15.12.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 305/53


Regioonide Komitee arvamus teemal „Võrdsed võimalused spordis”

(2007/C 305/11)

REGIOONIDE KOMITEE SOOVITAB JÄRGMIST:

spordi abil on võimalik käsitleda diskrimineerimist ja ebavõrdsust nii spordis kui ka ühiskonnas laiemalt ning edendada sotsiaalseid väärtusi, näiteks koostööd, sallivust ja solidaarsust;

kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid kavandama, arendama ja edendama võrdõiguslikkust sportimisvõimaluste ja sporditeenuste pakkumise teel;

teatud ühiskonnarühmad teevad vähem sporti, nad on tagasihoidlikult esindatud otsustusprotsessi eri tasanditel ning neil ei ole võimalik kasutada teatud sportimisvõimalusi; paljudes riikides ei kajastu spordivaldkonna halduses asjaomase kogukonna mitmekesisus;

kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid innustama kõigi kogukondade inimeste osalemist spordiüritustel nii võistlejate kui ka pealtvaatajatena; kaitsma neid väärkohtlemise ja ahistamise eest; võimaldama diskrimineerimata kasutada omavalitsustele kuuluvate, nende hallatavate või nende poolt otseselt või kaudselt rahastatavate või nende loal tegutsevate spordiasutuste teenuseid ning julgustama kõigi kogukondade inimesi võtma kõigil tasanditel osa spordivaldkonna haldamisest ja juhtimisest ning treeneritööst — neist peakski saama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste üldise tulemuslikkuse näitajad;

kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid võtma õppust teiste Euroopa ja kogu maailma omavalitsuste kogemustest ning edendama häid tavasid nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil;

Euroopa Liit peaks koostama võrdlusalused võrdsete võimaluste edendamiseks spordis ja sportimisvõimaluste pakkumisel. Eelnevat arvestades on Regioonide Komitee koostanud harta võrdsete võimaluste kohta spordis.

Raportöör

:

Peter MOORE, Sheffieldi linnanõukogu liige (UK/ALDE)

„Spordil on harvaesinev jõud inimesi ühendada. Sport võib tekitada lootust seal, kus enne valitses lootusetus. Sport murrab rassipiirid. Ta naerab näkku diskrimineerimisele. Sport räägib inimestega keeles, mida nad mõistavad.”

Nelson Mandela

„Spordi varjatud pool on tuhanded entusiastid, kes leiavad oma jalgpalli-, sõudmis-, kergejõustiku- ja kaljuronimisklubides kohtumispaiga ja kogemuste vahetamise koha, ent eelkõige ühiskonnaelu harjutusväljaku. Selles mikrokosmoses õpivad inimesed vastutama, reegleid järgima, üksteist aktsepteerima, üksmeelt otsima, demokraatlikult käituma. Sellest vaatepunktist on sport par excellence ideaalne demokraatiakool”.

Daniel Tarschys

Euroopa Nõukogu peasekretär

Poliitilised soovitused

REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

on seisukohal, et sport, nagu ka teised ühiskonnaelu valdkonnad, võib ühiskonda nii ühendada kui ka lahku viia;

2.

leiab, et spordis esineb diskrimineerimist ja ebavõrdsust, kuid samas võib sporti kasutada kõnealuste probleemide käsitlemiseks spordis ja ühiskonnas laiemalt, ning et sport aitab edendada sotsiaalseid väärtusi, näiteks meeskonnavaimu, ausat konkurentsi, koostööd, sallivust ja solidaarsust;

3.

on seisukohal, et parim viis võrdsete võimaluste tagamiseks kõigile ühiskonnarühmadele spordis ja spordi kaudu on kõigi haldussfääride ühised ja üksteist täiendavad jõupingutused, ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on selles võtmeroll;

4.

tervitab 2007. aasta nimetamist Euroopa aastaks „Võrdsed võimalused kõigile”. Komitee avaldab kahetsust, et Regioonide Komitee ja mõned liikmesriigid ei ole selles osalenud nii suures ulatuses kui võimalik, leiab aga samas, et käesolev arvamus on panus Euroopa aastasse;

5.

tuletab meelde Nice'i Euroopa Ülemkogu 2000. aasta deklaratsiooni, milles kutsuti Euroopa Liitu üles võtma arvesse spordi erijooni ning sotsiaalseid, hariduslikke ja kultuurilisi ülesandeid. Komitee juhib tähelepanu sellele, et spordi sotsiaalne tähendus on Amsterdami lepingule lisatud deklaratsiooni nr 29 teema. Komitee tervitab 11. juulil 2007 avaldatud Euroopa Komisjoni valget raamatut spordi kohta ning kutsub üles käsitlema selles esitatud võrdseid võimalusi puudutavaid küsimusi;

6.

toetab Euroopa Nõukogu sõnastatud määratlust, mille kohaselt on sport „igasugune füüsiline tegevus, milles osaletakse korrapäratult või organiseeritult ning mille eesmärk on näidata või parandada füüsilist vormi ja vaimset heaolu, tekitada sotsiaalseid suhteid või saavutada igasuguse tasemega võistlustel tulemusi”;

7.

on seisukohal, et võrdõiguslikkuse saavutamise nimel tehtavate jõupingutuste puhul ei ole küsimus vaid võitluses ebaseadusliku diskrimineerimise vastu; see tähendab ka proaktiivsust arusaamade ja suhtumiste muutmisel teadmatuse ja eelarvamuste hajutamiseks, samuti meie kogukondade annete parimat ärakasutamist ja kõigile inimestele nende potentsiaali realiseerimise võimaldamist;

8.

tõdeb, et diskrimineerimist on mitmesugust: otsene ja kaudne; institutsiooniline ja personaalne; avatud ja varjatud. Diskrimineerimisel on oma osa ühiskonnarühmade juurdepääsu, võimaluste ja tulevikuväljavaadete kitsendamisel (või avardamisel) ühiskonna-, poliitika- ja majanduselus;

9.

tõdeb, et teatud ühiskonnarühmad teevad mitmesugustel erinevatel põhjustel vähem sporti, nad on tagasihoidlikult esindatud otsustusprotsessi erinevatel tasanditel ning neil ei ole mitmel põhjusel võimalik kasutada teatud sportimisvõimalusi. Komitee möönab, et selle tagajärjel on mitmes ühiskonnarühmas haigestumus näiteks istuvast eluviisist tingitud haigustesse ebaproportsionaalselt kõrge;

10.

tõdeb, et paljudes riikides ei kajastu spordivaldkonna halduses asjaomase kogukonna mitmekesisus. Komitee leiab, et kõnealuse küsimusega peaksid tegelema kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, sh pakkuma asjakohast koolitust haldustöötajatele, et tagada — tahtliku või soovimatu — diskrimineerimise avastamine ja käsitlemine;

11.

meenutab Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Järelevalvekeskuse (EUMC) koostööd võrgustikuga „Jalgpall rassismi vastu Euroopas” (FARE) ja Euroopa jalgpalliliiduga UEFA võitluses rassismi vastu jalgpallis. Komitee tervitab Euroopa Põhiõiguste Ameti rajamist, millega luuakse võimalus laiendada eelnimetatute tegevusvaldkonda. Komitee kutsub ametit üles lisama võrdsed võimalused spordis oma pädevusvaldkondade hulka; samuti palub ta ametil esitada Regioonide Komiteele kord aastas sellekohase aruande;

12.

kutsub suurte rahvusvaheliste spordiürituste korraldajaid üles (a) tõstatama võrdsete võimaluste küsimus nende spordialal, (b) korraldama samaaegselt üritustega seminare, et arutada spordi seisukohalt olulisi võrdõiguslikkuse küsimusi, ning arvestama kohalikku ja piirkondlikku mõõdet;

Vanus

13.

kuivõrd spordipoliitika on arusaadavatel põhjustel suures osas suunatud noortele, möönab, et sporditegemine väheneb märkimisväärselt vanuse kasvades, kuigi sport võib pikendada eluiga ja parandada elukvaliteeti vanemas eas;

14.

on seisukohal, et eakatele inimestele pakub sport võimalust elukestvaks õppeks, seda nii osalejana oskuste ja pädevuste arendamise kaudu kui ka laiemalt elukestva osalemise kaudu, muu hulgas treenerina, spordijuhina või valdkonna haldustöötajana;

15.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles arvestama spordipoliitikas ja sportimisvõimaluste pakkumisel tasakaalustatult kõigi vanuserühmadega ning omistama võrdset tähtsust ka vähem intensiivsetele ja võistlemisega mitteseotud spordialadele, mis on mis sobivad paremini eakatele inimestele;

Puue

16.

tõdeb, et puuetega inimesed tegelevad spordiga vähem kui teised. Tuleb võtta meetmeid tagamaks, et nii puuetega noored kui ka vanad, mehed kui ka naised võiksid täielikult kasutada oma õigust tegutseda kõigil spordialadel;

17.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles arvestama spordipoliitikas ja sportimisvõimaluste pakkumisel puuetega inimestega ning omistama võrdset tähtsust vähem intensiivsetele ja võistlemisega mitteseotud spordialadele, mis sobivad paremini puuetega inimestele. Komitee kutsub üles pöörama erilist tähelepanu sportimisvõimaluste ja sporditeenuste pakkumisele eakatele inimestele, sh asjakohaste nõuannete jagamisele vastavalt inimeste psüühilisele ja vaimsele tervisele;

18.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi jälgima puuetega inimeste tööle võtmist spordivaldkonna haldustöötajate ja treeneritena;

Sugu

19.

tõdeb, et mõnes liikmesriigis tegelevad mehed spordiga enam kui naised, kuigi on märke erinevuste vähenemisest;

20.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles vältima peamiselt koolitus- ja hariduspoliitika abil selliste sooliste stereotüüpide loomist, mille tulemusel suunatakse tüdrukud ja poisid teatud spordialade juurde ja eemale teistest spordialadest. Komitee kutsub üles pakkuma poistele ja tüdrukutele võrdseid võimalusi, et nad saaksid harrastada neile huvi pakkuvaid spordialasid; kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid koostama eelarve eelnõud spordirajatiste ehitamiseks ja sportimisvõimaluste pakkumiseks soolisest võrdõiguslikkusest lähtudes;

21.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles jälgima sugude tasakaalu spordivaldkonna haldustöötajate ja treenerite tööle võtmisel;

22.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles omistama erilist tähelepanu sportimisvõimaluste loomisele rasedatele naistele ja noortele emadele, sh asjakohaste nõuannete jagamine nende seisukorda silmas pidades; lapsehoiuteenuste pakkumine spordikeskustes ja sportimiskohtades ning turvalise, mugava ja taskukohase ühistransporditeenuse pakkumine juurdepääsuks spordikeskustele ja sportimiskohtadele;

Rass

23.

tõdeb, et näiteks korvpall, pesapall, jooksmine, tennis ja võrkpall eeldavad kõik samasugust „bioenergeetikat”. On alust arvata, et inimesed valivad spordiala pigem sotsiaalsetel ja kultuurilistel põhjustel kui füüsiliste võimete põhjal;

24.

rõhutab, kui oluline on kõigi elanikkonnarühmade mittediskrimineeriv juurdepääs kõigile sportlikele tegevustele;

25.

tervitab Euroopa Parlamendi resolutsiooni jalgpalli ja rassismi kohta (14. märts 2006), milles kutsutakse kõiki sidusrühmi üles suurendama jõupingutusi võitlemaks rassismi vastu spordis;

26.

on seisukohal, et rassilise erinevuse suhteliselt kõrge tase tippspordis, eelkõige jalgpallis, ei ilmne sporditegevuse teistel tasanditel. Mõnede mittevalgete inimeste lisandumisest teatud spordialade kõrgeimal tasemel võib jääda mulje, et rassism on välja juuritud. Tegelikkuses aitab elukutseline sport väga väheseid välja sotsiaalselt ebasoodsast olukorrast. Rassismiks võib lugeda ka mittevalgetele mängijatele stereotüüpsete rollide omistamist;

27.

kutsub üles võitlema võimalike rassiliste stereotüüpide vastu õpetajate ja treenerite hulgas, mis võib olla üks toetav tegur, mis suunab teatavad etnilised vähemused kindlate spordialade juurde või neist eemale;

28.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles jälgima rassilist ja etnilist tasakaalu spordivaldkonna haldustöötajate ja treenerite tööle võtmisel;

Usk ja veendumused

29.

tõdeb, et kõigil religioonidel ja usurühmadel on spetsiifilisi harjumusi (nt ujumine vaid koos samast soost inimestega) ja tavasid (nt rituaalid ning palvetamise aeg ja sagedus), mis võivad põhjustada teatavate inimeste tahtmatut kõrvaletõrjumist spordist. Näiteks võib islami pearäti (hijab) kandmise keeld takistada musliminaiste täielikku osalemist jalgpallis. Komitee leiab, et teatavate inimrühmade kõrvalejätmine võib tuleneda ka islamofoobiast, antisemitismist ja muudest vihkamise vormidest, ning kutsub Euroopa Liitu üles pöörama seda laadi diskrimineerimise vormile samasugust tähelepanu nagu rassismile ja ksenofoobiale. Sellega seoses peaks EL kaasama liikmesriike, piirkondi ja kohalikke omavalitsusi kui infrastruktuuri pakkujaid, aga ka kodanikke ja spordiorganisatsioone kui aktiivseid sporditegelasi, et edendada ja innustada senisest rohkem mängulisi ja spontaanseid sporditegevusi võrdsete võimaluste valdkonnana;

30.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles edendama dialoogi kõnealuste rühmade ja spordiorganisaatorite vahel, et jõuda vastastikusele mõistmisele ning leida viise eripäraste harjumuste ja tavade sobitamiseks sallivalt ja konstruktiivselt, mõistes seejuures ka, et teatavatel juhtudel ei pruugigi leiduda reaalset lahendust;

Seksuaalne sättumus

31.

on seisukohal, et homoseksuaalide kohtlemine spordis on erilist muret tekitav küsimus. Sageli seisavad nad silmitsi raske valikuga: kas varjata oma seksuaalset sättumust või luua üksnes geidele ja lesbidele mõeldud spordiklubisid. Komitee märgib, et kuigi arvestatava osa Euroopa rahvastikust moodustavad homoseksuaalid, ei leidu ühtegi jalgpallurit, kes oleks avalikult tunnistanud oma homoseksuaalsust. Varjamine ja eraldumine ei ole pikaajaline lahendus; eesmärgiks tuleb seada see, et kõik mehed ja naised — sõltumata seksuaalsest sättumusest — oleks kõigis spordiklubides teretulnud;

32.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tegema koostööd kohalike ja piirkondlike lesbi-, gei-, biseksuaalide ja transseksuaalide rühmadega, et leida teid kõnealuste küsimuste lahendamiseks;

33.

tervitab FARE viiest punktist koosnevat juhist võitlemaks homofoobia vastu jalgpallis;

Võrdsed võimalused spordis ja sportimisvõimalustes

34.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tegelema spordis ja sportimisvõimaluste osas esineva diskrimineerimise probleemiga ning lahendama see;

35.

on arvamusel, et põhjalikumalt tuleks uurida vähemuste olukorda spordis. Tähelepanu tuleks pöörata kõigile diskrimineerimise vormidele, mis võivad varieeruda riigiti, piirkonniti ja tegelikult ka spordialade lõikes;

36.

kutsub ELi spordiühendusi, sh UEFAd, üles rakendama oma pädevuse piirides mõttekaid ja tõhusaid sanktsioone rassilise ja muu diskrimineerimise intsidentide korral; samuti kutsutakse UEFAd üles muutma oma seisukohta ning esitama Regioonide Komiteele aruanne pärast 2008. aasta Euroopa meistrivõistlusi jalgpallis;

37.

kutsub kohalike ja piirkondlikke omavalitsusi üles julgustama ja soosima kõigi võistlejate ja pealtvaatajate osalemist spordiüritustel, sõltumata sellest, kas korraldajaks on kohalikud või piirkondlikud omavalitsused ise või keegi muu, ning kaitsma osalejaid väärkohtlemise ja ahistamise eest;

38.

palub kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võimaldada diskrimineerimata kasutada omavalitsustele kuuluvate, nende hallatavate või nende poolt otseselt või kaudselt rahastatavate või nende loal tegutsevate spordiasutuste teenuseid;

39.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles julgustama kõigi kogukondade inimesi võtma kõigil tasanditel osa spordivaldkonna haldamisest ja juhtimisest ning treeneritööst;

Võrdsete võimaluste edendamine spordi kaudu

40.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles edendama just spordi kaudu sallivust ja mõistmist sotsiaalse kaasamise edendamise ja diskrimineerimise vastu võitlemise kontekstis;

41.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles aktiivsemalt pakkuma sportimisvõimalusi;

42.

innustab haridusasutusi julgustama lapsi lisaks spordiga tegelemisele väärtustama spordi mitmekesist ühiskondlikku ja kultuurilist mõõdet;

43.

julgustab Euroopa spordiorganisaatorite, treenerite ja spordivaldkonna haldustöötajate võrgustikke mõtlema võrdõiguslikkuse mõõtmele oma töös ning edendama seda;

44.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, organisatsioone ja klubisid üles pakkuma oma töötajatele ja treeneritele koolitust multikultuursuse, mitte-diskrimineerimise ja tolerantsuse valdkonnas;

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused

45.

usub, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on keskne roll spordi, vaba aja tegevuste ja kultuuriga seotud teenuste pakkumisel. Neid teenuseid tuleb tunnustada võtmevahenditena sotsiaalse kaasamise edendamisel ja diskrimineerimise vastu võitlemisel;

46.

on seisukohal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid kavandama, arendama ja edendama võrdõiguslikkust sportimisvõimaluste ja sporditeenuste pakkumise teel, ning arvestama soolise võrdõiguslikkusega ka eelarve koostamisel;

47.

on arvamusel, et sportimisvõimaluste pakkumisest ning selle raames ja selle abil loodavatest võrdsetest võimalustest peaks saama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste üldise tulemuslikkuse näitaja;

48.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles tunnistama diskrimineerimist asutustes ning võtma see käsitlusele. Kõnealune probleem tekib siis, kui inimese vanuse, puude, soo, rassi, etnilise päritolu, usu, veendumuste või seksuaalse sättumuse tõttu ei tagata tema korralikku teenindamist. See väljendub suhtlemisviisis, suhtumises või käitumises, mida võib nimetada diskrimineerimiseks, kuna selles peegelduvad tahtmatult eelarvamused, teadmatus, mõtlematus ja stereotüübid, mis seavad kõnealuse sotsiaalse rühma teistega võrreldes halvemasse olukorda;

49.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles keskenduma kolmele peamisele tegevusvaldkonnale:

i)

pühendumine, poliitika ja kavandamine: tuleks näidata oma pühendumist võrdõiguslikkuse edendamisele spordi kaudu, koostades poliitikadokumente ja üldiseid tegevuskavasid, mida hiljem jälgitakse ja korrapäraselt läbi vaadatakse;

ii)

osalemine ja üldine maine: tuleks teha kõik, et suurendada spordi ja vaba aja tegevuste valdkonnas tegutsevate ja töötavate inimeste mitmekesisust, sh astuda samme enda kui positiivse ja kõiki rühmi hõlmava organi maine kujundamiseks;

iii)

haldus ja juhtimine: menetluste loomine diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu võitlemiseks. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid püüdma parandada spordijuhtimises ja -halduses esindatud inimeste mitmekesisust;

50.

kutsub kohalike ja piirkondlikke omavalitsusi üles töötama käsikäes kodanikuühiskonna, partnerorganisatsioonide, spordiühenduste, kohalike spordiklubide ja valitsusväliste organisatsioonidega, et saavutada selle valdkonna ühised eesmärgid ja tegutseda selle poliitilise juhina;

51.

soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel töötada välja meediastrateegia, et reklaamida sihtrühmadele loodud sportimisvõimalusi, suurendamaks nende osalemisaktiivsust ning kajastamaks nende tegevusi ja saavutusi. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid püüdma kaotada spordi kajastamisel väljenduvad stereotüübid, diskrimineerimise ja rassismi, mida esineb ka nende endi koostatavates või rahastatavates väljaannetes avaldatus; näiteks võiks naiste jalgpalli kajastada tavapärase spordialana, mitte aga millegi uudsena;

52.

soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel vahetada kogemusi Euroopa teiste ja ka maailma omavalitsustega ning võtma neist õppust, samuti edendama häid tavasid nii kohalikul kui ka piirkondlikul tasandil. Komitee kutsub ELi institutsioone üles soodustama heade tavade vahetamist. Eelkõige Regioonide Komitee ja Euroopa kohalike omavalitsuste ühendused (CEMR, AER, Eurocities jne) peaksid mõtlema, kuidas aidata luua võrgustikke neist linnadest, kohalikest omavalitsustest ja piirkondadest, kellel on konkreetne kogemus kõnealuste tegevuste korraldamisel;

53.

kutsub ELi üles looma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks aluskriteeriumid võrdsete võimaluste edendamiseks spordis ja sportimisvõimaluste pakkumisel. Selles kontekstis sõnastatakse Regioonide Komitee harta võrdsete võimaluste kohta spordis:

Regioonide Komitee harta võrdsete võimaluste kohta spordis

„Allkirjastanud kohustuvad kasutama oma mõjuvõimu, et luua spordikeskkond, kus kõik inimesed saavad osaleda ilma igasuguse diskrimineerimiseta. Allkirjastanud tõotavad

võidelda diskrimineerimise vastu spordis ja kaotada see;

innustada kõigi kogukondade inimesi spordis osalema;

tervitada kõigi kogukondade töötajaid ja pealtvaatajaid ning kaitsta neid kõiki diskrimineeriva väärkohtlemise ja ahistamise eest;

julgustada kõigi kogukondade vastavate oskuste ja annetega inimesi osalema kõigis spordivaldkonna halduse ja juhtimise tasandeil ning treeneritöös;

arendada välja parimad võimalikud võrdõiguslikkuse poliitikad ja tavad, mida korrapäraselt läbi vaadatakse ja ajakohastatakse;

toetada mitmekesisust spordis”;

54.

kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles allkirjastama eeltoodud harta ja muutma vastavalt ka oma praegust lähenemist;

55.

on otsustanud hakata andma välja iga-aastast Regioonide Komitee auhinda hartat kõige edukamalt ellu viivatele kohalikele või piirkondlikele omavalitsustele.

Brüssel, 11. oktoober 2007

Regioonide Komitee

president

Michel DELEBARRE