[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 21.2.2007 KOM(2007) 62 lõplik KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Töö kvaliteedi ja tootlikkuse parandamine: ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007–2012 {SEK(2007) 214}{SEK(2007) 215}{SEK(2007) 216} KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Töö kvaliteedi ja tootlikkuse parandamine: ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007–2012 (EMPs kohaldatav tekst) 1. SISSEJUHATUS Käesolevas teatises esitatakse strateegia töötervishoiu ja tööohutuse parandamiseks Euroopa Liidus aastatel 2007–2012. Töötervishoid ja tööohutus moodustavad tänapäeval ELi tööhõivet ja sotsiaalküsimusi käsitleva poliitika ühe kõige olulisema ja enim arenenud aspekti[1]. Viimastel aastakümnetel vastu võetud ja rakendatud ühenduse õigusaktide suur hulk on võimaldanud ELi liikmesriikides töötingimusi parandada ning teha märkimisväärseid edusamme tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähendamisel. Töötervishoiu ja tööohutuse poliitika hoogustamiseks määratles Euroopa Komisjon 2002. aastal uue ühenduse strateegia aastateks 2002–2006. Nimetatud strateegia põhines üldisel lähenemiseltööalasele heaolule, võttes arvesse töötingimuste muutumist ja uute, eriti psühhosotsiaalset laadi riskide ilmnemist. Ühenduse töötervishoiu ja -ohutuse strateegia (2002–2006)[2] hindamisaruandes jõutakse kokkuvõttes järeldusele, et nimetatud strateegia hoogustas ennetuspoliitikat liikmesriikide tasandil, et see esitas sidusad ja veenvad argumendid partnerluse poolt saavutamaks ühised eesmärgid, ning kohustas ennetusvaldkonnas tegutsevaid huvitatud isikuid nimetatud eesmärkide elluviimise viisi üle strateegiliselt mõtlema. Strateegia teadvustas töötervishoiu ja -ohutuse tähtsust, esitades neid kvaliteedijuhtimise lahutamatute osadena ning tulemuslikkuse ja konkurentsivõime peamiste teguritena. Lissaboni strateegia raames tunnistasid liikmesriigid, et töö kvaliteedi ja tootlikkuse tagamine aitab edendada majanduskasvu ja tööhõivet. Tõhusa tervisekaitse ja tööohutuse puudumine võib viia tööõnnetustest ja kutsehaigustest tingitud töölt puudumisteni ning tööst põhjustatud alalise töövõimetuseni. Sellel on mitte ainult märkimisväärne inimlik mõõde vaid ka tugev negatiivne mõju majandusele. Töötervishoiu ja -ohutuse probleemidega seotud suured majanduslikud kulud takistavad majanduskasvu ja vähendavad Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet. Märkimisväärne osa nendest kuludest jääb sotsiaalkindlustusskeemide ja riigi rahanduse kanda. 2001. aastal seadis Stockholmi Euroopa Ülemkogu eesmärgiks tõsta aastaks 2010 ELi naiste ja meeste tööhõive keskmist määra vanusegrupis 55–64 aastat 50 %-ni. 2002. aasta Barcelona Euroopa Ülemkogul otsustati, et „aastaks 2010 tuleb püüda saavutada, et tegelik keskmine vanus, mil inimesed Euroopa Liidus lõpetavad töölkäimise, tõuseks järkjärgult umbes 5 aasta võrra”. Töö kaasaegne korraldamine, nagu ka töökeskkonna tervishoid ja ohutus, võivad anda märkimisväärse panuse töö heaolusse, suurendades inimeste töövõimet ning ennetades enneaegset tööturult lahkumist. Naiste ja meeste tööalase konkurentsivõime ning tööelu kvaliteedi parandamiseks tuleb teha edusamme ka soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Ebavõrdsus nii tööturul kui ka väljaspool seda, võib mõjutada naiste tööohutust ja -tervishoidu[3] ning seega avaldada mõju nende tootlikkusele. Vajalikku tähelepanu väärivad siiski ka meeste tööohutuse ja töötervishoiuga seotud eriküsimused. Liikmesriikide ja ELi poliitika peaks panustama sellise töökeskkonna ja töötervishoiuteenuste loomisesse, mis võimaldaksid töötajatel täielikult ja tootlikul viisil kuni oma vanaduspäevadeni tööelus osaleda. Meie eesmärgiks peaks olema olukord, kus töö tagab inimeste tervise ja heaolu ning kus ligipääs tööturule ja töö säilitamine parandavad rahva üldist tervist. Antud kontekstis on oluline rõhutada panust, mida hea töötervishoid võib rahvatervisele anda. Töökoht on eriti heaks vahendiks tervishoiuga seotud ennetavate ja edendavate tegevuste jaoks. Aastateks 2002–2006 loodud ühenduse strateegia tulemusena on tööõnnetuste arv märkimisväärselt vähenenud. Uus strateegia aastateks 2007–2012 on veelgi ambitsioonikam ning selle abil soovitakse 2012. aastaks vähendada tööõnnetuste arvu EL-27s 25% võrra, parandades töötajate tervist ja ohutust. Ühtlasi annaks see olulise panuse tööhõive ja majanduskasvu strateegia õnnestumiseks. 2. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE PEAMISED VÄLJAKUTSED Ühenduse strateegia (2002–2006) uuenduslik lähenemine on tänaseks päevaks vilja kandnud. Liikmesriigid on teinud edusamme üksikasjalike riiklike strateegiate ja tegevuskavade väljatöötamisel. Ajavahemikus 2000–2004 (viimsed kättesaadavad andmed) on surmaga lõppenud tööõnnetuste arv EL-15s vähenenud 17% ning tööõnnetuste arv, mille tõttu tuleb töölt puududa rohkem kui kolm päeva, 20%.[4] Positiivne suundumus on uute andmete kättesaamisel eeldatavasti jätkunud. Tehtud edusammudest hoolimata näitavad Euroopa neljanda töötingimuste küsitluse tulemused, et Euroopa töötajad tajuvad, et nende tervisel ja ohutusel lasuvad jätkuvalt tööst tingitud riskid: - ligi 28 % Euroopa töötajatest väidab, et nad kannatavad terviseprobleemide käes, mis ei ole tekkinud õnnetuse tagajärjel ja mida nende praegune või varasem töö on põhjustanud või süvendanud; - keskmiselt 35 % töötajatest kinnitab, et nende töö ohustab tervist. Lisaks ei ole tööga seotud riskide vähenemine ühtlane. - Teatavad töötajate rühmad jäävad tööga seotud riskide suhtes vastuvõtlikumaks (noored töötajad, ebakindla tööga hõivatud töötajad, eakad töötajad ja võõrtöötajad). - Teatavad ettevõtete liigid on tundlikumad (eelkõige väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on vähem ressursse, et luua keerulisi töötajate kaitse süsteeme ning mõnedele neist ettevõtetest mõjuvad tervise ja ohutuse probleemid negatiivsemalt). - Teatavad tegevusvaldkonnad jäävad eriliselt ohtlikuks (ehitus, põllumajandus, kalandus, transport, tervishoid ja sotsiaalteenused). Mitmed tervishoiu ja ohutuse väljakutsed, millega eelmisel perioodil tegeldi, on jätkuvalt olulised. Eriti näiteks: - demograafilised muudatused ja tööealise elanikkonna vananemine, - tööhõive valdkonna uued suunad, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise areng, allhanked ning töö väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, - uued suuremad sisserändevood Euroopa suunas. Lisaks jätkub naiste kasvav osalemine tööhõives, millega kaasneb tihti sooline eraldatus tööturul. Seega tuleb rohkem võtta arvesse naiste tervist ja ohutust puudutavaid eriaspekte. Teatavat tüüpi kutsehaigused on sagenenud (luu- ja lihaskonna probleemid, psüühilise pingega seotud nakkused ja valud). Tööga seotud riskide iseloom muutub uuenduste kiirenemise, uute riskifaktorite esilekerkimise (vägivald tööl, sealhulgas seksuaalne ja moraalne ahistamine, sõltuvused) ning töö muutumise (tööelu suurem killustatus) rütmis. Nimetatud arengud tekitavad vajaduse antud nähtust eriuuringu abil paremini mõista, et määratleda tõhusad ennetusmeetmed. Konkreetsete ühenduse õigusaktide rakendamise tase erineb liikmesriigiti märgatavalt. Kõigi nimetatud põhjuste tõttu tuleb järgmise viie aasta jooksul jätkata ning arendada töötervishoiu ja tööohutuse edendamise pingutusi. 3. ÜHENDUSE STRATEEGIA EESMÄRGID AASTATEKS 2007–2012 Tööõnnetuste ja kutsehaiguste jätkuv, kestev ja ühtlane vähendamine jääb ühenduse strateegia peamiseks eesmärgiks ka aastatel 2007–2012. Komisjon arvab, et nimetatud ajavahemiku üldine eesmärk peaks olema EL-27s tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähendamine 25 % võrra 100 000 töötaja kohta . Nimetatud auahne eesmärgi saavutamiseks esitatakse järgmised põhilised vahendid: - ELi õigusaktide korrektse rakendamise tagamine (vt punkte 4.1 ja 4.2); - väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamine kehtivate õigusaktide rakendamisel (vt punkti 4.1); - õigusraamistiku kohandamine tööturu arenguga ning selle lihtsustamine, eelkõige väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid silmas pidades (vt punkti 4.3); - liikmesriikide strateegiate arendamise ja rakendamise toetamine (vt punkti 5); - töötajate käitumisharjumuste muutuste julgustamine ja tervisesse parema suhtumise edendamine tööandjate poolt (vt punkti 6); - uute võimalike riskide tuvastamise ja hindamise meetodite loomine (vt punkti 7); - tehtud edusammude jälgimise parandamine (vt punkti 8); - tervishoiu ja ohutuse edendamine rahvusvahelisel tasandil (vt punkti 9). 4. KAASAEGSE JA TÕHUSA ÕIGUSRAAMISTIKU LOOMINE 4.1. Ühenduse õigusaktide rakendamise tugevdamine Ühenduse õigustiku tõhus rakendamine on töötajate elu ja tervise kaitsmise ning samal ajal kõigi Euroopa suurel turul tegutsevate ettevõtete võrdsuse tagamise seisukohalt vältimatu. 2004. aastal võttis komisjon vastu aruande raamdirektiivi 89/391/EMÜ ja selle viie eridirektiivi praktilise rakendamise kohta[5]. Peamised järeldused kinnitavad nimetatud direktiivide positiivset mõju liikmesriikide kaitsetasemele. Nimetatud aruanne tuvastab aga tõsiseid lünki ühenduse õigusaktide rakendamises, eriti mis puudutab riskantseteks peetavaid valdkondi ning kõige tundlikumate töötajate rühmasid (noored, tähtajalise lepinguga töötajad ja madala kvalifikatsiooniga töötajad), eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning avalikus sektoris. Ühenduse õigusaktide parem arvessevõtmine võiks tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähendamisele oluliselt kaasa aidata. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleb pühendumust tõhustada nii ühenduse kui ka liikmesriikide tasandil. Põhilepingute täitmise järelevalve eest vastutaja rollis olles tagab komisjon, et ühenduse direktiivid oleksid tõhusalt ülevõetud ja rakendatud. Komisjon aitab liikmesriike selles valdkonnas, kuid on ka selles küsimuses väga valvas ning alustab vajadusel rikkumismenetlusi. Mõned rikkumismenetlused on juba algatatud. Liikmesriikide ülesanne on tagada ühenduse õigusaktide täielik rakendamine. Komisjoni keskseks mureks jääb töötervishoid ja -ohutus Euroopa ettevõtetes. Paremini on vaja reageerida väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vajadustele ja olukorrale, eriti riskide hindamise, töötajate osaluse ja koolituse valdkonnas ning olukorrale traditsiooniliselt kõrge riskiga valdkondades nagu põllumajandus, ehitus ja transport. Liikmesriikide strateegiates peaks prioriteetsel kohal olema selliste vahendite rakendamine, mis tagaks õigusaktide järgimise kõrgendatud taseme, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes ning kõrge riskiga valdkondades: - heade tavade levitamine kohalikul tasandil; - juhtide ja töötajate koolitus; - lihtsate vahendite väljatöötamine riskide hindamise lihtsustamiseks; - lihtsas keeles kirjutatud informatsiooni ning kergesti mõistetavate ja rakendatavate suuniste levitamine; - teabe parem levitamine ja parem ligipääs nõustamisteenustele; - ligipääs kvaliteetsetele ja taskukohase hinnaga välistele ennetusteenustele; - tööinspektorite kasutamine vahendajatena väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes õigusaktidest parema kinnipidamise edendamiseks peamiselt koolituste, veenmise ja julgustamise kaudu, kuid vajadusel sundmeetmeid kasutades; - majanduslike stiimulite kasutamine ühenduse tasandil (näiteks struktuurifondide kaudu) ning stiimulid liikmesriigi tasandil mikroettevõtetele ja väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Komisjon jätkab uue programmi PROGRESS kaudu ning koostöös töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomiteega praktiliste juhiste väljatöötamist direktiivide 92/57/EMÜ[6] (ajutised või liikuvad ehitustööplatsid), 2004/40/EÜ[7] (elektromagnetväljad) ja 2006/25/EÜ[8] (optiline kiirgus) korrektseks rakendamiseks. Vajaduse korral võetakse juhiste väljatöötamisel arvesse teaduskomitee nõuandeid tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide kohta. Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (Euroopa Agentuur) suunab oma teavitus-, edendamise ja heade tavade levitamise tegevuse edaspidi kõrge riski astmega valdkondadesse ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomitee jätkab nende valdkondade määratlemist, mille jaoks on vaja välja töötada heade tavade juhiseid ning jätkab juhiste arusaadavamaks muutmist väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks. | Praktika näitab, et tervishoiu ja ohutusega seotud õigusaktide rakendamisel on tekkinud probleeme allhangete puhul, kus iga tööandja tavatseb ennetusmeetmeid kohaldada ainult oma töötajate suhtes. Nimetatud olukorrad, mis on muutunud järjest tavalisemaks, nõuavad erilist tähelepanu nii ühenduse kui ka liikmesriikide tasandil. Komisjon uurib koostöös töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomiteega koostöötingimusi tööandjate vahel olukorras, kus samal töökohal eksisteerib samaaegselt mitu allhanke taset, samuti uuritakse vajadust soovituste esitamiseks. | Direktiivi 89/391/EMÜ artikli 7 rakendamine näitab, et ennetusteenuste kvaliteedi, kaetuse ja ligipääsetavuse osas on suuri erinevusi. Selle üheks põhjuseks võib olla liikmesriikides kasutusel olevate nõutud pädevuste ja võimete määratluste erinevused ning ennetustegevuste liigne sisseostmine. Pärast Euroopa tasandi olukorra hindamist uurib komisjon vajadust võtta vastu soovitus, kus kutsutakse liikmesriike üles lihtsustama juurdepääsu kvaliteetsetele ennetusteenustele, kui ettevõttesisene pädevus puudub, eriti puudutab see väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid. | 4.2. Koostöö tõhustamine õigusaktide rakendamise kontrolli valdkonnas Kõigis liikmesriikides võrreldava tasemega kaitse tagamisel on ülimalt oluline liikmesriikide nende õigusaktide samaväärne rakendamine, millega võetakse üle ühenduse õigustik töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Komisjon jätkab ühenduse tasandil kõrgemate tööinspektorite komitee töö edendamist eesmärgiga parandada õigusaktide rakendamise kontrolli ja järelevalve tõhusust, lihtsustada koostööd tööinspektsioonide vahel ning tugevdada ühismeetmeid erinevate valdkondade või riskide tasandil. Kõrgemate tööinspektorite komiteel palutakse: uurida liikmesriikide tööõnnetuste esinemissageduste vaheliste erinevuste põhjusi ja vahetada kogemusi tõhusate uuenduslike lahenduste kohta; süvendada REACH määruse mõju analüüsi puudutavat tööd, uurida tööinspektorite rolli ning arendada koostöösünergiat teiste turujärelevalve ja keskkonnapoliitika eest vastutavate inspekteerimisasutustega; arendada edasi õigusaktide rakendamise probleeme puudutavaid teabevahetuse mehhanisme, mis aitab kaasa probleemide ühisele lahendamisele; tugevdada koostööd töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomiteega, eriti seadusandlike algatuste ettevalmistustööde ja direktiivide rakendamise hindamise raames. | - Tööinspektsioonidele tuleks liikmesriikide tasandil ette näha asjakohased vahendid, mis võimaldaksid asjaomastel osapooltel oma kohustusi täita ning oma õigusi kasutada, sealhulgas teostada kontrolle, mis viiksid tõhusate, hoiatavate ja proportsionaalsete sanktsioonide ning süüdistuste esitamiseni tervishoiu- ja ohutuseeskirjade rikkumiste puhul. Uued väljakutsed, sealhulgas sisserändevood, õigustavad sihtotstarbelisemat kontrollimist ja inspektorite teadmiste süvendamist. 4.3. Õigusraamistiku lihtsustamine ja muutustega kohandamine Komisjon jälgib, et õigusraamistiku kohandataks vastavalt olukorrale tööturul ja muutustele tööelus, pidades samal ajal silmas õigusloome sidususe, lihtsuse ja tõhususe põhimõtet ning ühenduse eesmärki vähendada ettevõtteid rõhuvat halduskoormust. Komisjon: jätkab peale konsultatsioone sotsiaalpartneritega tööd seoses võimalike algatustega, mille eesmärk on tugevdada ennetustööd luu- ja lihaskonna haiguste riskide, vähitekitajate ja nõelatorkest tingitud nakkusohtude vältimiseks; võtab vastu kolmanda nimekirja keemiliste ühendite soovituslike väärtuste kohta, koostab aruande direktiivide 92/57/EMÜ (ajutised või liikuvad ehitustööplatsid), 92/58/EMÜ[9] (töökohas kasutatavate ohutus- ja/või tervisekaitsemärgid), 92/91/EMÜ[10] (maavarasid kaevandavad tööstused), 92/104/EMÜ[11] (maa peal ja maa all maavarasid kaevandavad tööstused), 92/29/EMÜ[12] (raviteenused laevadel) ja 93/103/EÜ[13] (kalalaevad) rakendamise hindamise kohta, hindab füüsilisest isikust ettevõtjaid käsitlevate soovituste[14] järel võetud meetmeid ja Euroopa kutsehaiguste nimekirja[15] puudutavaid meetmeid. | - Haldus- ja institutsionaalse õigusraamistiku hindamine ja lihtsustamine jäävad komisjoni prioriteetides kesksele kohale kooskõlas põhimõtetega, mida on kirjeldatud teatistes: „Parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus”[16] ning „Ühenduse Lissaboni kava rakendamine – õiguskeskkonna lihtsustamise strateegia”[17]: Komisjon: jätkab tervishoiu ja ohutuse direktiivide kodifitseerimist, uurides võimalusi õigusaktide lihtsustamiseks, et vähendada ebavajalikku halduskoormust, kuid pidades samal ajal silmas käesolevas teatises püstitatud eesmärke; teeb ettepaneku muuta kõrgemate tööinspektorite komitee loomise otsust eesmärgiga vähendada komitee liikmete arvu ja parandada selle toimimist; edendab töötervishoiu ja tööohutuse direktiivide ühise hindamismetoodika väljatöötamist tulevase direktiivi valguses, millega lihtsustatakse ja ratsionaliseeritakse praktilist rakendamist käsitlevaid aruandeid[18]. | - Liikmesriikide tasandil tuleb ettevõtteid puudutavaid käegakatsutavaid lihtsustamise pingutusi tõlgendada riikliku raamistiku parendamise ja lihtsustamisena, vähendamata sealjuures olemasoleva kaitse taset. Komisjon on juba teinud ettepaneku, et õigusliku reguleerimise lihtsustamine moodustaks osa liikmesriikide „Lissaboni” programmidest ning soovitab liikmesriikidel seda oma käimasolevates ja kavandatavates tegevustes arvesse võtta. 5. LIIKMESRIIKIDE STRATEEGIATE ARENDAMISE JA RAKENDAMISE SOODUSTAMINE Ühenduse strateegia edu sõltub liikmesriikide valmidusest võtta vastu sidusad strateegiad, mis sätestaksid kvantitatiivsed eesmärgid tööõnnetuste ja kutsehaiguste vähendamiseks, mis oleksid suunatud kõige nõrgemaid tulemusi näitavatele valdkondadele ja ettevõtetele ning mis käsitleksid kõige levinumaid riske ja kõige ohustatumaid töötajaid. Nimetatud strateegiad peaksid toetuma riikliku olukorra üksikasjalikule hindamisele, millesse on aktiivselt kaasatud ja konsulteerima kutsutud kõik huvitatud isikud, eriti sotsiaalpartnerid. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomitee muutub suurepäraseks kolmepoolseks teabevahetuse foorumiks, kus käsitletakse liikmesriikide strateegiate sisu, nende eesmärke, võetud meetmeid, nende haakumist ühenduse strateegiaga ning tehtud edusammude jälgimist. Lisaks vahetatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomitees kogemusi ja häid tavasid ning jälgitakse, et liikmesriikide strateegiad töötatakse välja sidusal viisil ja et need pakuksid kogu ELis samaväärset kaitse taset. | Liikmesriikide strateegiates tuleb erilist tähelepanu pöörata neljale valdkonnale: 5.1. Tervisekontrollide ennetava tõhususe tõstmine Töötervishoiu halvad tingimused võivad esile kutsuda pikaajalisi mõjusid ning põhjustada kutsehaigusi ja terviseprobleeme ka enam kui 20 aastat pärast kokkupuudet , näiteks asbesti puhul. Töötajate tervise kontrollimine on esmane ennetusvahend. Komisjon julgustab liikmesriike ja ettevõtteid rakendama töötajate tervisekontrolli jaoks andmete kogumise ja analüüsimise süstemaatilisi meetodeid, et tugevdada ennetustegevust, vältides samaaegselt ettevõtete liigset koormamist formaalsustega. Riiklikud tervishoiusüsteemid peaksid muuhulgas mängima aktiivsemat rolli, näiteks tõstes arstide teadlikkust patsientide töötingimuste ja haiguslugude kohta. | 5.2. Töötajate taastusravi ja taasintegreerumise toetamine Igal aastal on ligi 350 000 inimest sunnitud õnnetuse tagajärjel tööd vahetama, 300 000 kannatavad erineva astmega alalise puude all ning 15 000 on tööturult lõplikult välja langenud[19]. Liikmesriigid peaksid oma riiklikesse strateegiatesse lisama erimeetmed (rahaline abi, isikliku olukorraga kohanemise koolitused jne), mille eesmärk on tööõnnetuse, kutsehaiguse või puude tõttu tööturult pikaks ajaks välja langenud töötajate taastusravi ja taasintegreerumise edendamine. | 5.3. Sotsiaalsete ja demograafiliste muutustega silmitsi seismine ELi demograafilistest muutustest tulenevad väljakutsed on tõstetud esile komisjoni teatises „Euroopa demograafiline tulevik – kuidas teha väljakutsest võimalus”[20]. Töötervishoiu ja tööohutuse poliitika saab aidata kaasa nimetatud väljakutsetega toimetulemisel, eriti töökoha parema kohandamise kaudu individuaalsete vajadustega ja töökoha kontseptsiooni ergonoomiliste põhimõtete parema rakendamise ning töökorralduse kaudu. Kuigi on tõsi, et tuleb arvestada Euroopa vananevate töötajate vajadusi, ei tohi siiski jätta tähelepanuta nooremate töötajate olukorda, eriti noorte oma, kes on eriliselt vastuvõtlikud tööga seotud riskidele. Vastasel juhul viiakse risk vanuseliselt allapoole ning luuakse tulevasi probleeme. Euroopa Agentuur on kutsutud üles esitama riskide jälgimise järel eriväljakutsete analüüsi, mis asetab tervise ja ohutuse seisukohalt suurema rõhu naiste, sisserännanud töötajate, nooremate ja eakamate töötajate integratsioonile tööturul. Analüüsis tuvastatakse ja jälgitakse uusi suundi ja riske ning määratletakse olulised meetmed. | 5.4. Poliitikavaldkondade sidususe tugevdamine Euroopa töötajate tervise ja ohutuse edendamine ning kaitse vajavad ühenduse ja liikmesriikide tasandil tõhusat koordineerimist töötervishoiu ja tööohutuse poliitika ning teiste poliitikavaldkondade vahel, mis võivad viimaseid mõjutada. Seega on vajalik nende vahel sünergia tekitamine ning sidususe jälgimine, eriti järgmiste poliitikavaldkondade raames: - rahvatervis, - regionaalne areng ja sotsiaalne ühtekuuluvus, - riigihanked, - tööhõive ja restruktureerimised. Komisjon tagab, et töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna algatused töötatakse välja kooskõlas rahvatervise poliitikaga ning eesmärgiga ennetada haigusi ning pikendada tööealist hea tervise iga. Käesoleva strateegia rakendamine võtab eriti arvesse rohelise raamatu „Tubakasuitsuta Euroopa suunas: Euroopa Liidu tasandi strateegilised valikud” 2007. aastal algatatud konsultatsioonide tulemusi, Samuti 2006. aasta mais lõppenud konsultatsiooni „Elanikkonna vaimse tervise edendamine. Euroopa Liidu vaimse tervise strateegia väljatöötamine”. Komisjon jälgib töötervishoiu ja tööohutuse teenistustevahelise rühma vahendusel, et teiste poliitikavaldkondade algatused võtaksid arvesse nende mõju töötervishoiule ja -ohutusele. Komisjon uurib eelkõige ühenduse erinevate programmide ja fondide pakutavaid võimalusi, mis võiksid aidata töötajate tervise ja ohutuse kaitse taset edendada. | 6. KÄITUMISHARJUMUSTE MUUTUSTE EDENDAMINE Õigusaktid võivad esile kutsuda muutusi käitumisharjumustes. Ennetuskultuuri edendamise strateegia tuleb suunata kõigile ühiskonnakihtidele ning minna sellega kaugemale lihtsalt töökohast ja tööealisest elanikkonnast. See peab looma üldkultuuri, mis tähtsustab tervist ja riskide ennetamist. 6.1. Tervise ja ohutuse integreerimine õppe- ja koolituskavadesse Riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil 2002.–2006. aasta strateegia rakendamisel omandatud kogemus näitab riskide ennetamise kultuuri arendamise olulisust haridustsükli iga taseme õppekavas ja kõigi valdkondades, sealhulgas kutseõpe ja kõrgharidus. Oluline roll on algharidusel, sest põhirefleksid omandatakse lapsepõlves. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ka noorte ettevõtjate koolitamisele töötervishoiu ja tööohutuse korraldamisel ning töötajate koolitamisele ettevõttes tekkivate riskide, nende ennetamise ja nende vastu võitlemise vahendite teemal. Eriti oluline on see väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning võõrtöötajate puhul. Euroopa Sotsiaalfond mängib nimetatud kontekstis põhilist rolli, toetades liikmesriikide algatusi töötamaks vaja töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas ennetuskultuur. Euroopa Agentuur on kutsutud üles uurima, kui suures ulatuses on tervise ja ohutuse aspektid integreeritud liikmesriikide haridus- ja koolituspoliitikasse. Nimetatud teabel ning töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomitee arvamusel põhinedes uurib komisjon soovitusettepaneku esitamise vajadust. Liikmesriikidel soovitatakse edaspidi kasutada Euroopa Sotsiaalfondi ja teiste ühenduse fondide võimalusi töötervishoiu ja tööohutuse alaste koolitusprojektide välja töötamisel tööandjate ja töötajate jaoks. | 6.2. Tervislikumad ja kindlamad töökohad: tervise parandamine ja ettevõttesisese teadlikkuse tõstmine Ettevõtted, kes investeerivad aktiivse ennetuspoliitika kaudu oma töötajate tervisekaitsesse, saavutavad mõõdetavad tulemused: töölt puudumisega seotud kulude vähenemine, personalivoolavuse vähenemine, klientide suurem rahulolu, motivatsiooni kasv, kvaliteedi paranemine ja ettevõtte parem maine. Nimetatud positiivseid mõjusid võib tugevdada töötajate julgustamisega omandada tervislikus töökeskkonnas harjumused, mis parandavad nende üldist tervislikku seisundit. Komisjon julgustab liikmesriike lisama oma riiklikesse strateegiatesse erialgatusi, mis võimaldaksid ettevõtetele, eriti väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetele, kergemat ligipääsu töötajate tervise edendamisega seotud tehnilisele abile ja nõuandele. Komisjon kutsub Euroopa Agentuuri koguma ja levitama teavet, mille eesmärk on toetada töötervishoiu edendamise kampaaniate väljatöötamist koos ühenduse rahvatervist puudutava strateegia ja programmidega. Komisjon kutsub üles Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi analüüsima nimetatud kampaaniate tegelikku mõju. | Töötervishoiu ja tööohutuse probleemidega seotud käitumisharjumuste muutmine toimub muu hulgas ka teadlikkuse tõstmise kaudu ettevõtetes ning töötajate teavitamise, koolitamise ja osalemise eeskirjade tõhusa ja täieliku rakendamise kaudu ettevõtetes, võimaldades töötajatel saada asjakohast kutsealast teavet, arendada ennetavaid reflekse ning täita oma tööülesandeid ohutult. Teadlikkuse tõstmist, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul, saab tugevdada ennetusmeetmetega seotud otseste ja kaudsete majanduslike stiimulite abil. Nimetatud stiimulid võivad sisaldada sotsiaalkindlustusmaksete või kindlustuspreemiate võimalikku vähendamist sõltuvalt investeeringutest töökeskkonna parandamisesse ja/või õnnetuste vähendamisesse, majanduslikku abi tervise ja ohutuse süsteemide sisseseadmiseks, tervishoiu ja ohutuse nõuete sisseviimist riigihankelepingute sõlmimise menetlustesse. Euroopa Agentuur on kutsutud üles töötama välja valdkondlikke teavituskampaaniaid, mis on eelkõige suunatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, ning edendama ettevõtetesisest tervishoiu ja ohutuse korraldamist erivaldkondade kogemuste ja heade tavade vahetamise kaudu. Sotsiaalpartnerid on kutsutud üles valdkondliku sotsiaalse dialoogi raames välja töötama algatusi ning tagama, et töötajate esindajatele antaks suurem koordineeriv roll kutseriskidega süstemaatilise tegelemise raames. | 7. UUTE JA ÜHA OLULISEMATE RISKIDEGA SILMITSI SEISMINE 7.1. Uute riskide tuvastamine Töötervishoiu ja tööohutuse alaste teadmiste parandamiseks, ohuolukordade kirjeldamiseks, põhjuste ja mõjude tuvastamiseks ning ennetavate lahenduste ja innovaatiliste tehnoloogiate arendamiseks on vajalikud nii alus- kui ka rakendusuuringud. Teaduslik uuring annab argumendid ja tõendid, millele poliitilised otsused saavad toetuda. Uuringute prioriteedid peavad hõlmama psühhosotsiaalseid küsimusi, luu- ja lihaskonna haigusi, ohtlikke aineid, viljakuse riskide tundmist, tervise ja ohutuse korraldamist, mitmete erinevate faktorite ristumisega seotud riske (näiteks töökorraldus ja töökohakontseptsioon, ergonoomia, füüsiliste ja keemiliste ainete koosmõju) ning võimalikke nanotehnoloogiatega seotud riske. Ühenduse seisukohalt jätkuvad töö- ja keskkonnaohutusealased pingutused muu hulgas ka teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi raames ja töö- ja keskkonnaohutuse tehnoloogiaplatvormi toel, mis avaldas oma teadusuuringute strateegia aastal 2006. Nimetatud programmi raames on juba tuvastatud mitmed tulevaste projektikonkursi kutsete teemade – tervis, nanoteadused, materjalid ja uued tootmistehnoloogiad, sotsiaalmajandus- ja humanitaarteadused – peamised küsimused: töötervishoiu ja tööohutuse majandusliku mõõtme hindamine ja töötajate vastuvõtlikkus nanoosakestele, tööstusriskide juhtimine, kaitsevarustus ja struktuuriline ohutus. Samuti oleks vaja tõhustada liikmesriikide teadusuuringute programmide koordineerimist. Selles osas võib olulist rolli mängida liikmesriikide tehnoloogiaplatvormide käivitamine. Euroopa Agentuur on kutsutud üles kehtestama koos liikmesriikide tervise ja ohutuse uuringute keskustega ühiseid prioriteete, vahetama tulemusi ning arvestama teadusuuringute programmides töötervishoiu ja tööohutuse vajadustega. Euroopa Agentuuri riskiseirekeskus peab parandama riskide ennetamist, sealhulgas uute tehnoloogiate, bioloogiliste riskide, keeruliste kasutajaliideste ning demograafiliste muudatuste mõjuga seotud riskide ennetamist. Komisjon julgustab liikmesriike ja sotsiaalpartnereid praktilisel ja kiirel viisil rakendama alusuuringu tulemusi, pakkudes ettevõtetele, eriti väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, lihtsaid ennetusvahendeid. | 7.2. Vaimse tervise edendamine tööl Praegu on halva vaimse tervisega seotud probleemid sageduselt neljandaks töövõimetuse põhjuseks. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul saab aastaks 2020 depressioonist peamine töövõimetuse põhjus. Töökoht võib olla väga heaks kohaks psühholoogiliste probleemide ennetamisel ja parema vaimse tervise edendamisel. Komisjon julgustab liikmesriike oma riiklikesse strateegiatesse lisama erialgatusi, mis toetaksid vaimse tervise probleemide ennetamist ja vaimse tervise edendamist koos ühenduse sama valdkonna algatustega, kaasa arvatud vaimse puudega inimeste tööhõive. Komisjon rõhutab sotsiaalpartnerite vaheliste läbirääkimiste olulisust tööga seotud vägivalla ja ahistamise teemal ning julgustab neid tegema järeldusi tööga seotud stressi käsitleva Euroopa raamkokkulepe rakendamise hindamisest. | 8. TEHTUD EDUSAMMUDE HINDAMINE Uute vahendite väljatöötamine eesmärgiga mõõta kõigi osapoolte tehtud edusamme ja pingutusi nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil, on vajalik, et tagada käesoleva strateegia rakendamise asjakohane jätkumine. Ühenduse statistilise programmi kontekstis võttis komisjon vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, mille eesmärk on muuhulgas ESAW[21] ja EODS[22] meetodite ühtlustamine ning liikmesriikide süstemaatiline nimetatud andmete edastamine komisjonile. Komisjon tugevdab samuti rahvastiku-uuringute raames statistiliste andmete kogumist töötervishoiu ja tööohutuse kohta. Komisjon töötab koostöös töötervishoiu ja tööohutuse nõuandekomiteega välja ühise süsteemi, mis võimaldab teabekogumist ja -vahetust liikmesriikide strateegiate sisu, seatud eesmärkide täitmise hindamise ning riiklike ennetamise vahendite ja pingutuste tõhususe kohta. Komisjon edendab kvalitatiivsete näitajate väljatöötamist, et rikastada töötervishoiu ja tööohutusega seotud Euroopa statistilisi ja arvamusuuringute andmeid. | 9. OHUTUSE JA TERVISHOIU EDENDAMINE RAHVUSVAHELISEL TASANDIL Üleilmastunud majanduse tingimustes on ELi huvides tõsta kogu maailma töönormide taset, tegutsedes mitmepoolses koostöös pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega ja kahepoolses koostöös suhetes kolmandate riikidega. EL peab aitama ka kandidaatriikidel valmistuda ühenduse õigustiku rakendamiseks. Nimetatud kontekstis peaks EL edendama oma töötervishoiu ja tööohutuse poliitikas määratletud ennetuse põhimõtteid: - tugevdades oma koostööd Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni, Maailma Terviseorganisatsiooni ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et edendada kõrgemat kaitse taset globaalselt, - tehes koostööd teiste riikidega, et edendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2003. aastal vastu võetud ülemaailmse tööohutuse ja töötervishoiu strateegia rakendamist ning 2006. aastal vastu võetud tööohutust ja töötervishoidu arendava raamistiku konventsiooni ratifitseerimist, - julgustades liikmesriike Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooni ratifitseerima, - töötades koos kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et keelata asbesti ja seda sisaldavate toodete tootmine, turustamine ja kasutamine kogu maailmas ning edendades töötervishoidu ja tööohutust üldiselt, - tõhustades õnnetusi käsitlevate andmete kogumist, kehtestades aruandekohustuse raskete õnnetuste kohta ning parandades selliste andmete võrreldavust, - tugevdades koostööd arenenud majandustega nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada, Austraalia ja Jaapan ning tõusvate majandustega nagu Hiina ja India, - aidates kandidaatriike nende pingutustes rakendada töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna õigustikku. 10. JÄRELDUSED Nii majanduslikel kui ka inimlikel põhjustel väärivad töötervishoid ja tööohutus ühenduse poliitika seas olulist kohta. Lissaboni strateegia keskne eesmärk tõsta kasvava konkurentsivõime kaudu tööhõivet ja tootlikkust, nõuab kõigi töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna tulemusi ELis parandada soovivate osapoolte pingutusi. Töötervishoiu ja tööohutuse roll on ettevõtete konkurentsivõime ja tootlikkuse tugevdamise seisukohalt ülioluline, sest see toob kaasa õnnetuste ja haigustega seotud kulude vähenemise ning töötajate motivatsiooni tõusu. Tööõnnetuste ja kutsehaiguste koorem on hiigelsuur ja nõuab integreeritud, koordineeritud ja strateegilist vastust ning ka ühenduse ja liikmesriikide poliitika väljatöötamisega seotud Euroopa Liidu peamiste huvitatud isikute koostööd. Komisjon täpsustab koostöös teiste asjassepuutuvate osapooltega täpse ajakavaga konkreetsed meetmed, mida tuleks ühenduse tasemel sotsiaalmeetmete raames võtta ja mis peaksid täiendama liikmesriikide rakendatavaid meetmeid. Käesoleva teatisega püüab komisjon julgustada kõiki asjaomaseid isikuid vähendama tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud kõrgeid kulutusi ja muutma Euroopa kodanike heaolu töökohas konkreetseks reaalsuseks, mis oleks suur samm 10. mail 2005 vastu võetud kodanikekeskse tegevuskava arendamisel. [1] Poliitika põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklil 137. [2] Ühenduse töötervishoiu ja -ohutuse strateegia (2002–2006) hindamisaruanne (SEK(2007) 214). [3] "Gender issues in safety and health at work". Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur, 2003. [4] SEK(2007) 214. [5] KOM(2004) 62, 5.2.2004. [6] EÜT L 245, 26.08.1992, lk 6. [7] ELT L 159, 3.4.2004, lk 1. [8] ELT L 114, 27.4.2006, lk 38. [9] EÜT L 245, 26.8.1992, lk 23. [10] EÜT L 348, 28.11.1992, lk 9. [11] EÜT L 404, 31.12.1992, lk 10. [12] EÜT L 113, 30.4.1992, lk 19. [13] EÜT L 307, 13.12.1993. [14] ELT L 53, 28.2.2003, lk 45. [15] ELT L 238, 25.9.2003, lk 28. [16] KOM(2005) 97, 16.3.2005. [17] KOM(2005) 535, 25.10.2005. [18] KOM(2006) 390, 14.7.2006. [19] Eurostat – 1999. aasta tööjõu-uuringu lisaküsimustik "Tööõnnetused ja tööga seotud tervisehäired" – avaldatud väljaandes "Panorama of the European Union : work and health in the EU, A statistical portrait". [20] KOM(2006) 571. [21] European statistics of accidents of work – Euroopa tööõnnetuste statistika. [22] European occupational diseases statistics – Euroopa kutsehaiguste statistika.