27.10.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 256/131


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroregioonid”

(2007/C 256/23)

17. jaanuaril 2006 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt kodukorra artikli 29 lõikele 2 koostada omaalgatusliku arvamuse teemal: „Euroregioonid”.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsiooni arvamus võeti vastu 21. juunil 2007. Raportöör oli hr ZUFIAUR NARVAIZA.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 437. istungjärgul 11.–12. juulil 2007 (11. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 108, erapooletuks jäi 1.

1.   Taust

1.1   Mõiste määratlus

1.1.1

Euroregioonid on ühiste riigipiiride ääres asuvate kohalike ja piirkondlike naaberomavalitsuste piiriülese koostöö alalised struktuurid.

1.1.1.1

Euroregioone iseloomustavad järgmised tunnused (1):

Euroregioonid ja teised samalaadsed struktuurid ei ole uus haldusvorm ega uus valitsemistasand, vaid platvorm kohalike ja piirkondlike omavalitsuste horisontaalseks piiriüleseks kogemustevahetuseks ja koostööks; euroregioonid aitavad ka edendada vertikaalset koostööd kohalike või piirkondlike omavalitsuste, riiklike valitsuste ja Euroopa institutsioonide vahel.

Tegemist on kummalgi pool riigipiiri asuvate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ühendustega, millel mõnel juhul on olemas parlamentaarne assamblee.

Need on piiriülesed ühendused, millel on olemas alaline sekretariaat, tehnilised ja haldustöötajad ning oma ressursid.

Mõnel juhul on tegemist eraõigusliku asutusega, mis põhineb ühe või teise poole mittetulundusühingul või sihtasutusel, vastavalt asjaomastele riiklikele õigusaktidele. Teistel juhtudel on need avalik-õiguslikud asutused, mis põhinevad riikidevahelistel kokkulepetel ja mille eesmärk on muu hulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalus ja koostöö.

Sageli on euroregioonid määratletud mitte üksnes geograafiliste või poliitilis-halduslike piiridega, vaid ka ühiste majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste tunnustega.

1.1.2

Eri euroregioonide nimetustes kasutatakse mitmeid erinevaid termineid, nagu Euroregio, euroregioon, Euroopa regioon, suurregioon, Regio jt.

1.2   Eesmärgid

1.2.1

Euroregioonide ja teiste samalaadsete struktuuride (2) peaeesmärk on piiriülene koostöö, mille prioriteedid seatakse vastavalt piirkondlikele ja geograafilistele eripäradele. Algetapis või teatud spetsiifilisel eesmärgil loodud töökogukondade puhul on esmatähtis vastastikuse mõistmise edendamine, kultuurisuhete arendamine ja majanduskoostöö tugevdamine. Need euroregioonid, millel on olemas tihedamini integreeritud struktuurid ja oma finantsvahendid, seavad ambitsioonikamaid eesmärke. Nad tegelevad kõikvõimalike piiriülese koostööga seotud küsimustega alates ühiste huvide edendamisest igas valdkonnas kuni piiriüleste programmide ja konkreetsete projektide elluviimise ja juhtimiseni.

1.2.2

Piirülesed tegevused ei hõlma üksnes sotsiaalmajanduslikku arengut ja kultuurikoostööd, vaid ka teisi valdkondi, mis vastavad piiriäärsete piirkondade elanike üldistele huvidele: eelkõige sotsiaalküsimused, tervishoid, haridus ja koolitus, teadus- ja arendustegevus, jäätmekäitlus, looduskaitse ja maastikuhooldus, turism ja vaba aja veetmine, loodusõnnetused, transport ja kommunikatsiooni infrastruktuur.

1.2.3

Euroregioone peetakse sobivaks raamistikuks Euroopa tööjõu liikuvuse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika elluviimiseks, sest piirialadel kasutatakse koostöömeetodeid, millega välditakse pädevuskonflikte.

1.2.4

Euroregioonid aitavad igapäevaelu tasandil alt üles suunaliselt kaasa Euroopa Liidu ülesehitamisele ja integratsioonile.

1.2.5

Piiriülene koostöö aitab ühiste probleemide lahendamiseks rakendada piiriüleseid organisatsiooni- ja tegevusvorme, nagu nt piirkondadevahelised ametiühingukomiteed, tööandjate organisatsioonide koostöö ja kaubanduskojad, euroregioonide majandus- ja sotsiaalkomiteede loomine jne.

1.2.6

Osaledes euroregiooni Saar-Lor-Lux (3) majandus- ja sotsiaalkomitee kutsel Luxembourgis 13. veebruaril 2007 toimunud arutelul, oli käesoleva arvamuse koostamise eest vastutaval uurimisrühmal võimalus sellele kohapeal kinnitust leida.

1.3   Ajalooline areng

1.3.1

Strasbourgis asuv Euroopa Nõukogu on Euroopa organisatsioon, kes on euroregioonide ja laiemalt piiriülese koostöö teemaga tegelenud juba aastakümneid.

1.3.2

Esimesi katsetusi piiriülese koostöö valdkonnas hakati tegema 1940ndate aastate lõpus. 1948. aastal sõlmitud Beneluxi kokkulepe oli esimene algatus astumaks üle riigipiiridega seatud eraldusjoone. 1958. aastal loodi Euregio, mis hõlmas Madalmaade Enschede piirkonda ja Saksamaa Gronau piirkonda. Veidi hiljem viidi mitmed algatused ellu ka Skandinaavia riikides, nagu Sundi, Nordkalotteni ja Merenkurkku piirkondades Taani, Soome, Norra ja Rootsi piiridel, mis tol ajal jäid väljapoole Euroopa Ühendust.

1.3.3

Aastatel 1975–1985 loodi eri riikide piirkondade vahel mitmeid töökogukondi (nt Juura töökogukond ja Püreneede töökogukond), mille tegevusulatus oli piiratud.

1.3.4

Piiriülene piirkondlik koostöö ja euroregioonide loomine on alates 1990. aastatest hoogustunud (4). Sellele on kaasa aidanud eelkõige järgmised tegurid:

Euroopa integratsiooni areng, eelkõige tänu ühtse turu ja euro kehtestamisele ning ELi laienemisele;

üha tugevam detsentraliseerimine ja regionaliseerimine Euroopa riikides;

piiriülese tööhõive kasv;

piirkondade rolli tunnustamine (kuigi piiratud määral) Euroopa institutsioonide otsustusprotsessides;

ühenduse algatused piiriülese koostöö valdkonnas, nt INTERREG.

1.3.5

Viimase kahe laienemisega, mis on suurendanud liikmesriikide arvu 15-lt 27-le, on piiräärsete piirkondade hulk märgatavalt suurenenud ja need on eripalgelisemad kui varem. Täpsemalt on NUTS II määratlusele vastavaid piiriregioone nüüd 38 ja piiride kogupikkus on nüüd 7 137 km asemel 14 300 km.

1.3.6

Euroopa Parlamendi 2005. aasta detsembri resolutsioonis (5) öeldakse, et piiriülesel koostööl on Euroopa integratsioonis ja ühtekuuluvuses väga oluline roll, ja palutakse liikmesriikidel ja komisjonil edendada ja toetada euroregioonide kasutamist. Piiriülest koostööd käsitletakse ka Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõus (artikkel III-220).

1.4   Koostöövormid

1.4.1

Piirkondade koostööd edendava ühenduse algatuse INTERREG III kaudu on komisjon määratlenud kolm koostöövaldkonda:

A — piiriülene koostöö

Piiriülese koostöö eesmärk on majanduslik ja sotsiaalne integratsioon ühiste arengustrateegiate ja struktureeritud kogemustevahetuste kaudu mõlemal pool piiri asuvate piirkondade vahel.

B — riikidevaheline koostöö

Riiklike valitsuste ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste riikidevahelise koostöö eesmärk on edendada territoriaalset integratsiooni Euroopa piirkondade suurte rühmade ehk nn makropiirkondade loomise abil.

C — piirkondadevaheline koostöö

Piirkondade koostöö eesmärk on suurendada teabe ja kogemuste vahetamist mitte üksnes piiriäärsete piirkondade vahel.

Euroregioonid kuuluvad peamiselt mudeli A ja üha enam ka mudeli B alla.

2.   Ühenduse tasandi taust

2.1

Viimasel ajal on esitatud mitmeid ühenduse ettepanekuid, mis on parandanud euroregioonide tegevuse üldist raamistikku. 2006. aasta esimesel poolaastal võtsid Euroopa Parlament ja ministrite nõukogu vastu mitmed olulised piiriülest koostööd puudutavad otsused.

2.2   Finantsperspektiiv

2.2.1

Komisjon esitas 2004. aastal esialgse ettepaneku 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi läbivaatamise kohta (6). Kõnealuses ettepanekus arvestas komisjon 27-liikmelise ELi kulude tasemeks 2007.–2013. aastal 1,14 % rahvamajanduse kogutulust. Võttes arvesse tõsiseid väljakutseid, millele EL peab vastama, toetas EMSK oma arvamuses (7) omavahendite suurendamist maksimaalselt 1,3 %-ni rahvamajanduse kogutulust (rohkem kui senine 1,24 %). 2005. aasta Euroopa Ülemkogu kehtestas 2007.–2013. aasta kogukuludeks 1,045 % rahvamajanduse kogutulust. 2006. aasta aprillis määrati pärast nõukogu ja Euroopa Parlamendi läbirääkimisi lõplikuks ettepanekuks 864,316 miljardit eurot, st 1,048 % rahvamajanduse kogutulust.

2.2.2

Kõnealune märkimisväärne kärpimine mõjutas majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele suunatud vahendeid, mis 15-liikmelise ELi 0,41 %-lt rahvamajanduse kogutulust langes 27-liikmelises ELis 0,37 %-ni Seda just siis, kui uute liikmesriikide ühinemine ja ELi teised väljakutsed, nagu globaliseerumine, nõuaksid just vahendite suurendamist, mitte vähendamist.

2.2.3

Euroopa territoriaalse koostöö osas on uue sihtala 3 raames ette nähtud 8,72 miljardit eurot (2,44 % ühtekuuluvuse jaoks ette nähtud 0,37 %-st rahvamajanduse kogutulust), samas kui komisjon taotles oma esialgses eelarves 13 miljardit eurot. On selge, et väiksemate vahenditega tuleb rohkem ära teha.

2.2.4

ELi rahaline toetus piiriülese koostöö edendamiseks on võrreldes eelmise perioodiga 2000–2006 suurenenud, kuid kärpimine Euroopa Komisjoni esialgsete ettepanekutega võrreldes nõuab piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tihedamat koostööd ja aktiivsemat avaliku ja erasektori partnerluse kasutamist Pärast 12 uue liikmesriigi ühinemist hõlmavad ettenähtud vahendid nüüd enam piirialasid, eriti Kesk- ja Ida-Euroopas.

2.3   Uued määrused

2.3.1

Komisjoni 2004. aasta juulis esitatud ettepanekutes, mis käsitlesid struktuurifonde ajavahemikul 2007–2013, kehtestati endise sihtala 1 asemele lähenemise sihtala, endise sihtala 2 asemele konkurentsivõime ja tööhõive sihtala ning loodi lisaks uus sihtala 3 — Euroopa territoriaalne koostöö -, millega seati piiriülene piirkondlik tegevus varasemast olulisemale kohale.

2.3.2

Eelkõige on uus sihtala 3 (8), mis tugineb ühenduse algatuse INTERREG kogemustele, mõeldud ELi territooriumi tasakaalustatud integratsiooni edendamiseks piiriülese, riikidevahelise ja piirkondadevahelise koostöö abil.

2.3.3

Komitee koostas 2005. aastal struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi reformi kohta asjaomased arvamused (9). Nõukogu ja Euroopa Parlament võtsid 2006. aastal vastu uued määruse ettepanekud (10).

2.4   Ühtekuuluvuspoliitika: strateegilised suunised

2.4.1

Komisjoni teatis ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste kohta (11) võeti vastu pärast mitmete struktuurifonde käsitlevate määruste vastuvõtmist. Nimetatud teatises kinnitatakse uue sihtala 3 „Euroopa territoriaalne koostöö” tähtsust selle kolmes mõõtmes: piiriülene, riikidevaheline ja piirkondadevaheline koostöö.

2.4.2

Uue koostöösihtala eesmärk on edendada Euroopa Liidu territooriumi integratsiooni ja vähendada barjääriefekte piiriülese koostöö ja parimate tavade vahetamise kaudu.

2.4.3

Euroopa ühtekuuluvuspoliitika strateegiliste suuniste eesmärk on:

a)

suurendada piirkondade atraktiivsust, et edendada investeeringuid;

b)

soodustada innovatsiooni ja ettevõtlust;

c)

luua töökohti. Eelkõige soovitakse pöörata tähelepanu ühtekuuluvuspoliitika territoriaalsele mõõtmele.

2.4.4

On selge, et sageli takistavad riigipiirid Euroopa territooriumi kui terviku arengut ja pärsivad selle konkurentsivõime potentsiaali. Seetõttu on ühenduse piiriülese koostöö üks peaeesmärke kaotada riigipiiride barjääriefekt ja luua sünergiaid, leidmaks ühistele probleemidele ühiseid lahendusi.

2.4.5

Ühtekuuluvuspoliitika peab keskenduma meetmetele, mis annavad piiriülesele tegevusele lisaväärtuse, näiteks tõstma piiriülest konkurentsivõimet innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse abil, ühendama mittemateriaalseid (teenused) või füüsilisi (transport) võrgustikke, tugevdamaks piiriülest integratsiooni ja seega ka Euroopa identiteeti, edendama liikuvust ja läbipaistvust piiriülesel tööturul, edendama veeressursside ja üleujutusohu juhtimist, arendama turismi, soodustama majandus- ja sotsiaalsete osalejate osalust, väärtustama kultuuripärandit, parandama ruumiplaneerimist jne.

2.5   Territoriaalse koostöö uus õiguslik alus

2.5.1

Ajalooliselt on ühtse Euroopa tasandi õigusliku aluse puudumine takistanud piiriülese koostöö valdkonnas oluliste meetmete võtmist.

2.5.2

2004. aastal tegi komisjon ettepaneku luua Euroopa piiriülese koostöö rühmitus. Komisjoni viimase ettepanekuga muudeti selle nimetust, asendades termini „piiriülene” terminiga „territoriaalne”.

2.5.3

31. juulil 2006 vastu võetud määruses (12) tunnistatakse järgmist:

Võttes arvesse liikmesriikide, eriti piirkondlike ja kohalike võimuorganite olulisi raskusi territoriaalse koostöö elluviimisel ja juhtimisel riigiti erinevate riiklike õigusaktide ja menetluste raamistikus, tuleb nende raskuste leevendamiseks võtta meetmeid.

Territoriaalset koostööd pärssivate raskuste ületamiseks tuleb asutada ühenduse tasandil koostöövahend, mis võimaldab luua ühenduse territooriumil juriidilistest isikutest koostöörühmitused, mida nimetatakse Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusteks (ETKR).

Territoriaalse koostöö tingimused tuleks luua kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Vastavalt samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks, kusjuures ETKRi kasutamine on vabatahtlik ja toimub kooskõlas iga liikmesriigi põhiseadusliku süsteemiga.

3.   Majandusintegratsioon ning sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus

3.1   Integratsioon ja spetsialiseerumine

3.1.1

Traditsioonilistes suurtes riikides on suur osa majandustegevusest koondunud riigi keskossa ning paljudel juhtudel pealinna ja tähtsamatesse linnadesse. Iga riigi siseselt on välja kujunenud teatud piirkondlik majanduslik spetsialiseerumine.

3.1.2

Euroopa integratsioon soodustab uute koostööruumide, nagu euroregioonide loomist. Euroopa integratsiooni tulemusel ei toimu piirkondlik spetsialiseerumine enam iga riigi piires, vaid üha enam Euroopa tasandil. Riikidevahelised piirid ei tähista enam kogemustevahetust takistavat ületamatut barjääri. Kontekstis, kus Euroopa tasandil spetsialiseerumine üha suureneb, soosib see uute suhete loomist piirkondade vahel, mille arengutaseme on mõnel juhul erinev ja mis asuvad eri liikmesriikides, kuid millel on ühised eesmärgid.

3.1.3

Selline koostöö on eriti vajalik valdkondade puhul, kus tegevusulatus on piiratud ja kus piiriefekt on tugevam, nagu VKEde puhul.

3.1.4

EMSK arvates peaksid euroregioonid tõhusalt kaasa aitama ELi majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika eesmärkide täitmisele. Seoses sellega on uue Euroopa Liidu territoriaalpoliitikat puudutava ettepaneku peaeesmärgid lähenemine ning konkurentsivõime ja tööhõive suurendamine eelkõige vähem jõukates piirkondades ja piirkondades, mis peavad tegelema uute spetsialiseerumisega seotud väljakutsetega.

3.2   Konkurentsivõime

3.2.1

Euroregioonid võimaldavad mastaabisäästu. Euroregiooni loomine tähendab suuremaid turge (sääst tänu koondumisele), tootmistegurite täiendavust ja paremaid stiimuleid investeeringutele. Hinnanguliselt ulatub teatud uuendus- ja arendustegevusse tehtud investeeringute otsene mõju 250–500 km kaugusele. Kuigi on ka suuremaid euroregioone, on nende ulatus keskmiselt 50–200 km.

3.2.2

Euroregioonid on väga olulised, et saavutada teatud valdkondades piisavat kriitilist massi. Tänu neile on võimalik investeerida teatud olulistesse teenustesse, mida ilma piiriülese koostööta ei saaks teha.

3.2.3

Konkurentsivõime suurendamiseks võib piirkondlike ja kohalike omavalitsuste piiriülene koostöö pakkuda mitmeid avalikke hüvesid:

teabe-, kommunikatsiooni-, energia- ja transpordivõrgustikud ja teised piiriülesed infrastruktuurid;

avalikud teenused, nagu koolid, haiglad, hädaabiteenused;

asutused ja teenused, mis toetavad erasektori majandustegevust, sh kaubanduse arengut, ettevõtlikkust ja piiriüleste ettevõtete partnerlust, uute töökohtade loomist ja töötajate liikuvust.

3.3   Ühtekuuluvus: piiriülese töö probleemid

3.3.1

Enamik euroregioone hõlmab samal arengutasemel piirkondi, kuid on ka selliseid euroregioone, mis hõlmavad erineva arengutasemega piirkondi. Üks euroregioonide eesmärke on edendada sellist majandus- ja muud tegevust, mis vähendaks piirkondadevahelisi erinevusi. Selle saavutamiseks on väga oluline asjaomaste liikmesriikide ja ELi aktiivsem osalus.

3.3.2

Piirialadel on põhiteenustesse tehtavad sotsiaalsed investeeringud sageli väiksemad kui riigi keskosades. Sageli on põhjus see, et piirialadel ei ole otsustuskeskustele nii suurt mõju. Paljudel juhtudel ei ole eriti vähemkaitstud elanikkonnarühmadele (lapsed, sisserändajad, väiksema ostujõuga pered, puudega inimesed, kroonilised haiged jt) seetõttu tagatud piisavalt mitmekesiseid ja tasuvaid kvaliteetteenuseid.

3.3.3

Euroregioonid võivad suuresti kaasa aidata selliste teenuste arendamisele ning sellele, et piiriülese lähenemisviisi abil suudetaks nimetatud ühiskonnarühmadele pakkuda paremat kaitset. Lisaks võivad euroregioonid aidata ületada õiguslikke, haldus- ja rahalisi takistusi ja erinevusi, mis pärsivad piirkondade arengut. Samuti aitavad need üle saada ajaloolistest eelarvamustest, edendavad ühiseid analüüse ja parandavad üksteise erinevuste paremat mõistmist.

3.3.4

Õiguslikele lünkadele ja puudulikule ühtlustamisele piirialatöötajate vaba liikumise osas on ühenduse õigustik ja Euroopa Kohus lahendust pakkunud üksnes osaliselt. Kuna piiralatöötajaid on üha rohkem, on sellest Euroopa tasandil saanud oluline küsimus, eriti maksude, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi valdkonnas, kus endiselt määratletakse ja käsitletakse erinevalt selliseid mõisteid nagu elukoht, perekondlikud tingimused, haiguskulude hüvitamine ning esineb teisi halduslikke takistusi (13).

4.   Piiriülene koostöö: lisaväärtus Euroopa integratsiooni jaoks

4.1   Piiride ületamine

4.1.1

Integratsiooni piiravad takistused on osa piirialade elanike igapäevaelust. See ei tähenda, et piire tuleks muuta või piirata liikmesriikide suveräänsust, vaid et üle piiride peab olema võimalik teha tõhusat koostööd kõigis eluvaldkondades, et parandada elutingimusi ja teha kodanike Euroopa tegelikkuses teoks.

4.1.2

ELi piirid ei täida enam barjääri rolli, kuid endiselt on olemas majanduslikud, sotsiaalkultuurilised, halduslikud ja õiguslikud erinevused, mida on eriti tunda ELi välispiiridel. Seetõttu on piirialade koostöö eesmärk luua koostööstruktuure, -menetlusi ja -vahendeid, et kaotada haldus- ja õiguslikud takistused, kõrvaldada ajalooliselt kujunenud eraldavad tegurid ning muuta naabrus teguriks, mis soodustab liikuvust ja majanduslikku ja sotsiaalset arengut. See tähendab, et piiriülestest piirkondadest peaksid saama nö ühise heaolu alad.

4.2   Lisaväärtus

4.2.1

Piiriülene koostöö ja selle stabiilne elluviimine euroregioonide kaudu võimaldab ennetada konflikte, reageerida õnnetustele, ületada psühholoogilisi barjääre ning samuti märkimisväärselt edendada arengut mõlemal pool piiri. Kõnealune lisaväärtus võib avalduda institutsioonilises, poliitilises, majanduslikus, sotsiaalses või kultuurilises plaanis või Euroopa integratsiooni näol. Piiriülene koostöö annab väärtusliku panuse rahumeelse kooseksisteerimise, julgeoleku ja Euroopa integratsiooni edendamiseks. See on tõhus viis, kuidas viia ellu ühenduse subsidiaarsuse, partnerluse ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõtet ning aidata kaasa uute liikmesriikide täielikule integreerimisele ELi.

4.2.2

Kõnealused alalised piiriülese koostöö struktuurid võimaldavad kodanikke ja haldusaparaati ning samuti riigiüleseid poliitilisi ja sotsiaalseid rühmi aktiivselt ja jätkusuutlikult kaasata; need aitavad üksteist paremini tunda õppida ja võimaldavad vertikaalset ja horisontaalset partnerlust erinevate riiklike struktuuride ja pädevusalade alusel. Samuti saab nende kaudu juhtida piiriüleseid programme ja projekte või hallata ühiselt erinevatest allikates pärit vahendeid (ühenduse või riiklikud vahendid, omavahendid või kolmandate osapoolte vahendid). EMSK arvates on selliste algatuste ühine arendamine edukam ja tõhusam, kui selles täidab põhirolli organiseeritud kodanikuühiskond.

4.2.3

Sotsiaalmajanduslikust seisukohast on piiriülese koostöö struktuuride kaudu võimalik ära kasutada kõikide osalejate (kaubanduskojad, ühendused, ettevõtted, ametiühingud, ühiskondlikud ja kultuuriasutused, keskkonnakaitseorganisatsioonid, turismibürood jt) potentsiaal, avada tööturud ja ühtlustada kutsekvalifikatsioonid, edendada majanduse arengut ja luua töökohti meetmete abil teistes sektorites, nagu infrastruktuur, transport, turism, keskkond, haridus, teadus ja VKEde koostöö.

4.2.4

Sotsiaalkultuuriliselt seisneb piiriülese koostöö lisaväärtus pidevas teadmiste levitamises. Seda teadmiste levitamist tuleks vaadelda piiriülese kontiinumina erinevate väljaannete näol ja erinevas formaadis. Samuti on võimalik kasutada asutustevõrku, mis suurendab selle tegevuse kõlapinda mitmekordselt. Sellisteks asutusteks on haridusasutused, keskkonnakaitseasutused, kultuuriühingud, raamatukogud, muuseumid jt. Samuti edendab piiriülene koostöö võrdseid võimalusi ja naaberriigi keele või isegi kohalike murrete oskust, mis on piiriüleses koostöös väga oluline aspekt ning eeltingimus selleks, et teabevahetus oleks võimalik.

4.2.5

Selline piiriülene koostöö, mis toimub alaliste struktuuride, nagu euroregioonide abil, pakub riiklikele meetmetele lisaväärtust tänu piiriüleste programmide ja projektide täiendavusele, loodud sünergiatele, ühisele teadus- ja uuendustegevusele, dünaamiliste stabiilsete võrgustike loomisele, teadmiste ja heade tavade vahetusele ning piiride ületamise ja ressursside tõhusa piiriülese juhtimise kaudsetele mõjudele.

4.3   Takistused

Siiski on mitmeid piiriülest koostööd takistavaid asjaolusid (14). Eelkõige on need järgmised:

riiklike õigusaktidega seatud õiguslikud piirangud, mis takistavad piirkondlike ja kohalike omavalitsuste piiriülest tegevust;

eri haldustasandite erinevad struktuurid ja pädevused kummalgi pool piiri;

poliitilise tahte puudumine, eelkõige riiklikul tasandil, piirangute kaotamiseks näiteks riiklike eeskirjade või kahepoolsete lepingutega;

ühise raamistiku puudumine maksustamise ja sotsiaalkindluste valdkonnas ning kõrgkoolidiplomite ja kutsetunnistuste mittetunnustamine;

erinev majandusstruktuur kummalgi pool piiri;

keelelised, kultuurilised ja psühholoogilised tõkked, seal hulgas eelkõige ajalooliselt kujunenud eelarvamused ja vastasseis rahvaste vahel.

4.4   Piiriülese koostöö üldpõhimõtted

4.4.1

Rohkete näidete varal, mida võib kogu leida kogu Euroopast, võib välja tuua teatud üldpõhimõtted, mis on vajalikud edukaks piiriüleseks koostööks:

kodanikulähedus: piirialade elanikud soovivad teha koostööd, et lahendada probleeme või parandada oma elukvaliteeti;

(kohalike, piirkondlike, riiklike ja Euroopa tasandi) poliitiliste esindajate kaasamine on hea piiriülese koostöö saavutamiseks väga oluline;

subsidiaarsus: kohalik ja piirkondlik tasand on osutunud parimaks tasandiks piiriülese koostöö arendamiseks, kuigi ka koostöö riiklike valitsustega on vajalik;

partnerlus: mõlema riigi kõigi osalejate kaasamine on väga tähtis ühiste eesmärkide saavutamiseks;

ühised struktuurid: ühiste ressursside (tehnilised, haldus-, finants- ja otsustusvahendid) varal tagavad need pikaajalise ja pidevalt areneva tegevuse; samuti on nende abil kindlustatud teatud pädevuste teostamine, programmide, sh Euroopa programmide juhtimine, piiriülese konsensuse saavutamine ja egoistlike riiklike huvide kõrvalejätmine.

5.   Koostööl põhinev juhtimine

5.1   Uued üksused nõuavad uusi juhtimisviise

5.1.1

Euroregioonid on territoriaalsed üksused, kus rakendatakse avaliku ja erasektori sisese ning samuti nende omavahelise koostöö ja partnerluse uusi mudeleid, kujundamaks uut, võrgustikuna toimivat poliitikat, kus kõik tõepoolest huvitatud pooled on suuremal määral kaasatud.

5.1.2

Juhtimist (governance) võib mõista kui sellist valitsemist, mis on kaasavam ja horisontaalsem kui tavapärased hierarhilisemad ja vertikaalsemad valitsemisviisid. Niisugune juhtimiskontseptsioon on eriti sobiv euroregioonide puhul, kus eesmärk on leida ühistele probleemidele ühiseid lahendusi.

5.1.3

Majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika Euroopa tasandil juhtimises täidavad euroregioonid üha enam subsidiaarset, kuid siiski väga olulist rolli.

5.1.4

Seoses sellega leiab EMSK, et europiirkonnad ja teised samalaadsed struktuurid peaksid andma olulise panuse integratsiooniprotsessi süvendamiseks ja Euroopa ülesehitamise edendamiseks.

5.1.5

Euroregioonide loomine tähendab omakorda koostööd institutsiooniliste ja ühiskondlike osalejate vahel, kelle tavad ja mõtteviisid on sageli väga erinevad. Lähedus ei tähenda alati paremat koostööd. Seetõttu on horisontaalses juhtimises väga oluline roll institutsioonidel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel.

5.1.6

Majandus- ja sotsiaalsete osalejate kaasamiseks euroregioonide juhtimisse on vaja luua institutsiooniline raamistik, mis võimaldaks süsteemi toimimist. Kodanikuühiskonna organisatsioonid tuleb kaasata kahe või enama riigi piiriülese koostöö erinevate tasandite poliitika väljatöötamisse ja elluviimisesse. Sotsiaalpartnerite osalus EURESe võrgustikus piiriülestes valdkondades on selle põhimõtte rakendamise konkreetne näide.

6.   Järeldused ja soovitused

6.1

Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) loomist käsitleva määruse vastuvõtmine ja uue territoriaalse koostöö sihtala sisseviimine on euroregioonide tegevusele avanud uusi võimalusi. Esiteks loodi sellega piiriüleseks koostööks uus ühenduse õigusvahend ning samas anti liikmesriikidele võimalus osaleda erinevatel tasanditel piiriüleses territoriaalses koostöös. Teiseks tähendab üleminek piiriüleselt koostöölt territoriaalsele koostööle seda, et euroregioonid võivad oma tegevust laiendada naaberomavalitsuste kohaliku ulatusega koostööst kaugemale ja hõlmata integreeritud arenguks suuremaid territooriume, millel on ühine sünergia ja potentsiaal.

6.2

Seetõttu leiab EMSK, et euroregioonide arendatav territoriaalne koostöö mängib väga olulist rolli Euroopa integratsiooni edendamisel, riigipiiride põhjustatud majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise killustatuse vähendamisel ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel. Seoses sellega arvab EMSK, et tulevastes aruteludes Euroopa uue lepingu lõpliku vastuvõtmise üle tuleb piiriülesele territoriaalsele koostööle pöörata eritähelepanu.

6.3

Selleks et Euroopa territoriaalne koostöö suudaks täita seoses eespool nimetatud reformidega tekkinud ootusi, peaksid EMSK arvates liikmesriigid ja nende vahestruktuurid enam osalema euroregioonide arengus. Selleks oleks vaja riiklikke territoriaalse koostöö strateegiaid ühenduse raamistikus. Eelkõige peaksid liikmesriigid aitama lahendada oma piirialade kõige otsesemaid probleeme, mis on tavaliselt seotud tööturu, tervishoiu, sotsiaalabi, hariduse ja transpordiga.

6.4

EMSK arvates oleks territoriaalse koostöö tõhustamiseks ning subsidiaarsuse põhimõtet silmas pidades otstarbekas suurendada piiriüleste ja teatud juhul ka riikidevaheliste ühenduse või riiklikest vahenditest rahastatavate projektide otsejuhtimist ETKRide poolt.

6.5

Et muuta euroregioonid nö ühise heaolu aladeks, oleks vaja erasektori ettevõtteid (sh sotsiaalmajandus) enam piiriülese arengu algatustesse kaasata, arvestades seejuures VKEde tähtsust tootmisstruktuuris ja töökohtade loomisel.

6.6

EMSK on arvamusel, et euroregioonid ja samuti vastavalt määrusele nr 1082/2006 loodavad ETKRid on komisjoni 2001. aasta valges raamatus käsitletud Euroopa juhtimispõhimõtete suurepärane väljendus. Seoses sellega leiab EMSK, et piiriülese tegevuse ja poliitika ning üldiselt territoriaalse koostöö tõhusus sõltub sellest, kuivõrd suudetakse saavutada tõeline partnerlus kõigi huvitatud territoriaalsete ja sotsiaalmajanduslike osalejate vahel. Seetõttu nõuab EMSK, et loodaks mehhanismid organiseeritud kodanikuühiskonda esindavate organisatsioonide osalemiseks territoriaalse koostöö projektides.

6.7

Eelkõige peaks EMSK arvates saama EURESe võrgustikust Euroopa vahend, millel oleks keskne roll tööjõu nõudluse ja pakkumise vahendajana. Seejuures on piiriülene valdkond oluline katselava. Sellega seoses märgib EMSK kahetsusega, et viimastel aastatel võib täheldada suundumust, et EURESe juhtimine läheb tagasi riigi tasandile, ja kutsub üles teostama nimetatud võrgustiku juhtimist tõeliselt piiriüleselt. Lisaks vahendajarollile tööturul on EURESel oluline osa ka sotsiaaldialoogi edendamisel riikidevahelistes naaberpiirkondades.

6.8

Sotsiaalmajandusorganisatsioonid täidavad Euroopa integratsioonis kahtlemata olulist rolli. Seetõttu tervitab EMSK riikidevahelise tegevuse kogemusi, nagu piirkondadevahelised ametiühingunõukogud, mitmesuguses vormis riikidevaheline koostöö ja partnerlus ettevõtjate organisatsioonide, kaubanduskodade, teaduskeskuste ja ülikoolide vahel, euroregioonide majandus- ja sotsiaalkomiteede loomine jm. Komitee kutsub üles sellist lähenemisviisi tugevdama ja edasi arendama ning pakub selleks oma abi.

6.9

EMSK arvates täidavad euroregioonid nii majandusarengu kui ka kodanike turvalisuse ja sotsiaalse integratsiooni seisukohast olulist osa kolmandate riikidega külgnevates piirkondades ning nende roll võiks olla veelgi suurem. Seetõttu toetab EMSK seda, et ELi naabrus- ja ühinemiseelne poliitika hõlmaks kõnealuseid asutusi ja nende tegevust.

6.10

Arvestades, kui rikkalik kogemustepagas on omandatud piiriülese tegevuse valdkonnas (mõned näited esitatakse käesoleva arvamuse lisas) ja kui vähe isegi teised euroregioonid neist kogemustest teavad, peab EMSK otstarbekaks, et komisjon koostaks kõnealuse valdkonna heade tavade juhendi, mis sisaldaks ka eduka avaliku ja erasektori partnerluse näiteid.

6.11

On selge, et tegemist on väga mitmetahulise teemaga, mille ammendavaks käsitlemiseks ei piisa ühest arvamusest. Seetõttu peab EMSK otstarbekaks süüvida piiriülese territoriaalse koostöö ja seda toetavate struktuuride teemasse teistes arvamustes, milles käsitletaks ühist huvi pakkuvaid piiriüleseid küsimusi, nagu tööturg, turism, arengukeskused jne.

Brüssel, 11. juuli 2007.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Dimitris DIMITRIADIS


(1)  Tunnuste kirjeldamisel on aluseks võetud „Piiriülese koostöö praktiline juhend”, 2000, AEBR.

(2)  Euroregioonidest rääkides mõeldakse ka teisi samalaadseid struktuure.

(3)  Saarimaa, Lorraine, Luksemburg, Rheinland-Pfalz, Valloonia piirkond, Belgia prantsuskeelne kogukond, Belgia saksakeelne kogukond.

(4)  Praegu on üle 168 euroregiooni ja samalaadse struktuuri. Ligikaudu pool Euroopa Liidu liikmesriikide piirkondadest osaleb euroregioonides.

(5)  Euroopa Parlamendi 1. detsembri 2005. aasta resolutsioon euroregioonide rolli kohta regionaalpoliitika arengus.

(6)  KOM(2004) 101 lõplik.

(7)  Arvamus teemal „Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Ehitades meie ühist tulevikku — Laienenud liidu poliitikaväljakutsed ja eelarvevahendid 2007–-2013””, ELT C 74, 23.3.2005, lk 32.

(8)  KOM(2004) 495 lõplik, artikkel 6 „Euroopa territoriaalne koostöö”.

(9)  EMSK arvamused fondide üldsätete, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa piiriülese koostöö rühmituse kohta, ELT C 255, 14.10.2005, lk 76, 79, 88, 91.

(10)  ELT L 210, 31.7.2006.

(11)  KOM(2005) 299 lõplik ja KOM(2006) 386 lõplik, mille ministrite nõukogu võttis vastu 5. oktoobril 2006.

(12)  ELT L 210, 31.7.2006.

(13)  Tulevane EMSK tööhõive seirekeskus võiks jälgida Euroopa probleeme, mis on seotud tööga piirialadel ja piiriülese tööga.

(14)  EMSK 21. aprilli 2006. aasta arvamus teemal „Tööstuse muutuste juhtimine piirialadel pärast Euroopa Liidu laienemist”, ELT C 185, 8.8.2006.