[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 3.7.2007 KOM(2007) 373 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE Haagi programmi rakendamise 2006. aasta aruanne {SEC(2007)896}{SEC(2007)897} KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE Haagi programmi rakendamise 2006. aasta aruanne 1. Käesolev teatis käsitleb nõukogu komisjonile esitatud soovi esitada aastaaruanne Haagi programmi ja selle tegevuskava rakendamise kohta[1]. Aruande koostamisel kasutati esimeses aastaaruandes (2005. aastal) kasutatud metoodikat[2]. 2. Käesoleva dokumendi eesmärk on jälgida Haagi programmis ette nähtud meetmete rakendamist . Meetmed hõlmavad Haagi tegevuskava täiendavaid dokumente, mis on võetud vastu kehtestatud ajakava kohaselt: narkootikumidealast tegevuskava, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala välispoliitilist mõõdet käsitlevat strateegiat ning terrorismivastase võitluse tegevuskava. Seetõttu käsitletakse käesolevas teatises ( I osa ja 1. lisa ) kõiki 2006. aastaks kavandatud ja 2005. aastal täitmata jäänud meetmeid. Teatises märgitakse ka vajaduse korral mõnesid seotud meetmeid, mida tegevuskavasse ei lisatud. Järgmistes aastaaruannetes käsitletakse andmeid alates 2007. aastast. 3. Käesolevas teatises käsitletakse – nagu 2005. aasta aruandeski – kõnealuste meetmete vastuvõtmist ELi tasandil ja nende rakendamist liikmesriikides (II osa ja 2. lisa). 1. HAAGI PROGRAMMIS 2006. AASTAKS ETTE NÄHTUD MEETMED 4. Üldise hinnangu tulemused on erinevad[3]. 53 % hinnatud meetmetest on ellu viidud; siiski ei olnud areng igas valdkonnas ühtlane. 2006. aasta aruandest selgub, et võrreldes 2005. aastaga on tulemused kehvemad ja selliste meetmete arv, mille teostamist on tulnud edasi lükata, on kasvanud 27 %. Tabelis nr 1 esitatakse teave 2006. aastaks kavandatud meetmete (või 2005. aastal ellu viimata jäänud meetmete) või Haagi tegevuskava raames jätkuvate meetmete hetkeseisu kohta. 5. Rahuldavate tulemusteni jõuti peamiselt järgmistes valdkondades: põhiõiguste järgimine ja aktiivne kaitse, Euroopa kodakondsus, õigusalane koostöö tsiviilasjades, Euroopa narkootikumi-, varjupaiga- ja rändestrateegia, viisa- ja piirivalvepoliitika ning terrorismivastane võitlus. 6. Ebapiisavaks jäid tulemused peamiselt järgmistes valdkondades: politsei- ja tollikoostöö, organiseeritud kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine ning õigusalane koostöö kriminaalasjades. [pic] [pic] 1.1. Üldised suundumused 1.1.1. Hindamine 7. Poliitika hindamine on oluline. Justiits- ja siseküsimuste nõukogu[4] tõdes 4. detsembril 2006. aastal, et praeguseid hindamismehhanisme tuleb parandada, vältides samal ajal ELi ja riikliku tasandi jõupingutuste dubleerimist. Nõukogu eesistujat ja komisjoni kutsuti üles arutlema hindamismehhanismi ulatuse ja eeskirjade üle. Nõukogu erakorraline kohtumine toimus mais. Hindamisega tegeleva eksperdirühma koosolek võib aset leida 2007. aastal ning esimese hindamisaruande saab esitada 2008. aasta juunis. 1.1.2. Põhiõiguste järgimine ja kaitse 8. Tulemused kõnealuses valdkonnas on üldiselt rahuldavad . Enamik 2006. aastaks kavandatud meetmetest on kas ellu viidud või tehakse seda praegu. 9. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti õiguslik alus[5] võeti nõukogus vastu 15. veebruaril 2007. aastal. Amet loodi 1. märtsil 2007. aastal. Komisjon võttis 4. juulil 2006. aastal vastu teatise " Euroopa Liidu lapse õiguste strateegia väljatöötamine ", mis oli esialgselt kavandatud 2005. aastasse. Meede lükati edasi 2006. aastasse, kuna see eeldas tõsist ettevalmistustööd ja erinevate huvide arvestamist. 2005. aastal rahastati mitmeid naistevastase vägivallaga võitlemise ennetusmeetmete projekte, mis 2006. aastal teostati. 10. Andmekaitse valdkonnas võeti 7. märtsil 2007. aastal vastu teatis andmekaitsedirektiivi parema rakendamise tööprogrammi järelmeetmete kohta,[6] mis oli esialgu kavandatud 2005. aastasse, ning 2007. aasta mais võeti vastu teatis eraelu puutumatust soodustavate tehnoloogiate edendamise kohta. 1.1.3. Euroopa Kohus 11. Praegu on käimas arutelud vahendite kohta, mis võimaldaksid Euroopa Kohtul tegeleda eelotsuste taotlustega, mis käsitlevad vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala. Arutelu aluseks on Euroopa Kohtu 2006. aasta sügisel esitatud tegevusvõimalused ja komisjoni 28. juuni 2006. aasta teatis[7]. 1.1.4. Euroopa uimastivastane strateegia 12. Kõik 2006. aastaks ette nähtud meetmed on lõpule viidud . 13. Haagi tegevuskavas rõhutatakse, et uimastiprobleemide lahendamisel on oluline kasutada ulatuslikku, tasakaalukat ja erinevaid valdkondi hõlmavat lähenemisviisi. EL võttis 2004. aasta detsembris vastu 2005.–2012. aasta uimastivastase strateegia ning 2005. aasta juunis ELi narkootikumidealase tegevuskava (2005–2008). Kuna uus tegevuskava kiideti heaks alles hiljuti, esitas komisjon esimese ülevaate 21. detsembril 2006. 14. Lisaks sellele võttis komisjon 26. juunil 2006. aastal vastu rohelise raamatu kodanikuühiskonna rolli kohta Euroopa Liidu uimastipoliitikas . Rohelises raamatus käsitleti seda, kuidas korraldada komisjoni ja kodanikuühiskonna vahel struktureeritud ja järjepidevat dialoogi, et paremini kaasata uimastiprobleemidega seotud ringkondi ELi tasandi poliitikasse. Konsultatsiooni positiivse vastuse tulemusena asutab komisjon kodanikuühiskonna uimastifoorumi. 1.2. Vabaduse tugevdamine 1.2.1. Liidu kodakondsus 15. Enamik meetmetest kõnealuses valdkonnas, millel on ELi kodanikele oluline praktiline tähtsus, on ellu viidud . 16. Komisjon avaldas 5. aprillil 2006. aastal aruande, mis käsitleb vaba liikumist ja elama asumise õigust käsitlevate direktiivide 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ kohaldamist ning uute liikmesriikide kodanike olukorda. Komisjon jälgib pingsalt direktiivide ülevõtmist ning algatab vajadusel rikkumismenetluse nende liikmesriikide suhtes, kes ei suuda ülevõtmiskohustusi täita (vt osa 2.2). 17. Komisjon võttis 12. detsembril 2006. aastal vastu teatise „2004. aasta Euroopa Parlamendi valimised” , mis koosnes aruandest ELi kodanike elukohaliikmesriigis valimistel osalemise ja valimiskorra kohta ning ettepanekust nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse 6. detsembri 1993. aasta direktiivi 93/109/EÜ. Kõnealune meede oli algselt kavandatud 2005. aastasse. 18. Komisjon avaldas 28. novembril 2006. aastal rohelise raamatu diplomaatilise ja konsulaarkaitse kohta . Rohelist raamatut võib pidada ettevalmistavaks meetmeks 2007. aasta neljandasse kvartalisse kavandatud strateegilise algatuse vastuvõtmisele. Kõnealune algatus hõlmaks teavituskampaaniaid ja muid konkreetseid meetmeid teadvustamaks ELi kodanikele nende õigusi diplomaatilise ja konsulaarkaitse valdkonnas. 1.2.2. Varjupaiga-, rände- ja piiripoliitika – rändenähtuse kõikide aspektide ühisanalüüs 19. Kõnealuse valdkonna areng on olnud pidev . 20. Rände- ja varjupaigastatistika kogumise ELi raammäärus (algselt kavandati 2005. aastasse) võeti vastu 2007. aasta juunis pärast 2006. aasta detsembris saavutatud nõukogu ja Euroopa Parlamendi poliitilist kompromissi seoses komisjoni ettepanekuga. 21. Komisjon võttis 28. novembril 2005. aastal vastu rohelise raamatu Euroopa rändevõrgustiku kohta; sellele järgneb õigusloomega seotud ettepanek võrgustiku loomise kohta 2007. aastal. 1.2.3. Euroopa ühine varjupaigasüsteem 22. Kõnealuses valdkonnas on saavutatud erinevaid tulemusi. 23. Rahvusvahelise kaitse saajatele antavat pikaajalise elaniku staatust käsitleva ettepaneku tegemine lükati esialgse 2005. aasta asemel 2007. aastasse, ettepanek esitati lõpuks 6. juunil 2007. aastal[8]. Varjupaigataotluste ühise menetlemise mõjude, nõuetekohasuse ja teostatavuse uuringud viiakse läbi enne 2007. aasta lõppu. 24. Komisjon võttis 24. mail 2006. aastal vastu muudetud ettepaneku Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse kohta, millega asutatakse Euroopa Pagulasfond aastateks 2008–2013 üldprogrammi „Solidaarsus ja rändevoogude juhtimine“ raames. Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid ettepaneku suhtes poliitilisele kokkuleppele 2006. aasta detsembris. 25. Kaks Euroopa Pagulasfondiga seotud 2005. aastast üle kantud meedet teostati 2006. aastal. Esiteks võeti 8. detsembril 2006. aastal vastu Euroopa Pagulasfondi lõpparuanne. Teiseks lepiti esimesel lugemisel 2006. aasta detsembris kokku ettepaneku suhtes muuta Euroopa Pagulasfondi, et abistada liikmesriike kolmandate riikide teatavate kodanikekategooriate vastuvõtmisel,. 1.2.4. Seaduslik ränne 26. Komisjon võttis 2006. aasta detsembris vastu teatise üldise lähenemisviisi kohta rändele [9] . Kõnealust teatist Haagi tegevuskavasse ei lisatud, kuid see oli aluseks Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. detsembri 2006. aasta järeldustele. Järeldustes kutsuti üles välja töötama hästi hallatavat rändepoliitikat, millega aidata liikmesriikidel täita praeguseid ja tulevasi tööjõuvajadusi nii, et samal ajal aidatakse kaasa kõikide riikide jätkusuutlikule arengule. 27. 2006. aasta tegevuskava sisaldas ainult ühte seaduslikku rännet käsitlevat meedet, milleks oli seadusliku rände esimese etapi direktiivide ülevõtmise ja rakendamise hindamine ning järelevalve. Komisjon rahastas muu hulgas ka varjupaigapoliitikat käsitlenud uuringut, mis lõpetatakse 2007. aasta lõpuks. 1.2.5. Kolmandate riikide kodanike integratsioon 28. Enamik 2006. aastaks ette nähtud meetmetest on lõpule viidud . 29. Pearõhk oli integratsiooniga seotud teabe ja kogemuste jagamisel. Käimas on 2005. aasta ettepanekute alusel valitud INTI projektide (kolmandate riikide kodanike integratsioon) rakendamine. 2006. aasta projektide valik on tehtud ning valitud projektide rakendamine praegu käib. 30. Komisjon esitas 30. juunil 2006. aastal rände ja integratsiooni teise aastaaruande , [10] kus esitatakse ülevaade rändesuundumustest Euroopa Liidus, analüüsitakse muutusi ja kirjeldatakse 2004. aastal riiklikul ja ELi tasandil sisserändajate vastuvõtmiseks ja integreerimiseks võetud meetmeid. 31. Komisjon koostas 2006. aastal ka integratsiooni käsiraamatu esimese väljaande (teine väljaanne ilmus 2007. aasta mais) ning praegu töötatakse välja integratsiooni veebisaiti. 1.2.6. Ebaseadusliku sisserände vastane võitlus 32. Kõnealuses valdkonnas jõuti 2006. aastal märkimisväärsete saavutusteni . 33. Ebaseadusliku rände valdkonda käsitleva ühise poliitika teine aastaaruanne esitati 19. juulil 2006. aastal ja see lisati komisjoni teatisele kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku sisserände vastase võitluse poliitiliste prioriteetide kohta. 34. Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2006. aasta järelduste aluseks oli kõnealune teatis koos ettepanekuga direktiivi kohta, millega nähakse ette sanktsioonid ebaseaduslike sisserändajate tööandjate suhtes. Ettepanek võeti vastu 16. mail 2007. 35. Suuri edusamme tehti tagasivõtmispoliitika valdkonnas. EÜ tagasivõtulepingud kehtivad Hongkongi, Aomeni, Sri Lanka ja Albaaniaga. Ühenduse tagasivõtuleping Venemaaga sõlmiti 25. mail 2006 ja jõustus pärast vajalike menetluste läbiviimist 1. juunil 2007. Leping Ukrainaga parafeeriti 27. oktoobril 2006 ja ametlikku allakirjutamist on oodata 2007. aasta juunis. 2007. aasta kevadel lõpetati läbirääkimised tagasivõtulepingute üle Serbia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ning Moldovaga. 1.2.7. Varjupaiga- ja rändepoliitika välismõõde 36. Komisjon tegi ettepaneku kehtestada raamistik ELi piirkondlike kaitseprogrammide väljatöötamisele , seda ideed toetasid ka liikmesriigid. Katseprojektidega alustati 2007. aastal Tansaanias ja läänepoolsetes uutes iseseisvates riikides. 1.2.8. Piirihaldus, biomeetria, infosüsteemid ja viisapoliitika 37. Kõnealuses valdkonnas toimus oluline areng . 38. Komisjon võttis 6. novembril 2006. aastal vastu soovituse piirivalvurite praktilise käsiraamatu koostamiseks. Kõnealusel käsiraamatul on oluline osa välispiiride integreeritud haldussüsteemi kehtestamisel. 39. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 20. detsembril 2006. aastal vastu määruse nr 1987/2006 , mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist,[11] ning määruse nr 1986/2006 , mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II)[12]. Kõnealuste õigusaktide hulka kuuluv kolmanda samba otsus[13] võetakse mõnede liikmesriikide parlamentaarsete reservatsioonide tõttu vastu 2007. aasta jooksul. 40. Komisjon esitas 10. märtsil 2006. aastal muudetud ettepaneku nõukogu määruse kohta, mis käsitleb biomeetria kasutamist elamislubades . Komisjon võttis 28. juunil 2006. aastal vastu otsuse, millega nähakse ette liikmesriikides väljaantavate passide ja reisidokumentide turvaelementide ja biomeetria standardeid käsitlevad tehnilised kirjeldused. 41. Komisjon võttis 24. novembril 2005. aastal vastu teatise justiits- ja siseküsimuste valdkonna Euroopa andmebaaside suurema tõhususe, tugevdatud koostalitusvõime ja koostoime kohta. Teatis võeti vastu seetõttu, et Haagi programmis kutsutakse komisjoni üles võtma vastu teatis SIS II, VISi, ja EURODACi koostalitlusvõime kohta. 1.2.9. Viisapoliitika, sealhulgas viisainfosüsteemi (VIS) väljatöötamine 42. Ka kõnealuses valdkonnas saavutati märkimisväärset edu . Mitmed algselt 2005. aastaks ettenähtud meetmed teostati 2006. aasta jooksul. 43. Nendeks meetmeteks on ettepanekud vajalike muudatuste kohta viisapoliitika parandamiseks ja ühiste viisataotluskeskuste rajamiseks, viisamaksu käsitlevate ühiste konsulaarjuhiste muutmine ja ühiste konsulaarjuhiste ülevaatamine, eriti seoses kohaliku konsulaarkoostööga. 44. Nõukogu võttis 19. detsembril 2006. aastal vastu komisjoni ettepaneku nõukogu määruse kohta, millega muudetakse määrust nr 539/2001 seoses viisanimekirja korrapärase läbivaatamisega. 45. Komisjon esitas aruande Kaliningradi transiidikava toimimise kohta 22. detsembril 2006. aastal. 46. Viisainfosüsteemi täieliku rakendamise kuupäeva ei saa veel kinnitada peamiselt seetõttu, et nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid poliitilise kokkuleppeni süsteemi õigusliku aluse suhtes (VISi määrus) 2007. aasta juunis. Lõplik ajakava lepitakse kokku pärast õigusliku aluse vastuvõtmist (vt ka punkt 49, politseiasutuste VISile juurdepääsu käsitleva VIS-otsuse kohta). 47. Viisalihtsustuslepingud on sõlmitud Venemaa ja Ukrainaga. 2007. aasta kevadel lõpetati viisalihtsustuslepingute läbirääkimised Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Montenegro, Serbia ning Moldovaga. Kõnealused lepingud sõlmitakse arvatavasti enne 2007. aasta lõppu. 1.3. Turvalisuse tugevdamine 1.3.1. Õiguskaitse- ja kohtuasutuste vaheline teabevahetus, rikkumata tasakaalu eraelu ja turvalisuse vahel 48. Kõnealuses valdkonnas on tulemused olnud erinevad . 49. Komisjon esitas 24. novembril 2005. aastal ettepaneku eelnõu nõukogu otsuse kohta, mis käsitleb liikmesriikide sisejulgeoleku eest vastutavate ametiasutuste ja Europoli juurdepääsu viisainfosüsteemile (VIS) terroriaktide ja teiste raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärkidel. Ettepaneku vastuvõtmine on seotud VISi määruse vastuvõtmisega. Kõnealust otsust käsitlev poliitiline kokkulepe Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutati 2007. aasta juunis. 50. Nõukogu võttis vastu raamotsuse teabe ja jälitusteabe vahetamise lihtsustamise kohta 18. detsembril 2006. aastal (2006/960/JHA). Saksamaa 2007. aasta algatust otsuse kohta, millega enamus Prümi lepingu Schengeni lepingusse mitte kuuluvast kolmanda samba osast võidakse võtta üle Euroopa Liidu institutsioonilisse raamistikku (sealhulgas sõrmejäljed, DNA ning sõidukite registreerimisandmed), võiks pidada teabe kättesaadavuse põhimõtte osaliseks rakendamiseks. Ka politseiasutuste juurdepääs VISile oleks samm edasi teabe kättesaadavuse põhimõtte rakendamise suunas. 51. Edusamme on tehtud ka seoses ettepanekuga ELi ühise lähenemisviisi kohta reisijate isikuandmete kasutamisel piiride turvalisuse ja lennundusjulgestuse valdkonnas ning muudel õiguskaitse eesmärkidel. Käimas on konsultatsioonid liikmesriikide ja riiklike ning rahvusvaheliste ühendustega. 1.3.2. Terrorism 52. Kõnealuse valdkonna areng on olnud pidev . 53. Liikmesriigid peavad tegema koostööd. Haagi programmis rõhutatakse, et terrorismi tõhus ennetamine ja sellega põhiõigusi täielikult järgides tõhusalt võitlemine nõuab, et liikmesriigid ei keskenduks ainult enda julgeoleku säilitamisele, vaid keskenduksid samuti liidu kui terviku julgeoleku säilitamisele. 54. Komisjon võttis kavandatust varem, 29. novembril 2005. aastal, vastu teatise „Terrorismi rahastamise takistamine ja võitlus terrorismi rahastamise vastu riigisisese koordineerimise süvendamise ja mittetulundussektori läbipaistvuse parandamise teel”. 55. Ettevalmistused Euroopa õiguskaitsevõrgustiku loomiseks tuli katkestada liikmesriikide toetuse puudumise tõttu. 56. Arutelud, mis käsitlesid Austria esitatud õigusloomealgatust nõukogu otsuse kohta seoses ATLASe koostööga (terrorismivastane koostöövõrgustik), tuli katkestada, kuna nõukogu arvates sisalduvad mõned ettepanekud juba Prümi lepingu Schengeni lepingusse mitte kuuluvate kolmanda samba osade ühenduse õigusaktidesse ülevõtmise algatuses. Austria vaatab oma algatuse uuesti üle. 57. Haagi programmiga kooskõlas investeerib komisjon terrorismivastase võitluse institutsioonilistesse / suutlikkuse suurendamise meetmetesse kolmandates riikides. Komisjoni eesmärk on kaasata terrorismivastased meetmed kõikidesse oma välismeetmetesse. Terrorismivastane klausel lisatakse kõikidesse läbirääkimise etapis olevatesse või tulevikus sõlmitavatesse lepingutesse ning Euroopa naabruspoliitika tegevuskavadesse . Komisjon toetab kolmandates riikides õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas institutsioonilisi / suutlikkuse suurendamise meetmeid, mis aitavad samal ajal kaasa terrorismivastasele võitlusele (nt kohtud, politsei, rahapesu jne). 58. Euroopa Ülemkogu palvel hakkas komisjon integreerima või kaasama terrorismivastaseid eesmärke riigi- ja piirkonnastrateegia dokumentidesse ning tegevuskavadesse, niivõrd kui see oli asjaomase välisabivahendi piires võimalik. 59. Nõukogu peasekretariaat koostas aruande nende vastuste põhjal, mida liikmesriigid andsid hindamismeeskondade soovitustele terrorismivastaste meetmete vastastikuste hindamiste esimese vooru raames. Terrorismi töörühmas 2007. aasta märtsis heaks kiidetud aruanne koosnes kahest osast: soovituste rakendamise üldhinnangust ja iga liikmesriigi hetkeolukorra ülevaatest. 60. Liikmesriikidevaheliste erimeelsuste tõttu ei ole Euroopa Nõukogu rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise vastase võitluse konventsiooni sõlmimise ja allakirjutamise ettepanek nõukogus edasi liikunud. 61. Komisjon võttis 13. detsembril 2006. aastal vastu otsuse eelnõu meetmete rahastamise kohta, millega tõhustatakse Euroopa Komisjoni suutlikkust osaleda ELi kriisijuhtimises, eriti terrorirünnakute, -kampaaniate või ähvarduste korral.[14] See tähendab kriisiohjesuutlikkuse rakendamist koos ELi integreeritud kriisiohjamise korra väljatöötamisega. 62. Teatis Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitse programmi[15] kohta võeti vastu 12. detsembril 2006. aastal. Kõnealuse programmi peamine eesmärk on parandada ELis esmatähtsate infrastruktuuride kaitset esmatähtsate infrastruktuuride kaitset käsitleva ELi raamistiku loomisega. 63. Algselt 2006. aastasse kavandatud õigusloome ettepanek, milles käsitletakse esmatähtsate infrastruktuuride hoiatusinfovõrgu (CIWIN) loomist, on edasi lükatud 2008. aastasse, võttes arvesse infrastruktuuride kaitset käsitleva rohelise raamatu raames saadud tagasidet. 64. Kodanikukaitse rahastamisvahendit käsitleva poliitilise kokkuleppeni jõuti 2006. aasta lõpus, millele järgnes nõukogu otsuse[16] ametlik vastuvõtmine 5. märtsil 2007. aastal. 1.3.3. Organiseeritud kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine 65. Kõnealuse valdkonna tulemused on 2006. aastal olnud tagasihoidlikumad kui eelmisel aastal. 66. Komisjon võttis 2. mail 2006. aastal vastu inimkaubanduse vastu võitlemist käsitleva nõukogu raamotsuse rakendusaruande. Varsti valmib ka komisjoni otsus inimkaubanduse eksperdirühma loomise kohta. 67. Teatis "Igakülgse ja ühtse ELi kuritegevuse ja kriminaalasjades õigusemõistmise näitajate hindamise strateegia väljatöötamine: ELi tegevuskava 2006–2010" pidi algselt valmima 2005. aastaks, kuid võeti vastu 7. augustil 2006 ning seda rakendatakse praegu. Algselt 2005. aastasse kavandatud komisjoni töödokument, mis käsitleb õiguskaitset kriminaaljälituse korral, tuli edasi lükata. 68. EUROPOL koostas 2006. aastal esimese organiseeritud kuritegevuse ohu hinnangu ning nõukogu võttis 2006. aasta juunis vastu järeldused, kinnitades strateegilised prioriteedid. 69. Üksmeele puudumine tähendas seda, et enamik komisjoni pakutud meetmetest, mis olid seotud organiseeritud kuritegevuse ennetamisega, organiseeritud kuritegevuse rahastamisega võitlemise vahendite tõhustamisega ning õigusaktide täiustamise ja olemasolevate õiguslike vahendite ülevaatamisega, jäi 2006. aastal teostamata ning lükati edasi. Üks järelejäänud parlamentaarsetest reservatsioonidest on seotud kuritegelikku ühendusse kuulumist käsitleva raamotsusega. 70. 2006. aastasse planeeritud komisjoni teatis küberkuritegevusega võitlemist käsitleva üldise strateegia väljatöötamise kohta võeti vastu 22. mail 2007. aastal. Ettepanek ÜRO korruptsioonivastase võitluse konventsiooni sõlmimiseks EÜ nimel võeti vastu 22. veebruaril 2006. aastal. 1.3.4. Politsei- ja tollikoostöö 71. Areng kõnealuses valdkonnas on olnud aeglane . 72. Komisjon esitas 2006. aasta detsembris ettepaneku, mille eesmärk on teha EUROPOList nõukogu otsuse alusel loodud asutus, lisades otsusesse kõik kolmes protokollis juba sisalduvad muudatused ning muid parandusi, mille abil saab EUROPOL minna vastu uutele väljakutsetele ning anda veelgi tõhusamat toetust liikmesriikide õiguskaitseasutustele. 73. Eriti aeglane on olnud selliste meetmete rakendamine, mis on seotud õiguskaitsealase koostööga ja Schengeni acquis arendamisega seoses piiriülese operatiivse õiguskaitsega. Sarnane olukord valitseb ka meetmete puhul, mis on seotud õiguskaitseametnike süstemaatiliste vahetusprogrammidega. 74. Operatiivkoostöö valdkonnas on tehtud edusamme. 2006. aasta mais võeti vastu tolli IT-süsteeme käsitlevad soovitused, Kagu-Euroopa koostööalgatuse abil jätkatakse tööd õiguskaitsealase koostöö tugevdamiseks Lääne-Balkanil. 4. ja 5. detsembril 2006. aastal võttis nõukogu vastu järeldused Kagu-Euroopa koostööalgatuse edasise arengu kohta. Jätkuvad jõupingutused, et anda EUROPOLile vahendid organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses kesksete ülesannete täitmiseks. 75. Julgeolekukomitee (COSI) rolli määratlemine on seotud põhiseaduse lepingu jõustumisega. 1.3.5. Kriisiohjamine Euroopa Liidus 76. Vt punktid 61–63. 1.3.6. Kuritegude üldine ennetamine 77. Komisjon on 2006. aastal tegelenud kuritegevuse ennetamise tõhustamise ja professionaalsemaks muutmisega ning aidanud kaasa Euroopa kriminaalpreventsiooni võrgustiku (EUCPN) rolli suurendamisele. 7. augusti 2006. aasta otsusega moodustati eksperdirühm kuritegevuse ja kriminaalasjades õigusemõistmise andmete poliitilise vajaduse kindlaksmääramiseks. 1.3.7. Usalduse suurendamine ja vastastikune usaldus 78. Haagi tegevuskava kohaselt võttis komisjon 29. juunil 2006. aastal vastu teatise õigusalase koolituse kohta. Peale selle võeti 11. juulil 2006. aastal vastu komisjoni otsus ettevalmistavate meetmete kohta õigusasutuste vahetusprogrammi rakendamiseks. Vahetustega alustatakse 2007. aasta mais ning need hõlmavad 400 kohtunikku ning prokuröri. Katseprojekti hindamine on kavandatud 2007. aastasse. 1.3.8. Õigusalane koostöö kriminaalasjades 79. Üldiselt on edusammud kõnealuses valdkonnas olnud aeglased ning mitu meedet on edasi lükatud. 80. 2006. aastal on olnud peamine tähelepanu kõnealuses valdkonnas vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise järgimisel. Komisjon võttis 4. juulil 2006. aastal vastu töödokumendi Euroopa Liidus süüdimõistetud kolmandate riikide kodanike registri teostatavuse kohta . Peale selle võttis komisjon 29. augustil 2006. aastal vastu ettepaneku vabadusekaotuseta kohtueelsete järelevalvemeetmete vastastikuse tunnustamise kohta . 81. Euroopa vahistamismäärust ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra rakendamist käsitleva raamotsuse teine rakendamisaruanne valmib arvatavasti 2007. aasta neljandas kvartalis. Samuti tuli 2008. aastasse edasi lükata vara või tõendite arestimist käsitleva 22. juuli 2003. aasta raamotsuse rakendamisaruanne ja ettepanek juhtimisõiguse äravõtmise kohta. Liikluseeskirja rikkumiste eest karistamise soodustamise algatus on kavas kinnitada 2007. aasta teises kvartalis. 82. Tagaseljaotsuseid ( in absentia ) käsitleva rohelise raamatu vastuvõtmine on edasi lükatud. Samuti on edasi lükatud miinimumstandardi kehtestamist elektroonilise tõendusmaterjali kogumiseks ja vahetamiseks käsitleva soovituse vastuvõtmine ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku edasiarendamine kriminaalasjades . 83. Seoses ühtlustamisega võttis komisjon 26. aprillil 2006. aastal vastu rohelise raamatu süütuse presumptsiooni kohta , mis algselt oli kavandatud 2005. aastasse. Kuid algselt 2005. aastasse kavandatud ohvrite seisundit kriminaalmenetluses käsitleva raamotsuse rakendamise teine aruanne on edasi lükatud 2008. aastasse, kuna liikmesriigid ei ole esitanud piisavat teavet. 1.3.9. Õigusalane koostöö tsiviilasjades 84. Õigusalase koostöö valdkonnas tsiviilasjades on tulemused 2006. aastal olnud märkimisväärsed . 85. Haagi programmis omistati suurt tähtsust õigusalase koostöö jätkuvale arendamisele tsiviilasjades ja 2000. aastal vastu võetud vastastikuse tunnustamise programmi lõpuleviimisele. 86. Esitati kaks rohelist raamatut: 17. juulil 2006 roheline raamat kollisiooninormide kohta abieluvara käsitlevates asjades, sealhulgas kohtualluvuse ja vastastikuse tunnustamise küsimustes, ning 24. oktoobril 2006 roheline raamat kohtuotsuste tulemusliku jõustamise kohta. 87. Nõukogu ja Euroopa Parlament võtsid 12. detsembril 2006. aastal vastu määruse, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus . Vahendamise teatavaid aspekte tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva direktiivi vastuvõtmine on edasi lükatud, kuna arutelu Euroopa Parlamendis selle üle veel käib. 88. Seoses tõhustatud koostööga võeti 16. mail 2006. aastal vastu aruanne tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku (2005) tegevuse kohta. Lisaks sellele kavandatakse 2007. aasta neljandasse kvartalisse kõnealusel aruandel põhinevat muudatusettepanekut. Edusamme saavutati ka ettevalmistustes, mis on seotud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja Euroopa vahenditega seotud pretsedendiõigusealaste andmebaasidega. 89. Rahvusvahelise õiguskorraga seoses rõhutatakse Haagi programmis ELi ja rahvusvahelise õiguskorra vahelist seostatust ning jätkuvat pühendumust suhete tihendamisele ja koostööle rahvusvaheliste organisatsioonidega. 90. Nõukogu võttis 5. oktoobril 2006. aastal vastu otsuse ühenduse ühinemisest Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsiga. Ühinemine toimus 3. aprillil 2007. aastal. 91. Vanemliku vastutuse ja lastekaitsemeetmetega seotud kohtualluvust, kohaldatavat seadust, tunnustamist, kohtuotsuste täitmist ja koostööd käsitleva 1996. aasta Haagi konventsiooni ratifitseerimine on praegu Ühendkuningriigi ja Hispaania vahelise, Gibraltariga seotud küsimuse tõttu peatatud. Läbirääkimised käivad. 2. SISERIIKLIKUSSE ÕIGUSSE ÜLEVÕTMISE JÄRELEVALVE 2.1. Metoodika 92. Järelevalve hõlmab eelkõige direktiive ja raamotsuseid , mida liikmesriigid peavad üle võtma. Käesolevas aruandes on arvesse võetud õigusaktid, mis on üle võetud hiljemalt 31. märtsiks 2007. 93. 2. lisa tabelis esitatakse kõik õigusaktid, mille puhul ülevõtmise tähtaeg on aegunud. 94. Käesoleva aruande koostamisel kasutatakse sama metoodikat kui Haagi programmi rakendamise 2005. aasta aruande koostamisel[17] 2.2. Järelevalve valdkondade lõikes 2.2.1. Üldjuhised 95. Põhiõigustega seoses on praeguse õigusliku raamistiku alusel vajalik ainult isikuandmete kaitset käsitleva direktiivi 95/46/EÜ rakendamine. Direktiiv on täitnud oma eesmärgi, mis seisnes kõrgtasemel kaitse tagamises kodanike eraelu puutumatusele ning Euroopa Liidus isikuandmete vaba ringlemist takistavate tõkete kaotamises. 7. märtsil 2007. aastal vastu võetud teatise (andmekaitsedirektiivi parema rakendamise tööprogrammi järelmeetmete kohta)[18] kohaselt on kõik liikmesriigid teavitanud riiklikest ülevõtmismeetmetest. Siiski on mõnes liikmesriigis rakendamine edenenud vaevaliselt. Mõnel liikmesriigil ei ole õnnestunud direktiivi mõningaid olulisi sätteid inkorporeerida. Mõnel juhul ei ole direktiivi ülevõtmine või tavad olnud direktiiviga kooskõlas või on ületanud liikmesriikidele jäetud tegutsemisruumi. Algatatud on mõned täitmatajätmisest või ebaõigest kohaldamisest tulenevad rikkumismenetlused, ühe liikmesriigi puhul on jõutud juba ka põhjendatud seisukohani. 96. Kümme liikmesriiki ei ole ikka veel täitnud teavitamiskohustust, mis tuleneb raamotsusest, millega kehtestatakse miinimumeeskirjad ebaseadusliku uimastiäri kuriteokoosseisu ja karistuste kohta. 2.2.2. ELi kodakondsus 97. Olulise direktiiviga nr 2004/38/EÜ, millega kindlustatakse ja ajakohastatakse ELi kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumise õiguse kasutamist, asendati ja tunnistati alates 30. aprillist 2006 kehtetuks mitu õigusakti, mis käsitlesid ELi kodanike ja kolmandate riikide kodanike vaba liikumist. Kõnealune õigusakt on oluline samm edasi ELi kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumise suunas. Pärast esialgset viivitust direktiivi ülevõtmisel (vähemalt kolmeteistkümnele liikmesriigile saadeti 15. detsembril 2006 teavitamata jätmise tõttu põhjendatud seisukoht) on ülevõtmisega seotud jõupingutusi kiirendatud, praeguseks on teavitamiskohustus täitmata neljal liikmesriigil ning mitme liikmesriigi teatis on komisjonis ülevaatamisel. 98. Isikute vaba liikumist käsitlevate praeguseks juba aegunud ühenduse õigusaktidega seoses on mitu täitmatajätmisest või ebaõigest kohaldamisest tulenevat rikkumismenetlust veel viie liikmesriigi puhul pooleli. Kõnealused menetlused on erinevates etappides, kuni EÜ asutamislepingu artikli 228 kohase ametliku kirjani välja. 2.2.3. Varjupaiga-, rände-, piiripoliitika 99. Varjupaigapoliitika valdkonnas saavutati 2006. aastal seoses EURODACi meetmetega väga häid tulemusi . Õigusaktide, näiteks direktiivi, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded, ülevõtmismeetmetest teavitamine on siiski olnud kahetsusväärselt kehv . Vajakajäämisi esineb viie liikmesriigi puhul ning viimasel aastal saavutatud edu on olnud üpris piiratud. Mitme teavitamisega seotud rikkumise puhul on käimas kohtuvaidlus. Seoses direktiiviga, mis käsitleb pagulasseisundi taotlemise tingimusi või rahvusvahelist kaitset vajavaid isikuid, ei ole kuusteist liikmesriiki täitnud teavitamiskohustust, mille tulemusena on algatatud rikkumismenetlused. 100. Seadusliku rände valdkonnas on perekondade taasühinemist käsitleva direktiivi ülevõtmise puhul teavitamiskohustus täitmata kaheksal liikmesriigil ja kolmandatest riikidest kodanike pikaajalise elaniku seisundit käsitleva direktiivi ülevõtmise puhul on teavitamiskohustus täitmata üheteistkümnel liikmesriigil. See ületab ülevõtmisele seatud tähtaja rohkem kui ühe aastaga. Käesoleva aruandega hõlmatud ajavahemikus pidid liikmesriigid rakendama uued direktiivid, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanike sissepääsutingimusi õpinguteks ja muudeks sarnasteks tegevusteks, ning kolmandate riikide kodanikke, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud. Esimesena nimetatud direktiivi ülevõtmisega on maha jäänud seitseteist liikmesriiki, teise direktiivi puhul on see arv üksteist. 101. Ebaseadusliku rände valdkonnas on edu saavutatud kolme kõige uuema õigusakti ülevõtmisel. Ühel liikmesriigil tundub siiski suuri probleeme olevat. Uuemate õigusaktide ülevõtmine on kahetsusväärselt aeglane: seitse liikmesriiki ei ole veel täitnud ülevõtmiskohustust seoses direktiiviga abi kohta läbisõidu puhul seoses väljasaatmisega õhuteed pidi; sellest on teavitatud ka Euroopa Kohut. Seoses direktiiviga veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid on ülevõtmistähtajast maha jäänud üheksa liikmesriiki. 2.2.4. Turvalisus 102. Organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust ning politsei- ja tollikoostööd käsitlevate õigusaktide, eriti Euroopa Liidu lepingu VI jaotise alusel vastu võetud konventsioonide ja nende lisaprotokollide rakendamist on nende olemuse tõttu raske hinnata: nendes ei ole liikmesriikidele ette nähtud ei ametlikku teavitamiskohustust ega aruande esitamist rakendamise kohta riigi tasandil. Kõnealuste konventsioonide ja lisaprotokollide võimalikult kiire ratifitseerimine on jätkuvalt esmatähtis. 103. Väga raske on hinnata terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastast võitlust käsitlevate õigusaktide järgimist ja/või kohaldamist riiklikul tasandil, kuna nende õigusaktide kohta ei esitata aruandeid ning liikmesriikidel ei ole kohustust teavitada riiklikest meetmetest. Rahapesu andmebüroode vahelist koostööd käsitleva raamotsuse puhul ei ole viis liikmesriiki teavitanud riiklikest ülevõtmismeetmetest, ülevõtmise tähtaeg möödus peaaegu seitse aastat tagasi. 104. Politsei- ja tollikoostöö valdkonnas on edu saavutatud Napoli II konventsiooni ratifitseerimisel. Mitmelt liikmesriigilt oodatakse lisajõupingutusi Interpoliga andmevahetust käsitleva ühise seisukoha ülevõtmisel. 2.2.5. Õigus 2.2.5.1. Kriminaalõigus 105. Vastastikuse tunnustamise valdkonnas on kõik liikmesriigid teavitanud Euroopa vahistamismääruse riiklikest ülevõtmismeetmetest. Vähemalt neljalt liikmesriigilt oodatakse siiski jõupingutuste tegemist, et kõnealuse raamotsuse tingimused oleksid täielikult täidetud. Nõukogu avaldab 2007. aasta keskel tegeliku rakendamise aruande, milles tehakse kokkuvõte selleks ajaks hinnatud kümne liikmesriigi peamistest tulemustest. 106. Vara või tõendite arestimise otsuste täitmist käsitleva raamotsuse rakendamine on edenenud kahetsusväärselt aeglaselt. Rohkem kui 18 kuud pärast rakendamistähtaega ei ole kolmteist liikmesriiki täitnud teavitamiskohustust või on teinud seda ainult osaliselt. 107. Rahalisi karistusi käsitleva raamotsuse kohta andmed puuduvad. 108. Käesoleva teatisega hõlmatud ajavahemikus avaldati ainult mõned komisjoni aruanded, mis käsitlesid ühtlustavaid õigusakte kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas. Seega aruannetes, mis käsitlevad mittesularahalisi maksevahendeid, rahapesu, kuriteovahendeid ja kriminaaltulu ning inimkaubandust, ebaseaduslikku piiriületamist, läbisõitu ja elamist, kirjeldatakse üldiselt seda, et ülevõtmine hindamisele kuulunud liikmesriikides on ebarahuldav. Liikmesriikide arv, kes ei ole veel täitnud teavitamiskohustust, on erinev, kuid siiski suur. 109. Terrorismivastast võitlust käsitleva raamotsuse puhul on kõik kakskümmend viis liikmesriiki teavitanud oma ülevõtmismeetmetest, kuigi ülevõtmine on mõnes riigis veel pooleli. Rohkem teavet saab arvatavasti 2007. aasta keskel avaldatavast, kõiki ELi liikmesriike hõlmavast teisest aruandest. 110. Neli EL-10 liikmesriiki on saavutanud edu Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse konventsiooni ja selle protokollide ratifitseerimisel. 2.2.5.2. Tsiviilõigus 111. Õigusabi ja kuriteoohvritele hüvitise maksmisega seotud kahe direktiivi ülevõtmist võib pidada rahuldavaks, kuigi vajakajäämisi esineb jätkuvalt esimesena nimetatud direktiivi puhul ühes liikmesriigis ja teise direktiivi puhul neljas liikmesriigis, kes ei ole oma teavitamiskohustust täielikult täitnud. 112. Kahe määruse (kohtutevahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades ning tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta) kohaldamist hinnatakse 2007. aasta jooksul. Kõik liikmesriigid on edastanud Brüsseli II a määruse (mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega) kohaselt kohtuid ja apellatsioonimenetlusi käsitleva teabe. 2.3. Järelevalve liikmesriikide lõikes 113. Järgmised kõiki õigusakte käsitlevad üldandmed on tuletatud kahest indikaatorist, mis on esitatud 2. lisa tabelis. Esimeses kahes tabelis esitatakse liikmesriikide lõikes ülevõtmismeetmetest teatamata jätmise ning ebaõige ülevõtmise või kohaldamise juhtumid. Kolmandas tabelis esitatakse mõlema kategooria koondandmed. [pic] [pic] [pic] 3. JÄRELDUSED 114. Käesolev Haagi programmi teine järelevalvearuanne näitab, et ELi tasandil õigusaktide vastuvõtmise ja nende riiklikul tasandil rakendamise vahel on suur erinevus . Kui ametiasutused on EÜ asutamislepingu IV jaotise kohaldamisalasse kuuluvate õigusaktide vastuvõtmisega edenenud üldiselt tõusvas joones, siis riiklikul tasandil rakendamises on veel palju arenemisruumi. 115. Kuigi ELi tasandil tehti suuri edusamme, oli programmi üldine rakendamistase madalam kui 2005. aastal. See tuleneb peamiselt ebapiisavatest edusammudest kolmanda sambaga seotud valdkondades, nagu organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine ja selle ennetamine, politsei- ja tollikoostöö, kriisijuhtimine ELis ja õigusalane koostöö kriminaalasjades. 116. Siiski tehti ka olulisi edusamme. Võrreldes eelmise aastaga oli saavutuste tase käesoleval aastal kõrgem peamiselt esimese samba valdkondades, mis on seotud põhiõiguste järgimise ja kaitsega, narkootikumidealase poliitikaga, rände- ja varjupaigapoliitikaga, viisa- ja piiripoliitikaga ning õigusalase koostööga tsiviilasjades. 117. EÜ asutamislepingu IV jaotise kohaldamisalasse kuuluvate õigusaktide ja riiklikest ülevõtmismeetmetest teavitamisega seoses on eelmise aasta aruande andmetega võrreldes mõningat edu saavutatud mõned EL-15 liikmesriigid. Üldiselt on ka EL-10 liikmesriigid teavitamiskohustuse täitmisel edu saavutanud. Teisalt on olukord ikka veel kahetsusväärne nende liikmesriikide tõttu, kes ei pea kinni ülevõtmisele seatud tähtajast, ning ülevõtmisel tekkinud viivituste tõttu, mis on tihti pikemad kui üks aasta ning kohati isegi mitu aastat. 118. EÜ asutamislepingu VI jaotise kohaldamisalasse kuuluvate õigusaktide puhul tuleks kiirendada jõupingutusi nende õigeaegseks ja täielikuks rakendamiseks. Isegi kui liikmesriigid tegid mõne õigusakti puhul eelmisel aastal edusamme, on raamotsuse rakendamismeetmetest teavitamisel suuri viivitusi. Taolised viivitused kestavad mõnikord mitu aastat. Taolised viivitused, nagu ELi õigusaktide ülevõtmata jätmine riiklikul tasandil, viivad "virtuaalse" õigusliku raamistiku tekkeni politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas. Peale selle on ülevõtmine kontrollitud liikmesriikides sageli puudulik või nõuetele mittevastav. 119. Kuigi edusammude vähenemisele on 2006. aastal erinevaid põhjuseid, kinnitab aeglane edasiminek Euroopa Liidu asutamislepingu VI jaotisega seotud küsimustes komisjoni 2005. aasta aastaaruandes väljendatud muresid . 120. Kõnealune negatiivne suundumus lisab väärtust komisjoni hinnangule, mis esitati 28. juuni 2006. aasta teatises "Haagi programmi rakendamine: edasised sammud", mille kohaselt tuleb otsuste tegemist tõhustada ELi asutamislepingu VI jaotise kohaldamisalasse jäävates valdkondades. 121. Nagu 2006. aasta detsembris kogunenud Euroopa Ülemkogu toonitas, ei soodusta justiits- ja siseküsimustes kohaldatavad otsustamismehhanismid alati tõhusat ja tulemuslikku otsuste tegemise protsessi. Komisjon kinnitab oma hinnangut, et ELi asutamislepingu VI jaotise kohaldamisalasse kuuluva vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisel edasiste edusammude saavutamiseks on vaja veel tõhusamaid, läbipaistvamaid ja vastutustundlikumaid otsuste tegemise menetlusi. [1] Haagi programm: vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamine Euroopa Liidus (ELT C 53, 3.3.2005, lk 1) ning nõukogu ja komisjoni tegevuskava vabaduse, turvalisus ja õiguse tugevdamist Euroopa Liidus käsitleva Haagi programmi rakendamiseks (ELT C 198, 12.8.2005, lk 1). [2] KOM(2006) 333 (lõplik). [3] Saavutatud taseme hindamine viitab nii komisjoni ettepanekute ja algatuste esitamisele kui ka nõukogus ja Euroopa Parlamendis vastuvõtmisele. [4] Vt justiits- ja siseküsimuste nõukogu 4. detsembri 2006. aasta järeldused. [5] Määrus EÜ (2007)168. [6] KOM(2007) 87 (lõplik). [7] KOM(2006) 333 (lõplik). [8] KOM (2007) 298. [9] KOM(2006) 735 (lõplik). Sellele järgnes teine teatis, millega laiendati üldist lähenemisviisi Ida- ja Lõuna-Euroopa riikidele (KOM(2007) 247). [10] SEK(2006) 892 [11] ELT L 381/4, 28.12.2006. [12] ELT L 381/1, 28.12.2006. [13] KOM(2005) 230 (lõplik). [14] K(2006)6507 [15] KOM (2006) 786 [16] Nõukogu otsus 2007/162/EÜ, Euratom [17] KOM(2006) 333 (lõplik). [18] KOM(2007) 87 (lõplik).