15.1.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 10/83

1.1

Teatis on osa komisjoni programmist toetamaks Lissaboni eesmärki suurendada investeeringuid Euroopa Liidu teadus- ja arendustegevusse 2010. aastaks 3 %ni SKT-st, millest 2 % peaks tulema erasektorist. Teatises keskendutakse meetoditele, mida liikmesriigid kasutavad ettevõtete teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks maksusüsteemi kaudu. Teatise eesmärk on selgitada teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste õiguspärasust ELi õiguse kontekstis ning nõustada liikmesriike heade tavade osas. Teatisega antakse positiivne vastus EMSK nõudele, et „ühendusel [tuleks] tegutseda selles suunas, et ka liikmesriikide maksu- ja vastutusõigus oleks rohkem suunatud eesmärgile luua tööstusettevõtetele stiimuleid investeeringute suurendamiseks teadus- ja arendustegevusse” (1).

1.2

Näiteid heade tavade kohta käsitletakse arvamuse 3. punktis. Siiski tuleb tõdeda, et maksusüsteemi kaudu loodavatel stiimulitel on oma piirid. Mida kõrgem on ettevõtte tulumaksumäär, seda suurem on stiimul. Madala määra puhul on stiimul väiksem. Mida kõrgemad on sotsiaalkindlustusmaksud, seda suuremat on stiimulit pakuvad nendega seotud soodustused. Kui ettevõte ei saa kasumit, on stiimul väiksem, sest üldpõhimõte on pakkuda soodustust tulumaksu osas. Selge on see, et maksusoodustus peab põhinema tegelikel investeeringutel teadus- ja arendustegevusse, mitte tulevikuplaanidel.

1.3

Soovitused maksusoodustussüsteemi loomiseks sisaldavad nõuet, et iga skeemi tõhusust tuleks hinnata. See on ilmselgelt oluline suurte kasumlike ettevõtete puhul, mis võiks maksusoodustusi teadus- ja arendustegevuse eelarve asemel pigem kasumi saldosse kanda. Selle moraalse ohu vältimiseks võimaldavad mõned riigid maksusoodustusi ainult täiendavatelt investeeringutelt teadus- ja arendustegevusse, kuid see võib anda soovitule vastupidise tulemuse, sest soodustuste oluline eesmärk on hoida teadus-ja arendustegevust ELis ja vältida selle EList väljaviimist. Seega oleks suurettevõtetele mõeldud tõhus hindamissüsteem kasulikum kui see, et maksusoodustused piirduksid üksnes täiendavate investeeringutega.

1.4

Kõnealuste programmide kõige olulisem mõju on võimalus toetada teadus- ja arendustegevusele keskendunud VKEde arengut nende esimestel tegutsemisaastatel. Soovitused sisaldavad tervet rida stiimuleid, nagu täiendavad maksusoodustused võttes arvesse mitmekordseid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, tagasimaksed kasumi puudumisel ning sotsiaalmaksusoodustused. Arvestades VKEde strateegilist rolli ELi majanduses, soovitab komitee igal liikmesriigil kasutada optimaalset maksustiimulite kombinatsiooni, edendamaks VKEde püsimajäämist ja kasvu riigi majanduses.

1.5

Seepärast väljendab komitee üllatust, et teatises ei mainita maksusoodustusi, mille eesmärk on aidata uutel ettevõtetel kapitali moodustada. Küsimust käsitletakse täpsemalt punktides 4.9 kuni 4.12. EMSK soovitab teatises täiendavalt käsitleda ka kapitali moodustamist.

1.6

VKEde jaoks on väga oluline teema ka patentide ja litsentside küsimus. Õigusaktid ei ole üheselt selged ning liikmesriikide vahel on maksustamise osas võistlusmoment. EMSK soovitab teatises täiendavalt käsitleda ka patente ja litsentse.

1.7

Teatises tõstatatakse küsimusi terve rea seonduvate probleemide kohta, mille osas tuleks rakendada meetmeid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitab järgmised soovitused:

1.7.1

Liikmesriigid peaksid parandama riikidevahelistes teadusprojektides osalevatele tööstusettevõtetele antavate maksusoodustuste kasutamist.

1.7.2

Liikmesriigid peaksid otsima võimalusi, kuidas alandada teadus- ja arendustegevust teostavatele vastloodud ettevõtetele riigi poolt kehtestatud kulutusi, võttes eeskuju väga edukast vastloodud uuenduslike ettevõtete edendamise süsteemist Prantsusmaal.

1.7.3

Avalikes huvides tegutsevate erasektori teadusasutuste osas peaksid liikmesriigid töötama välja ühise lähenemisviisi, et nii annetused kui rahalised vahendid teadustööks saaksid Euroopa Liidus vabalt liikuda.

1.7.4

Liikmesriigid peaksid sõlmima kokkuleppeid teadlaste piiriülese liikuvuse edendamiseks, et vältida lühiajaliste lähetamiste puhul topeltmaksustamist.

1.7.5

Komitee julgustab komisjoni töötama välja ühist struktuuri teadus- ja arendustegevuse sertifikaatide vastastikuseks tunnustamiseks riikides, kus neid kasutatakse. Samas võiks komisjon kaaluda, kas kõnealused sertifikaadid on ühtsel turul vajalikud.

1.7.6

Komitee tervitab komisjoni ettepanekut lihtsustada ja ajakohastada eraõiguslike ühingute riiklike ja eraprojektide teadus- ja arendustegevuse kuludelt tasutud käibemaksu tagastamise eeskirju.

1.7.7

Teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste teemalise arutelu käivitamine eeldab seda, et ELis püütakse kokku leppida ühtne teadus- ja arendustegevuse ning uuendustegevuse maksuõiguslik määratlus. See oleks veel üks samm ühtse turu loomiseks.

1.8

Lissaboni eesmärgi seadmisel — suurendada investeeringuid 3 %ni SKTst — võeti arvesse konkureerivate piirkondade investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Võrreldes konkureerivate riikidega, nagu Jaapan ja USA, iseloomustab ELi makrotasandi majandust väiksem seotus väga teadus- ja arendustegevusmahukate tööstussektoritega. Seetõttu oleks mõistlik lisaks erasektori teadus- ja arendustegevuse edendamisele suurendada ka avaliku sektori investeeringuid ülikoolidesse ja riigi rahastatavatesse uurimisinstituutidesse. Sobivaks tõukeks võiksid olla keskkonnaprojektid (2).

2.1

Teatises lähtutakse Lissaboni strateegiast, millega kutsutakse üles suurendama 2010. aastaks teadus- ja arendustegevuse investeeringuid 3 %ni SKTst, millest 2 % peaks tulema erasektorist. 2005. aastal teatas komisjon oma kavatsusest edendada järjekindlamat ja soodsamat teadus- ja arendustegevuse maksukeskkonda, tunnustades samas liikmesriikide pädevust riikliku maksupoliitika osas. (KOM(2005) 488 ja KOM(2005) 532).

2.2

Komisjon on Lissaboni strateegia raames esitanud mitmeid algatusi, mille eesmärk on suurendada ELi kulutusi teadus- ja arendustegevusele kuni 3 %ni SKTst ning samal ajal arendada Euroopa teadusruumi. Euroopa teaduse arengu ja uuendustegevuse potentsiaali sooviti jõulisemalt ära kasutada. Selle tulemusel valmis teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse 7. raamprogramm. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on oma arvamustes pidevalt kutsunud komisjoni ja liikmesriike üles eemaldama tõkkeid, mis pärsivad nii Euroopa teadus- ja arendustegevuse mahtu kui ka selle kvaliteeti, ning samal ajal teha organisatsioonilisi, institutsioonilisi ja finantsalgatusi edendamaks teadus- ja arendustegevuse piisava kriitilise massi loomist Euroopas.

2.3

Teatises on esitatud suunised, kuidas liikmesriigid saavad oma teadus- ja arendustegevuse maksustamist parandada ning aidata kaasa ühistele probleemidele vastastikku sobivate lahenduste väljatöötamisele. Seetõttu ei ole tegemist spetsiifilistele teadus- ja arendusprojektidele või eesmärkidele suunatud ELi programmiga. Tegemist on pigem liikmesriikidele suunatud programmiga teadus- ja arendustegevuse edendamiseks erasektoris, mille toimimine sõltub sellest, kuidas erasektorit ja iga üksikut ettevõtet motiveeritakse teadus- ja arendustegevuseks. Teatise eesmärk on aidata liikmesriike kolmel viisil:

2.4

Kõnealuses poliitikavaldkonnas rakendatakse avatud koordineerimismeetodit. Otsuse teevad liikmesriigid. Teatises toodud suuniste välja töötamisel on lähtutud liikmesriikide headest tavadest. Liikmesriikide poliitika kriitiline hindamine ei ole käesoleva arvamuse teema. Arvamuses piirdutakse seega tähelepanekutega suuniste kohta ning esitatakse märkused punktis 2.3 nimetatud võimalike tulevaste algatuste kohta.

3.1

Kõik liikmesriikides rakendatavad teadus- ja arendustegevuse maksusoodustused peavad olema kooskõlas asutamislepingus sätestatud põhivabaduste ja mittediskrimineerimise põhimõttega. Komisjon käsitleb nii otseseid kui ka kaudseid territoriaalseid piiranguid EÜ asutamislepingus sätestatud vabadustega vastuolus olevatena. Korduvate ja järjepidevate otsuste põhjal selgub, et on ebatõenäoline, et Euroopa Kohus lubab teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste rakendamisel kasutada territoriaalseid piiranguid.

3.2

Põhimõtteliselt kehtivad riigiabi eeskirjad sõltumatult abi vormist, nii et teadus- ja arendustegevuse maksusoodustust võib lugeda riigiabiks. Teadus- ja arendustegevuse maksusoodustust, mis ei ole selektiivne, st mis kehtib kõigi sektorite ettevõtetele sõltumata nende vormist ja suurusest, ei loeta selektiivseks ning käsitletakse seega osana ettevõtte tulumaksust.

3.3

Asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punktis c sätestatakse, et ühtse turuga kokkusobivaks peetakse järgmist: „abi teatud majandustegevuse […] arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega”. Komisjon on vastu võtnud teadus-, arendus- ja uuendustegevuse raamistiku, mis hõlmab kõnealuse artikli alla kuuluvaid selektiivseid maksusoodustusi. Raamistik töötati välja avalikes huvides, parandamaks teadus- ja arendustegevuse valdkonnas täheldatud turuprobleeme.

3.4

Raamistiku kohaldamisel võtab komisjon arvesse järgmisi elemente:

Lisaks eeldab komisjon liikmesriikide argumentide alusel, et soodustus on suunatud turutõrgetele, motiveerides ettevõtteid investeerima rohkem teadus- ja arendustegevusse.

3.5

Euroopa Ülemkogu kutsus üles kasutama teadusuuringute poliitika väljatöötamise toetamiseks avatud koordinatsioonimeetodit ning tegi teadus- ja tehnikauuringute komiteele (CREST) ettepaneku teostada kõnealuse toetusmeetodi üle järelevalvet. Teatises tugineb komisjon suures osas CRESTi 2006. aasta märtsi aruandele „Teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste hindamine ja kujundamine” („Evaluation and design of R&D tax incentives”).

3.6

Erinevuste tõttu majanduslikes ja tööstuslikes struktuurides, teadus- ja arendustegevussuutlikkuses, teadus- ja arendustegevusele tehtavates kulutustes ning üldises maksukeskkonnas on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika vahendite kombinatsioonid liikmesriigiti väga erinevad. Enamik olemasolevaid süsteeme on üldise iseloomuga ja umbes pooltele neist on sätestatud ülemmäär. See on kasulik VKEdele, kuna nende kulutaset ülemmäär tavaliselt ei mõjuta. Umbes kolmandik maksusoodustustest annab VKEdele erisoodustusi ning üha rohkem süsteeme on suunatud eelkõige vastloodud uuenduslikele VKEdele.

3.7

Kolm põhilist maksusoodustuse tüüpi on maksu tasumise edasilükkamine, maksu vähendamine ja maksukrediit. Iga liikmesriigi kasutatavate soodustuste mõju sõltub üldisest maksusüsteemist. Sõltuvalt soodustuse eesmärgist kohaldatakse mõnda süsteemi kõigile teadus- ja arendustegevuse kuludele ning mõnda üksnes süsteemist lähtuvatele täiendavatele kuludele. Teistel juhtudel antakse soodustust mõlemat liiki kulude puhul, kuid erineval määral. Soodustuste suurus on liikmesriigiti väga erinev. Maksusoodustusena mõjutab seda ka ettevõtte tulumaksu tase.

3.8

Maksu tasumise edasilükkamine tähendab üldiselt seda, et maksustatavast kasumist arvestatakse maha 100 % teadus- ja arendustegevusse tehtavatest kulutustest. Kõnealuse süsteemi kohaselt on iga teadus- ja arendustegevusse investeeritud euro pealt võimalik saada maksuvabastust. Kui teadus- ja arendustegevuse kulusid ei saa 100 % liselt maha arvata, saab neid tavaliselt kapitaliks muuta ja seejärel maha arvata. Eelkõige kehtib see kapitalikulude kohta.

3.9

Maksu vähendamist kasutatakse, lubamaks soodustust suuremas ulatuses kui 100 % kuludest. Vähendamise kohaldamise puhul on võib kulusid vähendada tavaliselt 125–300 %. Kui üldine ettevõtte tulumaks oleks näiteks 30 %, võiks ettevõte taotleda maksusoodustust summas 3 000 eurot iga teadus- ja arendustegevusse investeeritud 10 000 euro kohta. 50 %lise lisamäära puhul saaks ettevõte taotleda maksusoodustust summas 4 500 eurot iga 10 000 teadus- ja arendustegevusse investeeritud euro kohta.

3.10

Kui maksusoodustust antakse maksukrediidi vormis, toimub see maksu tagastamisena või sularaha tagasimaksena. Krediiti antakse tavaliselt tasumisele kuuluva maksu summas, kuid kui tasumisele kuuluvat maksu ei ole, arvestatakse krediit protsendina teadus- ja arendustegevuse kuludest. Sularaha maksmine ettevõttele, mis ei teeni kasumit, võib osutuda vastloodud ettevõttele väga teretulnud rahasüstiks.

3.11

Nagu eespool kirjeldatud, on enamik süsteeme seotud ettevõtte tulumaksuga, kuid on ka süsteeme, mis on suunatud palgalt arvestatavatele maksudele ja sotsiaalmaksule või üksikisiku tulumaksule. Kõnealuste võimaluste tulemusel vähenevad otsekohe teaduspersonalile tehtavad kulud, seega väheneb kõige olulisem osa teadus- ja arendustegevuse kuludest. Kõnealused võimalused on kõige tõhusamad siis, kui sotsiaalmaks on kõrge.

3.12

Kahjumit teenivate ettevõtete, näiteks vastloodud uuenduslike VKEde jaoks on olemas terve rida võimalusi: nii vabastus palgalt arvestatavatest maksudest kui ka ettevõtte tulumaksu tagasimaksmine ning teadus- ja arendustegevuse maksekrediit, samuti piiramatud võimalused kahjumi edasikandmiseks, et järgmisel aastal saada soodustust ettevõtte tulumaksust.

3.13

2004. aastal võeti Prantsusmaal esimesena Euroopa Liidus tarvitusele eelkõige vastloodud uuenduslikke ettevõtteid toetavad maksusoodustused. Selle eesmärk on innustada erasektori teadusuuringuid ja suurendada tegelikku majanduskasvu, alandades teadusuuringutele ja uuendustegevusele orienteeritud uute ettevõtete tegevuse alustamise kulusid. Soodustused hõlmavad ettevõtte tulumaksuvabastust esimesel kolmel aastal, mil ettevõte kasumit teenib. Järgmisel kahel aastal on maksuvabastus 50 %. Lisaks vabastatakse kõrge kvalifikatsiooniga töötajad kaheksaks aastaks sotsiaalkindlustusmaksetest. Vastloodud uuenduslike ettevõtete süsteemis on kehtestatud abikõlblikkuse kriteeriumid.

3.14

Toetudes 15 liikmesriigi kogemusele teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste kohaldamisel, jõutakse teatises järeldusele, et liikmesriigid peaksid

3.15

Süsteemi kavandamisel peavad liikmesriigid sõnastama selgelt eesmärgid:

3.16

Lisaks teadus- ja arendustegevuse maksusoodustustele käsitletakse teatises veel tervet rida küsimusi pealkirja all „Suundumus üldist huvi ja vastastikkust kasu pakkuvatele meetmetele”. Komitee seisukohta nendes küsimustes käsitletakse punktis 5.

4.1

Suunistes on antud terve rida võimalusi teadus- ja arendustegevuse edendamiseks maksusoodustuste abil. Komitee julgustab kõiki liikmesriike kohandama kõnealuseid suuniseid oma konkreetsete asjaoludega, loomaks teadus- ja arendustegevussõbralikku süsteemi. Lissaboni strateegial põhinev avatud koordinatsioonimeetod, mida toetab CREST, peaks võimaldama kõigil liikmesriikidel rakendada parimaid tavasid.

4.2

Teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste antav impulss sõltub ettevõtte suurusest ning sellest, kas tegemist on suurettevõtte, VKE või vastloodud ettevõttega.

4.3

Paljudes liikmesriikides on maksusoodustused teadus- ja arendustegevuse investeeringutele kehtestatud suhteliselt hiljuti ning nende mõju suurettevõtetele ei ole veel täpselt jälgitav. On võimalik, et mõnedel juhtudel on kokkuhoidu maksude pealt enam märgata kasumiaruandes kui teadus- ja arendustegevuse eelarves. Seetõttu on osad liikmesriigid enam huvitatud sellest, et luua soodustusi täiendavatele investeeringutele. Samal ajal on liikmesriigid huvitatud teadus- ja arendustegevuse alalhoidmisest kodumaal ning otsesed stiimulid ergutavad ettevõtteid jätkama teadus- ja arendustegevust oma asukohas.

4.4

Suurematel ettevõtetel on suurem kriitiline mass insenere ja teadlasi ning järelikult on neil suuremad võimalused tegevuse väljaviimiseks. Kui liikmesriigid otsustavad kasutada teadus- ja arendustegevuse soodustusi näiteks selleks, et jätta tarkvaraarendus oma riiki, oleks tugevaim stiimul võimaldada sellega seotud kulude 100 %line mahaarvamine, nagu on kirjeldatud punktis 3.8.

4.5

VKEdel ei ole suuremate ettevõtjate vahendeid ning nende rahaline olukord võib olla suhteliselt ebasoodne. Mõnedes liikmesriikides tehakse VKEdele suuremaid soodustusi ja määratakse ülempiirid, milleni VKEd ei küündi. Sellega antakse VKEdele suhteliselt suurem rahaline paindlikkus teadus- ja arendustegevuse osas.

4.6

Maksusoodustustel on suurim potentsiaalne mõju alustavatele ettevõtetele. See on tähtis, kuna sellised ettevõtted mängivad olulist rolli ettevõtluse ja uuendustegevuse edendamisel. Uuendused teenustemajanduses ning teaduse ja tehnoloogia valdkonnas leiavad sageli aset just vastloodud ettevõtetes. Juba tegutsevate ettevõtete teadus- ja arendusosakonnad tunduvad olema paremini kohandatud asendustoodete loomiseks ja toodete parandamiseks kui uuenduslikeks läbimurreteks. Teadus- ja tehnoloogialeiutisi kasutavad uued ettevõtted on olulised, sest kui nad alustamisperioodi üle elavad (enamik väikeettevõtteid seda kahjuks üle ei ela), võivad nad areneda heaolu loovateks VKEdeks või ostetakse nad ära ja saavad seega suurema ettevõtte väärtuslikuks osaks. Ühendamiste ja omandamiste eelarve on paljudes tehnoloogilistes ettevõtetes sama oluline kui teadus- ja arendustegevuse eelarve. Paljudes suurtes tehnoloogilistes ettevõtetes toetuvad investeeringud riskikapitalile.

4.7

Kuna väikeste ettevõtete omandamine suurte ettevõtete poolt on ettevõttemajanduse tunnusjoon, on loogiline, et tehingud peaksid maksude osas olema võimalikult läbipaistvad ja neutraalsed. See tähendab seda, et ettevõtete asutajate ja ettevõtjate maksustamine lahkumisel tuleks viia miinimumini ning ettevõtete omandamisel ei tohiks tarvitusele võtta moonutavaid sanktsioone.

4.8

Teadus- ja arendustegevuse maksusoodustused võivad olla sobilikud tehnoloogiasektori vastloodud uuenduslikele ettevõtetele, kuid üldised soodustused alustavatele ettevõtetele on sama olulised, julgustades ettevõtete loomist kõigis tööstusvaldkondades ja seega aidates kaasa majanduse üldisele kasvule liikmesriikides.

4.9

Teatises ei ole uute ettevõtete loomisele kaasa aitavate üldiste maksusoodustuste seas kummalisel kombel nimetatud kapitalimakse. Alustava ettevõtte probleemiks on esialgse rahastamise kindlustamine. Nn riskikapitali ei taheta algperioodil kasutada, nii et alginvesteering peab tavaliselt tulema erainvestoritelt, nn business angel'itelt ning asutaja(te) sõpradelt ja perekonnalt. Kõnealuste investorite puhul rakendatav kapitalimaksusüsteem on ettevõtete loomisel oluliseks mõjuriks.

4.10

Ühendkuningriigis on selles valdkonnas suhteliselt hästi väljaarendatud maksusoodustuste süsteem, mida võiks eeskujuks võtta. Investeeringuid on võimalik teha otse investeerimissüsteemi Enterprise Investment Scheme (EIS) kaudu või riskikapitalifondi Venture Capital Trust (VCT) kaudu, mis on alternatiivsel investeerimisturul (Alternative Investment Market — AIM) noteeritud kollektiivne investeerimisvahend. Süsteemis osalemiseks peavad ettevõtted vastama asjakohastele valikukriteeriumitele.

4.11

Igas süsteemis pakutakse tulumaksusoodustust 20 % (EIS) või 30 % (VCT) ulatuses investeeritud summast. Pärast katseaega ei tule kasumi pealt tasuda kapitalimaksu. VCT dividendidelt ei tule maksta tulumaksu ja investeerija pärandvaras olevatelt VCT osakutelt pärandimaksu. Maksusoodustused ei tohiks olla peamine põhjus investeerimiseks, kuid kõnealused süsteemid vähendavad siiski märkimisväärselt alustavate ettevõtete investeerimisriski. Eesmärk lihtsustada Ühendkuningriigi ettevõtjatel raha hankimist on täidetud.

4.12

Teatise suur puudus on suuniste puudumine patentide ja litsentside käsitlemiseks. Õigusaktide osas valitseb ebaselgus ning on tõendeid, et liikmesriikide vahel on patentide maksustamise osas võistlusmoment. EMSK teeb ettepaneku käsitleda teatises täiendavalt ka patente ja litsentse.

5.1

Komitee toetab ettepanekut, et liikmesriigid kõrvaldaksid tõkkeid rahvusvahelistelt teadusuuringute projektidelt, muuhulgas tööstusettevõtetele antavate teadus- ja arendustegevuse maksusoodustuste parema kasutamise kaudu.

5.2

Komitee julgustab liikmesriike uurima võimalusi, kuidas alandada teadus- ja arendustegevust teostavatele vastloodud ettevõtetele riigi poolt kehtestatud kulutusi, võttes eeskuju väga edukast Prantsusmaa vastloodud uuenduslike ettevõtete süsteemist.

5.3

Teatises märgitakse, et Euroopa Liidus on vähe avalikes huvides tegutsevaid eraõiguslikke teadusuuringute sihtasutusi, mille eesmärk on edendada teaduslikke teadmisi teadusuuringute rahastamise teel tavaliselt ülikoolides. Teistes piirkondades, näiteks USAs, on neid palju rohkem. Formaalsed ja mitteformaalsed takistused näivad pärssivat nii eraisikute kui ka (tulu- ja ettevõtte tulumaksu soodustuste nõuetele vastavate) ettevõtete annetusi ning sellest tulenevat rahastamisvahendite juurdevoolu teadusuuringutesse. Komitee toetab ettepanekut, et liikmesriigid arendaksid välja ühise lähenemisviisi, et nii annetused kui teadusuuringuteks mõeldud kapital liiguksid Euroopa Liidus vabalt.

5.4

Liikmesriigid peaksid sõlmima kokkuleppeid edendamaks teadlaste piiriülest liikuvust, et vältida lühiajaliste lähetamiste puhul topeltmaksustamist. Liikmesriike julgustatakse kõnealuseid kokkuleppeid laiendama ka ELi naaberriikidesse, nt Ukrainasse, Iisraeli ja Türki, kellel on ELiga märkimisväärne koostöö teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.

5.5

Mõned liikmesriigid võimaldavad ettevõtetel taotleda sertifikaati, mis tõendab nende suutlikkust teostada teadus- ja arendustegevust. Mõnedes liikmesriikides antakse selline sertifikaat teadus- ja arendustegevust teostavatele avalik-õiguslikele asutustele automaatselt. Lihtsustamaks kõnealuste sertifikaatide vastastikust tunnustamist, on komisjonil kavas teha ettepanek võimaliku ühise struktuuri kohta. See tundub olema kõnealuseid sertifikaate kasutavate liikmesriikide jaoks mõistlik samm.

5.6

Komisjon on tuvastanud probleeme seoses teadus- ja arendustegevusse suunatud investeeringutelt käibemaksu tagasimaksmisega eraõiguslikele ettevõtetele, juhtudel, kus avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud ettevõtted teevad teadus- ja arendustegevuse valdkonnas koostööd. Komisjoni ettepanek lihtsustada ja ajakohastada asjaomaseid eeskirju ning nende kohaldamist on väga teretulnud.

5.7

Lisaks märgitakse teatises, et pikemas perspektiivis on soovitav püüda ELis kokku leppida ühtne teadus- ja arendustegevuse ning uuendustegevuse maksuõiguslik määratlus ning maksustada kõnealused kulud ettevõtete ühtse konsolideeritud tulumaksubaasi raames soodsamalt. See oleks veel üks samm ühtse turu loomiseks.