samasuguse toote impordi tegelikku tollimaksumäära.

71. Peale selle esitasid mõlemad eksportivad tootjad nõude seoses krediidikuludega, mis põhinevad tegelikul krediiditähtajal, mis klientidele määratakse Korea siseturul kasutatava nn avatud arve maksemeetodi alusel. Üldjuhul leiti, et selle süsteemi kohaselt ei määranud eksportivad tootjad tegelikult konkreetseid krediiditähtaegu, pealegi ei olnud krediiditähtaegu võimalik täpselt kindlaks määrata, sest maksed ei olnud konkreetsete arvetega seostatavad. Sellistel asjaoludel ei saanud vastavat kohandust teha.

Dumpingumarginaal

72. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote iga vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

73. Kõnealune võrdlus näitas, et uurimisperioodi jooksul ühendusse eksportinud eksportivate tootjate puhul esines miinimumtasemel dumping.

Taiwan

Sissejuhatavad märkused

74. Kaks neljast teadaolevast eksportivast tootjast tegid uurimises koostööd. Kahe koostööd tegeva äriühingu toodang moodustab enam kui 80% kogu Taiwani PETi toodangust ning 99% kogu Taiwani ekspordist ühendusse. Taiwani ekspordi osa ühendusse võrreldes ühenduse tarbimisega ulatus uurimisperioodil 1,2 %-ni.

75. Kolmas Taiwani eksportiv tootja vastas küll algselt küsimustikule, kuid lõpetas edasise koostöö enne kohapealset kontrolli. Asjaolu, et äriühing ei lubanud komisjoni ametnikel kohapeal kontrollida küsimustikus esitatud andmeid, on käsitletav uurimises koostööst hoidumisena. Algmääruse artikli 18 alusel tuleks selle äriühingu suhtes kohaldada dumpingu jääkmarginaali.

Normaalväärtus

76. Kõikide Taiwani eksportivate tootjate poolt eksporditud PETi liikide puhul oli võimalik normaalväärtust kindlaks määrata tavalise kaubandustegevuse käigus sõltumatute klientide poolt siseturul makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1.

Ekspordihind

77. Mõlemad Taiwani koostööd tegevad eksportivad tootjad teostasid eksportmüüki otse sõltumatutele ühenduse klientidele. Ekspordihindu võis hinnata nimetatud klientide poolt makstud või makstavate hindade alusel vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

Võrdlus

78. Arvesse võeti transpordi, kindlustuse, käitlemiskulude, vahendustasude, laenude, pakendamiskulude ja pangatasude erinevusi.

Dumpingumarginaal

79. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi ühendusse eksporditud vaatlusaluse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote iga vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

80. Nimetatud võrdluse alusel oli Far Easter Textile´i dumpingumarginaal miinimummarginaalist madalam. Shinkongi puhul oli dumpingumarginaali suuruseks kuni 6,5%. Siiski näitas uurimine Far Eastern Textile'i puhul, et kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlus kaalutud keskmiste ekspordihindadega ei kajastanud dumpingut täies ulatuses. Uurimine näitas, et märkimisväärne kogus (ligikaudu 25% kogu ühendusse suunduvast ekspordist) eksporditi oluliselt madalamate hindadega ning oli suunatud vaid ühele kliendile. Lisaks eksporditi uurimisperioodi viimase nelja kuu jooksul kõikidesse ühenduse sihtkohtadesse oluliselt madalamate hindadega võrreldes uurimisperioodi esimese kaheksa kuuga. Seetõttu tuli rakendada teistsugust võrdlusmetoodikat. Avastati, et dumpingumarginaalides on oluline erinevus, kui võrrelda omavahel keskmisi väärtusi või tehinguid ja keskmisi väärtusi. Tehingute omavahelist võrdlemist ei peetud asjakohaseks alternatiivseks võrdlusmeetodiks, kuna sellisel puhul oleks võrreldavate tehingute valimise protsess liiga suvaline. Seetõttu toimus algmääruse artikli 2 lõikele 11 vastav tehingute ja keskmiste väärtuste võrdlus. Seega oli olemas selge ekspordimudel, mis erines nii klientide kui aja poolest.

81. Sellest tulenevalt võetakse edaspidistes dumpingu jätkumise analüüsides aluseks tehingute ja keskmiste väärtuste võrdlemisel saadavad dumpingumarginaalid. Shinkongi puhul ei olnud kahe meetodiga arvutatud dumpingumarginaalide erinevused märkimisväärsed ning mingeid mudeleid ei leitud. Seetõttu tuleks nimetatud äriühingu puhul kaaluda dumpingumarginaali arvutamist keskmiste väärtuste võrdlemise teel.

82. Kahe koostööd teinud eksportiva tootja dumpingumarginaalid on järgmised:

Far Eastern Textile Ltd | 3,5% |

Shinkong Synthetic Fibers Corp. | 6,5% |

Konkreetse juhtumi kaupa väljendades vastavad need protsendimäärad järgmistele eritollimaksudele:

Far Eastern Textile Ltd. | 36,3 eurot/tonn |

Shinkong Synthetic Fibers Corp. | 67 eurot/tonn |

Jääktollimaksu määr peaks põhinema käesoleval ajal Taiwani suhtes kohaldataval jääktollimaksumääral, eeldusel et olukord ei ole selles suhtes muutunud. Määr ulatub kuni 143,4 euroni tonni kohta.

83. Nende kahe äriühingu puhul, kes koostööst hoidusid, ollakse seisukohal, et tuleks kohaldada olemasolevat teavet vastavalt algmääruse artiklile 18. Nende äriühingute suhtes tuleks kohaldada jääktollimaksu.

Tai

Sissejuhatavad märkused

84. Vaid üks Tai PETi tootev äriühing tegi uurimises koostööd, kuid ta ei eksportinud uurimisperioodi jooksul ühendusse. Eurostati andmetel oli Taist pärit impordimaht uurimisperioodi jooksul tühine. Uurimisperioodil oli Tais teada vähemalt kolm muud PETi tootjat, kes koostööst hoidusid.

85. Kuna ainsal koostööd tegeval PETi tootjal puudus eksport ühendusse, ei olnud võimalik koostööd tegeva tootja suhtes dumpinguarvutusi teha.

3. Impordi areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

Sissejuhatavad märkused

86. Dumpingu kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks meetmete kehtetuks tunnistamise korral uuriti koostööd tegevate eksportivate tootjate hinnakäitumist teistel eksporditurgudel, nende tootmist, tootmisvõimsust ja varusid. Analüüs põhines olemasoleval teabel, s.t jaotises A.4 nimetatud koostööd tegevate tootjate edastatud küsimustike vastustes esitatud ja kinnitatud teabel. Lisaks analüüsiti veel menetluses osalevate asjaomaste riikide muude eksportivate tootjate hinnakäitumist, tootmist ja tootmisvõimsust. See analüüs põhines ühenduse tööstuse ja eksportivate tootjate edastatud turu-uuringute andmetel, Eurostati impordistatistikal ning võimaluse korral asjaomaste riikide ekspordistatistikal.

India

Sissejuhatavad märkused

87. Asjade käigu kirjeldus meetmete võimaliku kehtetuks tunnistamise korral põhineb järgmistel andmetel:

88. kolme uurimises täiel määral koostööd teinud eksportiva tootja kontrollitud vastused küsimustikele ning

89. taotluse esitaja esitatud turu-uuringu aruanne, mille on koostanud sõltumatu konsulteerimisettevõte.

Ühenduse hindade ja India hindade suhe

90. Ühenduse hinnad olid üldiselt madalamad kui siseturu hinnad Indias. Tõenäoliselt eksporditakse hindadega, mis on kehtivatest ühenduse hindadest vähemalt mõnevõrra madalamad. Eeldusel, et sama hinnatase püsib, hakatakse meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoliselt ühendusse eksportima dumpinguhindadega.

Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja India hindade suhe

91. India ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid üldjuhul madalamad kui siseturu hinnad. Hindade erinevus oli kuni 24% ekspordi hinnatasemest. Seega võib oletada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral võib eksport ühendusse toimuda samuti dumpinguhindadega. Tuvastatud marginaalid on tegelikult kõrgemad kui praegune EÜsse suunduva ekspordi dumpingu tase, mida on kirjeldatud eespool. Tuleks märkida, et 1) praegune EÜsse suunduva ekspordi dumpingu tase määrati kindlaks väikeste ekspordimahtude põhjal ning 2) osa sellisest ekspordist toimus hinnakohustuse kohaselt, millel oli korrigeeriv mõju ekspordihindade tasemele. Seega võib juhul, kui meetmed kehtetuks tunnistatakse, dumpingumarginaal isegi kõrgemaks osutuda.

Kolmandatesse riikidesse suunatud India ekspordi hindade ja ühenduse hinnataseme suhe

92. India ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid üldiselt ühenduse hindadest madalamad. Seetõttu hakkavad India eksportijad meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoliselt PETi suuremates kogustes ühendusse eksportima ning hindadega, mis lähenevad uurimisperioodi ajal kolmandatele riikidele kehtestatud hindadele. Seepärast tundub võimalik, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral võib uurimisperioodil ühendusse suunduva ekspordi puhul kindlakstehtud dumping isegi suureneda.

Kasutamata tootmisvõimsus ja varud

93. Kasutamata tootmisvõimsuse puhul tuleb rõhutada, et kaks India suurimat tootjat hoidusid koostööst. Siiski tuvastati, et nende üldine tootmisvõimsus uurimisperioodi jooksul ulatus ligikaudu 23%-ni ühenduse tarbimisest. Olemasoleva teabe alusel on kasutamata tootmisvõimsuse osa märkimisväärne, ulatudes 80 000–130 000 tonnini. Lisaks on ka kolmel koostööd tegeval tootjal teataval määral kasutamata tootmisvõimsust. Kokkuvõtteks – Indias on märkimisväärsel hulgal kasutamata tootmisvõimsust. Samuti ületab pakkumine India turul nõudluse. Seoses sellega võivad tootjad meetmete kehtetuks tunnistamise korral otsustada suunata ülejääk ühenduse turule pidevalt langevate dumpinguhindadega.

Kokkuvõte India kohta

94. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunatakse kasutamata tootmisvõimsus tõenäoliselt ühendusse. Pidades silmas olemasolevaid hinnasuhteid, eriti ühenduses ja Indias kehtivate hindade vahelist suhet, on tõenäoline, et ühendusse hakatakse eksportima dumpinguhindadega.

Indoneesia

Ühenduse hindade ja Indoneesia hindade suhe

95. Üldjuhul olid hinnad ühenduses kõrgemad kui need, mida kaks koostööd tegevat Indoneesia eksportivat tootjat saavad siseturul. Seetõttu on põhjust oletada, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleksid Indoneesia eksportivad tootjad huvitatud müügi suunamisest ühendusse.

Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja Indoneesia hindade suhe

96. Polypet'i puhul, kes tegutses kahjumiga kõikidel turgudel, ei peetud siseturu hindu usaldusväärseiks ja seetõttu tuli normaalväärtus kindlaks määrata tootmiskulude ning tavapärase kasumi põhjal. Arvestamisel kasutati esialgses uurimises kasutatud 7% suurust kasumimarginaali. Määrati kindlaks 25,0% suurune hinnaerinevus nimetatud arvestusliku normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade vahel. Arvestades asjaolu, et ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid normaalväärtusest madalamad, on meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoline dumpingu kordumine.

97. Petnesia tegutses uurimisperioodi jooksul nulltasemel ning seetõttu arvutati normaalväärtus samal meetodil, mida on kirjeldatud Polypet'i puhul, kasutades nii omamaist müüki kui ka arvestuslikku normaalväärtust. Normaalväärtuse ja kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade vahe (nende meetodite puhul) oli 5–10%. Arvestades asjaolu, et ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid normaalväärtusest madalamad, on meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoline dumpingu kordumine.

Kolmandatesse riikidesse suunduva Indoneesia ekspordi hindade ja ühenduse hinnataseme suhe

98. Ühenduse tootjate müügihinnad müügiks ELis algasid uurimisperioodil 1058 eurost. Sama ajavahemiku jooksul oli Indoneesia eksportijate müügihind kolmandate riikide turgudele 911 eurot. Seetõttu oli müük ELi turul 16% kõrgem kui teistel turgudel. Seetõttu on põhjust oletada, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleksid Indoneesia eksportivad tootjad huvitatud müügi suunamisest ühendusse.

Kasutamata tootmisvõimsus ja varud

99. Nagu eespool nimetatud, tegutses Indoneesias uurimisperioodi jooksul viis tootjat. Turu-uuringu aruande põhjal oli Indoneesia tootmismaht 324 000 tonni, millest koostööd teinud tootjate osa moodustab ligikaudu 47%. Koostööd teinud tootjatelt ning turu-uuringutest saadud teabe kohaselt moodustas kasutamata tootmisvõimsus umbes 10% kogu tootmisvõimsusest ehk ligikaudu 37 000 tonni. See moodustab ligikaudu 1,5% ühenduse kogutarbimisest.

100. Koostööd teinud tootjatelt saadud teabe kohaselt olid PETi varud väikesed.

101. Kasutamata tootmisvõimsuse ja varude puhul näitas uurimine, et ühenduse turule oleks võimalik suunata märkimisväärne kogus PETi.

Kokkuvõte Indoneesia kohta

102. Eespool nimetatud tegurite hindamine näitas, et Indoneesia tootjate kolmandate riikide turgudel realiseeritud toodete hinna ning nende normaalväärtuse vahel oli oluline erinevus.

103. Pealegi on kolmandate riikide turgudel koostööd tegevate eksportivate tootjate hinnad ja Indoneesia siseturu hinnad märkimisväärselt madalamad kui ühenduse tööstuse müügihinnad ühenduses. Arvestades ka kasutamata tootmisvõimsust, on Indoneesia eksportivatel tootjatel seega stiimul meetmete kehtetuks tunnistamise korral suurendada müüki ühenduse turul, mis tõenäoliselt toimuks dumpinguhindadega.

Malaisia

Sissejuhatavad märkused

104. Samal ajal kui Malaisia tootjate vaatlusaluse toote tootmine ja müük on hinnanguliselt ligikaudu 120 000 tonni, on PETi kogutarbimine Malaisias kõigest umbes 60 000 tonni. Kuna Malaisia siseturg on võimeline tarbima vaid poole kogu kõnealuse toote toodangust ning müügist, on selge, et kui Malaisia vaatlusaluse toote tootjad soovivad praeguse tootmisvõimsuse juures oma tegevust jätkata, on nad üldiselt sõltuvad eksporditurgudest.

Siseturu hinnataseme ja ühenduse hinnataseme suhe

105. Uurimine näitas, et siseturu hinnad olid 10–20% madalamad kui keskmised hinnad ühenduse turul. Pole põhjust arvata, et meetmete kehtetuks tunnistamisega olukord muutub.

Siseturu hinnataseme ja kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade suhe

106. Mõlema põhjenduses 17 nimetatud koostööd tegeva eksportija esitatud teabest selgus, et kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi maht oli suur, ulatudes uurimisperioodil kuni 67%-ni kogumüügist.

107. Ühe ühendusse eksportinud Malaisia eksportija kaalutud keskmised ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid madalamad dumpingu arvutamisel saadud kaalutud keskmistest normaalväärtusest ning müügihindadest ühendusse. See viitab asjaolule, et nimetatud Malaisia eksportija müüb tõenäoliselt ka kolmandate riikide turgudele dumpinguhinnaga PETi ning hinnavahe võib isegi olla suurem kui Euroopa turul.

108. Teise eksportija kohta, kes uurimisperioodi jooksul ühendusse ei eksportinud, selgitas uurimine, et keskmine ekspordihind kolmandatesse riikidesse ei katnud isegi tootmiskulusid, mis samuti viitab samasuguse toote dumpingule kolmandate riikide turgudel.

109. Eespool kirjeldatu viitab selgelt tõenäosusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral korduks dumpinguhindadega eksport ühendusse.

Kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade ja ühenduse hinnataseme suhe

110. Eespool põhjenduses 17 nimetatud koostööd tegevate eksportijate edastatud teabest selgus, et eksport kolmandatesse riikidesse toimus kaalutud keskmise ekspordihinnaga, mis oli tunduvalt madalam ühenduse tööstusharu müügihinnast ühenduses.

111. Valitsevat hinnataset silmas pidades võib seega järeldada, et ühenduse turg on Malaisia eksportivatele tootjatele huvipakkuv. Seetõttu võib oletada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks majanduslikult stimuleeriv suunata eksport kolmandatest riikidest ühenduse tasuvamale turule. Ka ühendusse suunatud müük toimuks tõenäoliselt dumpinguhindadega.

Kasutamata tootmisvõimsus ja varud

112. Uurimine näitas, et uurimisperioodi jooksul oli kahe koostööd tegeva tootja tootmisvõimsuse kasutamise tase väga madal, s.t vahemikus 30–80%. Sellest tulenevalt võib järeldada, et Malaisial on märkimisväärne kasutamata tootmisvõimsus. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks Malaisia eksportivate tootjate jaoks majanduslikult stimuleeriv kasutamata tootmisvõimsust rakendada ning eksportmüügi mahtu tõsta, seda eelkõige ühendusse.

113. Kahe koostööd tegeva eksportiva tootja varude tase oli tavapärane. Siiski tuleb märkida, et varudele ei saa omistada olulist tähtsust, sest Malaisias toimub PETi tootmine peamiselt klienditellimuste alusel. Seega koosnevad varud peamiselt PETist, mis ootab juba teadaolevatele klientidele kättetoimetamist.

Kokkuvõte Malaisia kohta

114. Uurimine näitas, et vaatamata kehtivatele meetmetele jätkas üks koostööd tegevatest tootjatest dumpingut.

115. Lisaks olid koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmised ekspordihinnad kolmandate riikide turgudel ning müügihinnad siseturul oluliselt madalamad valitsevast hinnatasemest ühenduses. Arvestades ka kasutamata tootmisvõimsust, on Malaisia eksportivatel tootjatel seega stiimul meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunata müük ühenduse turule, kus see tõenäoliselt toimuks dumpinguhindadega.

Korea

Ühenduse hindade ja Korea hindade suhe

116. Nagu selgitatud eespool põhjenduses 60, olid kõigi nelja koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaalid alla miinimumi. Siinkohal on vaja meelde tuletada, et nimetatud eksport toimus perioodil, mil kahel koostööd tegeval eksportijal oli võimalik ühendusse eksportida tollimaksu nullmääraga. Kuna nende nelja eksportiva tootja eksport moodustas Eurostati andmetel ligikaudu 100% kogu PETi impordist uurimisperioodi jooksul, paistab dumpingu kordumise oht kõikide uurimises koostööd teinud eksportivate tootjate puhul olevat väike.

117. Uurimine näitas, et koostööd tegevate äriühingute müügihinnad Korea siseturul on kõrgemad kui ühenduse tööstusharu müügihinnad ühenduse turul. Ei ole põhjust arvata, et koostööd tegevate äriühingute hinnad ei olnud tüüpilised või et koostööst hoiduvad eksportivad tootjad müüvad oma siseturul oluliselt odavamate hindadega kui koostööd tegevad äriühingud. Lisaks on tõenäoline, et koostööst hoiduvad äriühingud, kes ei teostanud müüki EÜsse, hakkaksid kadunud EÜ turuosa tagasivõitmise nimel müüma madalamate hindadega. See lubab arvata, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks tõenäoline koostööst hoiduvate äriühingute dumpinguhindadega ekspordi kordumine ühendusse. Veel tuleb märkida, et need koostööst hoiduvad äriühingud teostasid esialgse uurimise ajal eksporti ühendusse kogustes, mis ei olnud märkimisväärsed.

Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja Korea hindade suhe.

118. Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul tuvastati 5% suurune erinevus Korea siseturu hindade ja kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade valdavas tasemes. Arvestades asjaolu, et neil oli võimalus piiramatutes kogustes PETi ühendusse eksportida tollimaksu nullmääraga, on kaubavahetuse ühendusse ümbersuunamise oht üsna väike.

119. Ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid samuti üldiselt kättesaadavad, sealhulgas koostööst hoiduvate äriühingute kehtestatud hinnad. Viimased olid koostööd teinud äriühingute kehtestatud siseturu hindadest madalamad. Nimetatud hinnaerinevus näitab taas, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral võidakse ühendusse eksportida dumpinguhindadega .

Kolmandatesse riikidesse suunduva Korea ekspordi hindade ja ühenduse hinnataseme suhe

120. Uurimine näitas, et koostööd teinud eksportivad tootjad Koreas on müünud kolmandatele riikidele märkimisväärseid koguseid. Arvestades asjaolu, et SK Chemicals'il ja KP Chemicals'il oli võimalus piiramatutes kogustes PETi ühendusse eksportida tollimaksu nullmääraga, on kaubavahetuse ühendusse ümbersuunamise oht koostööd teinud eksportivate tootjate puhul üsna väike.

121. Koostööst hoidunud eksportivate tootjate puhul kasutati turu-uuringute aruandest ning Korea statistikaametilt saadud teavet.

122. Kui Korea statistikaameti andmetele tuginedes võtta kokku kogu Korea eksportivate tootjate uurimisperioodil teostatud eksport (727 Kt), ning arvestada sellest maha koostööd teinud eksportivate tootjate eksport (320 Kt), moodustas koostööst hoiduvate tootjate kogueksport hinnanguliselt 407 Kt.

123. Koostööst hoiduvate eksportivate tootjate kogused igasse sihtkohta saadi nii, et asjakohase sihtkoha koguekspordist arvati maha koostööd teinud eksportivate tootjate eksport sellesse sihtkohta. Viis sihtkohta, kuhu koostööst hoiduvad eksportivad tootjad oletatavasti suurimaid koguseid eksportisid olid Hiina Rahvavabariik, Ukraina, Jaapan, Tuneesia ning Iraani Islamivabariik.

124. Korea statistikaameti edastatud ekspordiväärtuste alusel arvutades oli kaalutud keskmine hind viide suurimasse ekspordi sihtkohta 759 eurot tonni kohta. Kuigi kõnealune hind põhineb kinnitamata esmastel statistilistel andmetel (mis sisaldavad osalt koostööd teinud eksportivate tootjate esitatud statistilisi väärtusi ning võimalik, et ka ekspordihindasid seotud äriühingutele, samuti hindu , mis ei sisalda mereveokulusid), jääb keskmine hind oluliselt madalamaks keskmisest impordihinnast (CIF-tasemel) ühendusse (ligikaudu 25%).

125. Arvestades eeltoodut, s.t koostööst hoidunud eksportivate tootjate kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi ilmset märkimisväärset mahtu ning asjaolu, et koostööst hoidunud eksportivate tootjate hinnad viide suurimasse sihtkohta on märkimisväärselt madalamad kui keskmine impordihind ühendusse, on meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõsine oht, et koostööst hoidunud eksportivad tootjad suunavad kauba ümber. Arvestades, et esialgses uurimises oli suurima koostööst hoidunud eksportiva tootja dumpingumarginaal märkimisväärne (55%), on ülimalt tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral jätkavad koostööst hoiduvad eksportivad tootjad dumpinguhindadega müüki.

Kasutamata tootmisvõimsus ja varud

126. Kõigil koostööd tegevatel eksportivatel tootjatel olid tavapärased laoseisud ning nad töötasid peaaegu täisvõimsusega. Seega ei ole nimetatud põhjusel dumpingu kordumise oht kuigi tõenäoline.

127. Koostööst hoiduvate eksportivate tootjate tootmisvõimsus määrati kindlaks turu-uuringute andmetel põhineva Korea eksportivate tootjate üldise tootmisvõimsuse alusel. Laoseisu kohta teave puudub. Kui Korea üldisest tootmisvõimsusest maha arvata kootööd tegevate eksportivate tootjate võimsus, saab arvutada koostööst hoiduvate eksportivate tootjate oletatava võimsuse. See tootmisvõimsus on hinnanguliselt ligikaudu 550 Kt, mis vastaks 23% suurusele turuosale kogu ühenduse tarbimisest.

128. Turu-uuringu aruande põhjal on kogu Korea kasutamata tootmisvõimsus hinnanguliselt ligikaudu 200 000 tonni. Seega ei ole võimalik välistada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral tekib koostööst hoidunud eksportivate tootjate puhul dumpingu kordumise.

Kokkuvõte Korea kohta

129. Kuigi nelja koostööd teinud äriühingu puhul selget ohtu dumpingu kordumiseks ei ole, näitas uurimine, et koostööst hoidunud äriühingute puhul valitseb tõsine dumpingu kordumise oht. Seda näitas Korea siseturul ja ühenduse turul valitsevate hinnatasemete võrdlus, samuti nimetatud siseturu hinnataseme võrdlus keskmise ekspordihinnaga kolmandate riikide turgudele.

130. Lisaks võib näha tõsist kaubavahetuse ümbersuunamise ohtu, kui arvestada märkimisväärseid PETi koguseid, mida müüakse kolmandatele riikidele hindadega, mis on oluliselt madalamad kui hinnad, millega PETi imporditakse ühendusse. Võttes arvesse kõnealuste koostööst hoiduvate ettevõtete varasemat dumpinguhindadega müüki (esialgse uurimise jooksul oli dumpingumarginaal 55%), ei ole põhjust arvata, et need äriühingud meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumpinguhinnaga müüki ei jätka.

Taiwan

Ühenduse hindade ja Taiwani hindade suhe

131. Koostööd tegevate ning koostööst hoiduvate Taiwani eksportivate tootjate kehtestatud siseturu hinnad olid üldjuhul ühenduse hindadest madalamad. Ka siseturuhinnad olid tulutoovad. See tähendab, et Taiwani eksportivatele tootjatele oleks ka ühenduse hinnatase väga huvipakkuv. Nimetatud hinnasuhte tõttu on ka Taiwani ekspordihinnad tõenäoliselt ühenduse tööstusharu kehtestatud keskmistest hindadest oluliselt madalamad.

Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja Taiwani hindade suhe

132. Ühe koostööd tegeva tootja hinnad kolmandatele riikidele olid Taiwani siseturu hindadest oluliselt madalamad. Teise koostööd teinud ettevõtja puhul, kes müüs oma toodangut peamiselt Jaapanisse, olid kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad siseturu hindadest kõrgemad. Sellest tulenevalt ei saa välistada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral järgitakse Taiwanist ühendusse suunduva ekspordi hindade kujundamisel sama mudelit kui teistesse riikidesse (välja arvatud Jaapan) suunduva ekspordi puhul. Sellise asjade käigu puhul on tõenäoline dumpingu kordumine. Nimetatud hinnang põhineb koostööd teinud tootjate andmetel, sest muud asjaomast teavet ei olnud võimalik saada.

Kolmandatesse riikidesse suunduva Taiwani ekspordi hindade ja ühenduse hinnataseme suhe

133. Taiwani ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid ühenduse hinnatasemest oluliselt madalamad. Uurimisperioodi jooksul ei kohaldatud Taiwanist muudesse riikidesse suunduva ekspordi suhtes dumpinguvastaseid tollimakse. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral ei saa välistada, et ühendusse suunduva ekspordi hindade puhul hakatakse järgima muude turgude hinnasuundumusi. Sellistes tingimustes toimuks tulevane eksport ühendusse dumpinguhindadega. Olgu veekord öeldud, et see hinnang põhineb koostööd tegevate tootjate edastatud andmetel. Arvestades, et puuduvad andmed selle kohta, et koostööd tegevate äriühingute ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse või siseturu hinnad ei ole tüüpilised kõikidele Taiwani eksportivatele tootjatele, võib järeldada, et ka koostööst hoidunud äriühingute tulevane eksport EÜsse toimuks tõenäoliselt dumpinguhindadega.

Kasutamata tootmisvõimsus ja varud

134. Kui üks koostööd teinud äriühing töötas uurimisperioodi vältel oma täisvõimsusel, jättis teine kasutamata olulise osa oma tootmisvõimsusest. Koostööst hoidunud äriühingute puhul paistab kasutamata tootmisvõimsus olevat vahemikus 400 000–500 000 tonni. See moodustab umbes 20% ühenduse tarbimisest uurimisperioodi vältel. Pidades silmas ühenduse atraktiivset hinnataset, on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunatakse kasutamata tootmisvõimsus ühendusse.

Kokkuvõte Taiwani kohta

135. Meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunatakse kasutamata tootmisvõimsus tõenäoliselt ümber ühendusse. Lisaks hakatakse tõenäoliselt ühendusse eksportima dumpinguhindadega, arvestades kolmandatesse riikidesse (välja arvatud Jaapan) suunduva ekspordi madalat hinnataset. Kui ühendusse hakatakse importima suuri koguseid, satuvad ühenduse hinnad surve alla. Seesugune hindade langussuundumus suurendab tõenäoliselt dumpingut võrreldes sellega, mis uurimisperioodil kindlaks tehti.

Tai

Sissejuhatavad märkused

136. Nagu esitatud põhjenduses 71, oli uurimisperioodil Tais teada vähemalt kolm muud PETi tootjat, kes hoidusid uurimises koostööd tegemast. Kõnealuste koostööst hoidunud tootjate puhul analüüsiti Eurostatist ja muudest allikatest saadud andmeid.

137. Teave varude ning müügi kohta kolmandate riikide turgudele käsitleb üksnes koostööd tegevat eksportivat tootjat. Turu-uuringute põhjal oli võimalik saada andmeid Tai kogu tootmisvõimsuse kohta ning hinnata kõikide Tai eksportivate tootjate tootmismahtu. Leiti, et järeldused koostööst hoiduvate äriühingute kohta ei saa olla soodsamad kui koostööd tegevate äriühingute kohta.

Siseturu hinnataseme ja ühenduse hinnataseme suhe

138. Uurimine näitas, et siseturu hinnad olid 10–20% madalamad kui keskmised hinnad ühenduse turul. Ei ole põhjust arvata, et meetmete kehtetuks tunnistamisega olukord muutuks.

Siseturu hindade ja kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade suhe

139. Eespool põhjenduses 17 esitatud teave koostööd tegevate eksportivate tootjate kohta näitas, et kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi maht oli suur, ulatudes uurimisperioodi ajal kuni 80% kogumüügist. Samuti leiti, et keskmised ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid tehtud kulutustest madalamad, mis näitab, et toodet müüakse kolmandate riikide turgudel dumpinguhinnaga. Koostööst hoiduvate äriühingute kohta puudub teave, mis viitaks nende erinevale hinnakäitumisele Tai siseturul või kolmandate riikide turgudel, seega võib oletada, et ka nemad müüvad kolmandatele riikidele madalamate hindadega kui siseturul.

Kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindade ja ühenduse hinnataseme suhe

140. Andmed, mille edastas koostööd tegev eksportija, kes ühendusse ei eksportinud, näitasid, et eksport kolmandatesse riikidesse toimus kaalutud keskmise ekspordihinnaga, mis oli tunduvalt madalam ühenduse tootmisharu müügihinnast ühenduses.

141. Eeldusel, et valitsev hinnatase ühenduses jääb samaks, võib järeldada, et ühendust võib pidada Tai eksportivatele tootjate jaoks huvipakkuvaks turuks. Selle alusel leitakse, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on olemas majanduslik stiimul ekspordi üleviimiseks kolmandatest riikidest ühenduse tasuvamale turule.

Kasutamata tootmisvõimsus ja varud

142. Tais on märkimisväärsed rakendamata tootmisvõimsused. Uurimine näitas, et koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmisvõimsuse rakendusmäär uurimisperioodi vältel oli madal.

143. Turu-uuringute aruande kohaselt on koostööst hoiduvate eksportivate tootjate tootmisvõimsuse määr ligikaudu 500 000 tonni ja kogutoodang ligikaudu 430 000 tonni. Nende andmete põhjal on kasutamata tootmisvõimsus ligikaudu 70 000 tonni. Juhul kui kasutamata tootmisvõimsus suunataks müügiks ühenduse turule, moodustaks see ligikaudu 2,9% kogu ühenduse tarbimisest.

144. Üldiselt selgub turu-uuringu andmetest, et Tai siseturg suudab vastu võtta vähem kui 94 000 tonni ehk 25% omamaisest PETi toodangust. Sellistes oludes on vaatlusaluse toote tootjad Tais suuresti sõltuvad ekspordist, kui nad soovivad oma tegevust jätkata praeguse tootmisvõimsuse juures. Seetõttu on ülimalt tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral suureneks eksport EÜsse. Seega ei saa välistada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral alandavad Tai eksportivad tootjad ühendusse suunduva ekspordi hindu muudesse kolmandatesse riikidesse suunduva ekspordi hindadega samale tasemele, et kaotatud turuosa tagasi võita. Ei saa välistada ka seda, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral tekib koostööst hoiduvate eksportivate tootjate puhul dumpingu kordumise oht.

145. Koostööd tegeva eksportiva tootja laoseis oli tavapärane. Siiski tuleb märkida, et varudele ei saa omistada olulist tähtsust, sest Tais toimub PETi tootmine peamiselt klienditellimuste alusel. Varud moodustab seega peamiselt PET, mis ootab transportimist juba teadaolevatele klientidele.

Kokkuvõte Tai kohta

146. Arvestades, et ainus koostööd teinud eksportiv tootja ühendusse ei eksportinud, ei suutnud uurimine kindlaks teha, kas vaatamata kehtivatele meetmetele dumping jätkub või mitte.

147. Pealegi olid koostööd tegeva eksportiva tootja kaalutud keskmised ekspordihinnad kolmandate riikide turgudel ja müügihinnad siseturul oluliselt madalamad ühenduse tööstusharu kehtestatud müügihindadest ühenduses. Müügihinnad olid tootmiskuludest madalamad. Seda võib pidada näitajaks, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral toimuks müük tõenäoliselt dumpinguhindadega. Pidades silmas ühenduse atraktiivset hinnataset, on tõenäoline, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks Tai eksportivatel tootjatel stiimul müüa ühenduse turule.

148. Võrreldes siseturu nõudlust ja kolmandatesse riikidesse müüdud PETi suuri koguseid, on koostööst hoidunud eksportivate tootjate puhul tõsine oht, et kaubavahetus suunatakse ümber. On vaja meelde tuletada, nagu märgitud põhjenduses 131 ja edaspidi, et Tai tootjad on väga suurel määral sõltuvad ekspordist ning Tail on üldiselt suur kasutamata tootmisvõimsus, mida oleks võimalik ühendusse suunata. Võttes arvesse varasemat dumpinguhindadega müüki (esialgse uurimise puhul oli dumpingumarginaal 32,5%), valitseb meetmete kehtetuks tunnistamise korral dumpingu kordumise oht.

4. Järeldus dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

India, Indoneesia, Malaisia, Taiwan ja Tai

149. Eeltoodu põhjal järeldatakse, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on tõenäoline dumpingu jätkumine ja/või kordumine. Sellest tulenevalt tehakse ettepanek jätkata meetmete kohaldamist India, Indoneesia, Malaisia, Taiwani ja Tai päritolu PETi impordi suhtes.

Korea Vabariik

150. Koostööst hoidunud eksportivate tootjate kohta kogutud teabest ilmneb, et valitseb tõsine oht dumpingu kordumiseks. See oht põhineb peamiselt andmetel, mis näitavad koostööst hoiduvate eksportivate tootjate märkimisväärset tootmis- ja ekspordivõimsust ning nagu näitas esialgse uurimise ajal kindlaks tehtud dumping, realiseeritaks see meetmete kehtetuks tunnistamise korral tõenäoliselt ühendusse suunatud dumpinguhindadega ekspordis.

151. Sellest tulenevalt tehakse ettepanek jätkata meetmete kohaldamist Korea päritolu PETi impordi suhtes.

D. MUUTUNUD TINGIMUSTE PÜSIV ISELOOM

152. Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 kontrolliti ka, kas asjaolusid, mis dumpingu esialgse uurimisega võrreldes on muutunud, võib põhjendatult pidada püsivaiks.

Korea Vabariik

153. On vaja meelde tuletada, et vahepealne läbivaatamine Korea Vabariigi suhtes piirdub kolme äriühingu, SK Chemicals Co Ltd., KP Chemicals Corp. ning Daehan Synthetic Fibres Co. Ltd. ja nendega seotud äriühingute dumpingumarginaalidega.

Koostööd tegevad eksportivad tootjad (SK Chemicals Co Ltd ja KP Chemicals Corp)

154. Uurimisperioodi jooksul PETi ühendusse eksportinud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul näitas vahepealne läbivaatamine, et nende dumpingumarginaal oli jätkuvalt miinimumtasemel. Selle peamine põhjus oli asjaolu, et samal ajal kui nende ettevõtete normaalväärtused ja siseturu müügihinnad olid võrreldes esialgse uurimise andmetega kasvanud, olid vastavalt tõusnud ka müügihinnad ühenduse turul.

155. Ei leitud mingeid tõendeid selle kohta, et need minimaalse dumpingumäärani viivad muutused ei oleks püsivat laadi, sest kõik koostööd tegevad eksportivad tootjad töötasid kõrge tootmisvõimsuse rakendusastmega (üle 90 %). Pealegi ei olnud kellelgi neist kavas oma tootmisvõimsust Korea Vabariigis tõsta. Üks äriühing, SK Chemicals, oli tootmisettevõtte rajanud ühendusse ning on pigem oma eksporti Korea Vabariigist vähendamas.

Muud eksportivad tootjad (Daehan Synthetic Fibres Co. Ltd)

156. Eksportival tootja Daehan otsustas lõpuks uurimises koostööd mitte teha (vt põhjendus 49) ja seega ei olnud tema kohta käivaid andmeid võimalik kontrollida.

157. Järeldus nimetatud äriühingu kohta pidi tuginema andmetele, mis olid kättesaadavad vastavalt algmääruse artiklile 18, s.t kaebuses esitatud teabele ning küsimustike kontrollimata vastustele.

Kokkuvõte Korea kohta

158. Kahe koostööd tegeva eksportiva tootjategrupi – SK Chemicals ja KP Chemicals – puhul võib tingimusi, milles dumpingumarginaalid selles uurimises arvutati, pidada püsivaiks.

159. Kolmanda eksportiva tootja Daehan Synthetic Fibres puhul tuleks meenutada, et kõnealune äriühing hoidus koostööst ning sellest tulenevalt tuli analüüs teha tuginedes olemasolevatele andmetele, mille põhjal võib eeldada dumpingu jätkumist. Kõnealuste asjaolude tõttu tuleks nimetatud äriühingu suhtes kohaldada esialgse uurimisega kehtestatud ning viimasel läbivaatamisel kinnitatud jääktollimaksu.

Taiwan

160. Kõnealuses menetluses tegid koostööd vaid kaks Taiwani eksportivat tootjat. Muutunud tingimuste püsivuse analüüs piirdub seega üksnes nimetatud kahe äriühinguga.

161. Äriühingu Far Eastern Textiles suhtes on nõukogu määruse (EÜ) nr 83/2005[14] vastuvõtmisest peale kohaldatud tollimaksu nullmäära. Teisele koostööd tegevale eksportivale tootjale Shinkong Synthetic Fibres'le määrati nimetatud määrusega 3,1% suurune dumpingumarginaal.

162. Uurimisperioodil tehtud dumpinguanalüüsi tulemusena määrati Far Eastern'i dumpingumarginaaliks 3,5% ning Shinkongi dumpingumarginaaliks 6,5%.

163. Kahe koostööd tegeva eksportiva tootja puhul, kes uurimisperioodi jooksul ühendusse eksportisid, ei ole mingit põhjust arvata, et praeguste ja eelnevate uurimiste vahelised muutused, eelkõige muutused ühendusse suunduva ekspordi hindades ja normaalväärtustes, mis mõlemad viisid dumpingumarginaalide läbivaatamiseni, ei ole püsivat laadi. Selle äriühingu kohta, kelle puhul tuvastati dumpingumudel, näitas uurimine, et ta oli uuele kliendile müünud märkimisväärseid koguseid üldisest ekspordihindade tasemest oluliselt madalama hinnaga. Arvestades, et äriühing ei teatanud, et ta lõpetab müügi sellele kliendile või kohandab oma ekspordihindu, võib järeldada, et dumping jätkub. Pealegi kasutas äriühing uurimisperioodi jooksul peaaegu täit tootmisvõimsust. Seega ei toimu tõenäoliselt äriühingu müügimudelis olulisi muutusi, mis mõjutaksid tema hinnataset ning vastavalt ka normaalväärtusi ning ekspordihindu.

164. Teise koostööd teinud äriühingu puhul ei olnud muudatused suured, s.t dumpingumarginaal suurenes 3,1%-lt 6,5%-le, kuna normaalväärtused muutusid pisut rohkem kui ekspordihinnad. Selline olukord tõenäoliselt tulevikus ei muutu, kuna naftahinnad, mis on PETi tootmisel peamiseks kuluteguriks, jäävad püsivalt kõrgeks.

165. Sellest tulenevalt ollakse seisukohal, et mõlema äriühingu dumpingumarginaalid, mis on arvutatud käesoleva uurimise käigus saadud andmete alusel, on usaldusväärsed ning et toimunud muutusi peetakse püsivaiks.

E. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

1. Ühenduse tootmine

166. Ühenduses toodavad PETi järgmised äriühingud:

167. Tootjad, kes taotlesid aegumise läbivaatamist, toetasid seda ning tegid uurimises koostööd (vt põhjendust 154).

168. Kaks tootjat, kes taotlesid aegumise läbivaatamist, kuid käesolevas uurimises koostööd ei teinud.

169. Üks Korea tootja ühenduses asuv tütarettevõte, kes tegi uurimises koostööd ning toetas läbivaatamise taotlust.

170. Kõigi nimetatud tootjate PETi toodang moodustab ühenduse kogutoodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

2. Ühenduse tootmisharu

171. Komisjon kontrollis, kas koostööd tegevad ühenduse tootjad, kes taotlesid aegumise läbivaatamist või toetasid seda taotlust, esindavad olulist osa ühenduse PETi kogutoodangust. Kõnealuste ühenduse tootjate toodang moodustas kokku 88% ühenduse PETi kogutoodangust. Need ühenduse tootjad, kes ei teinud täiel määral koostööd jäid ühenduse tootmisharu määratlusest välja. Seepärast leidis komisjon, et need täiel määral koostööd tegevad ühenduse tootjad esindavad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses. Esialgse uurimise ajal esindas ühenduse tootmisharu enam kui 85% PETi kogutoodangust ühenduses.

172. Järgmised kaksteist ühenduse tootjat, keda on osaliselt juba nimetatud põhjenduses 16, moodustavad ühenduse tootmisharu:

Voridian BV (Madalmaad), M & G Polimeri Italia Spa (Itaalia), Equipolymers Srl (itaalia), La Seda de Barcelona SA (Hispaania), Novapet SA (Hispaania), Selenis Industria de Polimeros SA (Portugal), Aussapol Spa (Itaalia), Advansa Ltd (Ühendkuningriik), Wellman BV (Madalmaad), Boryszew subsidiary Elana Wse (Poola), V.P.I. SA (Kreeka), SK Eurochem (Poola).

F. OLUKORD ÜHENDUSE TURUL

1. Tarbimine ühenduse turul

173. Ühenduse tarbimine määrati kindlaks ühenduse tootmisharu müügimahtude põhjal, teiste ühenduse tootjate hinnanguliste müügimahtude põhjal ühenduse turul, mis põhinevad kaebuse etapis esitatud andmetele, ning Eurostati andmete põhjal, mis käsitlevad ühenduse importi kolmandatest riikidest.

174. 2002. aasta ja uurimisperioodi vahel kasvas kõnealuse toote tarbimine ühenduses pidevalt ning jõudis uurimisperioodiks 2 400 000 tonnini. Nimetatud ajavahemikus kasvas tarbimine kokku 18%. Kasvu põhjusteks olid osaliselt uued kasutusvaldkonnad (muuhulgas õlle- ja veinipudelid) ning osalt tarbimise kasv 2004. aastal ELiga ühinenud riikides.

Tabel 1 | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Ühenduse tarbimine (tonnides) Indeks | 2 041 836 100 | 2 213 157 108 | 2 226 751 109 | 2 407 387 118 |

2. Import asjaomastest riikidest

2.1. Kumulatsioon

175. Esialgses uurimises hinnati Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taiwanist või Taist pärit vaatlusaluse toote importi kumulatiivselt vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4. Kontrolliti, kas kumulatiivne hindamine on asjakohane ka käesolevas uurimises.

176. Kahe koostööd tegeva Korea äriühingu impordi puhul näitas uurimine minimaalset dumpingut või selle puudumist. Seetõttu ei saa vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 4 asjakohast importi kumulatiivselt hinnata. Leiti, et Indiast, Malaisiast ja Taiwanist pärit impordi suhtes kindlaksmääratud dumpingumarginaal oli miinimumtasemest kõrgem. Indoneesiast ja Taist pärit impordi puhul näitas uurimine, et import nendest riikidest ei olnud tüüpiline ning seetõttu ei olnud võimalik dumpingumarginaali määrata. Samas jõuti järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral võib dumping tõenäoliselt korduda. Seoses kõigi kuue asjaomase riigi poolt eksporditud kogustega leiti, et kui meetmed kehtetuks tunnistatakse, kerkiks import igast kõnealusest riigist tasemele, mis on oluliselt kõrgem uurimisperioodi tasemest ning ei oleks enam tähtsusetu. Konkurentsitingimuste osas kinnitas uurimine, et asjaomastest riikidest imporditud PET-laastud olid kõikide oluliste füüsikaliste ning tehniliste näitajate poolest sarnased. Pealegi olid need laastud äravahetamiseni sarnased ühenduses toodetavatega ning neid turustati ühenduses samal ajal, samade müügikanalite kaudu ning samade kaubandustingimuste alusel. Seetõttu peeti imporditud PET-laaste üksteisega ja ühenduses toodetud PET-laastudega konkureerivaks.

177. Eespool toodut silmas pidades leiti, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid seoses Indiast, Malaisiast, Taist, Indoneesiast ja Taiwanist pärit impordiga ning Koreast pärit dumpinguhinnaga impordiga olid täidetud Seetõttu kontrolliti importi kuuest kõnealusest riigist kumulatiivselt, välja arvatud kahe koostööd tegeva Korea eksportiva tootja poolt toodetud mittedumpinguhinnaga import.

2.2. Impordi maht, turuosa ja hinnad

178. Kuue asjaomase riigi puhul muutusid impordimahud, turuosad ja keskmised hinnad nii, nagu edaspidi märgitud. Andmed põhinevad Eurostati statistikal. Nendest andmetest tuleks põhimõtteliselt välja arvata Korea mittedumpinguhinnaga import. Konfidentsiaalsuse kaalutlustel need siiski sihilikult lisatud. Suundumuse areng oleks aga põhiolemuselt sama ka juhul, kui Korea mittedumpinguhindadega importi puudutavad andmed oleksid välja jäetud.

179. 2002. aastast kuni uurimisperioodini langes import asjaomastest riikidest 13% võrra, s.t 192 000 tonnilt 2002. aastal 167 000 tonnile uurimisperioodi ajal. Võrreldes aastaga 2002 jäi see 2003. aastal samaks ning langes 3% võrra 2004. aastal ning veel 10% võrra uurimisperioodi ajal.

Tabel 2 | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

(a)Maht Indeks | 192 192 100 | 191 455 100 | 186 892 97 | 166 982 87 |

Turuosa | 9,4% | 8,6% | 8,4% | 7,0% |

Hinnad (eurot/tonni) Indeks | 850 100 | 803 94 | 854 100 | 1030 121 |

G. ÜHENDUSE TOOTMISHARU MAJANDUSLIK OLUKORD

1. Sissejuhatavad märkused

180. Läbivaatamise alguses oli kavas moodustada ühenduse tootjatest valim, kuid nende vähese arvu tõttu otsustati kaasata kõik ning seetõttu on kahjutegureid hinnatud kogu ühenduse tootmisharu tasandil kogutud teabe alusel.

181. Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid ühenduse tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

1.1. Tootmine

182. 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes ühenduse tootmisharu toodang 20%, st 1 465 000 miljonilt tonnilt 2002. aastal ligikaudu 1 760 000 miljoni tonnini uurimisperioodil. Aastane suurenemine oli 2003. aastal 4,8% ning 2004. aastal 4,6%. Uurimisperioodil ilmnes edasine suurenemine 150 000 tonni ehk 10,8% võrra. Seda põhjustas tootmisharu restruktureerimine eesmärgiga paremini tootmiskulusid kontrollida ja sealjuures saada kasu ühenduse turu suurenevast tarbimisest, mis nagu eespool märgitud, kasvas 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 19% võrra (2 miljonilt tonnilt 2002. aastal 2,4 miljoni tonnini uurimisperioodil).

Tabel 3 | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Toodang (tonnides) Indeks | 1 464 522 100 | 1 534 480 105 | 1 602 086 109 | 1 760 828 120 |

1.2. Tootmisvõimsus ja selle kasutusaste

183. Tootmisvõimsus suurenes 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 22% võrra, s.t 1 760 000 tonnilt 2002. aastal 2 156 000 tonnini uurimisperioodil. Suurenemine leidis aset peamiselt uurimisperioodil, mil tootmisvõimsus võrreldes aastaga 2004 kasvas 300 000 tonni võrra ehk 16,7%. Nimetatud märkimisväärne tootmisvõimsuse suurenemine toimus paralleelselt samaaegse tootmise kasvuga (vt põhjendus 164). Tootmisvõimsuse suurenemine tulenes tootmisliinidesse tehtud lisainvesteeringutest, mille eesmärk oli kasvavast turust kasu saada. Tootmisvõimsuse rakendusaste tõusis 2003. aastal 4% võrra, jäi sellele tasemele 2004. aastal ning langes seejärel uurimisperioodil 5% võrra 82% tasemele. 2004. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal toimunud languse tingis märkimisväärne tootmisvõimsuse kasv sel perioodil. Seega langes tootmismahu suurenemine (võrreldes 2004. aastaga) uurimisperioodil kokku madalama tootmisvõimsuse rakendusastmega.

Tabel 4 | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Tootmisvõimsus (tonnides) Indeks | 1 760 332 100 | 1 762 378 100 | 1 848 315 105 | 2 156 294 122 |

Tootmisvõimsuse rakendamine Indeks | 83% 100 | 87% 105 | 87% 104 | 82% 98 |

1.3. Müük ja turuosa

184. Ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul tõusis 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 21% võrra. 2003. aasta kasvule 2% võrra järgnes 2004. aastal ning uurimisperioodil langus, vastavalt 8% ja 11% võrra. Olenemata suuremast tarbimisest tingitud müügi suurenemisest langes ühenduse tootmisharu turuosa 2003. aastal 4% võrra ning tõusis 2004. aastal 5% võrra ja uurimisperioodil 1% võrra.

Tabel 5 | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Müük EÜs (tonnides) Indeks | 1 306 768 100 | 1 333 976 102 | 1 438 883 110 | 1 586 902 121 |

Turuosa | 64% | 60% | 65% | 66% |

1.4. Kasv

185. Kokkuvõtteks tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu turuosa suurenes nimetatud ajavahemikus 2% võrra, mis näitab, et kasv jäi kogu turu tarbimise suurenemise tasemest maha.

1.5. Tööhõive

186. Ühenduse tööhõive määr suurenes vaatlusaluse perioodi jooksul 18%. Peamine suurenemine toimus 2003. aastal (11%) ning 2004. aastal (veel 6% võrra). Vaatamata kasvutendentsi jätkumisele uurimiseperioodil, oli kasvu määraks vaid 2%. Kogu perioodi jooksul toimunud 18% suurune kasv on seotud tootmistasemega, mis tõusis 20% võrra.

Tabel 6 | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Töötajad Indeks | 1 010 100 | 1 124 111 | 1 170 116 | 1 190 118 |

1.6. Tootlikkus

187. Vaatlusalusel perioodil kasvas ühenduse tootmisharu tootlikkus mõõdetuna toodangu tonnides töötaja kohta aastas. Võrreldes 2002. aastaga langes tootlikkus 2003. aastal algselt 6% võrra ning jäi samale tasemele 2004. aastal kuid võrreldes 2004. aastaga kasvas tootlikkus uurimisperioodil märgatavalt – enam kui 8%.

Tabel 7 | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Tootlikkus (tonni töötaja kohta) Indeks | 1450 100 | 1365 94 | 1369 94 | 1480 102 |

1.7. Töötasud

188. Tuleb märkida, et PET-laastude tootmine on kapitalimahukas tootmisharu ning seetõttu on tööjõukulude mõju toote üldkuludele piiratud. Kõnealusel ajavahemikul tõusid töötasud 12% võrra, samal ajal kui üldised tootmiskulud kasvasid 20%. Teine oluline näitaja on palgakulu ühe toodetud tonni kohta. Vaatlusalusel ajavahemikul langes see 6% võrra.

Tabel 8 | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Töötasu (milj. eurot) Indeks Töötasu toodetud tonni kohta (eurodes) Indeks | 62,3 100 44,4 100 | 63,0 101 42,9 96 | 66,3 106 43,6 98 | 69,5 112 41,9 94 |

1.8. Tegeliku dumpingumarginaali suurus ja toibumine varasema dumpingu mõjudest.

189. Võttes arvesse asjaomastest riikidest pärineva impordi mahtu ning hindu, ei saa tegeliku dumpingumarginaali mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks.

1.9. Müügihinnad ja ühenduse hindu mõjutavad tegurid

190. Ühiku müügihinnad tõusid 924 eurolt tonni kohta 2002. aastal kuni 1058 euroni tonni kohta uurimisperioodil. Üldiselt oli tendents tõusev (15% võrra kogu perioodi vältel). Nimetatud tõus on suures osas tingitud toormaterjali hinna tõusust, mida omakorda põhjustab naftahinna tõus. Vaatamata sellele, et ühenduse tootmisharu hindu tõstis, ei olnud seda siiski võimalik järgtööstuse sektorile laiendada ning toormaterjalide hinnatõusu müügihindades täielikult kajastada. Põhimõtteliselt oli selle põhjuseks asjaolu, et toormaterjalide hinna tõus oli suurem kui PETi hindade tõus. Lisaks sellele tuli ühenduse tootmisharul seista silmitsi impordisurvega. Oma turuosa säilitamise eesmärgil sai ühenduse tootmisharu üksnes vähesel määral hindu tõsta ning pidi seetõttu hinnatõusu pidurdama.

Tabel 9 | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Kaalutud keskmine hind (eurot tonni kohta) Indeks | 924 100 | 902 98 | 1006 109 | 1058 115 |

1.10. Põhitoorainete tootmiskulud

191. Pidades silmas, et ühe tonni PETi tootmiseks on vaja puhast tereftaalhapet (PTA) ligikaudu 850 kg ning monoetüleenglükooli (MEG) 350 kg, tõusis toorainete (PTA ja MEG) hind 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal märkimisväärselt, vastavalt 67% ning 31% võrra, et jõuda uurimisperioodi keskmise tasemeni 770 eurot tonni kohta (PTA) ja 721 eurot tonni kohta (MEG). Vaatamata sellele, et 2005. aasta kolmandas kvartalis täheldati väikest PTA hindade langust, mil hinnad langesid 700 eurole tonni kohta ning MEG hind oli üldiselt stabiilne, tuleb märkida, et toorainet hangitakse pikaajaliste lepingute alusel ette. Vaatamata PTA hindade väikesele langusele uurimisperioodi lõpus, peab kannatab ühenduse tootmisharu siiski kulude olulise suurenemisega seotud tagajärgede käes. Peale selle on olukorra tõttu maailma naftaturul PETi tootmiseks vajalike toorainete hinnad vastuvõtlikud ootamatutele muutustele, kuid suure tõenäosusega jäävad need kõrgeks. Kõik need tegurid suurendavad ühenduse PETi tootjate haavatavuse taset.

Tabel 10 Keskmine hind (eurot tonni kohta) | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

-PTA Indeks -MEG Indeks | 460 100 551 100 | 566 123 550 100 | 718 156 650 118 | 770 167 721 131 |

192. Võrdluseks, ühenduse tootmisharu toodetud PET-laastude keskmine ühiku hind tonni kohta oli järgmine:

Tabel 11 | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Kaalutud keskmine hind (eurot tonni kohta) Indeks | 899 100 | 918 102 | 1013 113 | 1092 121 |

193. Kõnealusel ajavahemikul, nagu näidatud tabelites 10 ja 11, tõusis põhitoorainete hind pidevalt (PTA 67% võrra, MEG 31% võrra), samas kui üldised tootmiskulud kasvasid üksnes 21% võrra. Siiski, nagu näha tabelist 9, on hinnad tõusnud üksnes 15% võrra, sest ühenduse tootmisharul ei olnud võimalik tõusu järgtööstusele sektorile laiendada ning toorainete hinnatõusu oma müügihindades täielikult kajastada.

1.11. Varud

194. Kogu kõnealuse perioodi jooksul, s.t 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal, vähenesid varud 10%. Nii nagu esialgse uurimise ajal, ei tohiks ühenduse tootmisharu poolt toodetud PETi varusid siiski olulise näitajana arvestada, sest PETi turg on aasta lõikes väga hooajaline. Tootmisega võrreldes moodustasid varud ligikaudu 5-6% toodangust.

Tabel 12 | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Varud (tonnides) Indeks | 101 554 100 | 110 695 109 | 90 422 89 | 91 123 90 |

1.12. Tasuvus, investeeringutasuvus ja rahakäive

195. Müügi kasumlikkus tähendab ühenduse turul vaatlusaluse toote müügist saadud tulu. Koguvarade ja rahavoogude tootlust saab mõõta üksnes kõige kitsama tootegrupi tasemel, mis hõlmab samasuguseid tooteid vastavalt artikli 3 lõikele 8. Investeeringutasuvus arvutati koguvara tootluse põhjal, kuna koguvara tootlust peetakse suundumuse analüüsimisel olulisemaks.

Tabel 13 | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Ühenduse müügi maksueelne kasumimarginaal | 2,7% | -1,8% | -0,7% | -3,2% |

Koguvarade tootlus | 2,0% | -1,4% | -0,6% | -2,4% |

Rahavood (% müügi kogumahust) | 18,1% | 5,5% | 10,1% | -2,6% |

196. 2002. aastal alanud hinnatõusu pidurdumise tõttu, mis langes kokku dumpinguhinnaga impordi suurenemisega asjaomastest riikidest, on ühenduse tootmisharu finantsolukord halvenenud ning jõudnud kahjumini 2003. aastal. Pärast mõningast toibumist 2004 aastal tänu Hiina Rahvavabariigi ja Austraalia suhtes kehtestatud meetmetele, suurenes kahjum uurimisperioodil –3,2%ni. Täheldada võib selget langustrendi.

197. Koguvara tootluse ning rahavoogude suundumused arenesid sarnaselt, s.t olid suhteliselt heas seisus 2002. aastal, halvenesid 2003. aastal, toibusid pisut 2004. aastal ning halvenesid taas uurimisperioodil.

1.13. Investeeringud ja kapitali kaasamise võime

Tabel 14 | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Investeeringud (tuhandetes eurodes) Indeks | 31 779 100 | 42.302 133 | 63.986 201 | 50.397 159 |

198. Investeeringud tehti osalt tootmisvõimsuse suurendamisse ning osalt tootmisprotsessi tõhustamisse. 2004. aastal ning uurimisperioodil tehti põhiosa kulutustest, mis langes kokku tootmisvõimsuse suurenemisega ning eesmärgiga säilitada turuosa suurenenud tarbimist silmas pidades. Ühenduse tootmisharu praegune olukord ning ühenduse ja maailma PETi turu areng, mida iseloomustab tasuvuse puudumine, ei andnud stiimulit suurte investeeringute tegemiseks. Ehkki teatud juhtudel suutsid ühenduse tootjad kapitali kaasata (eelkõige seotud äriühingutelt), ei julgustanud PETi vähene tasuvus investeeringuid ning mõningatel juhtudel lükati otsuse tegemine edasi.

2. Järeldus ühenduse tootmisharu olukorra kohta

199. Tarbimise pidev kasv osalt tänu uutele kasutusvaldkondadele (muu hulgas õlle- ja veinipudelid) ning osalt suurenenud tarbimisele 2004. aastal ELiga ühinenud riikides, sundis ühenduse tootmisharu oma tootmisvõimsust ja tootmist suurendama, et mitte kaotada turuosa. Sel eesmärgil toimus 2004. aastal ja uurimisperioodi jooksul oluline ümberkorraldusprotsess, millega kaasnesid erinevate tootjate sagedased omanikuvahetused. Samal ajal suurendati üldiselt tootmisliinide hulka, et pidada sammu suurenenud tarbimisega ning ühtlasi saavutada mastaabisäästu. Selle tulemusena arenesid mõned majandusnäitajad, muu hulgas tarbimine, tootmisvõimsus, tootmine, ELi müük ja tööhõive, positiivses suunas.

200. Siiski ei suutnud kõik kirjeldatud ümberkorraldused tasakaalustada toorainete hindade pideva ning suure tõusu mõju kõnealuse ajavahemiku jooksul. Tooraine kallinemist ei suudetud üle kanda järgtööstuse sektorile sellisel määral, mis oleks olnud vajalik teatava kasumlikkuse taseme säilitamiseks. See langes kokku asjaomastest riikidest pärit impordi madala hinnatasemega, mis avaldas selget survet ühenduse tootmisharu hindadele. Seega, vaatamata positiivsetele arengutele tootmises, müügis ja müügihindades, halvenes ühenduse tootmisharu üldine finantsolukord, mis kajastub kasumlikkuse (2,7% kasumilt 2002. aastal 3,2% kahjumini uurimisperioodi jooksul), eksportmüügi, tootmiskulude, investeeringutasuvuse ja rahavoogude negatiivsetes arengutes.

201. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaatamata mõningatele positiivsetele suundumustele, mis kajastusid kahjunäitajates, on ühenduse tootmisharu olukord kaugel tasemetest, mida oleks võinud oodata esialgse uurimise ajal tuvastatud kahjust täieliku toibumise korral

202. Sellest võib järeldada, et meetmete kehtestamisele eelnenud perioodiga võrreldes on ühenduse tootmisharu olukord pisut paranenud, kuid tootmisharu on jätkuvalt nõrk ja haavatav. Lisaks ei võimaldanud impordi hinnasurve ühenduse tootmisharul tooraine hinna tõusu müügihindadesse täielikult üle kanda.

3. Import muudest riikidest

3.1. Muud riigid, kust pärit impordi suhtes on kehtestatud dumpinguvastased meetmed

203. Nagu märgitud eespool põhjenduses 2, tuleb meelde tuletada, et alates 2004. aasta augustist kohaldatakse Austraaliast ja Hiina Rahvavabariigist pärit PETi suhtes lõplikke dumpinguvastased meetmeid.

204. Kõnealuse ajavahemiku jooksul tõusis impordi kogumaht nendest riikidest 12% võrra (65 000 tonnilt 73 000 tonnini). Vaatamata sellele, et 2003. aastal turuosa märgatavalt suurenes (4%), tegi 2004. aastal kasvutendents pöörde ning impordi turuosa langes 2004. aastal 2,4% tasemele. Uurimisperioodil toimus väike tõus (0,6%), mis oli seotud Hiina päritolu impordiga. Lõplike dumpinguvastaste tollimaksude mõju kajastub alates 2004. aastast. Samal ajal kui täielikult lõppes import Austraaliast, suurenes 2003. aastal stabiilselt import Hiinast (130%); 2004. aastal see vähenes meetmete tõttu ning kasvas taas uurimisperioodi ajal (47%). Austraalia hinnad langesid 2003. aastal 7% ning 2004. aastal veel 6%. Hiina hinnad tõusid aeglaselt 2003. ja 2004. aastal ning uurimisperioodil 24%võrra, s.t 827-lt 1022-le eurole tonni kohta. Kokkuvõtteks tuleb öelda, et kõnealusest kahest riigist eksporditi märkimisväärseid koguseid hindadega, mis olid pidevalt ühenduse hindadest madalamad, suurendades seeläbi ühenduse tootmisharule tekkivat kahju.

Tabel 15 | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Austraalia Maht (tonnides) Hind (eurot tonni kohta) Turuosa | 17 179 851 0,8% | 18 727 789 0,8% | 2 842 741 0,1% | - - - |

Hiina Rahvavabariik Maht (tonnides) Hind (eurot tonni kohta) Turuosa | 47 875 804 2,3% | 131 343 806 5,9% | 49 678 827 2,2% | 72 814 1022 3% |

Tonne kokku Kogu turuosa | 65 054 3,1 % | 150 070 6,8 % | 52 520 2,4 % | 72 814 3 % |

3.2. Muud eespool nimetamata kolmandad riigid

205. Nende andmete hulka tuleks põhimõtteliselt arvata Korea mittedumpinguhinnaga import. Konfidentsiaalsuse kaalutlustel on need sihilikult välja jäetud. Suundumuse areng oleks aga põhiolemuselt sama ka juhul, kui Korea mittedumpinguhindadega importi puudutavad andmed oleksid kaasa arvatud.

206. 2002. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suurenes muudest riikidest pärit PETi koguimport 136%, ulatudes 174 000 tonnini. Nende turuosa ELis tõusis vaatlusalusel ajavahemikul 3,6%-lt 7,1%-ni. Alljärgnev tabel kirjeldab neid suundumusi.

Tabel 16 | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Kogumaht (tonnides), millest: Pakistan USA Mehhiko Türgi Muud Turuosa | 73 549 28 558 20 570 1 476 7 208 15 737 3,6% | 119 973 83 208 16 105 20 17 001 3 639 5,4% | 182 687 55 125 49 763 32 112 24 032 21 655 8,2% | 173 597 73 426 50 393 20 501 15 374 13 903 7,1% |

207. Kõnealuse ajavahemiku jooksul kasvas import Pakistanist 157%, eelkõige pärast nende vastu algatatud menetluse lõpetamist 2004. aastal. Ameerika Ühendriikidest pärit import suurenes märkimisväärselt (144%), ulatudes uurimisperioodil 50 000 tonnini. Import Mehhikost ulatus suurenes 2002. aasta 1500-lt tonnilt 20 000 tonnini uurimisperioodil – kasv 1390%. Türgi päritolu import suurenes 2002. ja 2004. aasta vahel märkimisväärselt (244%), ent langes uurimisperioodil 36%. Hindade puhul on oluline märkida, et Ameerika Ühendriikidest, Mehhikost ja Türgist pärit impordi hinnad tõusid ning olid muudest impordihindadest ja ühenduse tootmisharu hindadest kõrgemad. Lisaks imporditakse USA-st tõenäoliselt teatavat liik PETi – Pet G-d, millele esitatakse kõrgemaid viskoossusnõudeid ning mida müüakse keskmiselt 50% kallimalt kui tavapärast PETi. Pakistani impordihinnad olid 2002. ja 2004. aasta vahel madalamad kui ühenduse tootmisharu keskmised hinnad. Uurimisperioodi ajal tõusid Pakistani impordihinnad samale tasemele ühenduse tootmisharu hindadega. Seepärast ollakse seisukohal, et see import ei mõjutanud olukorda ühenduse turul.

3.3. Ühenduse tootmisharu eksporditegevus

208. Ühenduse tootmisharu eksport vähenes vaatlusaluse perioodi jooksul, s.t langes 7,9%-lt 4,9%-le ühenduse tootmisharu kogumüügist. Ekspordijõudlus suurenes märkimisväärselt üksnes 2003. aastal, seda tõenäoliselt ELi madalate müügihindade tõttu. Siiski moodustas see uurimisperioodil üksnes 5% kogumüügist. Tuleks märkida, et ekspordihinnad olid pidevalt EÜ müügihindadest kõrgemad.

Tabel 17 | 2002 | 2003 | 2004 | Uurimisperiood |

Eksport (tonni) Indeks Kogumüügi protsent hind tonni kohta; Indeks | 111 381 100 7,9% 959 100 | 141 627 127 9,6% 942 98 | 97 686 87 6,3% 1026 107 | 82 388 74 4,9% 1096 114 |

H. JÄRELDUS KAHJU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUSE KOHTA

209. Vastavalt eespool esitatud järeldustele, on India, Indoneesia, Tai, Korea Vabariigi, Taiwani ja Malaisia eksportivatel tootjatel potentsiaali suurendada ühenduse turule suunduva ekspordi mahtu.

210. India, Tai ja Malaisia päritolu PETi ekspordi CIF-hinnad olid kõrgemad kui ühenduse tootmisharu hinnad. Erinevus ei olnud siiski märkimisväärne, mille põhjal võib järeldada et dumpinguvastase tollimaksuta võivad nimetatud riigid avaldada veel tugevamat hinnasurvet ühenduse tootmisharule. Lisaks olid Korea, Taiwani ja Indoneesia ühendusse suunduva impordi hinnad ühenduse hindadest madalamad. Korea ja Taiwani puhul oli erinevus väike (3–4%), Indoneesia puhul aga märkimisväärne (ulatudes 27%-ni). Seetõttu on kahju jätkumine või kordumine ülimalt tõenäoline.

211. Nagu eespool nimetatud, on ühenduse tootmisharu olukorda oluliselt mõjutanud import Hiina Rahvavabariigist. Kõnealuse impordi hinnad olid ühenduse hindadest madalamad (1022 eurot tonni kohta võrrelduna 1058 euroga tonni kohta ühenduses). Mahult moodustas import Hiina Rahvavabariigist 73 000 tonni, moodustades uurimisperioodil 3% suuruse turuosa.

212. Asjaomastest riikidest pärit impordi mahu kohta võib teha järelduse, et lähtuvalt nende riikide üldisest ja kasutamata tootmisvõimsusest, mille kohta on üksikasjalik teave esitatud põhjenduses 196, võib see oluliselt kasvada.

213. Eeltoodu põhjal võib teha järelduse, et dumpinguvastaste meetmete puudumisel jäävad impordihinnad ühenduse turul tõenäoliselt madalamaks, kuna nende riikide tootjad püüavad kaotatud turuosa tagasi saada või olemasolevat suurendada. Seesugusel hinnakäitumisel, millega kaasneb kõnealuste riikide eksportivate tootjate suutlikkus müüa ühenduse turul märkimisväärseid PETi koguseid, oleks tõenäoliselt hinnasurvet tugevdav toime ning eeldatavasti edasine negatiivne mõju ühenduse tootmisharu olukorrale.

214. Sellega seoses tuleb meenutada, et kõigil kuuel asjaomasel riigil on märkimisväärne kasutamata tootmisvõimsus, mis ulatub 37 000 tonnilt Malaisias kuni 400 000 tonnini Taiwanis, moodustades kokku ligikaudu 1 miljon tonni, s.t 45% ühenduse tootmisharu tootmisvõimsusest. Impordihinnad kõikusid kõnealuses ajavahemikus pisut üle või alla ühenduse hinnataset. Taiwani kui kõige suurema kasutamata tootmisvõimsusega riigi impordihinnad langesid dumpinguvastaste meetmete kohaldamise perioodil ühenduse hinnatasemest allapoole. Ühenduses üldiselt valitsev hinnatase muudab ELi turu atraktiivseks. Seega võib järeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on asjaomaste riikide tootjatel tugev stiimul suunata oma müük ELi turule madalate hindadega.

215. Lisaks viitavad viimased avaldatud andmed, et Bulgaaria ja Rumeenia on kõnealustest Aasia riikidest hankinud ebatavalisi PET-laastude koguseid. Need tarned olid kavandatud 2006. aasta novembrisse ja detsembrisse. Nimetatud teave tõestab ühenduse tootmisharule tekitatud kahju kordumise tõenäosust, kuna näitab selgelt, et dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamise korral oleks asjaomastest riikide import ühenduse turule märgatavalt suurem.

216. Eeltoodust selgub, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamisele eelnenud perioodiga võrreldes on ühenduse tootmisharu olukord pisut paranenud, kuid tootmisharu on jätkuvalt nõrk ja haavatav. On tõenäoline, et kui ühenduse tootmisharu peaks vastu seisma suuremale dumpinguhindadega impordi mahule asjaomastest riikidest, oleks selle tagajärjeks ühenduse tootmisharu finantsolukorra halvenemine ning ilmselt ka edaspidine kasumlikkuse vähenemine. Sellest lähtuvalt järeldatakse, et meetmete kehtetuks tunnistamine India, Indoneesia, Tai, Lõuna-Korea, Taiwani ja Malaisia suhtes tingiks suure tõenäosusega ühenduse tootmisharule osaks saanud kahju kordumise.

I. ÜHENDUSE HUVI

1. Sissejuhatus

217. Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvi kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel. Käesolevas uurimises analüüsitakse olukorda, kus dumpinguvastased meetmed juba kehtivad, mis võimaldab hinnata praeguste dumpinguvastaste meetmete põhjendamatut negatiivset mõju asjaomastele isikutele.

218. Selle põhjal uuriti, kas vaatamata kahjustava dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete jätkuv kohaldamine ei ole antud juhul ühenduse huvides.

2. Ühenduse tootmisharu huvi

219. Nagu eespool rõhutatud, on meetmete kehtetuks tunnistamise korral ülimalt tõenäoline kahjustava dumpingu kordumine. Kõik ühenduse tootjad, välja arvatud kaks, tegid täiel määral koostööd ning näitasid üles oma toetust kehtivate meetmete suhtes. Üks Korea eksportijaga seotud ühenduse tootja näitas samuti üles oma toetust meetmete suhtes. Tuleb silmas pidada, et selle tootja emaettevõte ekspordib tollimaksu nullmääraga.

220. Dumpinguvastaste meetmete jätkuv kohaldamine kõnealustest riikidest pärit impordi suhtes annaks ühenduse tootmisharule võimaluse saavutada mõistlik kasumlikkuse tase. Mis veelgi olulisem, see hoiaks ära ühenduse tootmisharu turult välja tõrjumise. On olemas suur tõenäosus kahjustavaks dumpinguks märkimisväärsetes kogustes, millega ühenduse tootmisharu toime ei tuleks. Seetõttu oleks ühenduse tootmisharule kasulik, kui olemasolevate meetmete kohaldamine jätkuks; eelkõige põhjusel, et nüüd on kehtestatud meetmed ka Austraalia ja Hiina Rahvavabariigi päritolu impordi suhtes.

3. Importijate huvid

221. Komisjon saatis küsimustiku vaatlusaluse toote 18 importijale/turustajale. Koostöö importijate/turustajate hulgas, kes ostavad peamiselt asjaomastest riikidest ning moodustavad 5 % ELi tarbimisest, oli väga vähene. Vaid üks importija/turustaja edastas andmed ning tema ostis kauba ühenduse tootmisharult. Üksnes tühine osa pärines asjaomastest riikidest või teistest eksportivatest riikidest. Nimetatud importija/edasimüüja oleks eelistanud turgu tollimaksu nullmääraga, ehkki tema finantstulemused/majandustulemused on hetkel head. Pidades silmas asjaolu, et kehtivad meetmed importijaid oluliselt ei mõjutanud, järeldatakse, et kehtivate meetmete rakendamise jätkamisel Indiast, Indoneesiast, Taist, Malaisiast, Lõuna-Koreast ja Taiwanist pärit impordi suhtes ei oleks märkimisväärset negatiivset mõju tootmisharu importijate olukorrale ühenduses.

4. Töötlejate/kasutajate huvid

222. Komisjon saatis küsimustikud 47 teadaolevatele töötlejale/kasutajale. Ainult kümme töötlejat/kasutajat, kelle representatiivsus oli üldiselt madal, vastasid küsimustikule.

223. Vastavalt küsimustike vastustes esitatud teabele ostude kohta, moodustas koostööd tegevad töötlejate/kasutajate tarbimine 20% ühenduse PETi kogutarbimisest uurimisperioodil. Uurimisperioodil ostsid nad 95% PETist ühenduse tootjatelt ning ülejäänud osa moodustas import muudest kui käesolevas uurimises vaadeldavatest riikidest. Tollimaksude kehtestamise vastu esitati mitu väidet.

224. Viis töötlejat (töötlevad PET-laastud eelvormideks ja pudeliteks ning esindavad 10% tarbimisest) vastasid küsimustikule. PET-laastude hind moodustab 55% lõpptoote (enamjaolt eelvormid) hinnast. Tehti kindlaks, et nad impordivad asjaomastest riikidest ning muudest kolmandatest riikidest vaid tühiseid koguseid. Sellele vaatamata on nad tollimaksude kehtestamise vastu, väites, et meetmete kohaldamise jätkumisel võivad hinnad Euroopas kunstlikult tõusta.

225. Viis kasutajat, kes moodustavad 10 % tarbimisest, edastasid puudulikud andmed. Suurte kasutajate vähene koostöö tase on tõenäoliselt tingitud sellest, et viimane uurimine Hiina Rahvavabariigist, Austraaliast ja Pakistanist pärit impordi kohta leidis aset vaid kaks aastat tagasi. Kulutused PETile moodustavad ligikaudu 6-7% üldkuludest ning on seega üsna piiratud. Vaatamata sellele, et nad ei ole deklareerinud importi asjaomastest riikidest, nagu töötlejadki, olid nad tollimaksude kehtestamise vastu, väites, et meetmete tõttu võivad hinnad Euroopas kunstlikult tõusta.

226. Võttes arvesse järgtööstuse suhteliselt head finantsolukorda, vastupidiselt ühenduse tootmisharu omale, ei väitnud ükski töötleja/kasutaja, et juba kehtivate tollimaksude kohaldamise jätkamine tooks kaasa töökohtade kaotuse või sunniks tootmisrajatisi üle viima välismaale.

227. Lisaks sellele kohandas ühenduse tootmisharu oma tootmist, et vastata kasvavale tarbimisele ning seetõttu on väga tõenäoline, et ühenduse tootmisharu kasutamata tootmisvõimsus suudaks impordimahu täielikult katta.

228. Pidades silmas alternatiivset tarneallikate olemasolu, kelle suhtes dumpinguvastaseid meetmeid ei kohaldata, näit Mehhiko, Türgi, USA, Brasiilia, Pakistan, Iraan ja Saudi-Araabia, võivad kasutajad toetuda (või üle minna) teistele vaatlusaluse toote tarnijatele.

229. Kasutava tootmisharu tegevuse kohta näitas uurimine, et vaatlusalusel perioodil suurendasid koostööd teinud kasutajad oma käivet, hoidsid tööhõive stabiilsena ning suurendasid oma üldist kasumlikkust. Seetõttu leiti, et dumpinguvastased meetmed ei avaldanud neile negatiivset mõju.

230. Eeltoodu põhjal järeldatakse, et kehtivate meetmete kohaldamise jätkamisel Indiast, Indoneesiast, Taist, Malaisiast, Lõuna-Koreast ja Taiwanist pärit impordi suhtes ei oleks märkimisväärset negatiivset mõju kasutajatele olukorrale ühenduses.

5. Tarnijate huvid

231. Tooraine – monoetüleenglükooli (MEG) ja puhta tereftaalhappe (PTA), DMT ja isoftaalhappe (IPA), mis kõik on naftakeemiatooted (naftaderivaadid) – tarnijad näitasid selgelt oma toetust meetmete suhtes. Nemad saaksid kasu, kui ühenduse tootmisharu suudaks toibuda, mis võimaldaks neil oma majandustulemusi parandada.

6. Järeldus ühenduse huvi kohta

232. Võttes arvesse eespool esitatud tegureid, järeldatakse, et puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamist.

J. DUMPINGUVASTASTE JA TASKAALUSTUSMEETMETE SUHE

233. Ühe eksportiva riigi – India – suhtes teostati tasakaalustusmeetmete kehtivuse lõppemise suhtes paralleelne uurimine (vt põhjendus 10). Nimetatud uurimine kinnitas, et kõnealuste meetmete kohaldamist tuleks jätkata samal tasemel. Käesoleva uurimise tulemusena jõuti ka järeldusele, et dumpinguvastaste meetmete kohaldamist India päritolu ekspordi suhtes tuleks jätkata samal tasemel. Sellega seoses viidatakse siinkohal selle määruse põhjendusele 125, millega kehtestati esialgsed dumpinguvastased meetmed.[15] Arvestades, et meetmeid India päritolu PETi ekspordi suhtes ei muudeta, kohaldatakse esialgse dumpinguvastase määruse artikli 14 lõiget 1 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 2026/97 artikli 24 lõiget 1.[16]

K. LÕPPSÄTTED

234. Kõiki osapooli teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti esitada soovitus olemasolevad meetmed säilitada ning muuta nende taset, kui see on õigustatud. Teavitamise järel anti neile aega märkuste ja vastuväidete esitamiseks. Üks India eksportija väitis, et meetmete puudumise korral on ebatõenäoline, et India suunaks müügi ümber ühendusse. See eksportija väitis, et tekkivad turud on palju atraktiivsemad kui ühendus ning et nõudlus India siseturul kasvab kiiresti ja seepärast ei ole üle kasutamata tootmisvõimsust. Siiski tuleb meeles pidada, et vaatamata suurenenud nõudlusele India turul, näitas äriühingute tasandil läbi viidud uurimine kasutamata tootmisvõimsuse olemasolu, mida kinnitas ka põhjenduses 74 nimetatud turu-uuringu aruanne. Seepärast leiti, et ükski esitatud teavitamisjärgne märkus ei anna põhjust muuta käesolevas määruses esitatud järeldusi.

235. Eeltoodu põhjal jäetakse dumpinguvastased tollimaksud jõusse ja nende taset muudetakse, kui see on õigustatud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse India, Indoneesia, Malaisia, Korea Vabariigi, Taiwani ja Tai päritolu CN-koodi 3907 60 20 alla kuuluva, ISO standardile 1628-5 vastava 78 ml/g või kõrgema viskoossusega polüetüleentereftalaadi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Kui artiklis 2 ei ole sätestatud teisiti, on lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud toodete netohinna suhtes ühenduse piiril enne tollimaksu sissenõudmist, järgmine:

Riik | Äriühing | Dumpinguvastane tollimaks (eurot/ tonni) | TARICi lisakood |

India | Pearl Engineering Polymers Ltd | 130,8 | A182 |

India | Reliance Industries Ltd | 181,7 | A181 |

India | SENPET Ltd | 200,9 | A183 |

India | Futura Polyesters Ltd | 161,2 | A184 |

India | South Asian Petrochem Ltd | 88,9 | A585 |

India | All other companies | 181,7 | A999 |

Indoneesia | P.T. Mitsubishi Chemical Indonesia | 187,7 | A191 |

Indoneesia | P.T. Indorama Synthetics Tbk | 92,1 | A192 |

Indoneesia | P.T. Polypet Karyapersada | 178,9 | A193 |

Indoneesia | All other companies | 187,7 | A999 |

Malaisia | Hualon Corp. (M) Sdn. Bhd. | 36,0 | A186 |

Malaisia | MpI Polyester Industries Sdn. Bhd. | 160,1 | A185 |

Malaisia | All other companies | 160,1 | A999 |

Korea Vabariik | SK Chemicals Group: SK Chemicals Co., Ltd Huvis Corp. | 0 0 | A196 A196 |

Korea Vabariik | KP Chemicals Group: Honam Petrochemicals Corp. KP Chemicals Corp. | 0 0 | A195 A195 |

Korea Vabariik | Kõik muud äriühingud | 148,3 | A999 |

Taiwan | Far Eastern Textile Ltd | 36,3 | A808 |

Taiwan | Shinkong Synthetic Fibers Corp. | 67,0 | A809 |

Taiwan | Kõik muud äriühingud | 143,4 | A999 |

Tai | Thai Shingkong Industry Corp. Ltd | 83,2 | A190 |

Tai | Indo Pet (Thailand) Ltd | 83,2 | A468 |

Tai | Kõik muud äriühingud | 83,2 | A999 |

3. Kui tooted on enne vabasse ringlusse jõudmist kahjustada saanud ning tegelikult makstud või makstav hind on tolliväärtuse määramiseks seetõttu vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik)[17] artiklile 145 proportsionaalselt jagatud, vähendatakse eespool sätestatud summade alusel arvutatava dumpinguvastase tollimaksu summat protsendimäära võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna proportsionaalsele jagamisele.

4. Lõigetest 1 ja 2 olenemata ei kohaldata lõplikku dumpinguvastast tollimaksu impordi suhtes, mis lubatakse artikli 2 kohaselt vabasse ringlusse.

5. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1. Kui imporditavad tooted on tootnud ja vahetult eksportinud (st lähetanud ja nende kohta arve esitanud) ühenduses importijana tegutsevale äriühingule lõikes 3 nimetatud äriühingud, vabastatakse need artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastastest tollimaksudest, tingimusel et tooted deklareeritakse asjakohase TARICi lisakoodi all ja lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud.

2. Kui esitatakse vabasse ringlusse lubamise taotlus, on tollimaksuvabastust võimalik saada ainult tingimusel, et asjaomase liikmesriigi tollile esitatakse lisas loetletud põhiandmeid sisaldav kehtiv kinnitusarve, mille on väljastanud lõikes 3 loetletud eksportiv äriühing. Tollimaksust vabastamise tingimuseks on, et tollile esitatud ja deklareeritud kaubad vastavad täpselt kinnitusarves sisalduvale kirjeldusele.

3. Imporditud tooted, millele on lisatud kinnitusarve, deklareeritakse järgmiste TARICi lisakoodide alusel:

Riik | Äriühing | TARICi lisakood |

India | Pearl Engineering Polymers Ltd | A182 |

India | Reliance Industries Ltd | A181 |

India | Futura Polyesters Ltd | A184 |

India | South Asian Petrochem Ltd | A585 |

Indoneesia | P.T. Polypet Karyapersada | A193 |

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Nõukogu nimel

eesistuja

[…]

LISA

Artikli 2 lõikes 2 nimetatud kinnitusarves esitatavad andmed:

236. Kinnitusarve number.

237. TARICi lisakood, mille alla kuuluvate arves kirjeldatud kaupade tollivormistus võib toimuda ühenduse piiridel (vastavalt määruses sätestatud korrale).

238. Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

239. tootekood (nagu on kehtestatud asjaomase eksportiva tootja esitatud kohustuses),

240. CN-kood,

241. kogus (ühikutes).

242. Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:

243. ühikuhind,

244. kohaldatavad maksetingimused,

245. kohaldatavad tarnetingimused,

246. allahindluste ja tagasimaksete kogusumma.

247. 8. Importijana tegutseva äriühingu nimi, kellele äriühing arve otseselt esitab.

248. Äriühingu selle töötaja nimi, kes andis välja kinnitusarve, ning järgmine allkirjastatud deklaratsioon:

„Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseseks ekspordiks Euroopa Ühendusse toimub [äriühingu ärinimi] võetud ja Euroopa Komisjoni otsusega 2000/745/EÜ heaks kiidetud kohustuse kohaldamisalas ja selles sätestatud tingimustel. Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne.”.

[1] ELT L 304, 1.12.2005, Algatamisteade (2005/K 304/04), lk 9.

[2] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 2117/2005 (ELT L 340, 23.12.2005, lk 17).

[3] Nõukogu määrus (EÜ) nr 2604/2002, 30.11.2000, lk 21.

[4] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1467/2004, 19.8.2004, lk 1.

[5] EÜT L 78, 21.3.2002, lk 4.

[6] ELT L 127, 29.4.2004, lk 7.

[7] ELT L 19, 21.1.2005, lk 1.

[8] ELT L 266, 11.10.2005, lk 10.

[9] ELT C 52, 2.3.2005, lk 2.

[10] ELT C 304, 1.12.2005, lk 9.

[11] ELT C 129, 2.6.2006, lk 23.

[12] Nõukogu määrus (EÜ) nr 2026/97 (EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1) kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, mida on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77,13.3.2004, lk 12).

[13] Nõukogu määrus (EÜ) nr 2604/2000, 27.11.2000, põhjendus 125 ja nõukogu määrus (EÜ) nr 496/2002, 18.03.2002, põhjendus 19.

[14] ELT L 19.21.2005, lk.6, põhjendus 58.

[15] Nõukogu määrus (EÜ) nr 2604/2000 (EÜT L 2000, 30.11.2000, lk 36).

[16] Nõukogu määrus (EÜ) nr 2026/97 (EÜT L 288, 21.10.1997, lk 1) kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, mida on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

[17] EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni 10. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 883/2004 (ELT L 148, 11.6.2005, lk 5).