ET

Brüssel 11.4.2007

KOM(2007) 160 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

MUSTA MERE SÜNERGIA - UUS PIIRKONDLIK KOOSTÖÖALGATUS

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

MUSTA MERE SÜNERGIA - UUS PIIRKONDLIK KOOSTÖÖALGATUS

1. Sissejuhatus – Vajadus regionaalpoliitika järele

Euroopa Liiduga ühinesid 1. jaanuaril 2007 kaks Musta mere rannikuriiki, Bulgaaria ja Rumeenia. Meie Musta mere piirkonnas asuvate naabrite õitseng, stabiilsus ja turvalisus on praegu ELiga vahetult seotud rohkem kui kunagi varem.

Musta mere piirkond [1] on loodusvarade poolest rikas eraldiseisev geograafiline piirkond, mis asetseb strateegiliselt Euroopa, Kesk-Aasia ja Lähis-Ida ristteel. Suure rahvaarvu tõttu on selle piirkonna elanike ees suur hulk võimalusi ja väljakutseid. Piirkond on suure arengupotentsiaaliga arenev turg ning on samuti tähtis energeetika- ja transpordivoogude sõlmpunkt. Piirkonnas eksisteerib siiski ka ummikseisus konflikte ja keskkonnaprobleeme. Piirikontrolli ebapiisav tase piirkonnas julgustab ebaseaduslikku rännet ja organiseeritud kuritegevust. Viimaste aastate positiivsetele sündmustele vaatamata on piirkonna riikide majandusreformide kiirus ja valitsemiskvaliteet erineval tasemel. Asjaomaste riikide kodanikele oleks märkimisväärselt kasulik, kui kõnealustele probleemidele leitaks dünaamilised kogu piirkonda hõlmavad lahendused, sellega antaks oma panus ka stabiilsuse, jõukuse ja julgeoleku kindlustamisele Euroopas.

Euroopa Liit on laiaulatuslike koostööprogrammide kaudu juba alustanud märkimisväärseid jõupingutusi, et soodustada demokraatlike ja majanduslike reformide teostamist, kaitsta stabiilsust ja toetada arengut Musta mere piirkonnas. Kõnealuses kontekstis on olulised kolm ELi poliitikat: Türgi ühinemiseelne protsess, Euroopa naabruspoliitika (viis ENP idapoolset partnerit osalevad ka Musta mere piirkonna koostöös) ja strateegiline partnerlus Venemaa Föderatsiooniga. Peale selle on EÜ osalenud terves reas piirkondliku tähtsusega valdkondlikes algatustes. (Vaata I lisa).

Musta mere piirkonnas on märkimisväärseid võimalusi ja väljakutseid, mis vajavad piirkondlikul tasandil kooskõlastatud tegevust. Need hõlmavad selliseid tähtsaid valdkondi nagu energeetika, transport, keskkond, liikumine ja julgeolek. Tihedama piirkondliku koostöö eesmärk ei ole otse tegeleda piirkonna kauaaegsete konfliktidega, vaid luua omavaheline usaldus, mis võiks aja jooksul aidata eemaldada mõningaid siiani eksisteerivaid takistusi. Kuna Musta mere piirkond on ka erinevate kultuuride kohtumispaigaks, oleks kasvaval piirkondlikul koostööl mõju ka väljaspool Musta mere piirkonda.

Seetõttu on saabunud aeg suurendada Euroopa Liidu kaasatust koostöö prioriteetide ja mehhanismide määramisel piirkondlikul tasandil. Käesolevas teatises esitab komisjoni Musta mere sünergia kava kui ELi uut piirkondliku koostööalgatust.

2. Musta mere sünergia iseloom

Komisjoni eesmärk ei ole esitada eraldiseisvat Musta mere strateegiat, kuna ELi üldine poliitika piirkonnas on juba sätestatud Türgi ühinemiseelses strateegias, Euroopa naabruspoliitikas ja strateegilises partnerluses Venemaaga. Kõnealuse poliitika edasine areng ja suuresti kahepoolne rakendamine määravad strateegilise raamistiku ka tulevikus.

Vaja on kõnealust poliitikat täiendavat algatust, mis keskendaks poliitilise tähelepanu piirkondlikule tasandile ja elavdaks käimasolevaid koostööprotsesse. Musta mere sünergia esmane ülesanne oleks seetõttu koostöö arendamine Musta mere piirkonna sees ning piirkonna ja Euroopa Liidu vahel.

Kõnealune täielikult läbipaistev ja kõikehõlmav algatus põhineb ELi ja Musta mere äärsete riikide ühistel huvidel ja võtab arvesse kõigi Musta mere äärsete riikidega peetud konsultatsioonide tulemusi. See parandaks ka sünergiat Musta mere piirkonda ELiga ühendavate olemasolevate algatustega nagu näiteks Doonau koostööprotsess [2] ning võimaldaks nendest saadud kogemuste kasutamist.

Musta mere sünergia eesmärk on luua paindlik raamistik, millega tagatakse suurem järjekindlus ja poliitiline juhtimine. Teatavatele algatustele antava ühenduse toetuse kasulikkust hinnates peaks esmaseks kriteeriumiks olema see, et riigid ja piirkondlikud ametiasutused, kellega algatus on otseselt seotud, osaleksid selles aktiivselt, sealhulgas algatuse rahastamise kaudu.

Meetmete kohaldamisala võib ulatuda väljapoole Musta mere piirkonda, kuna paljud meetmed on jätkuvalt tugevalt seotud naaberpiirkondadega, eelkõige Kaspia merega, Kesk-Aasiaga ja Kagu-Euroopaga. Musta mere lähenemisviisi ja ELi Kesk-Aasiat käsitleva strateegia vahel oleks tihe seos. Musta mere koostöö hõlmaks seega piirkondadevahelisust. Selles võetaks arvesse ka muid rahvusvaheliste organisatsioonide ja kolmandate riikide toetatavaid piirkondlikke koostööprogramme. [3]

3. Peamised koostöövaldkonnad

Musta mere sünergia keskenduks esialgselt nendele küsimustele ja koostöövaldkondadele, mis peegeldavad ühiseid prioriteete ning kus ELi kohalolek ja toetus on juba märkimisväärne. Sellest tulenevalt sõnastatakse käesoleva teatisega mõned kõnealuste valdkondadega seotud lühikese ja keskmise tähtajaga ülesanded. [4]

3.1. Demokraatia, inimõiguste austamine ja hea valitsemistava

Euroopa Nõukogu ja OSCE on kehtestanud inimõigusi ja demokraatiat käsitlevad standardid, mida kohaldatakse kõigi Musta mere äärsete riikide suhtes. ELi jõupingutused on nendes küsimustes põhimõtteliselt kahepoolsed. Sellegipoolest võivad piirkondlikult tasandil võetud meetmed mängida olulist rolli riigisiseste meetmete toetamisel ja elavdamisel. Musta mere piirkondlikud organisatsioonid on viimastel aastatel võtnud kohustusi arendada tõhusaid demokraatlikke institutsioone, edendada head valitsemistava ja õigusriiki. EL peaks toetama selliseid piirkondlikke algatusi, jagades kogemusi meetmete kohta, millega edendada ja toetada inimõigusi ja demokraatiat, pakkudes koolitust ja vahetusprogramme ning soodustades kodanikuühiskonnaga peetavat piirkondlikku dialoogi.

3.2. Liikuvuse juhtimine ja julgeoleku parandamine

Piirivalve ja tollikoostöö piirkondlikul tasandil parandamine suurendab julgeolekut ja aitab kaasa võitlusele organiseeritud piiriülese kuritegevusega nagu inim-, relva- ja narkokaubandus ning annab oma panuse ebaseadusliku rände ennetamisse ja haldamisse. Edukad näited nagu ELi Moldova ja Ukraina piirihaldamise abimissioon näitavad, et on võimalik kaasa aidata ka konfliktide lahendamisele.

Komisjon esitleb varsti teatist rännet käsitleva üldise lähenemisviisi kohaldamise kohta ida- ja kagunaabrite suhtes, teatis sisaldab sealhulgas uusi algatusi rände parema haldamise ja ebaseadusliku rände vastu võitlemise kohta. Musta mere piirkonna kaudu lähevad tähtsad ebaseadusliku rände marsruudid, mis teevad piirkondliku koostöö kõnealustes küsimustes eriti oluliseks.

Komisjon on julgustanud piirkonna riike arendama praktilist piirkondlikku koostööd piiriülese kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas, kasutades Kagu-Euroopas ja Läänemere piirkonnas sarnastest algatustest saadud kogemusi. Tõhustatud piirkondliku koostöö parandab riiklike õiguskaitseasutuste tegevust eriti organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastases võitluses. Musta mere piirkonna piirkondlikud osalejad saaksid kasu hea tava arendamisest, ühiste teabe säilitamise ja vahetamise standardite kasutuselevõtust ning rahvusvahelise kuritegevusega seotud varajase hoiatamise süsteemide ja koolitusprogrammide loomisest. Siin võiks kasutada ka SECI piirkondliku keskuse [5] ja BBCICi kogemusi ja tegevust. [6]

3.3. "Ummikseisus" konfliktid

Komisjon soovib, et EL oleks aktiivsem poliitiline osaleja, kes osaleks senisest enam käimasolevates meetmetes konfliktide (Transnistria, Abhaasia, Lõuna-Osseetia ja Mägi-Karabahh) lahendamisel, ja on teinud ettepaneku, et EL peaks otsima võimalusi, kuidas parandada oma osalemist näiteks järelevalves. Musta mere sünergia võiks olla vahendiks, millega mõjutada üldist miljööd, kuna selle abil oleks võimalik lahendada valitsemise ja majandusarengu, sotsiaalse ühtekuuluvuse, julgeoleku ja stabiilsuse puudulikkuse põhiküsimused. Erilist tähelepanu tuleb juhtida usaldust suurendavate meetmete edendamisele mõjutatud piirkonnas, sealhulgas selliste koostööprogrammide edendamisele, mis on spetsiaalselt mõeldud konfliktipoolte lepitamiseks.

3.4. Energeetika

Musta mere piirkond on ELi energia varustuskindluse jaoks strateegilise tähtsusega tootmis- ja ülekandeala. Piirkonnal on märkimisväärne energiavarustuse mitmekesistamise potentsiaal ning on seetõttu ELisisese energeetikastrateegia tähtis osa. Energia varustuskindluse mitmekesistamine on nii ELi kui ka tema piirkonnas asuvate partnerite huvides.

Komisjon jätkab suhete laiendamist energiatootjate, transiidiriikide ja tarbijatega energia varustuskindlust käsitleva dialoogi vormis. Kõnealuse dialoogiga edendatakse õiguslikku ja reguleerivat ühtlustamist, selleni tahetakse jõuda Bakuu algatusega (vt I lisa), Euroopa naabruspoliitikaga ja ELi- Venemaa energeetikadialoogiga. Seda eesmärki edendatakse laiendades vajadusel energiaühenduse asutamislepingu ulatust Türgile, Ukrainale ja Moldovale, samuti Aserbaidžaani ja Ukrainaga sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumiga, partnerlus- ja koostöölepingutega, WTO liitumisläbirääkimistega ning vajadusel muude kahepoolsete energeetikalaste lepingutega. Eesmärk on luua ELi acquis´ga kooskõlas olev selge, läbipaistev ja mittediskrimineeriv energiatootmise-, transpordi ja -transiidi raamistik.

EL aitab ka piirkonnas asuvatel riikidel luua selgemat arusaama alternatiivsete energiaallikate, energiatõhususe ja energiasäästlikkuse kohta, mis vabastaks märkimisväärsel hulgal energiaallikaid.

EL teeb piirkondlike partneritega tihedat koostööd energiavarustuse stabiilsuse parandamiseks, uuendades olemasolevat energiainfrastruktuuri ja ehitades juurde uut infrastruktuuri. Sellega seoses arendab komisjon koostöös partneritega uut Kaspia mere – Musta mere energiakoridori. Kõnealune koridor hakkab hõlmama mitmeid tehnilisi võimalusi täiendavaks gaasiekspordiks Kesk-Aasiast Musta mere piirkonna kaudu ELi. Musta mere kaudu toimuva naftatransiidi maht on suurenenud, mis on tekitanud uusi turvalisuse ja keskkonnaga seotud probleeme, sellega seoses on ELil eriline huvi arendada piirkonnas koostööd, lisades sellesse jätkusuutliku ja ökoloogilise naftamõõte. Mõningaid Bosporuse väina möödaviiki käsitlevaid projekte juba uuritakse. (Vaata I lisa).

EL peaks seetõttu julgustama eespool mainitud eesmärkide saavutamiseks vajalike märkimisväärsete investeeringute tegemist.

Hiljuti avaldatud Euroopa energiapoliitikat käsitleva teatise [7] kohaselt kavatseb komisjon analüüsida võimalust kehtestada ELi ja Euroopa naabruspoliitika piirkonna vahele õigusliku raamistiku, mis hõlmab varustuskindlust, transiiti ja nõudlust käsitlevaid ühishuve. Kõnealuse tootja-, transiidi- ja tarbijariiki hõlmava üldise õigusliku raamistiku loomise vajalikkuse selgitamiseks tehakse teostatavusuuring.

3.5. Transport

Komisjon peaks aktiivselt jätkama piirkondliku transpordialase koostöö toetamist, et tõsta transpordi tõhusust ja turvalisust. EL peaks järgima kogemusi, mis on saadud mitmetest Musta merega seotud transpordialastest algatustest. (Vaata I lisa).

Komisjon algatas oma hiljutise teatisega [8] transpordikoostöö parandamist ja mitmete käimasolevate koostööalgatuste täiustamist käsitleva debati. Tuleks jätkata jõupingutusi ELi ja tema naaberriikide vaheliste transpordisõlmede arendamiseks vastavalt kõrgetasemelise töörühma soovitustele. Käimasolevad algatused nõuavad tihedat koordineerimist, mille tulemuseks peaks olema tööjaotuse selginemine või isegi olemasolevate korrapäraste tegevuste või struktuuride osaline ühendamine. Piirkondliku transpordi arendamise oluliseks aluseks peaks olema TRACECA strateegia jätkumine, mis kestab kuni 2015. aastani.

Peamiseks eesmärgiks jääks transpordipoliitika dialoog, mille eesmärk on reguleeriv ühtlustamine. Komisjon kavatseb toetada selliseid meetmeid, mis aitavad kaasa asjaomaste vahendite ja normide ühtsele ja järjepidevale kohaldamisele. Konkurents, suutlikkus kaasata liiklusvoogusid, turvalisuse parandamine, koostalitlusvõime ja transpordiliikide ühenduvus peaksid tulevikuplaanide koostamisel olema otsustava tähtsusega. Lennuohutus ja ühise lennundusruumi laiendamine on olulised eesmärgid. Arvestades kasvavat süsivesiniku transpordi vajadust, oleks mereohutus tähtsal kohal. Eelkõige tuleks kõrgemal tasemel ühtlustada Pariisi ja Musta mere laevade sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi meetmed ja menetlused. Komisjon teeb ettepaneku kasutada täies ulatuses lähimerevedude ja siseveeteede, eelkõige Doonau pakutavaid võimalusi.

3.6. Keskkond

Kõnealuses valdkonnas on käimas mitu protsessi, kuid nende rakendamine on takerdunud. ELi merestrateegia ja komisjoni 2005. aastal vastu võetud merestrateegia direktiivi [9] ettepanekuga tunnustatakse merekeskkonna probleemidega tegelemise vajadust. ELi merestrateegia kohustab ELi liikmesriike tagama kõigis ELiga piirnevates piirkondlikes meredes koostöö kõigi piirkonna riikidega. Sellega seoses julgustatakse liikmesriike töötama merede kaitseks sõlmitud piirkondlike konventsioonide raames, sealhulgas Musta mere komisjoni raames. (Vt I lisa) Ühenduse ühinemine Musta mere saastekaitse konventsiooniga on olulise tähtsusega.

Musta mere piirkonna riigid peavad parandama mitmepoolsete keskkonnakokkulepete rakendamist ning muutma piirkonna keskkonnakoostöö strateegiliselt tugevamaks. Sellega seoses võiks veeinvesteeringute parandamisel tehtava koostöö käigus selliste muude piirkondlike keskkonnaküsimuste nagu looduskaitse, jäätmekäitlus ja tööstus- või õhusaaste suhtes rakendada DABLASe töörühma lähenemisviisi, kui piirkondlik lähenemisviis peaks kasu tooma. Komisjon peaks edendama ka kliimamuutustega võitlemisega seotud piirkondliku tasandi meetmeid, eelkõige Kyoto protokolli puhta arengu mehhanismi rakendamise kaudu ja kaasama Musta mere piirkonna riike tulevasi meetmeid käsitlevasse rahvusvahelisse arutellu. Uurida võib ka teisi mehhanisme, nagu näiteks riikliku heitkogustega kauplemise süsteemi arendamine piirkonnas.

3.7. Merenduspoliitika

Musta mere sünergia annab võimaluse pidada ELi tekkivat terviklikku merenduspoliitikat käsitlevat dialoogi, mille eesmärk on võimalikult palju suurendada püsivat kasvu ja töökohtade loomist merendusega seotud sektorites ja rannikualadel. See hõlmaks teenistuste, ettevõtjate ja teadusasutuste vahelise merendusega seotud koostöövõrgustiku loomist ja ka merejärelevalvega seotud koostöö ning integratsiooni parandamist, et tagada laevatamise ja keskkonnakaitse turvalisus.

3.8. Kalandus

Must meri on tähtis kalapüügipiirkond ning enamik selle kalavarudest on piiriülesed. Kalavarud on osaliselt halvas olukorras ning nende olukorra parandamiseks on vaja võtta meetmeid piirkondlikul tasandil. EL sooviks Musta mere piirkonnas edendada püsivat arengut kalanduse juhtimise, uurimise, andmekogumise ja kalavarude hindamise kaudu. Uurida tuleks uusi võimalusi, kuidas piirkonna kalavarusid säästlikult ja vastutustundlikult kasutada. Vahemere üldise kalanduskomisjoni (mille mandaadi alla Must meri kuulub) pakutud võimalusi tuleks paremini ära kasutada.

3.9. Kaubandus

EL on Musta mere riikidele tähtis majandus- ja kaubanduspartner ning tihedamad majanduskoostöösidemed ja sooduskaubavahetussuhted on meie suhete tähtsaks osaks. Musta mere piirkonna riikide liitumine WTOga ning Venemaa ja Ukrainaga sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingute jätkamiseks peetavad läbirääkimised on tähtsad sammud kaubanduse liberaliseerimisel piirkonnas ning EL jätkab kõnealuse protsessi toetamist.

Euroopa naabruspoliitika tegevuskava kaubandus- ja majandussätete rakendamine, eelkõige edasiste turumajandusreformide jätkamine ja õigusaktide järkjärguline ühtlustamine ning ELi kaubandusalase acquis´ praktiseerimine mängivad jätkuvalt tähtsat rolli piirkondlikus sujuvas kaubavahetuses ja integratsioonis.

Musta mere piirkonna koostööorganisatsioonid on seoses vabakaubanduspiirkondade loomisega esitanud mitmeid algatusi. EL toetab põhimõtteliselt samme, mille eesmärk on kaubanduse liberaliseerimine, kui see on kokkusobiv mitmepoolse kaubandusrežiimiga ja peegeldab EÜ ja asjaomaste riikide vahel juba eksisteerivaid kokkuleppeid. Iga algatuse korral tuleks arvesse võtta asjaolu, et ELi liikmesriigid ja tolliliidu kaudu ELi ühise kaubanduspoliitikaga seotud riigid ei saa iseseisvalt osaleda piirkondlikes vabakaubanduskavades.

3.10. Uurimis- ja haridusvõrgustikud

Komisjon kavatseb soodustada piirkonna kõigi riikide ühinemist üleeuroopalise uurimisalase võrgustikuga GEANT.

Uurimis- ja haridusringkondade vahelise kiire ühenduvuse tagamiseks ja kõnealuste riikide õigusliku ja reguleeriva ühtlustamise ELi raames edendamiseks on ühine huvi olemas. See eeldaks sõltumatute ja tõhusate reguleerivate asutuste loomist. Lisaks sellele tuleb edendada lairibainfrastruktuuri arendamist ja sidusteenuste kasutuselevõttu e-valitsuse, e-äri ja e-tervise valdkonnas ning info- ja sidetehnoloogia kasutamist uurimis- ja haridustegevuses.

Programmi Tempus kasutatakse tõhusa vahendina ELi ja Musta mere piirkonna ülikoolide vahelise kõrgharidusele suunatud koostöö loomiseks.

3.11. Teadus ja tehnoloogia

Komisjon kavatseb Musta mere piirkonna riikidega edendada suutlikkuse suurendamist ning teadus- ja tehnoloogiapoliitika dialoogi, seda eriti seitsmenda teadusuuringute raamprogrammi alusel kättesaadavate uute vahendite kaudu. See tagab seitsmenda raamprogrammi töökavades sisalduvate ühist huvi pakkuvate spetsiifiliste teadusuuringute ja –teemade kaasamise ja edendab sünergiat RP7st rahastatavate tegevuste ja muudest asjaomastest EÜ vahenditest rahastatavate tegevuste vahel.

3.12. Tööhõive ja sotsiaalküsimused

Musta mere piirkonna partnerriigid võitlevad sarnaste probleemidega – töötuse kõrge tase, laialt levinud mitteametlik majandus, samuti inimväärse töö edendamisega seotud küsimused, nagu sotsiaalne dialoog, sotsiaalkaitse ja sooline võrdõiguslikkus. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemine on esile toodud mitmes naaberriikide poliitika tegevuskavas. Etniliste vähemuste parem integratsioon ja diskrimineerimisega võitlemine on sotsiaalse ühtekuuluvuse peamisteks valupunktideks mitmetes Musta mere äärsetes partnerriikides. Kõnealustes küsimustes piirkondliku koostöö arendamine võib anda lisaväärtust, eriti kui tegemist on teabe- ja hea tava vahetusega, samuti teadlikkust tõstvate algatustega, näiteks ametnikele, sotsiaalsetele partneritele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele suunatud koolitusprogrammidega. EL peaks selliseid tegevusi asjakohaste tehnilise abi programmide kaudu toetama.

3.13. Piirkondlik areng

Bulgaaria ja Rumeenia ühinemisega seoses on Euroopa Liidu regionaalpoliitiline rahastamine saanud esmakordselt kättesaadavaks ka Musta mere rannikualadele. Kõnealuses kahes riigis teostatavate regionaalpoliitika programmidega aidatakse kaasa rannikupiirkondade konkurentsivõime ja keskkonna seisukorra parandamisele, keskendudes Lissaboni ja Göteborgi eesmärkide täitmisele. Kõnealustest programmidest saadud kogemusi on võimalik kasutada kogu Musta mere piirkonnas 4. peatükis nimetatud koostööprogrammide raames.

4. Piiriülene koostöö ning kohalike ja kodanikeühiskonna osalejate roll

Komisjon on Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi alusel loonud Musta mere piiriülese koostöö programmi. Kõnealune merepiirkonna programm keskendub kodanikuühiskonna ja kohaliku tasandi koostöö toetamisele Musta mere rannikualadel. Programmi hakatakse juhtima kohalikul tasandil ja partnerid hakkavad selle rakendamise eest ühiselt vastutama.

Programmiga lihtsustatakse kontaktide edasist tugevdamist Musta mere äärsete linnade, ühenduste, ülikoolide, kultuuri-, kodanikuühiskonna ning tarbijaorganisatsioonide vahel. See võib mängida eriti tähtsat rolli konfliktipiirkondades, kus kodanikuühiskonna osalejad on elanikkonnaga ja elanikkonna sees tehtava koostöö arengule eriti suure tähtsusega.

Lisaks sellele luuakse piiriülesed koostööprogrammid Bulgaaria ja Rumeenia vahel (rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist) ning Bulgaaria ja Türgi vahel (rahastatakse ühinemiseelsest rahastamisvahendist). Mõlemas on võimalik võtta meresõidu ja rannikuga seotud meetmeid, mis edendavad sidemete ja koostöö arengut Musta mere läänekaldal.

5. Euroopa naabruspoliitika tugevdamine

Euroopa naabruspoliitika partneriteks on viis Musta mere piirkonna riiki. Euroopa naabruspoliitika ja sealhulgas Euroopa naabruspoliitika temaatilise mõõte loomine ning põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute järkjärguline arendamine rikastaks Musta mere äärset koostööd. Takistuste kõrvaldamine seaduslikult reisimiselt, programmi Erasmus Mundus väliskoostöö uus stipendiumikava ja tihedam koostöö ülikoolide vahel võib lihtsustada piirkondlike kontaktide sõlmimist.

Naabruskonna investeerimisvahendiga, mida on kavandatud riikidele, kellele on koostatud Euroopa naabruspoliitika tegevuskava, saaks edendada infrastruktuuri investeeringute ettevalmistamist ja kaasrahastamist eelkõige energeetika, transpordi ning keskkonna valdkonnas ja tihedas koostöös rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega nagu Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

6. Piirkondlike organisatsioonide roll

Komisjon ei tee ettepanekut luua uusi institutsioone või bürokraatlikke struktuure. Musta mere äärsed riigid jääksid ELi peamisteks koostööpartneriteks kahepoolse raamistiku raames või piirkondlikul tasandil toimuvate arutelude käigus. Suurem osa EÜ panusest edastatakse jätkuvalt komisjoni juhitud valdkondlike programmide kaudu.

EL peaks siiski olema valmis tugevdama kontakte piirkondlike organisatsioonidega. ELi Musta mere algatuse eesmärk on kõikehõlmav lähenemisviis, mis hõlmab piirkonna kõiki riike. Musta mere majanduskoostöö organisatsiooni (BSEC) [10] suur liikmeskond ja asjaolu, et Venemaa ja Türgi on selle asutajaliikmed, on olulise tähtsusega eelis ja see võib Musta mere sünergia edule märkimisväärselt kaasa aidata.

ELi ja BSECi vahelised kontaktid võimaldaksid eelkõige tugevdada dialoogi piirkondlikul tasandil. See võib hõlmata kohtumisi kõrgemate ametnike vahel, eesmärgiga konkreetseid projekte paremini kooskõlastada.

Kõrgetasemelise poliitilise sündmuse korraldamine annaks ELi Musta mere sünergiale poliitilise suunitluse ja nähtavuse. Kui Musta mere sünergia partnerid märkimisväärseid edusamme arvestades nii otsustavad, võivad korrapäraselt toimuma hakata ministrite tasemel kohtumised, kus osalevad nii ELi kui ka BSECi liikmesriigid. ELi ja Musta mere piirkonnas asuvate Euroopa naabruspoliitika partnerite vahelisi kohtumisi võiks korraldada selliste kohtumiste järel ning need annaksid võimaluse pidada konsultatsioone Euroopa naabruspoliitikat käsitlevates küsimustes. Musta mere sünergia saaks kasu ka Euroopa Parlamendi ja BSECi parlamentaarse assamblee vahel juba praegu olemasolevatest kasulikest kontaktidest.

Praegu on seitsmel ELi liikmesriigil BSECs vaatlejastaatus. [11] Vastates BSEC algatusele kavatseb ka komisjon taotleda vaatlejastaatust ja toetada ELi liikmesriikide vastavasisulisi taotlusi.

Samal ajal on komisjon jätkuvalt avatud kõigile asjakohastele koostöövõimalustele, mida võivad pakkuda teised piirkondlikud asutused ja algatused. Arvestades Musta mere foorumi [12] keskendumist piirkondlikele partnerlustele ja võrgustikele, oleks see organisatsioon eriti kasulik valitsusvälisel ja kodanikuühiskonna tasandil.

7. Rahaline toetus

Algatuse üldiseks põhimõtteks on kaasrahastamine. Ühenduse rahaline toetus on võimalusel kättesaadav riiklike, piirkondlike, Euroopa naabruspoliitika ja partnerluse rahastamisvahendi piiriüleste programmide ning muude välisabivahendite raames, ELi liikmesriikide jaoks Euroopa Regionaalarengu Fondi raames. EÜ rahastamisvahendite suurenenud paindlikkus peaks piirkondlike koostööalgatuste rahastamist lihtsustama.

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga, Euroopa Investeerimispanga ning samuti Musta Mere Kaubandus- ja Arengupanga [13] piirkondlik tegevus on juba märkimisväärne ning Musta mere sünergia võiks pakkuda uusi võimalusi, sealhulgas ühisrahastamise mehhanismide arendamist ning põhjamõõtme partnerluskavade raames saadud kogemuste kasutamist.

8. järeldus

Musta mere piirkondlik süsteem on paari viimase aastaga märkimisväärselt muutunud ja see protsess jätkub. Sellistes tingimustes täiendaks ELi uus piirkondlik koostöö algatus juba tema olemasolevaid laiaulatuslikke kahepoolseid ja valdkondlikke meetmeid.

Euroopa Liidu kohalolek Musta mere piirkonnas avab ukse värsketele perspektiividele ja võimalustele. See nõuab ühtsemaid ja pikaajalisemaid meetmeid, mis aitaksid maksimaalselt kasutada võimalusi tuua piirkonda enam stabiilsust ja õitsengut. ELi tihedam kaasamine Musta mere piirkonna koostöösse aitab kaasa selle eesmärgi täitmisele.

ANNEX I

Recent and Ongoing EU activities at regional level

Already in a 1997 Communication [14], the Commission stressed the need to support cooperation in the Black Sea region and suggested appropriate areas for Community programmes. In the ensuing period the EC has contributed to a number of initiatives and cooperation programmes of regional relevance, notably:

1. The Baku Initiative

This is a framework to enhance cooperation in both the energy and transport fields and to stimulate progressive convergence towards EC principles.

2. The INOGATE programme

The INterstate Oil and GAs To Europe pipelines, INOGATE, improves the security of energy supply through multi-annual technical assistance programmes. It is supported by the EU-Black Sea and Caspian Sea Basin and its Neighbouring Countries Energy Cooperation Secretariat, as was agreed at the Astana Ministerial Conference on 30 November 2006.

3. Energy infrastructure

The Commission has been working with others on upgrading the energy infrastructure. Major projects have been carried out, including the Baku-Supsa and the Baku-Tbilisi-Ceyhan oil pipelines as well as the Baku-Tbilisi-Erzerum gas pipeline. Furthermore, a number of projects of new energy infrastructure are currently considered. These include the reversal of the Brody-Odessa pipeline and its extension to Plock in Poland, as well as the Constanza-Omisalj-Trieste, Burgas-Vlore and Burgas-Alexandroupolis oil pipelines. In addition, the Commission has acted as a catalyst for the agreement between Greece and Turkey for the completion of a gas pipeline linking the two countries with a possible extension to Italy.

4. TRACECA

The TRAnsport Corridor Europe Caucasus Central Asia (TRACECA) programme provides technical assistance covering road, rail, aviation and maritime transport connections from Central Asia to Europe. It was originally a Community programme but since 1999 it is regulated by a multilateral agreement with intergovernmental structures.

5. High Level Group Initiatives

In 2004, the European Commission established the High Level Group on the Extension of the Major Trans-European Transport Axes to the Neighbouring Countries and Regions. The HLG delivered its recommendations in December 2005. Many of the initiatives put forward by the High Level Group are pertinent to the Black Sea region.

6. Environment

The Commission actively contributes to the work of the Black Sea Commission, the executive body of the Convention on the Protection of the Black Sea against Pollution, which was signed in 1992 by the six littoral states. Furthermore, the Commission chairs the Danube Black Sea Task Force, which was set up by the countries of the Danube-Black Sea region in 2001 to encourage a strategic focus on investments in the field of water.

7. Conflict Resolution

The Commission has contributed to activities aiming at conflict resolution, notably through the Border Assistance Mission for Moldova and Ukraine.

8. National Research and Education Networks

The interconnection of the National Research and Education Networks (NRENs) to the pan-European research backbone GEANT has been achieved for all the European Union Member States and Candidate Countries. As regards Moldova and the Caucasus countries, they are only linked with very limited capacity, while the Ukraine is not linked at all, which constitutes a major blocking factor to the further development of research and education efforts in the region.

9. Science and Technology

Efforts to consolidate the potential of the Black Sea countries and to establish stronger links with the scientific community of the EU were spearheaded by the INCO Programme of the 6th Framework Programme for Science, Technology and Development (2002-2006). This programme was aimed at the Bulgaria, Romania and Turkey as well as eastern ENP partners. The Framework Programme included additional and substantial cooperation with the latter, particularly through the INTAS Programme which focused on cooperation between the EU and Eastern Europe and Central Asia. In September 2005, the Ministers of countries that belong to BSEC adopted a ‘BSEC Action Plan on cooperation in science and technology’. This plan was developed with European help for a 4 years period. It aims at enhancing S&T cooperation among the Black Sea countries as well as between BSEC and the EU. The Commission participates in all S&T Working Group meetings to assist in the implementation of the Action Plan.

(...PICT...)

[1] Musta mere piirkond (vt kaarti II lisas) hõlmab läänes Kreekat, Bulgaariat, Rumeeniat ja Moldovat, põhjas Ukrainat ja Venemaad, idas Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaid˛aani ning lõunas Türgit. Kuigi Armeenia, Aserbaid˛aan, Moldova ja Kreeka ei ole Musta mere rannikuriigid, teevad ajalugu, lähedus ja tihedad sidemed neist loomulikud piirkondlikud osalejad.

[2] Algatuse taga on Austria, Rumeenia, Euroopa Komisjon ning seda on edasi arendatud stabiilsuspaktiga, eesmärgiga laiendada ja süvendada Doonauga seotud koostööd ning anda sellele selge poliitiline ja majanduslik mõõde.

[3] Näiteks ÜRO, OSCE, OECD ja Euroopa Nõukogu programmid ning Ameerika Ühendriikide GMFi piirkondlikku koostööd edendava Musta mere fondi tegevus.

[4] 3. ja 4. peatükis nimetatud konkreetsed ülesanded on kursiivis.

[5] Kagu-Euroopa koostööalgatuse rahvusvahelise kuritegevuse vastu võitlemise piirkondlik keskus. Asub Bukarestis, mitmed Musta mere äärsed riigid on liikmed või vaatlejad.

[6] Burgases asuv Musta mere piirivalve koordineerimis- ja teabekeskus. Edastab teavet ebaseadusliku tegevuse kohta Musta mere piirkonnas ja edendab rannikuvalvevahelist teabevahetust.

[7] KOM(2007) 1 lõplik, 10.1.2007

[8] KOM(2007) 32 lõplik, "Suunised transpordi kohta Euroopas ja naaberpiirkondades". Kõnealuses kõrgetasemelise töörühma soovituste alusel koostatud teatises esitatakse esimesed sammud ELi transpordisüsteemi tiheda integreerumise kohta naaberriikide süsteemidega.

[9] KOM(2005) 504 ja KOM(2005) 505, 24. oktoober 2005.

[10] BSEC asutati 1992. aastal ja muudeti rahvusvaheliseks organisatsiooniks 1999. aastal. Esialgselt keskenduti majanduskoostööle, kuid nüüd on tegevusulatus järkjärgult laienenud. Liikmeskond hõlmab kõiki Musta mere äärseid riike vastavalt joonealuses märkuses nr 1 loetletule, lisaks veel Albaania ja Serbia.

[11] Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Austria, Poola ja Slovakkia

[12] Musta mere foorum on Rumeenia algatus

[13] Musta Mere Kaubandus- ja Arengupank asub Thessalonikis. Osanikeks on BSEC asutajaliikmed.

[14] COM(97) 597 final. Communication on Regional Cooperation in the Black Sea Area

--------------------------------------------------