[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 21.3.2007 KOM(2007) 127 lõplik KOMISJONI TEATIS Euroopa läbipaistvuse algatuse rohelise raamatu järelmeetmed {SEK(2007) 360} KOMISJONI TEATIS Euroopa läbipaistvuse algatuse rohelise raamatu järelmeetmed 1. SISSEJUHATUS Komisjon võttis 3. mail 2006 vastu rohelise raamatu,[1] et viia edasi Euroopa läbipaistvuse algatust (edaspidi "läbipaistvusalgatust").[2] Rohelise raamatu eesmärk oli käivitada laiaulatuslik avalik arutelu läbipaistvusalgatuse järgmiste võtmekomponentide üle: - vajadus struktureerituma raamistiku järele seoses huvide esindajate (lobistide) tegevusega; - tagasiside seoses komisjoni konsulteerimise miinimumnõuetega[3] (konsulteerimisnõuded); - teabe kohustuslik avalikustamine ELi ühiselt hallatavatest rahalistest vahenditest abi saajate kohta. 2006. aasta maist augustini korraldas komisjon laiaulatusliku ja kõikehõlmava arutelu, konsulteerides selleks eelkõige Interneti teel avalikkusega. Lisaks korraldasid komisjoni esindused mitmes liikmesriigis konsulteerimiseks kohtumisi. 2006. aasta juunis toimus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees ärakuulamine, millel osales üle 60 Euroopa huvirühma ja muu huvitatud isiku ning mis andis taas hea võimaluse vahetada mõtteid komisjoni ettepanekute üle.[4] Interneti teel toimunud konsultatsiooni käigus vastas komisjonile üle 160 huvitatud isiku. Viimaste seas olid erasektori huvirühmad, valitsusvälised organisatsioonid, mõned liikmesriigid ja hulk üksikisikuid. Konsultatsioonides osalesid mitte ainult Euroopa tasandi, vaid ka riiklikud ja piirkondlikud organisatsioonid. Kõik arvamused on vastavalt komisjoni konsultatsiooninõuetele toodud ära veebisaidil, mis on pühendatud läbipaistvusalgatusega seotud konsultatsioonidele.[5] ELi nõuandeasutused – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee[6] ja Regioonide Komitee[7] – esitasid kumbki komisjoni rohelise raamatu kohta oma arvamuse. Komisjoni rohelise raamatu vastu tunti suurt huvi. Igal kuul külastas läbipaistvusalgatusega seotud konsultatsioonidele pühendatud veebisaiti mitutuhat inimest. Käesoleva teatise abil soovib komisjon anda tagasisidet konsultatsioonide käigus esitatud argumentide kohta ja otsustada kõnealuse rohelise raamatu järelmeetmete üle. 2. TAGASISIDE JA JÄRELMEETMED 2.1. Huvide esindamine (lobitöö) 2.1.1. Üldine lähenemisviis, mõisted ja ulatus Konsultatsioonides osalenud tervitasid üldiselt huvide esindamise küsimuse arutamist Euroopa tasandil, kuigi mitmed neist suhtusid kriitiliselt väljendisse "lobitöö", mida komisjon kasutab selle nähtuse kirjeldamiseks. Seepärast tuleks veelkord rõhutada, et "lobitöö" mõiste ei väljenda sugugi komisjoni negatiivset hoiakut. „Lobitöö“ tähendab "tegevust, mille eesmärk on mõjutada Euroopa institutsioonide poliitika kujundamist ja otsustamisprotsessi" . Komisjon rõhutas selgesõnaliselt, et lobitöö on demokraatlikus ühiskonnas õiguspärane ja vajalik tegevus. Komisjoni uus register (vt allpool) hakkab siiski kandma nime "Huvide esindajate register". Avalike suhete konsultatsioonifirmasid, äriühingute lobiüksuseid (asutusesisesed esindajad), valitsusväliseid organisatsioone, mõttekodasid, kutseliite ja õigusbüroosid kutsutakse üles end registreerima ja määratlema, millisesse kategooriasse nad kuuluvad. 2.1.2. Rohelises raamatus esitatud ettepanekud Komisjon soovitas läbipaistvusalgatuse rohelises raamatus luua uue lobitegevuse raamistiku, mille aluseks oleks: - vabatahtlik registreerimissüsteem, mis stimuleerib registreerimist. Stiimulite hulka kuulub automaatse kutse saamine konsultatsioonidele, mida peetakse teadaolevalt sidusrühmale huvi pakkuval teemal; - ühine käitumisjuhend või vähemalt ühised miinimumnõuded kõikidele lobistidele; - kontrolli- ja karistussüsteem, mida kohaldatakse ebaõige registreerimise ja/või käitumisjuhendi rikkumise korral. 2.1.3. Huvide esindajate register Vabatahtliku registri loomist toetasid paljud vastanutest. Sellele vaatamata arvas märkimisväärne osa konsulteeritutest, eriti valitsusvälised organisatsioonid, et registreerimine peaks olema täieliku läbipaistvuse tagamiseks kohustuslik. Komisjoni jaoks tähendab läbipaistvus eelkõige seda, et oleks hõlmatud võimalikult suur hulk Euroopas tegutsevaid huvide esindajaid. Selle eesmärgi saavutamiseks tegi komisjon ettepaneku kasutada vabatahtlikku ja stiimulitel põhinevat lähenemisviisi: lobistid, kes esitavad enda kohta konkreetset teavet, saavad võimaluse anda märku oma konkreetsetest huvidest ning saavad vastutasuks kutse asjaomastes valdkondades peetavatele konsultatsioonidele. On väidetud, et see on liiga väike stiimul vabatahtlikuks registreerumiseks. Automaatse kutse saamine konsultatsioonidele ei ole ilmselt tõesti piisav põhjus registreerimiseks, eriti Brüsselis asuvatele huvirühmadele, kes jälgivad päevast-päeva komisjoni tegevust. Seepärast tuleks lisada süsteemi täiendav stiimul, mis toetaks ühtlasi komisjoni olemasolevate konsulteerimispõhimõtete rakendamist ja nende täitmise tagamist (vt samuti punkt 2.2.). Komisjoni konsulteerimisnõuete kohaselt peavad huvitatud isikud, kes soovivad esitada Internetis toimuva konsultatsiooni käigus märkusi, olema valmis esitama komisjonile ja üldsusele teavet oma eesmärkide ja organisatsioonilise ülesehituse kohta. Komisjon on selgesõnaliselt teatanud, et "kui nimetatud teavet ei esitata, loetakse kaastööd eraviisiliseks kommentaariks" .[8] Eelöeldust lähtudes kavatseb komisjon siduda Interneti-põhise konsulteerimise puhul vabatahtliku registri standardvormi kasutamisega. See tähendab, et konsulteerimise käigus oma arvamuse esitanud organisatsioonil palutakse automaatselt registris deklareerida, keda ta esindab, mis on tema ülesanne ja kuidas teda rahastatakse. Selline lähenemisviis on õigustatud, sest on selge, et enne kui on võimalik põhjendatult hinnata konsultatsiooni käigus saadud arvamuse asjakohasust ja olulisust, peab olema piisavalt teavet selle esitanud organisatsiooni kohta. Uus süsteem ei suurenda üksnes üldist läbipaistvust, vaid aitab ka kaasa komisjoni parema õigusloome eesmärgi saavutamisele. Kõikide sidusrühmade kaasamine avatud konsultatsioonidesse on väga oluline vahend teabe saamiseks, et teha paremaid poliitilisi otsuseid, ja nende mõju hindamiseks. Komisjon peab vajalikuks ja proportsionaalseks nõuda, et registreerijad avaldaksid registreerimiseks vajalike finantsandmete hulgas vastavad eelarveandmed ja olulisemate klientide ja/või rahastusallikate jaotuse. Huvide esindajate rahastamisallikate avaldamist on põhiliselt vaja selleks, et vastavate otsuste tegijatel ja laiemal üldsusel oleks võimalik teha kindlaks kõige olulisemad jõud, keda lobist esindab, ja hinnata nende tugevust. Täpsete ja objektiivsete arvude avaldamise kohustus rahastusallikate kohta jääb vastavalt isereguleerimise põhimõttele ka edaspidi registreerijate kanda. Selleks et hinnata, kas huvide esindaja on esitanud registrisse kandmiseks piisavalt teavet, kehtestab komisjon eelnevat arvesse võttes järgmised miinimumnõuded: - konsultatsioonifirmad ja õigusbürood, kes teevad ELi institutsioonides lobitööd, peaksid deklareerima, kui suur on nende käive seoses kõnealuse tegevusega ja klientide suhteline osakaal selles käibes; - asutusesisesed lobiüksused ja kutseliidud peaksid esitama hinnanguliselt oma kulud, mis on otseselt seotud lobitööga ELi institutsioonides; - valitsusvälised organisatsioonid ja mõttekojad peaksid avaldama oma kogueelarve ja põhiliste rahastusallikate jaotuse (avaliku sektori toetus ja selle allikad, annetused, liikmetasud jms). Määruses (EÜ) nr 1367/2006 Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta nähakse ette, et (eritingimusele vastavatel) valitsusvälistel organisatsioonidel on õigus taotleda teatavate keskkonnaõiguse alusel vastu võetud haldusaktide läbivaatamist. Komisjon uurib, mil määral saaks tulevikus loodavat registrit kasutada nende valitsusväliste organisatsioonide kindlakstegemiseks, kellel on sellise menetluse algatamise õigus (nt eelneva tunnustamise teel), et luua võimalusel registreerimiseks täiendav stiimul. 2.1.4. Käitumisjuhend Rohelises raamatus seisab, et taotlejad "peaksid võtma omaks ka käitumiseeskirjad , täites neid usutavalt ja läbipaistvalt" . Juhendi koostamise ja praktilise järelevalve küsimust siiski täpselt ei käsitleta. On peetud aru selle üle, kas tuleks eelistada vabatahtlikku ühist käitumisjuhendit, mille töötavad välja ja mille täitmist jälgivad lobistid ise (ning mis hõlmaks karistusi). Rohelisele raamatule saadud vastustest võib järeldada, et eri lobistidel oleks üsna raske seda ülesannet üheskoos täita, eriti pidades silmas erasektori ja valitsusväliste organisatsioonide koostööd. Komisjon vastutab muidugi ka edaspidi ise selle eest, et tema suhted muude huvide esindajatega oleksid mõistlikud. Seepärast on raske ette kujutada, et ta delegeeriks tegevusjuhendi määratlemise ja selle täitmise jälgimise kellelegi teisele. Lobitegevuse iseregulatsiooni ei peeta teostatavaks. Selle asemel peaks komisjon vaatama läbi olemasolevad miinimumnõuded, mis võeti vastu 1992. aastal, ja neid ajakohastama. Uuendatud tegevusjuhendi sisu üle peetakse aru sidusrühmadega. Lobistidelt, kes soovivad, et nad kantaks uude registrisse, tuleks muuhulgas nõuda tegevusjuhendi järgimist, võttes eeskuju Euroopa Parlamendist. Kogu faktiline teave, mis huvitatud isikud registreerimiseks esitavad, peab loomulikult olema täpne. Ebatäpse teabe esitamise korral palutakse registreerijatel teha parandused, kusjuures see võib toimuda avalikult. Kui kõik muud võimalused on ammendatud, võib komisjon ebatäpset teavet esitanud lobistid registrist välja arvata. Sama menetlust kohaldatakse käitumisjuhendi väidetava rikkumise korral. 2.1.5. Institutsioonidevahelise koostöö võimalikkus Paljud läbipaistvusalgatust käsitleva rohelise raamatuga seotud konsultatsioonides osalenutest olid selle poolt, et institutsioonid läheneksid lobitööle ühte moodi. Nad soovisid, et vähemalt Euroopa Parlamendil oleks tulevikus komisjoniga ühine register ja tegevusjuhend. Komisjon on samuti veendunud, et ühine register mõjuks sidusrühmadele registreerimisel suurema stiimulina. Seepärast kutsub komisjon Euroopa Parlamenti, Regioonide Komiteed ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed üles kaaluma võimalust teha selles valdkonnas tihedamat koostööd. 2.1.6. Ajakava ja läbivaatamine Komisjon on seisukohal, et käesolevas teatises kirjeldatud uued meetmed kujutavad endast tasakaalustatud ja proportsionaalset raamistikku, mis aitab muuta lobitegevuse läbipaistvamaks. Enne 2007. aasta suve alustab komisjon sidusrühmadega arutelu ühise käitumisjuhendi ja 2008. aasta kevadel avatakse register huvide esindajatele. Selleks et edendada pärast registri kasutuselevõtmist aktiivselt registreerumist ja lahendada registreerimata huvide esindajate küsimus, lähtuvad komisjoni talitused saadud juhistest. 2009. aasta kevadel vaatab komisjon olukorra läbi, et teha kindlaks, kas uus süsteem on andnud soovitud tulemusi, k.a kui suur osa registreerimise sihtrühmast on kaetud. Kui tulemustega ei olda rahul, võiks kaaluda rangemate meetmete võtmist kohustusliku registreerimise ja aruandluse näol. 2.2. Konsulteerimisnõuded Miinimumnõudeid käsitlevale rohelise raamatu peatükile saadi üle 100 vastuse[9], peamiselt majanduslikelt huvirühmadelt ja valitsusvälistelt organisatsioonidelt. Konsultatsioonides osalenud toetasid üldiselt komisjoni konsulteerimisnõudeid ja tervitasid jõupingutusi, mis komisjon on teinud konsulteerimisprotsessi parandamiseks. Samal ajal osutasid nad teatavatele nõrkadele kohtadele konsulteerimisnõuete rakendamisel. Eriti on probleeme üldise tagasiside saamisega selle kohta, kuidas ja mil määral komisjon on tähelepanekuid arvesse võtnud. Samuti valmistab raskusi avaliku arutelu puhul kehtivast 8nädalasest minimaalsest tähtajast kinnipidamine (näiteks kui see kattub pikema puhkusteperioodiga). Lisaks oldi seisukohal, et eri sektorid ei ole konkreetset teemat käsitlevate konsultatsioonide puhul alati piisavalt tasakaalus. Kuigi konsulteerimisnõudeid ei ole praeguses etapis kavas läbi vaadata,[10] tuleb tugevdada nende rakendamist, et parandada veelgi komisjoni konsultatsioonide üldist taset. Nõuete rakendamise tugevdamiseks keskendutakse eelkõige tagasiside parandamisele, konsultatsioonide täiendavale kooskõlastamisele ja erinevate seisukohtade ja huvide esindatuse tagamisele konsultatsioonide raames. Selline lähenemisviis aitab tõsta komisjoni mõjuhinnangute kvaliteeti ning toetab seeläbi komisjoni parema õigusloome poliitika elluviimist. Seepärast pöörab komisjon rohkem tähelepanu järgmistele meetmetele: - töötajate koolitamine ja asjakohane teadlikkuse tõstmine; - sidusrühmadega peetavate konsultatsioonidega seotud teabe ja heade tavade vahetamine peadirektoraatide vahel; - sidusrühmadega peetavaid konsultatsioone käsitlevate praktiliste suuniste läbivaatamine; - konsulteerimise standardvormi loomine avalike konsultatsioonide ühtsustamiseks. Pärast seda, kui nimetatud uusi meetmeid on rakendatud ja katsetatud, kavatseb komisjon tellida oma konsulteerimispoliitika kohta sõltumatu hinnangu. 2.3. ELi vahenditest abi saajate avalikustamine 2.3.1. Õigusloomeprotsess Ettepanek avalikustada nende isikute andmed, kes saavad abi koos liikmesriikidega hallatavatest vahenditest, leidis läbipaistvusalgatust käsitleva rohelise raamatu avaldamise tulemusena kajastamist paljudes massiteabevahendites. See andis komisjonile võimaluse korraldada liikmesriikide, parlamendi, huvide esindajate ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega konstruktiivse arutelu, mille tulemusena jõuti lõpuks ühiselt järeldusele, et kõnealuste andmete avalikustamine on soovitav. Komisjonil on väga hea meel tõdeda, et mitu liikmesriiki loobus kategoorilisest vastuseisust ja nõustus tegema komisjoniga selles küsimuses koostööd. See võimaldas lisada avalikustamisnõude finantsmäärusesse, mis oli parajasti esimest korda läbivaatamisel, kuna selle jõustumisest 2003. aastal oli möödunud kolm aastat. Selle nõude heakskiitmine oli omakorda põhiline tingimus uue süsteemi kasutuselevõtmiseks. Asjaomastes õigusaktides tehtud muudatusi on kirjeldatud lisas. 2.3.2. Praktiline rakendamine Sätete lisamine vastavatesse õigusaktidesse on alles esimene samm paratamatult keerukas protsessis, millele tuleb läheneda järk-järgult ja mis nõuab märkimisväärset koostööd paljude erinevate rakendusorganite vahel kogu ELis. Mõnede rohelise raamatuga seotud konsulteerimise käigus laekunud märkuste kohaselt oleks soovitav luua komisjoni hallatav keskandmebaas, mis sisaldaks kõiki vajalikke andmeid abisaajate kohta ja kus saaks teostada otsinguid. Tegelikkuses koguvad abisaajate kohta teavet siiski liikmesriikide rakendusorganid, sest see ülesanne on delegeeritud neile. Ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste ja turumeetmete puhul vastutavad komisjonile saadetavate andmete eest nimetatud organid ja komisjonil ei ole võimalik kontrollida kogu saadud teabe usaldusväärsust. Komisjon on siiski võtnud just vastu ettepaneku muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 1290/2005, et kohustada liikmesriike avaldama kõnealust teavet, sealhulgas maaelu arendamise kulusid. Struktuurifondide puhul on komisjoni määruses (EÜ) nr 1828/2006, milles sätestatakse rakenduseeskirjad struktuurifonde ja Ühtekuuluvusfondi käsitlevale nõukogu määrusele (EÜ) nr 1083/2006, selgesõnaliselt ette nähtud, et teabe kogumise ja avaldamise eest abisaajate kohta vastutavad liikmesriigid. Vastavaid andmekogumeid isegi ei edastada komisjonile. Lisaks teeb komisjon järjekindlalt tööd selle nimel, et Euroopa Kontrollikoja kinnitav avaldus, mida nõutakse EÜ asutamislepingu artiklis 248, oleks positiivne. See nõuab komisjonilt otsustavaid jõupingutusi, eriti meetmete otsesel haldamisel. Kuid nende puudujääkide kõrvaldamisel, mida kontrollikoda on tuvastanud koostöös hallatavate meetmete puhul, on liikmesriikidel väga oluline roll. Seepärast juhib komisjon tähelepanu asjaolule, et koostöös hallatavate meetmete rakendamise eest vastutavad suurel määral liikmesriigid. Tundub, et kui kõnealused andmed soovitakse avaldada 2008. aastaks, on kõige asjakohasem kohaldada järgnevat menetlust, tehes seejuures koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga: 1. etapp: andmete avaldamine praegusel kujul Muudetud finantsmääruse ja vastavas valdkonnas kehtivate õigusaktide kohaselt peavad liikmesriigid tegema riiklike veebisaitide või muude vahendite abil, mida nad peavad sobilikeks, üldsusele kättesaadavaks kõikide koostöös hallatavate programmidega seotud andmed, juhul kui nad ei ole seda veel teinud. Komisjon avab tsentraliseeritud veebiportaali koos viitadega liikmesriikide veebisaitidele. Veebiportaal seotakse omakorda 2006. aastal avatud komisjoni veebisaidiga, mis käsitleb otse hallatavaid ELi vahendeid. See tagab otse ja koostöös hallatavate programmide ühesuguse käsitlemise. 2. etapp: andmete võrreldavuse ja andmeotsingu võimaluse tagamine Komisjon nõustub igati seisukohaga, et andmeid peab olema võimalik omavahel võrrelda ja andmebaasis otsida. Seepärast teeb ta järgmise etapina 2007. aasta sügisel ettepaneku võtta koostöös hallatavate vahenditega seotud andmete avaldamisel kasutusele ühised nõuded, et kõik huvitatud isikud saaksid teha ELis oma analüüse ühte moodi. Selleks tehakse neile komisjoni tsentraliseeritud veebiportaali kaudu kättesaadavaks liikmesriikide avaldatud andmed. Nendes ühistes nõuetes võetakse arvesse koostöös hallatavate poliitikavaldkondade iseärasusi. 3. JÄRELDUS Komisjon võtab Euroopa läbipaistvuse algatust käsitleva rohelise raamatu puhul järgmised järelmeetmed: - 2008. aasta kevadel luuakse ja käivitatakse huvide esindajate jaoks uus vabatahtlik register, mis võimaldab saata automaatseid kutseid konsultatsioonidele (olemaolev CONECCSi andmebaas lõpetab tegevuse); - suurendatakse läbipaistvust, tõhustades selleks komisjoni konsulteerimisnõuete rakendamist, eelkõige standardse, Interneti teel peetavateks konsultatsioonideks ettenähtud veebisaidi loomise, samuti aga konsulteeritavate kontrollimise kaudu. See veebisait seotakse registriga; - koostatakse käitumisjuhend, mida arutatakse 2007. aastal sidusrühmadega. Registrisse kandmiseks tuleb juhendist kinni pidada ja seda jälgib komisjon; - komisjoni konsulteerimisnõuete rakendamist parandatakse komisjonisiseste praktiliste meetmete abil (vt punkt 2.2.); - vastavalt komisjoni poliitikale võetakse eesmärgiks ja viiakse ellu ELi vahenditest abi saajate andmete avalikustamine. LISA ELi vahenditest abi saajad – muudatused õigusaktides 1. Muudatused finantsmääruses Finantsmäärust nr 1605/2002 muutva määruse nr 1995/2006 alguses on sätestatud: "ning arvestades järgmist: 6) Eelarvest tulenevate vahendite kasutamise läbipaistvuse tagamiseks on vajalik teha kättesaadavaks nendest vahenditest abisaajaid käsitlev teave selles ulatuses, mis on vajalik õigustatud avalike ja erahuvide kaitseks, ning võttes arvesse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi eripära." Artikli 30 uues lõikes 3 nõutakse abisaajaid käsitleva teabe avaldamist mis tahes viisil hallatavate programmide puhul: "Komisjon teeb asjakohasel viisil kättesaadavaks (…) teabe vahenditest abisaajate kohta, mille on esitanud üksused, kellele on teiste eelarve täitmise viiside kohaselt delegeeritud eelarve täitmisega seotud ülesanded. Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks, järgides nõuetekohaselt konfidentsiaalsuse nõuet, eelkõige isikuandmete kaitset, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivis 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) [11] ja Euroopa Parlamen di ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) [12], ja turvalisuse nõuet, võttes arvesse iga artiklis 53 osutatud täitmise viisi eripärasid ning järgides vajadusel asjakohaseid valdkondlikke eeskirju." Uues artiklis 53b täpsustatakse avaldamissagedus ja sätestatakse, et sellega seotud praktiline kord kehtestatakse vastavates valdkondlikes eeskirjades: „Artikkel 53b 1. Kui komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeeritakse täitmisülesanded liikmesriikidele. Seda meetodit kohaldatakse eelkõige teise osa I ja II jaotises osutatud tegevuse suhtes. 2. Ilma et see piiraks valdkondlikes määrustes esitatud täiendavate sätete kohaldamist ja vahendite nõuetekohase kasutamise tagamiseks eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega, [tagavad] liikmesriigid (…) d) (…) asjakohaste valdkondlike määruste abil ja kooskõlas artikli 30 lõikega 3 eelarvest saadud vahenditest abi saajate asjakohase iga-aastase tagantjärele avaldamise." Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) abi saajad avalikustatakse spetsiaalsete üleminekusätete kohaselt alles 2008. aasta eelarvesse kirjendatud maksete puhul: „Artikkel 181 4. Artikli 30 lõiget 3 kohaldatakse artikli 148 lõikes 1 nimetatud fondi suhtes esimest korda 2008. aasta eelarvest tehtavate maksete puhul." 2. Valdkondlikud õigusaktid 2.1. Euroopa kalandusfond (EFF) EFF loomist käsitlev nõukogu määrus (EÜ) nr 1198/2006 võeti vastu 27. juulil 2006. Rakendusmääruse eelnõus (artikkel 31), mille komisjon võtab eeldatavasti vastu 2007. aasta märtsi lõpuks, on selgesõnaliselt sätestatud, et korraldusasutus on kohustatud korraldama abisaajate loetelu, toimingute nimetuste ja toimingutele eraldatud avaliku sektori toetuse suuruse avaldamise. Poliitilise kokkulepe selle kohta on liikmesriigid EFFi nõukogus juba saavutanud. 2.2. Struktuurifondid – Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1083/2006 nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta. Komisjoni 8. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1828/2006 (milles sätestatakse nimetatud kolme fondi rakenduseeskirjad) artikli 7 lõike 2 punktis d täpsustatakse, et korraldusasutuse kohustus on korraldada "abisaajate loetelu, toimingute nimetuste ja toimingutele eraldatud avaliku sektori toetuse suuruse avalikustamine kas elektroonilisel teel või muul viisil. ESFi meetmes osalevate isikute nimesid ei avalikustata." 2.3. Ühine Põllumajanduspoliitika (otsetoetused ja turumeetmed ning maaelu areng) Komisjon on võtnud just vastu ettepaneku muuta nõukogu määrust (EÜ) nr 1290/2005, milles sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika rahastamise eeskirjad otseteotuste, turumeetmete ja maaelu arendamise puhul, et lisada sellesse säte, mis teeks abisaajate nimede avaldamise kohustuslikuks. Päras seda, kui nõukogu on määruse heaks kiitnud, tuleb sellele lisada rakenduseeskirjad. SELGITUS EELARVEMÕJU KOHTA (vrd sise-eeskirjade artikkel 16) POLIITIKAVALDKOND: KOMISJONI POLIITIKA KOORDINEERIMINE JA ÕIGUSNÕUSTAMINE TEGEVUSVALDKOND: SUHTED KODANIKUÜHISKONNAGA, AVATUS JA TEAVE | 2007.–2008. aasta tööprogramm | 1. ASJAOMANE EELARVERIDA JA SELLE NIMETUS - 25 02 04 02 – ÜLDVÄLJAANDED - abiteenistujaid ja lepingulisi töötajaid käsitlev eelarverida 2. ÕIGUSLIK ALUS Ülesanded, mis tulenevad komisjoni õigustest institutsioonide tasandil. 3. EELARVEAASTA ÜLDANDMED (eurodes) ◘ 3.a – Jooksev eelarveaasta: 2007 Kulukohustuste assigneeringud | Esialgne assigneering eelarveaasta kohta | 2 200 000 | Ümberpaigutused | --- | Täiendav assigneering | --- | Koguassigneering | 2 200 000 | Muu tööprogrammi jaoks reserveeritud assigneeringud | 2 200 000 (POP 2007) | Saldo | Pakutud meetme jaoks ettenähtud summa | 75 000 (sisaldub juba kavas POP 2007) +300 000 | ◘ 3.b – Ülekandmine Kulukohustuste assigneeringud | Ülekandmine | --- | Muu tööprogrammi jaoks reserveeritud assigneeringud | --- | Saldo | --- | Pakutud meetme jaoks ettenähtud summa | --- | ◘ 3.c – Järgnev eelarveaasta: 2008 Summat võetakse arvesse 2008. aasta esialgse eelarveprojekti (EEP) koostamisel Kulukohustuste assigneeringud | Esialgne assigneering eelarveaasta kohta | EEP 2008 koostamisel | Ümberpaigutused | Täiendav assigneering | Koguassigneering | Muu tööprogrammi jaoks reserveeritud assigneeringud | Saldo | Pakutud meetme jaoks ettenähtud summa | 450 000 | 4. MEETME KIRJELDUS Komisjon võttis 3. mail 2006 vastu rohelise raamatu (KOM(2006) 194), et viia edasi Euroopa läbipaistvuse algatust (edaspidi "läbipaistvusalgatust"). Rohelise raamatu eesmärk oli käivitada laiaulatuslik avalik arutelu selle üle, kas huvide esindajate (lobistide) tegevus peaks toimuma struktuursemas raamistikus. Selle arutelu tulemusena loob komisjon lobistide jaoks uue vabatahtliku registri, mis võimaldab saata automaatselt kutseid konsultatsioonidele. Seoses sellega tekivad kahesugused kulud: - (Interneti-põhise) registri loomise ja käitamise kulud eelarverea 25 02 04 02 raames; - kahe A-kategooria lepingulise töötaja kulud. See täiendav kulu ei ole veel peasekretariaadile eraldatud assigneeringutega kaetud; - ühe töötaja kulud, kes toetaks kogu projekti kavandamist, kooskõlastamist ja järelevalvet; - ühe infotehnoloogiaasjatundja kulud, kes täidaks projekti raames vastavaid ülesandeid. 5. KASUTATAV ARVUTUSMEETOD (EURODES) Personal | 2007 | 8 kuud | 2 töötajat | 84 376 | 2008 | täisaasta | 2 töötajat | 127 104 | 2009 | 1 töötaja 6 kuuks ja 1 töötaja 12 kuuks | 95 328 | Registri ettevalmistamine ja väljatöötamine | 2007 | Analüüs, nägemus, teostatavusuuring jms 1 leping | 75 000 | Haldus- ja levitamissüsteemi väljatöötamine: esimene etapp | 300 000 | 2008 | Väljatöötamise teine etapp (sh versiooni 1 loomine ja versiooni 2 ettevalmistamine): leping | 450 000 | 2009 ja hiljem | Käituskulud | 50 000 aastas | KOKKU | Aasta | Töötajad | Väljatöötamine | 2007 | 84 376 | 375 000 | 2008 | 127 104 | 450 000 | 2009 | 95 328 | 50 000 | 6. MAKSEGRAAFIK (EURODES) Eelarverida | Assigneeringud | Maksed | 2007 | 2008 | 25 02 04 02 | 2007 | 375 000 | 375 000 | 2008 | 450 000 | 450 000 | Kokku | 825 000 | 375 000 | 450 000 | Töötajad | 2007 | 84 376 | 84 376 | 2008 | 127 104 | 127 104 | Kokku | 211 480 | 84 376 | 127 104 | Inim- ja haldusressursid kaetakse vastutavale talitusele vastavaks aastaks eraldatud vahendite piires. Kuna 2007. aasta eelarve ja 2008. aasta poliitikastrateegia on juba vastu võetud, tuleb uued inimressursid katta ametikohtade ümberpaigutamise teel või koosseisuväliste töötajate olemasolevatest assigneeringutest. [1] KOM(2006) 194. [2] SEK(2005) 1300. [3] KOM(2002) 704. [4] http://eesc.europa.eu/sco/events/11_07_06_transparency/minutes-en.pdf. [5] http://ec.europa.eu/transport/road/index_en.htm. [6] CESE 1373/2006. [7] CoR 235/2006. [8] KOM(2002) 704. [9] Arvamustega saab tutvuda järgmisel aadressil: Ç HYPERLINK "http://ec.europa.eu/comm/eti/contributions.htm" [pic]http://ec.europa.eu/comm/eti/contributions.htm [10] Ilme et see piiraks võimalike meetmete võtmist, mis on vajalikud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1367/2006 (keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes) rakendamiseks.